Saade, mida asute kuulama, lõppeb sõnadega ja päike tõusis. Need jäävad mälestusi rääkinu viimseteks sõnadeks eetris, jutustajad ei ole enam oma saadet kuulamas. Käesolevas saates jõuab teieni kolmas ja viimane osa Paul Sammeti mälestusi. Paul Sammet oli Eesti vabariigi ajal politseijaoskonna abikomissar Tallinnas. Arreteeriti 14. juunil 1941 ja küüditati Sverdlovski oblastisse turinski linna piirkonda metsatöödele. Corelniki taiga laagris oli sunnitööl umbes 1000 eestlast, nende seas viis Eesti vabariigi ministrit, kõrgemaid sõjaväelasi, linnapäid ja poliitikategelasi. Pauls ametile teatati, et ta on rattud 10-ks aastaks laagrisse süüdistatuna kontrrevolutsioonilises tegevuses, mis seisnenud Eesti sõjaväes teenimises. Aga kuna nõukogude liidus välja antud seadused ei kehtivat mitte üksi Nõukogude Liidu territooriumil, vaid olevat välja antud kogu maailma töölisklassi kaitseks nagu süüdistatavale seletati, siis olevat rikkunud Nõukogude Liidu seadusi Eesti osas. Suremus oli laagris suur, samuti viidi vange teadmata, kuhu. Meie hulgast hakkasid ära kaduma ükshaaval nii üks kui ka teine. Ja. Ühel ilusal päeval Nägin mina und. Ma ei ole ebausklik. Aga see unenägu läks täpselt täide. Seekord ma enam ei töötanud metsas, vaid ehitasime ühte mingisugust hoonet just väljaspool laagrit. Ja, ja ja nägin järgmist und, et mind kutsuti. Nagu vanasti öeldi, vallamajja mingisugust asja arutama. Ja nagu sel ajal maavallamajades olid seevastuvõturuum, kus tavaliselt vallasekretäri ja vallavanemaid inimesi vastu võtsid, oli siis barjääriga eraldatud inimestest ja, ja kui mina seal uksest sisse astusin, siis nägin, et selle vallasekretäri vastas istub laua taga. Põltsamaa jaoskonna politseikomissar metsas ja Määri peale toetab sissi Krusty. Meie endine jalg. Tallinna mees ja ootab nagu järjekorda jutule pääsemiseks ja mina astun rahulikult vallamajja sisse. Järgmisel hommikul ma ütlen, et nad, kuulge ütlen oma kaastöölistele, nelja meheline lüli oli nüüd pange tähele, nüüd järgmine, kes ära läheb, meie hulgast on metsas, siis läheb tungal ja siis lähen, mina. Muidugi keegi ei uskunud seda asja, aga tõepoolest päev hiljem metsas läks, tuli metsaveorong, tuli reisivaguniga kajeviitide sinna vagunisse ja läks. Ja siis hakkasid teised ka juba uskuma seda, et kas tõesti midagi käimas on. Ja läks veel kolm-neli päeva mööda, siis tuuakse tungal metsast käed selja taga ja astub vahi sõduri järel, astub ka rahulikult keelsena uuesti samasse vagunisse ja sõidab ka minema. Ühel päeval olime parajad, teeb sellel uuel hoonel katus panemas ja töö hakkas lõbusalt tööpäev hakkas tema. Ja kuulen kui Alt. Meie ehitajate brigadir oli tuntud eestimaa laevameister Jakob hiil Saaremaalt. Ja see hõikab, et kas minu nime, et kas ma olen üleval. Tulin välja ja tema kõrval on Vene komandant, paberileht peos ja laagri komandant, laagri komandant ja ja kiil ütleb, et anna oma tööriistad teistega, et las nad annavad ära, aga tule ise alla. Ja tulin ülevalt alla ja see kontrollib paberi järele, nimi, eesnimi sünniaega ja lähme. Ja võttis kätte Teie viibinud vahituppa ilusti rahulikult ja seal pandi mind ühte mingisugust poksilaagrisse sisse enam ei lastud ja lasti natukene aega olla ja siis tuli konvoiülem välja ja luges sõnad peale, et kui ma vasakule paremale astun, siis tulistatakse mind hoiutamatult ja andis käsu kätte, et