Oleme vikerkäinud külaliseks on Margus. Välk, kellele ütlevad tere tulemast, nagu ikka Waltaria Jaak Ojakäär. Margus, sallija aru, et oled tulnud just Hiiumaalt, kas õnnestus siis tänavu suvel ka puhkust pidada veidi ja kolm päeva. Ja seal kõik, mis, mis andis kõik, mis suutsin. Kuidas sul praegu töö ja puhkuse vahekorrad ja millist tööd teed? Ja humanitaarabi müüma seni ei ole veel hakanud. Töö on enne pillimäng toidab veel ära, toidab, aga töö ja puhkuse vahekorrad kipuvad küll sassi minema. Liiga palju on seda tööd. Ja liiga vähe on raha. Ja alati on üks miljon puudu kogu aeg. Tänases saates loodame silt kasutada õige mitmel eesmärgil. Tark mees, nagu sa oled, et sa kommenteeriks väga erinevat muusikat ja meil on plaanis saate lõpu poole teha sinuga ka selline niinimetatud vlinud Four. Arvama teatud klaverimängijad, õrnad on, ma ei ole väga veendunud, et ma võin proovida. Suren vaprate suurust. Siis võib-olla ongi hea, et sissejuhatus tasuks kuulata mõningaid klaverimängijaid ja, ja muusikuid, kelle kohta me ütleme sulle juba ette ära, kes nad on. Sest et olles viimati pori džässifestivalil, kohtasin seal Novosibirski džässielu hinge trummari organisaatorid Sergei peli tšenkoga ja temalt saingi hulga nende linnas valmistatud CD plaate, millest tänaseks väikese valiku tegime siis koos Valter Ojakäruga. Ja alustagem võib olla ühe sahhounci palaga. Counter plokk, mida mängib eurosiib International Chas Orchestra solistid on pianist Jevgeni Kimmel ja tenorsaksofonist Vladimir Timofejev. See oli siis eurosiim internatsionaal reaalne bigbänd kus minu silm küll ühtegi välismaist muusikut ei tabanud. Aga olgu märgitud veel seda, et orkestrit juhatas altsaksofonist pianist Vladimir Dolcatsoff, kes minu arust oli Habarovski džässielukeskuses, juhatas seal ansambleid varem? Jaa, konkretiseeriks veel ühte asja, ma vaatan praegu, et siin on plaadiümbrisel pala autoriks märgitud mees nimega Teet Johns, aga ilmselt on tegu saed Jonesiga, kas see on vene või inglise keel, on inglise keeles, aga ma tean, et jaa jaa, muidugi kirillitsas nad tavaliselt natuke sassi lähevad noja, et selle härra Chouci eesnimi on date, uus meetrit helde inteteedivus ja noh, nii see on nüüd kõrvaline asi. Oluline muusika. Margus Kappel, meie külaline. Bänd seisab väga hästi koos, ei saa öelda, mis puudutab just torude ja rütmigruppi nihukest vahelist koostööd, aga, aga algus oli, oli hästi mõeldud, aga oli kuidagi niisugune. Minu meelest oli koolipoisilik või siuke hästi noh, püüdlikult niimoodi mängitud. See muusika ei pea mitte sugugi niimoodi kõlama. Võib-olla natukene noh, ma ütleks, heas mõttes lohakalt, mitte nii täpne ja mitte nii ilus ja mitte nii noh, tserni moodi. No võib-olla mina omalt poolt lisaks seda, et ta on Novosibirski raadios tehtud võte. Minule jäi natuke puudu, seal vahepeal mängis saksofoni päris üksinda ja niisugust mustrit ja see oleks võinud vihasem olla just seal on isegi võib-olla nuppude keeraja asi, et oleks pidanud need rohkem esile tooma, et nad oleks lõiganud rohkem nagu välja. Nojah, siis ei ole mõtet jah, kõigi nii ühe mütsi alla suruda. Nivoo nivoo helitugevuse koha pealt, aga just oleks, oleksin mina oleksin tahtnud sellist rohkem natuke käega löövat suhtumist, see ei tähenda mitte seda, et lohakas lobisema, aga ta oli nii. Ja see on õigus ja vaatame siis nüüd siit edasi. Siin oli üks niisugune ja siin oli