Nõukogude Liidust põgenenud lendurid palusid poliitilist varjupaika Eesti Vabariigis. Kuna tegu ei ole väljamõeldise, vaid tõesti sündinuga, jääb üle küsida. Kas Eesti vabariigi valitsus andis põgenikud välja. Ja tõene vastus on ei andnud. 1938. aastal trükkisid Eesti ajalehed sõnumi, mis kirjeldas juhtunut lähemalt. Ootamata külalised. Häda maandusid eile õhtuvidevikus Veriora vallas talu põllul. Üle tulijate vanemleitnant Vladimir kumissevski ja nooremleitnant Nikolai Gurjevi seletuse järgi kuulub lennuk luuga aeroklubile kust lennati välja põgenemise eesmärgil. Kohalik konstaabel ja kaitseliitlased võtsid nii lendurid kui lennuki oma kaitse alla. Lähemas talus pakuti venelastele süüa, millise pakkumise nad hea meelega vastu võtsid. Lendurid pidasid end kogu aeg üleval äärmiselt rahulikult ja ei näinud muret tundvat oma saatuse pärast. Nagu toimetuse töö lõpul selgus, jõudsid Verioras maandunud Vene lendur ohvitserid eesti lennuväe ohvitseride saatel kell üks päeval Tartu. Nii kirjutas 1938. aasta ajaleht. Edasi kuuleme tartlase Elmar redeli mälestusi. Keskkriminaalpolitseiametnikuna oli juhus põgenenud lendureid näha. Jah, juhtusin juhuslikult nägema sellepärast, et need lendurid, noored poisid, toodi poliitiline politsei olid nad juba registreerinud või nende kohta andmed küsinud ja siis toodi sinna kriminaalpolitsei fotoateljeesse neid pildistamisele. Ja siis, kes neid pilte tegi seal härradoffertekese Johan tofferd? Õigusteaduse magister, see tegi need fotod ja siis ajas jutt tunnete poistega. Ja siis nad rääkisid ka sellest Venemaaelust ja kõikide inimeste küüditamisest, rääkisid NKVD autokolonnid, sõidavad küladesse ja inimesi veetakse terve küla tühjaks, teinekord perekonnad koos, aga vahest mehed eraldi ja ja siis lähevad ära ja paigutatakse laagritesse. Et elu on täitsa võimalik. Nii, kas te uskusite nende juttu? Noh, ei uskunud sellepärast et ei tahtnud nagu uskuda, et 20. sajandil veel selliseid asju juhtunud. Ja mõtlesin, et noh, et poisid nagunii tulid ära ja enesevabanduseks midagi räägivad selletaolist. Sellepärast see propaganda oli ju meil nii kõva. Just tööliste seas tehti propagandat, et seal on see ideaalne elu ja paradiis kõik, et ta nüüd tuleb välja, et seal oli selline terror, valitsus seda nagu ei tahtnud uskudagi. Aga hiljem, kui enda nahal tunda said, siis oli selge see asi, et poisid rääkisid õiget juttu. Te ütlete, poisid, kas nad olid noored mehed, noored mehed, jah, olid nii umbes 20 aasta piires üle 20 vast mitte, vanemad noored poisid, kuidas nad välja nägid? Väga kehvalt olid rõivastatud nii nagu praegused need Nõukogude lendurid siis neil olid kirsasaapad, jalas Jans tavaliselt rohelised need ülikonnad, püksid ja kõik kergemalt. See puuvillariidest. Ja siit nad siis, nagu kuulda oli, paigutati Tallinnas Inglise laeval, et muidugi liit avaldab survet väljaandmiseks ja siit rutem muidu minema saata. Lennuk anti Nõukogude liidule välja. Kas seoses esimesel septembril 1939 alanud teise maailmasõjaga tuli Eesti politseile lisatööd või lisakohustusi? Ülesandeid ei ma selle kriminaalpolitsei seisukohalt võin öelda, meile küll ei tuld müügiks, lisatööjõudu ka lisakohustusi toonud. Ainult kui see nõukogude väed sisse tulid, siia liikusid, siis oli, läks jalgratta vargus küll väga Moovatuid, mis kadusid ära, nii et avastamine oli võimatu, nii et sellega seoses. Te mõtlete juba pärast seitsmeteistkümnendat juunit 1000 ja kui tulid niinimetatud täiendavad Täiendav jah, siis, kui need täiendavad, tulid siis kui neid siin Tartus oli Tartu ümbruses, metsades olid kõik need laagrites siis oli selline olukord, muidu oli ju, tol korral oli nii, politseil oli kergem töötada, territoorium oli väike, piir oli kinni, nii et siin oma eesti sulidega ikka toime, aga noh, nüüd on raskem, nüüd on see terve, ilma jagu või ilma ja kui Kui suur oli Tartus kriminaalpolitsei koosseis? Kriminaalpolitsei koosseis oli kõige tehnilise personaliga 22 inimest, 22 23 mitte rohkem. Oli seal oli kõik