Meeldivat pühapäeva enne lõunat soovivad. Vabal ajal Valter ja Jaak Ojakäär tänasel viker seal on omamoodi side möödunud pühapäeval laenuga, sest kui tookord alustasime juttu tšehhi orkestrijuhist Kaarel lahist läksime koos Ago Vilo ka meie toonase külalisega sujuvalt üle tšehhi keele ja muude tshehhi probleemide juurde. Nüüd kuulame aga iid Montaani laule vähemalt saate alguses, sest meie üllatuskülaline on selline, kellega võib minna ka väga mitmetele muudele teemadele. Aga kindlasti ei pääseme mööda prantsuse keelest ja hakatuseks siis üks laul iid Montaani esituses. Nii laulis iid Montaan ja ma arvan, et kui see oleks olnud neid viktoriiniküsimus, et kes on see tänase saate külaline meil siin Vikerkärus, siis vist 90 protsenti inimesi oleks selle õige vastuse ära öelnud, aga ma luban nüüd Valter tagajärjel selle õige vastus avalikult eetris öelda. Tere tulemast, Lauri Leesi. Tere. Ma võtan endale vabaduse üsna lühidalt Montaani kui tänase päeva sünnipäeva last kahjuks juba postuumselt pisut tutvustada. Tema sündis, see on juba teada 13. oktoobril 1921, niisiis 75 aastat sünnist sündis Veneetsia lähedal ja suri 19, vabandust üheksandal novembril 1991. Tema õige nimi olevat olnud Ivo Liivi ja. Mul on niisugune ettekujutus, et kas tema esimene ema nii-ütelda emakeel oli itaalia keele hoopis kindlasti oli Dale'i keel, nad olid ju sisserännanud Itaalias on nagu, nagu palju neid õlid otsinguil just Mussolini ajal ja Ivo oli ta õige nimi ja siis nad elasid marsa Jaaguli linnas ja loomulikult kodune keel oli itaalia keel. Ja kui ema õhtul poisse kutsus tuppa, siis ta hüüdis läbi akna Iivomanta tule ülesse. Ja. Ja tore tore detail aga minu harimata kõrvale tema prantsuse keel on ju ideaalne, ideaalne. Klanna, ja kui tema laulab mööda prantsuse rahvalaule, siis tema articulatsioon on noh, minu kui keeleõpetaja jaoks ideaalne ja sama on ka ilmunud taanlased ja eestlased on üldse raske ju. Momentsi lahtine ja kinnine e vahetegemine võõrkeeltesse, vot mina kasutangi iv Montani laule, et seda lahtisi kinni see vahet teha, tal on see ideaalne artikulatsiooni. Minu arvates alati on olnud see niisugune kummitanud mu peas, et väga hea muusikalise kuulmisega inimesed on ka head, keeleb ja kindlasti kindlasti ja, ja üldse Minoviteet on alati hea õppu. Nii nagu me ütleme, meie lapsed Siberis kes sattusid ja käisid seal koolis, nüüd tahate koolides koolid, priimused, parimad õpilased olid ja need lapsedki, eestlased, kes siis läksid saatuse tahtel lääne Poola, Rootsis, Kanadas, Ühendriikides pärilike koolidest parimad õpilased ja nagu me selle nüüd juba täiskasvanute generatsiooni järgi vaatame, üks on lõpetanud, kolm ülikooli, teine neli ülikooli lõpetanud mina, Teet on alati hea õppu ka minuga koolis on näiteks veneminariteet olemas igas klassis kaks kolm õpilast on tavakohaselt parimad õpilased klassis ja, ja itaallased, eriti kui Monto juba tuli Pariisis oli siis kohe peale sõda ja muidugi konkurents estraadil oli kohutavalt suur, selleks pidi olema hea õppija ja kõik kõrva taha panema ja tugev tööd tegema, et üldse läbi lüüa ilma ilma selle tööta, mis inimene on teinud ei oleks läbi löönud, siis need on need ühe päevaliblikad, kes ühe lauluga siis löövad ühe hitiga läbi