Algav saade ei paku, kuulate sõjamälestusi, kuigi jutustaja on kandnud veerand sajandit sõjaväe vormi. Johannes Willibert on sündinud aastal 1903 Harjumaal. Vaesus, igatahes oli tsaariaeg kaunis suur, kui seda võtma seda raha, näiteks minul oli väljaõppinud rätsep, aga seal Laulasmaal, kus me elasime, see rahvas ei jõudnud isa toita ja isa hakkas kaluriks. Meid oli väga palju, ütleme laste muidugi lapsepõlves hakkasin vist üheksa aastaselt vastama, käisin Oll vallakoolis, siis ma käisin pärast Paldiskis palliks, oli Algkool neljaklassiline ja siis niinimetatud linnakool oli tol ajal kaheksa aastane. Olin üheksaaastane ja see oli siis 11. 12. aastal, siis kui ma kooli läksin ja siis ühe aasta käisin maal koolis ja vot siis tuli niimoodi, nii et käisin Laulas Baltiga hommikul seitse versta käisin koolis, õhtul tulin sealt tagasi, üheksaaastane poiss, oli põld kusagil bussis ehk midagi tee ääres, kes sind peale võtsid, ainult talumehed, meid sõitsid alati hobustega, kes käisid palgimetsas ja kas te maailmasõja algust esimese maailmasõja algust mäletad ja mäletan hästi, kui isa tuli koju ja vaatasin, oli poest ostnud mingisugust jahu säält ja siis ütles, et kõik asjad on juba poest hakkasid, väga suur ostmine, hakkas Me maalsel Laulasmaal, meie juures oli üks pood. Nojah, ja siis käisime Paldiskis koolis ja terve silla aja siis sakslane käis meid kaks korda. Üks kord käis Seppeliiniga, see oli 14. aasta augustikuu seas, kohe koolidaks peal augu. Augusti lõpus september alguses käis, loopis pommisi maha, sinna, aga sellega ta kahju midagi teinud. Ta loopis pommid linna kõrvale, kõik sealt läks üks niisugune siht, umbes hinnad ära samamoodi ja mööda seda sihti, ta läks tükk maad edasi hoopis Windows 10 pommiselt see talv veel aldis ei olnud rohkem sõjavägi kui üks piirivalve. See ratsaüksus oli seal üks. 40 Eestisse mitte rohkem, et need siis püsidestaks. India läks minema, see oli esimene kord ja aga siis teinekord ta käis 16. aasta septembrikuu sees, vaat siis ta käis viie laevaga, kaks laevaliit lahesuu vahel jälle valves ja kolm tükki sõitsid siis linna alt läbi ja kogu aeg laskjat, need olid miiniristlejat nelja tollist suurt tükid olid peal ja siis laskit. Aga Paldiski linn on niisuguse Ada umbes võib-olla kümmet meetrit ei ole, eks kuus seitse meetrit on niisuguse kalda peal. Ja, ja siis nad maskide, nad olid nii lähedal, siis nad laskis sinna kalda sisse koguaeg ja siis kõrgemad laskid, need läksid siis majakatustest läbi. Aga seal ikka sai neid, suri vene sõduri, see oli seal nihukese Arsamaski polku oli seal sees, need ikka sõdurid said surma ja siis seal olid Paldiskis niisugused suured. Omal ajal tehti turvasadamaks, seal olid mingisugused lina, suured koolid, eks ole, ja seal sees olid sõjaväe hobused. Vaat neid hobusid sai üks paarkümmend tükki vist sai surma, seal nendesse ikka käin, mingi kiviseinast leid ikka nii palju mürsud, leid läbi. Neljatolline see merekahur, see ikka päris kibedasti ikka sõelub läbi kiviseinad, kus teie selle tulistamise ajal olin, mina olin sealsamas jões, kus sadama lähedal korteris olime. Ja siis me vaatasime siis vene kiriku, sealjuures siis vanem vend oli, me olime kolme-neljakesi vist olime jah, õde oli ka siis veel olime seal. Käisime koolis, Entamas riided olid ju akneis pimendaminali kõik neist ära siis panivene kirikule suurtiga, kust vastas ta vene kiriku torniga killud tulid meile, meie olime nii lähedal sinna katuse peale ja siis ta lõhkus sedasamast. Paldistusime tere, kool siis seda merekooli torni seal isee sulle vene meresidepost oli seal selle tordi, selle lõhkus ka mahavett. Päris umbropsu ei tulistatud, päris umbropsu ei tulistatud ja, ja kõik see huvitav oli see kõik ta teadis, seal sees seisis üks traalerid number üks, kõik oli, seal olid kolme tollised suurtükid pead ja see viidi kaks päeva enne seda, kui ta sinna tuli, semiidi sealt sadamast välja, see oli ainuke, kus oli suurtükid, olid pead ainukene. Nii et see polnud mitte ühte suurt tükki. Niimoodi see oli see pommitamise asi ja vot siis peale selle hakkasite venelane nikeni kuive, ärkas vene karule vähe, anti siis hakkas tükkis sinna vedama, vedas, seal olid need kolmetollised vasturünnakul suurtükid ja siis vedas hiigla vanasi suured