Vikerkäär. Tere tulemast kuulama järjekordselt Vikerkääru. Ülehomme oleks saanud 85 aastaseks kunagine tundma dub tshehhi orkestri juht Kaarel Blach ja et temast eelkõige tänases saates Ta tulebki, siis ei olnud eriti raske ka tänase saatekülalise valik. Selleks on mees, kes Ühest küljest on suur džässisõber aga teisest küljest nii Tšehhi kui Slovakkia spetsialist, kes nende riikide elu-olu kohta on ka ajakirjanduses tihtipeale kirjutanud. Nii et tere tulemast, Ago Vilo. Tere. Aga enne kui pikemaks jutuks läheb kõigepealt siis veidi muusikat ja üks tõesti igihaljas teema Kaarel Blochi orkestri esituses. Karelvachi orkester oli meile siin raudeesriide taga üks niisugune kollektiiv, keda me nagu võisime kuulata kaugemale läände, oli juba juba noh ei olnud nagu soovitav, aga tema orkester oli kuulus nende lubatute hulka. Ja võib-olla kõigepealt natuke tema eluloost nagu juba öeldud. Ta sündis Prahas kaheksandal oktoobril 1911 ja suri sealsamas Prahas 26. veebruaril 1986. aastal, saamata 75 aastaseks ja sellest ajast ta väga-väga suure osa pühendus orkestri juhtimisele. Mina sain andmed tema kohta ühist Tšehhoslovakkia, see asi leksikonist ja ühest Ameerika leksikonist ja seal oli ameeriklasest kirjutanud, et tema oli pohhimion, vänd liider Böömi. Liider Ma küsiksin Ago Vilu käest, mida selle meile tulevad kohe boheemlaslik meelde. Boheemlane tulebki sealt, need olid tšehhi üliõpilased Pariisis, aga aga ma juba muigasin, need telekas oleks seda juba näha olnud, aga muigasin sellepärast, et ma olen kogu aeg võidelnud selle Böömi-Määri vastu, sest ma saan aru, kus see Eestimaal tuleb, see tuleb meie juurde esma, esmajärjekorras läbi saksa keele. Aga jätkem need Böömi ja Määri siiski ajaloo jaoks, sellepärast et tegelikult Tšehhimaa kolm ajaloolist tšehhi kuningamaad on tšehhi Moravas Lesco ehk siis eesti keeles tšehhi moraavia Sileesia seal ees on praegu siis jagad põhja moraavia ja Poola vahel. Aga šehhiya ja moraavia on siis endiselt järelejäänud Tšehhimaa on nagu niisugune kaheosaline, aga, aga neid asju ei aja mitte ainult muusikainimesed sassi, ma ei taha siin juures viibides rääkida, räägin Brat ameeriklasest, aga neid asju ajavad isegi sageli lootusetult sassi, koguni meie poliitikaajakirjanikud ja sellest on juba tõsiselt kahju. Et ikkagi tšehhide ja ehk siis teiste sõnadega Tšehhimaa lääneosa. Nonii selle asja saime selgeks, amatöörorkestriga hakkas Kareli tegutsema 1938. aastal ja siin tuleb teine küsimus kohe. Tšehhikeelses raamatus on. Et ta hakkas Jetnotti saalis Vino Raave. No eesti keeles võiks siis siia vastu panna umbes niimoodi, et mängis Eedeegaavelli puhkeruumis hiiul. Ja see mina oma paarist Praha käigust meenutan, et oli see Vinogradov oli, oli kusagil üks niisugune. No seal on seotud viinamarjad ja seal kunagi täiesti olid ajaloolased Kasvav kiisale viinamarjad on suhteliselt kitsas ala seal Volta voorus, kus on täiesti ajalooline veini veinitööstus olemas ja viinamarjade kasvatamine väga väikesel alal küll. Aga see minu harade jah, mis praegu kuulub kohe täitsa Praha linna keskele peaaegu hakkab hakkab pihta rahvusmuuseumi tagant, ka raadiomaja on mina fraadis, nii et tegemist on ikkagi ainult ühes linnaosaga ja rohkem mitte, millega praegusel momendil mingeid viinamarju seal aedades enam ei kasvatata ja neid aedu tegelikult seal enam polegi. Linna keskel. Ja nii, tema jah, amatöörorkestris olid juba hilisemad tuntud proffid ja 41. aastal oli tal juba elukutseline orkester ja see andis kontsert ja mängis