Hiljuti lahkunud Paul Sammet, kelle mälestuste teist osa täna kuuleme, oli Eesti vabariigi viimastel aastatel politseiteenistuses. 1941. aasta juunis leidis ta end küüditatavate rongist. Sõitsime üle Tartu-Pihkva. Kusagil teispool Petserit. Öösel ületasime Eesti piiri, kusagilt oli kuulda siis hümni laulmist. Ja edasi läks sõit Moskva poole. Moskvasse jõudsime kaks päeva hiljem. Ja teinud riigi ümber Moskva linna, siis ei viidud meie Eeesselloni. Lahkusime sealt õhtu veel Moskva Brjanski raudtee mööda kaluga suunas. Veidi juhtus vagunisse Eesti raudteedel töötanud insener Ecbert. Tema teadis käes, kuhu me sõidame, umbes missugust suunas ja informeeris meid siis me olime kõik noored inimesed sel ajal. Ja Venemaast ei teadnud õieti mitte midagi, polnud seda maad näinud. Ja, ja siis jõudsime 19. juuni hommikul teist poole kaluga linna Babõõnia raudteejaama. Seal tehti uksed valla ja käsutati kõik rongist maha. Viidi meid üle raudteede, oli mingisugune kesaväli, paigutati meid kõiki, sinna löödi neli vaia nurkadesse umbes 60 korda 60 meetrit maa-ala märgistati ja ja öeldi, et sellest ruudust väljaminek on keelatud. Ja esimesed vene keele sõnad sai seal selgeks õpitud, et kui sellest ruudust peaks keegi välja minema, siis ütles siis valvurid, streljat puudu. Ja seal ööbisime siis selle välja peal ja saime kokku siis esimest korda omavahel, et näha, kes seda seeezzelonis volid. Meid oli umbes 1000 inimest. Nii oleme omavahel hiljem armunud, täpset arvu me ei tea, kui palju seal on. Ja, ja leidsime siis seal väga palju tuttavaid. Ja ööbisime kuidagi viis ja järgmisel hommikul rivistati meid sadamate kaupa ülesse. Igale niisugusele sajan, konnale määrati siis üks ülemus. Sattusin niisugusesse saatkonda, kus oli endine teedeminister, Nikolai viitak oli siis meie sajab, anna ülem või nagu öeldi šotnik. Ja panime kõik oma Kaaž olnud kohvrid kõik hunnikusse sinnasamasse ruudu sisse. Sinna jäeti midagi viis või kuus vanemat meest valvuriteks juure ja öeldi, et need tuuakse hiljem järele. Ja hakkasime jalgsi astuma. Kusjuures minek ei olnud mitte teed ta, vaid see oli lihtsalt läbi ade kõige otsemat teed tulid mõned väikesed jõed vastu, aga sealt läksime poolme kohtadest läbi ja jõudsime siis mingisugused nagu vana mõisa sissesõidualleele välja, mis olid põlispuudega mõlemalt poolt äärest olid raamistatult. Nägime, et eemal on kaevunud sõdurid. Antennid on püsti, et nähtavasti mingisugune sideväeosa avamisel. Ja arvasime kogu aeg, et on käimas Venemaal mingi suured suured manöövrid sest kogu selle öö, kui meil olime pööningu raudteejaamas, läksid sealt umbes iga poole tunni või 40 minuti ümber. Läks ära. Kelle poole raudteeešelon, mis oli, kõik, olid sõjaväe kedeshel, olid, mis olid lahingutehnikaga, mis elavjõuga, mis olid igasuguse sõjavarustusega, läks kogu aeg läände ja läände ja üldine arvamine, et kas tõesti on mingisugune viirus, suured manöövrid on Venemaal käsil siis selle mõisa sissesõidutee juures Valvur, Kund hakkas käratsema tulistama õhku ja esialgu ei saanud aru, et kes meist oskas siis noortest inimestest vene keelt selle aga siis siis teised vanemad ütlesid teidki maha ikke maha. Ja nägin, kui üks Modoli juba aastates mees, üks, üks üks üks vist üks koma aastalt 60 hüppas rivist välja ja pani jooksu siis ohvitseri, kes juhatas seda põlvkonda, jooksis talle järele sammu maa pealt, tulistas talle kuuli kuklasse ja laitis selle maha. Ja kusagilt toodi hobune vankriga laip, visati sinna hääle ja, ja toodi meiega voos edasi. Õhtu eel jõudsime mingisuguse okastraataja juure, kus oli suur värav. Läbi külade läksime. Külades oli ainult naisi näha ja lapsi, mõni üksik taat ka, nende hulgas habemik, aga nooremat põlvkonda üldse ei olnud