kured, mis olid niisugune, mis meil ei olnud sedasamast kompressori hüppas, kui pauk käis, hüppas tagasi suured pirakad, kuue tollised olid seda ideed sinna põlisena Paldiski Bacardi nurga peale pani maha siis see samane, seitsmeteistkümnenda aastal siis tuli revolutsioon, veebruarirevolutsioon, veebruarirevolutsioon Peterburis oli ikka ennem see asi siis ta tuli Paldiskisse ja see hakkas ikka mõni päev hiljem seal siis kõigepealt see, et madrused olid laevades laevad seisid seal Paldiskis, need tulid, ei julenud ka välja tulla, arvas, et jalavägi hakkab neid tulistama ja siis jälle jalavägi mõtesele, madrused tulevad selle kallal, eks ole. Ja siis nad, aga siis ikka madrused tulid oma selle suure täievski ripuga, see sul sinine või see valge sinise ristiga tulid see olis varda otsas, sellega tulid välja ja siis said ikka sealsamas Paldiskisse üheskoos selle restoran oli omal ajal sõjaaeg seal siis ei olnud nüüd aga ka selle suur rõdu pealt siis seal ja saivad siis kokku need jalamehed ja ja siis suurtükimehed ja kõik, siis need, siis hakkas revolutsioon pihta. Kuidas tollal meeleolud olid, kas rahvas kurvastas või rõõmustas? Ei, rahvas ei kurvastanud mitte midagi, sest eks see sõda oli inimesed ju ära läbi materdanud kõike. Ja siis hakkasid jah, nii et nad tegid ju väga rumalaid tempusi, Nad loopisid, kõik nad olid, mina ei saa sellest aru, nad olid nyyd saatmata sellest asjast kõik, loopis staabist kõik need samased dokumendid välja, pistsid põlema, eks ole, ja pärast oli tegemine, et sai sõdurise toitlustada, ei teadnud, kui palju kusagil sõduri, see oli kõik hoopis kõik põletist ära ja siis mina ise oli ka, käisime, olid erakorteris, olid need suurtükimehed, olid nendega seltsis, käisime väljas, läks sandarmeerial valitsusse, selle linnas olid sander mitmed, samas et need olid need veel tüübliastmes, olid need suled, sander meid ja siis Londoni valitsust loobiti ka kõik aknast alla ja mulle Johannes, mõni müts vadja muidu püssi selle suure varda kätte sodi hästi, et ära põlevat. Ütlesime dokument seal ja aga, aga ta põletas nüüd kõik Nad ei saanud ju neid kätte neid inimesi, eks ole, kes olid seal dokumendid siis kes olid agendid, nimekirjad olid kõik see astet, mina isegi pärast vaatasime, koolipoisid, olime nii targad, et miks need ära põletasid, et nad ei saanud ju kätte neid, keda, keda pärast seda ka igasuguseid miitinguid, neid peeti nii et midagi hullu, need peeti iga päev, ega nad õppustega midagi ei teinud, kolasid mööda küla ringi ja ja need sõdurid, tüved nad enam ei teinud, mehe juures seisis seal vist seda pool, seda Arsamaski polku seisis seal, seal olid ju need vanad endised Nende, balti parunite majad olid, mereäär oli täis ja seed, need elasid seal nendes majades need sõdurit kas rahva riisumist, röövimiste, vägivalda kahesemas, Hei, neid oli väga vähe. Väga vähe oli igatahes mõned soldatid seal püssiga Hambaid laskid maha ja hanesid, mõnes kohas aga rohkem, mina ei tea midagi meie kõrvalt sealt talust. Eks neid võib-olla mõnes kohas oli rohkem, aga meie juures seal niisuguseid asju palju ei olla kustunud neid teadeks, nii tuli igasorti mehi seal vene sõjaväe sel ajal ka ikka. Aga huvitav, Ta näha ei olnud, et, et neid samasid praegusi aja neid kasahhi, siia, neid, vot niisuguseid mehi või seal sõjaväe peaaegu kõik venelased, kes meie juures olid, mina niisuguseid mehi üldse ei näinud tol ajal kas neid võetega üldse? Vot seda mina ei tea, kas neid väetisel sõjaväkke võetud Need olid täis kirjaoskamatult täitsa vene soldatid olid kõik peaaegu kirjaoskamatud ja sellepärast, et meil olid suurtükimehed ja, ja nemad alati ütlesid niimoodi, et Bathumi Platunas peatab sie Cramot. Uhked isegi ka sellega sealt suurtükiväes olid kõik kirjaoskajad, mehed ikkagi igatahes kirjutas, jäävad koju ja. Me olime ühtevalu seal toas, sõime nendega selts suppi, sääskede soldat. Minu vanem vend võeti sealt kõrgema algkooli viimase klassi lõpet sära kaheksanda klassi ja võeti sinna Vene sõjaväkke. Ja siis ta siis ta võeti sealt Vene sõjaväest kinni Tallinna ele vaator, siis kui sakslased sisse tulid. Ja siin ta oli siis kolm päeva süüa talle ei antud ja siis ta tuli Tallinnast 30 kilomeetrit tuli sinna meie kodusse siis 30 versta veitsis, ta tuli jala