Tähelepanu algavas saates kuuldu ei pruugi ühtida teie arusaamadega reaalsuse olemusest ega pretendeeri juhtiva tõe tiitlile vaid on silmaringi avardav audiorännak maailmavaadete äärealadele erinevate võimalike ja võimatute tunnetus akende kaudu. Rahvusringhääling ei propageeri, ei kinnita ega lükka ümber saatekülaliste väiteid ja seisukohti. Tere, kallid raadio, kahe kuulajad käes on pühapäev ja seega on saabunud aeg asuda kosmilisele audiorännakule. Algab saade hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Juba kolm aastat ja koos tänasega 134 korda. Olen ma teid pühapäeviti saanud sel viisil tervitada ning mul on olnud suur au ja võimalus olla teie giidiks selle imelise maailma teistmoodi territooriumitele ja erilise elu äärealade põnevatesse paikadesse. 13. juunil 2010 startis siit raadio kahest stuudiost audiorännakule tavapärasest veidi erinevalt lennutrajektoore valib kosmoselaev, mille kapteniks oli tookord Igor Volke ning tänaseks on pardale kogunenud juba päris korralik komplekt sise- ja väliskosmiliste valdade kangelasi. Suur tänu teile, kallid kuulajad, kes te olete? Saadet hallo, kosmos kuulanud. Tänu teie huvile on saade kestnud tänaseni ja saanud pakkuda Uudishimulikele alternatiivseid killukesi siit ja sealtpoolt peavoolu oma maailmapildi täiendamiseks ja avardamiseks. Et seda kompleksset maailma, kus me elame, paremini mõista. Suur aitäh ja loodetavasti on teil huvitav tänusõnadega ka jätkan, sest sama oluline osa saatest, kui on kuulajad, on kare rääkijad. Suur tänu kõikidele saatekülalistele, kes on olnud nõus ja avatud, et teiega oma ilmavaateid mõtteid, teadmisi ja kogemusi jagada. Mõne pisut pöörasemana tunduva maailmanägemuse puhul nõuab sega julgust ja usaldust, et oma arusaam rahvaid laotada. Seda, et kõik eetris olnud saateid saab üle järelkuulata raadio kahe kodulehelt R2 punkt ee kaldkriips hallo kosmos seal asuvast arhiivist te muidugi juba teate nagu ka seda, et tasub olla hallo Kosmose fänn Facebookis ja uuridega saate küberpesaportaalis alkeemia ning et kõik need vajalikud viidad virtuaalkosmoses orienteerumiseks leiate lehelt hallo kosmos. Punkt e. Tänutunne minus on tõesti suur, aitäh teile, head kuulajad, külalised, helivõlurid, perekonnad nii kodus kui raadios kui vaimses vallas. Kõik abilised, toetajad, kaasamõtlejad, vastu vaidled ja muud mõnusad hallo kosmonaudid. Täna kuulete esimest osa 13. juunil 2013 Tallinnas Kinos Sõprus toimunud saate hallo Kosmos sünnipäeva sündmused mis oli ühtlasi saate avalik salvestus teemal kosmilised tulevikuvisioonid. Suur tänu kõigile, kes tulid. Saal oli täis toredaid inimesi, kes olid tulnud kuulama, mida siis oma ala asjadel öelda on. Jutte tuli nii palju, et sellest jagub kahe saate jaoks täna kuulata, mida on öelda raadio kahe peatoimetaja Henry Kõrvits seal ja milliseid kõnesid pidasid riigikogu esimees, astrofüüsik Kosmosemutt, Ene Ergma kosmoseteadlane ja tänavuse Eesti kosmosesuunalise liikumise suursündmuse ehk satelliidi ESTCube ühe projekti eestvedaja Mart Noorma, raadio kahe tehnoloogia kommentaari, Taal autor ja futuristlik visioone valdav Kristjan Port, armastatud hingekarjane bioloogia, kultuuritegelane Toomas Paul, õnnelike suhete ekspert Tiina Tiitus, looduslaps ja metsahaldjas Mari Mets allik ning ka seda, milliseid lugusid jutustas ja laulis. Andekas teravmeelne muusik, kasar. Järgmisesse saatesse jäävad enese muutmise kunstiõpetaja ja lilleoru liider Ingvar Villido Eesti esoteerika grand old lady Maie kaate Väljataga võimas preester, sõdalane, mõõgameister ja ajaloofilosoof Einar Laigna, palavalt armastatud loodusemees, suur mõtleja Fred Jüssi, anomaaliate uurija ja ufoloog Igor Volke. Ning väga lahe muusik Silver Sepp, kes musitseerib fantaasiapillidega ning kellel ilmus just värskelt debüütalbum pealkirjaga. Mis asi see on? Silver Sepp ja tema kirjanikust abikaasa Kristiina Ehin tuuritasite tuuritavad veel mööda Eestit ringi ettevõtmisega loomelaev, mis on trubadurlik, plaadiesitluskontsert, fantaasiapillidega lugude jutustamine, täis poeetilise väljakaevamisi, ettearvamatu lõke, väärne vaba lava. Nad lubavad ka üllatuskülalisi lähedalt ja kaugelt ning mikrofon on avatud kõigile, kes tahavad oma südamesahtlitesse kogunenud loomingut esitada. Kellele see kõik isuäratavalt kõlab, siis kolmapäeval, 19. juuni õhtul kell üheksa võib neid näha ja kuulda Sänna kultuurimõisas kontserdil, mis muide on tasuta. Nii et enne, kui asume, saate hallo, Kosmos sünnipäevasündmusel kõlanu kallale kuulemegi ühe väikese mõnusa muusikapala nimega vaata vaata vahel Silver Sepa uuelt plaadilt. Mis asi see on? Täiesti üksinda vanas mõisas või kooli hoolas