nagu tänapäeval kaovad jälle, aga jääda niimoodi aastakümneteks, kuni surmani. See see on, selle taga on. Ja peale selle veel filminäitleja, tantsija ja kõik muu sinna juurde ja ka niisugustes rollides. Esimene film, mida meie mäletame, oli see tasu hirmu eest ja see oli ju ta vist üldse laulnud seal. Ja mina olen näinud temaga esimest, filmivad öised külalised, see on, on Marfel karmi film, mida tol ajal peeti ebaõnnestunud siin 47. aastal ja selle filmi leitmotiiviks oligi Kozma kuulus sügislehed. Vaat see see viis oligi kirjutatud nagu sellele sellele filmile ja montaa mängis seal siis ka see oli tema siis senine esimene tulek publikus. No muidugi, siin mängisid rolli mitmed komponendid, ärme unustame, et iluideaal, mis on igal ajastul isemoodi ja, ja muidugi sellise poisid tulek deta nooruseni möödunud Marss tähistad ikka lõunamaa tüüp, seda enam, et itaallane ja nüüd tulla ühte põhjamaa suu linna selline Tübaas nagu ta oli sale, kena, tolle aja mõistu järgi lausa ilus poissmehelik, väga-väga mehelik ja ka see hääletämber on ju, tal on säilunud elu lõpuni siin. Vot tema temas on midagi ürgset maskuliinsus, mis loomulikult alati läheb peale naisterahvastele ja sattunud sellise daamiga kohtunud nagu EDIT. Jah. Loomulikult jah, viis ka, noh, see on selge. Kuigi ma, Ta on selliseid kuramaaži jutte kunstis. Aga mis siin salata, Editi ahvi kunstiline naiste oli niivõrd tugev, et mitte sellepärast ma ei usu, et ta viise iv Montani selle pärast nüüd ütleme olümpia lavale, et ta oli sel hetkel tema armsam kavaler, ma arvan, et see naine siiski nägi midagi. No tõepoolest, jah, aga kui siin oli juttu juba sellest sellest sügislehtedest, siis huvitaval kombel minul oli just plaan järgmiseks seda kuulata ja võib-olla valiksime siis samalt kontserdilt, kust oli ka see esimene laul, see oli nimelt Moskvas 1956. aastal, see oli nagu esimene valgusega kiirläänest ja eriti balti Balticu meele oli see ääretult tähtis ja selle, ma olin täiesti laps, sel ajal 11 aastat vana, aga Baltikumist see oli nagu esimene siinne pääsuke tõesti, sest ei tulnud hirmutama, üksinda tuli summaga Šararfini ja ja ei, Monton tuli abikaasa Simon siin ei olegi, kes oli tol ajal lausa iludus see ikka noh, ilusamat naist andis tol ajal ikkagi maamuna peal otsida ja sellise delegatsiooni saabumine Nad küll mitte Tallinna, aga kas või siinsamas Leningradi ja tol ajal avatusi. Ta oli suu, nii et see oli. Noh, ma arvan, et Eesti tolle aja kultuuritegelastele ikka väga südantsoojendav moment seda enam, et kasvõi Georg Ots ja kes olid prantsuse lütseumis õppinud, kellel need asjad olid lähedased minu teada tegi ka sügislehed kohe peagi varsti. Lõvi jõudu. Töösas. Tööpuudus no saab Me Refases üles leb õde saama teesüüni. Meelevishiba kissemm tuulus mu soo. Tundub, et Iiv Montaan olid tõesti selline. Võib-olla mõnes mõttes õnnesärgis sündinud laps, kellel kõik õnnestus, aga vist ühe asjaga ta siiski. Vähemasti praegu tagasi mõeldes panin natuke mööda nimetama poliitilise tegevusega ja praegu kuuldud pala oli ju esitatud Moskvas. Ta oli teatavasti kunagi väga vasakpoolne ja hiljem ta ise muutis oma tõekspidamisi ja sattus omakorda siin jällegi põlu alla, siis mina ütleks seda, et tema ei pannud. Mööda, sest