sinna ja ja siis läks tagasi, sisse, formeeriti isegi Eesti üksused siin veel Tallinnas ja siis ta oli seal natuke aega seal Eesti üksust, aga need ei olnud kuigi kaua, need lasti laiali. Vabadussõjas rajal oli seal rahulik, sest rinne teieni ju ei ulatunud. No ja see oli Tallinnast jah, 60 kilomeetrit umbes sellest Valklast võtta, näitab meile oli veel siia lääne poole oli veel 30 kilomeetrit Tallinnast mehi, võeti sõjaväkke mehi või, ja mul vanem vend läks vabatahtlikult, läks sinna Eesti sõjaväkke teenima. Mina käisin ka, aga ma olin liiga noor, ma olin 16 aastane. Aga siis, ja kaitseliidus olin sellepärast, et need 16-st kuni 45 aastane, need, kes ei olnud seal sõjaväes, need olid esimese kategooria kaitseliidus. Ja siis ma nii palju tegin kaks nädalat kaitseliidu õppused, tegin ka läbi ja siis jälle ükskord nii palju ma käisin Keila raudtee silla peal, käisin püssi tortsjoniga seal valves 24 tundi, käisin ühe teise mehega koos laadima ja laskma ikka õpetajate, oi see oli nii selgelaskmine ja kõik sihtimise, kõik asjad. Meil olid kodu, isegi kaks vintpüssi isa ostis ühe katseväe püssi, ostis vene püssi ja ma ei tea, mis seal oli 50 padrunit jäi siis venti sõjaväest, jaapani püssi, ka seal kajev, need Need olid Saksa okupatsiooniaeg, meil alles kõik ja siis vabad seda, kas siis isa andis need vallamajas säralit, püssid ja padrunid? Vabatseja ajast ma mäletan niimoodi, et minu isa oli see samane Keila vallamajas valla tallitaja abi ja ühtlasi ta oli siis selle mõisade kontrollkomisjoni esimees siis tema käis siis samasesse, komisjon käis mööda, mõisasid, kirjutas siis vilja ja kõik üles, mõisad olid ju seal alles, eks ole. Muidu nad oleks palgeldanud kuidagi vilja maha, aga see kirjutati kõik ülesse ja siis sealt võeti sõja väeli vilja. Vanem vend oli seal see sõjas kogu aeg, ta oli Narvas suurtükiväes, oli see suurtükiväesides, oli, tulite tervelt tagasi. Ja jäi teenima, ta teenis kaadriallohvitseri või tol ajal nimetati üle teeneks, millal teil endal tuli aega teenima minna, mina tulin 23. aastal, tulin aega teenima, maalin Tallinnas ma töötasin ennem elektromehaanikatööstuses kaks pool aastat 23. aasta veebruarikuu, sest ma sain 20 aastat vanaks ja siis ma tulin aega teenima. Siis ma tulin Tallinnasse ja siis mul oli see sealt töökojast oli elektroMontööri tunnis oli ja siis ma tulin sides või selle suure inseneripataljoni tollane inseneripataljon seisis koos telegraafikompaniist ja siis üx sapöörikompanii ja üks raudteekompanii kolm kompaniide tihedam Andovia muidugi staabise rühmani. Selle inseneripataljon tol ajal see seisis, meie olime Tallinas siin luteri tänaval kasarmus, aga mis kompaniis teie olite, mina olin Telegram kompaniisse maja oli elektrimees määrat. Kas töö esimesel detsembril 1924 olid siis ma olin juba kaadriallohvitser sõjaväe seas ja siis ma jäin sõjaväkke teenima. See pataljoni ülem, no me olime ma ennemgi, seda käisin veel allustele kursusest õppekompanii läbi ka kaheksa kuud. Hele krahvi klassis oli, jäi siis mina jäin sinnasamasse teenima, pataljoniülem oli kapsid olla, ollakse niisugust vabadussõjaaegne, mees oli lipnik, olite Vistabad see olnud? See oli meie pataljonile ja see võtsid mul kraest kinni ja pani mind ikka seisma ja et kus, kui kuskil ei lähe pead, Allostyersi oli vaja. Ma ajateenistuse aeg sain vanemallohvitseri auastme juba ja siis jättis teenima, siis oli meil telegraafikompanii ja raadiokompanii oli siis juba EAS-i samane helgiheitja kompanja, ma jätsin natukene vahele. See sellepärast, et see inseneripataljon lõhuti 24. aastal kevadel ära. Sellest tehti siis sidepataljon telegraafikompanii ja oli üks üksiksädetelegraafikompanii, vaat nendes tehti siis sidepataljon ja siis nende sapöörikompaniides raudtee kompandidest, nendest tehti siis see samane pioneerpataljon, need lahutati 24. kas talle ära? No ja vot siis siis me Ma olin juba sellesamase sisside, toodi meid sealt nõmmelt ära, meil oli allustele kursus oli kaheksa kuudel lõppenud ja eksami tantsime siin Tallinnas veel ära ja siis selle ma jäin siis sessessaadik, jäin sidepataljoni teenima, meie asusime siin samasse nimetatut mäe kasarm, see mäekasarm on see, kus praegust on, ma ei tea, mis seal sees on mingisugune pool või see on see, kust siia