Saate motoks on valitud vangilaagris kirjutatud värsiread loeb autor. Varjud tal vööl kõrgusest tuhandeid tähti kiirgab ja hiilgab, tõuseb kuum galates sulavat hõbedat üle härma tampoon. Ning öösinises valguses hajuvad tumedad varjud. Lumele vajuvad kuni kauguses kustuvad muhingeski meeled varjusid, tajuvad mõtet sügavas südames mustuvad sest kaugel on kodumaa, ma sinna ei saa. Mis on musi? Arnold Saviaugu esimene töökoht Tartus oli Barclay platsi taga asuvas esinduslikkus hoones, mille viis aknarida vaatab Emajõe poole. Pikki aastaid on tartlased sealt mööda mitte sisse-välja käinud, sest maja uksed avanevad ainult kuldpagunite kandjaile. Kunagi pääses sinna sisse ka eesti keelega. Minu töölaud oli kohe akna kõrval, kolmandal korrusel ja just need aknad Barclay platsi, pooleteise diviisi staabi uksest Tartus astusin ma sisse, 1932, seal oli asi oli niimoodi ma teenisin aega ratsarügemendis ja siis ratsarügemendis tähendab Värska põhjalaagris. Seal siis oli ka diviisi staap ja diviisi ülema kindral Reegi Kutsar jäi haigeks, viniette lahkus, lahkus ja siis 20. augustil 1932 siis Ratsarügemendi ülema Basens Pilleri korraldusel. Mind anti siis sinna kutsariks ajateenijana. Aga samast päevast lastiga meid, seda see kutse lasti ka reservi ja need siis ma olin veel kuni neljanda septembrini veel laagrismann eraisikuna, seal juba muidugi ratsale. Ratsarügemendi vorm oli mul küll seljas, mul oma tsiviilriideid seal kaasas ei olnud ja siis tulin Tartu ja tus. Muidugi alguses olin ka Veldivi sülma kutsariks ja hiljem läksin siis kantseleisse kantselei inimestel, ohvitserid olid seal kõik juba tuttavad ja võeti mind kantseleis ja seal ma siis jätkasin diviisi staabi kantseleis tööd kuni kuni teise diviisi nelikvideerimiseni ja nõukogude armee 182. laskurdiviisi staabi moodustamiseni. Mis oli teie töö, teised masinkirja ja siis peamiselt masin, kirjust. Kas te olite ainus eraisik diviisis isik teised olid kõik teised, olid kõik vormikandjad, sõjaväelased. Kõik ja alates diviisiülemast, kui kuni seal luure all ohvitserini kõikult sõjaväelast, mina olen ainukese muidugi kojamees, oli ka eraisik. Ehk räägime vähe lähemalt nüüd 1939.-st aastast, mis tõi ootamatult süngeid sündmusi, teie, kes te töötasite sõjameeste keskel staabis. Kas teise maailmasõja algus, esimene september, mil Saksamaa tungis Poolale kallale, on kuidagi teile meelde jäänud? Ei ole tõesti, ma ei ole sellel nii-ütelda, tagantjärele mõtlen, et ka see, mis ma olen lugenud ja ja no see on aga, aga oma mälestusi vot sellest küll mitte mingisugust ei ole järel, ega meile midagi, midagi erilist seal ei olnudki? Midagi erilist ei olnudki, jah, meie töö läks ikka edasi, nii nagu ta oli. Siis hakkasid aga sündmused võrdlemisi kiiresti arenema. Algusesse algus oli kõik ikka veel vana vana malli järele nii-öelda läks enne kui enne, kui 40. aastal. Punaarmee tuli juba täielikult täielikult sisse. Sellele me jõuame veel, aga ma tahaksin peatuda veel ühel perioodil, septembrikuu lõpp 1939, kui välisminister Selter kaks korda Moskvas käis ja kui ta teinekord sealt tagasi tuli baaside lepinguga. Kas see aeg ei kajastunud kuidagi teise diviisi staabis? Sellest ajast mul ei ole tõesti midagi meelde jäänud ja minul staabis nii väliolukorraga suurt tegemist ei olnud. Muidugi üksused, üksused, mis diviisi üksused olid seal need nagu ratsarügement ja, ja siis seitsmes rügement ja siis üksikuid jalaväepataljon nagu Tartusteni jalaväepataljon siis Võrus seal ja vaatan Valgas seal üksikud, vaat mis need tegid. Vot selle kohta mul võib-olla, et ma kuulsin, kuulsin kindlasti ühte teist, aga, aga neid ma näinud üldse ei ole, sest ma töötasin koguneda. Ainult. See on mul küll meelde jäänud, kui punaarmee väeosad tulid sisse meid. Me olime parasjagu laagris Värska laagris, kui nad säält läbi sõitsid. Täitsa mustad tolmused tankidega ja autodega, terve terve massiline kolonn, mis sealt läbi tuli. Laagrist ja teine kolonn tuli lõunalaagrist läbi. Olin põhjalaagris, kaks laagri