August raam on üks kolmest vennast, kes kõik olid Eesti vabariigi kõrgemate sõjaväelaste ja riigitegelaste autojuhid. Kuulete selles saates, mis sai kindralite autojuhist augus traavi. Ajateenistus algas Tallinnas autotankirügemendis. Noorteaeg oli meil neli kuud ja siis selle aja jooksul sain autojuhi kutse, õppisin seal ära sõita oskasin enne mul vend oli enne juba autojuht ja tema õpetas mind sõitma, nii et ma sõita oskasin, enne kui ma sõjaväkke läksin ja ta oli Eesti autojuhtide ühingu esimees. Kaua aega. Photo Viikmäe. Otto Viikmäe ja Palusalu partner oli armsal või. Esimene partner ja tema leegi Palusalu ühe korra seljale saanud Palusalu teda sel ajal ei saanud, töövõitudega anud, võitis. No ja siis sõjaväes aasta oli meil sõjaväeaeg sel ajal tankirügemendis ja sealt ma sain lahti esimesel märtsil 1009 kolm viis. Ja tulin siis ära koju ema juurde siia alusse. Ja ei saanud olla vist paar nädalat sain olla juba helistati mulle Tallinnast, vend helistas, et tule, Sa hakkad autojuhiks ja läksingi tagasi ja siis saingi sinnasamasse auto-tankirügemendi autokompaniisse, tead autojuhiks ja kuulusin seis kaitseministeeriumi staabi koosseisu. Tuga, aga huvitav, kes neid autojuhte siis valisid, vot see, see see või määras lihtsalt juusõidult maha. Need olid jah, juba niimoodi ikka väljapoolt tulid kuidagimoodi nagu mulder, vennas, teise osakonnal tuli auto. Ja siis ta oli rääkinud reegile Rekule ütelnud, et eks siis muidugi rääkis sealt Masingule või kellele, ja ma läksingi linna järgnenumil, kui siis seal telefon oli sel ajal vähe metsavahile telefon, alus, elasime ja siis see tüdruk, tütar käis ütlemas, et helistad, tulgu homme hommikuks linna, võtke tööriided kaasa. Ega ma siis teadnud midagi muud teed, võtsin tööriided kaasade peale ja läksin siis hommikul linna, tead siis tuligi välja, tead, et nad said autu ja. Otto kutsus välja teine venna, teine vend kutsusele, teine timaseid sõjaväes, mis mark, teie esimene auto oli sõjaväes. Staabis oli mul Chevrolet ja siis ma sõbrale läks ära ja siis ma sain. See läks sellele esimese osakonnale Soodla alla ja, ja siis ma sain puigi omale. Puit maksis 850000. Testinas see oli siis 8500 krooni ja jaamas, Luik oli hea ja kaheksasilindriline mootor oli peadmine, töötas vaikselt-vaikselt. Kui ikka käis tühja käigul, siis kui käe vaidtiiva peale siis tundsid, et käib, aga muidu ei kuuldki, tead kuidas see elu oli, siis oli sõitmist paljuga vä? Sõitmist oli ikka suvel, oli palju, aga talvel oli niiviisi, et ükskord selle kuue aasta jooksul, mis ma olin veebruarikuu sees, ei käinud kordecarast, alles siis oli, nendel oli sõjaväestaabis, oli üks dispetšeri moodi niisugune mees, tead, kes sealt kutsus välja, kus kohta ja millal ja, ja neid. Ja siis, kui ühte autojuhti ei olnud, siis kutsuti teine selle asemele ja niiviisi käisse. Teil olid siis sellised üldjuhid, aga olid ka kindlad. Kindlalt, kes olid jah, osakondade peale üks esimeses osakonnas sõites haamrid on surnud, ka neid siis oli, mina sõitsin teises-kolmandas, oli neil mäletagi enam, kes seal sõitsid iga, nii et igal osakonnal oli auto. Ministril nendel olid omad aga staabiülemal kreegiabidel oli kahepeale oli üks Hutud, seal sõitis üks Pitkal oli üks poistelt selle venelast viisid ära. Lipp oli kodus, keegi kaebastajad, lipp oli, otsiti läbi, lipp oli kodus. Ja millal pärast sõda vei enne, enne sõda, enne sõda ja pikaajaline ja keda te eesti ohvitseridest olete sõidutada? Eesti omadest olen ma kõigi kuni laidu närini välja. Kui Rootsi see kroonprints siin käis, siis nad läksid oru lossi ju sinna ja siis Laidoneri masinat kaks tükki läksid, need sõitsid Haljalas teineteisele, tagunud masin sõitis esimesele pakasi kasti sisse. No ja siis võeti ära, meie masin anti seedest Laidoneri käsutuses, kaks nädalat ma sõitsin niikaua kui need ära remonditi. Ta Viimsis elas ja siis sealt hommiku tõid ära õhta, viisid ta viimse jälle tagasisidet, ehk siis teine koht oli õllepruuli see linna korteris tal oli õlle puhul seal, see maja on praegu alles seal prantsuse ja saksa saatkonna tulid siin üleval mäe peal ja tema omavalitsust seal mäeveeru peal teiselt poolt vasta. Siin oli niiviisi hommiku läksitad, kutsuti sisse ja tass kohvi ja seal võileivad juure ja siis hakkasid sõitma. Kes pakkus, proua, proua Laidoner, teenija käis järel välja 