kodumajast kõik lahkuv. Miski rõõm hakkab seestpoolt liita. Mis asi see on? Mis kalla? Seda üles ei kirjuta. Seda võimatu välja. Olen mõelnud, proovida ma leida, kuid juba haihtunud. Olen maanteele keerama üle pikka ja sõitmine ema rattakoopas rooste. Mis asi see? Mis hakkab laulma kui üle loodes Sillaza oma katkise autoga. Kodu talun ärkama paar tundi, Muugajad, Wells. Tere, kallid külalised, rõõm näha, et teid on nii palju tulnud ja mõtlesin pikalt, et mida ma siis räägin, et kui mul käivad saates külas inimesed, kellel on mida öelda, et mida siis minule öelda on? Mina ju tegelikult olen lihtsalt vahendaja. Võin paari sõnaga rääkida sellest, kuidas see kõik alguse sai. Kolm aastat tagasi täpselt täna oli esimene saade eetris, aga enne seda tulin just reisipalaviku nakatanud nagu saade, mida ma enne tegin lõpuks tagasi kodumaale ja Heidy Purga, toonane raadio kahe peatoimetaja pani kokku suvekava ja küsis, et kas sa tahad midagi teha. Ja muidugi ma tahtsin midagi teha, sest et raadios on ju fantastiline. Ja mis sa siis teha tahad, ma tahan teha midagi põnevat, mis siis on põnev, kes siis veidi. Ja siis, kui hakkasin talle rääkima oma ideedest, siis ta jäi täitsa vait ja oli nii, et no jaa, et võib ju proovida. Ja nii saigi alguse hallo, kosmos ja avapauguks oli sellel saatesarjal eriti kosmiline teema. Ufod loomulikult. Esimene külaline, Igor Volke, istud seal kõige servas. Ja jah, see oli selline aeg, et minus oli ka väike ärevus, et noh, kuidas sa siis hakkab olema ka, teistpidi oli põnevus, et nii tore, et lõpuks ometi ma saan teha midagi, mis on väike, selline Nižikas mõnus nokitseda omaette ja ei pea mingite numbrite reitingute ja ja muude asjade pärast muretsema, sest pühapäeviti võib inimene teha ju mida iganes. Ja plaan oli siis teha kolm kuud suvel seda ja siis rahulikult normaalsete teemade juurde tagasi naasta. Aga ennäe imet, suve lõpuks oli saade saavutanud juba suured kuulajanumbrid ja jätkus sügisel ja jätkus järgmisel kevadel ja jätkus kuni tänaseni ja võib-olla jätkub veel edasi aasta lõpuni kindlasti niipalju kui teemasid, et ja põnevaid külalisi on ja see on ka üks küsimus, mida mult tihti küsitud, et kas teemad otsa ei saa, kas nõiad otsa ei saa? Muidugi saavad, et palju neid eestis neid, neid on, teistpidi jälle eestlased, nõiarahvas võib-olla teie naabrimees või naabrinainegi nõid. Põnevaid teemasid on maailmas hästi palju ja see saade on ka arenenud samamoodi nagu minagi liikunud ühest ookeanist teise ühtedest tippudest teistesse kõrgustesse ja võib-olla ka sügavustesse. Ma loodan, et see põnev rännak on pakkunud ka teile midagi sellist, mida te võib-olla tihtipeale ei oleks osanud oodatagi midagi sellist, mis võib-olla nihutab teie selliseid maailma mõistmise või teadmise piire. Jah, ma olen väga tänulik selle eest ja mulle meeldis, kui Heidi selle saate nii-öelda eetrisse lasi, siis tema sõnad olid, et julgete päralt on maailm. Et seda igas valdkonnas tegelikult, et tuleb lihtsalt julgeda teha seda, mis sulle meeldib ja mis sa tahad. Aga nüüd minu kõne sellise põhimõtte juurde, mis on tänu tänulikkuse tunne, valdab mind, et iga kord kui tuleb külaline ja ta on valmis ennast avama, jagama oma maailmavaadet. Et ma väga austan seda, et isegi kui on sellised keerulisemad teemad, et tihtipeale ju kust sa lähed oma pöörasustega pärast jälle näitavad näpuga aga samas on see huvitav ja samas neil kõik need inimesed elavad, meie kõrval tegutsevad usuvad oma asju, et see on oluline teada, mis toimub veel peale peavoolu, et mis need kõrvalalad, need tumedamad, hämaramad alad on kõige suurem tänu muidugi kuulajatele, kui oleks kuulajaid, ei oleks seda saadet ja see, millised need kuulaja on, kui palju neid on. See on mulle alati väga rõõmus üllatus, kui ma selle infoga kokku puutunud. Ja teine väga suur roll on saatekülalistel, et kui oleks saatekülalisi, oleks samamoodi seda saadet, et iga inimene, kes tuleb, avab ennast see on suur väärtus ja seda veel kaks tundi, et see ei ole selline kiire ülelende. Tihtipeale on tõesti võimalik minna sügavuti ja see on väga lummav, et siin näete valikut minu lemmikutest ja paljude kuulajate lemmikutest siin saalis on palju külalisi, aitäh teile, et tulite. Paljud ei ole siin, paljud kuulavad, võib olla. Ja üks tänu läheb ka kaadritagustele jõududele võib-olla ka mingitele olenditele, seda ma ei tea, aga, aga on sellised olendid nagu raadio, kahe helirežissöörid, Sirje raud ehk Sirts, Monika Tamm, Margus Müür ehk summa, kes on helivõlurid ja tänu neile saab väga palju tööd tehtud, et nende roll on väga oluline. Ja muidugi tänud minu vaimsetele perekondadele. Lisaks raadioperele kal