jagunes kaheks põhja-lõunalaagriks, põhjalaager oli värske lõunalaager, päts retsialise jah, täitsa külje all ja põhjalaager oli Värskas, seal oli vits ratsarügement ja, ja diviisi staap teisipäevasest seal ei olnud. Kas seeläbi varsti tuli ootamatult või te teadsite? Ootamatult see tuli täitsa ootamatult. Me olime mall ville seal staabi eesstaabis väljas. Ei mäleta, mispärast ma seal väljas olin, ei olnud mitte kantseliseid väljas, olin kui esimesed tankid tulid lutetega, ülapoolt tulid esimesed tankid ja ma imestasin veel, et mis need siin on ja hüüdsin teistele läbi akna sisse ka, et vaadake, tankid tulevad. No need üldse, kas akna peale seal teised mehed ja siis kogunes sinna rügemendi mehi ja kõiki sinna tee äärde. Jaa. Jaa. No läksid sealt läbi, teatasid ka seal järve kaldal, mõned tankid jäid sinna seisma ja mõned autod läksid pikne ja siis ratsarügemendi allohvitserid, seal aitas neil masinaid käima panna ja ja siis sõitsid mööda ja. Üks kolm või neli tundi misse läbisõit seal kestis. Kas te ei taibanud, mis seal toimuvast. No see oli muidugi taipamine oli muidugi kõigil oli see aga mis seal edasi võiks sündida, sellest ei olnud muidugi aimu kellelgi. Minul on ammugi mitte. Kirjeldatud sündmus toimus seitsmeteistkümnendal juunil 1940, kauaks dieeti siis veel laagrisse? Kas nädal nii vist me olime veel laagris ja siis tulime linna ja siis tuligi, tulidki punaarmee ohvitserid tult sinna Barclebadsiinsena diviisi staapi. Üks major, see oli, see oli esimene mees, kes tuli sinna kantseleisse ja tema järel tuli siis polkovnik intiaapin, kes määrati diviisi ülema asetäitjaks. Ja need uurisid siis küsib kapid ja lauaalused ja kõik uurisid läbi. Ja mul meeles rel. Major Villem Jakobson istus kantselei kõrval, kantselei allus teise jaoskonna ülemale Villem Jakobsonile. Ja siis ta istus oma kabinetis seal laudeldav keset kabinetti. Ja kas seeria intropin läksid sinna sisse ja isegi ei teretanud teda? Läksid kohe seinakappide juurde, kas see kiskus kohe selle kapiuksed lahti ja kõik, isegi aktide kapid ja kõik võeti lahti ja suuritini põhjalikult, kohe kõik järele. Ja hiljem veel mitu päeva hiljem, k ike, uuriti veel kappisid, uued peremehed olid saabunud vult saabunud paarv paar nädalat ja hiljem pärast seda Riiast tuli sõjaringkonnastaabist üks kolmeliikmeline komisjon, Sindiaapin tuli nendega kantseleisse ja seal siis paremat kätt uksest sisse tulla oli kohe meil kantseleikapp ja kapiuksed olid lahti ja kantseleikapi riiuli peal oli siis numeraator. Nunneraator, millega lehekülgi sai opereerida. Ja siis nad tulid sisse, inte appin tuli keegi kõige ees talilt hallid südasuvel, hallid villased, sõrmkindad olid käes, heledad, seal on kida, käes, tuli sisse, tegi niisuguse kaarja liigutuse Senašest. Ta vaatas kitsa, pin, vaatas ringi ja vaatas seal tantsule katsensionomeraator riiuli peal, võtsin märaatorist ja hakkab niimoodi omale numeraatoriga sinna ele ta kindla peale need numbrid taguma. Ja siis Mil kantsleri vanemveebel ohtla siis ütles talle, venekeelsed on muidugi. Valdas vene keelt ja ja ütles talle, juhtis tähelepanu sellele ja siis need Riia mehed vaateste kätte vaatas suurte silmadega käe selja taha, pani Meraator sinna tagasi ja suure kiiruga panin, mine näe, teised tagantjärele. Kas tulijate hulgas oli ka eesti keelt, oskavaid inimesi, tipner major tipner, ta oli punaarmee kunagine ohvitser ja Venemaa eestlane, Venemaa eestlane ja mis roll temal oli mängida, oli eriosakonna ülem. Mis seal siis muutuma hakkas, seal selles? Kas see, et keeleks tuli vene keel seda tuli hakata õppima masinkirjas, mull, vähemalt mul tuli hakata õppima, seda ma siin kirjas muidugi ja ja kirjas ka, kuigi ma on Narvas sündinud Narvas latsena, rääkisin Kravitz vabalt vene keelt, lasteline keelt ja nuh. Ja selle tõttu teid vajatigi staabis on kahe keele oskaja, eks mul teatud määral. Ruse diviisile ülemaks ja Kruuse ja abilemaks tuli polkovnik Kurschez. Kruus oli kuni juunini 1942 oli 40 või 141 ja ta lasime sel ööl