Vikerkäär. Tere tulemast kuulama järjekordset jõulupuu Vikerkääru saadet. Valtria Jaak Ojakäär ütlevad Omalt poolt, tere tulemast meie tänase saatekülalisele Kustas kikerpuule. Tere. Sina, Kusti, oled nii mitmegi mees, et kui me hakkame sinu kõiki tahkusid siin praegu läbi kündma, siis me võime vist õhtuni rääkida. Kuidas sa alustasid, olid sa kõige esmalt pianist või? Või olid sa praegu, ma tean, sa oled koolmeister ka kõigele lisaks, vahepeal olid dirigent siis olid helilooja, arranžeerija ja kes iganes. Nojaa, tähendab mõningaid amet, et ma pean siiamaani need Saranseerimist on kooliõpetaja, tark teadis, lastele on tarvis, nad ise veel ei oska, on tarvis natuke luust teha. Heliloominguga olen tegelikult väga minimaalselt. Viimasel ajal viimasel ajal vanasti ikkagi, no ja vanasti sai tehtud, aga ma lihtsalt otsustasin, mul sai. 40 aastat sai täis, 93. aastal. Palaga tegeldud nii-öelda ja siis ma otsustasin, et nüüd aitab. Aitab, ma läksin muusikakooli õpetajaks ja ütlesin, et ei esine enam, ei ei loo helisid ja nii edasi, nii edasi. Siiamaani peaaegu on õnnestunud seda sõna pidada. Ma usun, et see on esialgne sõnapidamine ja mis puutub heliloomingusse, siis mulle tundub, et sa ilmselt ei pannud rõhku mitte kvantiteedi Levaid kvaliteedile, sellepärast et kui sa väidad tõesti, et sa oled niivõrd vähe heliloominguga tegelenud siis need mitmed laulud, mis on väga populaarseks saanud ja sinu sulest tulnud näidio eesti rahvas laulab tänaseni kogu aeg. Ja ma ei oskagi öelda, mul on ise igal juhul, kui ma nüüd vaatan sihuke pika elutee peal taga, siis kõik on tulnud nagu ette kavatsematult maades. Nii ongi kõige ilusam. Muide, kõik head asjad tulevadki juhuslikult ja halvad ka. Üldse see minu, see muusikamehe elu hakkas ka kuidagi eriskummalist peale, muidu ema konservatooriumi lõpetanud laulja kes küll kilpnäärme haiguse tõttu eriti palju esinenud ei ole, aga aga tema siis sundis mind, et ikka peab ju ikka muusikaga tegelema, aga mina ei võtnud alguses üldse veduna. Olen sellest palju rääkinud, Kadrioru seal sai, elasime ja seal nii tore oli. Pargis ringi joosta poistega ja ei, mulle ei istunud see klaveritunnis käimine Systati kannelt panna õppima. KML õigemini õnneks oli muusikakooli vastuvõtt oleks läbi. No see oli küll õnn, tohutult õnne sa kandle peale ei kuku. Kannel on väga ilus pill. Ma olen juba üsna vana mees, kui ma esimest korda kuulsin siukest õiget kandlemängu. Soojus üks hästi hea sõber, annus Obanen, kes on jälle niisugune omamoodi mees, kes on Sibeliuse akadeemia lõpetanud kahel erialal kandlega trompeti. Ja mõlemad pilli valdab täiuslikult ja kunagi see oli jälle selle Imatra festivali ajal, istusime öösel tema juures, seal oli väga nihukesi, huvitavaid inimesi, koosno näiteks Robb, McConnel ja ja männi hääldam ja, ja siis noh, teadagi, mis me seal tegime, käisime saunas ja nii edasi. Ja siis, kui pidu oli haripunktis, siis seesama annus läks magamistuppa ja teie Mandmiselt Vellistes põrandat laks mängima. See oli täielik, kui, nagu puuga pähe, et kannel või nii hästi kõval, aga see oli äärmiselt täiuslik pilv, niuksed enne neid. Vändad ja värgid küljes ja niuke Kromaatiline või mis ta on. Aga muusika, mis ta väiksel arvul kandleme oleks kaabeldus? Nojaa, see on sel juhul, kui ütleme, mitte siis öelda ei Tšassile mina juba selle kandlast juttu tuli, mõtlesin, et kui sina oleksid sinust ars tulnud kandlemängija, siis oleks jäänud nagu folkmeheks ja nagu meil seal tavaliselt on. Ega ega kannel väga Sassiga meil kokku ei käi. Sobanen on, on kindlasti üks