siis ja see oli siis Tartu linna ja ja, ja Tartu maakonna peale ja siis kõik hõlmas seda ümbrust. Ja need mehed tegelesid siis? Need, need mehed tegelesid just selle kriminaaljälituse ka vargused, röövimised, tapmised, omastamises, kelmused ja kõik olid seal nii, selle hulgas dokumendi võltsimised, valetunnistused ja, ja siis nii et koht. Ja peale selle olid siis korrapidajad või kortnikud. Peale selle oli eraldi oli see prefektuur ja siis see olid siis kordnikut ja siis Tartu oli siis oma jaotatud jaoskondades, sellises välis välispolitsei oli ja, ja kriminaalpolitsei allus, oli oma komissar ja see allus sinna otse Tallinnasse, politsei, selle valitseda. Kuidas üldiselt olukord oli, kas kuritegevus kasvas? Kahanes. Ei saa öelda, et oleks kasvanud sellepärast et meil elujärg hakkas peale 30.-te aastateni järk-järgult tõusma ja siis vastavalt sellele oli ka nagu noh, varguste, nende kuritegevuse arv, nagu teatud määral vähenes. Ehk te oleksite nõus meenutama, ma oletan neid ärevaid teenistuspäevi seitsmeteistkümnendast juunist 21. juunini 1940. Mis meeleolud valitsesid ja mida siis politseis mõeldi? Kavatseti või ka? Päevad olid jah, kui need sisse tulid Nõukogude väed, see oli informeeritud kõiki, siis politseid. Ja siis politseikomissar noh, hoiatas, et ei maksa vahele segada bitte mingil määral sellele et meil ei ole mingit mõtet. Ja siis me olime nii selles mõttes nagu erapooletult, vaatasime kõrvalt päält kõiki neid sündmusi passiivset passiivselt ja mis ka ei juhtuks, jah, see oli ainult öeldi, et vahele ei sega sa nii, et see välispolitsei seen pidas ainult korda, oleks see. Ja siis hiljem, 40. aastal juba, kui hakkas nõukogude kord, siis oli, algul oli, ei vahetatud need ametnike välja, vaid siis oli väga raske töötada. Et nõuti selliseid asju ja juurdluse toimetamist, mille kohta puudusid vastavad seadused. Siis oli parem, kui iga mees mõtles, kui saaks minema, aga mis seadused näiteks puudusid nagu ütleme, omandiõigus inimene oli ütleme, äri omanik ja talle pandi kommissaar sinna ärisse ja tema ei tohtinud enam sealt oma ärist midagi oma, mis temale kuulus. Vastavalt Eesti seaduste põhjal ei tohtinud neid midagi võtta või õiendada ja Tulti jälle see kaebama. Vot see see seal võttis, Arist omanik võttis seal päris seda ära. Paragrahvi ei ole omanik oma asju võtta ju ei no mille põhjal sa siis seda juurdlust toimetab. Kas teil on meeles ka, kuidas toimus riigipööramine Tartus? Tartusse riigipööramine kulges selliselt, et Tulti, kes need tegelased olid, öeldi, et ametiühingutest, igale pooleasutustesse ja ettevõtluse sead tööstustesse kõik miitingule ja kes miitingule ei lähe. Et siis arvestage sellega, et meil on võim selja taga ja Tartus peeti miitinguid, meil oli ka komissar, ütles, et lõpetame kõik töö ära ja ja kõik miitingule kõndisime ka raekoja ette, vaatasime sealt Rüütli tänava nurga pealt, et seda asja päält ja teisel pool selle, mis küüni tänavas oli. Ja selle nurga peal seal oli siis selles raekoja platsil oli üks veomasin ja seal oli siis need miitingu läbi viia, need olid kõigest üks, üks kuus-seitse inimest Sandeid, kes tegelast oli, kas need olid teile tuttavad näod? Ei olnud ma neid kaugelt nägin mõelda, poliitikategelasi neid põranda lõksusid ei tundnud, et need olid ja need täitsa võõrad näod olid ja siis punaarmeetangid ja need seisid siis Kivisilla juures seal nii söögiturud ja siis selle Haatusse platsi nurga pääl ja Barclay platsi juures olid ka tankid ja siis raatse taga olid. Ja siis peeti kõnesid. Kas kõnemeeste jutt Teieni kostis? Kostis küll, aga ei ole täpselt meeles, aga nii, et üld, et see mulje jäi, et kõik nagu ülistasid seda suurt riigipööret või nõukogude võimu ja kõik rääkisid seda asja, et nüüd tuleb see paradiis ja nüüd läksid siis töölised veel, et et kõik rongi käigus miitingule Tähtvere sinna tar. Ja siis sõitsid kaaned vene tanketid, sõitsid ees ja taga ja nii mindi sinna. Kas te arutasite ka ema teed? Ei ma sinna jalutanud on? Sellepärast, et nii nagu