teha uue punaarmee kindrali vormi. Nägin teda veel Värskas 41, me läksime laskelaagrisse. Olite seal oma maja juures tee peal, ma läksin sealt mööda. Ja siis ta ütles mulle veel, et, et nüüd näeme viimast korda, et ma sõidan Moskvasse kursustele ja muidugi pärast seda ma ei tea temast midagi. Korteris Värska alevikus, no üks kolm kilomeetrit laagrist muidu päeva, et ma töötasin seal laagris diviisi staabis. Õhtul läksin jälle oma korterisse ja ja nii oli siis kuni kuni 21. juulini minihommikul kell neli tuli siis sõdur mulle sinna järele. Ta ütles, et teid kutsutakse staapi. Mina läksin, asi SAABi ruumi. Seal oli meil seina peal suur Euroopa kaart või õieti mitte täis Euroopa, vaid Ida-Euroopa ja osa osa Nõukogude liit oli ka seal peal. Ja selle juures kolm punaarmee ohvitserid, nende hulgas leitnant Aleksejev, teiste nimesid ma ei mäleta. Otsisid, ajasid sõrmega mööda seda kaarti, otsisid, kus on Berliin. Ja siis öeldi mulle, et sõda on alanud. Täna hommiku algas sõda. Täpselt. Ma ei oska öelda, aga nii umbes nädal aega olime Tel laagris, panime kolid kokku ja tulin Tartu ja 29. juunil, siis siin pandi autode peale, sõitsime siis Petseri peale. Esimese öö peatusime kärsa aeg-ajalt läbi minna, kärsal Salme ö. Teise olime enne Irboskat kolmanda Reili kaldal, seal olime ja varsti pärast seda sild pommitati ära, ta sattus, pommitas selle ära. Nii et me saime enne ülestaabikolonn, solist, saadikul on ja mis järgmiselt Päeval, jah. Hakkasime edasi Leningradi teed välja sõitma vasakut kätt, seal oli Pihkva lennuväli, seal olid lennukid. Punaarmee lennukid olid seal neetud puruks pommitatud juba kõik. Terve rida oli seal ümberringi neid sõitsime sealt mööda, kuni Porchoid teeotsani. Ja sealt siis keerasime Porfrovi peale. Ja vahepeal seal peatusime sadukades ja seal elasin üle. Kas esimese pommitamise aga pommitati kaitsekraavikaevajaid? Üks punaarmee väeosa kaevas teest natuke eemal metsatukas, kaevas kaitsega ja kui need pommid alla tulid, tulgumisega tulid need pommid alla. Nii, võib-olla 50 60 meetrit eemal lõhkesid minust endast üle kohe killud, niipalju kui seal teisi kooli staabi inimesi. Killud lendasid üle, viskasime pikali ja siis, kui see plahvatus käis, siis tõstis kohe nii, hoia kätega, hoidsin maas kinni, aga tõstis ikkagi õhku ja väävlisuits ja lõhn ja see tuli lämmatas kohe nii tugev oli see mõned ööd olime veelt tee ääres seal metsad hukkades aga otsest lahingutegevust diviisis staabil seal läbi teha ei olnud siis ühes väikeses metsatukas tee ääres, seal siis mingisugust tööd anti mul seal masinal kirjutada ja seal olid kruusaaugud ja seal kruusaaukude seltsis vanad kännud viisingi kirjutusmasina sinna kännu peale ja kirjutasin, looming seisis mu kõrval seal, tema pistik leeris, isegi mulle seal seda päevakäsku või midagi niisugust oli seal. Ja siis, kui see oli ära trükitud selja taga olid seal puud ja ma toetasin seljaga vastu mändi, aga päris päris pikalt ei olnud vatipool möllakil olin seal vastu mändi ja järsku käis plaks. Ja kapten bowling näitas üle minu pea kartuliläinud kuul männist läbi tagapool olnud killud väljas ja seepärast mõõtsime, kui oleks olnud täpselt püsti, mul oleks otsa ees sisse läinud kuul ja no ja siis veel. Sinna viisin alguses paberid ära auto peale ja tulin uuesti siis kirjutusmasina järele ja kui sellega tee peale jõudsin, seal paar sammu oli minna tee peale, kui sellega tiivale jõudsin, sellelt autolt läinud need autojuhid, kes siin enne olnud autode peal, eestlased, need olid kõik välja vahetatud, olid vene sõdurid olid peal ja siis oli sõitnud kõige isiklike isiklike asjadega, mis seal hunt meie auto peal ja kantseleimaterjalid ja kõik, mis seal väldel sellega sõitnud, minema särgiväel sinna särgi ja pükste väel. Siis hakkasin otsima, kuidas, kuidas edasi. Kõigepealt. Kas te jäite ihuüksi maha või jäi teisigi maha? Maadel ja seal oli teisi ka ja üks siis läksime nagu laiali ja te olite metsal metsal tüdruk, aga siis hakkasime, hakkasime säält, no et saame