eradžässi, ta mängib kantsleriga Traucetiga, muide minu hea sõber Matti kontinent Soomes, kes on ka tuntud džässimees ja mängib Kaagaamentumaid, mängib kannelt ja. No ja ega tegelikult üldse mõtlen jälle oma selle elu peale tagasi, sihuke rohkem. Done. Kahju sellest, et liiga vähe on saanud džässmuusikaga tegeleda ja eriti nüüd viimasel ajal, kus ma ise seda lastele õpetan, seda muusikat Su aastat tuline kahju, et et oleks omal ajal saanud rohkem tegeleda muusikaga ja võib-olla isegi kuskil õppida natuke, aga. Aga no mis teha, müürid olid ees igal pool. Nojaa, aga nüüd jutt on juba läinud natuke pikemaks, kui kavatsetud oli. Meil oli plaanis kõigepealt siuksed jõululugumendiga, jõulud on ukse ees ja see on, see on vana tuntud aisakell ja tõenäoliselt see on sinu seatud ja see on ka sinu juhatatud, kuulame ära. Nii mängis Eesti raadio estraadiorkester Kustas kiker Po juhatusel. Flöödisoolo esitas muide Aavo Joala. Aga selle loo ümber oli meil praegu kuulates päris mitmeid jutte ja selgub, et Eesti Raadio oma 70 vabandust, mitte Eesti raadio, vaid ringhääling või kuidas see nüüd on, ma pean vaatlik olema, sellepärast et ajakirjanduses on olnud ka kõikvõimalikke kajasid selle aastapäeva ümber, et kes seda ikka tohib pühitseda ja kes mitte. Aga nii või teisiti, Eesti Raadio on selle pala salvestanud siis täpselt 10 aastat tagasi. No tollal jõulusid veel ei, pühitsetud ja, ja see oli vist tehtud rohkem niimoodi, nagu siis uus aasta puhuks või selliseks talvelooks ärideks näe ridagi. Ka huvitaval kombel on siia läinud natukene vale autor vist selle selle pala kohta, tähendab, aisakell on pandud selle peakirjaks tegelikult Kustas kikerpuu leidis, et see ei ole mitte aisakell, vaid kuidas tiliseptilisebaisad. Autor peaks olema Leopold Virkhaus üsna alumine. Nii et see aisakell, mida me see beer punti aisakell, kes on siia autoriks märgid, on hoopis teine lugu. Aga seal ei ole muuseas midagi imetleda, vaadata need karpi ja üldse ikkagi jälle veaksile kuluv teema juurde tulema, et kust me ikka tuleb, eks täitsa fantastilisi asju. Näiteks valmistati ette muusikakoolis jõulukontsert. Jõudsime kokku niisuguse asjaga, et loomulikult inglise keeles on need jõululaulud, noh ma mõtlen, justkui on tegemist seal meie niukse džäss, poposakonnaga, siis kergemaks jõulumuusikat ja, ja ei taha väga palju inglise keeles laulda, sellepärast et see meie kultuur niikuinii kippuval Ameerikaniseeruma ja aga nüüd, kui vaadata neid enamusel, siiski on eestikeelsed tekstid olemas, aga need on nii neetult tendentslikult nagu Walterit, jazziraamat, eks ole, kus on pool, on selle kohta jutt, kui raske on neegritel Ameerikas elanud ja lihtsalt muidu see auto ei oleks ära trükitud. Noh, karbi peal valed autorid ja, ja, ja, ja siin ma vaatan, siin on tõlgitud ühte inglise keelset pealkirja õige mitu korda jälle maha tõmmatud, jälle paremini üritatud tõlkida, milleks džässmuusika tegemist? Inglise keeles on originaalpealkirjad, mida tunneb terve maailm, tunnevad soomlased kui ka tunnevad ka venelased, tunnevad rootslased ja ameeriklastest rääkimata lastes olla need ühed Pealkirjad ja aga muide, ma korraks segan vahele, ma pean ütlema näiteks jällegi raadiotoimetajana tuleb mulle pidevalt telefonikõnesid, kus inimesed helistavad ja ütlevad, et miks te ei tõlgi inglisekeelseid pealkirju eesti keelde ja mõnda nii kohutavalt võimatu ongi võima. Slängi tekstid ja pealkirjad, no lihtsalt või pool päeva istuda ja mõtle ikka õigeid, võiks ju vastata, et olge kenad, minge inglise keele kursustele. Kursused muide ka ei