keemia seltskond, Euphony tiim kõikidele teile, ma olen väga tänulik aitäh paari sõnaga veel ka sellest, mis täna toimuma hakkab, sest et ma näen, et peatoimetaja tahab sõna saada. Aga enne kiirelt seletanud, kuidas tänane programm kulgeb, alustame väliskosmilistest sfääridest, liigume edasi sisekosmilistesse dimensioonidesse. Et siis sellise sisemise välise ühendumise ja selle vahel laveerimisega saavutada mingi tervikülevaade, sellest, mis on need erinevad tahud. Meie ühel maailmal. Ja nüüd tahakski anda sõnapealikule, kelleks on Henry Kõrvits artistina tuntud kui Genka, kes on meie uus peatoimetaja ja sama julge nagu Heidi selles mõttes tema käe all ma ei karda. Aitäh, Henryl, palun. Tegelikult ma ei tahtnud üldse sõna võtta, sest alati sellistes puhkudel kui mingi nii-öelda nagu inki ütles, et ülemus võtab sõna, see on sihuke tunne, et mingi firmapidu ja siis mingi ülemus tahab ilgelt rääkida, mingeid graafikuid näidata, kui hästi meil läheb ja aga ma teen hästi, lühidalt raadio kaks on alati seisnud uue, huvitava ja alternatiivsete lahenduste eest, peamiselt on see muusika. Aga tänu hallo kosmosele on see ka läinud palju kaugemale kui muusika, ehk pakume siis nii-öelda selle saate näol ka alternatiivseid mõttelahendusi teooriaid ja alternatiiviga tõele, sest noh, tegelikult me keegi ei tea, mis tõde tegelikkuses on. Ma tegin tegelikult minihullud pika sihukse, vahva kõne, aga siis see tundus nagu mitte selline kõne, vaid niisugune nagu kaitsekõne, nagu ma seisaks kellegi ees, kes ei tea, mis hallo kosmos on ja kuidagi nagu seisaks näiteks ERR-i nõukogu ees räägib, kui tähtis saades on või vajalik see on, et ma hästi palju Skipindit. Et. Räägi just, kes ei tahaks teada, mida sa räägid ERR-i nõukogu ees. Ja ei, ma. Avalikud materjalid olema, seda saab lugeda kuskilt, aga selles mõttes, et ma olen alati öelnud kõigile nendele, kes küsivad kuule, et miks see saade on ja mis, mis te ajate seal ja, ja nii edasi, siis ma olen alati öelnud, et noh, et, aga kuula siis sellepärast, et seal on lihtsalt nii-öelda nagu laenates Ingridi terminite ajugümnastika, et lihtsalt kuulad, et ja kui on vaja veel kellelegi selgeks teha, mis on ajugümnastika, siis on nagu kõik me oleme kuskil või kellelgi tuttav on olnud või, või, või ise on kuskil olnud, ütleme, kolmandas neljandas klassis ja siis virisenud, et või laps kodus viriseb, et miks ma pean seda matemaatikat õppima, et seda ei lähe ju elusas koos sinust ja tangetasintellusas vaja, et aga lihtsalt selleks, et saarendad lihtsalt oma nii-öelda mõttelihaseid. Aga millest ma üldse tahan siin praegu tegelikult rääkinud sellest, et saade saateks saate, ütleme, kontseptsioon kontseptsiooniks. Tegelikkuses on ikkagi see, et see saade Ingridi saade on ka täiesti suurepärane näide kuskil, ma arvan, kuskil Eesti võib-olla isegi laiemas kuskil skaalal tõesti suurepärane eeskuju sellest, kuidas raadiosaadet tehakse ja mitte ei tehta ainult, vaid kuidas raadiosaadet ka turundatakse. Ma arvan, et Ingrid on täiesti nagu fenomenaalselt head tööd teinud. Tänu sellele on, oleme me täna siin tänu sellele me olime ka eelmise aasta lõpus rahvusraamatukogus ja ja saade peab alati minema eetrist välja suuremas kui eeter, et lihtsalt mitte jääma lainetama sinna kuskile teatud hertsidele. Jah, nagu siin mainiti ka, et ja andsime mõista, et selles mõttes, et nii Heidi kui mina olen viskunud päris koos inglitega päris mitme ütleme siis sellise, kuidas nimetati Salottideks sõja ajal olid vot nende ette kaitsmaks seda, et seda saadet ära ei lõpetata, on teatud jõud, kes soovivad, ma ei tea, mis need põhjused on, see ei olegi tähtis, aga tähtis on see, et me oleme ikkagi võidelda. Et selleks, et saada ikkagi jätkaks. Ja mis on ka veel hea, on see, et see saade areneb, areneb pidevalt, ta liigub edasi, ta ei ole üks ja sama saade, mis kolm aastat tagasi tehtivaid saade areneb ja selle üle on ju kõige parem meel üldse. Nii et palju õnne, hallo, kosmos, paljune, Ingrid, palju õnne, kuulajad, palju õnne kõigile, kes siia tulid, aitäh. Hakkame siis pihta, alustame tänaste kõnedega. Ja esimesena paluks avama nii-öelda avakosmose teemat, eriti laias joones meie koduvabariigi vaatevinklist vaadelduna kosmosemuti astrofüüsiku akadeemiku ja riigikogu esimehe Ene Ergma. Mulle Ene Ergma puhul meeldis väga see, kui me olime Tartus kosmonautikapäev ja kui liigutatud te olite, kui te ütlesite, et minu kangelased olid kosmonaudid ja sealt läks teema lahti rullima, et tegelikult see on jälle üks mõte, mille peale tasub mõelda, milline on elu kosmoses reaalselt, aga nüüd, Ene Ergma, palun. Mul on ka hea meel õnnitleda ikka kolm aastat on