kõik kõigest sellest olid nagu nördinud seal ei olnud midagi. Sellepärast et see oli nagu üldiselt teada, meie juba kui teatati, et Nõukogude väed sisse tulevad siis oli nii nagu igalühel teada, nüüd on sisse, elaks elul lõpp. Kas mehed rääkisid sellest omavahel avameelselt? Jah, nüüd rääkisid avameelselt ja siis olime seal meid käsutati sinna. Esimesel päeval, kus te teati, oli tuld enne sissetulekut Nõukogude vägede sissetulekute ametkond ruum ja sealt siis käisime õhtusöögil vastu oli, kas restoran siis all oli palju inimesi ja siis nii vaikne oli nii nagu nagu matustel oleks olnud, keegi kõnelenud kõvast ei ait, kus restoranis see oli? Kus praegu see šašlõkibaar on vastu seda aadresse lauguda, praegu tahetakse lauda. 21. olid need miitingut peetud, siis õhtul läksite koju või jäite valvekorda. Ei, me läksime, valve, valve ametnik jäime, iga kord oli üks amet oli või õieti kaks olid valves ja siis teised läksid kõik koju ja see oli midagi. Ja siis hiljem, kui see nõukogude võim nüüd tuli, siis hakati vallandama neid neid ametnike. Mind vabastati esimesel septembril 40. Nii et te saite siis juunikuu viimase nädala juuli-augusti veel tööl olla, tööl käia? Tööl käia, see oli nii, et meil oli igalühel tuli kuu jooksul oli komissar jaganud vastavalt meiliosakondadele need paberid kätte ja siis nende vanade paberite põhjal töötasid nüüd lõpetasid ära, kuulasid inimesi üle ja ja siis toimikud, mis olid tähes seal ja tavaliselt oli meil kuu jooksul läks nii umbes igal mehel umbes 100 paberid, 100 toimikud oli, mis tuli siis osa olid need, mis läbikäijad teistest kriminaalpolitsei test oli siia saadetud inimeste ülekuulamiseks omad juurdlused, nii et need olid siis lõpetasime neid ja ja siis nii läks nagunii edasi. Hiljem vahetati siis komissar välja ja siis tulid uued komissarid. Ja kes oli komissar ja kes tuli tema asemele? Meil oli komissariks, oli enne Õigusteadlane Aadot Illisson, endise nimega tillison oli, see oli komissariks abi, komistuses oli Johan Adams kahjurist ja siis pärast tuli üks nõukogude Alt määratlik nõimani nimeline. Ja siis need ube ametnikud, kes olid, need, olid ka niisugused, mõned olid kahtlase minevikuga, üks, kes minu käest toimikut üle võttis, oli endine, mitmekordselt registreeritud taskuvaras jänes, suht sul. Ja siis üks neist oli üks endine Eesti konstaabel, kes oli ikka politseikooli lõpetanud keskkooli õpetanud mees kommertsgümnaasiumi Tartus ja ja siis oli maal kuskil olnud konstaabliks ja seal oli siis riigi raha kõrvaldatud. Konstaablite oli Vannastitest väikese nagu kohtukristalli kohustes kanderahade sisse kasseerimine ja oli kõrvalt, on ta selle eest istus kinni ja 40. aastal siis ta sai kohe lahti kui poliitikategelane ja siis oli see ja pärast ülevõtja üks neist. Aga sinna tuli teisi ka kannu, neid enam neid uusi ei mäleta. Kas. Sel ajavahemikul, millal teie veel töötasite kriminaalpolitseis on siis juuni lõpust kuni esimese septembrini hakkas. Aga inimesi kaduma? Jah, oli kuulda katustelt kadusid ja kadusid nii kaitseliidu tegelasi, neid hakkas kaduma ja siis teisi ka. Ja siis neid vene rahvusest ärimehi ja neid hakkas kaduma siit Tartust ärimees Kitaies ja viidi ära ja. Revolutsiooni ajal siia Eestisse tulnud osali need, kes olid Nanseni passi omanikud, siin aga kodakondsuseta kodakondsust ja isik need ahistati kõik esimeses järjekorras, see läks nagu see vene võim sinakas hakati neid kohe ära viima. Tartusse jälgi taiefiloli, suur koloniaalkauplus oli Rüütli tänava ja siis seal Jakobi tänava nurga peal. Ja siis toas toimus vaikselt ja vaikselt, see oli nii, et kee tõusid, vahistas ja ja veeti kõik Tallinnasse keskvangimajja kokku, et need mehed ei läinud kriminaalpolitseimaja kaudu, vaid einet, kadusid, need kadusid jah, selle GPU kaudu kohe kas siis ilmus ka juba tõu, kohe õieti tuli NKVD vist dollari NKVD ja kas siis ilmus Tartusse ka juba NKVD juunis-juulis või ega ta ei mäleta, millal see võis olla? Kuupäeva täpselt ei mäleta, aga Tartus oli selle NKVD