juba tõepoolest rahvusvaheline koosseis. Siin kvartetis on ameeriklane Steve pleier montist kitarrimängija siis on siin Daniil Kramer, Moskva pianist ja kaks Novosibirski poissi, Dmitri Avetšenkov kontrabassil ja Sergei Belitšenko. Meie vana hea sõber, millel ja siin on neil esimene pala on Deloniosmonki ai miin, jou, ma pean silmas siin. Ja no vot siin on juba natuke rohkem kuulata kitarri ja, ja sinu pilli vaatama tuleb. Äsjakuuldud pala puhul tekkis meil isegi küsimus, et kui jutt oli, et siin on ka sinu pilli kuulda eelkõige muidugi klaverit, aga sa mängid kitarri? Nojah, aga nii hästi ma seda miljonit üleval nüüd loonides mongi või piibubligale üheks. Aga Monk on muidugi selline helilooja, mis on üks minu lemmikuid küll, et, et see annab võimalust viljeldanud tervet muusikalist aferismi. Et annab, annab seal annab minna väga kaugele ja seal need teemad loovad sellise võimaluse, kus sa saad reaalselt näiteks väga laiali minna ja ja see sõltub kõik sinust endast, mida sa sellest noh, algmaterjal on niivõrd raudne. Et need teemad on niivõrd heal ja niivõrd vaimukad ja, ja ootamatud ja siuksed värsked, ma ütleksin. Mängida on esiteks esiteks kõva ajutreening ja teiseks on ta ka. Teiseks on ta selline puht selline oligi, et vaadata, mis nüüd siis lõpuks välja tuleb, hakkab kuskilt peale. No mulle jäi nagu mulje, et see pealist siin oli võtnud Monki teema, aga ma ütlesime, ongi moodne nii mängida nagu võimatu, võimatu. Deva tema on niivõrd originaalne mängijat. Ja siis kui hakata teda nii-ütelda imiteerima, see võib nii rappa viia. Aga mulle tundus, et kõik oli kena, võib-olla seda munki vaimu selles mõttes oli vähe, et kõik oli just eriti klaveripoolest, oli natuke liiga palju seda sillimisteni sildimiste, mõtete ootamatust teravusi oli vähe ja selliseid ootamatu nurga alt, mida mongise pinget, pausi, pinget, korraga midagi täiesti ootamatut sinna vahele ja, ja no umbes nagu ma kujutan ette, kui noh ütleme kosmoses sisened mingisuguse halvasti varustatud kosmoselaevaga, asteroidide vööndi. Ei tea, mis järgmisel hetkel võib juhtuda, selline meeleolu peaks nagu valitsema, et sa pead valmis olema täielik üks ootamatusteks, mis sulle endalegi võivad nii vähese lähevad edasi peaks teda mängijana on, see on muidugi minu Laja, ega me ei saa tagantjärele midagi ette kirjutada, muidu huvitav oli siin selle esimese pala ja tagantjärele peaksime tõepoolest natukene üht-teist võib-olla korrigeerima selles mõttes, et see plaadisari, mida me siin praegu kuulame, mis seal siis Novosibirskis salvestatud. Me alles hiljem panime tähele, et selle esimese heliplaadi puhul, kus mängis siis bigbändi ja mille kohta Margus täiesti õigustatult ütles, et see on võib-olla veidi liiga sellise koolitunnetusega mängitud, et seda vabadust on liiga vähe, siis praegusest panime tähele, et siia peale on kirjutatud kuul kopi pukk ehk koolivihik võtmisel kui lugeda. Kui ei märka kõike, tähendab ilmselt see ongi nii mõeldud, et ühesõnaga koolidele peaks olema see asi mängitud just täpselt niimoodi, et nagu see partituuris või nagu see mingi selline ettenähtud ei tea, ma arvan pealkiri on võib-olla lihtsalt sellest, et seal on kõik need originaal, arranžeeringuid, Joun siia aga on teisi ja mis, mis seal olid Frank polstrid ja ja näitan. No vähemasti, et see ajaks õpilasi liiga segadusse, kui mõni mees pühib minema hoopis mingisuguse sellise