1938. aastal lendas üle Peipsi Eestisse kaks punalendurit. Eesti vabariik keeldus poliitilisi põgenikke Nõukogude liidule välja andmast. Lendurite seletusi Venemaal valitsevast terrorist ja külade küüditamisest olnud kriminaalpolitsei ametnik Elmar redelil raske uskuda, kuni ta ise leidis end 14. juunil 1941 küüditatavate vagunist Tartu jaamas. Oma oli NKVD vägedest ümber piiratud ainult neid osa inimesi, kes tulid, kohvrid näpus, oma perekonda taga otsima ja need paigutati kohe vagunitesse, nii et sinna tuli see Tartu kriminaalpolitseis. Minu, kus mina vagunis olin, tuli sinna vaguni juure ka tema perekond ära viidud ja ja kus nad on ja anti kohe vagunisse ja siis tuli veel teie ametivend, minu ja ülemus oli tillist saada, tuli sinna ise, ta oli saanud sel momendil, kui need tulid öösel kinni võtma, oli läbi akna Santa aeda ja siis oli seal nii kaua olnud aiaskond ära läksid, ta vaatas, et perekond ära viidud ja siis tuli oma perekonda otsima jaama. Ja siis pandi kohe vagunisse ja teine mees, kes sinna minu ühte vagunisse sattus, oli Grišakov, selle Grišakov ja koosele pojad, seal maja on siin põiktänava ja selle fortuuna nurgapealset suur kolmekordne maja, majaomanik ja omanik ja laev, Tallodjad olid puuäri, pidas Grišakov, kaupmees ja puukaupmees Jaalisu. Vot selle poiss, poeg tuli tali, mis parasjagu oli aas tuuris, oli Tallinnas sõitnud ja kodu perekond ära toodud. Ta tuli sinna nüüd nõudma, et kus minu perekond on, need sinna ja need arutasid salent NKVD mehed omavahel ja seal järsku tõmmati siis kirsa kohvil oli, tal oli üks pussnuga, oli küljepealse, tõmmati ropsti ära ja ja siis vaadati, mis tal seal kohver oli, käe otsas, seal kraam läbi otsiti ja Ta löödi sinna minu vagunisse sisse kohe ilma jututa ja oligi Siberisse sõit. Nii et teepealsest sõita, alguses meile midagi sooja toitu ei antud, palagoyas mõtlesime, et saame soojas lööke ka, toodi siis mingisugune kapsasupp poli või see, see lõhnas nii, et keegi kellelgi vähegi söögiisu oli, see oleks proovinud, aga see ei läinud alla, lihtsalt. Me kõik mõtlesime, et viiakse kuskile sööklas, ei antakse meile korralikult süüa, aga ei midagi. Ja siis oli enne seda Petseris eraldati meid ära juba nii, keda oli ära märgitud süüdlased, need eravagunitesse palagoyani sõitsime ühes ja teised läksid sealt edasi Siberi suunas ja meie pöörasime lõunasse, sinna viidi mesta robelski kloostrisse Jostarobelski kloostris. Seal siis elasime suhtes Barakides, kus oli enne meid ohvitserid olnud, sellepärast Poola ohvitserid olid kirjutanud omad nimed ja auastmed, kõik olid Patressid olid naride peale kirjutatud, nii et see suur Starobelski pää klooster oli muudetud täitsa vangimaks, võsad olid ümberringi suured barakid olid sinna kloostri ove ehitatud ja hiiglasuur õu oli kivimüüriga ümber seal müüri pääl oli pandud veel raudaiad okastraati ümber ja siis kloostri kirik, see oli muudetud vangide pesemisruumis dushiruumiks, seal käisime pesemas, üleval olid need kõik need jumalaema, kujukesed ja peekonit ja värgid ja siis saad al Tarieesolitus need triaažis. Ja hiljem me siis, kui olime detsembris või jaanuaris Saimedit, vanu, nõukogude, neid keskajalehte Pravda žestijad anti lugeda. Ja siis kui olid juba sakslasest Arobelski vallutanud, siis Need vene ajalehed kirjutasid, et, et näed, mis saksa fašistid tegid, rüvetasid selle ajaloolises tarobelski kloostriga endil oli enne juba vangimajast. Kui palju eestlasi toodistorobjovskisse üle 1000 igatahes oli neid siis mitusada, neid üle oli ja siis see oli ja seal olime siis taru Belski kloostrisse lühikest aega pääle jaanipäeva. 14.-st siis minek läks ka 15. Tartust minema ja siis tee peal olime ja siis seal olime, sõda oli alanud juba. Öelge, kuidas inimesed täiesti ootamatut elu muudatuste üle elasid. Mõned elasid rahulikult üle seda võtta seda kui paratamatust. Igalühel olid muidugi omad mured ja omad raskused olid aga mõni elasega traagilisest robelski kloostes ükse, lõikas omal käe sooned läbi ja siis meil korjad tegid sellepärast aru, Belski kloostil kõik noad ära, kõik lõikeriistad ei aita siis ka oma habemenoast ilma õige habemenoast ja ja neist nugade ja kahvlite teist jäin kõigest ilma, mis tagamõttega te võtsite noad-kahvlid kaasa? Kapten ütles, et teil läheb neid uues elukohas