ta oli väga siiras, ega tema, ta tõesti uskus kõike seda ja ja siis, kui ta nägi juba, noh, konkreetselt elu talle näitas, et see päris nii ei läinud, nagu ta seda uskus ja väga paljud ju Läänes imetlesid Nõukogude Liitu väga, väga lugu, aga kui te lubate, härrased, mina ei tea ühtegi kõrgkunstikandjad, kes oleks äärmised parempoolne. Tõsi küll, ma ei tea, sellist tähendab on olemas väga madala tasemega kunsti tegijaid, kes on ultraparempoolsed või natsionalistid. Aga äärmised, parempoolseid kõrgkunsti, viljelejad, ajalugu ei tunne. Nimelt mina, mul on siin arusaamine, et kõrgkunsti Villele on ikka natukese vasakpoolne, kas siis rohkem või või vähem selles vasakpoolsus on kusagilt natukese lapsik. Ta on noh, nagu Sansa krosso jahi oma naiivsuse juures eluks ajaks lapseks ja ta nähtus iseenesest, ta taotleb ideaali, lapsikud ideaali, mida paraku praktiline elu ei suuda nagu realiseerida. Ja seetõttu hea kunstnik oma parimas loome eas ongi vasakpoolne. Hiljem kui eludele näitab, et seda ei saa ellu viia, siis ta muudab oma oma nagu maailmavaadet, ma saan kõik ju ka müüa ja ükskõik mis maad. No võtame parima kirjanik Andrea šiid olid tugevad, vastased on seda, võib-olla on see ka seotud sellega, et vasakpoolsus on teatavas mõttes idealism ja parempoolsus on pragmatismi. Ei saa poeet olla eriti paragmaatik ja kui muutub poeet hea poeg pragmaatikuks, siis mitte ainult kaob tema looming vaid isegi möödunud loomingu peale. Mina vaatan juba teise pilguga, aga nüüd minnes nüüd keele juurde, jälle ma, ma toon ühe teise aspekti. Mul oli üks võimalus kuulata ühte telefilmi, mis oli tehtud Ameerikas, ta tegi filmi koos Marilyn Monroe ja ma kuulasin tema inglise keelt ja huvitaval kombel see oli väga algeline, kusjuures Simon siin joree oli samal ajal seal ja rääkis palju paremat inglise keelt ja aitas teda. Ma ei tea, võib-olla ta hiljem, kui ta oli juba seal selle filmi lõpetanud. See oli just siis algperioodil, kui ta sattus sinna Hollywoodi. Nii et aga ta ei saanudki vaesekese tati osata seda inglise keelt, kus ta pidi seda usk paljudes ametlikud koolis käinud oli. Temal oli koolis käidud ikkagi kohustuslik meie mõistes seitse klassi ja mitte midagi rohkemat. Ülejäänud oli kõike autodi takt, nagu peabki ja tõenäoliselt kusagilt ma olen lugenud, et ta jättis kooli pooleli, sest ta pidi tööle minema. Nii et ei olegi üldse teada, kui palju ta seda kooliharidust sai. Aga muidugi igakordse koolitunnistus ei tähenda mitte midagi. On väga hea, kui ta on olemas ja ausalt saadad. Aga kui teda ei ole ja inimesel on omal kõik see, aga siis tõuseb tippu, kui inimene ise oma keeldid omal käel teeb, selle tasa sihtusettib. Ega harimatus ei ole kunagi olnud hinnatud. Aga me mõtleme selle all, et kohustuslik kooliharidus. Ta võib anda juurde, aga ta võib ka mitte anda. Nii et see on, kui inimene teeb ise tööd ja teeb tasa, ta võib isegi mööda minna sellest, mis koolena. Kui ma tohin nüüd siia vahele korraks tulla, siis tuletaks meelde, et meil on terve hulk Montaani laule veel kuulamata ja kui me tahame neist kasvõi pooled ära kuulata, siis oleks vist nüüd paras aeg järgmine mängima panna. Äsjakuuldud emon, Taani lauldud laulu ajal puhkes meil siin kolme mehe vahel päris tõsine