läheb komsomoli staadionil, vot see kassar, mis seal niukse väikse mäe nuka peal. Vaat selle kasarmusse toodi mehi seal sees. Well. Auto-tankirügemendi õppekompanii oli ka veel seal sees. Tuletage nüüd, 24. aasta lõpu meeldis ja mul on see selgesti kõik meelde, et me magasime, ega mina ei tea, no vot, ma räägin natuke seda eellugu, meil oli üks velt veel saurupoli. Ja siis selle minuga seltsis lõpetas kaheksa DVD-R. Ja vot need need mehed olid kindralstaabi teise osakonna, need samased mehed, eks ole, priosakonna vähe luureosakonna mehed neid, me nimetasime neid tuhandeid, aga eks nad said sa pärast said. 10 krooni või mis nad said siis olid palgad tuhandemargast mehedalt. Nojaa, aga vaata, need, need mehed olid ennast sidunud nende sammas kommunistidega, eks ole, ja ja aga aga nemad, kommunistid ja ta ei saanud, et nad need mehed olid. Ja siis, kui see esimese detsembri see samane hommikuni nemad, mina, ega me ei teadnudki, nemad olid sealsamas kommunistidega istusid odra tänavale, kus koha peal nad olid Gildi tänaval igatahes kuskil korterid, kus neil olid, olid nende kommunistidega sees seltsis ja siis tulid hommiku sealt välja sealt siis, kui see kella veerand kuue aeg need välja tulid. Nojah, ja siis saurukesed jooksid, need jooksid minema sealt, aga seal oli veel üks, üks allohvitser, Loorents oli auto tankist, vaat see oli kommunist tegelikult. Ja, ja see läks tanki välja tõmbama, eks ole, ja meie mehed jooksid siis kasarmu pidid mehed üles äratama mehed välja tooma. Jutt oli ikka niisugune, eks ole, et sõjavägi pidi kaasa minema saanud tuli sinna poisid üles, pani ukse peale mehe kohe püssiga, sinna seal sammast võitis korrapidaja juurest padrunid ja ja siis juba need härra isikud olid juba järel siis nii üks uksest sisse tulime, niux maasingulise mees oli seal ukse peal ja see vaks püsida, Mägi lõi kõrvalisi püssi täägi ukse peale, siia vajutas kohe ja see mees oli seal, laskis FISi, oli kaks-kolm tükki oli seal kasvama ümber maha lastud, siis. Jaa. Ta jõudis hoiatada, saab, jõudis hoiatada ja, ja siis huvitav oli see, et selle tanki peale kuulipilduja, aga see kuulipilduja, see ketas, padrun tegulisel dieri käes. Meyer võttis ja viskas selle selle Aafrika tänaval üle plangu ühtlikud sisse, seal põld seda ketast kaalsed seal ei olnud, laskeboonused õitses, ta läks seejärel, eks ole, meie magasime ja, ja meie siis tõusime. Tõusime siis üles, panime ruttu riidesse ja püssid padrunid raginal kätte, siis läksime kasarmu igale poole uste peale, siis teise korruse peal oli, oli ka ta tagant, uksed olid Kaagasvarmadeks, läksime sinna ülesse. Siis mehed hakkasid mööda koridori laskma, nii palju olime targad, kahetses omane auto tankis, laskemoonaladu oli siit kõrvalt ühest kohast uksest sisse tulles oli teise korruse peal, eks ole. Aga meie laske mööda koridori ja uks oli põlgite, mis oli Eeesseli tule all, sealt sealt ei saanud ta laskemoona tuua. Nojah, aga see tank sõitis siiski sinnasamasse kasarmu ette ja siis selle autoga muidugi veel tee peal Captain see tuli oli sealt uksest välja läinud. Tank sinna ukse juurde seisis, ta viskas tanki kõrval pikali, aga nagu see Loorend sealt välja tuli seal 10, üheksa millimeetri, Browning task sellel peast läbi ja siis see oli, see oli, ta on kahjutuks tehtud, siis pandi tankile kuulipilduja peale ja siis ikka need päris mehed pandi sinna peale, see seisis kogu aeg otsakesega. Juhkentali väga suure Juhkentali tänav oli see liiva laiali, tol ajal seisis sinna tänava poole siis sellega. No ja, ja Syszek siis läksid sealt läbi, läks samane ratsa eskadron läks igavese valguse, sõitis ju sinna balti jaama juurde, sõitis välja ja kus ta käis üleval lennuväes ja leidnud onni oli selle ees üks niisugune gruusia Modymjees vuntsidega, seal see see oli, seal tuli paaridega igavese raginaga mööda Juhkentali tänavat. Ja siis peale selle läks ju balti jaama juura see üleval siin nende mäe peal, kus meie pärast side oli siin sõjaväe surnukalmistu juures, siin oli ju alevit seal kooli õppepataljon 500 või 600 meest oli. Vot siia pataljoni oli pidanud laskma minemisi oli üles varem tõusnud pid Valdecki Lasva minema ja see oli terves lahingvarustuses see tulime ta Juhkentali tänavat, meid läks mööda, niiet mürtsus läksid