ultrafoonile plaati, aga see oli väike koosseis. Ja vot võibolla kuulakski siia vahele nüüd ühte pala, mida mängis tema Kaarel Lachi väike orkester 1939. aastal. See on Kamil vehuniki pala ja nüüd ma palun jälle tõlkija appi, siin on rada Spivam, hot. No võiks olla siis niimoodi, et meelsasti laulan kuumalt. Jah, ja seda laulab siis kuumalt inka Zemankova ja Karel ise mängib tenorsaksofoni. No peab ütlema, et eriti suur saksofonimängija ei olnud ja hiljem ta ainult juhatuste mänginud ise oma orkestris. Klarnetit mängib Vladislav Abart. Lauljatar muidugi kriitiline, ütles, et mis sest, et inimesed naeravad, on, ma ei teagi, mis naerma taeva peaksid, sest ta laulis päris hästi, et tema laulab ainult iseenese jaoks ja sellepärast las inimesed naeravad, ta ikkagi laulab. Ja. Ei, see oli tolle aja kohta noh, 39, muidugi see ei olnud ameerika tase, aga Niuke hea Ida-Euroopa tase. Kui nüüd võrrelda Eesti ja Soome tasemega näiteks kuidas sinu arvates see oli kas kõrgem või madalam või umbes sama? No mina ei tea, ma kipun ikka eestlasena rinda pungitama ja ma mäletan 39. aastal noh võib-olla 40.. Hans Peegi kuldne seitse käivad täiesti ikka midagi muud, neil oli ka kõigepealt suur koosseis. Mitte nii väike koosseis nagu see siin. Aga noh, eks nad hiljem läksid meistrile kõvasti. Mööda Enno ja, ja sa pead silmas praegu pillimehi, aga näiteks sellist džässilauljatari meil ju küll tollal vist ei olnud, kes oleks võinud tõesti sellist? Hoti laulda nagu ise väitis küll oma lõbuks ainult no ei olnud ja meil oli Inge Põder, aga tema oli rohkem tantsijanna ja varietee-kabareeartist ja ja päris kenasti laulis siks vingersiga ja aga muidugi ega ta ise eriti ka enda võib-olla samuti nagu see praegu see lauljatar, kes laulis ta oma lõbuks, ta laulis ka rohkem oma ja ja siis noh, nende pillimeeste lõbuks, ega ta eriti kinud nii lauljaks. Nii, aga nüüd vaatame edasi. Juba 41. aastal, siis jah, orkester sai elukutseliseks ja ja 45. aastal tuli juba suur orkester ja seal olid siis juba niisugused silma paistnud solistid nagu Kaarel Kraut, Cartner altsaksofon, klarnet til ja Milan Ulrich tenorsaksofoni ja see, see orkester oli ikka juba nii et noh, meil siin tol ajal. 45, Me mängisime Kuldse seitsmega, meil oli ka muidugi täiesti professionaalne orkester raadio, estraadi ja siis sümfooniaorkestrist. Aga no võib-olla kuulame siis ka, siin on üks 48. aasta võte, Ellingtoni diis oli karavan. Kusjuures eriti märkimist väärib arranžeerija Aleksei Friid. See on minu arust eriti. Ma küsin hiljem teie käest, mis te arvate, minu arust eriti huvita arranžeerinud. Nii küsime nüüd kõigepealt meie külalise käest, Ago Vilo. Kuidas mõjus see anda muusikat kooli? Tuli meelde, see kooliaeg jäi küll nüüd kümmekond aastat hilisemaks, aga tookord seal olid ikka veel kõvad surutise aastad ja Piiteris mäeinstituudis muidugi siis meie elasime oma elu tänu sellele, et Tšehhi ja Saksa üliõpilased tõid kaasa mitte ainult Karev, lahkivad ka kurthankeri ja Gustav broomi mäng mitut muusikat ja ma paneks ta kõik sinna ühte punti täna vähem, samal samal ühtlasel keskmisel tasemel. Kuna ma muusika asjatundja pole, siis erilist kriitikat ma siin teha ei oska, teil on selle osas rohkem ütelda. Muide, eelpool kuuldud palajal sa ütlesid, et need plaadid olid niivõrd kõrges hinnas, et ükskord oli teile isegi Ja täiesti täiesti ilmselt leidus kadedaid korrusel või ka veidi kaugemale, kuigi üldiselt tookord intris vargus oli täiesti haruldane asi, aga tõepoolest me aus nepper, lukk murti lahti