aita, sellepärast et tõepoolest selleks sa pead tundma tihtilugu. Kirjeldan täiesti nii, et, et need on võimatu tõlkida, need on niuksed, keerulised väljendid, need on omas muuseas. Tõenäoliselt on pärimus on sellest, et et omal ajal oli siis kui laulsin, Valter peaks hästi teadma. Põllulaulust siis muidugi oli juba need aafrika keeled olid unustatud ja muidugi need toodi siia kohtadest, eks ei osanudki teiste keelt, nii et kasutasid juba inglise keelt. Aga siis selle laulu anda mingit sõnumit edasi, nii et peremees aru ei saaks, siis kasutati nihukeste sõnade ringi keeramist näiteks Briti väed, eks ole, ja ilus ja see jälle midagi tähendas, noh, kui vaadata neid pealkirjas näiteks Tilonis Mangilon üks üks imevahva lugu on Strike Notežeise. Kas oskad? Otseses tõlkes oleks see siis otse ilma taga ajajata, aga tegelikult tähendab see muidugi, mida see tähendab, puhas, puhas riski, puhas. Ilma ilma ta ühe Ungari plaadi peale Tõlge niisugune see oli venekeelne, plaat oli meile siia müügile toodud, oli niisugune tõlge, et et jah, peredi Ahotnik ja see on ma vaalal õnnestus lasteaia Benny Goodmani plaat kunagi sügaval vene ajal, kus oli siis ainult venekeelsed pealkirjad või mõne kurja vaeva, et avastada, et mis selle kõiki lugusid ei tea ka meloodia järgi, et mis, mis, mis õige pealkiri, võib-olla fantastilisi asju. No kui ma ühe, sellise võib-olla paremini pärli veel tooks Eesti raadiovarasalvest välja, siis mulle meenub muidugi, kuidas oli ühe lindikarbi peal tõlgitud Pealkiri indes käis mis tähendab, et sel juhul või sel puhul. Aga otsene tõlge on tõepoolest selles kastis ja nii ta oligi tõlgitud sellest asjast. No omal ajal John poriorkestrimehed naersid ka neid tõlkeid, et et lavdaga Holden Vuest tütarlaps kuldsest läänest oli tütarlaps see vestiga najal. See selleks aga Kusti mina õieti sinuga selle küsimuse üle kunagi nõu pidanud sinu käest küsinud, kuidas hakkasid laule kirjutama, algus ikka vist Arenseerima või? Jah, alguses maksnaranseerimisel jälle niimoodi, et maksja üldse muidugi ma oskasin klaverit mängida, plaan oli kodus. Togisin seal, noh, nii kuidas kukkenoolist. Aga ma mängisin väga hästi, ma sain innustust suvel. Vanematel õigemini tädil ja niisugune maja siin arukülas linna lähedal, suved veetsin kõik seal ja noh, sai mööda seda küla seal ringi ulatud ja sattusin rahvamasse, kus rahvatantsu grupp või rind või selts või mis ta oli, harjutas ja soovisid alles 15 16 ja väga minu meelest väga vilets klaveri saatel, parasjagu oli see kalamees rabatapp, Dadarad, ära seda mina läksin, siis kuuled, kas ma võin mängida. Istusin ja mängisin ja kõik ahetasid ja laiutasid käsi ja kohe pandi siis mind klaverisaatjaks, siin ma ei mäleta. Ei ole kindel, aga siis ei olnud nii tähtis. Ja vot siis oli reaalkoolis. Seal oli minul just, sain üheksandasse klassi, juurde tuli delegatsioon, seal ma teadsin, varesepoegade punt oli Peeter Vares, ajaloodoktor mängis saksofoni seal omal ajal ja nendel mängis klaverit Gustav Ernesaksa poeg Ott Ernesaks ja tema ei saanud ilmselt hakkama või siis nende postimehest ei saanud hakkama, Nad kutsusid mind ja tegelikult seal see asi algaski. Mõtlesin, 153. aastal 93 sai 40 aastat täis ja sealt see asi hakkas ja see seadmine tuli ka niimoodi, et noh, paljudes unistades ikka mängid peast, vaatasite, et asi ikka niimoodi läheb. Ja siis läksin koju, ega mina tol ajal nooti eriti ei tundnud, ma teadsin küll, noh, tool seal, seal ja jala on seal ja hakkasin klaverit otsima, lihtsalt tegin see. Tollal teadnud keegi, et selle loo pealkiri on vaiba