Aeg on kuulata pühapäevast vikerkärus saadet ja sellest tuleb kindlasti jutuga korvpallist, aga mitte ainult sellest ja koja kära, kuna sissejuhatuseks nüüd sõna Valter Ojakärule, sest meie tänane külaline on tema vana tuttav juba aastate tagant. Minu vastas istub üks halli peaga härra. Aga näolt väga noor Joann Lõssov, me tunneme 11 üle 50 aasta. Jaan kaks kindlasti ja, ja see, see meie tutvus hakkas sellest ajast peale, kui kui spordivõistluste järel korraldati nendes kinnistes ruumides oli seal poks või korvpall või mis iganes. Pärast oli tants. Nii, et publik sai ennast natuke liigutada, mitte mõtlesid ja mängisime Kuldse seitsmega tihti Kalevi võimlas ja te mängisite seal siis korvpalli ja nii tutvus pillimeeste ja ja sportlaste vahel nii tekkis. Ja mis aasta see oli, ma täpselt ei mäleta, kui te tulite kaheksa linna turniiri võitjaks. Leningradist tulles 46. aastal Jah, ja meie tulime kas sinna balti jaama vastu ja mängisime kalevite kantsi. Nii palju kui mina olen lugenud seda spordiajalugu oli vist see kaheksa linnaturniir tõesti niivõrd kõva koosseisuga, et see, et nüüd terve org kester läks balti jaama vastu tervitama võitjaid ei olnud sugugi mitte vale tegu, muide, ma tahaks siia vahele seda ütelda, et spordifanaatik tõeline niisugune spordifanaatik. Kui tema omad võidavad, siis ta, ta on nii ahned, minagi sellest võidust rabab nagu, mille arvel, et meie võitsime, eks ole, ja tookord oli ka see, no ühest küljest ka see, et Eesti vist Armeenia oli veel väiksem liiduvabariik tollal, kui Eesti oli. No kes need kaheksa linna seal olid? Need olid nad niimoodi, et Moskva, Leningrad dipliisi siis oli Kutaisi niieti, tähendab, grusiinlased olid kahe võistkonnaga isegi esindatud, siis oli Odessa, Kaunas, Riia, Tallinn vot need, kes konkureerisid omavahel ja need alati mängisid peaaegu kogu aeg koos. Esimene 80 turniir peale sõja või ennesõjaaegne ta on noh, ütleme nii siis kui Balti riigid okupeeriti politseis Lätti oli juba ja seal on 41 ja selle võitis Tartu assoo ja seal oli Tartu, siis oli niimoodi tuli Tartu Tallinna linnavõistlus ja oli küsimus, kes sõidab, kas Tartu või Tallinn-Tartu momendil parem ja võeti meilt Tallinnas võeti kaasik, kes hukkus Veliki Luki lahingutes ja mina taksovärvides ja me pidime minema Tartöörides, aga kuna eesti rahvas on niivõrd taus, et oli Tartu linn, tähendab ühe linna omand, eks linn pidi esindama siis Tartu läks oma jõududega ja seal olid siis veskila kaks Ericssoni Oscari ja siis tema vend Oskar oli ju pärast seda kuulus sopulaatoriga kaheksanda turniiri koosseisus ja võite, kus siis ka 46. aastal. Ja Kullam ja Naarits olid siis need uustulnukat tartlaste jaoks, kes ka peale sõda olid, kes tegid ka selle korrunemil väga kuulsaks, kas Kullam juba siis mängis, kulla mängis, Kullam mängis just hästi, noor ta, no ta minu arust üks aastat noorem, nii et ta on 1922 sündinud. Talle tänavast oli juubel ja mina olen 1901 sündinud, mängisime mõlemat juba vabariigi ütelda koondustest veel kandidaatidena. Ja meie noorte Kons olid siis juba enne just ütleme 30 940. aastal Butmaker prees René huga niuksed mängijad, kes andsid tooni ja, ja võib olla ka see, et korvpalli kandepind oli koolides praktiliselt gümnaasiumites ja ülikoolides ja pluss sellele, et kõik korvpallurid olid rahvusmeeskonnas kõrgema haridusega. Kõik Altosaar peksti Kärk, Robert keres, mahl ja nooremate hulgas oli siis veskile, kes oli väga noorena, hakkas peaaegu kuuendal aastal olümpiameeskonda pääsu, oli seitsmeteistaastane alles. Aga ma olen ära unustanud, kuidas meil olümpial käsi käis. Olümpial läks neil. Võib-olla õnnetult sellepärast õnnelikult ühelt poolt, et esimene mänge avamäng olümpiamängudel, kus esimest korda oli turniir üldse määratud, korvpall Berliini olümpiamängudele oli avamatš, oli Prantsusmaa Eesti meeskonna vahel. Ja selle mängu avas mängu leiutaja doktor Schmidt. Ta viskas selle mängu ülesse ja selles mängus oli kaalus aga palju prestiižikas mäng, me võitsime. Aga võib-olla oleks pidanud kaotama, sest me oleks teinud natukese sammu enda jaoks nagu kehvemaks, aga me oleks järgmised vastased saanud nõrgemad. Aga me saime selle tagajärjel mängud peale võitu, USA ja Filipiinid. Süsteem oli väga