100, aga sees juba siis proua ise, seal oli see kamandaja. Aga seal oli jah, seekord viims, kui läksid hommikul, siis kohe kohvile. Nii et ei olnud seal mitte pikka juttu. Köögipoole peal muidugi mitte pärisel sakste söögisaalis ei olda. Köögi ükskõiksuse juht saab nii või livadelt kõik valmis tehtud, neid oli palju tehtud, egas neid ära kõiki joonud süüa. Sõid seal kaks-kolm tükki ära need. Ja siis sõitsime kas siis sõitsime ministeeriumi või, või siis Toompeal emba-kumba, kuis viisid daamiku Toompeale, siis tõid sealt noh, lõuna paiku või midagi siis ta tuli, ministeerium oli ministeeriumis, kas ta läks Toompeal tagasi või siis läks ministeeriumist sinna oma residentsi. Vaestaks õhtu kella 10-ni välja, et kui valitsus koos, kui tulid. See vend, mis siin Raplas oli, see sõitis löögiga. Selle riigijuht selle suure venna, nemad on kaks venda, aga minul on, ema on meil ühine, aga mul on teine isa. Ma tean, see lugu tead, et vennad olema, sellepärast on mul teine nimi taltuid vanemale ütles, et ametkohad olid meil kõik, Tandwelte kohad olid reegil ülemjuhatajal ja ministril need kohad autojuhiks. Palka said selle järel ja, ja muidu meil oli seal nooremall, olid need oli viis või kuus, mis meid oli, aga Venemaal seal kohapeal ja siis saime selle palga. Tegin vahest niisugust asja, et kirjutasin ikka ülesse kõik, mis oli ja 120 krooni tuli, varustas raha, kui said üks aastaid poole, teine aastaid terve. Et siis selle panid sinna juurde ja nii et 120 krooni tuli. Aga ühesõnaga suvel sai toiduraha sai selle jootrahast. Et selle sai suvel küll suvel ma sõitsin neli, neli pool 1000 kilomeetrit kuus. Aga talvel jah, ma ütlen ükskord, jah, ei käinud üldse veebruarikuust rastelias. Ummik tulid tööle ühte neist koju. Kas need mehed viskasid siis jala, sel ajal? Ja ja nüan vastaselt käia, jalad ega Reek käis ka tihtipeale jalad, et temale meeldis ka jala käia. Ja kui need välisõppused olid, need teised olid hädas. Ta kuram oli kange käima, tead ja need paksud kolonelid kõik need Tombergid ja, ja mis need olid, siil ja kõik need need asjad käima. Ja siis need, kui tagasi tulid, siis vähkisid puhkesid, nii kui. Kuigi rääkis ja oli ka tüse mees See mees kange käima, hange käima ja. Ma mäletan, kui ma ülateeneksaine vormi kätte sain. Läksin pagari sõidate, pidin sõitma reegigenejate ja no ma läksin välja kaotustajaten ukse taha, teate, tervitasin ja ta jäi seisnud. No nüüd ma haige, vaatan. No aga pikk niisugune nagu tema oli, tead ja vormis ka sealt siis vaatas tükk aega ja siis läks auts siis reegiga iga suvel kuu aega. Kui juht puhkusel oli, siis olin mina see, kes pidi sõitma. Talle niisugune mees, tead, et talle ei meeldinud need juhitagi Sarapidegi sõitsin nii kurves ja igal pool linnatänavatel ja, ja see talle ei meeldinud, ta istus alati kõrval ja siis ta teda ka mitte taga. No vahest taga ka, aga suurem osa ikka kõrvaldada. Ja eelistas kindlat rahulikult. Kus Aitud kiiret ei ole ja noh, siis need teised kindralitega, need peaaegu vist kõiki, ega neid ei olnudki, keda ei olnud sõitnud. Diviisiülem oli preede, teda on saanud sõita. No ja siis oli neid. Kaulder oli suurtükiväe suurtükiväe ülem, teda on saanud sõita. Siir oli see jalaväeinspektor kolonel, kolonel ja see oli Eesti laskurliidu juhtivaid tegelasi ja, ja. Siis kõik, mis sõjaväe staabi USS ühesõnaga olid või seal ministeeriumis või kindrallill näiteks minister oli ja ja neid kõiki tuli sõita. Tarvis oli dispetšer välja kutsusin, rääkisid, kutsuti välja ka, ükskõik missugune osakonnale või sinna, aga suurem osa jah, sõitsin selle teise osakonna ja siis oli välissõidul vate Petseri oma olided. Sakslasel tehtaks oht sauna, seitsmendad rügemendi väeosa oli seal, tehti sakslane, saunad aga sõitis esimese osakonna Soodla sõitis üks Moss, oli üks autojuht meelde, et need olid omavahel jahti või sõbrad. Mõis räägib Soidlale. Kuramet heitel tehtaks saunaga auto juhtimine, me saame samamoodi tolmu ja seda kõike meile ei anta sauna. Tead. Järgmine aasta tuli majandusülem, major, palun autojuhid sauna. Poisid naeravad, äratad ja uss ütleb muidugi, kuna ma rääkisin elades, mis kuradi kordsesson, kas ta kütab mütse natukene rohkem või vähem ja nüüd autojuhid ei saa, saunasaksad, käivad autodid ja ja siis on viga auto, saime saunaga, seal kolimine ta läbi selle tolmu sees ja lubavad