ultrasoologa on selles mõttes väga hea. Ta on selline parimas mõttes üldhariv plaat, et inimene on veel, ta ei kujuta ette, kuidas muusika kõlab originaalis. Aga muide, sina, Margus tekstist veel ühe tähelepanu teise laadi tee peal tänatakse George Soros minu meelest siin muide, minu teada George Soros vaadatakse nende kõigi plaatide peal ja oli ka muide seal pori džässifestivalil Sergei politseinikuga juttu sellest, et neil on plaanis teha seal Novosibirskis üks suuremat sorti džässifestival, mis esindaks just Ida-Euroopas Papa džässmuusikuid, ansambleid, orkestreid ja et sinna olevat lubanud oma raha siis kõvasti alla panna ei keegi muu kui George Soros, kellel teadupärast teda peaks jätkuma. No mina ei ole seda lugemas käinud, aga huvitav on see, et meil Eestis kasutatakse Sorose fondi raha. Minu meelest ka noh, ütleme näiteks eesti saunakultuuri uurimiseks sellisteks uuringuteks, aga ma ei ole kuulnud näiteks Eesti džässi, oleks voorusefondist keegi taibanud minna nagu toetust küsima või miks mitte, meie võiks ka seda teha. Meie kahekesi ei saa seda teha või? Eri eriti häbematu toas saaks ka. Aga pole selle peale tulnud, aga Sibelastele tuleb, et selles mõttes, et nad igalt poolt, kus on võimalik, oskavad näha selliseid võimalusi, kuidas sessi viljeleda. Muide, Novosibirski kohta tuleb, seda ütleb, et õndsad Nõukogude ajal oskas see linn ja selle linnainimesed ja need, kes seal eesotsas olid, oskasid nii teha, et Novosibirski niuke, sügava Siberi linna ilme oli täielikult euroopalik ja see oli üks üks paremaid linnu üldse nõukogude liidus ja sellest ajupotentsiaal oli päris tugev ja meil oli teadlaste linnaosa seal. Seal Siberis, mõnes teises linnas, kui ma olen paar korda olen kokku puutunud just sest klubid tundusid erksa vaimuga inimeste kokkutuleku kohta olema. Nii et neile tuleb selles suhtes küll au anda, on meil siin võib-olla oleks võinud natuke laienema või? No ma arvan, et üks asi on ka seal, et võib-olla sealsed tümps ei ole nii ainuvalitsev nagu ta näiteks meil anud üldse tümps on võib-olla ka, aga seal seal on, ma arvan, et see tung selle kultuuri järgi on võib-olla suurem kui meil võib olla küll, mul on selline mulje jäänud, et, et noh, ma ei tea, kuidas seal praegu on. Tümps ei ole üldse võib-olla kusagil mujal maailmas. Nojah, see on pikk teema, jah, on küll. Ja kui lasi vahelepõikena nüüd meenutada seda, et meil ikkagi ajakirjandusveergudel aeg-ajalt ikka noored vihased kriitikud tulevad välja tegelikult et kõik peab ikka viimase peal olema ikka tänapäevane või sammuga tulevikku ja, ja. Noh, neid dinosauruseid nüüd kolme, kes nüüd hirmsa menuga kontserdil katselist kõneleb, kadedus või midagi muud, aga et noh, seda nagu pole üldse ja aga no ma ei tea, unustatakse ära seda, et näiteks ma lähen Pirital poodi, mind paneb, mõtlen, et mispärast ma pean seal poes kuulama sedasama tümpsu, mis tuleb igast raadiojaamast. Mul tuleb meelde. Kunagi kauges minevikus välismaal olles ma hotellides ja mujal kuulates just sedasama iisilist ning muusikat, mis sind ei sega. See tuleb igal pool, aga, aga ta ei sega. Aga tümps on oma agressiivsuse poolest ja selle kogu selle poolest on ikka juba niisugune, mis mis nagu jõudlik muusik, aga ma tean, kus ta ennast õigustab, tähendab selles TOP ujulas on, saunas on, saunas on ka sees, tuleb küllaltki agressiivselt tõlkijaga kerise lahja näidata ilma hoitakse sellega