keeruline, siis me jäimegi jagama sinna kuskil peale kümnendat kohta samal ajal kui Poola, kes, kes kaotas kaks mängu ja isegi rohkem kolmenga tuli neljandaks. Nii et selle koha pealt on ja pole Poola rahvusmeeskonna treeneriks oli Šeiko, panin Tinn Šeiko, kes läks Poolasse peale meie gümnaasiumi lõpetamist. Titt eestist vanem vend Jaan Kuusik on, on noh nagu sekunsele, tema onu oli see. Nii et tema oli siis selle Poola meeskonna treener ja ütles, et vaat kui õnnelik laps, ma olen jah, et treenerina esimest aastat olles ja ta oli Bruno lukk Lucyga pinginaabrit. Sealt liini olümpiaadil tuleb veel üks tore foto meelde, kui meie Nikolai ste puulus tuli oma kaalus hõbemedalile ja üks ungarlane, see oli mingi haransid vastu ja see tuli siis kuldmedalile ja sellele ja kinni seotud oli nii kui turvahälli ja stepp voolav, naeratas nii õnnelikult veel kõrval. Vaat selle. Põlvega veel üks vahva lugu näiteks meie kuulsat korüfeed, ütleme poksis, Peter patsov ja Nigol matsu vennad. Ja üks esitas nime Nadine oma ütelda vene päras nimi juurde, nad mõlemad ju Euroopa hotelli Europa restorani omanikud, see, mis sa Viru tänaval jah, jah, jah. Ja siis kunsti Bullock pidi poksima viimases matšis Sarangi vastu, siis tal oli kulm katki, teda ei oleks lastud sinna minna. Aga kuna Seeberg hiljem see pere oli sama kasvukaal madalam mõlemad olid ühesuguse soenguga, siis ta natukene värvis seda pere juukseid ja viidi kaalu peale. Sest temal kulm oli terve ja sibula flaks Nikolai sibulale, kuna tema on torupillipoiss sealsamas, kus minagi sündinud. Ma tundsin teda võrdlemisestoriga skaut poiss ja ja sibula flakagi, aga tal oli ka teine vigast pöiaviga pöial ka vigastada, vigane ta. Ausalt võitlus ja, ja sai hõbemedali. Mina mäletan veel, kui nüüd tulla nende Kalevi võimla nende tantsumängude juurde tagasi. Kas te seal mitu korda nägin, aga kahjuks ta siis oli. Jah, kahjuks ta saatus oli, oli traagiline sellepärast, et tal ei olnud haridust ja tal ei olnud ka ausalt öelda elukutset ja kui ta peale olümpiamänge alustas juba üks aasta hiljem vist hakkas elukutseliste režiimiga tööle ja abielus ka võrdlemisi hästi õnnelikult, see tähendab ka rikkast perekonnast. Pruudiga oli tal aga vot see sõda ja, ja see masendus seda kohutavalt siis tulevad natukest pahandused veel nii-ütelda. Ühiskondliku režiimiga ja lõpp tagasi oli see, et ta prooviti küll veel boksi tagasi tuua, aga see enam ei õnnestunud. Tervishoiuläbi ja, ja ausalt ütelda, iseloomulik, liiga pehme, kuigi poksijat peaks olema tugevama iseloomuga, seda tal ei olnud. Natuke siis nagu tuletab meelde, aga tantsimas ta käis. Tuletab natuke meelde nagu muusikat ja ja võib-olla küll jah, mul ei olnud muidugi mingi poksija, aga võib-olla natuurilt olid nad sarnased. Ja aga valge, aga mul on ka hea mälestus. 43. aastal peale Veliki Luki lahinguid. Ma tegin hommikuvõimlemist ja nähti mind ülemuste poolt. Kindral Allik ja meie tulgar polkovnik Lessel Harry Lessel. Kõva ratsamees, kõva sportlane, püksikuid välja. Ma olin keemia eriluures. Mis sa siin teed, aga sama ringes oli adju tandiks. Staabis ütles, et ots on niisugune väike spordimees ja hommikuvõimlemine. Ja selle peale kutsuti mind küll 10 välja ja öeldi, et järgmisest päevast hakkavad ohvitserid tegema võimlemist koos ja Aadu Tarmak, kes hiljem tuli ka Nõukogude tšempioniks kettaheites ja, ja, ja siis kõikuse staap rivistati üles ja mõtlesin, et peaks midagi nagu lõbusamaks tegema, et mängima natuke muusikat ka. Ja vot siis Valgre oma korjaniga ja Berlin Lembit oma suure kontor passiga tegid siis muusikat ja mina tegin võimlemist suht ohvitseridele, reamees tegi siis seal alampolkovniku del progondlikutele ja meie ülem oli kapten, liiv oli väga, meie suurem osa olid need kõik ütelda meie oma oma rahvusväeosa tähendab kaheksanda korpuse, see oli seitsmes diviis, esimene diviisi staap. Nüüd sa andsid mulle levimuusika ajaloo jaoks ühe fakti, mida siiamaani ei teadnud. See on Valgre biograafia seal üksi väike terakene juures väga huvitav. Ja valgega on veel üks väga huvitav lugu, näiteks tema kuulus laul, peagi saabun tagasi su juurde. Praktiliselt see esimene tekst oli vene keeles. Ja Narva all olime siis Eesti seitsmes diviis ja korpus ja Valgali