vaja ja võtke ühes, siis pakkis kõik ära ja siis ta andiski need oma käest mulle sinna Tartu jaamas vagunisse ja need olid siis nii kaugelt seda Rubelse kroostrini seal aga siis seal siis korjati need ära. Starobelslik roostes, sealt siis koli sõda alanud. Me nägime seda, kui viidi meid jälle kolonnis, sinna aasta robelski jaama, seal olid need pagunid, ootasid meid, siis olid jaamas olid jaamahoone, aknad olid juba kinni kleebitud paberiribadega ja siis kuskil lähedal oli võsa lähedal, olid näha, olid õhutõrjepatareid, olid siis need soldatid, käisid moondus ülikondades, käisid seal nii juures, kas teile teatati, et sõda on alanud, et Saksamaa kallale tunginud või te tegite ise järelduse, lendas meile seal mitteametlikult mitte midagi öeldud, aga tee peal kudumeid sealt viidi nüüd Uurali Sverdlovski oblastitee peal, kui jaamades oli peatamine, siis vene inimesed ütlesid, seal need olid. Pakkusid müüa mingist asju, oli, seal, olid kas olid kanaliha või, või pardid, mis olid lõiked või midagi, mis toidukraami müüsid ja siis ütlesid, et pojakesed, et jumal tänu sõda algas, et küll te saate varsti koju ka, et, et see on hirmus vaadata neid rongisid, mis läheb sinna Siberi poole, nende inimestega veetma, tahaks ära, niisugused ütlemised ei oleks teadnud, oodata? Ei oleks, jah, seda ei on, aga näed, need olid just niisugused vene vanemad inimesed, olid naised, kes müüsid seal elu näinud, need olid ja need siis ütlesid. Ja siis oli näha raud, Otepääl, sallid, koristustöid ja kõik puhtad puhastustöid tegid kõik naisvangid olid need valvurid olid juures ja töötasid jaamades, kus me peatusime, mõni päev muidugi. See kuumus oli vagunis õudne. Ja joogijanu oli siis, kui see oli võimalusi peatati, siis käisime külma vett Toomas kuskilt veevärgist ja inimesed jõid, siis tekkis kõhulahtisus ja palavik oli ja ja siis seal vagunis, kus mina olin, niikaua kui svert lovskini suri, üks Tartu kriminaalpolitsei vanemassistent, Aleksander piir, see oli kah, lõi palavikku, tal oli süda ka enne haige ja ja ei kannatanud välja, tõsteti Sverdlovski jaamas, mahasepp anti seal kuskil kaubajaamas, kus me peatusime ühe see hunniku peale ja ega teil ei olnud selleks ajaks enam illusioone uue elukoha suhtes olnud enam, see oli selge juba, et kui juba läks sinna ja peaasi juba tee peal see käitumine ja need valvurid ees ja taga ja siis oli selge, et seal Need olid NKVD mehed, need olid NKVD sisesõjaväemehed ja Need olid jah, ent ka sinise mütsiga senise mütsi mehed ja ja need olidki suurhallis oli ka, alguses oli nende käitumine oli ka nii võrdlemisi nii jõhker, aga siis, kui sakslane edasi tungis ja siis natukene nagu läks paremaks, aga pärast kui hakkas jälle nii võidu poole kiskuma, siis läks jälle see rangemaks, ei, vastavalt oli see konvoi, nende ülemuste meeleolu oli kõik selle järg kuude välja jõudsite meilt, Meid viidi Sverdlovski oblasti Verfatuuri ja linna ja sealt siis võeti vagunitest kõik mehed jälle välja kuskile platsi peale, inimesed, need vangid. Ja meie hulgas oli seal naisi kah, nii et muuseas proua defer. Ja siis Bruva luik oli seebivabriku omanik, tema oli omanik, tema nimel oli vabrik ja siis seal Julius Kuperjanovi abi kaasalise Kuperjanov lesk. Ja see oli ka meiega kaasa. Seal siis oli ka nii, nagu süüdlane Luunjast ära toodud talu peremees vanamees, üle 80 aasta vana Annuka nimeline, too oli kanderaamiga auto peale pantud kodust, sealt Luunjast, sepa talust ja, ja tõsteti ta maha ka hinna ja jäigi sinna siis Madord sinna Verfektuurija. Ja siis jaamas siis eraldati, kuna need pooled läksid edasi neist inimestest umbes ja võib-olla 700 ümber või selle ümber, nyyd läks siis Sosva salt Verfatuuriest edasi, see oli kusse Põhja-Uurali laagrite pähe, valitsus asus sinna ümbrusse laagritesse, viidi seadusesse osas ja Sostas ja ja siis, aga siis perfo turie jäid umbes sama palju, pooled täit maha neist ja siis meid viidi 22 kilomeetrit laagris tuupinud laagrisse, sellest terror turjast ja siis läbi olime laagris lageda taeva alla, nii et seal moskiito sid oli, neid, seal hakkas siis järgmise päeva hakkas siis sinna Barakidesse sisse laskmine meid, miks ta pidi töö läbi lageda taeva all olema, arvatavasti see oli see, et inimesed istusid kõik oma asjade juures väljas ja ja siis ei saanud ja