hakka astuma, need raudteeliini öeldud ja, ja sealt edasi. Ja vahi tuli minuga kaasa. Ühesõnaga mul tuli jalgsi hakata astuma seal õhtu eel järgmisse laagripunkti, käed selja peal, käed selja peal, koerad oli selline. Ja, ja siis vahisõdurile toodi nad pisut eemal asuvalt hobusetallide juurest ratsahobune ja see istus ratsahobuse selga ja sõitis raudteetiigi kõrval. Aga mina mõõtsin siis jalgsi liipreid. Järgmine laagri muttasus sealt umbes kuus kuni seitse kilomeetrit eemal ja kuna kurnatus oli kaunis suur, kahtlesin, et kas ma nüüd ära kõnnin selle aja või, või, või, või mitte, aga siiski jõudsin pimedas järgmisse laagripunkti, seal pisteti mind jälle ühte boksi, kus ta rahulikult ja sealt öösel rongi peale ja ja viidi sinna keskasulasse, kus me siis olime veidi lõbusat, aga mitte laagrisse sisse, vaid viidi ühte erilisesse hoonesse. Enne laagri väravat vaatasin, et huvitav näeb välja nagu vangla. Ja, ja kui tädi otsiti, siis mul ei olnud mitte midagi. Ja karika kobati läbi ja Esmiili pika koridori mööda vaatan igal pool olnud riivitatud lukustatud uksed ja üks tehakse lahti ja vaatan, mis kambri number on nüüd seitse. Ja ütlen, et seitse on vana eestlaste õnne arv, et nähtavasti poiss, sul läheb hästi ja pisteti mind sisse ta sisse. Jaja. Keskpäeval kutsutakse mind tähendab sama koridori peal taha otsa kabinetti ja seal on üks hallide juustega mees, kes hakkas mind üle kuulama. Aga nüüd tõlk ei olnud. Ja, ja mina vene keelt ju ei valdanud sel ajal mõne sõna ainult sain aru, aga see mees oskas natukene nii saksa keelt. Ja siis kuidagiviisi saime siis saksa keele vahendusel nüüd ühe teisest siiski mingil kombel aru. Välja, et mind süüdistatakse uuesti. Et ma olevat laagris kuulunud mingisugusesse põrandaalusesse salaorganisatsiooni mille eesmärk on olnud tekitada laagris ülestõus. Ja siis ahelreaktsioonina järgmistesse laagripunktides tahtsin minna igale poole vangid vabastada ja lõppkokkuvõttes sakslaste poole üle minna. Sõja, see tähendab see, et, et see on surmanuhtlusega karistatav asi. Ja siis, et on küll vastu, et midagi niisugust ma ei tea üldse olevat olnud. Ja aga siis visatakse mulle ette, siis skeem ütleb, et kuidas nii, vaata siis paberi peal pühitseda skeemi, näed, siin on rõngad, kõik igasugused rõngas on inimese nimi sees, näed, sinu nimi on siin tõesti vaatamisel rõnga sees on minu nimi kirjutatud kas tina või slaavi tähtedega. Ei, see oli slaavi tähtedega. Nii palju ma juba teadsin, oma nime oskasin kirjutada vene keeles. Viid jaa, jaa. Aga huvitav on see, et, et see terve see leht otsis teid rõngaid täis ja kõik on kolmelised lühist, kolmelised Lõõnid, kusjuures keegi ei tea mitte kedagi muud kui ainult kolmeline lüli teab ainult oma ülemust ja need peavad jälle. Ja mina ütlen, et ilmselt mitte midagi niisugust olnud ei ole iial sellest asjast enam mitte midagi ei tea. Ja siis visatakse mulle ette illuste rahulikult üks masinal kirjutatud ülekuulamisprotokolli ärakiri vene keeles, aga mille vahele ridade vahele oli kirjutatud siis eesti keeles pliiatsiga tõlgi ja loensuse tõlke pealt, et keegi, kes enne mind ära toodi, sealt esimesena, nii üksikult. On andnud seletust, et ema on ise rajanud salaorganisatsiooni ja mina olevat ka sellesse kuulunud. No midagi ei ole teha. Mina ja nende juure kindlaks, et niisugust asja ei ole olnud, vähemalt mina ei tea