ja olime seitsmenda rügemendis kohe päris linnas. Linnas olime. Spetsialist Petserit ja Petseri linnas. Suurema osa aastast olite Tallinnas, aga siis suvel. Suvel jah, sai palju väljas olla, tead ikka, Narva-Jõesuus käisime jälle külalistega või Pärnus või siis olid ikka kolm-kaks-kolm päeva kindlasti olid väljas kogu aeg. Keila-Joal sai palju käia, sest välisministeeriumi suvila oli Keila-Joa loss. Ja seal oli käisid need külalised väliskülalisi ikka jälle ja. Vene kindralstaabi ülem Jegorov käis Tallinnas, oli kolm päev, sõitsin temaga kogu aeg suur, hästi suur mees oli niisugune ja imelik, mis paistis, oli, oligi sääriku kontsad olid nii nagu meie naiste kontsad niisugused kõrged, aga muidu ta soliidne, täitsa soliidne mees oli niisugune ja siin oli topograafiaosakonna ülem, oli meil kolonel Rahman, see kolonel ahven ja, ja korrofolid olnud Vilniuse sõjakoolis kursandid. Ühes kursuses. Nii et kui tulid, et Balti jaamas kallistas seda Ahmanni, nii et lase olla tema, oligi tal siis sideohvitseriks kogu aeg kaasast saatjakse, see oli talvel oli, siis me välja ei saanud, Tallinnas ainult siis sõitsime, käisime sõjakoolis ja igal pool need kõik näidatud. See võis olla veebruarikuu, sest ma mäletan, ma olen näinud pilti, ta on vabariigi aasta. Päeva sellel paraadil ta oli, elas selles palassis hotellis seal ja siis meid oli kolm, masinad oli, kes selle käsutus, solid seal, rahvas trügis nii hirmsalt peale, et lükkas need autod edasi, seal kohapeal uudishimulikud ja, ja siis järgmine oli, kes käis, oli saksa Se luureosakonna ülem Kanaaris. Kanaari isikliku admiral ja kahel korral ta käis Eestis selle aja jooksul, mis ma sõitsin oma õige nime all. Oma õige nime all ja ühe korra tuli ta laevaga. Tema oli keskmist kasvu, aga juba ikka vanahärrad, mitte enam niisugune noor poisike. Akanaarise viimane kord, kui tuli laevaga Ariadne tuli, see käis Saksamaa ja Stockholm Helsingi Tallinn. Tagasi läks teisiti, pidid seganaaris oli niisugune mees kätt, kui tuli, tead, teist korda tuli tuli laevast maha, tuli auto juurde, andis kohe viis pihku. Mäletas siis valetas ja, ja mälu oli saada, näete, kaks korda käis. Ükskord käisime Pärnus temaga ja teinekord käisime Narvas, aga mis asjad teda Pärnus huvitasid, ei tea, lihtsalt sõitsid sinna, tead, käisid õhta, kuursaalis seal möllasid ja, ja ühesõnaga nii samad. Narva muidugi huvitas teda kindlasti need sellepärast, et piir, piir ja jaapanlane üks käis, kellega käisime ka piiri peal. Mingisugune Jaapanis sõjaväega sõja vaadasse ja kas te sõitsite siis kohe piiriväravateni välja või? Selle jaapanlase sõitsime välja, aga kanalisega õitsele sõitsime Narva narva lilla ja ja siis jalutas ise edasi, tema jah, sealt siis käis seal ringi ja, ja vaatasin neid kindlus ja Narva-Jõesuus oli see ka pritsi, oli üks kuulus hotell vanasti. Vot seal nad siis peatust seal magasime koloneliga Masinguga ühes ühe diivani peal kahekesi sidet, põldruumi kuskil teadja. Luureosakonna ülem ja tema autojuht Lea ja et seal eriti peenutsev vist ei allu, jäi vahekorrad olid väga. Lihtsalt sellepärast, et ega meil ameti asju omavahel ajada ei olnud ju midagi, tead ainult, mis auto ja see oli, see oli andnud kellelegi, vist sõitsid nende sakslastega ja igasugu tegelastega. No ja siis järgmine oli kindralstaabi ülem Alder, saksa oma, käis teda ka, temaga sai rohkem liikuda, siis oli suvi naetad lennukiga, ta tuli sõjaväelennukiga ja siis siin ringi sai sõita siis temaga ka. Ta vist käis ka jagalas minu siin linna ümbruses, jah, siin, kus need olid sõjaväeosad, ja seal ta käis, kes laid mehi saatmas olid. Roogu seda Kanaarist saatis see kolonel Maasing. Aga selle Alderi Kindral saatis teda Reek aga seal oli vahepeal teisi ka, aga vaata juba ajamas on. Reek oli vastu võtmas ülemistele lähedal ja võttis ja saatis ära ka nii et mõlemal korral te olite oma autoga siis Ülemiste lennuväljal. Me olime ülemistel lennuväljal vastas, aga siis kindral tõi selle Alderi linna. Ja siis pärast siis hakkasin mina sõitma teda sõitsin kolm päeva aga nende keha sai läbi küll, aga no need välismaalased see sind, neid, kes pidevalt ainult ju need välismaalased andsid head jootraha. Aga üks täigesse neutra kunagi andiski kopikaid, tead või, need eesti sente olid soome Attasse. Aga muidu tead kõige rohkem kõige rohkem, kes andsid, olid poolakad