diskussioon selles küsimuses, et milline on ikkagi see tõeliselt ilus laulja hääl. Lauri Leesi arvad näiteks etega Montaanil ei olegi ju? Noh, selles. Kuidas seda öelda, ideaali, ideaali? Sa vist ei paneks liitindeksi nii? Ei kindlasti. Kaarel kotile paneksin viis mängijat, ma arvan ja palju võib veel leida. Agavatiiv Montaanile vist ei pane. Ja mina. Tahtsin Laurile vastu vaielda selles mõttes, et Kaarel kotile võib-olla tõesti lauluõpetaja paneks viis, aga aga minule isiklikult tema laulu tämber kohe kuidagi ei sobi. Ja muidugi kui me läheme siit veel edasi noh, Montaani juurest näiteks kas või roots Stewarti või, või mõne või mida näiteks Lauri Leesi ütleb Leonard kauani kohta, kes on kohutavalt populaarne lauljaga, laulab ju ka tegelikult noh, sellise küllaltki. Kuidas seda häält nüüd iseloomustada? Kõnelev rämedavõitu kõnelev hääl. Aga, aga ta on surematud kuule, selle häälega korda saatnud. Siin on praegu küsimus selles, et mida üks või teine artist kui me nimetame lauljat artistiks, tähendab Irmontan kahtlemata artist, sest ta pole ainult laulja, ta on don artist. Iga iga laulja ei ole artist. Võib-olla Kaarel Cotton olnud ideaalne laulja oma tenoriga, aga ta artist kolmele ja ma paneksin kolm, no ja eks. Ja ma ei tea, võib-olla on nii, et meeste puhul torkab see ehk rohkem silma. Kas naiste puhul on see vahe nii märgatav, kui mõelda näiteks Barbra Streisandi? No kas tema häälele võib lauluõpetaja seisukohalt midagi ette heita, võib-olla ainult see, ta neid klisandosid? Ei laula mitte nii nagu. Vaat nüüd me jõuamegi sinna sinna, et minu mind üldse üllatab, et seda žanrit nimetatakse kergeks muusikaks. See on vale nimetus. Minu arvates Barbra Streisand annab silmad ette nii mitmelgi ooperilaulja Ja isegi isegi ei ole, isegi ei ole mitte selles, kas on ooperilaulja tase või mitte vaat selles kerges žanris, mis on minu jaoks kohutav, raske on väga raske jõuda tippu ja vot sinna tippu, kes jõuavad, nad on kõik ühekaliibriga, kusjuures enam mais hinda nende puhul ei. Ja võtame need, tantsivad vene vene estraaditähed 30-st kolme sahtlate Nemad on jõudnud ja siin enam ei mängi mitte mingisugust siin mängib ei hääl ega tantsuoskus, vaid siin mängijaks artisti aura ja irw Montaanib oli see aura ääretult tugev. Aga muide teatavasti tänapäeval ju on muusikatööstus elab nimelt selle aura loomise nimel. Tähendab, kuidas teie arvates, kas need äsjanimetatud nimed on jõudnud sellele tasemele ilma selle kõrvalise abita? Või oli ka? Samuti igal ajastul on oma reklaam oma reklaami reklaamitööstus ja, ja see eksisteerib igal ajal. Muidugi ta võib, võib-olla ei olnud nii koha kohutavat kommertsseerunud kui hetkel see on. Ja te väidate, et tõeliselt hea talent lööb alati läbi? Vot ei oska seda öelda, minul on selline, kuigi noh, ma ei ole enam hinda ja mul on selline tunne, et Michael Jacksonil see aura on olemas. Aga väga paljudel teistel ma vaatan, nagu seda aurat ei ole, nii et ma arvan, et praegu on ikka täpselt samuti terva Kaardivägi vajub varsti una unustusse üksikkaks kolm jäävad alles, keda hakatakse meenutama siis järgmine põlvkonnad meenutavad nii nagu meie meenutum Montaani praegu. Küsimus on ilmselt selles, et need ühepäevaliblikad, keda kogu aeg nagu