sellest üldse mitte midagi. Siis. Moodi see ülekuulamine igal õhtul umbes nädal aega. Ja siis jäeti mind rahule. Elasid üksikkambris. Ja ühel ilusal päeval peale seda, kui hommikul olime, siis silmi pesemas käinud. Ma kuulen, et kusagil keegi räägib eesti keeles. Tõesti on eesti keel ja ukse kohal oli siis ava, kus põlevsalatilamp ja mina läbi lambi hõikan koridori, et kes sa oled. Ja, ja see vastab, ma olen see Jerzy mõttend, vot ongi seesama mees nüüd kes olevat minu värbanud salaorganisatsiooni. Ja natuke aega hiljem, siis kutsutakse mind uuesti üle kuule juure taha kabinetti jällegi ja astun sisse, vaatan, et tema istub siin nurgas ilusti rahulikult, mind palutakse teil teise nurka istuda kah, on taburet pandud juba ja ja, ja ma hea meelega ka rõõmsalt, et saan üle hulga aja jälle oma inimest näha. Ja, ja selle peale, ah see ülekuulaja küsib, et kas tunnete seda inimest, mõtlesin, tunnen küll. Mis ta nimi on, mõtlesin, et see ja see siis küsib tema käest, kas tema mind tunneb, ütleb, tunnen ja mis ta nimi on, ütleb minu nimi. Ma sain aru, et nüüd on vastandamine. Ja tähendab ülekuulaja tema poole ütleb, no räägi nüüd ära, kuidas see asi oli. Ja see hakkab rääkima sellest ilusti rahulikult, et jah, kõik on õige. Tõepoolest, mina värbasin, tema ja niisugune organisatsioon oli olemusse ja kõike puhas ja niisugused eesmärgid olid sellel organisatsioonil kõik nagu nagu, nagu juba mulda vanemalt juba. Nii. Juurdlus kestis poolteist aastat, poolteist poolteist, poolteist aastat ja kusjuures prokuratuur saatis selle tagasi uueks uurimiseks, sest asi ei olnud selge. Ükski inimene ei võtnud niisuguseid asju omaks, aga üks ainukene inimene rääkis kõigile peale Kas te tahate öelda, kes oli see mees? Ja ei tahaks. Ja sellepärast sellepärast tema pärast, aga võib-olla ehk tal on järeltulijaid ja ma ei tahaks. Mis elukutse esindaja ta oli? See oli minu kolleeg omal ajal. Ja ma teadsin teda kui tublit inimest, aga juhtus nii. Ta oli niimoodi tunnistanud umbes 50 inimese kohta. Ajal enamik oma elu lihtsalt surid ära. Ja kui pooleteistkümne aasta pärast see on 1943. aasta novembrikuu lõpul. Selles asjas tehti otsused, siis oli meid järgi jäänud kolmteistkümmend, inimest, eestlast. Nendest on elus praegu viis. Tulime töölt. Meid peeti kogu aeg vanglas kinni ja tungal oli sel päeval kerges palavikus ja tööl ei lasknud. Ja kui tagasi tulime, siis oli meespeaaegu hüsteeria äärel kambris. Ja kui küsisime põhjus, mis on juhtunud, siis ütles ta, et kohtuotsused tulid. Küsis keegi meie hulgast, küsis, mis on. Surmanuhtlus oli vastuseks. Mees oli niivõrd endast ära, et lõug värises. Ja kui olime ennast kambris riidest lahti võtnud, siis hakati ükshaaval ette kutsuma vanglakantseleisse kuulutamiseks. Ja kes tagasi tuli. Surmanuhtlus. Tähestiku järjekorras võeti S täht, minu nimetäht tundub lõpupoole. Ja kui läksin siis omakorda ette ükshaaval meid kutsuti siis oli vanglaülem, punase kattega laud oli tal ees, teine teeb kul, seisid siis kas Valbe sõdurit täies rakmisi relvadega ja, ja tema istus ise laua taga ja siis lugesite otsuse. Ja tõepoolest ja surmanuhtlus maha raskusega. Kirjutage alla, kirjutasime alla, aga ära minna ei lastud, ennem kui see lubab ära minna. Ja, ja siis ta küsib irooniliselt selle peale, et noh kas käsi ei vääri isegi. Ma ei oska nii väga palju vene keelt, ütles ainult ühe sõna