juba päris päris pikk aeg ja natuke võib-olla enne kui ma sinna kosmosesse lendamisest ma sinna lendan kindlasti. Siis ma tahaks öelda, et mul oli ka väga huvitav. Kui Ingrid kutsus mind sinna alates siis olles suhelnud ikka väga palju selle 10 11 aasta jooksul erinevate ajakirjanikega, olin ma veendunud, mis sealt siis ikka eriti tuleb. Ja nii edasi, aga siis ma sain aru, et inimene on teinud kõva eeltöö ja ikkagi hakkas, mul hakkas juba vahepeal mõtlema, et kuidas ma nendele küsimustele vastan, nii et ma välja õieti tule, et noh nagu eriti asju hüüab juba enam tõusnud, mis küsimused tulid. Aga te teate ju, et poliitik ja õppejõud seolati oskab kõikidele küsimustele vastata. Aga nüüd, mida mul paluti siis täna täna rääkida? Ma tahaksin teile kõigepealt öelda peale nende heade uudiste, mida siis juba on toimunud Eesti kosmoseriigiks saamisel, siis see, et me oleme 42.-le kosmoseriik. Et meie pisike mutikas lendab vapralt ümber maa, mina nimetan teda mutikaks, kuna mina olen mutise siis ja loodame, et päike ei tee talle liiga. Päike on praegult väga aktiivne. Aga see on tõsine samm ja tõsine tegu nende noorte inimeste poolt ja mardi eest, ma võtan alati mütsi maha, aga täna on, mis päev täna on 13 ja 12 päeva pärast olema tarustatis, kus ma kirjutan alla siis jõu metsati kätte, mis on Yomitset? Ei tea. Euroopa ilmastikusatelliit, jumala õige, see samane, kui me vaatame neid ilusaid pilte, mis tähendab siis need tulevad just nende satelliitide kaudu. Ja Eesti kirjutab alla koos liu metsatiga. Et ta saab täisõiguslikuks liikmeks, see tähendab, meile avanevad väga suured võimalused tegeleda väga tõsiste asjadega, mis on seotud meteoroloogia, mis on seotud samuti kaugseirega, ütleme, maa maaseirega ja nii edasi. Ja ma luban teile, et ma annan oma parima, et Eesti saab ka Euroopa kosmoseagentuuri liikmeks kuskil 2015. Me oleme siis teinud väga kiiresti oma mineku alates 2006.-st aastast, kui me alustasime nullist peale, nii nagu 2008 alustasid Mart ja tema jüngrid peale satelliiti ehitamisega nullist peale, nendel oli veel vingem projekt. Ei ole vaja üldse raha, kui sul on hea tahe, soov ja siis äkitselt hakkab ka raha sinna voolama või voolanud. Alguses ta tulingi siukseid pisikesi nirena aga pärast teatega nire läheb suuremaks. Ja kui paljudele noortele inimestele rääkinud, ütlen, et kõige tähtsam on tahtmine tähtsam soov. Tähtsam on see, et me oskaksime, unistada, Nemad oskasid ja ma usun, et järgmised järgmised poisid-tüdrukud oskavad kindlasti unistada veel palju suuremalt ja see päikesepurje läheb teele. Aga mida mõelda veel kosmosest? Edaspidi on üks probleem. Ja see ei ole mitte mitte Eesti poolt loodud probleem, kuigi me oleme ka natukene nüüd juba ka siin selles probleemis sees on see, et kahjuks inimene ükskõik, kuhu ta läheb mida ta teeb, jätab järgi kohutava prügi. Ja meie lähikosmos on ausalt öeldes nii risustatud, et see on juba väga tõsine küsimus ei saa ju nõlvakud sinna ülesse saata, et korjanid prügi kokku ei saa. Kahjuks ei saa. Ja see on üks minu meelest üks suurimaid praegult väljakutseid just lähikosmose jaoks. Sest need satelliitide ja kõikide muutse prügi juba on muutunud väga hädaohtlikuks. Nagu ma tean, vist see oli 41. maa Equador, kelle satelliit kukkuski selle prügiga kokku ja oligi kõik. Vot niimoodi on need lood, mida tulevikus ma arvan, et tulevik on kindlasti areneb edasi kõige suuremates kolmes suunas. See on navigatsioon, telekommunikatsioon ja üks suur osa, mis areneb kindlasti edasi, on kaugseire. See on küll niimoodi, praegu meil räägitakse ka, et suur vend meid jälgib. Aga kui tulevad üles need tõelised Euroopa kosmoseprogrammid, Galileo Kopernikuse, eriti Galileo, siis tõepoolest jälgib meil suur suur vend. Aga need on satelliidid, kes meid jälgivad. Kas see kiirus, millega nüüd me saame andmeid, kas kiiruse info, kiirus, mis liigub väga kiirelt ühest kohast teise maa peal kas on kasulik, siis mina mõtlen, et nüüd oleks aeg juba maailmas üle minna üldse teisele mõtlemisviisile? Me elasime siiamaani Newt tundlikus maailmas. Me teadsime punktist A punkti B, sõidame pikalt, teame täpselt aega. Aga kui see kiirus, liikumiskiirus läheneb valguse kiirusele, on valguse kiirus. Vaata siis lähevad hoopis asjad teiseks, nii nagu 100 aastat tagasi või natuke rohkem, isegi Albert Einstein leiu erile relatiivsusteooria. Mis juhtub siis, kui osakesed liiguvad valguse kiirusega või materiaalsed asjad? See on hoopis teine maailm. Ja see on ka meie mõttemaailmas. Kosmost tõi sisse hoopis teised mõõtmed. Me peame, oleme väga kiired. Ja kas me oleme suutelised seda kiirust reageerima? Ja siis me mõtleme, et