näha. Siis kuulsime õhtu eel, et see kohanimi, oni Juhnova endine mõisakoht ja seal otsiti meid siis ükshaaval kõik läbi. Siiamaani olid meil Kaaž olnud isegi näiteks habemeajamise riistad, habemenoad ja kõikide võeti kõik ära kõik dokumendid, mis kedagi loolib, õieti läbiotsimise ära ja saadeti meid siis sinna traataeda, servetatusid juba ees, mis asjad veel võeti ära, kas käekellad näiteks ei, ägedalt võeti kaeralt sõrmused? Sõrmuste kohta ma ei tea. Aga siis käekellad võeti küll ära, seal oli ees juba lätlased, kes samasugust olid ära toodud nagu meiegi teie saatusekaaslasel meie sooduskaart oli. See oli siis niisugune koht, mis pakkus meile esialgu suurt huvi, sellepärast et seal oli isegi, kus oli viiekordsed, magamise talid. Ja öeldi, et meie peame siin olema nüüd karantiinis 10 päeva alles siis saadetakse meid edasi. Seal muidugi Saunotati ja tegime esimest korda tutvust siis ka täitapuga. Selle kõrval oli plankaed, oli vahel, oli üks väiksemaid, ühel päeval eemalt oli märgata, et seal on Eesti ja Läti sõjaväevormis ohvitserid sees. Ja kuna käimla oli meil siis kahe aja peale ühine lõhkusime siis tarakeciplambult lahti keskelt jahesem nendega juttu, siis tuli välja, et need olid eesti ohvitserid, kes olid metsa sisse kasutatud kokku mingisuguses arutelule ja sealt vahistatud ja siis toodiga sinna. Ühel päeval tiirutas üks lennuk, väikene lennuk üleval. Ja kuna seal oli suur ilus mõisapark oli just selle külje all ja vana mõisa härrastemaja paistis olevat seal ka kiviehitus kahekordne ja aga sinna parkida, viskas alla mingisuguse sõnumi pika musta lindiga taga. Ja juba keskpäeva aeg. Ohvitserid teatasid, et nendele on antud käsk üles rivistuda, äraminekuks valmis olla. Ja õhtu eel kutsuti meil kõik Sotnikud kokku ja tehti teatavust, seda katab meie lähme ära sealt. Ja minek on tagasi popuennino raudteejaama. See minek oli siis selline, et esimest ja viimast korda elus olen maratoni jooksnud. Sest kogu tee oli sörkjooksuks minek. Ja kiirustati tagant kogu aeg. Siis läksime teed mööda, enam ei käinud mitte otse igalt poolt üle põldude, nagu tulime, vaid läksime juba teed mööda. Ja umbes üks, paar-kolm kilomeetrit enne raudteejaama oli vahest kuulda üksikud lasud taga. Sellepärast meie kolonn venis kaunis pikaks ja pime tuli juba kätte. Aga siis kolonni mööda anti edasi, et mehed pidage vastu. Sellepärast et kes kokku variseb, maha jääb, lastakse maha. Jõudsime põnninal raudteejaama tagasi kästi võtta igaüks oma kott või kohver, mis on välja peal, kuhu me olime pannud ja rong oli ees ja kiires korras vagunitesse tellinud selle ajani selge, mis oli, see kiire põhjus ei olnud, ei olnud. Võtsite oma kohvri, leidsite oma asja, leidsin üles sellepärast, et need olid seal valve all olnud, kogu aeg neid järele ei toodud. Ja, ja siis oli lihtsalt enam ei küsitud mitte nagu et, kes, kuhu, vaid lihtsalt arvuliselt pandi vagunisse, muidu loeti 30 tükki väiksemasse vagunisse, 50 inimeste suuremasse vagunisse. Ja kui oli, siis peal terve see rahvas siis rong läks tagasi Moskva poole. Järgmisel hommikul olime Moskvas ja peatusime ja vaatasime, et seal on juba. Ja ladude juures on erariides mehed vintpüssidega juba valvuritest pandud. Rong peatus natukene aega selles kohas, kus praegu asub Luzniki staadion. Sealt võtsime vett. Kas te tegite juba järeldusi nendest uutest tähelepanekud ja et meil oli juba juba kusagilt oli siiski teada, et sõda on alanud. Meid viidi edasi siis Kaasani suunas ja niikaua kui Kaasani juures sõitsime üle Volga, oli siitpoolt kõik oli pimendatud. Kaasanist peale teistpoolt, Volgat oli juba valgustusjaamades. Niimoodi jõudsime me siis Sverlovskisse. Ja Sverdlovski kohtasime siis meie kõrvale rööbasteele tuli üks rong