ja, ja läksid ainult grammofoniplaadid, need hetkeks tekkis isegi peaaegu täielik tühjus, aga aga noh, siis järgmine kodu kodus käimine, seda asja aitas korvata. Aga antud pala puhul tõepoolest nagu sa juba ette hoiatasid, meid, et see orkestreering on, on päris huvitav ja seda ta kindlasti oli, sest aastaarv oli siis 49, kui see oli salvestatud, see võtta ja 48 isegi et tegelikult tol ajal ju siiski meil mängiti vist enamasti nii-öelda valmis arranžeeringuid, mis olid Ameerikast saadud või kuskilt veel ütleme need svingi svingiajastu stiilis, aga siin oli juba tõesti seda piibopi lõhna tunda ja, ja kuidagi mingeid uusi ideid. Nojah, see Friid oli neil nagu mingil määral avangardist ja seda on kuulda, et ta püüdis mingist minust muunilist töötlust teha ja, ja ma ütleks, et võrreldes selle Ellingtoni väga tuntud variandiga, mis, On nagu selle pala, nagu põhisiin, oli mindud tuntud tunduvalt kaugemale aga võib-olla veel Ellingtonist edasi. Vot siin äsja kuuldud pala lõpus natuke mängis saksofoni Kaarel Kraut Cartner kes 56. aastal läks ära ja läks Praha raadio orkestri ette. Aga siin järgmises palas hellingtoni variatsioonid mängib sama raudteepartner väga ilusat tsooni Hossisi stiilis altsaksofoni, nii et kuulaks võib-olla seda ka siis, kui juba Wellingtoni juures kord oleme. See oli siis Kaarel lahvi orkester 1955. aastal. No minu arust kui seda kuulata väga paljud, peaksin seda mõneks Ameerika orkestriga, sest see saund ja kogu see mängukvaliteet on nii kõrge. Aga võib-olla Ago Vilo ongi näiteks andmeid selle kohta, kuidas ütleme aastal 55, kui meil oli see raudne eesriie ikka väga tugevalt ees veel kui palju näiteks too toonases Tšehhoslovakkias need ameerika mõjud said üldse maksvusele. Kuidas, kuidas seal see nii-öelda kultuurivahetus toimus? Sel ajal ma ise seal ei olnud käinud, aga mul jäi niisugune mulje, et seal selles osas probleemi ei tehtud. Probleeme tehti Ida-Saksamaal, kus keelati ära igasuguseid asju ja isegi näiteks vanad sõbrad ja mis seal kõik keelatud. Ori loeti fašistlikuks lauluks, aga Tšehhoslovakkias ei pandud seda pahaks, lääne muusikat mängiti, tähendab mull puuduvad andmed selle kohta, et see oleks kuidagi taunitav olla. Et siin meiega võrreldes ei ole üleüldse mitte midagi võrrelda. Mul on mees idas, aga sõbrad ütlesid mulle kunagi, et meie oleme paavstlikumad kui paavst ise. Ja see on päris õige, sellega mõeldi, et Moskva oli isegi mõnevõrra leebem kui kui Berliin. Ida-Berliinist. Ma olin 86. aastal ühel kolleegil külast oli Fribergi mäeakadeemias juhatus kevadeni konventeedrite, siis sõitsime mööda seda Saksimaad ringi ja ma ei tea, kus üldse jutuks tuli ja just seesama vanad vanad sõbrad ja ta ütles, et oi, et aga siiani fašistlik laul. Seda ta ütles muidugi põhjatesse. Aga sel ajal. Niisugune aeg 86, siis hakati juba tasapisikannatavaid, noh, vahel võis juba mängida, vahel võis juba laulda lausa kinni, selle eest ei pandud isegi aastanumbrit. 1986 Ida-Saksamaal. No eks mullegi meenub jälle see, kui me võib-olla lähme nüüd praegu ajaloost pisut ette, aga noh, Ago Vilo töötas ka raadio samal ajal ja ja siis, kui oli see 68. aasta see rahutus seal, kui väga pehmelt öelda ei saa niga ülimalt pehmed, treenivad pehmelt öeldes Tšehhoslovakkias siis terve rida ju tsehhi muusikuid meil oli, raadio oli seina peal kohe nimekiri, keda ei tohtinud mängida ja ja siis nad sinna nimekirja ei läinud, aga, aga seal oli tuntud nimesid. On teil mõned meeles? No ja siin oli meil juttu, et Kraut, Cartner ja siis Marta