Tallinna Helsingi liinilennuk võttis 1940. aasta 14. juunil Ülemiste lennuväljal pardale seitse reisijat. Eestlasi nende hulgas ei olnud. Tõsi küll, lennupileti oli ostnud ka keegi proua Luts kuid tema oli sünnilt soomlane, kuigi kandis Eesti perekonnanime ja oli Eesti vabariigi kodanik. Tõenäoliselt silmitsi lennukisse minnes kaasreisijaid, nagu sel puhul ikka. Kindlasti ei teinud seda eriti sõbralikult. Kaks prantsuse härrasmeest kahe sakslase suhtes. Saksa sõjavägi oli samal tunnil marssimas Pariisi. Kuna lennuk oli pooltühi, võisid vaenlased istet võtta üksteisest eemal. Miskipärast otsustas sel päeval lahkuda erapooletu eesti rahus elavast pealinnast keegi ameeriklane. Samuti lendas Helsingi kaudu kodumaale üks rootslane. Soome lennuseltsi Aero kolmi mootoriline Junkers kannab kerel ja tiibadel silmahakkavat pardatähist ooh A A L L. Ees neljanda ja viienda salongi akna alla on väiksemate tähtedega maalitud lennuki nimi Kaleva seegion startima lennukiküljelt selgesti loetav. Usutavasti heideti viimane pilk läbi lennukiakna vana Tallinna tornidele. Lendur-kapten puu von Villebrand kõrvalistmel Bartheradis, Tauno Andero Launis võtab suuna Helsingile. Lennuilm on soodne, nähtavus hea. Mõne minuti pärast lähenetakse väiksele Keri saarele. No seekord väga väga niisugune ilus, ilus suvine ilm ja, ja üldiselt 40 aasta suvi oli üldse väga-väga ilus päikseline. No siis. Ma mäletan, see lõunaaeg, nii et me istusime just lõunalauas. Kuulsin noh, et nüüd on midagi, mis vaadata, et nii kõva lennukimürin jätsin selle söögi pooleli ja jooksin. Alguses jooksin teise tuppa missa, kus aknad asuvad lõuna poole, kust mürin tuli? Vaatan, et oi, et sealt tuleb mitte üks, vaid kolm lennukit koguni. Ja, ja no siis jookseb kiiresti välja ja, ja samuti ka teised, kes kõik meil seal olid kõik välja vaatama, milles asi. No mis seal siis oli? Tuleb lennukit ees madalal? Küllaltki ma ei olnud veel nii madalalt lennuki täiendama meie majaks midagi 30 meetri kõrgune, see, et umbes 50 meetri kõrguselt tulevad kolm lennukit. Soome reisilennuk on siis eesse Kolmemootorini Junkers. Ja selle kohal kahel pool on kaks vesilennukit, punaste viisnurkadega, monoplaanid või plaanid. Tegelikult ma lähen hiljem seda vaadanud, selle lennuki mark on. MBR kaks isegi nägin kuskil mudel, no lastele kokku liimimiseks vot see siis on ühepinnaline vesilennuk, kere meenutab paati ja siis üks mootor on siis töötab nagu tõukele, propeller on tagapool. Neid võis hiljem. Tallinlastel peaks olema see lennuk küllaltki tuttav, Tallinna lahel oli neid väga palju. Vesilennukite angaarides otsal peatused ja siis need oli, kuni kuni 41. aastani oli neid näha. Meenutame seda sündmust, mida te siis nägite. Reisilennuk lendas ees ja selle Selle kohal ja selle kohal kahel pool siis need kaks vesilennukit. Ja enne enne Majaka Majaka kohastiku saamist teine vesilennuki vasakpoolne levisi lennuk keeras majaka poole ära, kaugele nagu oleks lennuk seganud teist lennukit. Ja teine lennuk siis asus kohe reisilennukiga Hardo selleni ja, ja kui nad lennukile jõudnud nii-öelda meie maja põhjapoolsesse otsa, siis sest esiosa kuulipildur avastule reisilennuki peale ja no tal on, sel lennukil on peal kaks kuulipildujad, üks on sabaosas üleval, aga teine on täpselt kohe nagu nii-öelda paadi ninas, paadi ninas. Vot sellest