teised teises diviisis, tema kirjutas laulu valmis, aga sõnu ei olnud ja komissar komissar palus, et ilmtingimata ilus laul. Palun, laulgatali venelane, komissar tuli minu teada kapteni aukraadis. Kuulge seda laulu üks Petseri. Tähendab noh, ütleme Vene rahvusest metslane, kes oli ka korpuses ja hiljem ta laulis Aleksandri Nevski kirikukooris, nii ta kaks aastat tagasi surnud. Laulis seda laulu vene keeles. Peagi saabun tagasi juurde esiettekanne esiettekanne oli just seal ja hiljem oli selle venekeelse teksid juba tõlgitud. Albert vennale poolt oli see tõlgitud. Ja ongi saabunud, aga see. Möödunud ilmaga. Ja nüüd. Põdesse, nii kelle siin mullakihi saabunud siis? Astume koos. Iga. Õnn ja meie, ma ei. Mis on see mida on aga sisu juurde? Siis. Nii laulis Georg Ots ja Raimond Valgre igihaljas meloodia, peagi saabun tagasi su juurde. Aga neid tagasi korvpalli teema juurde ja tahan nüüd meie tänase saatekülalisele Joann Lõssov esitada võib-olla ka veidi sellise provotseeriva küsimuse. Nimelt mulle jäi meelde, et veidi aega tagasi, kui oli sellest kaheksa meeskonnaturniirist Leningradis neljakümnendatel aastatel, ei unustanud rõhutamata, et meie koondises oli enamus mehi kõik kõrgema haridusega. Kas siit võib lugeda välja need väikese vihje sellele, et kui sportmängudest rääkida, siis korvpall on see kõige targemate meeste mäng? Eriti kui arvestada seda, et praegu on ju küllaltki suur vastasseis korvpalli ja jalgpallifanaatikute vahel ja lehmad loomulikult tahavad, et nende mäng oleks see kõige tähtsam, kõige targem ja kõige parem. No ma arvan niimoodi, et tol ajal, kui me alustame selle korvpalliga, meie eeskujud olid mitte ainult korvpallurid, vaid ka jalgpallurit ei unusta ära kunagi meie kassi, imenson Kurema, kellega olen koos mänginud, tipner ja nii edasi ja nii edasi. Aga mis torkas silma, olid need, kes mängisid korvpalli, mängisid ka võrkpalli ja need, kes mängisid võrkpalli, mängisid palli näiteks Nooni oli ju väravavaht. Samal ajal oli võrkpallimängijate hulgas kõik sedasama essco mägi, nad mängisid korvpalli, aga. Kärk olid kõik, ka võrkpallimängijad, teiseks Kärk, miks teinud olid kõik kõrgema haridusega, Robert Keres kõrgem haridus markevis hiljem margiste kõrgema haridusega, nii et me võime näiteid kohutavalt tuua ja see meie noorus tol ajal nägi sellest eeskuju näiteks mul endal oli valida, kas mängida jalgpalli, mängida hokit ja mis pani sellele nagu pidurid peale oli see, et korvpall on mäng, mis nõuab natukene rohkem haridust, nahkem, rohkem oskust, tarkust, ja samal ajal. Ma võin ka näite tuua, kui me elasime pool kirjas, aga noh, praegunegi, see tähendab kõrvuti, tihtipeale mängisime omavahel natukene sealt malet. Mina ei ole mingi malemängija ja see oli rohkem, tema jaoks oli seal väike niisugune eksperiment. Aga sama Nende juures ta ütles, et tead, et malemäng on, mis nõuab kohutavalt kohutavalt mõtlemist. Aga see tähendab seda, et sa pead kogu aeg vaatama uusi. No ütleme, niukseid avanguid uusi, mingit sõitnud sattudes olukordi lahendada. Et mina olen võimeline 12 käiku ette nägema, aga sina üle kuue kuue küll ei näe. Aga ta ütles, aga ükski teine mäng ei ole niisugune, kes näeks üle kahe, kolme käigu, et nii, et sellepärast ma mõtlengi Siin on oma tõetera vist sees ka selles mõttes, et korvpall oma olemuselt on selline mäng, mis välistab ilmselt juhuslikust rohkem kui, kui mõni teine jalgpall või tähendab, sa võid ju seal ikkagi kahe käega seda palli hoida, sa tead, mis sa sellega teed tähendab, jalgpallis võib sõltuda Ratase kuidagi ootamatult või? No loomulikult, see on korvpallis ka võimalik. Aga, aga see juhuslikkus on, on välistatud vist rohkem kui teistes sportmängudes. Ma lisaks siia juurde seda, et korvpall on üks kiiremaid mänge üldse selles mõttes näiteks jalgpall ei saa kunagi olla nii kiire kui korvpall, sest inimesi külgei ole nii osav, kui ta võib-olla fantastiliselt osav, mõnel tippjalgpalli, aga ikkagi mitte nii nagu käsi. Selge, et noh, kui me juba jalgpalli tulime, siis on huvitav ka võrrelda, et käega põrgatada võib ju imeasju teha nagu Harlem Globetrotters, keda ma olen näinud, see on fantastilised ja võib-olla sealt on ka mul teatud eeskuju olnud. Et vaadata, kuidas seda üle viia