võimasina vänta keerates lastakse kogu aeg torule ja järjest uued plaadid tulevad, kõik need siidiplaadid tulevad. Ega see ütle veel mitte midagi ja see nii nagu lähete raamatupoodi ja vaatad, oi jumal, milline produktsioon. Aga kui hakkad vaatama, mis raamatuid ma siis vastan, siis võib juhtuda, et 300-st pakutavast täna ma ei leidnud ühtegi. Nüüd kui minna tagasi Montaani juurde ja tema, noh, nii kuidas seda öelda mittesidemest Eestiga vaid, vaid mingi niidikene on ka siia Eestisse ulatunud väljaspool seda imetlust, mis tema kunston meile pakkunud. Meil on siin raadio fonoteegis Jaak Joalaga Rida prantsuse laulu, mida on laulnud Montaan ja mille tekstid on tõlkinud eesti keelde Lauri Leesi ja nii see oli, me saime jaaguga noh, väga head koostööd tegime televisiooni tarbeks, me tegime saadet. Ja ma olen üldse suur jaagu austaja, ma arvan, et Jaak Jaagu kaua veel kuulatakse, eesti rahvas kaua, kuulab jaagu laule ja nii on nii nagu Artur Rinne, et hakatakse veel kuulama kaua järgmised põlvkonnad niga. Jaakko heli, et ma arvan, et Uuno aeg tuleb veel tagasi. Küsimus ongi ilmselt selles, et kõik need praegu nimetatud nimed olid omal ajal midagi uut, nad olid isiksused, kes tulid, ega neid muidu poleks tähendanud pannud ja nad kannavad oma aega, nad on aja sümbolid. Ja, ja nii nagu jah ei jõudnudki ta kogu aeg tahtis seda majobon annus õnnestuda, lävi Hoosed mõtles, et olid sisse tehtud 49. aastal muidugi vanaaegse sellise vanamoodsa kestratsioon. Ja vahepeal tulid viiekümnendatel aastatel, lõpus tuli see uus tehnika, nüüd kiirelt plaadid ja juba stereo ja Ta tahtis kogu aeg teha kaasaegselt seda. Nii nagu vahepeal Louis Armstrong ei viinud ta kogu aeg lükkas seda aega edasi, aga ta suri ennem ära. Aga võib-olla on hea, et ta seda võib-olla see on hea, et see laul, neid jahisõdalasi 40 748. aasta mood moodsasse rütmi ja las ta olla seal oma ajas, nii ka hakkab. Joala oma suveöö käia teistega kandma ajastut määramata. On kindel selles ja siit sellest pakist, mida siis siin on lugu Klimotin ühest mehest, kes meenutab oma esimest armastust, neidu keda ta piilus mere ääres, kui tüdruk läks suplema. Ja kui tüdruk kivi pead libises alla vette, siis poiss jooksis talle appideli väga armunud sõduks. Kuna ta ei oskanud ujuda, siis tüdruk tõi ta veest välja. Et inimtühi, silmapiin ta riidest lahti. Põõsas vaikselt nagu surmkindel, et ei näe. Ja kui ta seisma see Tüdruk kivilt alla käinud, ma jooksin appi ähmi täis. Aastaid. Mullu sai ta, ta ei, ei osanud ujuda, omasin kui juba siin move hoopis tüdruk randa vii. Ta märjad, paljas, tri sidunud. Äsjakuuldud lauluga jõudsime otsapidi juba need selle keele jutu juurde ja Lauri Leesiga tuleb kindlasti seda rääkida. Mind on alati huvitanud see, kuivõrd palju erineb näiteks Kanada prantslaste ja siis Prantsusmaa prantslaste keel selles mõttes, et näiteks väga tuntud lauljatar lindi joon on ju pärit minuteada Kanadast. Ta on kanadalanna. Ma ütlen nii, kirjakeel ei erine siin koolis, õpid, õpid, õpetatav prantsuse keel on sama. Ja rahvakeel kui mo käeli tänaval minna või kauplusse minna, see erinev see minul võtab ikka. Tähendab, ma olen väga lühikest aega olnud selles osas Kanadas, ma olen teises inglise Kanadas rohkem olnud. Et ma