siis oli läbiotsimine, võeti ära kõik endised väärtasjad, kellad, sõrmused ja, ja siis veel terariistad, kel midagi oli kuskil peidetud, mis andis võtta ja kirjutusvahendid, mis, mis ühesõnaga läbiotsijatele meeldis, võeti kõik ära, mis teile endale veel jäi? Endale jäid ainult riidekraam jäimis oliks seljariided ja magamisriided ja need, mis olid seal. Ega meeles Alt esimene kord midagi salt magamisrõivaid ei antud, et mis sul omal olid ja siis oli, enne seda oli seal. Barakides oli tehtud ka lutikatõrjet oli kõik, need olid saviga määritud ja ja siis seal lutikaid oli nii tohutult palju, see aitas ka lutikat ja aitan midagi, lutikaid oli nii palju, et öösel tuli mitu korda võtta, et ma magasin üleval narri peal, siis särk seljast ja raputada maha, neid oli nii, et tõmbasid käega üle rinna, siis nagu käe all plokis, kõik olid verd täis, käsi oli verine, nii palju oli lutikaid. Ega suurt magamist ei olnud, ei magamist, suurt midagi, noh kui oli hirmus väsinud, olid siis saiti natukene magada, kui lutikusele hoog jälle mööda läks, särgi puhtaks, raputasid lutikad. Missugune elu tõid, ootas seal, mõned päevad olid laagris, seal oli nii, et lihtsalt kõndisime niisamuti ringi, tööle ei viidud nii ainult osa käis vist nii natuke puid muretsemast laagris, siis võeti meilt siis näpujäljed ja esialgsed andmed isikute kohta, kõik sinna täideti need ära ja sisse formeeriti brigaadid ja hakkas siis osaleks kohe metsalõikusele ja osa siis brigaade läks ehituse mulgi ehitusel kitsarööpmelist raudtee ühe laagripunkti teises vahe. Ja mina siis alguses sattusid sinna raudtee, selle molkaid tuli kaevata ja siis teatud arv seda kuupmeetrit mulda päevas ära tassida kahe peale sealt sinna raudtee peale ja siis see oli see töö ja töö järele oli siis vastavalt sinu toidunorm, kus sa jõudsid selle ära kõik täita normi, siis sai ta kõige suurema normitoitu leib, tähendab, oli kõige suurem, kui jõudnud täitsa siis Aitne vähem järjest vähem ja kui üldse tööl ei käinud, siis lõpuks oli 350 grammi leiba, muide oli 450 oli muidu kõige väiksema norm. Kui sa tegid seal nad tööd. Aga ja siis Supoli midagigi, jah, kui midagi ja siis supp oli ka muidugi viletsam ja seal siis oli, kui sa normi ületasid, siis vähemalt sait lisaputru ja siis niisugune nagu parem toit oli häälega. Kuidas inimesed selle toiduga vastu vedasid? Inimesed jäid nõrgaks, järjest sõitja tööpinge oli, eestlastel oli vot kõvasti tööd pressida ja ja siis meil olid ka omad kõiki, metsalõikusel oli omad, need kümnikud olid endised, suured metsaülemad ja, ja metsategelased, need olid, kõik nõudsid täpselt seda töötegemist, me ei olnud ju laagrieluga harjunud ja sellepärast jäigi inimesed nõrgaks, oleksime sattunud venelastega segamini, kus olid vene brigadirid, need kümnikud, need oskasid asju palju paremini ajada, seal tehti kohe nii, et et sa pidid süüa saama ja kuidas kirjutati juurde ja kombineeritijad puude mahavõtmise juures võtsid paar jämedat puud maha, aga see brigadir kirjutas, et su puud olid ainult nonii, käevarre ja muutused ja see suur andis sules, sellepärast üks puu andis sulle nüüd palju Tihusid neid peenikesi puldi kirjutada ja siis sellega siis oli, ma hiljem olin venelaseks Orlov brigaadis siis ütles, et ta pole muretad, ega masu ära surra ei lase ma nälga jäta. Aga meele on nad natukene, ma ei tea, teistmoodi inimesed juhtunud nii et kui lehest loed nende venelaste räuskamise siin ja, ja kõik kuuled raadiost telekast, siis on tõesti mõtled, et ei tea, kust need inimesed pärit on, need inimesed, venelased, kellega me Siberis kokku puutusime, need olid hoopis teised inimesed, kohe nagu teisest maailmast olid kaela midagi öelda nende kohta. Ja vene arstid olid ka, paljud need vangid olid küll vene arstid olid, need olid palju julgemad ja ja võib-olla sellepärast oligi meil 42. aastase surevust nii nagu järsku pidurdus, et tuli üks vene arssamburski seoskas oma nii seda võimu maksma panna sanitaarvõimu ja siis hakkas nii kohalikku toitu saama paremini ja ja siis ikke haiget enam, kus sa vilets olid, tööl ei saadetud Sintsakuses rõivaid ka selga panna ei olnud, siis ei lastud väravast, väljasin, see oli kohe hoopis teine elu. Nii et 42. aasta kevadeks oli matuseid olnud, oi siis meid võib-olla üks kolmandik läks kohe selle