kuulipildujast siis noh, kõik siis nii palju, kui meid seal saare peal olid, siis kõik siis jälgisid seda muidugi ehmatusega. Kuskohal lennukitasusid, kui tuli avati, kas nad olid mere kohal. Nemad olid saare piiril see reisilennuk, nagu oleks Otsinud mingisugust kaitset sellest saarest ei ole niivõrd väikesena maanduda niikuinii võimalusi ei olnud, aga siis tavaliselt lennuliin läks saarest kaugemalt mööda oli kilomeeter umbes või nii. Aga siis ta tuli täitsa saare piirilt või meremerepiirilt ja nii, et need kiirused olid peaaegu võrdsed, nii et need, need nii tagaaetav, kui need tagasi mootorist panid maksimaalse. Ja küllaltki tuleb välja, see vesilennuk oli küllaltki kiire, sai seal kolme mootorise reisilennukiga sammu pidada. Noh, esialgu siis lennukist lõi välja nagu külje pealt suitsujuga ja reisilennuk hakkas kõrgust kaotama. No siis anti uus valang ja siis oli juba kõrgus. No ta võis olla võib-olla 10 meetrit veni lennukil ja siis plahvatas lennukist juba suuremat tuleleek välja. Lennuk keeras otse nina mere poole ja kukkus, et siis veel nagu plahvatus või kukkumisest. Oke tugev löök tulistas ainult üks lennuk, tulistanud üks lennuk ja teine samal ajal tegi siis tiiru ja siis eraldus siis Naissaare või Tallinna pooleni. Ja samal ajal samal ajal siis Prangli kalurid püüdsid kalu, nii et see lennuk tegelikult kukkus selle kalapaatide vahele. Ja peale selle ilmus veepinnale allveelaev ja üldse allveelaevadega oli, oli niisugune huvitav lugu juba võib-olla üks neli-viis päeva varem vahtkonna madrused juba rääkisid. Et on nähtud allveelaeva päris kobe ja ikka ja peale tõusnud allveelaeva kaugemal ja, ja siis lähemal allveelaev siis kutsus neid kalapaate malepoordi ja, ja mida siis nad olid kauri tõid merest välja õngitseda, seal juba need siis võeti ära allveelaevale. Väiksed kohvrid, portfellid, mis ujuma jäid? Veepinnale kõrvaldati kõik jäljed. Nojah, sedasi ei no kõiki jälgi kõrvaldada ei saanud. Kui kaugele umbes säärast lennuki? Ta võis hukkuda umbes Kilomeeter umbes kilomeeter, jah. Aga siis, kuna oli väiksed nagu lõunatuul ja siis need asjad, mis seal vee peal, need olid need siis noh, nagu ujusid edasi voorusega. Ja ja tuli siis välja sõita sündmuskohale. Ja mootorpaadisadam asus siis lõuna pool tuli sõita siis ümber ümber saare otsa võttis muidugi sattudes aega seal ja siis sõitsin siis välja siis mu isa oli siis mootoris paadil siis üks ajateenija madrus kahekesi ja siis noh siis teised jälgisime saare pealt, kuidas asi edasi läheb. Kuna rännast rannast ja ja noh, meil oli siis veel samas nii nagu ta oli. Ja muidugi paadile sai pandud sinimustvalge lipp ülesse. Ja siis siis mägi ikka veel seda sinimustvalge lipu võimu. Nii et kui allveelaeva märkas, et see paat nüüd sealt saare nurga tagant tuleb siis allveelaev kohe eemaldus ja siis sukeldus, isa sõitis siis sinna kohale ja korjas siis sealt veest veel, mis, mis veel ujus. Ja siis kalurid muidugi ka kuidas keegi, kelle, kuidas kellelegi mootori võimsus oli kodu poole võrgud välja ja, ja kodu poole. No ja siis siis rannas vaatasime, mida siis, mida sealt siis verest siis leiti? No ja siis seal oli, oli siis üks portfell seda lahti muidugi tehtud niuke, kollasest nahast paljude pandlate laskudega. Seal siis oli üks iste seljatugi niuke, sealt nii Kannukal purunes muidugi need kuidagi