edasi minna ja siis jõudsin lageda põllupeale. Ja seal oli siis üks autobuss oli seal juba puruks lastud ja samal ajal tuli siis vasakult poolt siit Petseri poolt või Pihkva poolt tuli siis üks teine endise koogibuss ja bussijuhiks oli meie diviisi staabi hoidja Vilde ja kõik, kes meil seal oli, ei mäleta enam, kes seal oli, neid oli seal üks kümmekond inimest, varem oli juba bussis seal ka ja ronis sisse, mina jäin kõige viimaseks ja panin jala nii-ütelda astmelaua peale, et ma lähen sisse ja Vildelei ukse eest kinni ja ma jäin bussist maha. Ja nii nagu ma pärast hiljem kuulsin, see bussil saanud sild oli lastud puruks ja siis ei, buss oli veest läbi minna seal madala koha pealt ja olevat seal seal täistabamus, seda ma ise ei näinud. Siseveel sinna maha bussist sai maha veel see leitnant Aleksejev ja tema temal oli kaasas veel sihvrite summad on, lennukid läksid üle, viskasime rukkipõldu sinna pikali maha ja ta hoidis kramplikult sellest sellest kohvrist kinni veel punaarmee leitnant, punane armee, leitnant ja Aleksejev. Ja samal ajal rajal sõitsid kolm tanki meist ette, sinna mööda sõitsid ette ja muidugi jookseb sealt laiali siis kõik igaüksteise poole ja kelle tankida, tulid saksa tankid, Saksa tankid ja kolm tükki. Ja muidugi siis veetsin seal selles rukkipõllust selle öö, kuni tähendab selle päeva veel kuni öö ka järele ja siis hakkasin, et no kuhu ma lähen, et sakslased on juba ees, et lähen tagasi koju ja hakkasin siis sealt tagasi tulema Pihkva poole. Aga seal oli juba saksa kolonnid olnud ees igal pool. Ja nii ma sattusin siis sakslaste kätte särgiväel. Seal nad olid ühes talus, ma läksin talu juurde välja ja siis muide ka see tüli staabist Alutsiagnaadel. Me saime veel seal rukkipõllul, saime veel kokku, pärast läksime koos, tema oli vormis, oli vormis ja Eesti vorm ja eestivormi ja ja temal oli ka püstol ja siis tuli seal taluhoovis tuld, kaks sõdurit tuli meile vastu ja ta võttis kohe omal seljakotist selle püstoli, andis siis sõduril kätte sõdur viidsele püstoli stsena talumajja ja sealt tuli siis üks eesti keelt. Meie juurde siis rohkem istusime, lõuess, toodi meile võileiba, sinna ja kohvi ersats kohv, muidu, mis ta oli, tull seda jõime kruustes kohvi ja sõime selle võileiva ära seal ja ja siis õhtupoolikul, siis pandi meid ühe välja auto peale ja viidis edasi Ostrovi poole. Ja seal See oli, oleks ka Aleksei Jevko sovhoosis ja seal siis pandi meid maha, oli seal siis teisi ka, oli seal vene sõjavange ja kõike kõike. Ja muidugi eraldati siis seal kohe eestlased eraldati ära venelastest. Ja saime olime ühe öö. Kui tulistati alla Vene lennukeid, kuidas need seal õhtupimedas, kuidas need seal tule tunglatena alla kukkusid. Järgmine päev pandi meid siis juba autode peal ja autode kolonn, sots Rostorisse Ostrumis, seal olime Ostrova sõjakomissariaadi pööningul ühe öö seal. Seal siis järgmine hommik, ma nägin, kuidas ühte juuti viidi siis sinna kõrvalmaja taga olevas aeda ja seal siis kostsid paugud nette lastes maha. Ja siis Ostrumist pandi meid, et mis rongi peale ja hakati Saksamaa poole sõitma ka ossovi jaamas. Seal oli saksa Saksa vormis eesti keelt rääkiv ohvitser. Ta pidi olema üks Tallinna pastor, nagu hiljem ma kuulsin, kui me juba olime Saksamaal laagris ja see siis räägi meiega, rääkis meiega eesti keelt, et varsti saate koju, et ainult registreerimiseks viiakse ja saad varsti koju. Palju teid oli, eestlasi? Ei mäleta umbkaudu kümmekond või? Ja oi, rohkem rohkem rohkem. Ja seal oli meil vagunisse pandi 50 meest, väiksed saksa pagunedalt, seal juba väiksemad kui need olid nii kitsamalt rööpad. Ja siis 50 meest oli vagunis, neid oli terve ešelon, aga seal olid venelased, lätlast oli, leedulasi oli ja eestlasi võis seal olla võib-olla üks 100 ümber küll paar vagunit võis olla, näid Eesti sõdurid ja nad olid ju Eesti vormiski isegi. Ja nad ei olnud vene vormis. Ja sõit läks Saksamaa poole. Sõit läks Saksamaa poole, tuli teistsugune, tulid vastu ja sõjaväeešeloni. Rong seisis jälle ja, ja