ka mängudesse. Ja mul õnnestus omal ajal, 51., teisel, kolmandal aastal kunagi mängisin suhteliselt suurt korvpalli. Pallis võiks olla virtuoos küll, aga kui sul ei ole seal kiirust taga, aga jalg ikka allub teatud mõttes meie jalgpalluritel, praegusel on suured doosid, aga neil ei ole kiirust kasutades kiiruse juures kasutada sama, mis näiteks brasiillaste lon kiiruse peal kasutad seda. Vaat selles on korvpallis suureliselt, see juhuslikkus on vähem, teiseks. Noh, ütleme siis, kui me mängisime, ei olnud ju seda piirangut kahtekümmend nelja või 30 sekundit. Me võisime seda palli veeretada, hoida nii, kuidas me tahame. Ja selle tagajärjel oli selge, et meil oli teada, kuidas, mismoodi seda teha, mis tehniliselt ära kasutada, taktikalised, ära kasuta, kumba kätt kasutada, sedasama vasaku käe ja paremaga küsimus. Aga see ei tule mitte algharidusega korvpalli algharidusega, korvpalli abitseega, aga ta läheb kõrgemasse haridusse üle korvpallis ja tahab kõrgharidusse üle. Siis kui sa õpid ja nii korvpallurid tahavad saavutada midagi kõrgemat. Siis peab õppima õppima selles suhtes, et mitte ainult oma kehalisi võimeid mängu panna, vaid oma vaimsed võimed. Aga korvpallur vaimse võimetega on alati tippvõtame Pehka muusikamees tiks. Giga meeldib kirjanik, kirjanik Nende. Neid näiteid on väga palju tuua. Ja samal ajal on Tunne ennast sundida rasketel treeningutest välja tulles õppima seda, mida me tegime. No näiteks meie Butmaker, Kullam, Kruus, kõik on ju kõrgema haridusega ja kõik tegid. Viimati kaks mainitud ka Nõukogude Liidu koondises ata tähendab, see tähendab olla suur proff, me räägime praegu suud professionalismist, suur professionalism oli ka meie aeg, aga ta oli natukene odavam. Neid stipendiumi ainult liidu koondises olles ase nõudis kohutavat pinget ja me pidime ennast arendama. Võtame, puudutas kunagisi spetkeevitšus, tonkus, rektor kehakultuuri instituudi rektor Kaunases. See räägib isenesest korkija tšikia. Nii et see räägib, et korvpall ei ole ainult jooksmine, vaid korvpall on ettemõtlemine ja mõtlemise juures on tarvis matemaatilisi teadmisi. Selle korvpallijutu vahele võiks nüüd kuulata jälle veidi muusikat, seda enam, et tänase saate külaline Joann Lõssov on ju suur muusikasõber. Ja tema lemmikute hulka kuulub ka näiteks selline laulja nagu Louis Armstrong. Nii nagu populaarmuusika Louis Armstrongi aegadest on kahtlemata ka korvpall sellest ajast, kui Joann Lõssov ise mängumees oli neljakümnendatel viiekümnendatel aastatel muutunud kindlasti tohutult. Kas seal on mingeid? Ma ikka vahel nii kõrvaltvaatajana kuulen neist kombinatsioonidest. Kas mängu ajal on aega enam mingeid kombinatsioone mõelda või on mingi põhi põhikombinatsioon olemas, et vaat ma olen siin ja ma annan sulle. Tegelikult on kõik mängule sõidud kombinatsioonide peal ja ütleme, see ajajärk, kus noh, ütleme meil Eestis oli kombinatsioonid väga rikkalt ja väga hästi läbiviidavat õige meie kuulsuse. Just sellega, et me oleme väga taktikaliselt küpsed, meie tehnika oli pehme. Võtame võrdluseks lätlased, leedulased, leedulased, eriti hea tehniline käsitlus, aga väga terav, väga tugev ja samuti tark mäng, sest nendel korvpalli tõusis 36. peale olümpiamänge, kui tuldis Lubinas ja ja mütsi ja kusinovskas tulid. Ja siis 30 70 tulid Euroopa meistriks 39 Euroopa meistrid. Nii et vabandust, nad tulid Leetu siis, kust Ameerika, Ameerika ja need Ameerika ühendriigi tähendab kodanikku ja õppinud selle asja niivõrd kätte Edward kätte. Ja kui me nüüd võtame, et meie oleme korvpallikooliga Ameerikast vana meie vanakese nimetasime koite laagrisse tasand Herbert Niiler, see oli meie korvpallialusepanija ja nendel järeltulijad, kes oli, oli mast, Richard mast oli Aleksei esile noi. Nad olid ju kõik Springfieldi Ülikooliharidusega ja nad tõid selle Ameerika kooliga meile ja meie omalt poolt eestlaste visadusega ütelda, kuidas, mismoodi seda paremini teha. Rakendasime nüüd aga on need ajapiirangut sees ja selget, kogu võimete kehaliste võimete ampluaa on tõusnud. Kui palju palgad praegu ütleme, Metter 76. et nii nagu mina olen üleval, tonksuvad neid on. Aga ma tahtsin muide küsida just seda, et millal üldse meil esimest korda hakati tonkama ilmselt tollal