ta siis need ujuvad asjad siis oli üks üks haak ja siis noh, mulle seda näidata, et ei tahetud, võiks hallide juustega skalpi mehe mees kalt. No ja need asjad olid siis siis valve all kõik. Ja siis oodati Tallinnast nende asjadele järeltulevat paati ja siis number 10 tuligi siis selle selle järele. Ja, ja mis neist asjadest ja Portugalis Saino kunagi juhtusin jutule ühe mehega, kes siis taoliselt sõjapaadi peal. Ja, ja tema, tema oli siis hauast kõige vanem olnud. Ja andis need asjad üle. Aga staabis oli juba niisugune kuidagi sihuke kolimise õhkkond ja nii, et ei tea kuhu need, kuhu need tõestusmaterjalid jäid, lõpuks, ja mis siis? Või siis järgmine päev veel toimus, vaat sellest ei ole nagu varemalt kuskil juttu olnud. Järgmine päev pidi tulema Soome poolt Eesti reisilennuk. Jaa. Et ajad olid ka teada meil, et noh, et mis, mis kellal umbes lennuk tuleb, see oli nii hommiku, umbes kella üheksa 10 paiku. Ja vaatame, tulebki Soome poolt seal kolme mootori reisilennuk. Ja meie vana tuttav allveelaev istub jälle seal saarenukas. Just otse selle lennuliini. Kui see reisilennuk sai allveelaeva kohale nii sellest esimesest kahurist, mis talle eelpool torni käisid, tulesähvatused, aga noh, lendur ilmselt oli juba seda oodanud ja nii kui esimene tule sapakas oli nii lennuk pikeeris, kuna ta juba varemgi kõrgus ei olnud küllaltki suur, aga siis ta pikeerisid täitsa merepinda merepinna ja siis võib-olla üks paarkümmend meetrit merepinnast kõrgemal, siis eemaldus muidugi. Jätkas oma reisisuund Tallinna poole ja sellel lennul madallennul jah. Ja no nii, et üks, üks kolm sapakas tuli, oli näha kahurist. Ja sellega oli siis Uks lukus. Ja oleks ju kena, kui kui sinna Keri majaka külge saaks üks väike mälestusplaat. Nendele, kes seal siis hukkusid. Ja soome lenduritele. 14. juunil Soome lahe kohal toimunu asitõendid saadeti veel samal päeval Eesti merejõudude staabist sõjavägede staabi luureosakonda kaaskirjal märge, salajane, sõjavägede staabi teise osakonna ülemale. Siinjuures saadan mereside keri posti juurest Soome reisijate lennuki hukkumispaigalt leitud järgmised esemed. Esiteks üks tükk peanahka pakitud paberisse, teiseks lennukiosi sulgudes tükke 10 tükki. Kolmandaks kaks halli meesterahva kaabut. Neljandaks. Üks korkvest sulgudes päästeevee. Viiendaks üks villane kampsun, sulgudes sviiter. Kuuendaks, kolm paberist kotikest soome ja rootsikeelsete pealkirjadega. Seitsmendaks Ühe plommitud postikoti kaheksandaks ühe portfelli, mis ülevaatusel sisaldas järgmisi asju. A ühe vähema portfelli, milles oli kaks ärikirjade raamatut. Ühe vahel, neist kolm saksa riigi reisipassi. Mõningaid ärikirju. Eduklikaate B üks väike Euroopa kaart. C kolm märkmikku mustade kaantega MT, 19 nimekaarti ühe saksa firma nimetusega E üks kummist pildilõige Johann Gutenberg. Peale eelnimetatud vähema portfelli veel suuremast portfellist leitud asjad. A üks trükiproovide album, vee üks kviitungi raamat. See üks pliiats, tee üks trükiproovide raamat. Kaks vähemat trükiproovide vihukest. Eesti riigiarhiivis säilitatav dokument kannab merejõudude staabi operatiivja sideteenistuse luureohvitseri allkirja. Kolm päeva hiljem saadeti merest korjatu sõjavägede staabi teisest osakonnast. Eesti välisministeeriumi administratiivosakonda järgmise kaaskirjaga. Juuresolevalt saadan 14 10. kuuendal 