vaadake, kosmoseasi on on palju laiema mõttega kui ainult niuksed, toredad asjad, et te saate telepilti jälgida otsekohe. Tal on ka oma teised küljed mis võib mõjutada mitte ainult meid, kõiki, kes me armastame seda, kaunist meid ümbritsevat tähistaevast. Ja veel. Ma olen väga õnnelik ühe asja üle. Loodus annab meil kogu aeg pidevalt uusi mõistatusi. See oli umbes nii, nagu möödunud sajandi alguses füüsikas oli kõik arvasid, et füüsikat ei tasu enam õppida. Mis ta enam on, seal on kõik teada. Olid ju ainult pisikesed niuksed, ebameeldivad asjad nagu tasakaalulise kiirguse jaotusi ja nii edasi. Väikesed asjad. Ja sellest tekkis suur uus kvantmehaanika. Ja me olime ka teatud momendil juba väga targad, milline on see meid ümbritsev kosmos? Kui siis põks keerati meile nina alla kõik või mitte midagi. Kuidas me seda saime teada, me saime teada, et meil tekkisid väga võimsad silmad just satelliitide pealt, mida me vaatasime, mitte ainult nüüd maa peal, aga mida me vaatasime taevasse universumi suunas. Ja me olime saanud seda uusi andmeid nii palju, et me kogu aeg mõtestamine meid ümbritsevast suurest universumist muutubki väga, väga kiiresti. Vahepeal seisab, sest me peame mõtlema, et kuidas seda lahti muukida. Ja see on jällegi see asi, mis annab noortele inimestele võimaluse tegeleda täitsa fantastiliste asjadega ja kui te võite öelda, see nii kallis ja kellelt kasutub toob kui sa töötad kõrgtehnoloogiaga ja kui sa õpid sellega tegelema siis sa võid ka maal teha ükskõik mida, ükskõik mida siis sa tead, kuivõrd raske on looduse käest välja pinnida saladust ja sellega võib minna aastaid, aastakümneid. Võib-olla kõige parem näide, ma toon, teil oli gammasähvatused. 30 aastat püüti aru saada 30 aastat. Noored inimesed, kes tulid teadvusesse 20 aastased, olid viiekümnesed, kui äkki teada sõid. Aga nad ei kaotanud usku. Täpselt samamoodi kõike muud, kuidas me saame neid kasutada, satelliit tänapäeval. Kui alguses oli võimalik, et satelliidid olid, pidid olema küllaltki suured, massiivsed, kõik said aru, et see on ainult suured riigid. Tänan. Ka meie suudame seda teha ja meil on veel väga palju võimalusi ära kasutada just neid nagu öeldakse, nishi asju, sinu vaja ainult nutikust, sinu väja mõelda. Ja minu kui ma tunnistan, et miks ma sellega olen tegelenud juba nii pikka aega on see, et ma pean enda kohustuseks anda noortel inimestel võimalus kuidas nad seda kasutavad. Ma pean enda kohustuseks, et riik peab panemanid seemned maha sest ilma selleta ei saa. Aga edasi peavad juba need noored inimesed olema need aednikud, kes kasvatanud nendest seemnetest üle spuu. Nii nagu tegi juba Mart nii nagu teevad teised projektides inimesed. Ja see on meie võimalus. Ja selle pärast ma olengi see samane kosmosemutt. Ma armastan seda, see on fantastiline maailm. Ja kui ma Toomas Paulile ütlen, et see on mõnikord maailm, kus mul on seest, väriseb sellepärast, et ta on niivõrd suur ja võimas. Et ma minu jaoks on see nagu mingisugune suur suur jumalus. Loodus on võimeline ehitamas selliseid mudeleid, selliseid fantastilisi asju, mida me siin maa peal ei oska unistadagi puudus teeb. Ja tänu nendele just sate liitidele tänu nõiaminekule kosmosesse miljardi suutelised nägema kõike seda teadlastena. Avardus väga suureks ja me saime väga palju asju teada. Aga teisalt me saime ka aru, et oleks rumal, mitte kasutada satelliit ega siin maa peal. Kuigi ma ütlen teile ja mind hirmutab see kiirus. Info levimise kiirus. Mis ilmasatelliitide vaevalt oleks eksisteerinud ja nii on ja mida tulevikus me ei tea. Me oleme ilmselt samasugused veel. Et väga palju võimalusi on kindlasti meil kasutada. Praegusel tasemel ma kindlalt kahtlen, kas on inimkonnal pääsemisvõimet. Siit ma siit päikesesüsteemist. Praeguste teadmiste juures. Aga maailma muutub. Meie teadmised muutuvad. Aga kosmos jääb. Ja selle tõttu me peaksime hoolitsema rohkem oma maa eest. Maa on ka planeet, maa on üks osa. Me ei tohi teda päris kurjaks ajada. Nii nagu me praegu juba teemiale klassis, kosmoses. Aga ma loodan, et inimesed jõuavad selleni, et me peame hoolikamalt suhtuma kõigesse sellesse, mis on seotud planeet maaga ja lähikosmosega vaatama sügavikku. Ma ei tea, mis ma teile rääkisin. Ma ei tea isegi midagi taolist, et minu käest kuulda. Kui, kui ma teeksin teile loengu tõsise loengu, siis ma räägiksin väga palju asju, aga noh, mul ei ole Aectra aitäh. Järgmine külaline on üks lahe tüüp ja tutvusin temaga aasta aega tagasi list kevadel ja Mulle väga imponeerivad visionärid, sest et see, kui keegi suudab pidada sütitavaid kõnesid ja samas mõeldes seda, mida ta räägib, on tõesti inspireeriv, innustav ja see võib