väga kuumad päevad olnud ja seal loomavagunites seal ei olnud mingisugust võimalust, ei olnud seal isegi auku põrandas, et sa oleks saanud oma vajalike tarvidus seal rahuldada või ja siis ühel mehel oli kõht lahti ja siis me upitasime ta akna peale. Tagumik nii-ütelda aknast välja ja niimoodi sai siis mitu korda seal tee peal. Ei olnud trellitatud ei olnud, ei olnud, vedas jaamades lubati mehi välja. Ei lubatud enne kui saime Kaunase ligidale selle esimese maailmasõjaaegse kindlustuse katakombides olime selle öö ja siis, kui me sealt vagunitest välja tulime, siis oli ju nii kaunis õhtu hilja, võib-olla 11 12 paiku, suvine aeg oli veel nii, mitte päris pime. Siis üks Saksa sõdur oli ühel Pulust, teine teisel pool neil kaikad käes, kes välja tulisel löödi kaikaga selga sain mina ka seal. Ja siis olime seal katakombides ja süüa saani ja järgmisel päeval toodi üks umbes nii 70 80 sentimeetri kõrgune rasvatünn ja see oli ainuke söök, mis me saime leiba ja ei olnud mingisugust leiba, andsin sulatatud rasv üldse sündinud. Siis olime öö seal katakombides, aga ega me seal magada ei saanud, vedelat purjeld, kõik need kata kombidurit vedelevad pori täis. Ja siis läksin säält. Järgmisel päeval pandi autodele ja viidi ühte Ühte endisesse mõisa mõisa karjalaudas, nii nagu nad meilgi olid kaks karjalauta olid nii kahel pool ja keskel oli see laudahoov müüridega piiratud ja seal nende laudade vahel siis seal olime siis ühe päeva ja ühe öö olime seal täitsa lageda peal, isegi autodesse ei lastud sisse. Järgmine hommik oli siis niisugune situatsioon, et meid rivistati lautade ette. Rivistati meid ülesse. Ja siis kaks saksa sõdurid tulid, ühel oli siis suur kartulikott käes ja siis korjati kõigil ära, mis oli kellad, sõrmused, täitesulepead, isegi sulenoad. Kõik korjati ära. Enne oli käsk üle anda ja siis kobati veel kõik, kõik läbi, korjati kõik sinna selle kartuli kutsisse viidi minema ja siis pandi säält meid autode peale ja viidi vangilaagrisse. Eebeeerrode töid Henn Roode ja ütleksite, kus see asub. See asub Ida-Preisimaal endisel Ida-Preisimaal, seal ei olnud peaaegu mingisugust ehitusi olnud. Ainult köögiosa oli see väike kööki oli seal ja siis laagri staap oli ka üks barakitaoline. Kas oli tühilaager või olid seal elanikud sees? Seal olid juba venelasi, oli seal vene, tähendab punaarmeel asi oli seal juba kaunis palju. Kui me sinna saime. Ja seal siis mitu ööd tuli meil palja maa peal magada. Kas sinna viidi kogu teie ešelon? Kõik viidi sinna ja keda me sealt ostovist toodi, need kõik läksime sinna. Kõige vanem eestlast ohvitser oli major Kõiv, ta oli teede ja sildade insener, major kõiv, mõned kaptenid ja mõned leitnandid, tollid, pärlid, näiteks otsarügemendist. Tema oli, kui ma aega teenisin olnud, on mul rühmaülemaks. Seal olime siis vangilaagrisse, noh süües asjad väga halvasti, vanu kartulite ära poolmädanenud, kartulid ilma pesemata pandi katlas, keedeti need kartulid ära ja ja siis kalaluid päid ja sabasse ning panid sinna sisse ja, ja see oli siis seoses meil toitu. Leib oli ka tihti oli hallitanud, mis meile antitoit tuli tagasi vägagi. Ja seal ma siis nägin, kesk seda laagrit oli ehitatud umbes maneeži sarnane nisugune, ümmargune, traataiaga piiratud kolme või neljakordne, umbes viie meetri kõrgune traataed oli ja selle välimisele aiale oli sisse lastud ka elekter. Ja siis selles aias oli näha, nagu oleks seal hobuseid talutatud, nii rõngas oli see teerada nagu puri terveks tallatud, muidu keskel oli muru ka veel ja äärte peal ka, aga keskelt nisu nagu teerada oli tallatud purile seal siis ma nägin, ühel hommikul oli sinna siis toodud ka üks juudi rahvusest, aga seal punaarmeelane ja seda siis nii-ütelda, jalutati seal saksa sõdur oli kesk seda maneeži, seal oli pikk piits käes ja see juut pidi seal siis jooksma ringi ja see oli nii vastik, et, et ma oleksin hoopis kaugele säält ei näinudki, mismoodi lõppes. No ja siis toodi sinna järjest ikka toodid juurde, punaarmeele see eriti ja seal tehti meile