40. Soome reisilennuki hukkumispaigalt leitud ja sõjavägede staapi toimetatud materjalid. Samas leitud päästevööd ja üksikud lennuki osad hoitakse alal sõjaministeeriumis, kust neid vajaduse korral võib kätte saada. Lisanimetatud pitseeritud, pakkis allkirjadosakonna ülem kolonel Saarsen ja jaoskonna ülem kapten kurgvel. Eestit tabanud juunisündmuste taustal on praegu imelik lugeda kirjarida, et leitu võib sõjaministeeriumist vajaduse korral kätte saada. Ei tea, kas selline vajadus tekkis? Küllap tekkis ainult asitõendite järel, tulid arvatavasti need, keda ei oodatud. Kiri on dateeritud seitsmeteistkümnendal juunil 1940. Need, kes vajutasid päästikule, avasid suu 48 aastat hiljem. 1988. aastal trükiti Leningradis balti laevastiku lenduri Pjotr Ahlovi raamat Nad tremia Mariaami kolme mere kohal. Tiitellehe ees autori portree, Nõukogude Liidu kangelase kuldtähe ordenit, medalite, kindralleitnandi pagunitega. 1940. aasta suvel teenis ta kapteni auastmes balti laevastiku merelennuväe esimeses miini-torpeedo lennupolgus. Leheküljelt 12 ja 13 saame teada, et punalipul seal Balti laevastikule oli käsk tõkestada välislaevade lennukite lahkumine balti riikide sadamast ja lennuväljadelt. Järgneb Tallinna lähistele sooritatud patrull-lennuk kirjeldus, millist operatsiooni juhtinud polgu komandör polkovnik petsina šviili isiklikult. Et kuulajale on selle tagajärjed teada, ei ole kurjast nimetada nimepidi teisi punalendureid. Polgukomandöri lennukis tegid teo kaasa ka raamatu autor kapten Pjotr Hohlov ja laskurradist seersant kasunov. Teise lennuki meeskonna moodustasid lüli komandör kapten Paabuskin navigaator leitnant Konstantin Vinogradov ja laskurradist seersant Lutsnikov. Kuidas kirjeldab toimunut õieti toime pandud punalendur? Ärgem seejuures unustagem, et Soome reisilennuk startis iseseisva Eesti vabariigi territooriumilt ja lendas Soome vabariigi pealinna suunas Soome lahti. Õhuruum selle kohal ei asunud. Sõjategevuse piirkonnas. Kolme nelja kilomeetri kaugusel linnast märkasin ma, kuidas Lasnamäe aerodroomilt tõusis õhku lennuk. Ta võtab kursi Helsingi suunda kinni püüda, annab polkovnik Pedina šviili korralduse kindlasti kontrollimata vajada, tagasi pöörata. Läheneme ilma igasuguste eraldusmärkideta lennukile ju 52. Ma avasin oma kabiini laeluugi, tõusin ja viipasin piloodile käega, et ta pööraks lennumasinat tagasi aerodroomi poole. Kuid Junkers lendab endisel kursil ja lisab veel kiirust. Me lõikasime tal kaks kordati eest läbi, andsime märku tagasi pöörduda. Tundmatu meeskond ignoreeris meie nõudmisi anda hoiatuslasud, käsutab komandör. Mitu leekkuulide valangut lendab Junkers kabiini eest mööda, kuid seegi ei muuda asja. Oleme jälitatavale nii lähedal, et näeme läbi lennuki akende reisijaid täis tuubitud salongis nende enesega rahulolevaid nägusid. Meile raputatakse, rusikaid ähvardatakse püstolitega. Pärast seda tulistati lennuk alla. Raamatu autor kasutab siin küll sõna, samal jutt Naružiitel. Mõistke, kuidas tahate. Teiseks võltsib raamatu autor seda täiesti mõistetavalt põhjusel kuriteokuupäeva. Pakkudes 14. juuni asemel välja 23. juuni 1940 23. juunil ei startinud Tallinnast enam ei Soome ega Eesti reisilennukeid, sest vahepeal koitis saatus raske. Seitsmeteistkümnenda juuni hommik. 