läkvööndlike Maiegi läks kaevule käes. Mina meenutaks naine, seal laulis Maie keeleks kaevule pealkirja all seda krunti ja mina tegin seda kolme ajal, sest meil oli klarnet. Klarnet oli trompeti ajal saksofon, tegin kolme, siis kõik väga vapustatud, et nii ilusti see asi tuleb, kui mitmehäälselt mängida, seal hakkas peale. Aga nüüd mitte ajaliselt, seal see lugu on orienteeritud, mis meil seal juba Vivika ootab, millal saab selle, las ta seal saab olla maksimaalselt 13 häält. Puhkpille on riik, andis 13, seal on kaks, teistes solist on Avo Joala, muidugi ei pruugi ta alati 12 olla, aga ega ma ei mäleta, ma pean siis partituuri nägemaks. Mitu häält seal all. See oli siis meie tänase saate külalise Kustas Kikerbo organiseeritud Naissoo kala. Aga tõenäoliselt see sinu organiseerimise oskus vedas sind televisiooni, kus sa vist üsna kaua aega tegid igasugu. Ma ei mäleta, kas kõik need Entel-Denteli horoskoobid ja mis seal said kõik tehtud sinu, sinu Arenseeringutega, see mind ei aidanud üldse televisioon ja see oligi nagu noh, mina mängisin piirite kõrtsis piirite kõrtsis ja heinatandri, tema elas meriväljal ja, ja temal televisioonis tööl juba aasta olnud. Ja tihtilugu vot piiride kõrts oli niisugune huvitav koht tol ajal, see oli 60.-te alguses. Et võib-olla isegi ainuke Tallinna kõrts, kus jätsime vähemalt esimese tundma seda vana bussijaama, ikka seal üleval selle kaare, see, mis praegu väga kurb välja näeb. Jah, ma ei olnud eriti käinud ammu, aga seal me mängisime ja see oli täitsa siuke tavaline asi. Saabu Joala linnast tulid pillimehed selleks tunniks ajaks, et saaks seal jätsi mängida. Mängisime teine tund direktorit Luganski tantsumuusika, esimene tundku rahast veel ei olnud, eriti talvel võis mängida. Ja tuleb Heino tan. Et millal sa saad tulla televisiooni? Tõnis Kask tahab sinuga kokku saada. Ja mina ütlesin, et mina tean, et ükskõik millal ja, ja siis vist käisin käisin vist Tõnis kasega kokku saamas ja ja esimene kord mõtlesin, et ja siis ta kutsus, et kas ma ei tahaks televisiooni tööle tulla või mitte muusika vaid vaid režissööriks õppima. Ja rezispillimees ei huvitanud see asi. Ja lihtsalt ei läinud, aga siis aasta pärast tuli uus kutse ja siis mõtlesin, et lähen proovidega, ma tegelikult režissööri assistent muidugi mejeviroveriga teatrisaateid, klõpsisin vänta edasi-tagasi ja siis mina mäed, kes järsku lavastused, mis ta siin lavastasid, lapsib, et on vaja kontserdiülekandeid teha, siis ma tegin neid ja aga see oli niisugune, see pillimehega, kes ka kohe sellepärast see oli niisugune õnnelik juhus. Neli Willimest sattusid korraga koos tandroli enne lööve oli ka vist enne olnud. Vartsu Tiit tuli raadiosse helirežissööriks universaallaeval, kui mina oleksin terve, saateansambel oli valmis, see kuidagi juhtus niimoodi, alguses mängis Aado sarapuuklarnetit, tema oli ka operaatorit temal televisioonis, operaator, aga aga siiski ütlesin Varstu Tiit, et see tuleb ju võtta ja siis nagu iseenesest läks, läks, läks ja nagu lumepall läks veerema ja siis juba mis asjad muusikatoimetajaks tarvis ja nii edasi. Niisiis läks niuke muusika pärast algselt televisiooni kutsutud pärast. Aga nüüd ma tean, et me siin ennem rääkisime juba sellest horoskoobis finantstaim, mis sest enam ei räägi mitte midagi, aga ühe loogika mängimisest horoskoobis ka sellest, see on nii armsalt kõigile televaatajatele meelde jäänud, et võib-olla mida sa sealt nagu praegu pakuks, no mina ei ole siin, oli üks lugu, oli lihtsalt käepärast. Mina ei tea, kas ta oli horoskoop, seal oli üsna palju lugusid ja