ajaga kõiges rohkem suri. Jaanuaris-veebruaris oli see surevus ka küllalt suur, kõhuhaigus lõi nõrgaks, jäid inimesed seal lõi, seb panos kõhulahtisus ja siis oli nii, et sõitja midagigi jooksis läbi, need inimeste, need surid. Aga minu paestis võib-olla sellest kõhuhaigusest võtma vastu pidasin see, et, et meile tehti 41. aastal siin mai algul süstid kõhuhaiguste vastu, sundSist oli ja mina käisin kast, lasin seal süsti ära teha ja see oli tõesti võib-olla hoidiski, nii. Pidasin vastu ka selle raske aja. Kuhu need mehed maeti. Mehed maeti laagris tükk maad kaugemale metsa. Ma ühe korra juhtusin ka üheselt selle brigaadist kõik juba nõrgaks jäänud, ei jõudnud enam tööle kedagi minejad ei olnud üksipäini olin ja siis saadeti siis sinna selle surnumatja tee brigaadiga ühes seal oli kolm väikest brigaadi, käisid matmas neid surnuid ja siis hommikul, kui see surnupuur lahti tehti, see oli vast üks. No üks neli korda kuus meetrit, vaid miskine kuur oli, see oli, põrand oli laip puni täis, kohe külg külje kõrval, need olid ihualasti ja neel esialguse tormilaternavalgusega natsi raatel, tegi kuuri lahti, siis oli, kõik, oli must, seest vaadasid ja siis hakkas järsku liikuma, nii et sinna, kus see laterna valgus ei paistnud nurga poole, mis olid suured võrud, olid rotid olid laipadel pääl ja need olid need alasti laibad olid kõik, mis siia andis, olid ära söönud ja need on kõik teie rongi elanikud, jah, need rongireis ja kõik meie rongireisijad ja need olid ja need olid nii ära söödud, et noh, vaevalt et ei tunne ka, ainult et igalt sellel laibal oli siis traadiga ümber jalapuu lapat, sinna oli sisse põletatud vankri number. Ja siis võeti tookord, kui mina juhtusin seal korrasel matuse brigaaditega, ühes võeti neli laipa välja ja panti puukastid olid tol korral veel panti puukastide sisse ja ree peale ja siis need surnumatja Deprikaadid kolm brigaadi vedasid sinna matusse paika läbi selle sügava lume ja seal olid tee sissetallatud ja ja sinna siis tuli, oli juba eelmise päeva tehtud ühe koha peale, siis seal hakati kaebama, siis üks brigaad kaebas ja siis teine brigaade siis tuld tegi seal tulematerjali, kolmas lõikas metsas puid siis mister kolme vahetusega, siis käis see töö meil ja siis selle surnumatja deebeegaadi brigadir oli üks Narva venelane, marosof, maeti kolm puusärk ühte, ühte auku, ainult kolm või neli, aga siis hiljem oli nad need matjad olid ka niivõrd nõrgad olnud. Morozov rääkis, et midagi teha ei olnud, nad lõikasid, olid lõiganud need puusärgid kõikenud puru ja panti, tule pääle ja laibad panti siis sinna ühishauda ja aeti mulk, seal oli. Ja ei mingit märki, ei mingit märki sinna ei anna lumega, lumi tuli peale ja. Nii nad olid seal siis maetud. Nimeta hauad. Sa vaatasid siis õudne oli see rottidega istudes nüüd sellest kui surnukuuris kallid, nii et mõtlesid, et naiskonna isasi ja milles need inimesed süüdi olid ja, ja mitte millestki jotad inimesed süüd. Millal teie süü selgitamine algas? Ega ükskord mind kuulati üle, see oli oktoobripühade ajal 40, et üks siis kuulati üle, oli ülekuulaja, oli üks eestivenelane või eestlane, kes seda teab, või Venemaa eestlane, eesti keelt ta rääkis ja see kuulas üle ühe korra, kus see toimus stuupino laagris, see oli siis õnn, et ma nüüd ühesõnaga seal NKVD Sennasel allima aiaga sattunud laagris oli, see ülekuulamine, rääkisid kõik, mis küsiti, vastasid ja midagi olid ju tegelikult süüdi, ega midagi, velg omaks võtta. Siin, mida teie käest küsiti, kuidas kellena töötasid ja missa ametit pidasid ja mis organisatsioonides olid ja ja see oli siis üldine see küsimus, kes vanemad olid ja kas protokoll koostate? Jah, koostati protokoll ja selle kirjutasin siis alla. Ja sellega oli siis kõik ja siis see oli umbes 42. aasta kevadel, kas mais teatati selle troika otsusest, et üks tagaselja oli määratud kellelegi, veebruaris oli siis 42 oli troika otsus määratud ja siis arvatavasti siis osa inimesi olid troika surma mõistnud. Et Meilt viidi märtsi lõpul ja aprilli algul umbes üks, 135, ütleme oli siis neid inimesi, kes viidi ära ja nende kohta siis valvurid rääkisid, et need Zemlakut lasti maha. Läksid mahalaskmisele. Nii et rohkem, sest nende kohta inimeste kohta hiljem on nüüd teateid tulnud, mõned olevat lastud Sverlovskisse viidud