1940. aasta 16. juunil tegi Ago lennuk viimase reisi Helsingisse, väidab Eesti lennuühingu Ago teenistuses olnud lennundusveteran Aleksander Lipp. Oma mälestusteraamatus miljon kilomeetrit õhus, meenutab ta. Seitsmeteistkümnendal juunil algas tööpäev lennujaamas harilikul ajal. Väljalend Helsingisse pidi toimuma graafiku kohaselt kell kaheksa 10. Kuid juba kell seitse. 30 tuli direktori korraldus lend ära jätta. Samuti pidid kuni korralduseni lennud ära jääma ka Stockholmi reisijad. Muidugi protesteerisid mõned isegi üsna ägedasti. Ühtlasi August Kerem Ako direktor korralduse mõlemad lennukid stardiks valmis seada ja bensiinipaagid kõrini täis tankida. Samuti said mõlema lennukimeeskonnad käsu olla stardiks valmis. Siis sai lennujaamaülem korralduse vastu võtta Nõukogude lennuk. Kella 11 paiku ilmus idapoolsel taevakaarel silmapiirile must täpp, mis lähemale jõudes osutus suureks nelja mootoriliseks transpordilennukiks. Siinkohal on raamatus punkt, kuid Aleksander lipu käsikirjas koma ja tsensori kääride vahele jäänud lause jätkub sõnadega keda saatsid mitu tömbi ninalist hävitajat edasi lugegemgi käsikirjast. Huvitav, kuidas niisugune suur masinamürakas meie piiratud mõõtmetega lennuväljale maandub. Aga maandumine toimus sujuvalt ja lennuk pani rattad täpselt maandumismärgi kõrvale maha ning peatus, kui oli hoo maha jooksnud umbes 600 meetri kaugusel maandumiskohast. Lennuk teenistushoone juurde ei ruleerinud, vaid jäi sellest paarsada meetrit eemale. Ja siis hakkasid üksteise järel maanduma transpordilennukit saatnud tömbi nimelised hävitajad. Suusõnal lisas Aleksander lipp, et Vene hävitajaid olnud eskadrilli jagu. Transpordilennuk tõi kohale dessandi. Niipea kui lennuk peatus, hüpanud välja umbes 30 meest. Lennuväli oli nende käes. Nad tulid seitsmeteistkümnendal juunil 1940. Juba 14. juunil sai sõjavägede staap andmeid, et Nõukogude Liidu baasiväed Haapsalu, Lihula Virtsu piirkonnas koonduvat palivere jaama lähedale ja Paldiski Klooga rajooni väed Klooga jaama juurde metsa. Eesti lipu all sõitvaid laevu peeti merel kinni ja pukseeriti punalaevastiku Paldiski baasi. Kuueteistkümnendal juunil kell 15 20 esitas nõukogude liit Eesti vabariigile ultimaatumi, milles Eestit süüdistati paljasõnaliselt vastastikuse abistamise pakti rikkumises ning nõuti valitsuse tagasiastumist ja punaarmee täiendavate vägede sisselaskmist. President Päts kihutab oru lossist kahe tunniga. Tallinna. Tema esimesed sõnad Kadriorus olid. Nüüd on kõik läbi, venelased tulevad sisse. Samal õhtul astub peaminister Uluotsa valitsus tagasi. Sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoner pidi seitsmeteistkümnenda juuni hommikul kella kaheksaks sõitma Narva, et kohtuda Nõukogude liidu esindajatega. Keskööl teatati aga sõjavägede staapi, et punaarmeebaasiväed on paliverest hakanud liikuma kelgaks öösi tuli teade, nad on Keilas ja liiguvad edasi Tallinna suunas. Kell neli hommikul peatati punaarmee üksused Tondil ja hipodroomi juures. Kui sõjavägede ülemjuhataja jõudis saatjaskonnaga jõhvi, nähti jaamas punaarmee soomusmasinaid. Põlde mööda tuli vastu jalaväeahelik. Kindral Laidoner ütles. Me sõidame läbi okupeeritud territooriumi. Kuidas mäletad neid sündmusi sina, mu kaasmaalane? Vedelballi kasarmus olime. Meil oli kõik Saksa Saksa Saksa autod, saksa tandidel kahur, kõiguid, saksa tehnika, tehnika tuli kõvasti. Kui