neljakümnendatel, viiekümnendatel või mitte, kuigi pikkuste meestele. Pikkus jätkus jah, ütleme liks oli kaks, null, kaks ja Kärkoli meeter 93 94 pikk ja kullamise meeter 90, nii et oli, kas tuleb, esimene oli meil laga, Mart ahaa, jalaga Martin 1009. Ta oli tegelikult nõukogude liidus ka esimene aga 953. aastal. Kas seda hakati tegelema, see näeb väga efektne välja ja publikule see väga meeldib. Aga tal on ikka peale selle efektiga niuke praktiline tähtsa kindel, kindel korv igal juhul tänavastav pruugi olla muidugi, aga siiski kindlam korvkuinii samaks. Tänapäeva nii-ütelda nii, kaitsemängijate võimete poolest on ta praktilisem, kui sa korvi all oled ja kui sa ei tonksavaid taha tossu taga lauda visata, tagalauast või kuidagi puhtalt panna, võid pallilal mikspärast praegu on niinimetatud kulp on aga kõrgelt, nojah, keeritav Tenu tabad ära, aga tonkseta sa ei saa, siis sa pead selle palli kuidagi ta käest ära varastama, aga see on võimatu ilma veata, see pall on kaetud ja seda enam, et näiteks määruste järgi on lubatud ju, et kui pall läheb korvi tagalauast ja tiirleb korvirõnga peal ja kui sa suudad seda palli puhtalt võtta, nii et see liiga korvirõngastega midagi ära siis on kõik puhas. Väga kena. Neid efekte veel ei ole, aga nad tulevad kämmal oli nagu see meil oli jah, laga Mart oli see, kes 53. aastal turniir oli Riias. See oli peale Stalini surma, toimus turniir, me olime Nõukogude Liidu koondisega laagris enne Euroopa meistrivõistlusi ja sealt saadeti koju, võeti uuesti kokku ja Eesti meeskond oli siis esindatud. See oli siis rahvusmeeskonnad, esindasid kõik sellesse sel turniiril ja seal seal Dauga võimlas. Turu lähedal väga lähedal. Kui Me tegime harilikku soojendust, oli kõik normaalne, kõik vaatasid meid ja teisi, aga siis, kui me tegime efekt soojendust, siis olid niisugused väiksed söödud, lubatud ja natukene atraktiivsust. Sellepärast paluti, et mina teen igasugust sööki, mida ma oskasin ja mida ma muidugi mul. Aga Martini siis ülevalt toksume seda palli. Publik oli olemusega meie peal, kõik vaatasid, kuidas seda tehakse. Nii et ja see oli esimest korda, see oli soojendusele ainult mängus ei. Ja mängus ma kahjuks muidugi ei saa ütelda, et muldmälu kehv on, aga aga ma nagu ei mäletagi, et mängus tol ajal oleks kedagi saanud seda teha. Ma ei tea, kui pikk mart, aga parem kvartali meeter 93. Ta öeldakse 96, võib-olla see on selga, ta oli võimas kõruse, ta hüppas näiteks treeningdressiga meeter 86 kõrgust ilma ette valmistamata. Tal oli üks väike puudus, oli lühikesed käed. Aga kui sa nyyd ennast mõtled noh, lühikest kasvu mees ja kas sul oli rohkem annet või rohkem tööd? No ma arvan, et teatud mõttes on annet olemas teatud mõttes olemas igal aga igal juhul töö, igal juhul töö ja võib-olla see, et ma kasvasin üles tänaval, mina hakkasin näiteks uisutamas käima kolmeaastaselt Kadrioru tiigis, isa ütles, et poisid, mul vett ka. Siin on teil uisud ja mitte mingisugust küsimust ei olete, tulete koju ennem, kui õhtupimedas on see torupill ja sikupillirajoon olid, seal olid niisugused mehed nagu Harald Reinvald boksis ja ja siis Pulov oli, tähendab ka poksis, Pustoli poksis jalgpallimängija oli, Simson elas sealpool kandis, samuti oli seal Meie akadeemikud Alumäe, et tähendab see võib olla Vladimir Alumäe ja, ja tema Nikolai Nikolai Leo oli minuvanune. Nii et see oli niisugune mitmekülgne, see oli ikka spordimehed, oo jumal, valume mängus väga hästi mängis võrkpalli ja tennist mängisid niikuinii ja sealsamas oli sisse politseiaed, kus mängisime jalgpalli ja käisime siis õunaraksus ja ja pluss sellele muidugi kivisõda pidasime ja käisime Russalka juures ujumas, kui seal kaks ujulat ja selle kollektorid. Ja mul on meeles ka, kus praegu on Lenderi gümnaasium, seal oli niisugune väljak suur, väljakesele mängisime palli ja ma selle koha pealt mäletan ennast väga hästi. Juba viie aastaselt olin millegipärast niisugune Sartnik ja rahvastest pallis, no teised natuke vanemad võib-olla olid minuvanuseid oli ka kindlasti oma, olin napsaja pesapallis on ka niisugune nimetus täpse, omal ajal mängisin ka Ameerika pesapalli ja siis olin just see, kes püüdis neid palle, ütle tagant siis, kui sulle ette toodise palju suure hoogas ja