ülem, kas Afanasjevi nimeline ja see elas selle endise Tartu suurkaupmehel? Mart Jänes selles majas praeguses Vanemuise tänavas, Aia tänava, Aia tänava sel ajal ja selle praeguse selle suur julgeolekuvastas koheselt. Afanasjev oli Venemaalt tulnud, see oli Venemaamees, jah, venelane oli. Kas te seda meest oma silmaga olete näinud? Jah, seda oli mul nii juhuslikult oli näha sellepärast et nadolid kolite korrali Pummelt on Tartus ja siis oli kaduma jäänud järgmisel päeval ei olnud teda tööle ilmunud ja siis tuli Tartu kriminaalpolitseisse. See. GPU ülema asetäitja, üks polkovnik ja ütles, et nüüd ülemus on kadunud ja kui üles ei leita, siis kuulutatakse Tartus sõjaseisukorda välja. No ja siis terve see kriminaalpolitsei ametkond, see tillisse oli siis veel komissar ja see organiseeris siis selle Afanasjevi otsimist. Ja kas teiega sellest osavõtjate, jah, no mina võtsin sellest osa ja ja käisime siis seda tema maja vaatamas seal, kus ta elas, jänes maja, mingisuguseid sissemurdmisega neid jälgi seal ei leidnud, kõik olite halt keldrikorrusel, niikaua kui pööning on kõik aknad olid terved, juuksed olid ja, ja midagi seal märke ei olnud. Ja siis hakkasime kõrvalt restoran seedeni seda läbi vaatama. Ja siis ühest toast nii teisel korrusel. Avasin ukse ja vaatasin, et seal oli pikk laud, oli selles kabinetis oli ja ja siis seal olid sissid, igasugused napsupudelid laua peal ja toidukraami ja üks mees, nii särgiväel. Jooksis edasi-tagasi lühikene mees laua taga. Vaatas Zoltima, arvasin kohe, et see on nüüd see ülemus ongi Afanasjev. Nuia panin ukse tagant kinni ja see. Mõtlesin sellele tilli sool, et siin on kabinetis eksiskine tegelane ja siis aga tilis oli juba näinud kuidagi tutvustatud selle Afanasjevile ja see tegi ukse lahti ja ja ütles siis mina seltsinud selja tagaaias, ütles sellele asetäitjale, et võtke oma ülemus ja pani ukse kinni ja tulime ära, nii et sellega siis operatsioon lõppes. Tore lugu, eesti politsei ajab NKVD ülemus ja nii, nii ta juhtus, siis ma nägin, oli võimalus näha seda Afanasjevit kaanest, lühikene mees oli, tal oli see tooli korju peal, oli see sinine J ülikonda kuubolüsaali vormiga Erary rõivilleni, mis kuulsusega lõbustus, kofeeden oli, tartus, eden oli restoran, restoran olid siis võõrastama ja kah olid võõrastama, toad olid pikas võõrasema, see oli nii, et kui sa daamide järel igatsetud tundsid, siis toodi sulle vasta raha eest. Et see oli jaheden, oli niisugune restoran, seda pidas üks leskproua ennuk kahe pojaga neist mõlemad pojad olid Siberis minuga ühes. Ja teine oli noorem poeg, see oli minu ühesõnaga koolivend Katri gümnaasiumist, aga ta lõpetas õhtul gümnaas. Ega te ei mäleta, millal NKVD mehed Tartusse saabusid ja kuhu nad oma pesa punusid? NKVD asus seal just sinna, kus praegu miilits on, see on end sisesele Gildi tänava siis selle nurga pääl, kust prefektuur on, oli, aga millal nad kolisid hallimajja Riia mäele. Alli majja kolisid nad juba 40. 40. aastal. See oli selle sõmer Zimmermann, endise nimega Sõmermaamaja, sinna kolisid 40. aastal siis juba 41. aasta veebruaris juba töötas täie koormus, hakkas minu abikaasa, vahistati 22. veebruari ööl ja teda süüdistati ühenduse pidamises välismaaga. Ja siis ma käisin seal selle sallis majas nüüd luba nõutamas iga kord abikaasale pakke või, või siis raha saata. Ja siis seal olid need valvurid olid ukse pääl sisse, lasti sind nii vabalt, aga välja enam ei lastud, siis keegi pidi seesolijatest sind saatma ukseni, et siis said uksest väljapääs, aga sisse võis igaveses vabalt jalutada või kuidas sisse võis iga mees vabalt jalutada püssimehe Tseesi tääkidega, teine teisel pool ust seespool ja läksid sisse, aga välja enam tulla sealt ei olnud. Seespool seisid, seespool seisid ja seesplusse sinise mütsi mehed. Need olid sinise mütsi mehed, nad olid enamasti paistis, et kõik olid asiaadid. Kas sealt nii, et selle näol järelenud. Siis ta tegutses ja tegutseb nii väga aktiivselt, igalt poolt vahistati inimesi. 