Sõjas on alati keegi võitja, keegi kaotaja. Sõttamineja-ist, olgu võitjaid või kaotajaid, on keegi lahinguväljale jääja, keegi koju tuleja. Osvald rääk oli koju tule ja, ja täna räägib ta oma loo. 44. aastal vanem vend kuulusid mobilisatsiooni alla. Ja siis ma ei tahtnud vanemad vennad mitte sugugi maha jääda. Tema läks mobilisatsiooni alla kuulus, aga mina astusin vabatahtlikult. Saksa lennuväkke. Õieti selle Eesti lennugrupp. Nimetatud Jürgenson, Flige grupesland. Ja siis väljaõppe kool asus Pärnus tol ajal aust pillun suule. Palju poisi seal oli? Meid oli terve kompanii 180 poisi ümber võis olla armus toimu siis. Suulised, ja kui need noorsootrepid õppus läbi käivad, siis evakueeriti Saksamaale, mina lennuki peale ei, ei saanudki väljaõpet, kuna ma tegin üldist sundväljaõpped kaks kuud ja kui siis kahekuulise väljaõppe läbi sai, siis määrati gruppidesse ja kuna ma olin võrdlemisi noor, siis minu soov astuda pilootidega P ei võetud kuulda. Ja hea siis määrati mehaanikute gruppi. Ja siis 22. septembril evakueeriti Saksamaale, aga 22. septembril landlike Tallinn tuli viimane aeg sakslastele siis grupera saada, kas te läksite laevaga või lennukitega laevaga naditi Pärnu sadamas laevale ka lennukeid ei, lennukite lendasid oma õu teed mööda ja ja nagu ma Saksamaal kuulsin hiljem, et kuus lennukeid oli rootsi lennanud. Osad lennukid lendasid Frankfurdi lennuväljale Frankfurt Maini ääres. Ja seal isegi tehti üks katselennuväljalt õhku tõusta, ära lennata, aga see ebaõnnestus, mis laevaga? Selleksite Chiphana kaubalaev, täiesti ilma. Vello deta oli meie kompanii ainult peal. Ja siis eraisikuid hajevil isikut armult, kes võeti peale, pluss siis saksa meremehed. Laeval ei olnud mingisugust õhutõrjerelvastust peale üksiklaev ei olnud täiesti üksiklaev. Keegi ei tülitanud, nii et sõitsime Liibavisse. Ööbisime seal vist päev-kaks ja siis sõitsime edasi Königsbergi ja Königsbergis, ma jäin haigeks merel ja siis pandi haiglasse kohaliku sõjahaiglasse ja kuu aega olin Königsbergis haiglas. No ja siis peale terveks saamist saadeti Frankfurdi teistele järgi, sest lennuväeüksused olid kõik Frankfurdi saadetud. Aga kui mina Frankfurdi jõudsin, siis olid sealt edasi saadetud, olid saadetud Taani langevarjurite väljaõppele. Aga seal see eesti lennuüksused, kaua väljaõpet, Valdo saanud ja sa oled edasitort Monti Ruuri piirkonda, laske sõuda teie teie käsitega Taanist läbi, siis mina ei käinud, mina olin haiglas Königsbergi isegi haiglasse. Frankfurdi jõudsime teised ära läinud, sõitnud ja siis kasutati kindlustustöödel. Osa mehisel lammutab vanu neid Einkil 111, saksa pommi imetajaid neil tihti lindudele vaja ei olnud, bensiin ei olnud osa, siis kaevas kaevikuid. Kas te olete ränki pommirünnakuid üle elanud ja võrdlemisi kõige raskemaid õhurünnakuid Dortmundi is? Olin siis ise raskes õhutõrjekahurite peal. Ja kahel korral oli juhust üle elada pommirünnakuid, millest võttis osa 2000 lendavat kindlust. Rünnak kestis kuskil 45 minutit. Muidugi kergem on selliseid raskeid õhurünnakuid üle elada, patareis tähendab positsioonil kahurite peal, sest ise oled siis tegevuses ka ei kuule ega räägi midagi. Aga kõige hullem on, kui sa oled kuskil hoones sees ja, või pead minema keldrisse pommivarjendisse see on kõige kõige ebakindlam ja kõige vastikum tunne. Aga õnneks ma ei sattunud kunagi otsese pommirünnak pommivaipade alla, alati jäin kõrvale. Olgugi, et olen ruumides olnud pommiplahvatuse tagajärjel kõik aknad lendavad sisse, neid lähedal lõhkenud pommid aga, aga pihta maja ei ole saanud. Kui palju varem teada sai rünnakust sakslastele küllaltki hea teenistus, selle informatsioon, need õhutõrjujatele pidevalt anti informatsiooni vaatele jagatud ruumides nagu male maleruudustik ja seal oled siis tähed ja numbrid. Ja pidevalt Anky informatsiooni, kui juba Inglismaa kohalt lendasid Wella pommilennukite eskadrilli üksused pidevalt teatati, millises looduslikus on, kuhu nad suunduvad. No enamus need üksusi lendas üleval lähedalt mööda, igal juhul anti üle lenda, lenda siis ainult igal juhul täis alarm, kui lendasid kõrvalt mööda küllaltki kaugelt isoli Eelal arm ja kui lennukeid kaugenesid, oli alarmi lõpp ja oli jälle normaalolukord, iga kord ei tulnud nad võib-olla ka otsevaid, tegid haake. Ei, seda ka muidu pettemanöövreid, seda ka muidugi tuli päevi, kus oli ikka mitu korda õhuhäiret oli, oli siis eelhäireid