see sai ju hulga tehtud. Aga see on selles mõttes huvitav, et ma ise mängin seal suupilli, kui ma väga ei eksi, võib-olla saan kuskilt kostaga Eino Sandra oboe mängu, aga see on niisugune idamaise algusega lugu ja huvitavas kuulad sammu. Toomas Jõesarvel laulab ka niisugune, mida sa Toomas ö saarest praegu tead, ta oli vahepeal minu andmetel ta elab Soomes juba mitmed aastad ja on seal bussijuht või midagi sellist ei ole kohanud. Aga laulmisega ta ei tegele. Ma elan ju oli. See ka. Poleks. Ma tean, kolme väga kuulsat heliloojat, kes on oma lauludele ise tekstid kirjutanud, üks on kool, pooltes ööbing, pöörlin, üks on Raimond Valgre ja neljas oled sina siin minu, mina kuulus. Aga ma olen teinud küll ja aga kuidas siis tuli, tähendab, kas teised ei kirjutanud, hakkasid vihaga ise kirjutama või algusest peale? Täitsa jälle siuke proosaline? Seal tõenäoliselt juba televisioonis või nii täpselt mäletab, aga see situatsioon ise ma helistasin Karmo teksti vaja, karmatubjaad saab küll, aga nädala pärast, kui mulle homme tarvis loome tarvis, no mina rohkem teksti mehi teadnud ka tol ajal ja, ja siis maha ja tegin valmis. Muidugi mage, aga ajapikku läks paremaks või? Ei noh, enesekriitika on ilus asi, aga vaese tekste Heino need alguses teksti, no kasvõi see, mis me praegu kuulasime, tugevasti hästi ja niuksed jamad. Laul ise on ka jama. Rahvale läks, läheme nüüd siis enam mitte jama lugude juurde, vaid Kustas Kikerbu laulude juurde. Ja tänavu suvel ju tegelikult elasid nii mõnedki laulud üle oma teise sellise õitsengu, kolme tenori, kuigi nad minu teada ei ole tenorit, tegelikult see on mingisugune külge kleebitud silt. Aga see kontsertturnee oli muidugi Eestis üliedukas ja ja sealt tulid siis uuesti meelde ka need lood, mis olid kirjutatud aastaid tagasi. Ja üks neist oli Kustas kikerpuu. Anna mulle andeks, millal see sait tegelikult kirjutatud? Seda on väga raske öelda, mõned isegi. Vaatavad punkt silmadega otsekui küsivad, et noh, et ei ole ka mingeid arhiivi sisi, minul mitte midagi, aga mu naine hakkas kuskil 15 aastat tagasi üles kirjutama. Ma tegin täitsa omal initsiatiivil. No aga heliloojate liidus pidime ju igal aastal aru andma, kas neid aruandeid ei kirjutanud, mõtlesin, ma kirjutasin ikka ka, vist võib-olla seal on, aga ma ütlen, et minul isiklikult, kui keegi küsib, et millal see või millal teine, siis nii, kus mina tean. On niisugused, et mida need täpselt, kui kui küsin su käest, siis ütled, et ei mäleta lugu ennast on küll tihtilugu raadios. Isegi ja üks üks oli see püha laupäeva hommikul peresaade või oli see mingi koolilapsed, rääkisid, tuleb mingisugune laul, mina istun köögis, teises toas, raadio mängib, eks nagu natuke tuttav, aga läksin sinna, kuulasin ja ja siis, kui lugu hakkas eide lõbunberis lastudki siis tuli meelde ahaa ja. Maarika oli nüüd tan Eensalu eks ooperi don't ooperilaulja temale, eks kord tegin uus moon aga läks hulk aega nagu edasine rahas. Aga noh, see laul, mis nüüd meil siin varuks on, see peaks hästi meeles olema, sest seda on nüüd nagu üle küntud värskelt. Oi, seda praegu võiks seda omal ajal ka joodikud tänaval laulis. Aga tegelikult on nõks hitimeister trivaistu küll vist, et sa suudad selliseid meeldejäävaid meloodia punuda, selliseid meloodia jooniseid on seda piinlik tunnistada, ega need suuremad jaolt noorest peast kirjutatud lood, need ikka kõik selle mõttega tehtud, et läbi lüüa, ega siis muidu ei olnud mõtet ju niimoodi südame jaoks nihukest jama kirjutada. Igalühel kuulsaks on tarvis? Jah, aga see on minu arust, seal peab