Baltija. Nojah, ja siis sealt Balti jaamas nad siis võtsid balti jaama ära, Balti jaamas oli ohvitseri kinni seal palju ja seal lasti muuseas teedeminister Karl siis hästi ka balti jaama ees autolt lasti maha. Nojah, ja siis need võtsid selle balti jaama ärase allustel koole kas teid viidi ka kuhugi edasi viidud oma koha, meie jäime oma kohale käikesena kasarmusse. Ainult allohvitsere koolis õppepataljon läks välja ja siis ratsavägi käis väljas ja Maide ja mina ei leidnud seda sugugi, et rahvas sellesama selleni hirmsasti osa elas selle suurele riigipöördele. Vena, kus mina käisin, mina leidsin, et inimesed olid kõik päris nii lojaalsed, kuidas teie teenistus jätkus, eksteenistus läks ikka oma vanamoodi minna, see oli 24. aastal. Ja siis mina olin sama, see suurem jagu mena hakkasin õpetama kogu aeg täitsa omaseid sõdurisi noori sõdur siis neid ma õpetasin ikka 1000 1000 vist välja, 24.-st aastast jaagu hakkas pihta see 20 neljandal-viiendal, kuuendal, seitsmendal, kaheksandal ja 2009.-st aastast, mind viidi üle sinnasamasse õppekompaniisse raadioklassile veidi rühma vanemaks, siis siis ma enam nende noortega tegelenud siis meid olid reamehed, need, kes olid juba selle Jaani õppuse läbi teinud ja siis tulid reamehed, tulid allustel kursustel. Siis me õpetasime, rad, Telegraph ristis. Neid samasid. Selle võtme peal oli tol ajal see töö, kõik selle raadiotelefoni neid ju tol ajal veel ei olnud. Morse morsevõtmega käis kõik see kuulmise järgi. Mitu märki minutis andsite 100 120, ma võitsin vastu ka lühikest aega ja 120 märkeika. Aga meil olid ikka niisuguseid kibedaid vendasid pärast, kes tulid. Olid instruktoriks, oli üks Lember, me olime kõik veebel astmedes selle endine Felti astmes olid nad kõik, need olid maavanemad ja instruktorid. Võttist kirjutusmasina peal, see võttis juba 150 tähti, võitsid vastu ja niimoodi neid oli palju, kes nii 104 50 sees olid, meil oli palju veidraid Telegraph ristisid. Kuhu te olite jõudnud 1939.-ks lastaks oma teenistusredelil. Mina olin jõudnud noorem veebleni olime välja jõudnud, olin kõik need algusest, oleme allohvitser, siis olin vanem allohvitser, siis olin Weblik sait. Ja siis ma olin selle raadiorühma vanemaks, olin ikka kogu aeg. Mehe teenistus oli. Mina elasin siin sama korterisse siis, kui ma abiellusin ja see on vana Poska maja, kus masinaga See pidi olema Poska, kui ta oli noor, naisemees oli seal, purskab juba olnud, kus ta elas seal kahetoaline korter, 50 ruutmeetrit, kööke 39 olite siis Eestis ja vormis. Teine maailmasõda algas, see oli, see oli üks väga, ega kaunis, masendav oli see, kui see algas, Jend, Soome sõjad ja need halvessi. Mina igatahes mäletan, seda kutsuti meened, riigitegelased kutsuti kõik, see oli meil kõik selge, sõjaväes need asjad. Riigitegelast kutsuti sinna ja Moskvasse Moskvasse ja meil olid igatahes viidi ju piiri peale, sõjakool oli meil piiri peal ka ikka natukene aega. Siin Narvas see oli siis läbirääkimiste ajal, kui sealt läbirääkimiste ajal ja oli sõjakool. Aga tema täiunda tõi ju siia igavest mööda liu ratsaväge ja tankid ja tal oli ju midagi 150000 meest oli ju siin Narva piiri taga. Siis oli ju, see oli meil ju luurel, oli kõik teada seast Narva ja Pihkva suunal Narva ja Pihkva suunal mõlemad, noh, eks Eesti piiri ulatuses umbes. No ja, ja siis ei olnud midagi meile. Ta pani ühesõnaga rusika nina alla ja siis võeti need suured tingimused vastu. Ja aga siis kui me seda sisse meie õhukaitse oli küll siinsamas liivamägedes, need olud olid kõik siin üleval, õhukaitsetorud olid üles pandud, et no võib-olla seda teab, nad viskasid neid, tulid Kloogalt, tulid ja viskasid Naissaarepeadega cropobid maha ka ju kõik seemned, Toomet ja, ja niisuguseid asju võis juhtuda selle. Ja siis need õhukaitsemehed, need olid küll jah, ikka, eks sõjaväes oli ikka ka kogu aeg niisugune valvelolek ega sealt kusagile kaugemale ju, kuidas teil veel seal baaside lepingu sõlmimine ja, ja gaaside vägede tulek nägite, mina 39 nägin sõitsite, mina olin õppustel siinsamas, no me kõik ülemiste kasarmute juures käisime siin tiiva mägedes õppustel nende samase meestega ja siis sõitis siit tehti ju raudtee, üks raudtee tehti otsekohe sinnasamasse Tondile ja vot seda seda raudteed mööda vaatasin venelaste rongid