ja oli täishäireid ja oli ka õhurünnakuid ja muidugi kahurite peal, kui oli häire, siis oli juba olidki ohud lahinguvalmis tuli seal kiiremas korras kahuri alati lahinguvalmis, aga noh siis juba mehed juba peal mehed peal juba telefon ja sisse lülitatud mürsud olid juba pandud pesadesse, aparaat reguleerisid mürsu lõhkemist kõrvust, andmete anti raadiolokatsioonijaama pealt jama poolt. Ja siiski olla täis alarm tuli siis tuld, juhtis raadiolokatsioonijaam. Ja kui nüüd vastase lennukid sattusid tuletsoonis, Sandy korraldus tulistada. Seal oli kaks patareid kummagis patareis kuus rasked õhutõrjekahurit kokku 12 kahurit, mitu millimeetrit, 88 ja siis tulekorraldus üheaegne kõik 12 kahurit üheselt tulistasid ühte eesmärki. Aga inglased ja ameeriklased kasutasid tina pabereid raadiolokatsiooni vastu ja siis tekkis selline olu, korraldajate valeinformatsioon oli. Need kahurid tulistasid hoopis kina pabereid, eriti kui see oli pilves ilmaga või öösel või vihmas vihmasajus selge ilmaga say well optiliselt teel juhtida tuld. Anti siis telefoni teel andmed kahuri peale, aga mis puutub nüüd eestlastesse, siis eestlased? Sappoteerisid tulistamist vähemalt meie kahuri peale oli, ma tean samuti tihti kahurtima meeste käest kuulsin näiteks mina reguleerin lõhkemis mürsu lõhkemist kõrgu siis ma panin valed andmed peale ja põhjus oli selles, et meil on sakslaste konfliktis, eestlased suhtusid eestlastesse küllaltki ülbelt ja üleolevalt. Ja, ja siis see kutsus eestlastes sellise niukene opositsiooni esile. Ja peale selle, noh, eestlased, poolseid, rohkem ameeriklasi, inglasi kui sakslasi ja siis ei olnud meestel erilist tahtmist tulistada alla inglise ameerika lennukeid. Kas selline valeandmete söötmine tulejuhtimisseadmesse oli mäng, eluga ei olnud. Seda võid vabalt teha. Sellepärast, et nii palju tulistamisi oli minul tulistamisi kahurid peal oli, see toimus öösel ja vihmasajus ja udus. Et keegi ei saanud kontrollida, kus kohal mürsud lõhkesid muidugi päeval selge päikesepaiste ilma, kui raske seda teha, siis ei näha, kus mürsud lõhkevad. Kui suur armaada korraga peale tuli. Näideri tavad Nende eskaadri olid koosnenud 12-st pommitajast, lainetena tulid mitte ühte sealgi, vaid vabad paigutatud ruumis, pommitamisel kasutati siis vaip meetodit. See on päeval lasti siis suitsuraketi Tallo objektil märgistati objekte üle öösel tuledega ja siis kõik need pommitad päästsid it's, et ära märgistatud territooriumil oma pommid alla üheaegselt. Ja kus üks vaip lõppesselt, teine all ja, ja, ja siis ma olin näinud, nägi neid territooriumile sattunud pommi võib olla täiesti teatud maani, et üks pommiauk lõppes, teine algas. Need kõik oli purustatud. Sellist pommivaipa ma nägin Hannoveri raudteejaamas. Nii et see oli, see oli ikka meeletult segane paisatud, vaguneid, vedureid, maa alla maetud, kõikuli segamini pööranud hooned, purustatud, need raudtee oli ehitud varemete peale, siis me üle sõitsime, uus raudtee taastud või täiesti uus raudtee ehitatud kõrval oli täiesseeris segadus ja Hamburgi kohal nägime, kui tulistati alla üks lendav kindlus. Eskadrilli keskelt nad siksak rivis lendasid 12 lennukit kõrvuti, üks keskelt sai pihta. Sabast tuli suitsujutt välja visanud suitsujälg. Ja see lennuk laskus madalamale, keeras kõrvale. Järgmised lennukidki ülevalt võtsid rivi täis, need tühja kohta jäetud ja see hakkas istega allapoole laskuma, pihta tegi, ringisid aga ükski mees välja hüpanud. Ja siiski plahvatas üks bensiinipaaki murdis ära ühe ühe kandepinna siis aktid mehed välja hüppama. Esialgu hüppas kaks meest välja, Need üles õhku rippuma, kadulite tuul kandis kaugele. Siis hüppasid juba täitsa lennukirusudest kaks meest välja enne maapinda, veel üks mees kukkus surnuks. Raiunud langevariliia, tilla avanes. Ja need olid küll inglased lambale kohal alla tulistati, sest selle surnu taskust leiti veel kaks teatripiletit õhtusele etendusele. Mehel oli juba piletid ostetud, võib ütleksime kallimaga, oli kavatsus minna teatrisse, see oli päevane rünnete päevane rünnak ja seda ma käisin. Kõrvaltvaatleja jälgisin selgesti näha tikk, selge taevas. Kusjuures noh, see lõbu maksis ka, meil oleks kuskil kümne-kaheteistkümne mehega. Neli meest said haavata, tagant langevad, õhutõrjemürsud, plahvatasid lähedal kildudest Saidavata. Üks õhurünnak oli jah, noh, informatsioon olid 2000 lendavat pommitajat, sest ise ei lugenud