tegelikult liikuma panna väga suured jõud, mis siis võib omakorda luua väga suuri ja olulisi asju nagu näiteks selle, et Eestist sai kosmoseriik ja kosmosesse lendas meie esimene satelliit ESTCube üks. Nii et palun, kosmoseteadlane satelliidimeister Mart Noorma. Aitäh Ingrid. Aitäh, Ene. Väga ilusad sõnad. Eesti esimese satelliidi ja selle esitanud tudengite kohta on siin juba kuuldud, aga Me ei ole siin täna selleks, et arutleda Eesti jaoks väga palju positiivset kuulsust maailmas toonud kosmoseprojekti üle, vaid me oleme siin selleks, et kõik koos rõõmsalt tähistada. Hallo, kosmosesünnipäeva ja ma arvan, et sünnipäeva kõne peaks ennekõike olema fokusseeritud sünnipäevalapse kiitmisele. Ja sünnipäevalaps, ma arvan, on võrdselt nii see julge Eesti rahvusringhääling, kes on võtnud ette natukene teistmoodi, saate julgema saate kui tavaliselt. Ja loomulikult Ingrid, kes on kogu seda protsessi väga entusiastlikult ja sütitav, alt vedanud. Ja siis kindlasti hallo Kosmose kuulajad, raadiokuulajad ja Ingrid räägivad, oh kuule, numbrid, nii suured. Need lähevad järjest suuremaks. Aga mina tõsi, teadlasena tahan teha kahe katse. Siin saalis on keskmine eesti rahvas, uurime nüüd, mitu teist on kuulanud vähemalt ühte Hallo, kosmose saadet, palun tõstke käed, tuleb välja, kui me nüüd natukene ekstrapoleerimine, et Eesti ühe koma kahest miljonist elanikust siis keskmiselt kusagil nüüd tehas, kiire arvutuse, siis 1,15 miljonit on kuulanud vähemalt ühte Hallo kosmose saadet. Ja nagu te aru saate sellise loogikaga Ühte tõsist hallo kosmosekuulajad ei veena. Näete kõik mu loogikaaugud läbi ja nüüd me jõuamegi nagu selle juurde, mida minu arvates hallo kosmos ku nähtus esindab. Ma arvan, et teadus ja teadlase üldse inimkonna jaoks nagu ma igal pool, kus võimalus avaneb, räägin, et ta nagu eriüksus nagu politsei nägu, tuletõrjenägu sõjavägi, millel on oma väga kindel spetsiaalne ülesanne. Spetsiaalne ülesanne on siis avardada inimkonna maailmapilti või lahendada inimkonna probleeme. Probleeme, mille lahendamiseks on vaja kõvasti mõelda. Ja tänapäeval kõik lihtsad probleemid on üldiselt ammu lahendatud, lahendamata on ikka järjest raskemad ja raskemad asjad. Ja kui nüüd vaadata seda ilusat lampi, mis seal särab siis ja neid valgeid täpikesi, mis seal mööda lage lendavad, siis minu meelest see ongi nagu teadus, nagu inimese maailmapilt, inimese püüdlus, maailmapilti avardada. Ma ei tea, kas tänapäeva õpikutes on enam see pilt, aga kui mina käisin koolis, siis oli mingis koodi õpikus vist ajaloo õpikus oli see pilt, kus Uudishimulik nink piilub taevasse mehhanismide poole, sealt on maailma lõppu kõndinud, kergitab seda sfääri täpilist kuplit ja piilub, mis mingid hammasrattad paistavad sealt tagant. Täpselt see ongi nagu teadus ja kui kogu see sfäär, mida meid ümbritsev keskkond siin on inimkonna teadmistepagas, siis üks asi, mis ma avastasin, kui minust sai teadlane oli see, et kõik see, mis koolis räägiti kõik sellest, mida me teame ja mis koolis jättis mulje, et see on nagu absoluutne teadmine ei pea paika. Tegelikult me näeme kogu maailmast ainult selliseid istad, selliseid väikseid, valgeid, täpikesi, neid, kus me oleme saanud teha mingi eksperimendi, mis meil täpselt ütlemisel täppidega on. Ja siis ja kõik inimesed peavad siis oletama nende täppide järgi, mis on seal kogu ülejäänud ruumis ja see on väga raske, näiteks nagu siin juba viidati njuuton jõle insteinile Tavalisel füüsikale, relatiivsusteooriale, siis täpselt see on hästi konkreetne näide, kus nende täpikeste järgi njuuton arvas, et füüsika on vot selline. Ja siis tuli Einstein ja pidage siis meeles, instiden kunagi ei öelnud midagi valesti öeldud, ta lihtsalt ütles, et vaadake, Newton kirjeldas selle osa ära. Aga seal on veel veel nii palju rohkem, mida kirjeldab relatiivsusteooria ja hallo, kosmos on seda tüüpi saade, kus saatejuht on. Ingrid on püüdnud kokku koguda minu arvates just selliseid inimesi kellel on erinevad nägemused selle kohta, mida me nende aukude kaudu teadaoleva info põhjal seal taga oleva maailma kohta öelda võime. Mõnel on need arvamused emotsioonidel põhinevad, mõnedel põhinevad ainult tõestatud füüsikaliste, keemiliste bioloogiliste väidetel. Aga ma arvan, et ei olegi mingit vahet sest need inimesed, kes hallo kosmost kuulavad kuulavad tõenäoliselt seda saadet disselleks, et sünteesida kogu see info kokku, korjata igast maailmanägemusest midagi just enda jaoks olulist välja. Ja konstrueerida sellest oma isiklik maailmapilt mis katab kõik meie eluvaldkonnad siin ümberringi. Ja ma arvan, et mitte ühtegi Hallo kosmoses esinenud inimest ega arvamust me selle analüüsi