reisijatega, seal nägime esimest reisirongi ja need olid siis Riiast evakueeritute rong, kusjuures inimesed ruttasid siis toitu saama ja siis möödaminnes siis üksikute riikidega, siis selgitasid, et sõda on vist jõudnud juba Riiga, nemad on viimane rong, mis on liiast, on evakueeritud. Oli teil lubatud nendega rääkida? Ei, see oli lihtsalt nii möödaminnes, ainult üksikuid sõnu ja, ja nendest siis pärast, et ega meie ei oskand ju vene keelt, aga need vist vene keelt ja ja, ja, ja siis vanemad inimesed nüüd siis tõlkisid meile noorematele ja nii edasi. Siis vaatasime, et kuhu nüüd edasi saab. Et sealt tuleb veel Dovskist person, minek päris siberisse võimuajale ja kuivõrd need hoogsalt liikuma hakkas, siis vanemad mehed, kes olid esimese maailmasõja ajal Venemaal sõitsingi sõitnud, tütrest, et sõidame põhja. Läbisime Irbiti linna. Ja peale turinski linna keeras rongi järsku metsa arudeebere. Sõitsime siis mingisuguse traataeda ja tehti uksed lahti, kästi siis rongist välja tulla. Sõit oli kestnud 10 päeva. Esialgu oli muidugi liikumata ja kogu aeg rongis istunud, siis kui vagunist välja hüppasime, siis ikka kukkusin põlvili, kass jäi seisma, kus te enam mitte, seepärast kogu selle aja jooksul ei antud meile mitte mingi suurt muud toitu kui ainult soolakala ja leiba. Ja vett vähemalt oli nii palju võtet selle puudust ei olnud. Paigutate meid siis traataeda. Magasime öö siis palja maa peal maha, mingisugust hooneid seal sees ei olnud, sest vaatajas Rütsuveriidud suveriided. Ja, ja järgmisel päeval siis hakati meid sorteerima. Üks grupp pidi kusagile minema, jalgsi midagi 100 kilomeetri pääle Niiuli kuulda. Ja õhtu eel pandi siis meid ülejäänud jällegi mingisuguseid metsad rongiplatvormi kitsa roopalise platvormide peale ja sõit läks siis juba taigasse ja päris õhtupimedas jõudsime ühte niisugusesse kohta, mida nimetatakse korrell kaadripunktiks. See oli pooleli ehitule luus, õieti seal üks hoone oli valmis, teised olid siis siis telgid ja mehid mahutati sinna ära ja esimesel tööd järgmisel hommikul oli siis kõigepealt kändude koristamine, selle laagripunkti territooriumit. Ja paar-kolm päeva hiljem juba jagati meid brigaadides ja hakkasime tegema metsatööd. Mina sattusin metsa väljaveole, sellepärast ma oskasin uus rakendada ja, ja anti mulle siis üks päris korralik ja tugev ohuna. Ja sellega siis vedasin metsast siis langetatud palke ja metsamaterjali siis kitsarööpmelise raudtee äärde, kus ta siis edasi veel keelekeskuse poole. Sinna Me jäime siis terveks selleks talveks. Kas seal olid ainult eestlased? Seal oli üks väikene hulkuri lätlasi ka, kui paljud olid kokku, oli seal? Seal võis olla noh, pisut üle 1000 inimese kokku. Enamikus oli Läti rahvas kõikas Kassari või Valgast Lätti, Valgast. Ja seal me hakkasime elama pärast siis muidugi omavahel läbi käies siis vaatasime, et missugune kontingent siis seal koos on seal veel rahvast väga huvitav. See oli vihispinistset, kes need olid? Kõigepealt sõjaminister kindralleitnant Lill, Paul Lill Lill ja siis teine kindral oli kindral traksmaa oli seal siis meie kodanliku õhukaitse ülem, kolonel. Ja Tallinna kaitseliidu maleva pealik major lind. Siis ministritest oli. Siis olid sotsialistide tegelasi piiskar. Siis veel sotsialistidest oli Freiberg tuntud sotsialistide tegelane. Tule käib kõikjal teadlasi. Kogerman, professor Kogerman oli Tallinna tehnikaülikooli rektor haridusministriks ja, ja põlevkiviteadlane ja nii et tema sai muuseas 41. aastal detsembris 50 aastat vanaks. Ja siis tal oli sünnipäevakiik, oli leiba, kingiti, sellepärast hakkas suur näljaaeg peale. Siis võtad, sa tuli Veedikalist, terve Tallinna kriminaalpolitsei koosseis eesotsas komissari abikomissar, iga need olid Loovere ja