olema niimoodi õige aeg, õige koht, õige laulja õlinedamale õnne peab olema avara tähti joostidele, lähed sinna, kus parajasti tühi koht on. Aga seal on muidugi tarvis ka siiski minu arvates mingit vaistu või sellist annet selles mõttes, et vägisi ei ole. Ei no asi oli selles, et omal ajal omal ajal Rauno lehti, kes siis on kaks korda on ta käinud eurovisioonis oma lauludega. Ja ja tema ütles, et noh, tema oli meie muusika omal ajal üsna hästi kursis, ta käis ju siin orkestrit juhatamas ja televisiooni ja raadiosaate tegemist ei olnud ainuke, kes kirjutab euroopalikus stiilis, et teised Eesti heliloojad otsivad kõik oma meest joonud, mis muidugi on õige seda omandijoont otsida, aga sellega ei lähe loomajoon ja omavahel öeldes noh, see on muide meie ühes kunagises Vikerkääru saates vist Jaak Joala ütles, et et näiteks Aarne Oidi suveöö oleks võib-olla tollal löönud eurovisioonis läbi see võib-olla jah, ja tol ajal ei olnud teisi. Aga, aga ma mõtlen, et näiteks seesama sinu, anna andeks oleks tol ajal kindlasti võinud ka veel seal, võib-olla tol ajal ja seda kuulame ära. No kuulame nüüd seda praegust varianti, siis. Puit. Kiirelt. Kes on käinud kuna. Meelest läinud vastu. Ei mina. Leppimekiirelt. Anna. Andeks. B4 kiire. Andeks mulle. Ei ta. PVT. No see oli niisugune kena tümps kera tümps, muide ja mina vaatasin meie raadio fonoteegis seda paksu raamatut, kus on laulud kirjas, kes mida kirjutanud on ja sinul oli seal hirmus palju lauljaid, oh püha taevas. No üks viis olen küll erilauljat suu lahti tegi, isegi kirbud laulis. See, see on jälle sellest, et ma olen eluaeg niisugune seal polümeer, polütöötaja igal alal, eks ole, ainult televisiooni toimetaja peale selle, et ma siis orkestreerida neid lugusid ja ise mängisin, oli tarvis ka järjest uusi lauljaid, Leida ja siis sai kõik läbi hekseldatud mõjugi olid noh, niisugused lemmikud või kes tihedamini kui Helgi Sallo ja Uno Loop ja noh, terasmaa oli ju, tema mängis veel pea laulmise, Mil televisiooni bens vibrofoni ja nii et terasmaa sai õige tihklevil. Ja mitte sellepärast, et kõik meetmed mingisugune onupojapoliitikaga jälle lihtsalt puhtpraktiliselt tali võta, siitsamast oli vajavad. Ja muidugi, eks sa eelistades neid ka, kes kiiresti toime tulid, terad, ala on ikka väga musikaalne lausa kindlasti ja ei ole vaja vaeva näha, sest ma tean, et on ka laulja, kellele tuleb ennem tugevasti sisendaja sisendada midagi nihukest lauljat. No ja seal sai muidugi päris algus nende isetegevuslaste tegemist tehtud, seal küll pole. Aga need kõik, ütleme seal alates võib-olla seal Marju uudist lõppedes Georg Otsaga, nendega ei olnud probleeme, muidugi, mõnega oli natuke rohkem, tuli vaeva näha. Georg Ots oli niisugune mees, kes tuli lindistama, siis noodid olid, ta tahtis alati saada nädalaga, ma olen kätte tuli stuudiosse paanikasse läinud käima, kuulas, monogrammile, läks, laulis salvi, võib-olla prooviks nüüd pane käima. Ja siis, kui tema meelest see esimene ei õnnestunud, siis ta ei tulnud vahepealse kuulama, mõned peavad ju poole laulu pealtkuul ja tema ei pane, teine veel. Ja siis veel valmis. No proff, 100 protsenti, 100 protsenti, Heli Lääts, laama ja aga siin on nüüd üks, üks laul. Ma vaatasin lihtsalt, et noh, Kare Kauksi ei ole kaua aega kuulda olnud ja ja minule ta omal ajal väga meeldis see laul, mis on siin meil välja valitud temaga, siis ta ei olnud veel selle. No mis ansambel, see oli seal? Mahavok, Mahavok ja ta ei olnud siis mahavoki solist või kus ja ei üles leidsid seda ma tõesti ei oska öelda, kus, kuidas MINA-TEMA