see baasi sissetulek oli nüüd järgmine hommik natul sisse ja eelmine õhta või terve Narva garnison oli Hermanni kindluse õue peal. Ja ülesrivistatud üles rivistunud lahingvarustuses. Oodatud käsku väljaminekuks ja laduli Laidoneri käsk vastu hakata, aga hommiku, Pätsi keskset. Ja siis oli veel kolm päeva, olime kasarmus riietes, magasime lahivarusoni kaaskuga. Siis viidi meid järgmise aasta kevadel. Kurdne laagrisse viidi vesi. Ja, ja siis, kui 40. aastal see päris sissetulek oli siis olime laagris meie kõrgemad ohvitserid piis minema hommikul neljaks vene piiri peale Obama. Ja tema läks nii täppissaaks kella, veri sinna. Aga Iisaku kirge tulid Vene tankid vassima. Kellelt te seda kuulsite? Hoovist rääkis pärast tagatised. Venelased ei ooda avamisoma, ikka üle piiri. No ja siis olime seal laagris edasi. Vaat. Üks pilt, mis mulle täitsa selgest selg, meerijad oligi leitud. Ots olime laagris uhke välimusega. Rühikas ohvitser oli ja õhta. Iga aasta oli lipu langetamise rivistus. Siis loeti ette sõjavägede ülemjuhataja käskkiri. Et kui venelased nõuavad relvad äraandmissiis peab pea kõik rõivad ära anda. Ja huvitav oli see lito. Ja seal ühe päeva oli, löödi venelased ja kõik need tehnika jäi, anti meedias üle. Aga mina oma arstol põhilised asjad oleks pidanud. Nad tulid seitsmeteistkümnendal juunil 1940 kus olid, mida mäletad sina, mu kaasmaalane? Eesti vabariigi Ratla rügemendi esimene eskadron, see oli Tartus Lembitu ja, ja sealt sealt siis läksime vist maikuu sees, kui ma ei eksi, kuubelini täpselt Vii läksime, värskasse põhjalaagri ja, ja siis me olime, olime seal, kogu rügement oli seal sees ja see oli ilus suvi, selline soe ja kui soe oli ja sai seal järves, mis järve son. Värska järve. Punaarmee sissetulekud siis veidikeseks, mõni päev enne seda olin sihuke kahtlane asi ja siis me olime ikkagi nii nagu häireolukorras aga väga maskeeritud, nii suurt suurt ärritada meigi, Taetud ja õhust võiks nii välja lugeda. Jahava. Ma nüüd kuupäeva siin tõesti ei mäleta, millal see oli siis kui see punaarmee Jetsid sisse tuli, siis see omi Kuu oli kõik ohvitserid kadunud, mitte kedagi mul teha, see oli seitsmeteistkümnes juuni oli jah, aga kus nad olid siis? Vaat ei oska ütelda ka eksamisesse lood võib-olla seal ohvitseride kasiinos mingi staabi juurde võib-olla nõupidamisel, aga meile see stiil ei räägitud. See oli varahommikul siis? Jah, talliteenistus, haka siis kella viie all viie kuu oli, siis ta oli, kees seal ja talikäis läbi oli see miniasjakesed õppusid. Vaat siis peale õppus siis asi vait, järk. Seitsmeteistkümnendal tulid venelased sisse? No igatahes niimoodi oli, et. Nagu veel tagantjärgi mõteldes minu arvates ikke laskemoona oli ka viidud sinna kaevikutes ja ja siis, kui see Venelased juba sisse tulid, siis võeti nad ära, need laskemoonad ja pandi ladudesse visti valutama ja aga see vast hakkama minu arust nii nii noatera peal, et vot endi kuuboolisema kapundides kald. Ja siis kui see õhtusidki seitsmeteistkümnenda õhtu, kui Vene väed sisse tulid siis meie allohvitserid ja kes seal olid, ütlesid mehed, mis me teinud oleme? Sõjameheks olid olnud ikka väga õnnetud kaarikud kaeratagaarikut, seal oli haigeid ja jalad ära hõõrunud, need paistsid pikk rännak oli olnud. Lennuk saatis kogu aeg eemalt, kui ma enne, kui nad tulivad juba kas paistma lennuk