Tamtik. Ja siis oli väga palju, oli igasuguseid ärimehi, näiteks Tallinnas tuntud urla, majaomaniku hurraa oli seal. Ja, ja siis oli, kas oli kaks vagunitäit oli vist naisterahvaid ka kusjuures isegi paar tükki nendest olid lastega tassid ka laagrites, hiilimine, lapsed, aga kusagile viidi lastekodusse, aga naised ei edasi sinna. Ja siis ühel ilusal päeval see oli vist tuli augusti või septembri isegi juba enne hommikust tööle minekut rivistasime üles laagri värava juurat, mõtlesin minna ja tuli üks sõjaväevormis mees. Tõlgi meile ütelda tõlgiks, oli meil üks omaaegne russi korvpallimängija. Ja ütles, et teid saadetakse tagasi Eestisse. Täna läheb esimene grupp. Ja, ja siis lähete gruppide viisi kõik tegelikult varutusse kõik valeks. Kas te uskusite seda? Mina ei uskunud. Aga uskujaid oli palju, igatahes see tekitas sellise ovotsiooni, et rahvas oli äärmiselt emotsionaalselt haaratud sellest kaasa ja aga läks tõesti hõigati välja, siis ka nimede järele, kes juba täna esimesed, kes tööle enam ei lähe, ettevõtjalt sõidavad ära ja nad sõitsidki ära, kes nende hulgas olid nende hulgas olid väga mitmesugune publik, oli see, seal oli siis siis no ütleme nii juhtivaid töötajaid kui, kui ka päris tavalisi põllumehi ja kõiki need ja sõitsin, särav ja, ja ühel ilusal päeval tööle metsa tuli ka rong järele töölt ja, ja viis ka siis selles grupis ka mind kaasa. Ja, ja nüüd kas öelda, et ka Eestisse Eestisse ikka ikka kõik lähete tagasi Eestisse ja teile ka? Meil ka ütled ja, ja need, kes maha jäid, need palusid jälle jagu oma oma omakseid jällegi uuesti tervitada, kui kohale jõuame ja kõik nii edasi. Ja sõitsime umbes üks, mitukümmend kilomeetrit Mahal. Istusime lahtistele platvormidele siia ja sõidame mööda just uuesti üksust äsja ehitatud ajutisest laagripunktist ja vaatama, et meie eelmised grupid, mis pidid juba olema nüüd otsaga Eestis on seal ilusti rahulikult ja teevad seal seal seal tööd seal ÕISis vaikuse majja, sest keegi ei oska nüüd seletada, mis edasi saab. Nii. Aga meid viidi siis seda laagrijaoskonna keskpunkti nõndanimetatud fabrits laagrisse. Ja, ja seal toimus siis meie ülekuulamine. Iga päev kuulati üle umbes viis või kuus inimest. Ja selleks viidi siis need inimesed natukene üks kilomeeter maad eemal, seal oli metsasalus üks kahekorruseline hoone ja ja seal toimus siis nähtavasti oli ta seal staap või mis ta oli ja, ja seal olime pikali õues taas ükshaaval kutsuti ette meid. Ja, ja kui tuli, siis järjekord minul ette minna, siis vesi reaalset küsimused siis aga nonüümi Ivi ja, ja isanimi ja, ja niisugused asjad. Aga ta küsis vene keeles ja mina vene keelt prints ei olnud. Ja siis niipalju, et ma juba numbrid ühest kuni 10-ni oskasin vene keeles juba rääkida. Ja kuidagi sünniaega siis ei oskanud ütelda 1910, vaid ütlesin üks üheksa, üks ja null ja Ratase ja hakkas minuga rääkima sulaselges eesti keeles. Ja kuidas midagi ja viskas paberi üle laua mulle ette, kirjutage alla. Ma ütlesin, aga mis seal kirjas on, siis kiri oli näha, et oli vene keeles kirjutatud. Ja luges mulle ette ühe lause, võtan õigeks, et olen konto revolutsioonilisest tegevusest ja nõukogudevastasest Tagitratsioonist osa võtnud. Otseselt ma alla ei kirjuta, sellel Amix pärast paid seal, aga ma ei ole mitte midagi niisugust asja korda saatnud. Nii. See vihastas selle peale Võttis kaamera volvol laua peal võttis selle pihku ja plaksutas seda jama, vaata siis ikka kangesti terava pilguga mind, ma sain aru, et nüüd on psühholoogiline töötlemine nähtavasti. Aga kuna modellibesti tunnen, tegin seal, relv on tühi. Ja, aga ega siis niimoodi. Ja ütles siiralt, rääkige oma elulugu ära. Alake sellest peale, kui, kui te olete iseseisvalt tööle hakanud mis mul nii väga