41. aasta käis niikaua, kui selle enne küüditamist kogu aeg oli, nii see vahistamine öösiti tavaliselt tavaliselt öösiti ja tehti nii, et öösel Janno laeva kah, kui saadi kätteri. Muid tükke öösiti viidi ära ja ja nende kohta enam kuskil teated ei saanud. Selles hallis majas käimise juures oli ka need töötajad, olid venelased, enamasti siis see uurimisjaoskonna juhataja oli eestivenelane Se Mihhail žeszikov. See mees, kes hiljem ülikooli raamatu settepõletaja oli ja ülikooli raamatukogu ja puhastas ja puhastus ja see žessico, see oli siis selle keepuuülema asetäitja juurdluste alal. Oli nii, et kohtasite seda meest seal või see oli lihtsalt heade, see oli teada ja kohtusin kadeda Nizza all. Ma tundsin teda isiklikult enne seda pärast sealt ma elasin üliõpilasena pikal tänaval tema vanaisa maja, siis ta ja siis vanaisakodutalu oli sealt minu kodust oli maal paari kilomeetri kaugusel, nii et ma seda olin paremalt näinud juba talini, umbes minu minuvanune mees oli, millega ta enne juunit tegeles. Ta oli üliõpilane, millega ta just eriti tegutses, seda ei tea tema. Minister Eenpalu kohta, peaministri koht oli Vanemuises igavene skandaal oli, kui ta esines seal mürgel, siis ta esines nagu vapside sildi all ja siis ta saadeti Dust ära pidi elama Viljandis. Aga siis ta liikus Tartus pääl, keegi teda siin ei puutunud ja ega ta tegelik vaks ei olnud, ei olnud tegelik vaps, aga nad olid ühesõnaga nii vapside sildi all. Nii et siis oli tol korral tegid mürglit sõnaga, nagu vaatasid, oli ta ka ise olid kommunistid. Ja siis, kui hakkas see siis see suurriigipööre tuli, siis tema oli kõva tegelane, see kõik käis seal Moskvas Eesti vabariiki maha müümas ja. Räägime mõne sõnaga sellest, kust ta siis tööd hakkasid otsima, kus te tööd leidsid? Kõige tähtsam oli sel korral, et oleks kuskil tööl ja sul oleks ametiühingupilet, sellepärast et muidu sa ei saanud ilma piletita üldse kuskile tööle minna ega ei võetud sind kõiki, need võimalused olid piiratud ja siis asusin tööle aktsiaselts betooni juures. Neid ajutisi töölisi sinna käis Tartu kaubajaamas viljaile vaatori, ehituse ja ehitus, käis need ööd ja päevad 24 tundi, need kogu aeg kolme vahetusega töötasid sinna võeti siis selle valamise nii kaua, kui seda alati see oli see vennateede pärgid, insenerid, need ehitas üks saksa firma, alise käis see töö ja siis sinna oli tarvis lisatööjõudu ja siis aktsiaselts betoon siis võttis sinna tööle ja seal siis töötasin, niikaua kui valamis töö valmis sai, siis lasti need lisatööjõud lahti ja sealt ma sain siis omale ametiühingu piletiga kohe, et seal ehitustööline ja ja siis oli mõni päev olin maal ja siis mul õemehe vend oli Tartu maakonna agronoom, konsulent põllumajandusalal ja see sisse soovitas Murstist tööle, et sinna oma koduvalda maareformitöödele ja seal oli neid töölisi tarvis, kes kohapeal käivad, välja mõõtmas neid uusmaasaajatele ja siis juure lõikide ära leidke uustalumaid. Me meil kirjanduses on räägitud nii, et vot vot tekitas nii hirmus paksu verd ja kõik olid nii verivaenlased nende uus maasaajate pääle ja need, kes said seal juurelõiked ja ei, siin Tartu vallas ma pean ütlema seda, et mina selle töötamise aja jooksul seal oktoober, november, detsember jaanuaris lõpes mitte keegi ei kirunud seda, näete, kõik ütlesid, et tegime tööd ja elasime siiamaale ära ja teeme jälle edasi tööd ja ikka ära ära elame. Aeg oli selline, et räägite nii, aga mõni mees võis ikkagi rusikat. Taskus kanda ei, ei märka seda sellepärast, et minu vastu nad nagu olid avameelselt kõik selle jaoks, et NATO on minu isa, oli kaua aega olnud vallas ametnike vallavanem, abi ja, ja vallakohtunik ja, ja siis ta kümnekijad kindlustusseltsitegelane ja ja siis nii nagu valdasid ja teadsid kõik ja nii, et väga soliidne nii käitumine oli igal pool ja rääkisime, tegi Lõi inimeste selgeks, et need on midagi teha, ei ole, olukord on niisugune, meil midagi võimu ei ole ja ja noh, elame edasi ja teeme tööd, näen kõike ja nii, et tõesti ma käisin, no peaaegu nii valla, kõik läbi suur vald tuvaldne, seda tööd jätkus niikaua kui jaanuarikuul oli veel viimased tööd. Ja siis ma käisin Tallinnasse, sain siia Tartusse Emajõe apteeki, endine lilleapteek oli sinna raamatupidajaks. Ja hiljem siis ma sain veel teise koha Eesti Elektritrusti, Ulila tööstuse Tartu peakontorisse. Asjadevalitseja koha peal, kas te töötasite kahel kohal kahel kohal ja ja siis pärast oli nii, et päeva töötasin elektritrustis ja õhtul siis ema jaab. Tekkis kas teie kui endine kriminaalpolitseimees ei pannud tähele mingeid kahtlasi märke? 