siis rinna, nendest lapatasid, mille peal oli essuur, eestlastele ka anti, aga meie olime eraldi eraldi anti kohe meile teatud maa-ala ja sinna siis mõne päeva pärast anti meile prügist valmistatud liipreid ja neist liidritest, siis me ehitasime omale nii suust muldonnid seinad ja siis katus peale ka selles eas mulda panime sinna peale ka. Ja siis seal me magasime siis ainult eestlastele, venelased ei antud, need olid kogu aeg pallimaadel. Ja siis saime, magasime siis nii, et kui keegi tahtis ööse külge keerata, siis terve see terve see rivi pidi üheaegselt pööromil, nii nagu kilud karpi lükitud, sinna keskseda laagrit ehitati, siis kaevati suursugune välikäimla kui nii-ütelda kraav, lihtsalt see valgus seal küllalt madalmaalise valgus vett täis ja sellele pandi peale vist kolmed, kolmed, lauad jah, niimoodi kaunis kitsad. Kitsad, võib-olla paarkümmend 30 sentimeetrit vast olid need nagu purre, panin sinna peale seal kraavil küllalt lai kraav oli ja seal tihtipeale inimest kukkus sinna sisse. Kukkus täitsa sisse, nägin ise, kui ühtlaselt välja tõmmati, ta oli pea ees sisse kukkunud. Ei oska, ei oska, lihtsalt. Ei ole sõnu selle jaoks lihtsalt, kes oli laagrivõim laagrist A polikomando oli seal, no sinna mäe sakslase saanud sakslast ikka need sakslast kõik köögi juures oli ka köögitoimkond, nendelt sakslaste on veel meeles, köögi kõrval oli ka puurkaevupumbaga. Ja kapten Kärsna läks sealt veel vett võtma. Joogiks. Kas tal oli välipudel või oli tal kuus, mis tal käes oli ja ja siis üks valvuritest peksis teda seal Wells kaikaga ajasel kaevu juurest minema ei lasknud tal et võtta ja kes seal nii oli, siis ükskord käis komisjon. Esimees oli. Kunagi ta töötas, töötlesime diviis staabis, teises diviisi staabis, töötasime koos major Sootla Soodla ja ja see oli seal seal komisjoni esimees, ta oli Saksa sõjaväevormis Saksa vormis ja siis nad uurisid ainult seda Petseri küsimust. Te mõtlete eesti ohvitseride arreteerimist Petseri just just just juunis 1900. Eks jah, seda ja, ja seda uuriti ja koostati protokollid ka selle kohta, suudla kutsus mind, kui olin tuttavad ja kus mind kõige enne enda juurde. Ja siis pärast läksid teised, aga juttu, mille hiljem ka midagi Et ei olnud, kas küsitlemise käigus tuli jutuks ka teie saatust, teie tulevik, mis teist saab? Nii palju oli, Soodla ütles, te lähete koju. Nii palju oli juttu, rohkem mitte midagi. Ükskord kutsuti meid ainult, kes soovisid minna turbatöödele sinna laagri ligidale ja siis seal ma käisin ka ühe päeva. Muidu ta see töö mulle ei istunud ja rohkem ma sinna üldse ei läinud, aga mõned käisid küll ja olid seal saanud siis taluomanik või mõisaomanik, kes ta oli? See oli suitsu neile jaganud. Et seal võis minna või mitte? Võiks minna või mitte minna ja niisugust sunniviisiliselt tööle saatmist seal ei olnud. Aga siis ära. Me läksime säält augustis r-loodest ja autodega viidi raudteejaama ja raudteejaamas, siis pandi rongi peale, rongiga viidi meid. Königsbergi, võeti insterburgi linna lähedal, seal Stablacki Stablacki vangile Margera palju selleks ajaks eestlasi oli kogunenud. Oi, neid oli kaunis palju, juba kaunis palju, aga kõik ei tulnud mitte metroode kaudu, vaid osa oli juba võsa oli juba varem kune staablakesse jõudsime, siis oli juba osa seal sarjulike, mõni hea 1000 tablackis, siis moodustati niinimetatud Prümfunks komitee uurimiskomisjon. Ja selle komisjoni koosseisu kuulus siis kapten lend. Leitnant Teodor. Vastava nimekirjas või ei ole? Noor leitnant Theodor, vaatame, kes on teada vangide hulgast, vangide hulgas. Näed Theodor paju, paju, jah. Ja mina neist moodustati seal siis Prühveks komitee. Ja meie ülesanne oli registreerida eestlastest sõjavange. Neile anti eraldi ruum laagri staabi juures. Seal oli meil siis töölaud ja kolm voodit. Kolmekesi olime ja sinna toodi meile siis süüa. Meil ei tulnud omal minna kööki või sööklasse sööma ka, vaid söök toodi meile sinna. Muidugi ta suurema siis toit ei olnud. Aga mis seal kasuks oli? Et selles