vaat kõik see, võib-olla see alus oli ka sealt pärit ja ja muidugi see, et ma olin lehepoiss pandi jälle sellega, et igale jalgpallivõistluse said prii sisse. Ja mida mitte ainult mina ei olnud, vaid need olid väga paljud ka teised meie sportlased ja ja sealt jah, nii et andke andeks, aga siiski siiski töö ja kuigi ma tegin võimlemist tänu Roodestele, võimlemise õpetajale tol korral ma olen Eesti meister ka võimlemises ja vettehüpetes ja. Ma lugesin kuskil, et seal oli 13 meistritiitlit ja 13 erinevate alade meistrid, just erinevad. Ta on jah, rääkida mängudest, siis selle koha pealt võib-olla anna andeks, aga töö oli nii, et siiamaani näiteks. Alates 1937.-st aastast, kui ma sattusin russi meeskonda teise meeskonda koosseisu. On võimlemisega tegemist hommikul ja ma teen teda siiamaani ja mitte alla 30 minuti. Vaat, sa mainisid nüüd russi, mina mäletan, oli veel teine Vene klubi oli Vitjas ja need olid tol ajal kõvad käed ja ja, ja me räägime praegu integreerumisest, siis mingit integreerumist vaja ei olnud, kõik olid ühed ühed eestlased, et võiks kõik. Üks käis Vene gümnaasiumis, teine kes Eesti gümnaasiumis, aga noh, nii sihukest vahetegemist ei olnud. Ei, absoluutselt näiteks dekas meistrivõistlused, see oli fantastiline kaasaelamine. Kui Lenderi Gümnaasiumi tüdrukud elasid Westholmi poistele kaasa siis. Noh, me nimetasime ratsakünas ja siis, ja see las kaanel elas nende väikeste rahvustele kaasakas olisid saksa poisid või olid siis linna Vene gümnaasium, vene eragümnaasium, kes mängis, elasid kaasas vastastikku, nii et see oli, see oli niisugune keelte Babylon, et keegi ei saanud aru, kes kellest karjub ja kes, kes kes kuidagi nii-ütelda kellegi kaasa elab. Ja teiseks oli veel niimoodi, et näiteks jalgpallis oli ju, vihjas praktiliselt mitte seal, kus on üks seesama. Aga Russeli nagu korvpalliga ja seal saavad korvpallurit sama klasekud Ivanov tutkinit ja, ja mängisime palli ja korvpalli. Mina hiljem mängisin Estonias ka veel kuulsa Blosfeldiga ja kõigemastiga ja diivaniga ja niisuguste meestega, kes olid juba hiljem Eesti rahvusmeeskonnas ja juudiselts oli Maccabi oli ka kõva mees jummal jama nii-ütelda. Noh, siin peale seda olid pakendid olid ju jalgpallis ka meie Eesti meeskonna tugisambad. Nende isa mängis tol korral vanni või nüüd nüüdne marati. Noh, ma ei mäleta, mis osakonna juhataja oli. Mängid Maccabi ja kopagaslowski, oli üks Eesti rahvusmeeskonnamängija koos Kuremaa Richardiga. Nii et selle koha pealt ei ole mingit küsimust. Kas sa oled, et ühe või teise rahvuse omanik, kas räägite ühte keelt või teist keelt? Absoluutselt mitte, midagi ei tea linna Vene gümnaasiumis, kui te võtate. Noh, jumal, Ott, meil oli riigikaitse õppus oli eesti keeles. Eesti keel oli iga päev ja meil ei olnud õpilaskes valdanud keelt, rääkimata muidugi seda, et eesti keelt igal juhul aga kas ladina keelt või saksa keelt või siis mingit muud teist keelt, nii et see oli see oli välistatud, mingit integreerumine, kõik olin ja selle sees. Ma mäletan ju oma head sõpra Viktorignaatsid ja tema vend Sergei, mõlemad pillimehed ja, ja väga palju oli näitleja gümnaasiumi õpilast mitte oma maale elama kas sattunud või vabatahtlikult läinud inimestel on ju alati alati rohkem probleeme, ütleme kui kui päris elanikkonnal ja meenutame neid paljusid, kes revolutsiooni ajal lahkusid juba Venemaalt. Ja ma tean, et sa oled suur muusikasõber ja sulle meeldib Soljaapin. Eks Soljaapin oli ka mõnda aega nagu ei tahetud Neil tunnustada ja ja ma imestasin, kui ühessanyaapini kassetist korraga oli kolm vana kirikulaulu, noh üks asi oli seal, Jaapina, teine asi oli kirik. Ja siis nad siiski ilmusid, see oli suurepärane muusikataadi ju seda väga palju laulnud ja sa kindlasti tead neid neid teenuseid võib-olla isegi rohkem kui mina. No ma ei tea. Aga ma tean, aga selgelt säpin ja Sobolev ja Smirnov olid ju eeskujud meie ooperi suurele järeltulijate põlvele tervel Venemaal ja kuis Räpinaks ära läks, kujal Johingi läks ära ja tõestas, eks ole, et tema jääb venelaseks ja tema oma saavutustega alati kriipsule sallata, venelane läppin oli kunstnik, aga tema lauluhääl tema selle oma kujuga, oma atraktiivsust, seda ma ütlesin ka, et vallutas ju kogu ooperimaailma ja