saatus. Siis aegamööda, uurides mind, võttis ta teisi paberi ja luges ette teise otsuse. Surmanuhtlus on ära muudetud 10 aastaseks fondistuseks. Me oleme teinekord mõtelnud, et kas olisi, niit, provokatsioon või taheti näha, kuidas meie niisugusse asja reageerime. Aga täpselt ei tea sellepärast, et keegi ei ole oma silmaga seda paberit, mis tekst seal paberite peal oli, keegi ei ole seda näinud. Ja siis, kui kes oli viimane, ma ei mäleta, kes oli viimane, kes sinna läks siis. Ja oli küsitud, kuidas mehetses ennast kambris nüüd üleval peavad. Ja vanglaülem oli küsinud. Ja, ja siis see oli nii huumorimees ütelnud, et ei ole viga, ainult et üks otsib, köitab ennast üles puua. Siis toodi see kähku kambrist välja ja loeti ta liiget, tegid surmaotsus, sul ei ole, sul on ikkagi 10 aastat, nii et asi on väga segane ja kahtlane selle koha pealt. Ja paar päeva hiljem löödi meid uuesti sealt otsesemalt välja laagrisse, tagasi, siis sattusime nõndanimetatud karistuslaagrisse. See oli üks jubedamaid laagripunkte, tähendab kõik mehed, kõik, kõik on kõik mehed, 13 jäeti ellu, Õigmed, kõik kolmteistkümnendail said üht, täpselt ühtemoodi, kõik 10 aastat ja 10 aastat uuesti ta. Muidugi meie kohtus ei ole keegi käinud, vaid see kõik selle erikomisjoni otsus. Jah. No ja siis sattusime sellisesse laagripunkti, kus tõepoolest seisis juba küsimuse all, et kas jääda ellu või mitte. Sellepärast aeg oli raske ja, ja töö oli raske ja toitu ei olnud üldse. Nii. Ja siis ühel ilusal päeval vaatasin, et ainukene tee, kust sellest laagripunktist nüüd pääseda on, kui saaks haiglasse kas oli metsatöö metsatöökogu aeg, Taigo, Siberi taiga ja, ja aga nüüd haiglasse pääseda, siis tähendab, peab mingisugune viga, olen või otsustasin oma purustatud rangluusid. Ja ja proovisin seda siis kirvesilmaga kaks korda koputada ka, et, et et saaks selle fondi katki ja siis saab niikuinii hiiglasse, ütle, kas ta kõik sellepärast iga päev, mis, mis, mis kuradil väljaspool metsatööd, see on siis ikkagi omale võidetud. Aga midagi ei tulnud sellest asjast välja ja see lugu on juba tänapäevani terve. Ja, aga nähtavasti oli külm märtsikuu metsas, kui katsusin seda teha ja tuli ennast riidest lahti võtta ja külmetasin ja, ja ei olnud midagi teha. Ja haiglas raviti mind igatahes terveks selle koha pealt sellest külmetusest. Kusjuures tänu sellele, et Kuressaare Aga siis oli komme selline, et kuis kes haiglasse sisse tulid, peab kindlasti saunas tädi minema ennemalt. Aga Steinbrück oli, kes minu ära tundis, inimesed muutusid täielikult ja kuulis, et mis mul viga on, ütlased Saluna minna ei tohi, siis olid seal surmalaps. Ja peale selle, kui olid teised ära käinud saunas, siis pani ta mind sellesse desinfitseerimiseks kuumakambrisse ja kõvasti higistab. Ja, ja järgmisel päeval siis võeti mind haiglasse vastu ja ma jäin sinna õige mitmeks kuuks. Aga siiski paranesid välja, oli toit veidi parem. See oli toitu kuigi palju varem ei olnud ta mitte midagi, ainukene asi oli see, et, et võib-olla natukene rohkem anti, see oli kõik, aga kvaliteedilt oli seal täiesti täiesti võimatu, teinekord supid. Vesi. Siis kui ükskord sealt ära tulin, siis sattusin tagasi sinna, kust ma olin tulnud. Kuid nii palju oli siiski. Loeti mind juba mitte enam metsatööks kõlbulikuks, hoid saadeti mind ühel ilusal päeval son 1944. aastal kohe peale oktoobripühi