staabiruumis seal oli ka palju prantslasi, oli poolakaid. Kindlasti ei olnud hindlastelt kõrval ka teisi rahvusi, oli seal võib-olla belglase, hollandlase, nii kõiki ei mäleta täpselt. Aga siis me olime eraldi eraldi ruumis. Ja seal siis peamine ülesanne oli meil registreerida just neid eestlasi, sõjavang sealt said iga päev, mis sinna juurde või kes sinna juurde tulid, neid me registreerisime, kirjutasin paberile ja see toimus seal niikaua, kui seitsmenda novembrini 1009 41 ja siis enamus kõik need pandi kõik rongi peale läksid laagrist välja, me läksime ka kuni väravani. Ja seal siis korjati välja need, kelle nimed siin on 30 40 30 43 ja mina olen 44. ja, ja need jäid siis väravasse, need jäid väravasse ja meie jäime lolli näoga vaatama. Aga kuhu ülejäänud viidi, ülejäänud pidid viidama rongi peale tulevad isse ja meie jääme sinna ja siis meil enam staabis asupaika ei olnud ja siis paigutati meid baraki, aga vahepeal kuna seal olnud poolakad, prantslased ja nii edasi teiste disrahvuseid, siis rahvusvaheline punane rist saatis neile tihtipeale seal toiduaineid ja, ja suitsu ja kõike seda. Ja need olid nii heasüdamlikud inimesed, et nüüd kast seda ka meile tähendab kolmele, kes me seal olime, nii et me saime seal suhkrut ja saime kohvi. Suitsu jagati meile, ma parem üldse ei suitsetanud ja siis hakkasin seal suitsetama ka. Ja hiljem muidugi barakis, seal toit oli võrdlemisi kehv ja siis panin suitsu ette selle kuidagi nagu leevendas seda näljatunnet. No ja siis niimoodi, niimoodi seal kuu aega veel, kuni viienda detsembrini oli missal barakis midagi teha ei olnud, vedeles sama, kõndisime väljas Barakide vahel ja ja siis pandi järsku rongi peale ja, ja viidi minema kõik need 44 või 54 meest ja kuus oligi seal ka siis lätlasi ja leedulasi, neid oli natuke vähem, võib-olla 30 ümber või nii, oli neid ja viidi meid siis viiendal detsembril saate ära, sõitsime Berliini kaudu Vustrausse mustraussis tulin rongi pealt maha ja säält siis läksime jalavallilaagrisse, see oli väike laager, võib-olla hektari suurune traataiaga piiratud laager ja seal vallilaagris siis meile sisendati niisugust arvamust, et meil on toodud mingisugusele kursusele. No aga mingisugust kursust ega midagi seal ei toimunud meil ja, ja veetsime niisama, kuidas, kuidas juhtus suuremas rikk seal ruumis. Aga muidugi oli seal ka tuiskusid. Ja selle tõttu ma hakkasingi siis seal luuletama. Jah. Ja seal oli veel, mõtlen, et peale meie eestlaste oli veel leedulasi, lätlasi, kõik olid eraldi, üks väike parataks, kui oli, seal oli kolm, meid mahtus sinna 33, osa neist olid veel siis lätlaste leedulaste ruumis, nii palju neid vähem, et mahtus siis meie inimestest mahtusid ka sinna nende ära ja siis selle baraki otsus oli üks väike tuba ja seal hiljem toodi sinna üks vene kindral. Keda te mäletate, eesti ohvitseridest muidugi terve nimekiri olemas või lubate selle nimekirja ette lugeda? Jah, miks? Ma loeksin mõnede vendade major Hendrik lugeveer? Tema rahvuselt tuli sakslane Rakverest pärit. Tema varasem nimi oli lugenberg. Kapten Henno lend. See on Tallina Lenderi Gümnaasiumi direktrissi poeg, arst kapten Uudo barrest. Ei tea üldse, mis temast sai. Ta oli meil seal nii-ütelda. Komando ülem leitnant Harald riipalu, kas hilisem rüütliristi kavaler? See on tööks rüütli härgadega Rüütlisse Viola leer, mida see vees seal laagris tegi? Väga-väga tasakaalukas mees oli väga tasakaalus. Kas, ega ta niisama nagu me kõik, ega meil midagi seal suurt teha ei olnud? Need olid Eesti sõjaväekaadriohvitser Karriohvitser ja täitsa tasakaal, tasakaal, kus mees leidnud Artur Mägi. Siis sai surma, Mehikoorma all sai surma. Siis kui punaarmee kurmaalt tuli, siis ta oli muide Eesti leegionis vedas jälle siis hakkasite luuletama ja iga mehe kohta luuletus või siin no 35 kohta. Annale, kes luule hobust patsuta, teada, seljas ratsutab, on Sawyouces leiba jagab ja tunti, näeb, kui meeskond magab, käe pealkiri on siis värsid Brause õhtul üheksandal jaanuaril 1942, mis tähendab