see, et tema ei unustanud ära, et ta on, kus rahvusest on ja need kontsertesinemised, mis tal olid, eriti see liturgia, mida me oleme nautinud ja kuulanud. Vahepeal olid keelatud ja palju, palju head, kuigi me oleme olnud ka see leping suvilas, son pordis Nõukogude liidu koondvõistkond oli seal treeninglaagris ja me nägime, et see oli Moskva parteikomitee suvilaks tehtud. Aga hiljem peale Stalini surma jää, murdus ja tanti lepini sugulastele tagasi ja seesama läpini, noh, ma ütleks niimoodi. Eeskuju, ta oli meile nii mõnelegi laulu õppimiseks ja kuulata seda, see on lihtsalt süda võtab soojaks. No sellesama seeläbi ka üks vahva, eks ole, meeldetuletus, et Nõukogude liidu esimesed sõidud välismaal olid väga-väga respekteeritud ja väga rasked. Mul õnnestus minna Pariisi 46. aastal, kus me olime naiskond ja meeskond, aga Moskva nime all. Ja seal väga palju nägime ajaloolist, kõik need Pariisi näitused, luurit, käisime versais, käisime kuningate palees ja, ja kõiki-kõiki oli sellepärast huvitav, et võib-olla kõik ei tahtnud sinna minna. Aga see oli kohustus, tol korral see kohustus. Ja see andis meile väga palju juurde. Ja siis, kui me tahtsime ka minna midagi, kuna me teadsime, Pariis on üks, üks tsentrum keskus, kus on ka väga palju emigreerunud vene rahvusest inimesi. Ja milleldi, palun minge, on väga hea restoran, vene restoran. Te saate seal näha, imetegusid, imelugusid ja see, et kui me sinna tulime, siis esiteks, mis meil torkas silma, et teenindamine oli kõik vene rahvusest riietuses särkides. Teiseks oli Kriski kvartett, laulis seal see, mis oli ka siit ärapagenud ära sõitnud. Ja kolmandaks, kui me hakkasime nendega rääkima, et me tahaksime ka vene muusikat mille otsemat teed pointi plaadi peale Salepin pantis, Smirnov pantis Soboli. Ja hiljem, kui me tagasi tulime, sealt siis meie komissar õnneks juhtesse komissar nagu vist. Aru saanud, et ega ei tohi sellest mingit lärmi teha. Need on kõik keelatud. Aga ärge kusagil rääkige, te olete neid kuulnud. Ja kui ma tulen tagasi jah, et see oli tema huvides tema enda huvides enda huvi tema enda huvides. Nii et selle koha pealt on, on niisugused vene traditsioonid on süvenenud väga tugevalt sisse ka nende inimeste hulgas, kes on välja rännanud, kas olukorra sunnil võid lihtsalt vabatahtlikult ära läinud ja siis võtame ka hilisemat siit lahkujaid Rostropovis? See on ju maailma tipp. Ta läks ära, siis ta teadis, et siin ei ole tal võimalus seda teha, mida ta teeb väljaspool? Aga nüüd võib-olla läheme päris kaasaega ja, ja käesolevas nädalasse. Aga enne, kui me jutuga sinna jõuame, ma pakuksin kuulamiseks ühe pala, mis on kõlanud omal ajal Kaunase spordihallis, kus üks hiljutine tragi aset leidis. Ja, ja meil olid kaks aastat järjest, olid sel ajal, kui mina raadio orkestris töötasin niinimetatud sõpradena, no tead ja see on üks pala, mida laulis Poola lauljanna Regina Pizza ja kus mina tema kõrval natuke ka saksofoni puhusin. See oli siis aasta 1969, kui Valter Ojakäär mängis saksofoni Kaunases spordihallis Regina pisaraid laulu taustaks. Ma ei tea, kui palju siis seal publikut oli, aga no puupüsti täis kontserdil tollal kõik alati korvpallis ja nagu korvpallis. Ja, ja, ja see kaunis kurb lugu viib meid nüüd selle selle käesoleva nädala juurde. Ja no mina seal ise kohal ei viibinud, Joann Lõssov vist ka seal ei olnud, aga olen rääkinud inimestega, kes seal olid ja nad väidavad muidugi, et et tõesti see suur spordihall ja Leedu korvpallipublik on midagi sellist, mida siin paraku ei ole juba mõnda aega näha olnud. Ega kõik ei saa kabubliku kaela ajada, ei, publiku kaela mitte, aga, aga ma ei tea, kuidas Jon Lassov arvab, kas tõesti võib mees. Konnale mõjud, aga ka selline. Tohutult suure publiku surve tähendab surve selles mõttes, et nad on oma meeste poolt ja teevad sinu hirmus pisikeseks. Ma arvan, et publik aitab väga palju kaasa ja see, et publik kedagi ehmatada võib siis meeskond peab olema küll väga algeline. Mina arvan, et meie meeskonda siis karastatud ja see kindlasti ei olnud põhjuseks kindlasti publik aitab väga palju kaasa, näiteks kaheksaturniir siinsamas, millest meil enne juttu Tallinnas oli publik väga ärevil ja väga põnev, sest meil oli ju lisamäng dipliisiga, kui