üldse taigast välja. Sealt korjati kokku, kus siis kõik need, kes olid ju täielikult juba füüsiliselt alla käinud ja saadeti ära turinski linna, kus oli metsa ümbertöötamise koht. Ja seal siis antin kuu aega puhkust. Ja. Seal sattusin kokku meie presidendi minia helgi pätsuga. Ühel ilusal päeval üks meie hulgast oli otsinud tema ülesse tee kandis oma viieaastast karistust seal ja oli elektrikute brigaadis pumbajaamas valves siis veeandmiseks ühele või teisele poole ja oli kuulda saanud seda, et et meie eestlaste hulgas, kes sinna saabusime, on olemas ka elektrimees ja nendel oli üks koht oli elektrobrigaadis juba sel ajal parajate ja, ja ühel ilusal õhtul tuli seal ma siis sinna puhkeruumi, kus, kus mind parati kinni peeti ja, ja, ja kõnelema, et kas ma ei tahaks tulla nende brigaadi ülem. No mul ütelda oli tuntud amet ja, ja samal matsin samal õhtul viis mind koer brigadiri juure ja, ja brigadir oli väga tore inimene, peab õpetama. Ja küsis ainult mu käest, et kust te tulete. Aga ütelge, kas te olete tõeliselt Eleti, ma ütlesin, et mul paberit ei ole, sest paberid on mullu kodumaal ja hästi ütles, et homme on meid üle hulga aja puhkepäev töötab ainult üks elektrijaam, minge sellesse elektrijaama siis valvesse, et kõik oleks tip-top korras olevat ja et koha pädi instrueeritakse Teid maitsesin, aga kuidas ma siis, ma ei saa ju siit välja, selle eest hoolitseb mina. Ja, ja viis menu siis rahulikult ja pani tööle. Tegin selle esimese päeva seal rahulikult ära. Sattusin kokku toreda inimesega, kes oli enne mind just, kelle käest ma vahetuse üle võtsin. Ja see on, see nimi oli Struve, et tema on Tartu Ülikooli kunagise astronoomiaprofessori suguvõsast elektriinsener Leningradi elektroTsila vabrikust ja, ja see on niisiis, kes esimesest nii ütleme õpetused jagas siis, siis mul seal, et mismoodi see elu selles laagris siis üldse hakkama saab, kuidas ta siis kohtasite helgibetsi nii helgi pätsi toodi minu juure, kuna tema kuulus ka elektrikute brigaadi helgi päts. Ja seepärast pumbajaam oli töötsoonis mitte laagris endale, vaid väljastpoolt tsoonisime nemad olid seal ühe Rumeenia ohvitseri naisega olid kahekesi siis vaheldumisi valves ja varustasid seda laagrit ja tööstust ka veega vastavalt siis kuhu tuli vett anda aparaati. Ja selleks evakueeriti kõik terve muu laagrikoosseis ennemalt. Ja mina sattusin jälle uuesti sinna laagrijaoskonda, kus ma olin kunagi tulnud. Ja sinna tuli järele samuti helgi päts. Nii et kui 1946. aasta jaanuaris ja siis lõppes, jälgib, et sul viieaastane motsionaadee karistus. Aga ta läks sama pinniseks väravasse, aga nagu ta väravasse jõudes, et välja minna, siis tuli korraldusetadate kinni hoida teda kuni eri korralduseni. Ja ta istus siis aega üle. Aga lõppude lõpuks pääses ta siiski ära Eestisse. Ja sai kätte oma poja. Üks poeg oli surnud lastekodus, aga teised pojad Mati sai tema kätte siis lastekodust. Ja hiilime, kohtusime temaga siis, kui mina olin juba vabanenud, siis kohtusime temaga Eestisse ja tuletasime meelde neid siis. Mida te teate kindral Lille saatusest kindrallilleks ära 42. aasta veebruarikuu sees erietapi ja, ja, ja koos selle suure grupiga ja pärast seda me ei tea mitte midagi temast 198 meest, kaks naist ja 198 meest ja kaks naist ja tema läks sellega. Mida te mäletate, professor Kogerman ist seal laagris, millega ta seal tegeles? Tema