Luunja üks peremehe poeg, Oskar Jüri jaatus, see oli 19. augustil Sverdlovski maha lastud. Nii et teised lasti seal kuskil laagritesse, viidi teise kohta ja lasti maha ja kas te mäletate mõnda nime nendes MTA 35. vot see oli nüüd Jüriaadu. Siis oli Pärtentse jõhvi apteeker, siis oli Tartu tõsta see eksport-tapamaja direktor Oll Pärk. Siis tuli Tartu kriminaalpolitsei vanemassistent tilka. Ja ja rohkem nagu no siis oli jah see abikomissar, aga tilliso suri enne ärase komissar, toda tuleb ka, võib-olla muidu läinud. Abikomissar oli, aga jurist oli ka Johan Adams. Ma andsin talle oma selle kuupäev veel parema ta siis seal oli ka seente hulgas siis esimeste hulgas, mis otsese troika teile tegi. Troika oli mulle määranter selle 10 aastat erirežiimiga laagrit oli mul erirežiimiga, aga õnneks pina juhtusin kogu aeg ja selle hispraviitel neid Ruda villak laager, enne kui mind siis Kaug-Itta viidi ja seal siis järsku avastati, et mul on erilaager siis pandi tee erikongi ja viidi sinna puhtavaninusse, mis paragrahvi järgi hiljem kui mind andsin rehabiliteerimise avalduses Eestis sisse ja siis julgeolekutööd ja hiir, see tartus siin julgeolekus kuulas üle mind ja siis andis mulle selle minu toimiku mulle tutvunemises. Toimik oli ikkagi ka olemas öelitega mehe kohta, toimik oli olemas, kui paks või õhuke Dali õhukene, ainult kolm korda oli üle kuulata, mind kullad üks kord üle, aga peale selle oli veel kaks korda mindi üle kuulatud ja, ja kuidas see võimalik on? No kuidas see võimalik on, tagaselja on võimalik kõik teha, sellepärast et minu toimikusse see hiir ülekuulaja näitas sinna toimiku kaane peale parempoolse ülemise nurga peal ette oli Sverdlovski prokurör oli kirjutanud resolutsiooni, et maha lasta ja nii et, aga kuidas ma sellest mahalaskmisest pääsesin, vaat seda ma ka ei tea, aga troika oli siis selle 10 aastat erirežiimiga laagrit määranud ja pind oli siis peale selle ühe korra oli veel kaks korda üle kuulatud. Ja keegi oli minu enda teadmata minu enda teadmata ja kaks korda oli alla kirjutatud. Ma juhtisin sellele tähelepanukassale hiirele, näitasin keegi oli kirjutanud alla sinna kuidagi ja ja oli kõik ja kui mind oleks maha lastud, siis kes oleks seda minu toimikut lugenud üteldi, et õige, et näed, et igasugused asja, mis oli kirjutatud sinna minuga kahtlaselt kahe süle kuulamises just sinna oli kirjutatud, sinna oli kirjutatud teksti ja kõik riigivastaseid asju ajanud tähendab neid poliitilisi Neid tegelasi ja, ja kõiki niisuguseid asju oli, et, et ühesõnaga küps mahalaskmisele. Ja nüüd, kui ma seda oma toimikut nüüd nägin ja siis hiljem nüüd lehest lugesin seda, Mart Kadastik kirjutas, et temal oli Lagle Pareki isa, toimik oli peo peal, et kus oli kõik ilusti kirjutatud, üks kord eitas kõiki süüdis segusid ja pärast kaks korda kahel ülekuulamisel võttis kõik õigeks, et vot Nemad atrasid Mahasele, Lagle Parek, isa, kui minu kohta võin Taska maha lastud, siis oleks katkestus minu toimikut lugenud, et õieti tehti, et lasti maha. Vot nii oli sassi seal ja nii, et see oli ja siis oli mul võimalus tutvuda selle asja käia nii, et kuidas see asi käis ja mind oli süüdistatud, siis oli pantud, motiveeritud, et aktiivne võitlus revolutsioonilise liikumise vastu. Ja ma võitlesin kuritegevuse vastu ja nüüd tuli väljas aktiivne võitlus revolutsioonilise liikumise vastu, keda te mäletate? Stuupino laagri eestlastest stuupino laagri eestlastest oli, oli minuga kaasas kõigepealt minu ametkonnast oli tilk Adams tillis Soonurm, Ilves, Mooses ja siis oli Tartust, oli suur kompass jänes, särijuhte kuuse oli Tartust. Siis oli advokaate Karlson, Tartust, sõjaväelasi, Tartust ma ei mäleta, Elvast oli kapten, kes oli, see oli Elvast vahistatud, see suri kõigi enne laagri, särab järgi kopsupõletikku. Jah, esimese talvel. Psalter korraldati veel laagri. Nii oludes tal vähemalt puusärk ja korralikult oli rõiv üldse ära saadet. Siis oli Tartust veel kaupmees Pedel. Sisot, kes sealt veel oli? Juut oli Tartust Selmanovitsa, Tartu juutidest olis Helmanovid, siis oli Plaan Uswanskija. Need olid ärimehed, ärimehed, see uss wanskil oli nahaparkimistööstus, oli Hušanskel temakese poeg oli seal ja siis seal manovid, seal oli suur Arinski kauplasse jahu ja suhkur ka. Kohtunik oli Tartust, kohtunik must oli. Ja