rääkida oli, siis aga tema sel ajal nagu ei tulnudki huvist asja vastu, mis ma rääkisin, ma ütlesin, et olen töötanud seal ja seal ja ja, ja kogu praegu ma vasakul käel olid mingisugused Papelsete hunnik tal ja kaustad midagi, otsis sealt vahelt, järsku võtab välja sealt väikesed, niisuguse väikese musta kaantega raamatu ja hakkab seda mehitsema ja ütleb, ah soo, sõjaväes olnud? Sõjakoolis olnud. Siis ma sain aru, et tema käes on minu, Eesti vabariigi isikutunnistust, mille ma panin tasku, kui mind ära toodi ainukese isikut tõendava dokumendina. Ja, ja siis lõpuks, kui ta oli läbi lehitsenud selle, siis ütleb, et selle peale. Aga seda mõtet õigeks, et olete Eesti sõjaväe, mõtlesin, võtan küll. Niisiis midagi helistas ta bana protokolli lõhki, ta oli valmis teinud ja kirjutas uue. Ja, ja seal oli üksainukene lause sees, et vot sellest aastast sellel aastal ei ole Eesti sõjaväes teeninud. Kirjutate alla, mõtlesin, kirjutan küll. Ja kui siis viskas mulle sülelaua ette ja hoidis esemel käe peal ka, et paberi libiseks ja ja rahulikult olla. Ja seepärast ma küsin, kas ma omalt poolt võinud ka küsimusi esitada uitul. Ja sellepärast ma küsin, et kas, aga nagu ma aru saan, Ma ütlesin, mingisugune juurdlus käimas ja mõtlesin, mis osa on minul selles asjas, et mis, kes ma olen siis on tunnistaja või, või süüalune või, või, või mis asi on oioi alune, vastati vaid sõnaga, millest minu süü seisab. Ja andis sellise sellise seletuse. Nõukogude liidus välja antud seadused ei kehti mitte üksi Nõukogude Liidu territooriumil, vaid nad on välja antud kogu maailma töölisklassi kaitseks. Ja, ja Eesti sõjavägi oli valge sõjavägi, see oli loodud ainult selleks, et Nõukogude liidule kallale tungida. Ja sellega, et mina olen Eesti sõjaväes teeninud, olen mina rippunud sõna-sõnalt nüüd on neid Nõukogude Liidu seadusi Eesti osas. Kuna see on täielik nonsens, siis selle peale ma ütlesin talle rahulikult, et kas on üldse mõeldav, et ühe miljoniline rahvas tungib kallale 193 miljoniline sellele rahvale. Ja põhise peaks ka mingil tingimusel aset leidma siis on see see ühemiljonilise rahva otsene enesetapp. Ma vaatasin ta nägu sel hetkel. See oli viha, kri mass, mis talle näkku tuli. Teda röögatas ainult mulle ühe sõna välja. Ja kuna ma istusin ukse kõrval taburetilt, mis oli raudklambritega pandud põranda külge kinni siis libisesid rahulikult koridori, kus oli valvesõduri C5 kohe välja testisime juure, kes oli juba ülekuulamise lõpetanud. Kas ülekuulaja oli sõjaväeametnik, oli ta vormis? Ta oli vormis, kuid ilma tunnusteta. Aga Aucklandi tunnuseid tal peal ei olnud, aga sõjaväevormist oli küll tal oli, see vormipluus oli seljas, oli suve aeg ja, ja rohkem ei tea, ta ei ütelnud kesta on või mitte midagi. Kas tal oli puhas eesti keel, täiesti puhas, eesti keel. Ma hindan, iseta, võis olla umbes nii. Kas 33 34 aastane inimene nii välimuse järele, hiljem ta seda meest ei ole kohal? Ei ole kohanud kunagi nii, et ei tea tema nime ka sellepärast, et ei tohtinud nime küsida, kuna need, kes olid ülekuulamisel käinud ja olid nime küsinud, olid peksa saanud lihtsalt selle peal. Ja kui me olime siis niimodi gruppide viisi kõik läbi käinud, siis viidi meid uuesti tagasi sinna kus olid ees juba eelmised grupid ja toodi jällegi uus grupp, pealegi ülekuulamisel. Ja kui kõik olid niimoodi läbi käinud sellest kuulamise protseduurist, siis ühel ilusal päeval pakiti meid elevust ja rongi peale viidi korallikursse tagasi. Siis nüüd oli siis Eestis käidud, nüüd oli Eestis käidud ilusti, rahulikult. Jaa, jaa. Tegime siis tööd edasi metsalangetamisel, kusjuures Erulex sellisena, et, et algas suremise aeg. Esimeseks surnuks meie hulgast oli Kuressaare kriminaalpolitseisekretär. See oli aastates