saadab, no ühesõnaga ütleme tagalennuk, selle tee koha peal kuued, nii tiirutas, tiirutas ja siis. Nojah, see oli luure ülevalt ründama. Nojah, niisugune kõhkunud on. Mina olin küllaltki noor, poisikene, poliitikas midagi Esstiaan ei osanud nagu arvatagi, aga aga kahju oli küll. Ma tean seda siis, kui juba see hakkas seda vene värki vene korda looma, seal siis hakkas seinaleht ilmuma, vist ei saadud seinalehe toimetust keegi võt. Lõik ei oma käsi sellega määrima ei hakka ja siis Eesti sõjavägi, Eesti sõjavägi ja siis kaitseliit ja möödunud aastal või hiljem minemata. Me käisime Väike-Maarjas seal näiteks mingisuguse neid eestiaegseid filme. Eks olid, need kaitseliidu manöövrid olid ja vaataks, kus siis oli sõjavägi. Ja mis siis, kui siis Baltikum oleks nii üksmeelne olnud ja siis oleks tõesti Stalinile võistlus päevaltud. No ei tea, ega 40. aastal arvatavasti oli juba hilja, sellepärast et siis olid ka selja taga. Nad tulid seitsmeteistkümnendal juunil 1940 1940. aasta suvel me olime Jägala laagris seal üks vana tuntud suurtükiväelaager mis ta oli seal Jägala jõe sillast umbes poolteist kilomeetrit maa poole. No vot ja seal me siis olime sel ajal ja lõpetasime just parajasti oma olime õppelaskmised juba ära teinud. Ja juunikuus me olime seal laagris, no ühesõnaga nagu öeldakse, otsi kokku tõmbamas. Siis. Siis juhtus niisugune asi, et ühel päeval see oli vist kas kuskil seitsmeteistkümnendal või 18. juulil levis niisugune kuulujutt või kõlakas, nagu öeldi, et Vene väed tulevad Eestisse sisse. Miks nad tulevad ja kui palju neid tuleb? Seda me ei teadnud sellest, nagu juttu ei olnud. Aga vat tulevad, tulevad baasidesse veel sinna juure või, või mingisugusel tont teab, mis eesmärgil. Kaske vägede tulekut nägite? Me nägime, asi oli nimelt nii. No tollal seda uut Leningradi maanteed ei olnud, oli see Vana-Narva maantee hakkasime kuulma sealtpoolt nihukest mootorimürinat ja igasugust imelikku klõbinat ja meil oli keelatud laagrist välja minna. Päev varem oli antud kindlal korralduselt, keegi ei tohi laagrist välja minna. Meie püssid millegipärast, mis olid, seisid seina ääres püramiidis. Kõik kõikidele pandi tabalukud ette, tähendab niisugune pikk Laul Black käis üle, panin saba, lukud, heterorelvasid, ei tohi puutuda. Relvadel lukustatud. Laagrist välja minna ei tohi. Aga noh, muidugi ega siis, kes siis nii täpselt sellest keelust kinni peab. Noored mehed nagu me olime siis nii väikese grupiga. Mõtlesime, et lähme vaatame, mis imet sa siis olles võib-olla tõstilt pula vägi tuleb. Noh, ja siis me läksimegi sealt otse läbi metsa, ei olnud kilomeetritki minna, olime seal Jägala vana kivisilla lähedal natuke maad muidugi eemal. Ja siis vägine. Siis nad tulid. Mõned mingisugused tankid, lõdistasid, sead siis vahed aeglaselt läksid nagu matuserong. Siis vahepeal jälle marssisid, mõned ruudud või kuidas neid nimetati või? Ja siis tuli jälle mõni lahingmasin või tähendab veoauto õieti, mis need olid tol ajal ju kallikesed võrdlemisi kiviaegsel. Ja siis jälle mehi, siis jälle tanke, seal lõpmatu vooruna, me vaatasime pool tundi või kolmveerand tundi ei otsa ega äärt. Ja muidugi, mis meile kõige rohkem nalja tegi, oli see, et nad, need jalamehed kõndisid nagu pardid, pardid täpselt kahele poole, kogu aeg kõikusid ja niimoodi ühe selg oli peaaegu teise kõhu