tulid mööda, tulid sisse, sealt meie olime tee ääres õppustelt. Kas oli see filtri teelehtesid? Jah, intertee äärt mööda tehti uus raudtee, Ülemiste jaamas tehti ja tulid siit veda sedasamast Ülemiste järve äärt tuli ja mis selle tagavad? Selle tagamõte oli, et sõjaväeosas ja mitte siitsamast läbi lasta, läbi linna vedada, aitame läbi linna ja muidu nad oleks tuld, siit seda teed mööda, oleks lehitult linnas läbi balti jaama siia peale balti jaamast hoiuses Nad, keeranud siiasamasse tondi peale välja, aga see diood tehti otsekohe Ülemiste jaamast kuni sedasamast järvelt läheb ta üle ta täiesti järveni, mitte Tondini või terveneda välja see raudtee, mis meid, meil oli ju kaunis kehva olukord talle, kes meie olukord midagi kiita sellel ei olnud. See oli ju teada, kui need baasid sisse tulivad, et siin midagi midagi tuleb. Eks natside kaudu saivad ju seal sõjaväeosade kaudu saivad sokutada siia sõjaväeriides igasuguseid mehi, siis see oli ju ka päris selge. Ja see läks siis nii kaua, nii kaua läks siis välja kui 40. aasta. Vaat siis, kui nad siis kui nad päriselt suvel, kui nad sisse tulivad, vot see oli see kõik, see hullem koht siis, siis ju meie meid löödi ju kasarmust välja. See ja sellel pole rohkem kui üks kell 11, anti korraldus, aga meil oli jumala õnn, et meil olid automasinaid, sellepärast messide pataljonis nakati materjaliseerima ja meil oli väga palju midagi, siin oli neid, sa siis oli vist 120 tükki ja siis meil olid inglisPetwordi masinad olid ja liinimasinateks ja siis veomasinad olid aga teedel ikka pid kasarmust, nii hobu Voriga välja kolima, see oli ikka päris tegemine. Ja meie asukohaks määrati siis Raua tänava koolimaja. See oli üks hommikupoole, ma ei tea meelakest õppusid pihta, meil olid üleval seal kassas materjalid, väga ilusad klassid olid tehtud, kõik meil olid kõik vastastikku töötamiseks just 150 paarised telefoni kaabletuid sisse pandud, nii et kõik monteeritud põrandate sisse sai töötajate vastamisi veeinstruktor ja pult oli tal seal Eeessedelt väga moodsad klassid, tele2 klass ka. Teljega klassis olid Marsi aparaadid sisse semen. Siemens helid olid ka need samased kaugkirts masinatega. Ja siis kolmas klass oli telefoniklassi signalisatsiooni klass tuledega signalisatsioon. Need klassid siis kõik need raiusime, kõik kaablid läbi niisuke, kahju vaadata, niisuke, kapitaalne töö, see oli klassid olid haruldaselt hästi päris moodsalt sisse sead kus me õpetasime nitraat. Telegraph ristisid. See oli siis seitsmeteistkümnenda juuni hommik 1940 17 juuni hommik ja siis me läksime, tassisime oma varanduse kõik sinna hoovi peal laiali, kus sai protsentidega kinni ja kõik mõtlikult pataljoni, kõik mobilisatsiooni tagavarad ja kõik riidevarustust ja kõik. Tehniline telefoniaparaate tehniline varustus, kõik. Olid ju need kõik olemas mopi, tagavara ja kõike ja kõik sai välja veetud, sedel, suur, kasarmu tühjaks veetud. Kas jõudsite enne välja, kui uued elanikud sisse tulid? Jah, ikka õhtaks, me olime ikka eest ära, siis siis pärast nägime, kus nad olid sisse tulnud, teine hommiku käisime väljas, vaatasime siis astusid üksteise samm sammu sisse, kui üks jala segamini. Kõik terve rivi. Nojah, ja siis see asi hakkas käima meil, Me elasime meda talinat siis mitmes mitmes kohas, kui see surrabadena olla peale tuldi, siis pealsele kartsid nad viisid relvad kõik ära. Kas te olite sel ööl Raua tänava koolimaja? Ei olnud siin kodus, ma ei olnud seal kuulimas sele. Hommikul käisin küll seal, seal läks lagineks ja nad võitsid load ära, viisid ju need, mis püramiidis olid, need püssid viisid ära, eks ole, aga mis nad huvitav, miks nad tagasi tulivad. Vaat see mind huvitab, jäi igatahes, kui seal madinaks läks, siis tulid ju vene tankid jälle uuesti välja, annate seal, lõid lastud üles ülevalt kindral, tema aja selle rõdult laskitsel. Ju seal üks kaadri hallustel männikus sai surma, seal, seal autode vahel oli maas, ma ei tea, kas siis see, kes sealt ülevalt automaadi Graskis kindral tema ajast või, või kus koha pealt tema kindlasti kuskilt pidi lastama, seal pole ääres maas oli siis tank lasi ka ülesse selle Raua tänava koolimajas aknasse, seal üleval lõid nende sammas koolimajade, koolimaja õpetajate pist, korterid olid, vot sealt oli