1941. aasta suvel juunis? Ega teid ei jälitatud näiteks? Ei mind ei jälitatud, aga enne äraviimist oli käidud seal Taara puiesteel, ma elasin siis number kaks oli käidud seal küsimas kord tervist, et millal ma kodus olen. Nii et oli siis mul oli selge, et midagi nüüd tuleb, siis mul oli selge pilt. Kavatsesin siis veel laupäeval 14 10. tööl olla. Kadunud emal oli sünnipäev kohale sünnipäeval ja siis sõidan ära, kuhugi enam Tartusse ei tule. Oleks muidu varemgi, võib olla kõrvale hoidnud sellest asjast, sest küüditamist ja värgist. Aga majanduslikel põhjustel tuli millegiski, tuli elada, no tööd pidid tegema kusagilt nii et omal raha tagavara ei olnud ja ilma oli ka raske läbi ajada. Ja ma sellest küüditamisest õieti kuulsin juba märtsi lõpul või aprilli algul. Siis Emajõe apteekis. Koristaja oli Vassiljeva. Tema mind hoiatas, et kevadel tuleb suurküüditamine, et viiakse Eestist hulka inimesi ära, et kui te tunnete, et teid ka võib seda puudutada, siis hoidke kõrvale. Kas see on tõenäoline, et üks koristaja teadis midagi küüditamisest? See imestas ka mind ja siis ma küsisin, et kust ta seda teab ja tema ütles, et et minu tütar töötab Eestimaa Kommunistliku partei Te ei, keskkomitee kantseleis, tehnilise sekretärina ja nüüd paneb mind imestama, kui need meie parteitegelased rääkisid seal televisioonis, et nemad ei teadnud midagi, kui üks kantseleiametnik teadis juba küüditamisest ja see naine rääkis mulle sellepärast temal oli, tööstaaž, ei olnud ametlikult midagi ja ja siis apteegi juhatan. Magister pats oli juut, see jättis palgaasjad ja kõik see korraldamise ja töö staažide värki. Minul. Ja siis ma korraldasin siis sellel naisel, et nii, et et sai lille käest tõend, et on seal majateenija olnud ja nii, et sai siis töötasu rohkem huvitas väga väikese töötasu saanud selle tänutäheks ta mulle rääkis seda, see oli väike vastu, ta vastutasu oli ja, ja rääkis seda. Aga siis ma mõtlesin, et noh, ega midagi kellelegi kurja ei ole, täiendad, kas minu nüüd ei nagu ei puuduta, aga ka siis, kui oli käidud seal 11. juunil minu tal küsimas, et millal ma kodus olen, siis mul oli selge pilt, et minul tuleb ka minek. Kas mingeid väliseid märke küüditamise eel oli? Näha 13. juunil tuli sinna Eesti elektritrusti tartu täitevkomitee esimehe jalaka allkirjaga Telefonogramm, milles nõuti andmeid kõikide sõidukite kohta, tähendab veomasinate kohta ja, ja siis, et kui palju elektrit Rustid läheb liinide korrashoiuks ja ja siis ülejäänud vabad masinad varustada pikema maa sõiduks bensiiniga ja saata õhtul tähendab 13. õhtu kella seitsmeks Tartu miilitsaülema Faehlmanni korraldusse. See oli see siis eelteate. Kas te siis juba taipas, et millega on tegemist või ei? Päris täpselt ei, taipan sellepärast, et paar korda varem mobiliseeriti kah asutuste autosid kabina kruusaaugust lennuväljale, kruusa veoks ja siis see oligi see asi, mis ajast nii nagu segadusse mõtlesid, et jälle, et võib-olla et tahetakse öösel jälle siit kabinnast kruusa vedada sinna lennuväljale. Sest sellepärast tööd käisid ju lennuvälja tööd käisid nii, ühesõnaga tollekordse mõistlejani salajased olid. No ja siis oligi, see oligi see, mis ajas nagu segadusse. Telefonogrammi Ma viisin isiklikult ära miilitsasse või selle vastusele autode kohta. Sellepärast et see sekretär oliks preili kullameel, temal oli jälle kole kiire ja palus, et tema ei aega seda kirja viima miilitsasse. Ja ma ütlesin ta küll, et olge mureta, ma lähen