kubishowa kubishowa muidugi lauljatest oli väga-väga poliitiliselt aktiivne ja teda taunitis ikka meeleheitlikult, pärast seda pandi tal praktiliselt kõik teed ees kinni ja no tema oli avalik dissident avalik dissidente, ta laulis kurbuse laul südamest tulevaid kurbi laule ja pärast seda nõukogude okupatsiooni ja ja see on selge, et uued uued võimureid ei suutnud kuidagimoodi taluda. Mina olen teda selles mõttes imetlenud, et ta oli seal noh, neil olid oma kuldse ööbiku need noh see polnud võistlus, vaid noh, ajakirjanduses nagu anti iga aasta mingi kuldse ööbikupreemia ja tema oli üks silmapaistvamaid levi lauretele seal ja et ta kõige peale lõi käega ja läks. Nii kui tank püüdis läbi müürimine Aga enamus läks neist nimekatest skulptuuri tegelastest, enamus läks ja noh, neid, kes seal hästi kiirelt normaliseerusid, hästi, kiire seal aasta kaks, kolm hiljem. Need olid ka niimoodi, et noh, ütleme redise moodi pealt punane ja seest valge, aga, aga väga paljud ikkagi jäid lõpuni endale kindlaks tshehhi kultuur tervikuna tohutu tagasilöögi, sellest väga paljud immigreerisid ja ka veel rohkem neid, kes läksid lihtsalt noh, siseemigratsiooni ja, ja paljud nendest ei suutnudki pärast enam tagasi tulla. Aeg oli ka oma töö juba teinud. Ma mäletan, kui see võis olla vist 70.-te aastate alguses. Sattusin Praha muusikapäevadele koos ühe läti heliloojaga ja ja nii kui me siis lennuvõi seal maha tulime lennukit, siis ta ütles mulle, et ärme nüüd vene keeles räägime, räägime saksa keeles ja kogu see kaks nädalat, mis me seal olime, ajasime läbi saksa keelega ja väga toredalt igal pool see saksa keelega. Ja loomulikult kolmest sakslaste Ida-Saksamaalt, Lääne-Saksamaalt ja jutumärkides sakslast Austriast tulnud olid ju praktiliselt raha üle ujutanud, see oli juba raha küsimus ja selle esisaadud see kinni panna, nii et sellest, ega punavõim oli, oli huvitatud sellest, et raha riiki voolaks ja nii et nii et saksa keelt rääkivad siis mõlemad Saksa riigist Austriast andsid ikkagi turistidest, noh vähemalt neli viiendikku. No Ago Vilo, ütlesin enne, et paljud ka emigreerusid. Toonasest Tšehhoslovakkiast ja džässmuusikute puhul meenub näiteks kohe kaks väga tuntud nime Miroslav Windows ja muidugi Jan Hammer, kes hiljem sai kuulsaks selle Maiami poissi teema muusikaga. Minu teada need mõlemad mehed just kuskil peale seda 68. sündmusi emigreerusid, ma ei tea, kuidas tol ajal üldse võimalik oli. Mis need lahendused on, vist ka ei olnud, vahetult okupeeriti, olid, esialgu olid piirid lahti. Võidukas punaarmee ei suutnud neid momentaalselt rivistuda ja oma võimud ikkagi need vanad võimud olid vähemalt pool aastat veel võimul, need, need ei teinud sellest ka mingit probleemi ja inimesed said täitsa ametlikult väljasõidulubasid, aga oli ka neid, kes läksid illegaalselt üle piiri, ega piirivalve pigistas silmad kinni. Aga hiljem oli juba niimoodi, et mõned lihtsalt nagu sunniti emigreerima trellide taha panek oleks tõkita tekitanud liiga suure lärmi, siis siis sealt inimene valiku ette, et noh, kas nüüd lahkud riigist või või juhtub midagi palju tõsisemat ja väga paljud valisid selle tee, et lahkusid, lihtsalt riigist olid sunnitud, emigreerus. Jaak puudutas Jan hammeri nime. Päris juhuslikult on järgmine pala seotud selle nimega, aga see on Jan Hammer seenior. See perekond oli niisugune. Isa Jan Hammer oli džässimuusik, poeg Jan Hammer oli sedasama ja abikaasa ja ema lasta. Bruckova oli lauljanna samuti ja siin ongi praegu üks palamaa, palun ka. Nüüd tõlkida