leidsin. Kuigi see ei olnud hirmus ammu, aga, aga aga see kuidagi kokku saime. Mul jäi niuke tunne, et see, see lind sündis väga-väga kummalisel kombel. Noh, ja sellest on isegi kuskil ajakirjas räägiti ja, ja minu meelest Maal ja need ajakirjanikud sõitsid autoga sinna intervjuud tegema ikka, kuidas asi käib. Seal ei olnud midagi, kare tuli lindistama ja tavaliselt Jurmala festivalid või kuskilt tulnud täiesti aru saanud rääkidagi. Ja see oli niimoodi, et kohe-kohe oli tarvis, järgmine päev läks Maa ja Meri ja mehed ja läks eetrisse konkursi vangurna. Kohe oli vaja ja minul on eluaeg olnud neelupõletik krooniline ja siis, kui see hakkab jälle kiusamas maatilise astelpajuõlikotkas. Nimetasin, ta muud nõu ei aita, eks ole, kuigi kunagi ma viisin ühe soomlase, kes ei saanud ka häälest ära, viisin doktor Kruuse juurde keskhaiglasse. Niimoodi käigu pealt ja sai ka lauldud süstidega. Mõtlesin noh, et kus me nüüd arsti juurde ja teadsin, mul see õli oli kotis. Heidan siia diivani peale ja ja Pipiti ei olnud. Siis ma sain siit raadiomajast arstipunktist, sain isegi mitugi ketimehed, mis atribuut seal sai tilgutada, lasin talle pumbaks ninasõõrmeisse, tubli, Tartsuja kare, magab seal ja tõmbab ninaga püstiku hääldul tagasi. Oli see siis õlistuja, oli seal mingi psühholoogiline psüühiline krit stuudiosse kaks korda laulis laulu sees ja läinud, aga intrigant pärast kohe ära ja. Siis kuulame seda ajaloolist mõttetu ja see oli, missuguse jaaniöö see on, muuseas Aarne Oidile pühendatud laule. Kunagi rääkisime hoidiga, jaanipäevavärgist jäädi suve ja mina pidin minema hoidkutsuslike oma juurde, sinna nõuas jaanitulele, mina ei saanud kunagi mindud ja siis ta oli juba surnud, mõtlesin, teen laulu. Siis seda kutsumist meelde tuletan ja sõber oti ja nii edasi. Nonii on unistuste on meil mõõteluuletiivad, on kraan ja nii on rand ja lao käin veepiiril. Nii laulis ühte kaunist Kustas kiker pu laulu Kare Kauks ja kui sina, Valter ütlesid veidi aega tagasi, et Kare Kauks, sest ei ole viimasel ajal midagi kuulda siis tegelikult on kuulda küll, sest et ta on laulnud hiljuti sisse ühe igihalja jõululaulu ja teinud seda järjekordselt niivõrd hästi, et meil käib praegu raadiomajas kerge selline. Kuidas seda nüüd öeldagi, pluss et noh, kuna ühte laulu ei saa ju mängida 10 korda päevas, eks ole. Aga miks mitte, no hästi, aga, aga see on niivõrd hästi lauldud, et, et lihtsalt rebitakse seda plaati käes samas Winter Wonder täpselt nii ei kirjutaks sellele alla, siis mind häirib, seal on pandud sisse siis Liereid, Raidistanz, layer, hallist üks, ma ei saa aru, miks see on sinna pandud, see raport Vabarapabarava rappa? Täiesti üle mõistuse käiv asi. No seal kontseptsiooni küsimus, aga lauljana minu arvates ta esitas seda siiski hästi, see ei ole isegi tsitaat ega minagi, vot mind segavad niuksed, ainult. Mul on meeles mõned aastad tagasi ikka päris juba mitu aastat tagasi oli ka üks televisioonis oli üks niisugune saade, kus kare laulis stardast ja aime In the mood for law ja nihukest nihukest. Nii ilusti ma avastasin siis, et temale suurepäraselt sobivad just need, need vanad ja laulud. On üks vähestest, kes jazzmuusika laulab. Ega, ega seda ei ole kerge teha. Meenutame, nüüd pisut neid omaaegseid iga aasta lõppu neid võistluskontsert või Kontsert võistlusi, kuda vidinaid nimetati Oidi idee, see oli uit, võttis sealt hirmus palju preemiaid koguaeg ja pärast hoidi lahkumist tuli teine mees Kustas kihkerburges järjest, noppisin esitsas ja. Mul on siin jällegi üks, üks laul mis nagu hästi on meelde jäänud