läbiviimisel ei saa kuidagi halvustada vaid vastupidi, kõik esinejad osalejad on olnud väga intelligentsed inimesed, kes on väga pikalt mõelnud selle üle, mis nad ütlevad ja see, kui me neid kuulates ka paljudega, mida nad ütlevad, nõus ei ole ja mina kahtlemata ei ole nõus paljuga, mis selles saates kõlab siis see on oma valik. Ja, ja tulles tagasi selle saate mõtte juurde, minu meelest see mõte ongi see, et me analüüsima nagu inglid ütleb ajugümnastika paneme need maailmapildid üksteise otsa ja just enda jaoks sobivad järeldused. Aga nüüd, et siin kenasti kokku võtta see sünnipäeva kõne. Ma käisin, tegin nagu eelsoojendust, ega siis nii huvilise rahva ees nagu keskmine eesti rahvas siin on, kes iga pühapäev istub raadio ees ja kuulab hallo kosmost töötada oma maailmapildi kallal. Ei, sadula ette valmistamata. Käisin koos oma perega. Vaata Star Treki. Tore on näha seda, et kõik need tehnoloogiad, mida praegu nii meie tudengid kui ka meie sõbrad ja kolleegid üle kogu maailma arendavad kosmosetehnoloogia vallas suure tõenäosusega meid just selliste tehnoloogiateni tulevikus viivad siis ma arvan, et meil peaks olema kõik rõõmsad selle üle, et inimkond kindlasti kunagi väljub päikesesüsteemi piirest ja vallutab ära toob õnne kogu galaktikale. Siis kohe teen väikse kõrvale, hüppesid oma tudengitele, ma ütlesin. Aasta tagasi, kui meil oli töökoosolek, oli selgunud starditähtaeg satelliidile oli teada, et läheb kohutavalt kiireks ja kõik töörühmad, iga alamsüsteemi rühm pidi ütlema, kas nad suudavad, mida nad nüüd teevad järgmised pool aastat, et sa tõid valmis saaks ja kes lubas ehitada kiiremini kestvast tarkvaral kiiremini kirjutada ja mina ütlesin siis omalt poolt projekti juhendajaamet. Mina luban teile, et ma teen teid kuulsaks ja rikkaks. Rikkus tuleb ise, kui te olete head spetsialistid. Kuulsus võib olla kas positiivne või negatiivne, see, kas te saate kuulsaks positiivselt või negatiivselt sõltub ainult teist tudengitest endist. Praegusel hetkel ma arvan, et, et see kõik, mis tudengid on teinud, on neid hästi õnnestunud ja Eesti uhkusega kosmoseriik Töötava kosmoselaevaga. Ja oma osa selles on, ma arvan, ka hallo kosmosel, sest täpselt nagu ütles ene Ingrid Peek on seda tüüpi saatejuht, kes tõesti üllatab inimesi, kes tema saatesse tulevad. Ja ma arvan, et peale seda saatust salvestust olen ma ka hakanud maailma hoopis teistmoodi nägema. Hoopis avaramalt. Ning nüüd te ootate midagi väga põnevat, ma tahtsin lihtsalt öelda, palju õnne, Ingrid, aitäh. Aitäh Mart, tänane teema on kosmilised tulevikuvisioonid. Kas me jõuame ka tuleviku juurde, et tõesti, see kõne oli väga kena, aga ma arvan, et kuulajaid tegelikult huvitab ka see, et kui nüüd Eskjub on üleval, meie esimene kosmoselaev töötab, saadab pilte, saab jälgida, põnev, kõik toimib. Eme rääkis juba, mis on nagu riigi sellised järgmised ambitsioonidega, mis siis satelliidimeistritel järgmisena käsil on, oled saanud üldse hingega tõmmata või juba jälle järgmine projekt töös. No ma mõtlesin, et ma olen viisakas ja liiga pikka kõnet ei pea, aitavad aega ajakava kokku tõmmata, aga ma saan aru, et mulle anti veel 10 minutit rääkida tulevikuvisioonidest, sellepärast et tegelikult on meil juba kaks järgmist satelliidi projekti arendusfaasis ja Eesti kindlasti saab ka järgmisi tehnoloogiaid maailmale näidata, mis kosmoses inimkonnale palju kasu toovad. Aga kui hästi konkreetseks tehniliseks minna, siis olete näinud kindlasti teie olete ka kõik kindlasti Star Treki vaatamas käinud või olete kunagi vaadanud Tähesõdasid või muid selliseid toredaid filme ja seal on kosmoselaev lendab ja siis kosmoselaeva ümber käivad mingid pisikesed robotid, kes kogu aeg seal parandavad. Aga järgmine kosmoselaev, mis, mis eesti tudengid ehitavad tõenäoliselt katsetabki ühte sellist pisikest mootoriplokki, mis võib. Ühe väikese satelliidi või sel puhul me räägime juba kosmoselaevas panna niimoodi manööverdama ümber suurema kosmoselaeva, näiteks läheb kaugemale, teeb pilti, näiteks vaatab, kas kuskilt on suurem kosmoselaev katki. See pisike kosmoselaeva mootor vajab, on välja arendatud kosmoses katsetamist ja muuhulgas seesama mootor võib-olla aitab ka kosmoseprügi tulevikus vähendada, nii et me ei teeks midagi ilma kasulike rakendusteta. Kuid ennekõike toredat mulle sõna andsin ma nüüd oma põhilause, mida alati, kui ma kuskil räägi, ma tahan ikka ära öelda, et, et kellelegi ei jääks muljet, nagu, nagu Eesti esimene satelliit oleks tehtud, sellepärast et eesti tudengid tahtsid nagu hirmsasti kosmosesse saada. Jah, ma ei tea, kui palju maailmas tudengeid, kellel on oma fotoaparaat kosmoses ja võivad sellega