elektrit kokku omast kohast lähedust, samm laia, lähme siis nüüd edasi. Siin on üks vana hea tuttav ka jälle üx kvartett, et nende sama juba eespool mainitud Novosibirski passi ja trummiga ja klaverit mängib siin Igor Dmitrijev. Ja see mees, kes nii-ütelda selle kvarteti eesotsas on David Pološokin kes mängib trompetit, viiulit, klaverit, tenorsaksofoni ja kõike muud veel peale selle, aga siin ma valisin välja selle sobimi pala. Kui tundetu on selle pala pealkiri ja nagu ikka bossa. Ja see aplaus, mis praegu taustal kõlas, oli siis Lawitcolosookeanile endise Leningradi, praeguse Peterburi või Sankt-Peterburgi, kuidas seda nüüd päris õige öelda? Sellisele džässi iidolile juba päris Neid aastaid ja tal on seal praegu ka oma džässiklubi. Ei pane üldse imeks, sellepärast et neid tema austajaid on seal tõesti, nii palju, kui mina olen kunagiste Leningradi džässifestivalidel käinud tohutult palju ja arutasime praegu just siin kolmekesi seda, et tõepoolest multiinstrumentalist on ju mitmeid, aga, aga kolosookeani taolist, kes kes valdab nii mitut instrumenti ja kes tegelikult alustas siis nagu viiuli hiljem klaveriga ja trompet iga ja saksofoni õppis ära alles päris juba kuldses keskeas. Et see nõuab tõesti mingit erilist võimet või andekust nomiljonidest jutuks. Noh, just nagu keelte õppimisel, et Valter just ütles, et iga järgmine keel pidi olema kergem õppida. Seda räägitakse, seda räägitakse, ma ei ole proovinud. Ma ei ole proovinud ja saksofoni ei ole ka proovinud. Tundub küllaltki kummaline, kuidas niivõrd erineva tehnikaga, erineva mõtlemisega noh põhimõtteliselt erinevaid pille ikkagi üks inimene suudab mängida, sest et on ju teada, ütleme multiinstrumentalist ja näiteks noh, ütleme puhkpillimängijatele. Ja, ja, ja näiteks Well I kaarter oli üks 30.-te aastate kõvemaid altsaksofonist ja kusjuures ta mängis tõesti briljantsed trompetit. No ütleme, see raha saanud voolanud kööki sellise ame. Nii et see, aga see on ikkagi nagu ühe pilli pillirühma piirides. Vena kooli põhimõtteid tuleb peale, aga seal on viiul. Noh, ja, ja selles mõttes on tegemist ikka täiesti haruldane ja kusjuures kõike ta valdab perfektselt. Et seal ei ole midagi ette heita, et no hea küll, anname sellele pianistina andeksite kehvasti, saksi mängijaks. Hinnaalandust ei ole ja ja tundub, et on muidugi siin, ta mängib puhtalt siiski nagu Stan Getz seda enam Vabandust, ma tahtsin korraks vahele segada, küsida, sest Valter Ojakääru käest, et kunagi kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel, kas ei olnud siiski küllaltki levinud variant, et saksa fonistid mängisid viiulit ja vastupidi, oi väga, aga, aga nad on ju täiesti erinevad instrumi ja, aga see oli tingitud sellest, et dollastes tantsuorkestrites ainult viiuliga siin tuleks kohe minema löödud. Seepärast, et viiulit oli vaja Vanssidesse Tangodes väga boksides oli vaja saksofoni ja nii oli näiteks Edward, kurt Mihkel kraanis. Siis oli seal Endla no neid ei jõua üldse lugeda üles, kes kõik viiuldajad. Jossif Sagal, palun väga, kõik mängistuse Sagan mängis ju täiesti suurepäraselt ja kusjuures seal seda, seda huvitavam, et tähendab järelikult mingisugune noh, tähendab võimalik, aga ütleme näiteks niimoodi, et kui saksofonimängija mängib klaverit, siis on täiesti loogiline selles mõttes, kui ta on õppinud, ütleme, aasta muusikakoolis klarnetit, siis nagu üldklaver ikkagi käib