neid võimatu lugeda. See kestis 45 minutit. Siis saadeti ära Dortmundi kahurid, andsime sakslastele üle ja olime siis Dortmundi juba võivad mõned kilomeetrid väljas, kui see õhurünnak tuli ja siis oli kõrvalt vaadates kõik selgesti näha, kui see rünnak toimis. Palju eesti poisse oli seal Dortmundi soli kaks patareid, kuskil 300 350 mehe ümber võis olla ja kõik Eesti lennuväe ohvitserid koondati ka sinna. Ja nendeks nendele pandi ka siis õhutõrjemundrid selga pagunid peale. Aga need ise ise lahing tekkivast osa ei võtnud, Dortmundi oli märtsi algul või saadeti, kui hingad ameeriklasi tungisid, treeni taha. Märts 45 45 ja juba eriti meid teadmata suunas. Teadjamad mehed räägivad Hildelt Hamburgi saadetakse, milleks ei teadnud keegi ja kuna siis raudteed olid purustatud, siis liikusime jalgsi põhiliselt öösel, sest päeval olid pidevalt üleval liitlaste hävituspommitajad. Ja siis need ründasid köiki marssivaid sõjaväekolonn, autosid, rongid. Need põhiline liiklus toimus öösiti seal päeval ei tohtinud ennast näidata. Ja kui see need hävituspommitajad olid, siis kas kahe või neljakaupa grupis ja pidevalt patruleerist igal pool. Ja kui midagi midagi alla kahtlast Martid sööstsid, kohe peale pommitasid ja siis tulistasid ülekaal õhus oli liitlastele nõel, Jaanosockleni dokumentaal üldse ülesse ja eesti kasutati ainult ööhävitajaid. Aga päeval ei olnud üldse ei tulnud välja hiljem hiljem enam mäe saatnud Inglise-Ameerika pommituslennukid ei saatnud nende hävitajad ka enam. Lendas nii julgelt Hamburgist Hamburgis, siis pöörati Eesti 20-sse diviisi sundkorras vastu oma tahtmist. Paar nädalat Hamburgis olime ja seal siis määrati 20.-sse tagavarapataljoni 20.-sse Eesti diviisi Amburis pandi, pandi vagunitesse, saatemeeskond olid sakslased, saksa relva SS-mundris mehed. Ja siis läks sõit idarindel. Idarindele jõudsime Kassari. Märtsi lõpp. Märtsi lõpus jõudsime idarindele Kustiviisadusele. Diviis, kui sinna jõudsime, oli ooperikotist välja murdnud personalis Opel jahunutele. Ülem Sileesias. Mind määrati Ühte raskesse kompaniisse nimetati raske kompanii, seal oli miinipilduja peale. Mitu nädalat toimus intensiivne väljaõpe. Kolm ööd nädalast olid õppused, pluss päevade õppused magada täidis neljal ööl. Nädala jooksul diviis õidlusi if Bergi linna all. Ja siis aprilli lõpus oli juba olukord Berliini all väga kriitiline. Ja oli näha, et sõda lõpeb lähematel päevadel ja siis ühe teise poisiga otsustasime ära põgeneda. Läände. Aga kuna läände oli raske läbi murda, oli veel kapsa tagalat küllaltki palju veel küllaltki rasked võimalused tähendab selt sandarmeerial, politsei kontrollis aga tihti. Ja siis otsustasime üle mägede minna Tšehhoslovakkias tsehhi partisanide juurde ja siis sealt otsustada, kuidas edasi tegutseda. See oli võrdlemisi optimistlik, kavatses tšehhi partisanide juurde minna, arvestades seda, mida me nüüd hiljem nende suhtumisest teame, oli küll jah, ka meestel oli sidemeid olnud, vähemalt räägiti, et seal oli tsehhi partisanide ralli müüdud hangitud ja need olid nagu mingid Hyde olemas, et nad ega eestlased ei olnud tundmatut tsessidele. Lootsime, et noh, meil olid relvad kaasas, et all vähend Rellodeestis võetakse meid vastu. See oli kõige reaalsem võimalus. Aga no mägedes langesid vangi sakslastele, mõned päevad rändasid mägedes mitmekesi kahe kihti ja kui ära põgenesime, oli täis kevade vallas puudeid juba lehtes. Aga siis ootamatult 100. lumi maha mägedes ja küllaltki paks, kuskil paarkümmend sentimeetrit, kõik sulas. Ja kuna me olime printside väel, siis saime läbimärjaks. Läbikülmunud, muidugi magasime üles, ärkasime, hommikul olime lume all. Kuuse põrsas sestpeale oli meil Allodilgi riie, üks tekk oli kahe peale tekki Deculiga märjaks saanud, vesi jooksis läbi, teki tilkus, riided märjad. Ja siis oli, oli üks viies auto maantee, mis Emil ette oleks pidanud üle minema, aga üle ei saanud, kuna olid saksavalle postid igal pool väljas silmnähtavuse ulatuses. Ja me ei tea, milles asi oli. Hiljem saime teada, et seal oli diviisist 20 meest ära põgenenud. Ja, ja siis oli sakslastega lahingud, eelmine päev seal piirkonnas kuus meetri surma saanud eestlasi, eestlasi, jah, ja 14 meest põgenesid edasi ja sakslased pidasid jahti nendele 14-le mehele, sellist püünispüünis ja ja siis ühes kohas oli, eks nagu org oli. Ja me liialt mugavad ja laisad ja väsinud, et ringi minna mööda metsa