brauseriõhtuid. No see oli, see oli pool elu, kui nii-öelda ja malts stiirija, Brause olid need nimed, kastid kostitati õllega seal. Vahetevahel jah. Uus aasta uusaastaööl kostitati meid ja siis, kui me alles sinna jõudsime valli siis oli seal nagu sellest on kuskil öeldud ka, mismoodi oli neil seal adus, vangil rindasid, täitis õnnevarjundeid silmaski läikis kuid teagi, kustusse süüdatud leek selgusse jällegi oli üks nöök. Sõitsime staablakist rongil val, kus pidi algama kursuste trall kohale jõudes, kuid üllatus ees, baltlane polegi oodatud, mees. Lendame, istume praegugi siin kõiki, meid vaevab kojuigatsus piin. Hiljuti siiski neid üllatus tabas keegi lahkesti koju, kõik lubas. Ta ütles seda sulaselges eesti keeles, et püsiks järgmise lubaduse nii meeles ka see oligi, Soodla ei olnud. Kapten oli, käis seal Eestis, ta käis seal, aga ma ta nime enam ei mäleta, mittekuhilad töid käidi siiski korduvalt vaatamas, seal hiljem jah, 42. aastal mitu korda kahe v jah, seesama kapten käis. Ta käis okkavees ja siis okkavee kaudu küll sinna ka. Kas vaevas teadmatus ja koduigatsus? Siit saame seda kõike teada. Järgmine ümbrik tuleb järgmiste värssidega. Kas mäletad, sõber, kas mäletad kudumaadest äikest, kaunist ilusat täis lilli, lõhnav päiksekulda ning viljarikast musta mulla? Seal hõljus liblik üleri, kes lillelt võtnud maitsva mee ja oja ääres Sastes ööbik laulu hõisates. Seal külas metsast käo hüüd, Kloodus vahetanud drill. Vaat häälte suminas kõik tärkas, õitses, rõõmustas. Seal voolas oja sala salajahedusest väike kala, lillakas hõbedane nool jäi virvendama vetevool. Seal punases Maasik metsa all ja karjakella kõlinal seal õhtuhämaruse eellaulu karjus koduteel. Ja Läänemerevetevoodil luikvalge purjektuule Hoodel, kui merehaldjas liuglev lind, merd kündis, papa, võimas rind. Ja kui siis õunapuude vilus Sulbunus pärga neiu ilus, siis tundsid, pole kaunimat. Kui armastada Eestimaad. Nüüd iga eesti naine, mees, munes liigub silmad vees, sest surnud isa laps võid end, kes eestlasena. Kas mäletad veel kodumaad, äikest, vaba, ilusat, sea tänupalves kokku käed, et siiski kordel teda näed? Need värsiread on sündinud 23. jaanuaril 1942 vannis. Kaua til tuli koju jõudmist oodata veel. No Eestist läks seda sellest kaptenist, keda ma rääkisin, see tuli meil sinna ükskord järele ja, ja siis anti meile seal pajuk kätte kahe päeva pajuk ja pandi rongi peale. Jaam oli see laagril kaunis jaama ligidal, seal pronkssuits mööda ja siis inimesed aeti vagunitest teistesse vagunitesse ja meile anti siis eestlased, lätlased, leedulased meile andis kaks vagunit sinna mahutite ära ja sõitsime sealt Berliini, Berliinis Hamburgi, vaksalis seal siis tulime rongilt maha. No ja siis üksainus saatja oli meil laagrist, eks. Ulter Sharovör. Ja siis läks meile uut vagunit otsima. On hulk aega, olime seal Hamburgi vaksalis, vaatasin ringi niisama seal ja, ja kõndisime ja ega keegi meid ei hiilanud seal ja kuigi meil olid nii, et mul oli prantsuse vorm, oli seljas ise teistel. Aga kuidas kellelgi oli Eesti vormid ja mõni oli punaarmee vorm ja mis need rollid ja? Kes teile prantsuse vormi laenas? Laosulid laostanti laagrist, laostanti Blackis juba, sest ei aita seal Pihkvamaal ainult särgi väele serinal ja, ja tsiviilpüksid jalutasid seal ringi prantsuse vormise. Ja no ja siis lõpuks pääle lõuna, siis ta sai uhiuue sõiduvagunidepoost, ei täitsa purjus ei olnud veel, selles ongi see paigutati meid sinna ka kaks vagunit, üks meile ja Dennis lätlastel leedulastel-le. Ja seal mõisnikud omaette. Ja siis hakkasime sõitma Ida-Preisimaa poole ja siis sinna tulid Tartust bussid järele. Õieti Tallinna bussid olid ja tulid järele. Busside peale sõitsime Valka, seal siis anti meile veel süüa Olga jaamas sõime ja siis istusime uuesti bussidesse ja kell oli tarvis vahepeal maha minna, kuskil jaamas, siis need läksid vahepeal, mina jõudsin Tartu ja Tartu. Ja tulime Tartus ja tulin siis rongi pealt maha ja tulin koju õhtu pimedasse. Olite vaba, olin vana ees.