seal kaasas ja protsessis aga just see, et hiiule saksofon, minagi noh, peab küll ka seda ütlema, et ma võib-olla teen endale ja kõigile saksofonimängijate liiga, aga minu arvates niisugusel noh, igapäevatasemel saksofoni õppida on kõige kergem, kindlasti kergem kui klarnetit, kindlasti kergem kui trompetit. Kergem kui viiulit, sest isi anna naabrilt peksa. Öelge meile ei kõla nii kui viiuli ja nii nagu seal tantsuorkestrid, samal ajal mängiti lihtsaid meloodiaid, no selle õpib ikka ära igasugune muusikalise kuulmisega. No lähme siit, ma arvan Cološokini juurest edasi, see kena muusika, no vot, see on niisugune viisilist. Ta ei pea olema sugugi viimase peal. Ühesõnaga, mõjub närvisüsteemile. No teine siin jällegi Siberi muusikud on ansambel Noovuja Bakaleenia, siin on Andrei lobanov trompetis Vladimir Timofejev, juba varem kuuldud saksofonist, siis Igor warov vibrofonist, keda sellel antud alal väga vähe kuuleme. Ja siis Rashid Chief, kes ei pruugi tegelikult üldse Siberis elada kontrabassil. Ja muidugi meie vana hea tuttav Sergei Belitšenko jälle trummidel ja siit ma valisin välja isegi lesbipala. Bongo viib. Nonii äsja kuulsite trummisoolot Sergei politseiniku esituses ja kui me eelmise loo järel rääkisime David kollektsiookeanist ja tema fantastilisest ümber sellisest õppimise võimest siis Belitšenko puhul on ka huvitav märkida, et tegelikult on elukutselt arst ja päris täpselt öeldes günekoloog. Aga sellegipoolest täiesti arvestatav džässtrummar. Ja loomulikult suur džässifanaatik. Oi ja tema, muide, ta oli vahepeal niisugune nii fanaatik, et ta oli avangard, Ta ei tunnistanud näiteks see on ju vana aja piibow. Nii et see Vahmaferis imestan, et ta on langenud nii madalale, madal. Sest vahepeal ta oli, ma mäletan, ta ajas taga nii spetsiaalplaate, mida tol ajal Venemaal saada ei olnud ja, ja siis mul vahel tulid mõned niisugused, mille vastu mina ei ole eriti nihukest tohutut huvi, ei tund kirge nagu siis nagu vahetasime välja. Aga siis no see on muidugi, mis siin rohkem ütelda. Ta on korralik piimhappe ja seda on alati hea kuulata ja siin on ka jälle need teemad on alati nii head. Ja tagantjärele mõeldes, kui see muusika välja tuli, siis leiti ta nii kole keeruline ta oma algas, niisugust muusikat on üldse vaja ja virisemist nüüd siingi sõbrad, et mis asi see siis nüüd on, ei oska ilusti mänginud ja, ja, ja siis päästab elus see tuleb uus ja veel hullem. Armastava südamega ägedasid või see ei olnudki nii nii hull, et vana pruut on ikka vahepeal pole viga, et see praegune on päris kohutav. Ikka noh, loogika on igatahes. On küll. Siia ühe ma valisin neid välja spetsiaal ühe klaveri, klaveri Trio. Noh, et saaks kolleegi kohta midagi pahasti öelda. Siin on Igor Dmitrijev, pianist Dmitri aver, tšenkov, Sergei tšenkogolmexi mängivad. Ritsad rootslasi, pala ma ei teadnud, mis kell on, ilus, aeglane, vaikne lugu, kuulakem seda. No siin on siin on tähendab sõltumatult sellest Leost Leostavaid loost, et turgatas pähe selline mõte, et siin on üritatud klaverit lindistada siiski küllaltki delikaatselt võiks veel Terikaatsemalt klaveri lindistamine on üldse üks probleem omaette ja ma ei ole, see tähendab siiamaani millessegi, mis oleneb stiilist, muidugi, aga, aga tähendab selliseid palale, kuidas ta peaks kõlama ja, ja võib-olla see algus oli, oli natukene noh pehmelt öeldes mitte pehmelt öeldes natuke selline. Ta