vaid läksime otse. Aga ilmselt oli see näha juba eemalt, et kaks kuju lähevad üle lumise välja, see võis olla pool kilomäe, täitsa lagedat maad. Ja siis jälgi mööda tulid järgi tükk maad veel mitu tundi marssinud, mõtlesime juba, et oleme küllaltki kaugel juba sellest kohast. Tegime suure kuusele lõkke, hakkasime riideid kuivatama, läbimärjad ja sakslased muidugi oli hea jälgi mööda järgi tulla ja vaikselt sisse piirata meid. Ja siis ootamatult, minul oli piss kuuse najal, teisel mehel oli ka kuskil puu najale pandud piss särgi väel. Prince kuivatasime särki ka, kuivatasime lõkke ääres ja ootamatus, apsud hüppasid välja, puusa pealt, avasid tule, kohe avasid tule jooksu pealt avasid tule jah, muidugi Arvideks käed üles ja nii edasi. Maa oli 10 15 meet okkad, väike lagendik. Ja ei suutnudki reageeridagi. Kui juba sakslased olid juures ja rabasid püssi ära ja olingi vangis, tehti kiire läbiotsimine ja siis teatati, et oleme sõjaväejooksikud. Ja vastavalt seadusele on ette nähtud surmanuhtlus ja me olime selle seadusega kursis, sest see loeti sõja osas etter, et kõik sõjaväejooksikud lastakse ilma sõjakohtute maha kohapeal. Ja siis viidi sealt metsast meistrite külla. Külas otsiti välja kaks labidat, üks kirka. Ja siis teatati ametlikult seal külas tänavialed, et vastavalt sellele seadusele paragrahve numbrile olete surma mõistetud ja kohtuotsus viiakse kohe täid. Mina sain kirka ja labida, teine messe labida ja siis need Kiiet. Loos läheb lahti. Siis marssisime välja külad. Aga tegelikult marssisime järgmisse külla, seal oli staap staabi juurde. No me, inimene mõtleb niisugusel teekonnal. Raske kirjeldada. Sest on võimatu kirjeldada, peab ise läbi elama. Siin muidugi olime küllaltki küllaltki Vello kaine mõtlemisega, pidasime nõu, mis teha, lubati rääkida vahel eesti keeles väikseid juttu ei elanud. Ajasid vaikselt jutt, et mida teha sel juhul, et ja siis otsustasin lamba kombel ei lase neid maha tappa. Et niikuinii sakslased sunnivad meid lauda endil endale kaevama, põgeneme ära. Ja siis kasutame neid labidaid niiguses Oskem külmrelvadena vaevalt meid lageda peal kuskil maha laskma viiakse metsa ja metsast kasutame juhust. Põgeneme ära põgenenud, põgenemisel maha lastakse. No nii või teisiti tapetakse, endale hauda kaevama ei hakka. Selles leppisime kokku. Meid meid metsa ei viidud. Jäävates veda ootasin pidevalt, asi hakkas juba niivõrd närvile käima nauditamise teadmatus, eks ole, ikkagi venitatakse seda rasket momenti. Jõudsime järgmise külla, tuli välja terves külas oli staap. Ja selles staabis informeeriti Welt sandarmeerial armees, viltsandarmeerial, kus me ära olime põgenenud ja ilmselt sealt staabist mingit komandot momendil saadud, vaid Külli siis selle saatemeeskonna juurde korraldus Marss, lahtist ja suund tagasi, kui me tulime ilmselt külast välja kuskile metsad taati viia. Ja jõudsin võib-olla ta 100 200 meetrit minna staabist, kui üks käskjalg jooksis välja, sealt karjus sellele ohvitsere, kes saatis. Pidage, pidage, kutsus tulisel juurde. Ta rääkis midagi. Või siis anti korraldus, Keer tumm ümber pöörd. Ja viidi siis kartserisse. Mitu meest tõid saatmas, olid, kummagil oli kaks püssimeest selja taga, need oli kuskil paar-kolmkümmend, meest aga laskem püssidega. Kummagil oli kaks meest selja taga laskevalmis püssid. Ja siis selle Tarza ruumis oli üks ära põgenenud Vene sõjavang Hyberlane. Allis vangi riidesse triiblis riietuses. No ja siis seal kartsa Rubis, ma siis avastasin esma esmakordselt, mul on alles soome puss vaatamata mitmele läbiotsimisele. Kuna saksa sõjaväebussi tohtinud kanda, siis oli, mul rippus püksist püksi traktsineebi küljes ja seda nad läbi otsinud üles ei leidnud, seespool seespool ja see oli siis meil kolme peale üks külmrelv soomepoiss kaaslane rääkis vene keeltki küla, kehtiv, tema ema valdas vene keelt. Ja, ja siis oli taluvus, oli vene sõjavange ja ta oli küllaltki andekas mees keelte peale pisara tiss andsime kolmekesi vanded, nüüd oleme kolmekesti üks buss ja nüüd lasendid nii lihtsalt ära tappa gammastu. Kuidas vastu hakkama oleks välja kukkunud, seda ei tea muidugi. Sündmused nii kaugele arenenud ja mina olin väsinud, olin unine, jäin magama, seal kartseris laud nari peal ja ärkasin üles ja siis kui saksa ketikoerad üles raputasid, kiskusid ülesse. Ja enne kui midagi taipasin, pandi meid minu kaaslasel rauda kokku. Kättpidi kokku ja siis