pean teritama kõrva, ma saan kõik aru, aga peab väga tähelepanelikult kuulama. Nii et see erinevas kõnekeele tasemel on. Kas siin on küsimus vaid aktsenti, eiei on ka nagu mäng. Jajaa dialekt seal ja ta ei ole Argodan dialekt, nii nagu ütleme meil võib-olla seal Võrumaal Eesti sedasama eesti keelega, tegele dialekt, mina prantsuse keelt ei valda kahjuks. Aga ma pean ütlema ka seda, et kõrva järgi ma teen küll kohe vahet, kui räägib Kanada prantslane ja kui räägib ja huvitav on see, et näiteks inglise keele puhul me vaatame inglise seeria filme, kus pütt, no viimane on see usteri Alsiimsi seeria Uuessouci pinnal kus püütakse ameeriklasi, inglise näitlejad püüavad tõsi kujutada, see ei kukkunud välja ja see, nende ameerika aktsent ajab naerma. Ja ometigi on tegemist sama keelega, no täpselt samuti mina või, või ükskõik kes meist ei suudaks võru keelt rääkida ja alati on isegi natuke piinlik, kui laval on näiteks mõni tükk, kus näitleja räägib seda eesti murrakut, mida ta ei oska. See võõras muidugi, Kanada televisioonis on see päevauudis endale nagu meie mõistes aktuaalne kaamera on täpselt samas prantsuse keeles, mis Pariisis sõiduda, seda vahet ei ole. Ja järgmine laul kõlab samuti täpselt selles samas prantsuse keeles esitajaks siis Kanada lauljatar, seal indioon. Nii laulis linde joon ja Lauri Leesi, kas oli sisse Kanada päritolu prantsuse keel väga erinev tavalisest prantsuse keelest. Minu jaoks ei olnud minu kõrvale, see oli väga-väga ilus siin yldfaasi prantsuse keel, samas kui, kui ma kuulen Dino Rossi jõululaule, siis tema kohtica aktsent, elu hääl käis temaga kaasas. Et ja oli üks lauljanna. Ma võin nimega praegu eksida oliliste Stahli Allawi või midagi laulis ka prantsuskirvega, nii kole oli tema prantsuse. No aga see oli meelega laval, ta säilitas sama sellise itaaliapärase aktsendi kui ta, kui ta laulu ära laulnud, siit äikest maalset Branski, et edasi on võimalik, see oli taotlus, selline tähendab väärapärase aktsin tallida puhul see taotlus, ta oli ilus naine, ta pääses lavale selle sõidetud. Ta ehituses kuskil kuninganna, ta õppis Kairos prantsuse lütseumi, rahvuselt itaallane ja siis aga ta võttis Itaalias osa, mis Itaalia ja ta sai teise koha. Ja sellega ta sai pääsus nii-öelda löögile, oma välimusega. Ja siis loomulikult esialgu otsiti trikke, nippe, et kuidas teha noh, sarnikamaksi kunst. Ja muide ta ju õppis ka väga palju laval. Ja kõige rohkem muidugi ta kasutas oma helise väliseid eeldusi ära ja nendest kommertslaulja sellest kõigest, kes selle prantsusekeelsetes fancofondsetest mulle talidaan, kõige vastuvõetavam, madalam ta kõige rohkem. Nüüd ma siis sain teada, millesse jah, see oli selline kaubanduslik tekk. Ja tema oli käsi nainegi vaesekene, kui sai 10 50 aastaseks. Kes lõpetas enesetapukeelu? Oli küll jah, jah, ja sest noh mis seal rääkida? Ja ta ei talunud vananemist. Ja imetlen sümbardood siiamaani, kes suutis 40 aastaselt oma treenitud ihuga kehaga, ta oli ju Jaantopera balletikooli lõpetanud inimene kellel oli nii palju. Tahan nukust, et öelda ei ja lahkuda, lahkuda, aga sealjuures siiski veel ilma erilise meigita ja ilma eriliste lõikusteta tulla rahvete, mitte nii nagu Kreeta karbo, kes taandus ja ei tahtnud enam, et keegi