telliskivid, olid kõik kattuks oli puruks lastud, seal mansard korral seal laskis sealt, kus praegust see suurt park on, vat sealt kusagilt lask. Nojah, siis eile hommikul ma läksin sinna, siis oli see suur komisjoni asi seal sees ja vaat, seesama leid tonnise oli major juba, kes esimese detsembri aeg läks, see oli kõrgema sõjakooli lõpetanud, see oli selle vist seal. Kui ma ei eksi, kas ta oli komisjoni esimees või? See oli seal sees, siis, aga mina läksin sinna ja siis kollabee tuli vastu, läksime ära peale ja üksur punase lindiga, mees oli ka seal väravas, aga mina oleksin ära riid. Siis korrapita ütles mulle, et praegust ei saa sisse sisse, et see samane juurdlus käib seal vanema ta uuris seda, kes selle korralduse andis, kes need püssid sealt mobilisatsiooni, püssid äraldasi puhastada ja ma ei tea seal üks noor ohvitser oli üks leitajat risk all, see oli korrapidaja ohvitser. Maa karganditseeveeeffisse taisse tagant, suits. Niimoodi oli siis. Ma läksin tagasi ja siis lindiga mees küsinud, et kes see oli, see korra pidi olime oma rühma poiss ütles, et oh, see oli meie eraisik, kingsepp tahtis tööle tulistaja, poisid, kahvatud veed. Kas te mäletate midagi 21.-st kuupäevast, kus ta 21. olite Tallinnas, olite ikat maalin siis sealsamas Raua tänaval, aga minu abikaasa nägi seda. Kui nad siin sammas Kadrioru lossis oli tal, siis ta nägi seda kõike, kui need riigivanemad välja tulid ja siis oli seal niisuguseid huvitavaid mehi, oli daily ülikonnaga kaitsvaid ajad omale lapitseja põlvede peale, olid justkui ära paiganud ülikonnad ja selle paigad nagu praegust, need poisid kannavad neid suudideksase pükse, lapitud pükse ja naljatab, tõelist laskjaid paigaldatud ja, ja, ja need olid karjunud, isad karjusid töödia, leib olid karjunud seal hirmsasti ja siis oli Rotermanni soolaleivavanker oli rohelised, suured vankrite punase tähte, küll Otepääl, pealegi kirjutide kaks igavest suurt hallikirjud, hobust oli ees ja siis töömees oli ütelnud, mis kurat, karjud. Tule siia. Nii et võta saia. Saia sees pakuti. Karjud kõrk, ta seisis sealsamas lossi väravate juures seisis tuba kahe suure hobusega ja need olid niuksed plekiga lelu löödud suurete tõllad olid ja siis suure punase niisugust tähtedega kirjutatud Rotermann pealegi. Ja kutsud siis sallivad, Ma sealt selle mehe. Teenistaks edasi, et me käisime Tallinnas mitmes kohas, üks üks öö olime Gustav Adolfi gümnaasiumis, siis pärast anti meile Toompeale seal, kus see need sureid videos Ross olid, need olid vene seltsid, olid seal tol ajal, eks ole. Siis neetud ruumid anti meile ja sealt me tulime ära siis siia maanteel seda maja enam ei ole, see oli siin, kus see uus maja nurga peal, ennem oli siin postkontoril sadama suur sidejaoskond ja siiapoole oli üks puu, roheline maja oli, ja siis selle selle majas olime niikaua kui lõpuni, kui siis formeeriti ringi, siis anti meile käsk sinnasamasse uue tänaval, endine eestiaegne korter, ehituse osakonna üks kivimaja, seal oli siis sõjaväekomissariaadis seal sees korra seal nurga peal luua vanad elu ja seal nurgale, vaat sinna tuli siis mees tahab panti sinna ja seal kombel autod meile. Ja siis ise Me olime meeskonna jaoks anti, Poola katoliku kirik on Vene tänaval, eks ole, ja vot seal on siis selle suure preestrimajad ja seal oli mitu-mitu, tuba oli siis, selles oli meie ja siis üleval oli mingisugune Insarovixurt, tantsuõpetaja Plaan oli, see oli üle tänava, kõik see vene tänava nurk, vot seal siis me olime niikaua kui läksime laagrisse 41. aasta kevadel. Kas Eesti sõjavägi nüüdseks juba endine Eesti sõjaväe, keda nimetati rahvaväe, eks sõjaväes ja kas relvadeta või olid relvad käes, e-meil meil relva siis peale selle käes olnud, kuid pärast seda laginatasida sidemeestel vähemalt relvas ei olnud. Meie mehed olid leiva ilma relva ja meie mehed. Me käisime ju nende suurel rongikäikudes ja igal pool ja siin miitingul käisime siin Kadriorus, suure kõlakoda on siin Kadriorus, vot seal käisid, miitingul, aeti meid igale poole vaid käsu järgi, seega käsu järgi, jah, käsk anti ja siis läksime välja. Ja siis tehti need samased suurete sõdurite komiteed tehti ju. Ja siis see suur keerdu oli, see suur poliitjuht oli sõjaväe oma. Kindralipael oli siin peale, aga siin pealinn on niisugune