oli päevinikuks barakis ja kes hoolitses selle eest, et oleks kuum vesi õhtul, kui rahvas tuleb. Ja ja Tahjuris köetud külmal ajal ja ja aga huvitav inimene tulles väga hea vestleja oli. Muide näiteks Haapsalu linnapea doktor Alvar oli ka ju, peaks. Samas samas samas ühes barakis oli mis temast sai Kaneks. Tuli suure näljaaeg. Ja mäletan näiteks oli Tallinna siukest pangana pangaalal töötaja Sakkeus ja sake, kus muidu kooli tuli Alveri uuri üks õhtul juttu ajamas, Narjäärepale istus, eakas rääkimata, ta tuli nalja psühhoos, tuli pääl. Tekkis selliseid hulle asju, et et kuidas tema on kunagi Hiiumaal külas käinud ja mis tal seal on söönud. Ja, ja, ja siis Alvar sai muidugi aru, et kui arst ütleb, et tal on näljapsühhoos peal ja püüdis teda siis kuidagiviisi rahustada pannud, mitte kuidagiviisi see kogu aeg rääkis ikka, et 100 sorti salateid söönud ja kõik, ainult jutt oli toidust ega muud ei olnud, kui kaks inimohvreid oli, ainult jutt oli toidust. See oli kõigile raske aeg. Kuhu me nüüd jäime, räime, 46. aastani, 47. aastal, ma mina jäingi siis nüüd turinski linn, noh ja kui 47. aastal, siis minu brigadiir vabanes karistuse kandmisest, siis pandi minu kaela siis kõik elektrikute brigaadi ülesanded. Seal saadeti mind 1900 49. aasta peale uut aastat ehitama umbes mõnisada edasi uut laagrit ja uut metsatööstust. Ja uut elektrijaama. Seal töötasin ma kaks aastat ja, ja sinna tulid sisse masinat reporatsiooni järgi. Ja need jäid minust veel paigaldamata. Kui ühel ilusal päeval saadeti mind ära polaaralale võrguta linna. Sellepärast et seal tuli mul siis ära kanda viimane aasta oma karistusest. Orguters olin mina äsja käiku lastud 29. kaevanduse elektritsehhi juhatajaks. Pisut vähem kui pool aastat karistust kanda ja siis viidi üle sealsesse energiasüsteemi kus pidin ka edasi töötama esialgsete plaanide järgi, kui siis vabanen vabanesin mina 26. märtsil 1952. Kuid energiasüsteemi mind enam tööle ei võetud. Vangina ma töötasin seal ja kõlbasin, kuid nüüd vaba inimesena ma enam ei kõlvanud sinna järsku. Ja kusjuures tehnilised jõud tahtsid mind võtta, aga kaadrite ülemuli vastu vedas, et minu koht olevat ainult ang kätte ja tundrusse külmunud maad raiuma. Siis ei olnud kusagil kaks nädalat, otsisin kohta. Ja lõppude lõpuks maandusin siis võrguta linna elektrivõrgus. Kuna meil ei olnud õigust Eestisse tagasi tulla, ei olnud, ei olnud, ma olin eluks ajaks määratud elama, kurta linnalt. Kas teil kirjavahetus Eestiga oli? Ei olnud? Mul ei olnud mitte kedagi. Ja abikaasa oli ka välja saadetud Juri Kirovi oblastis, teisi mul kedagi enam ei mingit sidet Eestiga mitte mingit sädet. Lingvistika ja selle kurikuulsa Molotovi määrusega määrati, kes oma karistuse ära kandis, määrati siis asumisele ja mulle määrati asumise kohaks võrguta linn kuni elu lõpuni. Maandusin sealses linna elektrivõrgus seepärast, et kusagil ei tahetud mind võtta kui kuuldi seda, et kust tuled ja kui ma ütlesin, et ma tulen treitz laagrist. Rets laager oli sel ajal iluse kaunis range režiimiga poliitiliste vangide laager. Ja öeldi kohe ära. Kahju küll, aga me võtta ei saa. No ja siis, elektrivõrgus pakuti mulle esialgu Montööri kohta ja, kuid öeldi, et, et nendel on vaja tehnilist töötajat kes oskab arvestusi teha ja, ja, ja niisugust asja dokumentatsioonis peab lugu ja, ja ja kõik, aga et, et nad saavad maksta ainult