teda näeks, seda oli vanale ja muidugi Montaanil Montaman ja seda tüüpi mees kes, kelle kohta küll tol ajal öeldi, ilus, aga kelle kohta nüüd võiks, nagu prantslased ütlevad, eatu inimene, jäätu, inimene, kellele iga. Ja meesterahva puhul see ei takistanud tal sama eduga ka eaka mehena lavale. Me vaatasime kunagi ühte telesaadet, Jaak oli siis tunduvalt noorem kui praegu ja ja tema imestas, et kuidas nii vana inimene, stepptants ja kõike seda. Ta ei olnud siis midagi nii muldvana, aga tõepoolest seda üle 50. Ärge võrrelge, mind hakkab Rälliga Võipi ahviga, kes olid nii andekad, et tegid kas oma laulude sõnu või, või või siis isegi pea ahju vilistas tõsine vihahoos ja siis luingi Luigi tema üks kehtivust, üks poiss kirjutas siis selle ülesse ja Montana rõhutas alati sellist annet ei ole, ärge unustage isegi isegi kaabu kergitamine tantsu ajal ja siin kõik lavastaja paika pandud ja siin lihtsalt minu kui näitleja Su Eppetitsiooni tagajärg. Ja need, seda stepimeest oli tal ka alati parajal määral siin nagu pipart pannakse natukese toidu juurde, aga muidugi ta tegi seda väga perfektselt. No mis siis muud, kui veel. Mulle tundub, et võib-olla kui oli juttu tema inglise keelest, äkki kuulaks, kuidas ta laulis inglise keeles ja seda juba siis Ameerikas. Džäss. See asja kuuldud lõik on pärit ühest Ameerika teleshowst, kus vahepeal hüüti Simon Sinjoree nime, nähtavasti ta tuli samal ajal lavale. Ja see oli omamoodi niisugune haruldane paar filmis jah, see oli haruldane õnnelik paar selles mõttes, et need kaks üliandekat artisti neil oli väga palju teineteisele õpetada. Ja Simon siin joreemis seda, selle, selle tasemega draamanäitlejaid on ju igal rahvusel ainult üks-kaks-kolm pakkuda. No see on ikka see, mis praegu hetkel ütleme, meil on Ita Ever või igal, igal ajastul on, on või Jüri Järvet. Vaat, ja ma imetlen ka sel puhul, et ma mõtlen, alati montaaž, õnnelik mees olla nii suur draamanäitleja nagu meie Jüri Järvet ja olla samas veel niisu estraadiartist, aga esimene, nii kallim oli tal Guido Pariisis. Ma arvan, et seal Marsseys, kui ta päris noored prooviti, seda oli ikka üsna palju. Ja sellise lõunamaa temperamendiga poistel, selles eas tuleb neid ikkagi üsna palju olla. Aga kui ta Pariisi tuli, siis selline suurem, esimene suurem armastus oli ta veidi kohtumineidid peafiga. Ja see polnudki nii lühiajaline. Selles eas sellised lühikesed põlemised kestavad. Aga noh, selle daami telesuure, artisti nii mõju temal oli ikka ääretult suur, ma tahaksingi praegu ühte asja küsida, mul on niisugune tunned. Edit bioff andis talle kui lauljale väga palju, aga kas pole nii, et äkki siin on seenior, andis talle kui näitlejale, sest kindlasti ma ei usu, et tal oleks samaväärset vastu olnud anda? Loomulikult. Edit. Jah. Muide Piafoni seegis jättis ta maha. Tõsi jah, isegi jutud käivad, et kuidas Montaanali käinud ja nutnud seal ja kojanaine ei lasknud sisse ja. Aga ma arvan, et jah, võttes seda asja mõistusega sest noh, nii tolle ajastu mõttes tilluedid kinni pidada oleks tal olnud ikke raskusi, poiss oleks läinud käest varem või hiljem ja puhte väliselt juba tol ajal ikka ilusamad naiste-Euroopas pritsida oli sama sama kaliibriga kaunitar Anita ekverg. Muidu oli Euroopas