kolmnurk, üks purk oli punane, teine oli eesti lipugadel käe peal. Ja, ja siis tehti, tehti need sõdurite komiteed, tehti see ja kõiksugu nalja tehti igatahes ja igal pool aeti siseid, eesti sõdurid käisid ka väljas. Kas teie üksusse ilmusid ka politruk ida neetud need tulivad kohe nii, kui me siia uue tänavale läksime, siis tuli igatahes pataljoni komandöriks määrati Farrell, see oli sideülemaks ja siis selle seenepataljoni ülemaks viimane viimane sidepataljoni ülem, kolonelleitnant Karent. See, see tuli siis komissariks ühesele suures palaga, mees oli see vanem politruk, see oli siis komisjon võrsinnali komissariks, venelane, venelased, kõik puhta venelased siis. Realski oli ja siis oli vest savikrohv oli veel üks, jah, nei veel üks ukrainlane oli, need olite kolm politrukk, olid selgitustöö algas niimoodi, kes vene keelt oskas, siis pidi pidid seal ümber politruk luges seda ja siis siis Karell oli ju vana tsaariaegne ohvitserid, rääkisid ju kõik vene keelt, kord hästi. Mida te räägite siis selle riigi korrasta, seda katsi seletama kõik seda riigikorda ja armee korda ja missugune see on ja neid asju igavene tegemine oli ikka mehedakasti vastu mitu korda. Ja kõik rumalam koht oli see, kui ta läks selle punaarmee söögi peale üle, vaat siis oli see rumal asi. Me polnud juba harjunud, meil oli hunniku ju sõjaväes oli kohvi ja siis ikka lõuna olid kaks toit olid ja ja õhtusöögid ja siis hakkas see suur kontsentraati, teiste köitis, suri suppisi asju tulema ja ja kohvikai keedetud kohvi hommikul. Vot siis söögivärk, see oli päris nii harjumatu asi kurdi meestelt. Ja see sööginormid olid hulga midagi muud kui veel Eesti sõjaväes. Meil Eesti sõjaväes näiteks oli liha, oli 250 grammi, oli mehe peale, seal oli kõigest 150, eks ole, ja rasvaineid oli ka poole vähem, igatahes võid ja niisuguseid asju või üldse ei antud, pea. See tekitas igatahes ju ikkagi nurinat, need olid ju sealt teisest sõjaväest teise sõjaväkke tulnud mäed. Ega sellega ju halvem, aga ei taha keegi leppida. Minu arusaamise järgi on see elu ikka kogu aeg niimoodi. Kas linnalubade osas kah olukord muutunud? Lino lubas, ei antud välju? Linnaluba marsid ainult ju vaevalt kella 12-ni, aga nii kui Eesti sõjaväes oli, niisuguseid asju ei olnud igav. Meil oli õppekomponendi alustel, kursustel võiks iga päev peaaegu sealt 30 protsenti lubasi saada. Aga need, mis kella üheksani TLÜ loendusin, need lubada andis. Peterburis oli ju nii suur, et see oli ju paniver kompanii välte veel, see oli ju kompanii majandusele. No ja palgad olid sel ajal kaoks, mina sain näiteks varustuse rahaga kokku sain 140 krooni kuus. See oli niisugune ilus palk, meeseme ühe aasta rohkem kui harilikus. Setomaa sihtrühmavanemad. Palk oli 10 krooni suurem ja siis hakkab etenduse, palk oli veel 10 krooni veist suurem. Tema sai midagi seal 150 krooni, siis said, lasteabiraha oli veel 10 krooni ka, eks olevat, võttis 106 70, noor ohvitser tuli välja, see sai 110 krooni midagi. Kuidas seda ümberkasvatamine läks, siis? Ta läks ka seal ümber ümber kasvatada, palju ei saanud. Mina igatahes rabelsisene niimoodi välja, et mina parteisse ei astu. Kaks korda käisid ühe korra. Ja kui ma sides olin, siis siis ei olnud, aga ma valin pärast viimati võrgu polkus. Olin Sydervad komandöriks, maaline. Tegelikult diviisis oli sidepataljoni solistiks staabiroodu komandör olin ja ma olin keemedin sülemi, ma olin kõiksugu kõiksuguametit pidanud. Ühesõnaga, kaadrisõjaväelane peab iga asjaga hakkama saanud. Nojah, ja siis, siis ma olin vahepeal suusapataljoni komandöri asetäitja pildid sinna ja sealt ma siis viidi mind võrgupolku, kui me kuulame, lahingud hakkasid, siis ma läksin võrgupolku ja siis, kui ma hakkasin ära tulema siis nad tulid. Aa, see oli see rahvatantsujuht ja rahvatantsujuht oli, laseletasin, vanemleitnant. Vot see ütles mulle, et tema peab hakkama. Polgupartorg ütel peab hakkama mind ette valmistanud parteisse, ma hoidsin nii posti parteisse ja siis tuli reserv hakkas möllama nagu poisid, ütlesite, reserv tuli peale, ma tulin ära ja jäi see kõik sinna. Sammas said. 47. aasta. Tuli käskkiri aprillikuu lõpus ja maikuu sees sain vabaks juba sõjast tulite tagasi kapteni pagunitega, ma näen, on seina peal see aasta tulin jah, Captindagast.