sellest ajast. See rõõm on elust endast. Siia on märgitud, lindikarbi peal on märgitud publikupreemia oli see nii? Minu arust ei olnud. See oli kõigepealt, see oli siuke, ta oli küll jah, Oidi nimeline ja selle liimiga nimiga sõprusest sünnivad lilled, sest see pandi nagu hoidi lauludest otsitiivne, pealegi aa, see oli siis, kui kiputi seda nagu rahvusvaheliseks tega vajus, olid juba läti ja vene ja need ja kuivõrd Raulia vaheline siis sel ajal oli praeguses mõttes väga rahvusühekeelne rahvusvaheline. See oli ikkagi Avenemaltaly lätist, Pauls oli kohal ja, ja kõik juba noh, see laul sai esimese koha seal, ma ei teagi, kuidas seda preemiat tol ajal nimetati, aga ma tean seda, et see savi, kuidas teda nimetada annab ka raketi moodi munad küljes ja sinna graveeritud siis võid võidulaulu peale. Ja tingimus oli või eeskiri või kuidas võistlusmäärus või nägi ette, et kes kolm korda on võitnud, see saab selle junni omale ja mina sain seekord pidulikult. Anti see junn mullaga, see laulu nimi jäi sinna grafeerimatlesid, see oli viimane kord, keegi ei viitsinud teda graveerida. KAPO ütles, et lase ise graveerida, ma ütlesin, hea küll, las jääb niisugune, see oli niisugune kord. No mina arvan siiski, et kui siia lindikarbile on kirjutatud publikuauhind, siis see on palju tähtsam kui igasugused savist junnid, mida mendid žüriid võivad välja pakkuda. Sest et see on kahjuks selliseid laule, mida mäletatakse tänaseni ja ja mis on endiselt edukas. See olikustaskikerbu laul, see rõõm on elust endast ja esitajataks Jaak Joala, Ele ja Kaja Kõlar ning Eesti raadio estraadiorkester Paul Mägi juhatusel. Ja see lugu oli aastast 1978. Meenutaks nüüd veel ühte kadunukest Eesti Raadio bigbändi. Kuidas see õieti see minek oli? No minek, seda nüüd täpselt enam ei mäleta, pole igastahes traagiline, noh. Aga see oli niimoodi, et Mul oli võetud sinna. Peab siis tolleaegse peatoimetaja Paul Himma kiituseks ütlema, et tema väga soosis seda bigbänditegemist ja ta leidis niisugust võimalust, et me võtsime poole kohaga pillimehi pigmendi mängid iga päev ja ja noh, sa oled niisugused mehed nagu Raivo Tafenau ja Raul Vaigla ja kes siis töötasid nagu poole kohaga, nendest hakati nagu algusest peale, et neid ei saa enam võtta ja pidada kuse koondamiste märkaks. No sellest piisas, bassimängija nagu lahtilastiga, siis ei olnudki enam midagi teha. Ja siis hakkas järjest minema ikka teised, teised ja ja lõpuks. Muidugi, võib-olla oleks saanud v lingid seda, aga siis ma hakkasin, mul tuli niisugune lõhn ninas, et kui ma jään siia veel kauaks, siis ma jään hoopis maamees ilma tööta muusikakoolis koht vaba ja siis ma läksin sinna ja ja, ja nii ta läks. Ega tol ajal oleks keegi kisa teinud selle kohta, et miks sa nii ja naa, eks ole nagu praegu kõik nutavad taga ja pisarad silmas, et oli ikka ilus ja puha, aga noh, niimoodi ta läks ja hääbus ja muidugi oleks võinud olla Eesti vabariigile looma džässorkester. No tahaks selle saatega lõpetatud tagasihoidliku lootusega, et ka Eesti vabariigil saab oma džässorkester olema. Kelle all ja kelle rahadega seal on muidugi omaette küsimus ja seetõttu ka tänase saate viimane ala sellise sümboolse pealkirjaga Chuck Wellingtoni Thing Saint vaata juustu Piia Pole enam need ajad ja selle pala seade on teinud Kustas kikerpuu, esitajaks siis kunagine Eesti Raadio bigbänd, kus kas või peaaegu juhatusel solistid on Ain Agan kitarril ja Raivo Tafenau tenorsaksofonist. Valtra Jaak Oja kirjutavad suur tänu tänase Vikerkääru külalisele Kustas kikerpuule. Selles saates kohtume juba uuel aastal.