Montööri palga. Aga ma võtsin selle siiski vastu, sellepärast et sain sellega andis mulle ka ühiselamus peavarju. Sel ajal valitses ju imelik asi, et muidu ei võetud tööle, kui pidi olema sulle elukoht. Aga elukohta said ainult siis, kui sa tööl olid. Et üks, üks surnud ring Sult täiesti surnud ring oli ja. Aga juhtus ka, et see juhataja, kes oli, ma ei teadnud, et ta ise on ka viis aastat ära istunud. Jäingi sinna tööle. Ja. Esimesest juunist 1956 kandsin vaguni ära tulekuni kaheksa viimast aastat, siis olgu ta linna, elektrivõrgu, peainseneriülesandeid. Kui nüüd kõigele sellele tagasi mõtelda väga paljud ei jõudnud Eestisse. Mis aitas teil, mida te peate kõige olulisemaks, mis aitas teil need väga raskeid aegu üle elada? Teate, ma olen mõtelnud seda asja aga ma ei leia vastust. Eks teataval määral õnne olnud ja, ja Jonny on ka olnud. Igatahes Ühte ma võin küll ütelda. Et kui inimene moraalselt laguneb tal ei ole kindlat usku ega lootust enam tuleviku suhtes, siis ta läheb alla. Aga see on küll kõikumatolb. Jonn on olnud, et ükskord peatakassa Olin koos võrgutas omaaegset Päevaleheosakonna juhataja Tederiga ja 1955. aastal. Teder ütleb mulle, et kirjuta Ja ma ütlesin, et aga mille peale ma kirjutan, kui süüdi on mõistetud mitte millegi Eestis, siis kes mind siis puhtaks pesed, mitte millegi eest, et mul ei ole mitte mingisuguseid tõendeid, mittemidagi. See ütleb, et aga mina kirjutasin sina kirjutada. Ja lõppude lõpuks siis ükskord detsembrikuu sees tuli ta mulle külla, ta elas ka seal nagu minagi. Ja, ja ütles, et võtab pliiatsi, paberi ja dikteerinud sulle ja dikteeris mulle lühikese kirja Nõukogude Liidu peaprokurörile. Ja ütles, et kirjutan neitsi ära. Ja, ja siis saada ta tagasi teatega ära otsemat teed. Ja mina siis tegingi selle lühikese kirja, et ma mind on karistatud selle ja selle asja eest. Mina olen selle karistuse viimase lõpuni ära kandnud täielikult. Olukord on mul niisugune niisugune. Ma ei tunne, et mul oleks mingisugust süüd kunagi olnud. Ja palun selle asja uuesti läbi vaadata. Ja 1956. aastal siis pool aastat arendasse paberi ühte kohta ja teise kohta alati teatati mulle, kus see asub jällegi uuesti. Ja 56. aasta juulikuu sees saan järsku kutse ilmuda julgeolekuorganitesse kohapeal. Noh, vahepeal oli abikaasaga mul kurgutas tulnud. Ega midagi. Aga ega tea, kus, mis, mis, mis ees ootab. Mind võttis vastu väga tore inimene. Sellepärast et on julgeolekuteenistuse kapteni aukraadis ja, ja, ja et esialgu siis hakkas küsima ühte ja teist minu isiku kohta ja ma ei saanud aruvõtmispärast mind siia kutsuti, et lõppude lõpuks võtad ta välja minu avalduse Nõukogude Liidu peaprokuröri mapist ja ütleb, et kas on teie kirjutatud, mõtlesin küll. Vot sellepärast ma teid siia välja kutsusingi. Ja siis me istusime neli tundi koos. Ja rääkisime seal need lood kõik ära. Ja siis ta ütles, et nüüd ütelge siis Kuidas nüüd seda asja kõike peab kirjutama, kirjutage nii, nagu ta oli. Ja ega mul siin midagi salata ei ole. Ja siis ta kirjutas sellest pikka protokolli, mitu lehekülge tähister ja andis selle minu kätte lugeda ja ütles, et lugege läbi, kui kusagil ka punkt või koma on puudu, siis ütelge ja parandame ära ja, ja, ja ja siis lugesin läbi ja nüüd kirjutage iga lehekülg alla ja, ja valmis ja ma küsisin lõppude lõpuks, aga mis siis nüüd sellest asjast tuleb, ütles selle peale, et