Napotšad, kui põlvluus, tähendab alguseks oli pluus. Noh, et alguses oli pluusi, on 59. aasta võtte ja siin ongi Karelvachi orkester Jaan hammeri palaga laulab, las ta brukuva ja arranžeerinud irsi Paur, kes mängib seal orkestris klaverit ja tenorsaksofonisoolot, mängib nende tollane niisugune suur solist Milan Ulrich. See oli siis Kaarel plahju orkester viiekümnendatel aastatel ja Neil aastatel, ta töötas ka palju teatrites televisioonis, raadios ja filmides. Vot siin on mõned teatrite nimed. Ma küsiksin, Ago Vilolt. Teater, millest ma poole suudan dešifreerida ühekordne v pluss kahekordne vee, see tagumine on veri. Tagumine veri, see on ebatavalise sihijärjes, muide WD esine Need nimedes võib ette tulla, aga siis esimene esimene v tähendab folkeri, see on ka siis mitte mitte tšehhi nimi, aga tegemist on kahe nende lavakuulsusega ja teatri nimi oli siis pärast nende. Mehed ise on sõjakahesaja vahelisest ajast aga siis v pluss v teater, siis tegutses ka pärast sõda nende nende enda kahe mehe auks. Nojah, ja siis on siin veel Karl liin, teater. Karli linnaosas lihtsalt või Karl Karli teatris on väga paljud on kuningas Karli nimega seotud väga paljud asjad Prahas alates Karli Sillaste, Karli ülikoolist ja linnaosast Karlinis, nii et seanimetus tuleb sealt. Ja ABC ABC, nojah. See oli vist mingi väikeste vormide teater. Niisuguste väga erinevate, väga kirjult asjade jaoks väike vormiteatrina Tšehhimaal väga populaarsed omal ajal mingil määral isegi praegu. Nii see oli siis Karel Blachi tööpõld tol ajal. Eelmine. Vokaalsolist oli lasta Broughowa ja järgmine helilooja on Flastimil mulle kuidagi slaavi kehte kaudu. Lähed juurde, kas last on midagi võimuga? Last on koduma tšehhi keeles. Mav last on ju tuntud muusikateos, minu kodumaa ja laste, need on patrioot ja lasta on siis naise nimi sellest sellest kodumaast ja plastimil on kodumaarmastaja. Kuidas võid, võid viltu ja hakkab ütleb bosor, siis ei taha ta sind mitte häbistada, vaid ütleb, et tuleb olla ettevaatlik. Kui tähelepanelik. Tšehhidel vene keelega täpselt samasugused probleemid nagu meil soome keelega. Ja noh, kui vene keelega võtta, siis kõigist slaavi keeltest on sihikeel muidugi vene keeles kõige kaugem tuleneb juba geograafilisest asetuses, siis teiseks sellesse tšehhi keeles on väga vähe võõrsõnu, et seigelda, kaitsesin kolmest küljest tuleva saksa surve surve ees just nimelt oma sõnadega, nii et kõigis slaavi keeltest on tšehhi keele esiteks vene keeles kõige kaugem. Teiseks seal on kõige vähem niinimetatud rahvusvahelisi sõnu ja kolmandaks tsehhi foneetika on praktiliselt sama, mis eesti foneetika. Nii et kui eestlane hakkab seegi, et õpi, mis tal tuleb kõigepealt ära unustata oskab vene keelt. Muidu see neetud vene peenendamine kõik ronib sisse. Tšehhide jaoks kõlab muidugi äärmiselt halvasti. Ja, ja mida mina olen tähele pannud? Neil on alati esimesel Rõhk on alati esimesel silbil, aga aga rõhkkond ja tema rõhu ta ei sõltu absoluutselt. Silbi tähendab selles, kus on pikk või lühike vokaal, need võib-olla niimoodi, et rõhk on esimesel silbil, aga pikad vokaalid tulevad alles tagant ja sealt tuleb ka see komme, mida vahel meie spordireportereid püüdsid Soome omadelt ülevõtta. Et meeletult venitavad need lõpuvokaale ja teevad neid veel rõhuliseks, see teeb ka jällegi tšehhi keele ülimalt kummaliseks. Ta ei ole mitte Nabrati maa või veel midagi niisugust, oletan lihtsalt Nabrati loba. Ja ja niisiis järgmine pala ongi. Las tiimil hala sulest ja siin on. Pealkiri plaadil