tegelikult kõige laiema joonega. Ei ta ei olnud nii laia joonega, aga mina ei tea, nendel oli kohe niisugune muutad. Lennuväljalt tõin ta ära linna ja viisin lennuväljal tagasi, kui ta läks 1020 krooni, oli kindel, kohe. Vara vara ja kõige suurem raam, mis ma olen saanud elus üldse jootra on 50 krooni. Oli Belgia üks mingisugune metallikaupmees või, või mis mingisugune või sõjaväevärgi või relvakauplus olla, võib-olla ka seda tead, ja seda sõitsin kolm päeva Tallinnas ja siis, kui läks lennujaamas, maandus 50 krooni poole kuu palk juba, ta ei viitsi 150-st belgia pangas vahetama hakata. Ei see eelmine aasta sõitis, see sõjaministri juht, lillejuht oli üks venela Narva-Jõesuupoiss oli. Ja sellel ka täpselt 50 krooni. See oli tema Nordiil oli siil, koja. Otra ei, ma ütlen, et ei palgaga ei saanud nuriseda sugugi palkulijad. Ja need meie omad kaadet, see Kristangi, kui läksid Soomest, tulid ja läksid vastu, tõite koju sind nii kaua, kui ta seal kodus ümber riietus või kiidad ja tuli siis pagari tänavale, kaks krooni sa üldse ma pean tapsuga sõitma, maksan Taksulika, ütles Laidoner kalakeses, mida seal ei maksnud, Laidoneri maks ja Reet ja need ei maks need, kui nendega oli niimoodi, et kui oli pühad või midagi olitad siis osakond andis preemia. Rahal läheb rahaline preemia, kui suured need tavalised olid, noh, 10 krooni või, või 15 või või noh, midagi kolida. Ja jõulupühade ajal oli niimoodi, et jõulupühad lauba helistas kolonel, et minge abikaasaga, käige poes käisid poe säras, osteti mingisugune kink sulle, tead seal miski šokolaadikarp või ükskõik mis ja ja siis kolonel Lütsid enne teid tarvis ei ole, kui teisel jaanuaril. See kõik oli teilises ja Maasing seesama saarde neil ka jõululaupäeva õhta, kummal linnas oleks olnud, kutsuti jõulupuule ja, ja ikka jah, täitsa ikka nii kummaline. Nagu Maves ikka mees ja luuremehed, need tegelesid võrdlemisi salajaste asjadega ju. Jaeka autojuht sellest midagi teada ei saanud, sellepärast et temal, kus kästi sõita, sinna sõitsid, mis nad tegid õigu, kus nad käisid või kes seda teab, silmad näevad, aga suu ei räägi. Ta on kurgu jälgis seda, et tiks noorel mehel huvitav aeg, mehel huvitav aeg ja kuidas teed üldse oliteedelektiivitalid, noh, kruusatee dada siledad, hästi siledat, võis ka kiiresti sõita, Tõll küll, ja kui ma proovisin iga aasta käpp, palju quick välja võtab 135 kilomeetrit selja. Üle selle ei võta, seda oli küllalt veel niigi red saanudki, sakslasega ei saanud seda sõit nagu nüüd sõidetakse, tead, et siiapoole sinna poolel pingi pääl loksuvad ja seda ei tohtinud. See oli kohe vendiva, õpetas mind, ott, õpetas juba kõik need nõksud ära. Et sõita tuleb ikka siin oli doktoracel oli jälle ministriks, jälle käisin sõitmas, käisin Pärnus, üks kord nendega ja. Ta ei kannatanud sõita. Pidid tal nii pikkamööda selle kiiruse üles võtnud, ma sõitsin 80-ga pärast räägin, ma sõitsin 80-ga, vana ei rääkinud sõnagi, sotsiaalsa võitsid pikkamad üle, sauakse järsku üles võtvanaoskvaja ütelda, tai nii kergelt ei täideta. Peremedalid kaheks nendest Kaunanestad näiteks teedeminister, Sternbekulise kolonel, see oli ju tormided, need sõitsid näose maadleja. Ja mis teise juhi nimi oli juba läinud meelest. Kuram Pärnust tulid nad 11 korda, varandasid kumme 11 korda kaks tükel taga naelad. Nii kiirelt sõitsitad ja lööb rattad naela ülesse. Ja enne, kui ta mahalangenud enne läksime tagumisele sisse. Tormitte. Kõverad, ja see sinder kohe nagu esimene ratas ta üles lõi, tõin ta jäi püsti ja oli tagumratel sees. Ja veel, kui oli Öövel käinud, et söejutt oli tee keskel, tead, ja kui sa oled sinna peale sõitsid, võiksid surmkindel olla kohe, et said naela. Kas te seda mäletate, kui punaarmee baasid tulid Eestisse ja mis, mismoodi see seal luureosakonnas siis kajastus? See käidi sealt, käidi väljas teedel ku vaatamas kohe seda, kuidas need tulid kõik ja no meie kaitseliit oli ju kõik välja aetud teede ääre, nii et igal pool oli julgestus olemas, näitas teeristid ja, ja niisugused kohad külad ja seal olnud väljas. Ma käisin nende, kui need baas hakati või ühesõnaga kohti vaadati, siis käis üks mereväe mingisugune kõrge ülemus ja siis meie mereväe juhataja kapten Zampang oli see, tema oli sideohvitseriks, siis käisime Saaremaal ja sõitsime seal kolme päevaga 1000 kilomeetrit seda Saaremaa ringi