siis oli abiprokurör, pärli oli tatart tõsta, kohtunike Allik oli Narvast pärit. See oli minuga, ühes oli Narvast, Narvast oli kas ärimees, kui Puškin oli, siis oli see ärimees. Põder oli Narvast ja siis Marrosofolija Narva mehi. Ta võõrduv Rakverest oli Leemets, kända oli siis oli valk kolite Rakvere mehed, kes oli minuga ühes ja siis oli üks kuskilt maalt sealtkandist, oli üks vindi nimeline ja vot kes veel oli siis oli Laane oli Lõuna-Eestist oli ju võrust, oli kaupmees, klaver oli siis oli üks advokaat, küll oli, ta sai surmatult metsas kukusse, puua jooks pähe ja lõi 41. aasta sügisel juba sai varakult urm. Ja siis oli see loom Elmo Ploom, Võrulehe toimetaja ja siis ajakirjanik. Paluteder oli võrust veel ja siis oli see toom, oli Karu talu omanik ja teda oli ka saadetud, sellepärast ärad uusmaasaaja olice läinud kaebamate 41. aastal, et loome ja siis vilja ei ole saanud. Aga ta ütles, daam ütles, et ta oli kõik jubedam oma selle suur majapidamise tarvisminevad loomad likvideerinud vilja kõik ja ei olnud võimalusi enam andajad. Tooliks ka Siberit ja siis oli Tähtverest, oli veel Tähtvere vallast oli inimesi Crosbergi nimeline, siis oli sukanimeline, täpselt enam nagu ei tuleb mille nimesid kõik meelt. Kui palju teid Tartu kriminaalpolitseist laagris oli? Neid oli 16 inimest, oli laagris ja, ja üldse kriminaalpolitseis oli kaks 22 oli nii, et selle kõige kantselei ametnike kokku 22 ja neist elusalt tuli tagasi naisassistent, juristi, ida Inn ja mina. Nii et teised said kõik Siberis, laagritel olid kah omad plaanid täita ja siis oli, kui ühes laagris oli jälle noh, nii elujõulisemaid, vange rohkem, siis vaati komisjoni jälle ja viidi sinna, kus jälle plaani oli tarvis täita. Ta ja, ja jälle, nii nagu metsalõikus oli jälle sviidi jälle sinna ja nii et me kogu aeg liikusime ühest kohast teise. Jälle komisjon ja komisjon vaatasid, kui siin kõhu peal natukene veel oli nahal midagi kontide peal, siis läksid jälle teise kohta tööl. Sõja alguses teile ei teatatud, kas sõja lõpus teatati? Sõja lõpus teatati meile, siis ma olin selle stantka laagrisse löödi hommikul geni umbes kella seitsme ajal Laatri õue, siis nii hobuseraua kujuliselt rivisse ja siis üks NKVD polkovnik oli juba sinna öö jooksul kuskilt laagrite valitsusest oli kohale ilmunud ja see pidas siis kõne meile, et sõda on õnnelikult nüüd võidukalt lõppenud. Et nüüd olge rõõmsad, tehke veel mõned kuud tööd hoolega, et meil on tarvis ülesehitavaid töökäsi, on tarvis kõikjad, et laagrist likvideeritakse kõik need võsad ja traataiad ja kaovad ära, kõik, lähete koju. Ja siis kõik, mõtlesid ta küll, et ilus jutt, et nüüd saame ikka koju selleks, et seal istusid laagris ka need inimesed kinni, kellel olid sõjaaeg aeg täis saanud, ta kõike istusid edasi, ei lastud välja ja lootsid, et kõik saavad siis nüüd minema salt. Aga lõppude lõpuks tuli välja, et mõtlesin juuli lõpul või kuna see oli sait laagrist minema, siis paar-kolm sellest meistuks vasteks seitsmest 700 inimese ümber oli laagris vetisukesest kärnas vargad, need lastimine, vargapoisid, aga teised istusid kõik edasi, vaatamata sellele, et aeg oli läbi ja seal midagi kasu ei olnud. Meil sellest sõja lõpust ütlesite töölt stanca laagrisse, mis laager see, see oli, stantka laager oli põllumajanduslik laager, seal kasvatati kartulit ja siis oli oma metsatöö, oli k ike omad normid metsatöö ja siis seal oli karja ja ja siis kurki ja tomatit kasvatada, Läti ja suured kasvulavad olid ja siis kas seal oli söögiga vähe lahedam? No minul oli söögiga selle poolest lahedam, et kodust hakkas juba, kes saama, kui ma seal olin ja siis töökojas töötasin siis selle kõrvalt töö said systenutes laagrivalvurit ja nende perekondadele ja kõikidele oli tarvis salgel ülemustele mesipuid tarvis ja ja siis jälle kõik naistele jõest divet, kael, kookude, kael, kookusid, vajaja kapikesi ja ja nagid ja riiulisse ja kõik sai siis nii kõrval tehtud ja siis selle eest sai Dickeni midagi lisa miskit. Kas teil hiljem tuli veel vahetada laagrid? Hiljem tuli 47. aasta jaanuaris viidi Moskvasse ja Moskvast taheti mingisse vistist, arvatavasti salajane ehitus oli, oli kõiki neid elualade inimesi, oli kokku töölisi, elektrikuid, keevitajaid, sepad ja ja siis insenerid ja puusepad, tislerid ja ja need olid