vähe, Sophia Loren oli veel, polnud jõudnud veel nii kuulsaks saada. Ja nende. Ja muidugi on siin vähe sellest, et ta oli selline kaunitar, ta ikka mängis ja elu lõpuni ka neid raskeid vanamuttide rolle ja, ja Lott kusagilt seda tüüpi nagu händam. Vaat seda tüüpi näitleja Kaarel kaunita ja, ja pärast oli suuteline mängima ka vanamutti, vaat seda ütles ümber siin pardo, et ma lahkun lavalt sellepärast, et ma noorelt olin sama kena kui Simon siin. Aga Mul ei ole vanalt mitte midagi oma publikule, ajast. Ta ei olnud suur näitaja püsinud, pood oli suur filmistaar aga ta ei olnud suhe, näitleja, ta lahtist aga näitleja ei olnud. Ja see kooselu nendel nendel ei olnud lapsi. Simon Sinjorega, Simon sinu järel oli esimeses esimese kallimaga laps ja see on nüüd suur inimene. Mängib filmides, muidugi mitte ehk nii palju, nii suure eduga, kuid Prantsusmaal küllaltki tuntud filminäitleja Nende ühiselt üles kasvatatud tütar, aga nende lahkumine? Mul on jäänud mulje, et oli väga rusuv siin reedel. Aga nad läksid lahku ja nad läksid jälle kokku. Nad nende elus juhtus ka sellist asja, sest kui Monton käis Ameerikas mängis monolooge, siis siis ma mäletan seda põlva parimat, siis mujal ikka väga pikalt räägiti, kumb kummale vastu kõrv andis ja kes ikka peksa sai. Nii et nendel oli ka kindlasti oma tõusud ja mõõnad, aga nad lõpuks läksid ikka jälle kokku. Ja see ühe äraminek varem kui teise praegu nad on koos Perlaschweisi kalmistul kõrvuti maetud samas, kus on ka samas, kus mitte kaugel, Piahvist ei oska vaheldis siin tore jalutuskäike ja ka meie Wiiralt ei ole sealt kauge ja Wiiralti haua kõrval on omaaegne kuulust ratassfääri lendur õhupalliga oli Pikaar. Haruldane, haruldane kalmistu, jalutab keset ajalugu ja. Vot ja eks üldse noh, kalmistul jalutamine paneb ju mõistusega inimese natukese filosofeerima. Siin juba hakkad elu üle mõtlema nagu soo, võtad Maalehe ja, ja vaatad seda lehti ja et et selliseid lehti tulevad ju, tuleb veel. Aga seda lehte enam ei tule mitte kunagi. Ja jalutades pealažeedi kalmistul jalutades meil metsakalmistud peatud nende suurte meeste ja naiste nimetahvlite juures ja ka mõtiskleda oma oma tühisuse üle siin maamunal ja siin universumis. Ja huvitav üks mõte, mis mul alati tekib, kui ma jalutan, Ta on. Et siin on antud nüüd kaks daatumi. Algus ja lõpp, mina tean ainult algust. Vot mul käib alati selline mõte, et peabki vist nii olema, sest kui me teaksime teist, siis me ei saa enam evad. Ja võib-olla näiteks noh, kui me tahame nüüd kunstnike juurde ja lauljate juurde, kelle hääl ikka hoolimata kõigest edasi kõlab ja filmides näeme neid veel noortena ja ilusatena. Küll tohutu õnn, et seda kõike on võimalik säilitada kunagi minevikus. Kõik need suured kadusid jäid järele, nimed jäid järele, legendid ja jutustused ja. Aga nüüd me kõike seda. Montaan on meile ju praegu sama, ela kähku, Taali jah, mulle ka ei meeldi, kui öeldakse niiviisi, et et mineviku kasutavad nad mõni pahna, räägib seal Beachis Montaanist ja paneb sibi imperfekt kasutab veel Bloskvamberfectame enneminevikku, milleks nad on olemas, nad on plaatide, nad on meie keskel, Me tunneme, aga nad rõõmustavad meid. Nad panevad meid heldima. Ja niikaua, kui üks kunstnik suudab panna heldima ükskõik