visati auto peale veoauto kasti siis Vene sõjavonka. Eveltsandermeeria Berliin oli juba langenud, siis Hitler ennast hävitanud, tapnud vangi langesime. Ja siis igal pool olid langetatud lipud väljas. Ja mäletan see uurijas Veltsandarmeeri ohvitseri, kes meile üle hakkas kuulama, selle käest ma küsisin, mis juhtunud, et väljas on leinalipud ja siis ütles, et Saksamaa on suur leib, meie füürer, Adolf Hitler on langenud võitluses langenud jah, ja rohkem ta ei ütelnud, Berliin langevad, seda ei ütelnud. Ja siis me ei teadnud, et ainult peab vastu veel selle söör, nende armee ja siis me olime seal armee velt sandarmeerial staabis. Ja siis sandarmeerial ohvitser hakkas, hakkas pärima, et kus on ülejäänud 12 meest. Kuune põgenesid algul ma ei saanud aru, milles asi on. Ja siis me rääkisime, me oleme endiselt lennuväelased 20-st pataljonidest viisisse, ohvitser taipas, milles asi on eksitud, lihtsalt tekkinud. Helistas teatas kohtadesse selgus muidugi, et on eksitus. Ja siis viidi tagasi katseruumi. See oli õhtuvilla. Tortsa ruumis oli veel üks eestlane ees üks niukene jässakas, tugev poiss, maapoisina mäletan, oli surma mõistetud ja tema kutsuti öösel välja, viidi öösel välja kuuedja, hildud lasti maha. Kes oma nime, perekonnanime ja, ja kodukoha. Aga kõik ununes juba järgmisel päeval, ma ei tea mitte midagi. Ei, ei mäletan neid poisi nimega ega künnikohta oma mure oli suurem. Oma mure oli suuremana ilmselt liialt väsinud ja pinge all. Mul on seal siis veidi tagasi väeosa juurde Jewsbergi linnaga armutesse, seal oli mitme väeosa kasarmud. Kasarmus oli siis autvaht peavaht, Saloleedis kartsa ruumid kümmekond või kaheksa 10 kongi. Sinna kongi pandi mind kahe kihti ühte kongi. Hiljem kuulsime, et kõik kambrid olid täis. Ja siis Wella käigus saime sakslase kokku ja kuulsin, et seal oli 30 sõja eest ära põgenenud saplast surma mõistetud pikuid võrdlemisi ära nälginud, süüa anti väga vähe, 200 grammi leiba ja kõik surra mõistetud seal ja ootasin surmaotsuse täideviimist. Ja siis selles selles kartseris olime kolmandast maist seitsmenda maini, istusime seal kongis ja iga päev siis teateid surma mõistet lastakse maa võrdlemisi julmalt koheldi need pidevalt kitsaid Sactor, peksta meedi puudutud ja teksti kuni meele märkuseni, siis anti, korraldas vedage kambrisse, kui tuleb meelemärkused, teatatage selle kõik kuulda läbi ukse, mis seal toimus. Ja seitsmenda mai hommikul siis teatati, tehti kambris luuk lahti, kõigile teatati, täna viiakse surmaotsus täide. Viiest surmast täidekambrites teatati. Ja siis tuligi oma komando mehed, ei hakanud üks all välja, sakslasi lasti täiesti riidest lahti võtta, alasti otsiti, läbipesu, võeti ära, lubati selga, panevad püksid friends ja viidi ära. Ja siis, kui kõik sakslased olid, olid juba läbi otsitud, ära viidud, siis oli meie käes järjekord ja siis tulid, tulid kaks mees meie väeosast, eestlased sinna. Ja vallad, mehed andsid valla meeskonnani, sülemid omas diviisi meestele. Need meid läbi otsitud ja siis sakslased punt ei pandud õue peal olid juba siis meeskond üles rivistanud, kes siis neid sakslasi läks maha laskma või viid mahalaskmisele ilmselt diviisi diviisi juhtkond vastas välja kaitseks. Sest kui meid ära toodiselt sandarmeerial, staabist, siis Konoveerivad sõdurid olid eestlased ja ütlesid, et me teeme kõik, et teid mitte mitte sakslaste meeleavaldajate omad poisid päästsid omad poisid, jah, ja siis oli lavastatud sõjatribunal kivisi ohvitserid, sakslased, muide, SS ohvitserid, siis mõistsid meie ülekohust meie esinduses kahekesi seina ääres püsti Scolm ohvitserist laua taga. Siis teatati, et arvestades seda, et oleme alaealised, teine 16, teine poiss oli 17 olemas germaani vabatahtlikud, disandestatakse meile õieti andestatud vaid. Prokurör nõudis kolm aastat vanglakaristust peale võidurikas sõja lõppu ja seega siis mõisteti kolm aastat vanglakaristust peale võiduriga sõja lõppu ja kohe trahviüksusesse rindele. Sõja lõpuni oli mõned päevad olnud kaheksandail, järgmine päev oli relvarahu ja üheksandale kapitiblatsioon täielik. Ja nii siis kohtust välja tulime, päevastas janti, kõik tagasi, püssid, granaadid, padrunit, kõik, mis kaasas, oli ka ikkagi tagasi registrid üles andilinovski valutult kätte ja maffia hindele. Marssisime siis rindele, kui suure üksusega terves tagavarapataljon seisval võis olla oma oma kuskil 350 400 meest täispataljoniga