inimene ja südamehaige inimene, see ei pidanud enam sellele tööle vastu. Ja suri, mis nimeline nime ei mäleta, mitte enam. Ja siis. Talv oli seal aerastel kaunis raske, teine asi, mis oli halb, et oli aklimatiseerumis, Ene oli liiga järsk ja kehv riietus. Põhiline, mille kätte need suri, rahvast oli kopsupõletik. Kes väädegi külmetus, see sai kopsupõletiku ja sellest viirusest pääsu ei olnud. Arstiabi ei olnud meil kaasas endale arstid, näiteks doktor Weimari Eesti spordi keskliidu esimees omal ajal endise nimega veis siis mõlemad vennad, virvitsad siis doktor Krausen, tuntud kõrva-nina ja kurguarst Tallinnast. Siis Toborušes oli arst veel, aga siis nyyd õieti ravida ei lubatud. Vaid laagril oli määratud oma arst vabade inimeste hulgast, aga see oli mingisuguse meditsiinilise tehnikumi lõpetanud naisterahvas. Kui suur tema arstipraktika selle juures urison, kaunis kahtlane. Eesti arstid olid ju abitud ravimiteta ravimite ta sest näiteks doktor Weimre ju suri pimesoolepõletiku tagajärjel, kusjuures doktor Krausel oli kaasas terve komplekt tuli operatsiooniriistu ja ta oli nõus väliolukorrast teda isegi opereerima kohapeal. Aga selleks ei antud luba, vaid saadeti ta sealt siis keskhaiglasse. Aga see oli ju mitukümmend kilomeetrit eemal ja rong järel tuli sisulises põletik juba niivõrd arenenud. Talveelasime siiski kuidagiviisi üle. Muidugi mis puutub toidus, toit ei olnud mitte midagi väärt ja lõppude lõpuks oli ainult natukene supiks nimetati seda, meil oli kuum vesi ja võib-olla seal pihudes jahu sisse pandud katla peale rohkem ei olnud mitte midagi palju mehi, esimene talv hauda vees. Surevus läks niivõrd suureks, et ei jõutud haudu kaevata. Ja tavaliselt oli nii, et kui keegi meie hulgast suri sisse, kanti laagrist välja. Kusjuures väravavalvur võttis siis suure pikka bussi ja torkas selle veel siis laibale ribide vahele. Et ikka veenduda, et inimene on surnud, aga mitte ei simuleeri surma ja jooksu ei läheks selle järele, paigutati raipis, mingisugune katusealune oli ilmase inteta ja paigutati sinna niikaua, kui neid sai, mitu sinna juba viityerle hobusega natukene eemale, kus siis üks terve brigaad kaebas haudu külmunud maa sisse, seal tuli siis tulega põletada ja sulatada. Ja, ja, ja ta ei jõudnud nii palju haudu kaevalt, kui palju inimesi läks. Oli juhuseid, kus isegi kaks ja kolm laipa maeti ühte hauda. Aga seal juhtus veel üks asi, vahepeal. 1942. aasta veebruari ja märtsikuu sees saadeti meie juurest ära kaks Corp inimesi. Esimesel grupil 1942. aasta veebruari kuuses. Kuupäeva ma ei mäleta, enam mitte. Oli 200 inimest, nende hulgas 198 meest ja kaks naist kusjuures öeldi nii, et kaks naist löövat tee peale, et nad lähevad väga kaugesse kohta ja kaks naist läheb kaasa selleks, et hoolitseda, siis terve selle grupi Olm mees tee peal. Et sõltub toitlustamist ja ühte teist, nii et need lähevad selleks otstarbeks kaasa. Teine grupp, mis läks ära märtsikuu sees 1942 oli 80 inimest, 78 oli nende hulgast mehi ja kaks naist. Nii et kaks naist, teise grupiga olid kaks Haapsalu inimest, Greenphelt ja noor. Ja. Grupi olme eest mis nendest inimestest on saanud, seda ei tea keegi täpselt dokumentaalselt ei ole see, kuigi me oleme püüdnud teada saada aja jooksul, kes ellu on jäänud. Aga teateid selle kohta ei ole. Kuid on üks väga ähmane rahuldus. Nimelt saatis meie eželoni, kui me Juhnuvust sõitsime, Sverdlovski üks vene naisarst kelle nimi oli Kuznetsova. Muidugi, see inimene jäi sinnasamasse laagrijaoskonda sanitaarosakonna ülemaks, edasi oli sõjaaeg ja ta jäigalt meiega koos sinna. Hiljem, mitu aastat hiljem seesama naisterahvas tuli, tav ta linnas laagri haiglasse kus töötas ka mõningaid eestlasi. Ja need hakkasid siis tema käest