me võitsime selle viimase kuulsa Butma kri haakviskega ühe punktiga. Nii et publik pärast diviise suhteliselt isegi Nemad, kes on karastatud nende kisa ja lärmi peale tol korral eesti rahva nii-ütelda poolehoid oli, noh tõesti oma oma meeskonna poolt. Aga, aga see ei mõjutanud mängu käiku. Ja ma ei arva ka, et siin me ju käiku mõjutas, mitte seda. Ta aitas kaasa. Ta ergutas leedulasi, aga mitte meie hävingut. Me nimetame seda sõna hävingus, ma ei nimeta hävinguks. Ei, see ei ole katastroof. Aga nähtavasti on meie meestel puudu sellest tugevast tundest, mida nad oskavad teha, et et kõik, mida te oskate, nad rakendavad mängus. Ma arvan, et seesama koosseis, kes välja läks, mitte kunagi raudtee enam nii palju ei kaota, nii palju, ükskõik kus kohas nad ka ei mängiks. Aga see esimene moment, kus me läksime väga vastutusrikkale turneele Teiseks, me läksime lõvikoopasse, leedulastel, leedulastel, lärm on alati olnud tugev ja, ja paratamatus on see ka. Et Leedu meisterlikkus on tõust võrreldes sellega, mida meie räägime oma tasemest, meie tase, keskmine tase võib rahul olla, seesama mäng brasiillaste vastu, kui me seal ei suutnud võitavaid, kaotasime napilt, siis me näitasime oma siiski paremust ja 20 22 punkti ei ole mitte väike paremus. Ja nüüd neile vikerraadiokuulajatele, kes ei ole võib-olla suured spordifännid, siis selgituseks niipalju, et jutt on olnud nendest mängudest, mis toimusid eelmisel teisipäeval ja kolmapäeval Euroopa karikasarja mängud. Karikavõitjate karikasarjas, siis Kalevi meeskond mängis Leedu Kaunase Žalgirise ka Kaunases ja päev hiljem siin kolmapäeval. Eesti näitused mängisid gruusia meeskonnaga, Rostovi asot. Esimeses mängus tuli suur, kaotas teises mängus suur võit. Selge on see, et vastased olid muidugi väga erineva kaliibriga aga John Lõzov, mida ikkagi teha siis selleks, et neid võita tuleks? Kui kaotusi, no ma arvan, et selleks, et võit tuleb hakata paasi looma ja baasi loomine hakkab lastest peale koolides peab hakkama tegema kehalist kasvatust. Seda nimetataks kasvatuse tegelikult kehaliste harjutuste mitmekesistada ja pallimängude koolkond peab olema primaarne, meil on küllaltki pallimänge küljelt, aga korvpall on siiski meie lemmikmäng ja siit hakkan peale ja näiteks seesama mäng, kus meie näitused mängisid. See on ju praktiliselt baas tulevikku meie rahvusmeeskonna jaoks, sest Kalevi koondus on veel võimeline omast stabiilsusega säilitama seda, mis nad on, aga kaugele ette minna neil enam ei ole. Ja sellepärast me peame mõtlema selle peale, sest sellest baasmeeskonnas, kes praegu treenib Salametsa juhtimisel ja see supermeeskond, kes mängis Kaunases, liitmine peab toimuma valutult ja see saab toimuma ja ma ei kahtle, et meie korvpall võtan võib-olla aega, aga me jõuame sinna, kus me oleme olnud. See oli nüüd väga kapitaalne tõdemus ja Joann Lõssov, ma võin öelda nii palju, et me säilitame Eesti Raadio arhiivis Vikerkääru saated, nii et me võime kuskil viie aasta pärast või hiljemgi selle saate välja võtta ja panna selle magnetofoni peale ja kuulata uuesti selle lause üle ja siis näeme, kui kaugele on meie korvpall selleks ajaks jõudnud. Ma arvan, et minu järgmiseks juubeliks 80, me jõuame sinna. Peame pöialt meest sõnast, nagu öeldakse, aga need, kuna saade hakkab lähenema lõpule teeme siis tänagi selle traditsioonilise trikki siia lõppu, et saatekülaline saab valida viimase muusikapala, millega on siis tegu? No ma arvan, et see tegu võib olla tuletab meelde ka meie eelmist teemat Kaunas korvpall, kaheksandat turniir 1945 ja meil oli võimalus kohtuda Kaunase Üliõpilassega. Üliõpilased, eriti daamid, kes õppisid arstiteadust, olid meiega nagu väiksed sõpruse alus, et ma käisin nendega ka kontsertitel ja neile pakuti tol korral vaadata ooperit ja see oli putšini ooper Tosca. Ja vot selle Tosca ütelda aaria turgu, rada, laule, seal kiprospetrauskas aga see jäi mulle niivõrd meelde ja, ja ma olen ka hiljem ka mitmel pool mujal kuulanud seda ja meeleldi kuulaks seda. See on siis üks Cavaradosjaariatest ooperist Tosca Putšiini ooperist ja ühtlasi sel puhul tänan sind meie mõlema nimel, Joann Lõssov. Ja loodan, et sinu ennustajavõimed on. Tead, kui olid ja on sinu võimed olnud korvpallis.