kõik koondatud sinna Krasnaja press näos vaid ümberasumis vanglasse, sinna Krasneb üpris näo, oli ümberasumise vangla oli, seal, oli Moskvas, peab ütlema, kord oli niisugune. Ta jättis sellise mulje, et, et need vangivalvurid olid kõik nende bandiite ja sulidega, ühes veeti sinna Krasnaja press näos siis hoitisin telebandiitidega ja kõikidega koos, eks nädalapäevad ühes kambris ja see oli kammeroli nii täiskiilutud, et, et istusid lihtsalt keset ruumi ja narid ja narialused olid inimesi täis ja need suured bandiidid laiutasid kõik üleval naride peal ja mängisid kaarti seal omavahel ja olid nagu oma kodus. Ja siis, kes uustulnukad olid siis selle asjad, need siis seal rööviti ära ja, ja rahad võeti ära kõik ja ja siis oli siis umbes nädalapäevad olid nii olnud siis Anti poliitilised vangid eraldi kambrisse, aga mida pandiidil teise vangi asjadega teha? Müüsid maha sahkerdasid, neid saadeti nööriga alt üles, sealt ta rauade vahelt välja koputati seina peale oma signalisatsioon oli või allakambrisse jälle nii käis Kogahekse õigendamine, võeti seal inimestel saapad korralikud jalast ära ja need läksid juba teisi kolmandale korrusele ja osa allapoole jälle korruselt nii nööriga lasti ja aga siis, kui paigutati poliitiliste vangidega ühte, siis seal oli haruldaselt, et miskine, vaikne olemine ei aja naerma, on selles mõttes hea, et sa said rahulikult olla nari pal, keegi sind ei tülitanud iga õhtu siis keegi neist Vene inimesed seal vene intelligentsist pidas siis loengu vene kirjandusest ja kunstist räägiti ja üldse kõigist asjadest nii, iga õhtu enne magamaminekut oli väike niisugune loengu pidamine kõikides järjest rääkisid venel, siis oli seal niukene noni aeg läks surutamini mööda ja siis säält siis taheti valida mingisuguse salajasele objektile tööle, ehitusele, aga üks Leningradi venelane kahjuks tisler oli ja see hoiatas mind, ütles, et see oli kuskilt teada saanud, et et need, kellel koduga ühendust ei olnud, et need võetakse kõik ära, saadetakse salajase tööd, on nii, et olete ühesõnaga nagu elusalt maetud, sealt enam väljapääsu ei ole veel. Nii et ma muu maailmaga ühendust, et sinna lähed sinna sinna jääda aga siis Krisalt õues küsiti, ekskapten siis farmeeris seda eželoni küsis sa oled, kas kirjavahetust on koduga, sugulasi on pakkesaatja? Venelanna rääkis, saab pake leiniga 12 ja peale blokaadi jätan ellu jäänud ja, ja mina seletasin kohad, ma saan pake venna Õede käest ja, ja sõprade käest ja kirjavahetus on tihe ja, ja siis mind löödi tagasi tahetud ja siis veebruarikuul siis 23. veebruaril saadeti Moskvast siis eželoniga sinna Chittinski oblasti palee linna lähedale seltsiks puuturis, laager oli, seal valmistati lihtmööblit, seal oli, see oli nagu garantiilaager ja sealt siis töötasime. Nii et meie sihuke suust tulnukad olid. Siis töötasime seal osa Neid venelaste eestlased, tööruumis töötasime ja magasime, Kasaalsel barakis olid bandiidid, sal rööviti ja tapeti ja seal üldse ei olnud võimalusi olla, nii et sealt palee lähedalt laagrist viidi päris palee linna külje alla. See oli selle Mandžuuria piiri lähedal üks vana kullakaevanduse tsaariaegne kullaga kaevanduste linn, nii et vangid töötasid seal kullakaevandustest, seal olid siis maa-alused kaevandused, olid lahtised kaevandused, aga mind kui tislerid paigutati sisse sinna laagrisse sisse väikesed töötuba, linskenenoni, vahest mõned meetrit lai ja pikk sall, kahe mehega töötasime. Kas see oli teie viimane laager? Ei olnud, see viimane salt oli sissepaleest, siis viidi sinna puhtavaninosse vaikse ookeani äärde. See oli suur transiitlaager, et seal oli laagrilaagrist nagu malelaud, kujutage ette ja igavesele malelaua sellel kandikul olid siis oma aed oli ümber ja teie ümberringi ja nii oli siis mäekülg paigutatud nagu platool, Toobal oli neid laagrisi täis ja seal oli üle 45000 vangivaest sinakat, koondati vangid. Kui ja siis sealt saadeti jälle. Kuid laevaliiklus oli siis saadeti Effholonidega jälle sinna, Magadani läksid edasi kaugele põhja. See oli jah, nagu orjaturg oli seal, siis see oli siis tsoonideks jaotatud ja see puhtavaninus seal ma nägin neid, olid, kes olid eritööde töölised, vangid, need hoiti eraldi kõik, et, et oli ümberringi olid teised laagrid olid tühjaks tehtud ja sisse. Et kellegiga