pärima, tuli vangina juba sinna laagri haiglasse, kui karistusalune Kuznetsova, Kuznetsova ja ja need hakkasid siis küsima, et peaks teada saama siiski, kuhu läks need kaks gruppi. Ja esialgu ta ei ole mitte midagi selle kohta avaldanud, aga lõppude lõpuks, kui talle oli öeldud, et nüüd on vaikimise kohustust teilt ära võetud, kuna teolatiivse vangiseisuses sisulise üks kortse pannud. Et neid ei viidudki kusagile kaugele, nad on üsna teie ligidal. Mõeldud oli muidugi Corelligi laagrist kaugust selle all ja nad on kõik seal mulla all aga edaspidisest mikspärast need kõik mulla all seal on, selle kohta on ta kategooriliselt keeldunud lähemalt seletamast. Nii et mis nende gruppidega sai, seda keegi ei tea täpselt. Kas võis mingeid järeldusi teha valiku põhjal, kes need olid, kes kuulusid nendesse gruppidesse? Kõik olid enamikus juhtivad töötajad, kõik sõjaväelased siis ministrid ja linnapead ja kõik need kõik esimeses grupis. Kõik ministrid, kes olid seal Kask, viidak Zimmermann, kindral lill, kindral traksmann, ja siis. Kaitseliidu tegelasi oli Põhiliselt juhtivad töötajad kõik ja või ekspordi omaaegne asedirektor, kulasalu. Kas võib oletada, et see valik tõesti juba ülekuulamise ajal ma usun, sellepärast, et need läksid ära. Kevadel aga mai kuulses kutsuti mind ühel ilusal päeval laagri kontorisse ja tehti teatavaks, et ma olen 10-ks aastaks määratud laagrisse. Ja ka ärdi alusel, see tähendab ASA on Sis, antisoletskaja, Kitratsia ja kaardi kontrrevolutsioon idiootidest. Nii et sel ajal numbreid ei olnud, nende paragrahvide järele oled määratud 10-ks aastaks siis laagri karistust kandma. Aga kes läksid teise grupiga, pateesi grupid ei mäleta. Kõiki kahte naisterahvast mäletan küll, aga sellepärast, et nad kaks, Arthur inimesed tulid mul tuntud inimesed Greenphelt ja noor mõlemad olid naiskodukaitse tegelased siin siiski juba mingisuguseid ühistunnuseid hakkab kogunema ja te saite siis oma otsuse teada. Sain otsuse teada maikuu sees, kas teile ametlikult oli teatatud, et sõda on alanud meil? Vahetevahel korrelligi laagris laagriülem, kelle nimi oli Džiin Jenkov. Aga kes oli kaunist sadistlik kalduvustega meister, habras? See luges läbi plekktoru söögisaalis vahetevahel ajalehte milles väljendusid tema saadistlikud kalduvused. Oi, see oli niisugune asi, et kui inimesel ei olnud ka mitte midagi jalga panna või mitte midagi selga panna vastavalt sellele ilmastikule, mis, mis sel ajal valitses, seal siis tema lihtsalt jõuga viskas laagrist välja, tööle ajas ja vahetevahel ta võttis kätte, ütles, et mikspärast siis sooja ei saa, vot töötada tuleb nii, võttis sae otsast kinni ja tõmbas seal kaks-kolm minutit refektimisega seda puud saagida, ütleb natuke, nii tuleb töötada siis, siis, siis siis ei külmeta tee ja jää haigeks ega mitte midagi. Ja. See püüdis igal võimalikul juhul seal igatahes ikatet. Vandbeks kannatama aga mitte mitte midagi muud. Laagri üle mul oli ka oma oma abilise tulemus. Kuid ega need paremad ka ei olnud mitte midagi. Teisse suhtuti väga halvasti, kui vaenlastesse täielikult sellepärast ametlikult löödi kohe suu sisse, et me oleme eriti ohtlikud riiklikud kurjategijad, Osoobuv, Pastmeieldkonsultarstoni, pretsustubliki, sellega ristiti meid alati, kui pikad olid tööpäevad. Tööpäev oli tavaliselt tuletas oma kaksteistkümmend tundi, kusjuures puhkepäevi ei olnud, see oli väga harva, kui tuli mõni puhkepäev, ütleme, nelja, viie nädala tagant, üks kord. Ja tavaliselt oli see, et sel päeval, kui puhkepäev välja kuulutati, siis tehti jälle üldine läbiotsimine, otsiti siis mis kellelgi veel on ja, ja kui leiti, jälle öeldi, et, et see ei ole teile nüüd lubatud ja see tuleb anda ära natu ja viidi ära. No mis teie käest enam võtta