peale. Ja siis vaadati neid, ühesõnaga neid kohti, kuhu baase teha ja sellepärast sõideti kiust need shoppisi pidi, tead kus, kus kohta tuleb teha. Nii lase oli 39, aga nüüd 1940 40 siis kui see võimu ülevõtmine oli. Kui tuli see noot, ma olin parajasti Võsul kindral reegiga ja siis sealt tulime kohe kiiresti ära Tallinna ja, ja siis, kui läks Pagarist maha masina pealt, siis ütles, et täna on teenistuskohustuse nimel. Siis hakkasid need väed tulema seitsmeteistkümnendal sisse, siis olite arvatavasti juba Tallinnasse, olin Tallinnas ja siis siis on mismoodi need meeleolud tookord olid. Ornuseks ärev oli kõik see asi siis sel ajal laial tänaval seisis soomusauto, kui satanus tuli talina kogu aeg seal vene saatkonnahoone käib pika tänava laia tänava vahel on see maja kahes tänavas, seal seisis kogu aeg soomusauto valges majas ka, ühesõnaga pikal tänaval oli saatkonna sisse käikaga laial tänaval nagu olisi hoovipoolne. Siis sealpool seisis need Saarsenja Masing ja need läksid Viimsi poolsaare otsast mootorpaadiga Soome. Siin mina ei käinud viimasega viimas, käis vot kalmuse autojuht käis viimas siis nad sinna otsa ja siis läks, Eesti sõjavägi läks ju likvideeriti, ühesõnaga. Ja siis tuli see territuaal korpus 22.. No ja siis oligi territaal korpus sideülemaga sõitsin kolmandal Tombak, ta oli Eesti sidepataljoni ülem, vana ta oli kuskil välismaal, oli ta atas sees ka vahepeal ja siis ta oli korpuse staabi sideülem. Ja sealt siis vennas oli mul riiklikus Plaanikomitees ja nendel oli autojuhte vaja. Ja siis riiklik plaanikomitee nõudis mind välja sead plaanikomiteesse. Tühiks, kas teil ei olnud tahtmist sõjaväes teenida? Ei noh, ei tea, sest see oli kõik nii keeruline see värk ja siis ma olin niimoodi, et kuu aega olin linnu prii. Sõjaväes olin arvel, aga sõitsin Plaanikomitees nii kaua, kui seda asja ajasid. Kui sain sõjaväest reservi, Plaanikomitees oli aseesimehega, ma tegelikult sõitsin mõlematega venelasega ja eestlane Jaanosson oli ja Lianofoli venelane. Aga Seprali esimees Seprega ka tuli sõita. Seal oli kolm masinat ja siis terve plaanikomitee, see sõit tuli kõik teadet. Seprega hommikul võileiba pakkus. Siis sai olla niikaua, kui 27. juulil tulimat siis oligi minek. Ja nii puhtalt läksime läbi, et ühte ei lennukid, ei allveelaeva, ega mitte midagi ei olnud, aga meie eelmine ja meie järgmine Georg Otsaga ma olin sõjal ühes divisjonis, enne kui ta läks Jaroslavi. Temal neli tundi oli lauatükiga vee peal, ta oli hea ujuja, diaaegne Eesti meister ja, ja siis olid nad olid, on linna all, olid sandel pihta. Aga meie läksime puhtalt läbi Leningradi. Ja siis Leningradist pandi meid pargastesse algul ja pidime minema kuskil laduga peale, aga öö olime seal pargastes ja hommiku võeti meid pargastest välja uuesti ja viidi põhja raudtee peale. Ja siis rongiga hakkasime minema ja läksime rongiga Sverdlovski Sverlovskisse Tšeljabinski Siljabens, kes tulime tagasi ufo poole. Zlatavusti linn on seal, ehitasime seal seda valuvabrikut terasevabrikud ja siis käisime tööl tehases teada, aga noh, polnud ju siis tuli külm peale juba kalaks seal 30 kraadi juure ja aga siit läksime kingadega kõik ja, ja sandalettidega ja siis anti välja vatisukad ja viisud. Ja siis sai käia, kaks-kolm päeva sai tööl käia ja siis ma jäin paljas jalgseks. Ja siis ma olingi kodus, kaks kuud vist olin paljasjalgne 500 grammi leiba ja ja siis suppi ka ja siis niikaua, kuni sealt ära viidi. Diviis. Aga ma tegin ühe asja targasti, ma võtsin Eesti sõjaväe sineli kaasa. Keerasin selle katkaks kokku ja siis, kui sõitsime laevas, igal pool seal seal all madrats, eks. Ja, ja seal, kui külm peale tuli juba Zlatavustis siis puhvaika all ja Eesti sineli lasin selja tagant selle põõna lahti ja siis läks pärast Faika peale. Siis sa teasse olnud külma karta ka midagi, tead, ja seda ma kandsin. Sõjaväe kõik, mis ma Vene sõjaväes olin seal diviisis ja seal sinel oli mul kogu aeg alles, lubati kanda, lubati kanda ainult nööbid, õmblesin riidega üle. Kolme lõviga läheb, ei lubatud. Me olime üks esimesi ešelone, kes üldse diviisi läks. Ja diviisis mul seal oli, jälle. Sattusin tankihävitusdivisjoni ja divisjoni ülema asetäitja oli üks leitnant Pavel ja tema oli eesti ajal minul, kui ma autokompaniis olin, oli kompaniiülema asetäitja ja noh, nimekirjad nendel nimekirjast vaatesse, vaat