täiesti lahing Rapetes Need ohvitseride kõik alates jaoülemast olid kõik diviisi kaheksanda diviisi mehed. Ainult sõdurid oletisse lennuväelased. Ja, ja siis hiljem kuulsin, kui siis feldmarssal Sõrnieri Sõrneri armee taganema hakkas siis Eesti diviis oli määratud selle armee taandumist katma. Ja Eesti diviis omakorda määras 20. pataljonide diviisi taandumist. Nii et meie olime siis nagu ettenähtu ohvriteks. Sa taandumisel, aga armee taandusid midagi välja, sest Vene tankid lõikaid taganemistee ära Berliinis tungisid üle treesteni Praha peale ja lõunast ka. Nii et kogu see armee ei koti koos Eesti diviisiga ja kirjeldage oma vangi langemist. Vangi langemine, nii et meie kuhjaadid rindele põgenesime, terve meie raskerühm oli pataljon lõpus ja linnast väljumisel. Enne viimaseid linnamajasid põgenesime jälle ära terve rühmaga. Siis tuli korraldus rühma komandörilt, eks Vabara Juncker oli. Andis korralduse vasakule poole marssimist põit tänavuse sisse, muidu oli videvik pimedaks, läks, marssisime siit pataljonis lõpust ära kõrvaltänavasse. Ja saime veel sakslane, andis korralduse eeldada kõik diviisi, seal oli Riho ülemad ja kõik olid ja üleval kõik eestlased, vanad rindemehed ja andis korralduse vasakule ja siis, kui olime pataljonis kaugele sõnutis, andis korralduse, tähendab padrunid, rauda, relvad laskelahinguvalmis. Ja kui keegi püüab takistada, kas siis ketikoerad viltsandermeeri maha lasta, kõik need oli võetud vastu otsus, et jõuga läbimurde läände. Ja nii me siis liikusime terve öö otsa läände. Aga hommikul jõudsid järgi meile juba juba diviisi autokompanii autod. Ja kuna siis rühmakomandör tunnis neid mehi hästi ja siis lepiti kokku, et jala me niikuinii kaugele ei jõua. Ja peale selle juba hommikul teatati Vello defella vaherahu sõlmitud. Et siis lähme autodega edasi, sõidame ja siis ootasime linnas võib-olla paarkümmend kilomeetrit olime ju välja jõudnud teisi mehi järgi diviisist. Autod olid koormatud miinidega miinipildujamiinidega, need laadisime tühjalt, loopisid ühte tiiki. Ja siis oli muidugi üldine põgenemine, üldine segadus, terve armee taandus. Ja siis autokompaniiülem ootas kuni õhtuni oma mehi, kes siis kaevikutes tulid, võttis need peale. No ja siis me istusime seal terve päeva ja vaatasin seda niuke meeletut põgenemist taandumist pealt ja kogu see armee taandus, viiendad autod maanteed mööda Tšehhoslovakkias. Ja siis terve liikusime seal Slovakkia poole üle mägede. Kuna teed olid ummistunud, siis liikuni väga aeglane hommikuksid, jõudsime tsehhi lauskmaale. No ja siis võeti suund suut kuskil Praha ja presse ja treesteni vahepeale. Läände. Ja saime tükk aega sõidetud, tee läbi lõigatud vene tankid väeosade ees juba. Ots ringi, jälle suund Praha poole, uuesti. Praha poolt üritasin Läänderi murda, jälle vene tankid ees tagasi ja kolmas kord üle Praha minna, et Prahas vast ei ole veel vene vene sõjaväge. Aga siseneb rahad õhtu eel üheksandal siis oli juba rapitutsioon, seda me teadsime, raadio teel anti edasi, et sõda on lõppenud. Ja siis jõe peal mäletan siiani nime pikk raudbetoonsild. Ja kui meie autokolonn väga pikk joon, on seal kuus või seitse masinat jõudis silla peale siis silla ees lastitankitõkked alla, sest igal pool teede peal oli tankitõkked ehitatud naga, siis pandi kuulipildujad tee peale, vedas püha kaevatud. Ja kõrge raudbetoonsild oli sisse piiratud sesside poolsey partisanide poolt ja siis kutsuti läbirääkimistele. Ja seal siis teatati, et kui soovid vit, ameeriklaste pole minna soovitavate vennaste, pole minna, kuidas soovite Al tingimusele trellot pead ära andma. Ja kui ma ei eksi, siis need võrdlemisi lähedal kuskil niiviisi 18 19 kilomeetrit. Nii ühed kui teised. No ja siis ohvitseridega peeti läbi rääkinud ohvitser tagasi meeste juurde ühtimist teha. Sõda on lõppenud, meil on selliseid tingimusi esitatud, mis teha? Oli mehi, kes oli, ei olnud nõus alla andma. Et relvi ära andma, murrame jõuga läbi, meid petetakse. Aga enamus siiski mõtet ainetena, seda sõda on lõppenud, keegi ei tahtnud ennast. Ja siis mäletan veidi sisse tõsteti tankitõrjetõkked ülesse, ohvitserid andsid nõusoleku, anname relvad ära ja ja lubati isegi autod jätta. Tsehhi politsei valgetest kinnastest kinnastes linnatänaval näitas suunda Uuedas sõita, see mulle hästi meelde jäänud ja siis viidel mingid laohooned, kõrge müür ümber raudväravad, tehti lahti. Kolonn