ei kõlanud nagu hästi, ma ei tea. No selle loo kohta mul tekkis niisugune mõte. Öeldakse, et baaripianist aga minu arust see ei pruugi iga kord ka halba tähendada, sest kui ma lähen baari ja tahan seal sõbraga või ütleme mõni minust noorem inimene tahab seal kena neiuga juttu ajada vaikselt siis niisugune taustamuusika on väga kena, selleks ei pruugi ilmtingimata sealt laest krohvi maha. Kõige vähem siis, siis ei saa ju nagu ei jõuagi ütlenud vestluses ei jõuagi selleni, mille pärast sinna üldse tundnud. Ja minu arust vot on olemas termin meeleolumuusika. Meil on ju meeleolusid, me ei ole kogu aeg ühes meeleolus ja ei ole, ma arvan, et isegi noh, jätan nimed nimetamata, aga aga, või siis, kui nimetame, siis nimetame kaugemalt, kuskilt seal mingisugused hirmsad metalistid ei ole ka kogu aeg selles metallimeeleolus. MSM meil ongi, tähendab, asjad küllaltki sassis nagu vanasti oli, tähendab, kui ma käisin koolis, mul väike poiss, hommikuti sunniti mind kuulama sümfooniaid, ma ei taha hommikuti sümfooniaid kuulata. Ja, ja ühesõnaga igale kellaajale, igale vanusele ja igal aastaajal täiesti sobiv muusika on, et seda võiks nagu jälgida, mitte nii, et panna niisuguse ühe ühe liiniga sillutada hommikust õhtuni inimene, kes kogu aeg ühes, ühes, mille osas on reeglina võimuaine. Ja võib-olla ongi tal tekivad vahel mõned kõrgendanud kõrgendan, aga ta hoiab pidevalt ühte joont. Et see ei ole päris reaalne, jah. No nüüd järgmine ja siis antud juhul ka nüüd sellest plokist, viimane on meile väga hea tuttav. Härra Tšekaasin, kes oli kaneelitrio laialiajaja, õieti oligi olija arstid, ei, ta kasvavad nii suureks isiksuseks ja, ja õigusega muidugi mitte mitte nalja pärast, vaid õigusega. Ja tema mängib siin-seal natuke varem mõtte, seal ka Novosibirskis tehtud, ta ise on juba ammu-ammu elab juba kuskil, ma ei tea Austrias või Šveitsis, noh nii Euroopas iga leiab oma piinatud hingele mägedest rahu ja, ja, ja see on siin, nätsu, Rock vuugi noh, tõlkes siis naturaalne rock kuhugi sama tahakski kuulda. Margus, kas õndsad rock hotelliajad tulevad ka meelde või jaa, ei, mulle kaasnenud, sellepärast meeldime ta, ta ei karda kasutada peske räigeid värve ja seda tema puhul kõik õigustab muidugi džässi põhjalik tundmine ja valdamine ja seda ei saa endale lubada mingisugune inimene, kes otsustab, et nüüd ma istun klaveri peale, hakkan sessi panema ka enda ettevõttes on hoopis teine. Aga see saksofoni-ide hääl, noh, ta mängib siin vähemalt kahte või kolme saksofoni korraga. See tuletas mulle kangesti kuidas saksofoni võimalik klistiiri teha. Küllaltki. Ja, ja, ja tema isiksus, tema esinemine, see on kõik kantud tugevast, sisemisest loengust, see ei ole väline poos. Nüüd üks teine jutt, meil on siin mõned pianistid, anname sulle Margus neid kuulata ja sinu asi on siis ära arvata, kes mängib. No ma usun, et need ei ole sulle ükski tundmatu pianist. Nii et pärast seda, kui sa oled öelnud, laseme siis ikkagi, kui kuulajatel ka kuulata, mismoodi see muusika kõlab. Ma arvan, et seal võiks olla täitumist õige vastast püssist ja vaatajaid on teadupärast üks parema tehnikaga klaverimängijaid ja vasak käsi, oli tal see eriti kuulja, seda küll, aga seal on veel üks, üks asi ka veel. Et klaveri kõla natuke muidugi mängu on põhiline asemel. Mõtlesin tükk aega. Wilson on küll jah, asi on selles, et ma ei ole üldse kunagi elus kuulnud. Ma kujutan