soo tuttavad mehed, andede korjas need kõik sealt välja ja nii ma sattusingi sinna tankitõrjedivisjoni ja siis tehti diviisi tankitõrjekool ja siis suudate sinna igalt poolt metali. Kas 60 mehe ringis oli midagi seal koolis? Ja noh, mul oli nooremseersandi auaste ja siis Stepanov see kooliülem oli söötsed, välisõppustel ei käi siseõppust, võtad osa, oled kooli vanemaks, maikuu sees, siis olid eksamid ja, ja siis saadeti meid ära patareis, kahuri ülemateks saime siis sealt. Augustikuu 10. hommiku kell neli võeti meid häire korras üles ja viidi sinna elanski jaam mõttega enne kamar Lovialise üks Jaandad sinna sead pandi meid ešeloni, meie väeosa sattus diviisi staabi ešeloni. Nii et meie tulime diviis staabiga kõige ees kogu aeg ja niikaua, kuni Moskvani ja siis saadeti meid Jegorjevskisse ja seal ka õppused käisid ja kaks kuud oli möödas, siis pandi meid jälle ešelon nii. Ja läksime Torobetsi toruga, et siis me olime siis kuu aega seal metsas, tegime omale sinna muldonnid jälle ja seal siis elasime ja siis sealt läksime ära. Üheksandal detsembril Kümnenda hommiku Me jõudsime Lukisse Velikije Lukisse ja siis panti meid tankidele järele meie kahurid ja taheti viia linna sinna serva või sinna väeosadele toetuseks. Ühesõnaga aga me ei saanudki rohkem, kui sina lagede peale välja saime, sakslane tõmbas miinipilduja tule peale ja meie tank sai pihta teise poole roomiku puruks. Ja siis me oli minut detsembrikuu, õnneks oli lühike päev päeva läbi olime selle tanki ja oma selle kahur ja nende taga varjuv, niikaua kui õhtu pimedaks läks, tankinstiidistust sees, aga tankide peal olid automaatorid veel ka, pidid minema tankidega, need tehti kõik pagasest kuulipildujaga ja siis õhta pimedas autod olid meil seal teada, kus kohas on tunded ja see praegu elab see autojuht Raasikul ja siis sellega lasime klaasi maha, et ei laigi ja siis tagurpidi hakkas minema. Läksime tagurpidi, niikaua kui kahurini välja ja siis ootasime, et kas nüüd rakette tuleb neid valgusrakett üles või ei tule, ei tuld. Panime kahuri järele ja siis kukk Henn Kukk oli ta nimi, ütles, et aga nüüd läheme ja siis pani sealt tuleme, tõime kahuri ära. Nii et meie meestest surma ei saanud keegi ja kahuri teeme kaerasaadete meid, Sootova küla oli sinna Sootova küla alla, siis pandi meid positsioonile kõik need neli patarei, neli kahurid. Ja siis olime seal Sootova küla all ja seal snaiper lasi meil kaks sihtureid maha. Ja mille läbidad köik kauri kilbil, käis luuk lahti, kus sihik taga olid, et see oli must, kuri loom. Snaiper seda nägid läbisele siig, kaugulasigaksiitorid maha, aga siis me tegime kavalasti, siis me võtsime, seal oli rohukõrsi ja niisuguseid igasugu asju. Tegime sellest võrgu ja panime selle selle augu ette. Sinna ja keskele, siis jätsime sihiku koha peal, nii palju vett ta sealt läbi nägi. Ja siis enam ei peale seda ei olnud enam, et oleks saanud keegi surma. Kui suur see ava oli, missuguste mõõdete 10 korda 10 sentimeetrit ja ja sellest lasi läbi sellest 10 korda 10 sentimeetri tava. Snaiper püssile ja pähe mõlemad teine olid Oskar Hansu poeg, rehe oli see Vändra ja teine oli Artur. Hambak oli Tallinna poiss. Need on Luki alla maetud, meie poisid ise tankidele granaatidega tegid augud ja ja mõtlesin, teed need maa peale jäänud. Ja ja kui see snaiper seda Saanud teda kätte kuidagimoodi teatud, kus ta on, aga tema lasi õhta, toodi purilennukitega linnavarustust ja igasugu asju ja tema lasi leekkuulidega sektorid, et kus kohta need lennukid peavad tulema ja siis me panime pulgad maha selle suuna peale, kus ta lasi need näha ju, kust kuulid tulevad, lõi kuulid ja siis järgmine päev hakkasime urgitsema seda nurka sealt kätte saime ta, ta oli ühe tanki sees, mis oli puruks lastud ja seal sees oli tal telefon ja kõik oli seal sees, istus nagu kindral seal ja tank sai pihta, meie patarei tegi ta vagaseks sellesama. Ja noh, siis juhtus Sootova küla all niimoodi sadat õhta käisid Patarei ülem ja kaks rühmaülemad ja patarei, vanem käisid positsiooni läbi, Veldad pimedas. Ja hommiku. Juba tuli Jutad, et läksid üle sakslase poole Luki linna ja kõik parteilased viimase niidet. Ja, ja noh, siis olime ilma poldei, patarei, ülejäänud, aga ega rühmaülemad, aga muidu oli niimoodi, et rühmas oli see kaks kahurid ja esimese kahuri ülem oli automaatselt rühmaülem. Kohe, nii