ühendust ei saa ja kui neid siis viidi ära sealt siis teil oli, kolmelt realt oli konvoi ümber ja äärmiselt peal oli veel koerad ka kaasas, nii et oli täitsa inimestest nii isoleeritud, et kellegiga juttu ajada, nii et oleksite ise võib-olla kahe äärepealt sattunud selle kontingendi hulka oleks sattunud jah, aga nii, et mul just niisugune nagu õnne selles suhtes oli just Moskvas, et ma teadsin, et just öelda ma koduga ühendust seal sugulased elavad seal hakkasid siis esimeses tsoonis tööle paigutati ja ehitasime sinna jälle neid uusi laagrisse ehitustöödel ja siis oli, sai seal nii väga rabeletud, aktiivselt tööd tehtud, siis pra rap jättis mind sinna tööle paaninusse ja siis teised saadeti jälle edasi sinna Magadani laevaga, kui tähtsaid tegelasi olid kaasvangide hulgas. Hiljem asumisel ma kohtusin, oli kindral Ivanov, oli Valgevene sõjaväe ohkruki, poliitülem oli minas, laagrist sain välja 50 taastat detsembri lõpul 29. või GT3 10. lasti laagrist tulema, aga ärasõiduluba ei antud, tuli tööle asuda niikaua kui Moskvast tuli korraldus jälle Krasnojarski krais määramata ajaks asumisele ja siis viidi jälle vangimaade kaudu Krasnojarskisse salt jälle Lutsade praamidega maturginasse Ankara Ardja, säält taigasse selle niislangarski asulasse karske asulas, siis olin sellega Ivanovi Kalin ühes Valgevene sõjaväe Ukrugi poliitiülemaga sõjaväeringkonna politseile ja sõjaväeringkonna poliitülem oli endine. Teda oli siis piinatud ja süüdistatud. Tahtsite Minskist vägedega Moska peale marssida, võimu üle võtta, oli suu kahelt poolt lõhki tõmmatud, siis oli talt klammertega kinni, farmid olid, armid olid selgelt näha jahi Essehkis töötasime. Nii et ta jutustas siis ülekuulamise ajal ülekuulamise ajal oli ja ja siis olin ma ühes salvel selle surev kindral Iisroniga üks juut oli temani Frunce nimelise sõjaväeakadeemia õppejõud ja oli ühtlasi ka seal Stalini sõjanõukogu liige, sel ajal, kui Balti riigid nüüd ära võeti ja siis metali meistriväega kõva sõjaväes taktik ja strateeg, tal oli kirjutatud 23 raamatut, oli selle ilmunud sõjaväetaktika ja strateegia alal, pruntse nimelise sõjaväeakadeemia kirjastuses näitas nimekirja mulle. Ta oli akadeemia oli saatnud, ta saatis ka rehabiliteerimise avalduse ja siis sa olid temale see nimekiri saadetud. Ja siis oli temaga jutuajamine selle Meie revolutsiooni kohta 40. aastani, Villers. Iisrson naeri suure ka selles revolutsiooni kohta ütles, et mis revolutsioon see olid, et ma olin, samas olin seanõukogu koosolekul, kus Stalin ütles selge sõnaga, et Balti riigid tuleb meil ära võtta. Ta, aga me peame Balti riigid, mõelge, et me peame nii ära võtma, et me maailma ees agressorit teda ei näi ja oli määranud siis sinna see oma asetäitja, kes seda äravõtmist pidid korraldama Eestisse Ždanovi. Sinski Lätisse ja tead, kanosofisin Leedusse, ütles CD seas, on see oli see teine revolutsioon, et Zdanov seda asja korraldas ja tegi kõik ja et oli, ütles, et te andsite liiga noored riigi toll, vabariigi, teil puudus diplomaatiline ajalugu ja praksised liiga kergelt tantsiti järel oleks pidanud ikka veel vastu punnima. Et kui teie andsite 39. aastal venelasele need sõjaväebaasid, siis ühesõnaga oli tegija asi otsustatud, oli juba selge, teie saatus, kas päev, millal Eestisse tagasi jõudsid, Ta on meeles, hoian meeles küll, tol korral oli seal Moskva jaamas, oli palju eestlasi, kes tulid siia, sõitsid Eestisse, seal oli neid, kes said lahti, kas ta siis nende perekonnad saite kõik asumiselt tulema ja siis see moment, kui Moskva-Tallinn rong hakkas jaamast liikuma, siis hakkas rongiraadio andis edasi selle laulud mu meelel, kuldne kodukotus, see võttis küll silmad märjaks ja tulin siia, siis ma oleks võinud, pidin saapatelegrammi siin tuttavatele Tartusse, et ma tulen, aga pärast mõtlesin täijat tuleme vaikselt. Niisiis sandi Läksin õe juure, panin sinna omad kohvri ära, ostsin lillasid, viisid siis ema hauale Maarja surnuaiale lilled, see oli siis esimene käik. Tol päeval tartu tulin. Et siis esimene päev läks nii, et see ema sünnipäeval, 14. juuni see kingitus oli ära ostetud ja kavatsed, lähen maale sünnipäevale ja, ja siis kaon ära, et enam ei tule see Läks nii, et oli see siberi rei sees ja siis tagasi tulla siis vesi, mille tema oli just 56. aasta veebruaris suri.