vastas kinni, meie ärimehi oli hoopis teistmoodi ja imelikult mütsid olid neil peas, niuksed. Ma hiljem kuulsin, neid nimetatakse Budjon Novkad võimsil, toi niuksed. Nupu nupud olid pealae peal ja siis piloot kaad ja meil olid need võrdlemisi niuksed, võõrad asjad. Ja need mehed olid isegi algselt imelikult hallid kujud, kõik tammusid niimoodi monotoonse rütmis. Ja võrdlemisi süngeks võttis. Ja mõnel mehel olid isegi pisarad silmas. Ja omavahel hakkasime rääkima, et see nüüd küll posid, selg küll Hiaadi lähel, mõtle, kui palju neid tuleb sisse, et mida see küll tähendama pead, kas nad tõesti nüüd siis võtavad meie väikese maa ära? No aga muidugi me ei osanud ette näha, mis paar päeva hiljem järgnes. Kas Eesti kõrgemaid ohvitsere oli näha või teie juhtkonnast kedagi sel ajal seal? Ei, tookord ei olnud kedagi, tookord oli meie suuremaks ülemuseks oli meie oma patarei komandör major Treufeldt kes mõrvati 41. aastal koos grupi vanemate ohvitseridega. Ei, rohkem kedagi väljastpoolt ei olnud tookorras. Aga ükspäev läks mööda, kui sõitis kohale tolleaegne sõjakooli ülem kolonelleitnant Soodla. Selleks, et erakorraliselt kiiresti anda meile kätte diplomid, tunnistused sele sõjakooli kursuse lõpetamise kohta tavaliselt tseremoonia toimusid ka Tondil, nii pidulikus rivistuses, aga tookord rivistati meid kohe kahurite ette kiiresti ülesse. Soolal oli väga kiire, loeti nimed ette antitunnistusest kätte, laulsime hümni ja see oli vist viimast korda, kus me teda nii hardunud laulsime, soodva käis rivi eest läbi, vaatas igale mehele silma sisse ja eksest, poisid. Meil seisavad ees suured muutused. Olge tublid. Olge eesti meeste väärilised. Sellega nagu sissetseremoonia lõppes. Soodla istus autosse ja kadus. Edasi läks siis lugu nii. Et me olime nagu teadmatuses ikka seal laagris edasi. Ja järgmisel Päeval tuli käsk, et hakkad tagasi minema oma asukohta, seda linna. Aga kuidas see täpselt see minek oli, seda ma nüüd päris täpselt ei mäleta, igatahes minul ja veel paaril-kolmel poisil õnnestus välja kaubelda mingisugune linnaluba, nii et meie nagu kadusid enne sealt laagrist ära ja sõitsime Tallinnasse. Mina sõitsin isiklikult Raasiku jaamas rongiga. Aga teised pidid kui järele tulema ja kokkusaamise koht pidi olema Pärnu maanteel, sinna me pidime siis ilmuma järgmisel päeval Pärnu maanteel, praeguses kahekümnendas keskkoolis. Nii oligi, tähendab, tondi kasarmud olid vahepeal juba okupantide võimuses ja sõjakool oli siis evakueeritud ajutiselt 20.-sse keskkooli ja siis mina panin kodus igatahes erariided selga. Ja juba linnas oli juba kuulsalt ärev olukorda, midagi juhtub ja läksin siis 21. linna vaatama ja juhtusin Vabaduse väljakule. Ja nägin sealt Harjumäe treppide juurest tervet seda tsirkust siis pealt kus see veoauto sõitis silla kino, glooria või praeguse Vene Draamateatri ette poolderlastima ja siis mingisugused jõugud tulid sealt punaste lippudega ja loosungitega ja seal Kaarli puiesteele, Jaani kiriku juures seisid sõjamasinad eemalt rahvamass, kõik vaatas natuke kaugemalt pealt tervet seda vigurit, mis seal siis maha mängiti. Ja muidugi siis oli juba asi tõsine, siis ühesõnaga võttis meele väga nukraks. Räägi mulle ajast. Räägi mulle ruumist. Räägi isa majast. Räägi tollest juunist, mille kohta ringi käib üks loll legend, nagu meie ise oleks tapnud end.