ette, et ta peaks umbes niimoodi kõlama. Ma ei mäleta küll, et oleks, ütles, et loogika tea, teda päris elusalt kuulnud, aga tähendab mina tunnen ta ära ega parema käe vasaku käe. Vaat just vasaku käe järel ta mängib Bertz üle oktaavi basse, niimoodi väga ilusad passid on. Aga see on kõik seesama kool ja ma mõtlesin, et ta ei ole päris, mida ma olen kunagi kuulnud, ta peaks tüdimus ja on seal tema hilisemast perioodist. Ja ülejäänud ma ei ole kunagi sõltunud, et väga huvitav oli kuulata Nonii järgmine. Ka selle loo juures Margus Kappel veidi mõttes. See on tõesti pähkel. Sest et ma mäletan, kui isa eile õhtul lindistas neid lugusid, siis mul jäi küll tegelikult meelde keda ta selleks viimaseks valis ja seda on küllaltki raske ära arvata, me nii kaua jõudsime ainult järeldusele, mis looga tegu on ja, ja, aga, aga ma ei oska horossil. Kas annaks vihjeid veidi? Sa nimetasid siin ka Bill Evansi, no ei, ei. Heino suund on õige. No tegelikult ma mõtlesin niimoodi, kui need mõned on ikka väga lihtsalt ja, ja üks Aga ja tähendab selle pianist kohta võiks öelda nii, et ta ei ole ise olnud otseselt nüüd nagu moelooja või, või tähendab ta ei ole selline džässiklassik? Ta on väga pisike, gene pianist väga pisikene, väga pisikesel pianist, ma tean ühte kääbust Põleta põletama tordi, aga vot nime ma ei mäleta. Korjetsus kunagi seal Petrotseeaa jah, ja tuuakse tavaliselt lavale. Ma ei oleks ära öelnud, ma olen näinud, kuidas ta mängib, see fantastiline ongi. Kas tänase saate lõpuks saab sulle Margus esitada veel ühe küsimuse, kes on kirjutanud pala lamba Okood? Mina olen. Ja ma mõtlesin, et ma hakkan ka nagu rahva laulikuks õigeks rahva laulikuksid. Sõnad ise laulan ja ise mängin kitarri. Aga mul on lihtsam kirjutada inglise keeles, kuna see on niisugune rokkväljendite tradi traditsioon, et paned ühegi paikalisakateesi järjest laduma siin triimi läheks. Et see on selline, nagu ta on, see on seal kaks aastat vana lugu koos Ain Vartsu ja Ivo Vartsoga mängitud. Kas see kood tähendab ka midagi erilist? Ei, seal on idee, on lihtsalt selles, et noormees lõpus viimases sõlmis, otsib oma. Ahaa tähendab kuidagi niimoodi, et avab telefoniraamatu ja ei leia sealt jumala numbreid. No ja siis ootab iga telefonihelinat ja mõtleb, et äkki oled sina ähmane sümbolism, kodukootud inglise keel. Aga ma olen hullematki kuulnud, et ega ma ei häbene. Ja seal sa oled siis multiinstrumentalist ei ole, seal, olemegi, näed kitarri, seal sa mängid, ainult, mängib ka, aga noh, ma proovin soolot mängida tänu Aini nendele karpidele kidrakarpidele ma teen väga hea saundi, mul on selles mõttes hea meel, et ehtne slaidid on, peaks olema. Ja, ja siis lõpuks ma tahaksin teid tänada veel selle nende heade küsimuste eest. Ma ei olekski arvanud, et nonii, intelligentne enese see hinnang tõusis, tunnel. No meie tahaksin tänada nende mõnusate ja humoorikat kommentaaride eest. Ja loodame, et pakub meile ka uut muusikat lähemal ajal kas on plaanis midagi kättevõtmise asi, kui see on see viga ju etega? Ega ei mõtle, et peaks ikka tegema, iga päev tuleb jälle midagi ette kas auto katki või siis on mingi muu jama, ütleme niimoodi, aga peaks tegema, eks näe, ei luba midagi. No püüa leida siis jumala telefoninumber kuskilt märkmikust, võib-olla aitab kaasa kuidagi aitäh Margus Kappel vikerkäru saates Valter Ojakääru külaline ja meie kohtume järgmisel nädalal uue külalisega.