sõitessenovjale, kumma suuna mehed kokkuleppe põhjal valisid ida või lääne suunas Nikolane ikka läänega. Nii läksite autode peale ja autode peale ja siis sõitsime, sõitsime sinna hoovi sisse. Ja seal juba oli teine jutt, anti komando, kõik relvad jätta autode autode peale. Auto pealt maha tulla, kes relva ära ei anna, lastakse maha. Pikemate mina olin püssi vahepeal juba ära visanud, sest läbi tsehhi asulatele igalt poolt nõuti relvi muidu läbi lasta ja püssi keeldada, midagi ja hakata seda ei lõppenud ja siis andsin oma püssile partisanile, kinkisin ütelda. Aga mul oli üks mitteametlik püstol ja kaks käsigranaati nüüd alles. Ja mäletan. Panin siis bensiinivaadi otsa peale kaks granaati ajalise püstoli auto pealt maha. Rivistati üles, otsiti läbi. Ja siis selle autokompaniiülem ühteni Tammeganud tammekänd. Kapten. Selle taskust leiti püstol siis mõisteti surma ja lasti maha, see jäeti maha, linnateatri kohatasin, lastakse maha, ülejäänud saaled ära. Autotki terav ja siis olime vangid, aga meile konvoid kaasa ei antud. Ja kirjutati tsehhi keelne kiri. Näidati suund ära lähedes sellesse Ivot ameeriklaste juurde. Juba oli võrdlemisi silla üheksanda õhtul ja marssisime kuni videviku unitsehhi laosad, maastasid meist mööda ja sõitsite autode pealt mööda ja keegi meist väljadena kõik relvastatud. Meie saksa, kusjuures marssisime silma Conwayta Praha suunas aga siis videvikueele peatati ja viidi ühte siis heinaküünis oli kõrge plankaed ümber revid heinaküüni, siis seal ööbisime. Ja hommikul vara, siis ärkasime üle, ega rahva niukene juubelduses hõisete saatel ja no läksime, püüdes plangu pragude vahet, mis lahti on siis tänavaid välja pandud rikk, lauad ja lilled ja rahvas oli kogunud tänava äärde käiku pidulikult riides ja ma mõtlesin, mis nüüd lahti on. Ja siis hakkas, hakkas mootorimürin ja klientide klõbin peale suure kiiruse sõitis Vene tankikolonn läbi. Olgu diilid, pakuid süüa juua, mõtlen sellele viin köike, ükski masin ei peatanud täie kiiruse, kihutasid mööda. Rahvas loopis ainult lilli tankidele ja selle kõik kihutasid läände. Ja hiljem olen mõtlenud, et ilmselt nad tahtsid haarata eikellegimaad lepitud ameeriklaste ja siis vene sõja vahel eikellegimaa, nii palju kui võimalik haarata seda maad. Ilmselt ei usaldanud lepinguid ja sihvkasid, tankikolonn oli mööda läinud, siis rivistati meid ülesse ja siis pandi sihikon vai saatjaks meie saatjateks. Ja kas oli veel lootusi läendada või siis oli konvoi kaasas hüpparfonoi olla. Ja, ja siis juba rahvas loopis kividega ja silitas kaigastega tagus ja siis on hoopis teine suhtumine, siis rünnati meid. Sama juubeldab rahvas isakesele, tungis meie meile kallale. Te läksite jälle rivikorras rivikorras ja, aga nüüd juba vangi rivinar vangi rivina enne praod, vahetult siis nägime esimesi nõukogude armee võitlejaid, kaks meest, eks reamees ja seersant oli Starfina lahtise Willisega sõitsid meist mööda. Ja siis mäletan siis Jeephant hüppas välja, nägu naerul, tõmbas Nagani välja, hüppas vangide hulka rivi keskele, nakaan oli püsti, hoidis üleval. Ja siis nii väga segaselt ütles, et davai juur, tavajuur algusid aroomis, küsib, milles küsimus on? Ta vaju, aga siis, kui keegi ei saanud aru, milles on, aga siis ta nägi meistrit mäe peal, seal palju sakslasi oli, mitu meest oli mägikolonn, suur sakslaste hulgas segamini, kõik, nägisin meestel käe peal kellasid, siis näitas kella peale, siis võttis ära ja siis toppis sammal sisse, püksitaskud kellasid täita. Küllaltki palju tegi soomust, sõitis edasi ja siis läks veel natuke aega möödasõit tagasi, sama villis. Aga Sibestele 10-st Yorke käised üles kääritud ja mõlema käe peal terve rida kellasid pannakse, oleks pidanudki välja. Ta juhil kuisel start, finaal ja siis muidugi irvitasid, naersid, kui meist mööda sõitsid ja lehvitasid sellise esile kohtlemine punavõitlejatega. Graste kandsite ikka veel sinimustvalget vappi käisi peal või ja aga tegelikult olid nii, et mehed kõrvaldasid kõik tunnused. Katsetöö, relva, SS vormi, minul olid lennuväelennu lennuväepüksid veel friends oli see. Siis jama värskelt Anto Friends ja ka mina viskasin selle printsi minema, sai mingisuguse valge, sellise niukene lühikese jaki linasest riidest. Panin selle selga, tunnused, lendasid kõik ja tunud lend kõik ja muidugi need, kes olid diviisi mehed, need kihkuid maha, kõik märidaarset teadsid, tsehhid ei suhtu hästi nendesse