oli? Inimestel oli esimene õlgu kaalsus, nüüd patju, voodipesu ja, ja ühte ja teist kaasas. Seal võeti viimane kui kalts ära. Nähtavasti igal asjal oli siiski oma kindel väärtus ja nähtavasti oli, oli väljas ka igasuguste Tiietuse esemetest kaunis suur, puudub. Sellepärast, et seal mis andis võtta muidugi kõik ettekäändel, et lähed lattu hoiule, kusjuures öeldi, et selle selle numbri all on teie asjad hoiule antud. Kusjuures number oli viie kohaline ja see unustati muidugi kohe. Nii et keegi pärast hiljem ei saanud mitte midagi teada. Paberit-pliiatsit ei olnud või ei olnud, sellepärast et igavesest tööarvestus metsas ja, ja kontoris sündis kuu tahtlite pääl need kraavid keele klaasikilluga hiljem puhtaks, kui oli jälle kokku arvestatud ja, ja kusagil teise tahvli peale kantud tulemus. Ja alustati jällegi kuskil samal viisil otsast peale. Selles majapidamises ei tuntud üldse paber täidunud paberit üldse. Paberi ükskõik missugune taga oli, oli, oli äärmiselt kõva seinas. Kuidas mehed vastu pidasid? Mehed muutusid luukeredega kaunis kiiresti. Ja nende vastupidavus siis läks ka ikka kõvasti alla. Siis oli veel üks huvitav asi. Mida rohkem suve poole 42. aasta kevadel seda imelikumaks muutuks meie olukord Corelligi laagris. Kõigepealt lasti ehtada. Laagri värava ette väljaspoole laagriaeda üks kõrge vahitorn. Ja oli tähelepanek, et ennem kui metsast hakkasid brigaadid koju tulema töölt läks üks sõjaväevormis mees alati selle vahitorni otsa kusjuures temaga oli alati kaasas kergekuulipilduja ja mida ta kaunis hoolikalt hoidis, et ta vähem nähtav oleks. Alati hoidis ta enda külje vastu seda nii et oleks vähem märgatav, kui ta nüüd redelit mööda üles ebay tornideks. Ja, ja niikaua paadid olid tulnud ja laagrisse paigutatud juba siis ta tuli jälle uuesti, läks ära. Aga see oli igapäevane nähtus. Ja meie hulgast hakkasid ära kaduma ükshaaval, nii üks kui ka teine. Ja. Päeval. Nägin mina und. Ma ei ole ebausklik. Aga see unenägu läks täpselt täide. Seekord ma enam ei töötanud metsas, vaid ehitasime ühte mingisugust vot just väljaspool laagrit. Ja, ja ja nägin järgmist und, et mind kutsuti nagu vanasti öeldi, vallamajja mingisugust asja arutama. Ja nagu sel ajal maavallamajades olid seevastuvõturuum, kus tavaliselt vallasekretäri ja vallavanemaid inimesi vastu võtsid, oli siis väikese barjääriga eraldatud inimestest ja ja kui mina seal uksest sisse astusin, siis nägin, et selle vallasekretäri vastas istub laua taga. Põltsamaa jaoskonna politseikomissar metsas ja äripeale toetab siis ilusti meie endine jalgpallur tunkel. Ja ootab nagu järjekorda jutule pääsemiseks ja mina astun rahulikult vallamajja sisse. Järgmisel hommikul ma ütlen, et kuulge ütlen oma kaastöölistele nelja meheline lüli oli nüüd pange tähele, nüüd järgmine, kes ära läheb, meie hulgast on metsas, siis läheb tungal ja siis lähen, mina. Muidugi keegi ei uskunud seda asja, aga tõepoolest päev hiljem metsas läks, tuli metsarong, tuli reisivaguniga kajeviitide sinna vagunisse läks. Ja siis hakkasid teised ka juba uskuma seda, et kas tõesti midagi käimas on. Ja läks veel kolm, neli päev lähedal, siis tuuakse tungal metsast käed selja taga ja, ja astub vai sõduri järel astub ka rahulikult uuesti samasse vagunisse ja sõidab ka minema. Ning ühel päeval olime parajad, teeb sellel uuel hoonel katus panemas ja töö hakkas lõbu. Tööpäev hakkas lõppema. Ja kuulen, kui Altehitajate brigadir oli tuntud Eestimaa laevameister, Jakob kiil Saaremaalt. Ja see hõikab, et kas minu nime, et kas ma olen üleval? Jah, tuli välja ja tema kõrval on vene komandant paberileht peos ja laagri komandant, laagri komandant ja ja kiil ütleb, et anna oma tööriistad teistega, et las nad annavad ära, aga tule ise alla.