õhtupoole, ema ei apteeki tööle, et ma võtan mööda minnes annan selle kirja miilitsasse sisse. Ja siis tulingi nii peale tööd miilitsas andsin korrapidaja ruumi selle teate ära, et autode kohta ja astusin siis välja, aga see kõrvalt ruumist tuli üks tütarlaps. Oota mind, tundis ma teda, ei tundnud nime järele ja ütles, et tahab minuga paar sõna rääkida. Ja lasin korrapidaja ruumi uksest välja ja sulgesin rema järel ukse ja ta pöördus minu poole, et midagi öelda, aga sel momendil jooksid kaks noormeest trepist üles ja hõikasid seda tütarlast nime järele. Võtsid tal käest kinni, et me tahame sinuga rääkida, viisid ta tagasi, nii et ta jäi mulle ütlemata ja siis siis oli, kui ära viidi, siis mul oli teada, et ta tahtis seda. Nüüd võib öelda, et hoia kõrvale, aga siis teil oli selge, mida ta tahtis. Ja siis oli selge, aga enne nagu mõtlesid, niisken, raske tunne oli, et midagi ei, nüüd juhtub minuga. Ja siis tegin oma tööapteeki sära ja siis ütlesin selle palveassistendile seal sel korral oli see praegune professor Helle Simm, siis tuli ta selle Luuberg oli ta nimi, neiupõlve nimi, tema töötas, tekkis assistendina. Ja et kui ma mind homme tööl ei ole, siis minuga on midagi juhtunud. Käisin pikal tänaval veel oma endise korteri perenaise juures pesu järelval, siis elasin üksi ja tema siis pesen mulle pesu seda ja ajasime juttu, jõime teed veel detailselt, et mul on teisest toast õelapsed kõike ära, et tuba on vabad, et mis sa, kodu hakkad minema, sild oli ka suveõhtu, oli see, et ma ka siin ja mine hommikul, aga ma vaatasin, Abe on pikk, et ma pean habet ajama, et ma lähen koju ja siis tulin umbes kella 12 all, härra võis, võis olla nii, et apteegist läks ka töö pikale ja seal käisin ja ja siis teed jõime ja, ja tulin sealt tulema portfelliga pesu kaenlasse ja ja siis ma nägin Raatuse tänavas sõitsid, linn oli pimendatud, need linn oli täitsa pimel. Siis sõitsid autod, veomasinad Räpina teed linna Jaama tänavalt, sõitsid Kivisilla suunas ja inimesi oli pääl, aga täpselt. Neid ei näinud, seal oli noh, keskpaik oli lihtsalt pime oli ja nii nagu ei jälginud ka neid autud nii hoolega ja, ja siis, kui ma sain peaaegu Kivisilla juure siis nägin, et olid need. Harro, mehed, Need olid siis poliväljas ja kontrollisid kõiki inimesi, kes tulid linna poolt ja läksid nüüd edasi siia, ütleme seal Jaama tänava poole linnast välja, linnast välja ja neid kontrolliti, aga mina läksin rahulikult oma käes ja sinna Kivisilla poole. Mind ei kontrollinud keegi. Läksite linnusesse linna sisse ja mind ei kontrollinud keegi. Ja siis hommikul, kui siis kella nii poole kuu peal uksekell helises, siis oli selge, et nüüd on minek. Ja, ja oligi nii, et tegite ise ukse lahti, tegin ukse lahti, ukse taga seisis üks miilitsamees ja ukse taga olid jälle nii varjus ukse varjus oli NKVD siseteenistuse kapten venelane vormis see oli kah vormis jas, kapten oli vormis. Ja siis oli see miilitsamees, küsis, et kas ma elan siin, ma ütlesin, et jah, et mina olen ja ja, ja siis ma lasin nad sisse, tulid sisse ja ja siis see siis. NKVD-mees ütles, et ülemnõukogu presiidiumi otsusega on teil siin Eestis elamine keelatud. Et tuleb minna teise asukohta elama ja pange nüüd omad asjad kokku ja siis tuleb ärasõit jaama, siis hakkasid sisse kraami pakkimat, läks miilitsamees välja ja siis tuli sisse üks erarõivelliks võrdlemisi nigela välimusega noormees oli, kes ta oli, seda ei tea, see oli ka eestlane. Ja siis noh, taheti nõutist passi ja ma andsin passi, mul oli rahatasku, vahel oli ka see noh, jahipüssiluba oli, mul oli prefekti poolt välja antud, enne ei ühtki halba poolt jälle viimase nõukogude perfekt jahipüssiluba ja, ja see oli selle passi juures ja siis ta küsis, et kus see püsson, pull oli, piss oli riidekapis ja andsin selle püssi püstolikotis NKVD kapten nägijat, miski ilus püsson võttis kotist välja piss ära see suus kiku piss oli ja. Ja siis hakkas noh, et kraami pakki mais maalin alguses nagu tagasihoidlik, aga tema ütles, et kõiki asju