kui ei midagi, juhtus. Kuidas see üleminek oli siis? Noh, eks nad öösse läksid sellepärast, et raadio kogu aeg kutsus, et tulge ületeadetega, me ei tulista, mis keeles eesti keeles Lukjal Luki all seepärast, et seal oli eestlasi sees ju Velikije Lukis jaajaa ja see mikrofon oli toodud, see kurivaim oli meil positsiooni kohedad nii palju, palju haldaja. Nii et seal ligidal ja sellega kutsus kogu aeg üle selges eesti keele selges eesti keeles kõik, mis nad pakkusid, mis sa takistad sate ruttu koju ja kõikide siukseid asju, minejaid oli, meil mõtlen, läks terve patarei juhtkond oomika enam kedagi ei ole, tead ja toitu ei toode, et mis asi see on, patarei vanem pold joogis enam organiseeris ja kõike ja, ja ühendust ei saanud ju sele divisjoniga division olin kolm patareid olid, need olid ju kõik lahus siis teise pataljoni staapi ma läksin ja sealt saime siis selle raadiosidega sain divisjoni kätte, divisjoni suhtus otsa kohe divisjoni politruk oli Velmann ja siis tema ütles kohe, oled patarei ülem niikaua kuni tuleb kohusetäitja, niikaua kuni tuleb uus patarei ülem. Ja siis näiteks sama päeva või järgmine päev tuligi leitnant särg, oli see, see tuli patarei ülemaks ja noh, siis meid pandi rühma ülemateks. Ja siis ma tegingi selle Velikije Luki lahingute hingaik, rühmaülemana kaas. Kas te tulite Lukjalt terve nahaga välja? Ei päris tervelt ei tulda ka õige natukene. Lasin snaiper mulle kiivresse ja kiivrikild keeras sissepoole läbi talimütsi. Mu veri ikka tulid, et aga aga nii, et midagi häda ei olnud. Need kiivrica päästekiiver päästis ja poleks kiiver, told ja ma olen ise rumal, ma hakkasin, meil oli poisid, kuskilt said kätte, seisis selle õhukaitse binokli, selle toru ja ma panin selle kahurikilbi peale, hakkasin seda ümbrust uurima, et mis seal on. Kiiver oli nii palju üle selle kilbi serva, tead, et, et sealt sai kiivre pihta. Löök oli kõva kõva, istu maha, kompapsti seriaale. Snaiper. Prio ja neid oli nii palju teadet ja need kõik sisse lastud nendel enne juba need, nii et kui keegi kõige madalamad kohad, mis üldse olid nagu, mis olid, need olid kõikas mineeritud ja siis snaiprite valval kõik Luki alt ära tulin Mandreapoli rajoone sinna vana koloniisuva külas olime ja seal siis meil tuli täiendust, sellepärast et meil läks haavatutena ja neid läks ära palju mehi siis õppused käisid ikka kogu aeg, aga eks seal tuli täiendust juurde, neid uusi, ja need olid omavahel hakanud seal rääkima, tead, et oleks pidanud ka minema sakslase poole ja ei läinudki kaua mööda. No muidugi neid koputajaid oli ja viidi ära viis meest ja Patarei ülema asetäitja rivialal, ka üks pääsuke oli Tartu poiss, tead, see ka. Ja noh, siis läks 10 päeva mööda ja siis viidi mind ka. Ma olin köögikorrapidaja, just see päev hommikul tuli divisjoni ülem käskjalg järel ja ütles, et divisjoni ülem kutsub oma juure. Aga ma nägin hommikut, viidi diviisi staapi, viidi üks portsjon rohkem kui muidu ja läksin sinna, nii kui uksest sisse läksin, vaatasin seegaaveedee, mees oli seal, lillenurm oli ta nimi ja see istus seal, mõtlesin tsoonid on teada, mis anded Ta ei olnudki ja võttis oma paberi välja, näitas, et sanktsioon on siin, tead ja olete arreteeritud kõik, kas tookord pikemalt juttu ei olnud? Ja siis pandi Willisele peale, viidi diviisi staabi juures eriosakonda ja viidi sinna ja siis hakka suurem peale, tead, kuu aega küll nällutati, küll tehti kõike vigur peksa ei saanud, magada ei lastud öösel iga paari tunni tagant kutsuti välja jälle ja päeval ei lubatud magada ja kõiki toitu ja antud mõeldi ja 300 grammi leiba ja mis seal antidead ja nii et hinge hoidis sees ikka, aga noh, sõjaväest tulp põld, nii hull, see asi. Ja siis eelmine õhta, kui just järgmine päev oli see välikohus, siis prokurör veel kuulas üle. Lubage küsida, mida teie käest uurida oli, mida siis uurinud, seda uuriti teadet. Te. Tahtsite üle minna sakslase poole ja nad ei läinud tööle, ei läinud ja see tuli niimoodi välja teadet poiste oma kambast, üks mees käis, koputas, et mehed räägivad niisugust juttu, et sakslaste poole üle minna. Aga nüüd need mehed, kes kinni võeti, need mõtlesid, et see uus rühmaülem kindlasti kaebas meie peale. Ja need ütlesid, et rühmale teadis ka, et juttu rääkisime. Ja rohkem polnudki vaja. Jutt oli teistest kui uuesti juba üle aasta ja ja ahnii. See