juba inglisekeelne Tubiit ornatubiit seal Sekspiri parafraas olla või mitte olla, lüüa või mitte lüüa. Ja pala pealkiri on sellepärast niisugune, et solist on trummimängija Vladimir Siska. No äsja kuuldud pala kommentaariks võiks vast veidi üldse rääkida trummaritest või trummimängijatest, mitte mingil juhul trummi lööjatest, sest Kalju terasmaa vist kunagi ütles niimoodi, et see on trummari jaoks solvav, kui teda nimetatakse trummi lööjaks. Pillide kohta, kui öeldakse lööklööki ei kuidas need olid löökriistad, temal ei meeldi see sõna löökriistu. Aga trummaritest nii palju, et see äsjakuuldud mees oli muidugi igati korralik mängija, aga kui just näiteks bigbändi trummaritest rääkida, siis muidugi minu jaoks jääb ületamatuks selline mees nagu Padiretz ja siin just nädalapäevad tagasi sai Soomes aetud praeguse Tizarbila ansambli trummari, inglase kiithooliga kes on omal ajal ka päris mitmete suurkujudega koos mänginud ja kui tema käest küsisin, kes on tema arvates maailma parim trummar, siis alguses ta jäi vastuse võlgu, küsis, et kas sa mõtled tänapäevastest ja ma ütlesin ei, et, et liidaga sinna juurde, need, kes juba praeguseks on, on meie hulgast lahkunud ja siis ta ütles. No sellisel juhul ei ole kahtlust, et see on padi, Ritz aga mis on näiteks Ago Vilo arvamus? Kindlasti on käed püsti, ma mäletan kunagi ühte Itaalia bändi, mis koosnes tõsise muusikategijatest, aga asja armastan, tegid džässi ja seal oli veel niisugune trummar, kes soolo vist oli, kas oli see kaks, kaks minutit, 15 sekundit, kaks, 30, aga igatahes twitteris skulptuuri palee pidi selle peale äärepealt aia taha minema. Rasvaselt. Tulles jälle tagasi selle tšehhi keele juurde, mulle meenub, et no sel ajal, kui me siin kuulasime neid lähemaid lähemaid jaama ja püüdsime seal džässi üks minu tuttav pillimees, tema rääkis, et tema kuulis kogu aeg, kui tšehhist teadvustati. Ma ei oska tervet lauset tsehhi keeles välja öelda, aga, aga käändes oli orkester Carlav lahva. Omastavas käändes ja tema arvas, et see Karla on naine. Ja kõik on õige. Kareli ja Karl. Grammatiliselt on kõik õige ja no kui veel tsehhi keele juures Küsida siis siin ka tundub, et Tšehhi presidenti meil päris või tšehhi presidendi nime ei hääldata meil tihtipeale päris õieti. Ja selles suhtes on Eesti eestlase nukk kuidagi kummaliselt seatud, et ta püüab rääkida vat slov Haavelist, aga teised on absoluutselt vastupidi. Vaatslav Havel. Haavel on ilusad. Aga seal jah, äärmiselt kummaline, kuidas täiesti 180 kraadi ringi tõstetakse, need pikad vokaalid mudil? Presidendil oli vist eile üks tähtpäev. Ja eile ta sai kuuekümneaastaseks, see oli suur juubel ja seda täita tähistati igati vääriliselt. Aga Tšehhi presidendiga seoses mul tuleb meelde veel tšehhi kõnekäänd, et iga tšehh on muusikamees ja tegelikult on ka muidugi Tšehhi president Václav Havel päris päris hea muusikainimene. Igatahes kui me tema visiidi ajal seisis õlut käisime proovimas Saku Õlletehases, siis degusteerimist saalis võttis just nemad nimelt tema laulu üles, meri pole mitte Tallinna tiik. Kogu tšehhide seltskond laulis suure vaimustusega presidendi eestvedamisel seda toredat laulud, mida tšehhid Tallinnas mere kaldal ikon laulnud. Nii palju siis laulust ja niipalju siis keelest neid edasi. 