igatahes meie kontrollime kõike, aga kui osutub kõik õigeks, nagu me täna siin oleme seda asja arutanud, siis olen kindel, et te olete puhtaks. Ja noh, ja siis saatis mind ilusti viisakalt ukseni ja ja siis ei kannatanud välja, ütlesin, et ma olen väga üllatatutena mikspärast, vaid see vanasti oli niimoodi, et kui sellisesse kabineti niisuguse asja pärast kutsuti, siis nii ukse vahelt nina pistsid, siis pandi sulle kolm kõvad sõna, kõigepealt. Ehkki ma ka täna mul on nagu, nagu inimese moodi suhtlemine olnud siis ta ütles selle peale, ütles, et ükski kuu on palju tehtud aga meie kohus on neid vigu parandada ja jätsime hüvasti, siis ilusti rahulikult ja läks siis veel aega. Kuni 1957 veebruarikuuni. Ja kogu aeg, ma olin muidugi komandatuuris koha peal arvel ja tuli ennast iga kuu ikkagi algul, kaks korda pärast hiljem, ükskord tuli endast ikka näitamas käia, maanteel suren ja, ja kutsutakse mind järsku, komandant, uurija. Ah soo, ma sain siis enne seda just sain märtsikuusest, sain 57. aastal siis rehabiliteerimisdokumendi. Aga kohapealne komandam tuur ei tunnistanud seda, ütles nemad peavad oma liinis saama. Ja ükskord kutsuti mind komandatuuri jällegi ja, ja ütleb, et, et antakse mulle mingisugune paber kätte, et lugege läbi ja nüüd olete siis eri asumiselt vabastatud. Mõtlesin, et aga mul ei ole seda ju vaja, mul on ju olemas ju kohtuotsus, on olemas melu rehabiliteerimise kohta. Ja, ja siis hakkasin selle komandandiks vaidlema ja seal oli kolm ohvitseri, istus ruumi teises otsas, üks oli majori aukraadis ja ja see jäi kuulama ja ütleb, et kuulge, et näidake, mis pabertilonsel. Me võtame selle kohtu rehabiliteerimise tõendi ja näitan talle ja see laseb Coriootsemate tuua minu toimiku arhiivist ja arutavad omavahel seal vaikselt ja ja kõik siis lõpuks komandandi käest, aga mis õigurgedestamist idioojate öeldes vormistega kordsematjatele vabastamise dokumendid asumiselt. Ja no muidugi tehti mulle siis paber ära, ilusti rahulikult sain puhta passiga. Ja sellest ajast saadik on inimese õigused käes dedoiti lihtsalt, kui töömeest sealses ei eksinud, ei olnud keegi, oli oma. Hei, see oli niisugune asi, et ilmselt taheti, et minusuguseid hingi oleks palju arvel, sellepärast et sellest sõltus ju ka nende töö. Kui neid oleks vähemaks jäänud, siis ma usun, et siis oleks ka nende kohtunud jäära kaotamise all. 57. aastal ma otsustasin siis pärast seda, kui ka esimest korda siis puhkusele tulla. Ja kuna nemad koha peal minu seda rehabiliteerimise tõendit algul ei tahtnud mitte tunnistada kuidagiviisi siis tuli mul selleks eriluba võtta. Eriluba lubas mind sõita ükskõik kus koht, aga mitte Eestisse. Aga mulle anti eriluba Burgutas välja sõitmiseks küll ja käisin siis puhkusel musta mere ääres ja tulin tagasi ja 58. aastal oli siis lõppude lõpuks puhas pass taskus. Ja, ja, ja otsustasin siis esimest korda tulla Eestisse. Siis kesköösel istusin rongi. Ja tahtsin siis seda momenti kaasa elada. Kui tulen Eestisse tagasi. Aga nähtavasti siiski see päev oli niivõrd väsitav, et ma jäin magama. Lükkasin paguni aknakardina eemale ja vaatasin esimest korda välja. Rong seisis, kus ma ei tea. Aga ta seisis mingi kõrvaltee peal. Ja üsna ligidal olid niisugused Selle kõige lühema männi okstes oli suur suur ämblikuvõrk. Ja selles ämblikuvõrgus olid arste, tilgad nagu pärlid ja päike tõusis tagant.