meestesse. Ja no muidugi ennem rahad siis sain peksta, seal tungiti kaigaste kallal, kividega loobiti, sülitati, no kusjuures konvoi kaitsetsehhi, konvoi kaitses meeldiv elanikele eest. Prahas viidi meid lehtede spordistaadionile. Sinna koondati juba tuhandeid mehi ja siis sealt otsiti pidevalt VSS mehi, kes kätte saadi veidi kõrvale ja sihke pidevalt oli kuulda lähedalt, automaadivalanguid lihtsalt lasti maha, viidi ära ja lasti maha. Palju eesti poisse teie hulgas võis olla, sealhulgas võis olla kaks-kolmsada, meest võis olla iga muidugi kahti kadustati, mehed on SS'is, aga, aga siiski suudeti selgeks teha tšehhidel, et me ei ole Taklid ja me oleme eestlased ja värvati siis väevõimuga. Ja tšehhid said sellest aru nii, et vähem minu silme all ei lasknud ühtegi eestlast maha. Oli üks niisugune tolmune, hästi tolmune jalgpalliväljak ja siis seal olime mõned päevad päevad ja sealt viidi siis mitme suureneb raha staadionile, süüa kanti. Esimest korda anti, anti Praha staadionile. Muidugi mina olin ära nälginud täiesti, sest kui ma selle kartseris olin ja siis anti ainult 200 grammi leiba. Ja siis põgenes aeg, ega siis ka süüa ei saanud, õieti ei olnudki süüa ja ja siis, kui olid tsehhide kätte vangi langes viis või ma ei teagi leks päevi üldse süüa, midagi saanud. Et ma olin üpris üpris ära nälginud, kõhna aga tervis pidas vastu ja ma ära ei nõrkenud. Praha staadionil paraad staadionil Praha staadion võis olla, noh, ma ei tea seal kümmekond päevast. Mina ja kümned ja sajad tuhanded mehed voodri kokku, need jalgpalliväljakule tihedalt mehi täis ja kõik tribüünid ja kõik täis. Tihedalt mehis kausikujuline staadion ja üleval siis seal kausis erakonnast siis kuulipildi üles pandud ümberringi. Ja siis sealt saadeti pidevalt iga iga päev moodustati marsikolonnide, saadeti ära Praha staadionile anti, anti juba leiba 200 grammi päeva peale päeva peale ja üks päts oli kas 10 või 12 mehe peal oleks päts, leiba anti. See oli kõik. Mai teisel poolel pandi marsi kolonni ja saadeti Prahast välja. Väga ilus maipäev oli, sirelid õitsesid, väga soe, päikesepaisteline ilm. Ja vange oli ikka kümneid ja kümneid tuhandeid. Need ei olnud kolonni algust näha, ei olnud koloni lõpuna, kui maanteel liikunud nende künka peale tõuseb nii palju tee peale ette silmu ulatus nägema oli, olid ainult vangid samuti taga. Ja marssisime kolm pool ööd-päeva. Ja jõudsime siis Teplid söna linna. Seal oli siis vangilaager. Aga Praha staadion anti üle venelastele laugude Armylanti hülecis, vangid. See teekond oli väga raske teekondadest, paljud nõrkesid. Aga kes ala nõrka kuhugi panna ei olnud, konvoi laskis maha, jäid lihtsalt lihtsalt laibad, teemiale. Magasime pimedalt läks, siis anti korraldus tee pealt ära minna ja heita pikali maha, kus olid. Ja seal sa magasid, hommikul valget läks, anti korraldus üles tõusta ja edasi marssida. Ja nii kolm pool ööd-päeva muidugi habemes kõik kuigi habemes. Tegelikult Abeti on jälle kõik olid niivõrd tolmunud, ainult silmavalged paistsid välja tee tulnud, pesta kuskil ei saanud, lihtsalt parahaski talle. Pordi väljakul magasid paks tolm, jalgpalliväljakul heida tolmu sisse ja peale selle autodega põgenesin, said osa oli kruusateid, tolmupilv üleval. Need olime tolmust täiesti allid tee peal muidugi juua rai traavidest. Konvoi lubad ja no kui olime rukkipõld lähedal või teeääred said seal Orad, orastata oras siia kõik, mis süüa, täidis tee peal. Ja siis jõudsime sinna Teplitseenose, seal oli suur, vangilaagris oli ka kümned tuhanded vangid. Ta oli kunagi endine prantsuse sõjavangide laager, barakid hinna prakkidesse mahtus väga vähe ja olid juba ammugi täis. Ja see oli suur väli piiratud okastraataiaga. Ja siis mehed lamasid seal, heinakaared pead vastamisi ja siit jalgade poolt olid käigurajad. Tohutu arv angisid ja, ja sealt siis meid lasti vabaks. Prahast oli meie pulk hulka sattunud üks Tallinna tööstuskooli õpetaja Bergman. Ja ta oli väga nördinud, et kuidas tema, tsiviilisik peab nütsid sõjavangidega laagris olema, et tema ei ole kunagi olnud elus. Ja ta valdas hästi vene keelt ja siis läks, otsis laagri komandandi ülesse. See oli üks nõukogude armee polkovnik, mitte ent kaudi mees. Ja kui see kuulised siin laagris on ka eestlasi, ütle mis teie nõukogude inimesed siin teete, marss laagrist välja. Ja ütles, et mingi otsigu kooreagi mehed kokku. Tooge siia. Ei, ma saadan teid Eestimaale.