1963. aasta juurde minnes. Muide, see oli see aasta, kus siis Kaarel klahhile alti austav teenelise kunstniku tiitel, nemad jagasid ka oma inimestele. Neid tiitleid muidugi. Ega see ei teinud Lachi paremaks ega halvemaks. See oli ta, mis ta oli. Ja siin on üks pala Nüüd on jälle tuleb mul siin omal ka geelrulli Jaroslav ševikovski see on tõenäoliselt poola nimi. Jah, nime kohta ei oska midagi ütelda ja Jaroslav on kevade ülistaja, aga vaat mis, mis perekonnanimi ma praegu lihtsalt ei näe siit ära, seda ei kuule ära ja. Ja see on pala pealkiri on peris koop, soolosid, mängivad pianist Jerzy Paur. Siis tenorsaksofonist Miroslav rücker ja lööks saksa saksa nimi, saksa nimesid on veel palju, jah, ja siis altsaksofonist Jaromir hon, saak, meil oli muide juhus, olime orkestriga Moskvas just 60.-te aastate alguses. Ja seal oli selles suures pargis, mis ta oli Lenini nimeline kultuuri ja puha. Krister korki korkivarko Portland, vabandust, täitsa õige ja oli teist praegustki veel korki. Täitsa õige, kuna kõik oli siis automaatselt peaks linnapeale. Nii, ja siis oli just enne meid, tegi proovi seal Karel klahviorkester ja siis saime siis ka pillimeestega juttu ajada ja mõnega isegi pärast. Pisike kirjavahetus, ma mäletan, Herbert kulmul oli seal nende baritoni saksofonistiga pärast kirjavahetus ja siis mul paar kirja oli siis ka seal ei aromil Honzakiga, kes hiljem läks leipzigi raadio orkestrisse esimest eriti mängima, nähtavasti sel ajal oli niisugune. Ja Ida-Saksamaa kooli suhteliselt vaba piir ja käisid käidi, käidi hõlpsasti üle. Nii ja nüüd siis see mainitud peris koop. See oli siis Karel Blachi orkester viis aastat enne seda kui tšehhide suur armastus nõukogude liidu vastu tubli katsumuse osaliseks sai. Vennasväed tulid külla, nagu pärast öeldi, ametlikus kõnepruugis vennasvägede küllatulek. Me olime just samal ajal Eesti raadio estraadiorkestriga Ida-Saksamaal ja sõitsime Berliinist bussiga sinna lõunasse Riisasse ja öösel sõitsime vastu hommikut korraga. Kuskil hakkasin bensiini võtma ühes bensiinijaamas ja vaatasime, et seal oli kohutavalt palju tanke ja sõjatehnikat ja siis abi Seider, kui endine nõukogude armee võitleja läks siis ühe ohvitseri juurde ja alustas vestlust ja siis pärast tuli tagasi väga-väga raskete uudistega neljalt, et kogu sõjatehnika on marssima sõitmas või veeremas tsehhi piiri äärde ja keegi ei tea, millega see lõpeb. See ohvitser oli see samuti väga mures. Kuna kolmas maailmasõda oli, oli. Ja me istusime Prahas kolleegidega ja jõime õlut ja arutasime, et kas tõesti Nõukogude Liit okupeeris Tšehhoslovakkia, jõudsime järeldusele, et tõenäoliselt ikkagi mitte seepärast, et poliitika, ajakirjanikena andsime kõik endale aru, mida see endaga kaasa võib tuua. Aga. Nüüd aga me olime hinnang. Kus eksinud need, jõudsin koju ja sain just magama minna, kui helistati, tõuseb ühes okupeeritaks. No loodame südamest, et niisuguseid meeleolusid ei pruugi me enam üle elada. Ja kuulaksime siis midagi mahedamat. Karel lahja orkester ja David Raccini pala Loora altsaksofonist, Felix Slovaatsek. Nii mängis Tšehhi üks tuntumaid saksofonist Felix Slova tšekk sedapuhku altsaksofoni, kuigi tegelikult Temase firmamärk ehk see väga hea toon on just sopran saksa fonil kõigele tuntuks saanud. Aga nüüd läheneb meie saateaeg lõpule. Oleme täna jõudnud siin koos Ago Vilo k ja Valter Ojakääru ka rääkida nii muusikast kui poliitikast kui keelest. Mine tea, millest kõige rohkem, aga loodetavasti kuulajale oli seda kõike siiski huvitav kuulata. Nii et ega muudkui suur tänu meie külalisele Ago kilole. Ja kohtume siis jällegi järgmisel pühapäeval Vikerkääru saates. Ja lõpupalaks mängib Karel Blachi orkester, Cherom Kölni pala, mida eesti keelde võiks tõlkida. Oh kallis armastus.