läheb vaja ja siis aitas mulle kraami ära pakkida ja ja siis pärast auto peale ka passida, seal istus juba autuse, üks proua defversi oli endine Eesti kaugesõidukapteni lesk, oli, tal oli seal kastani tänavas, olid suured majad ja siis ta võeti sellepärast ärarikkasse majaomanik nimi, seistusse, autu pääl oma kraamiga ja siis meid viidi Tartu kaubajaama püssi, püssi võttis seent Kaweedee kapten endaga kaasa, noad ja kahvlid ja habemenoad ja kõik need pakkis kahe need andis mulle Tartu jaamas kätte vagunisse. Need, aga siis püssi võttis jaamad, kui mind oli vagunisse aitanud sisse omale õla peale ja siis proua Tehveril olis see kohverkirjutusmasin Rojaal, selle võttis käe otsa ja kõndis jaamast minema, kirjutasmasinaga püssiga kirjutusmasina ja püssiga ja ja siis min panti sinna vagunisse, seal oli enne mind oli vagunis veel see Tartu endine põllumajanduspanga asedirektor Koit metsamajandusteadlane, see oli juba ära toodud, see oli siis ja mina olin seal vagunis, olin teener, loomavagunis. Kas te ei ole hiljem kahetsenud, et ta tegite sel ööl mõned valekäigud? Oleks võinud jah. Aga kui ma oleks teisiti talitanud, ega mind siis praegu ei oleks ka siin olnud, see on selge. Ja nii, et ma kõik need windlustuste peale äike jõudsin siia tagasi, aga muidu ma alles saad, sellepärast saksa Almas pidanud mingisuguses teenistuses olema ja paratamatult malet pidanud kumalex elus olnud ei oleks sõjaväkke. Vaevalt et mind sõjaväkke oleks mobiliseeritud, oleks erialalt antud tööle olles ka kuskil politseis töötanud kriminaalpolitseis Mul akadeemiline isa lõpetas ka õigusteaduskonna, oli Tallinnas vanemassistent kriminaalpolitseis, Saksa ajal oli Viljandis kriminaalpolitsei ülem olnud. Nüüd on Kanadast, on ja elavad. Mitu inimest ühte vagunisse toodi? Vagunid toodi nii, et tähis, et meil oli kõik, et seal olid need kahekordsed narid, olid, need need narid olid kõiki inimesi täis. Ja siis väljakäiguks oli siis ukse vahel oli väikene vahe, seal oli renn, kus olid siis omad. Nii hädalised, tarbijaid rahuldasid ja. Kas te olite varem sedalaadi veerevkoosseisu näinud? Ei olnud, see oli esmakordne niisugune näha elus esimene kord ja parem, kui ta viimaseks jääks. Vagun oli inimesi täis ja seal oli kange, kuum oli, ja meil meil siis toidukraami, kellel lõppes otsa anti soolakala ja joogijanu oli suur säraviimise juures oli veelgi, jaamas, ütleb. Jätsin mainimata, et ma olin unustanud kõik oma riidekraami ja need said kaasa, mis oli, mis võtsid kaasa ja aga toidukraam oli, mis maha jäänud jaamas hakkasse nii peale kella kaheksat juba nii söögina tunda andma. Aga midagi ei olnud ja siis oli, õnneks oli see miilitsamees, seal kõndis ka vagunite juures, kes mind ikka ära tõi. Ja siis tõmbasin käega sealt ukse vahelt selle vaguni juurde ja rääkisin, et ole hea mees, too mulle midagi süüa, et mul ei ole siia. Andsin talle raha ja ta ütles, et jah, et ma lähen toon, et ega mul ka praegu midagi siin teha ei ole. Ja siis õnneks oli meile veel see antitee peal. Tartu inimestele, kes olid ära küüditatud, anti üks väikene summa raha, aga mitte ei ole meeles, kui palju solinsken nonii, taskurahaks võileivarahaks, kes seda andis või kellele kingitus see oli, see oli öeldijat. Tartu linna täitevkomitee korraldus. Kui ainult Tartu, ainult Tartu inimesed said ja mitte keegi, muusa, kritsem, jalaka, kingitus jalaka oma valijatele, jah, ja selle kingitus oli ja siis muuseas see miilitsamees oli nii tubli mees ja läks ja oli hulk aega ära, ma mõtlesin, et ei tulegi tagasi ehk kõige rahaga ja tuli tagasi ja siis oli saanud leiba ja, ja vorst ja midagi saia, mis ütles, et midagi võtad, ärid on tühjad, aga et kuskilt oli saanud ikka nii, et tõi mulle toidukraami ja rääkis, et et maale töötasin enne Raatuse tänavast trassi riide ja vilja värvimisse tööstuses. Et säält ametiühing tegi minule ülesandeks minna miilitsasse, aga ütlesin töö jooksul, mis ma olen täna siin näinud, et ma olen 20 aastat vanemaks läinud. Nüüd Olisse miilitsamehe sõnad olid.