oli valetunnis. Noh, täitsa aga sel ajal ja siis Lillenurm ütles mulle, kes siia on, tuld siit tagasi ei lähe. Ja süüdi mingit ei mingit otsekohest süüdi, ainult nende kahe mehe üks kaebas ja teine tunnistas. See oli kõik. Nemad said 10 aastat ja mina sain 10 aastat. Ja mul ei ole siiamaani selge, milles teid süüdistati. Üleminekukavand. Süüdistati selles, et miks mina ei anud NKVD-le teada, et need mehed juttu ajavad. See oli see süü. No mina oleks pidanud need mehed üles andma, koputama, koputama ja vot vot ja prokurör ütleski mulle siis viimane õhtu, see oli järgmine päev, kohus oli laata, Siber et ega seal mõtete järele, mis teil tegemata Ta jäi. Niimoodi ütles. Ja Sverlovskisse siis põhja Krasnodorinski linn on põhjasseroov ja need on seal need viimased linnad, mis enne enne sõda tundra tulid, sel ajal sinna viidi näitajad ja siis seal hakkasime ehitama barakke omale. Ja siis ehitasime need barakid seal valmis ja siis hakkasime käima, jõujaama ehitus oli seal sõna jõujaam, ehitati, sakslased olid teinud seal juba selle veehoidla ja tammi 22 meetrit oli kõrge ja ja kõik need olid saksa sõjavangide tehtud. Ja ma ei tea, kaua mäe seal laagris olla saime, siis võeti sealt just need, kes sõjaväest tuld olid, viidi metsalaagrisse. Üks, ma ei tea, 125 meest või mis oli meitajad, viidi sinna metsalaagrisse, seal metsalaagris, me olime kolm aastat. Eesti lahingutest ja sõja lõpust te kuulsite siis. Seda kuulis seal meil oli, kui me seal metsalaagris olime, oli meil kabetzee kutsuti või noh, niisugune propaganda või osakond, mis oli, ja seal oli üks juut oli selle juhataja ja see oli siin, Tallinnas olid Rubanovitsad vanasti kulda, sepa ärid ja igasugu asjad ja see oli nende sugulane ja see meile eestlastes suhtlus, väga hästi nad. Ja siis ta kohe nagu juba siia saime. Või noh, venelane sisse tuli meile, ta ütles, kirjutage nüüd koju ja laske omal ajalehti, saatenäitajad ja ajalehti saadeti ja siis ajalehtedes kolm rubla maksis ajaleht Suitsupaberiks. Ja siis me lasime saata niipalju kui tulid panderollinali tuld ja ja siis oli, kes sensor oli seal, tead, üks naisterahvas olid, et see oli jälle niisugune vahva nooritad, venelased neid ära, isa virutanud meie lehtedelt. Siis ta ütleb ükskord mulle, et kuule, jätkas keemilisi pliiatsisigadelt saab saated, mat saab saata küll, aga te võtate ära, need ju, et neid ei lasta sisse keemilist, keemilist ei lasknud sisse üldse laada. Miks te ei tea, mispärast võeti kõik ära, mis oli tinti ja keemilist ei lastud. Ja siis ma kirjutasin ja need saatsid selle panderolli sees mulle siis vadjas kolm või neli pliiatsid neid keemilisi ja siis andsin need sensorile ja siis ta ei antkeltse meie lehte väljajagamisele õhta, kui koju läksime töölt, seda tuba olide nurga peal seal koputas akna peale, kui nägi, et me tulime, tead, läksid sinna, said lehed sealt kätte. Ja siis oleme koduga ühendust köitnud. Et see elu tuletab väga paljus praegustki elu meelde, et kaup kauba vastu Vabastaja käis siis ka siis toode meid tagasi sinna jõujaam ehitusele. No ja siis seal olid juba mul poisid ees tuttavad, need sõjaväest läksime ja siis ma ühe päeva olin mullatööl. Ja siis üks poiss käis, rääkis seal, üks brigadir oli masinasaalis, tema oli olnud Soome 100 talvel siin Tallinnas laeva peal madrus ja tema tahtis eesti poisse omale, läksingi sinna brigaadi ja siis ma olingi seal masinasaali brigaadis kogu aeg. Ja siis kaks kuud enne seda kurjal oma aja täissaamist ta pani üks sakslane, päris sakslane oli keevitaja, pani ajama ja siis võeti kõik 58 ära sealt sellest jõujaamast ja viidi meid siis linnamajade ehitusele kaks meetrit maa külmetanud raiusedased kiilu ja haamriga. Võite selle ajane, te olite saksa sõjavangidega enam-vähem ühe pulga peal. Me olime tööl, olime seal jõujaamas, olime saksa sõjavangidega nii kaua vees, täitsa koos, tegime tööd, kuni nad ära viidi, 51. või teise tallu, kumb ära viidi. No kas nendega sai kah vahel juttu aetud? Ja nendega oli hea läbisaamine, meelde oli seal, nad käisid öövahetuses suurem osa ja pold ju kausse, ega mitte midagi ei olnud, tead, rääkisime nendele, nad hommiku läksid töölaua peal oli kauss valmis alumiiniumplekist. Kingitus kingitus ja meile siis vanad vaenlased, aga läbisaamine oli siis hea, kui olite mõlemad mõlemad vangis olime, siis saime hästi läbi ja.