klõpsutada palju, tahavad muidugi uhke asi. Aga Eesti tudengisatelliidi projekt on haridusprojekt ja see sai püsti pandud lähtuvalt sellest, kuhu Eesti riik oli suuna võtnud just selleks, et toetada tegelikult Eesti kõrgtehnoloogilise majanduse arendamist. Nii et ma arvan, et me jõuame ka sinna tulevikus välja. Me jõuame tulevikus välja sinna, kus meie, Eesti ei ole mitte kartulivabariik, vaid on riik, kust tulevad maailma muutvad tehnoloogilised lahendused. Järgmisena sõna mehele, kellel on fantastiline aju ja mina olen tema mõistuse mõttele teravuse fänn olnud juba väga ammu, et inimesed, kes on Facebooki jälgijad, ilmselt teavad seda väga hästi, sest et kui ta jälle midagi kirjutab või kuskil räägib, siis väga raske on vaimustust tagasi hoida. Seda ka sel põhjusel, et tema mõtted on suunatud tulevikku ja mitte ainult tehnoloogilise nurga alt vaadatud kaid ka, kuidas see mõjutab inimest, psühholoogiliselt üldse ühiskondlikku olendit. Palun sõna järgmisena raadio kahe tehnoloogia kommentaari portaal autorile, Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktorile Kristjan Port. Aitäh Ma enne vaatasin pikalt, et kes kohale on tulnud ja Mart kuri kasutas teaduslikku statistikat. Järeldused natukene üle miljoni eestlase, tal pole pühapäeval mitte midagi teha. Aga, aga siis ma hakkasin mõtlema, et ei, ma ei saa teid süüdistada. Sellepärast et miks ma ise sellesse saatesse sattusin, on lihtne põhjus, sellepärast et Ingrid on raske ära ütelda. Ja ma saan täiesti aru, kui ta tema häält pühapäeval kuulata, siis jääte lihtsalt seda raadiosaadet kuulama. Nüüd arusaadavalt ei pea kõigega nõustuma ja ja ka minu seisukohad ei pea olema sellised, millega peaks nõustuma. Pigem ma olen iseenda jaoks sätestanud ülesande pigem provotseerida mõtlema, et kui Henry ütles ennem, et peaks ajugümnastikat tegema siis tõesti need vastuolulised seisukohad, mis selles saates välja öeldakse, aitavadki tõmmelda ajurakkudel küll vihaseks minna, küll kaleebuda. Ja üritan siis järgnevalt ka osa inimesi vihaseks ajada võivat mõnel inimesel lasta kaasa mõtelda ja väidavad, läheb kokku tänase päeva formaadiga, et kuigi ma pean tunnistama, et selline 13 minuti formaati masti tunnetan. Et pigem portaali formaat on viis minutit ja ülikoolis pean selliseid pooleteisttunniseid loenguid, et hakake siis kõva häälega haigutama, kui aeg täis saab. Aga see väide on siis järgmine, et ja mis läheb Ene Ergma viitaja vihjega kokku ja marditegevuse kokku on see, et inimene ei ole oma elu väärt, kui ta kosmost ei valluta. Ja, ja miks see nii on ja millist elu ta ei ole väärt. Ta ei ole näiteks oma elu väärt liigi mõttes, sest et juhul, kui me oma planeedile jääme, siis me lihtsalt kasutamisel planeedi ära. Tekib küsimus, so what. Ja seal on kolm sellist kohe pähe tulevat põhjust, miks me peame pingutama selle nimel, et minna kosmosesse. Esimene on see, et kui ma vaatan vähemalt teadaolevalt meie planeedil et üle 99 protsendi liikidest on välja surnud. Järelikult see planeet ei olegi kõige parem koht elada, regutsin, ei mõeldagi välja kõige paremaid lahendusi, kuidas siin ellu jääda ja kui inimene peaks midagi väitma, et aga tema järsku on kõige parem siis võrreldes haige kalaga, kes on elanud umbes 400 miljonit aastat, me oleme kuskil kuus, seitse miljonit aastat, siis millega midagi kobiseda. Et polegi teada, kas me elaksime, kui kaua? Nüüd teine, et kui me vaatame oma innovatsiooni arengut, siis innovatsioon muudab meie keskkonda pidevalt. Keskkond muutub komplekssemaks, see tähendab seda, et tekib sündmuseid, mida me ei oska ette ennustada, aga mida ei oska kontrollida. Ja, ja selle üheks tulemuseks on see, et see keskkond muutub meile arusaamatuks ja haaramatuks ja teisest küljest ka enda tegevust hakatakse võimendama üha rohkem. See, mis juhtus Ühendriikide, ei tea siseturul. Kinnisvaraga hakkas mõjutama ka meie kinnisvaraturul toimuvat. Vanasti see oleks nii juhtunud. Aga see omakorda tähendab seda, et inimese käes on olemas võimalus vajutada nuppu, seda mõttelist punast nuppu ja teha elu lihtsalt võimatuks siin planeedil. Ja see ei ole minu mõte, vaid see on Stephen Hawkingu mõte, see peaaegu et võimatult kehaliste elu elav inimene, aga kes mõtleb suurtes mastaapides, tema ütleb, et järgnema järgneva 100 aasta jooksul peaks inimkond kiiremas korras arvestama siit lahkumisega. Sest et tõenäoliselt tehakse vigu, mille tõttu elu muutub võimatuks. Et mõelge oma lastele, kes on siis nende elu jooksul arvatavasti paljude meie endagi elu jooksul taas kord põhjust tormata kosmilisi avarusi uurima. Kolmas põhjus tuleb sellest, et kui me vaatame, kuivõrd lahedaks on elu muutunud, pühapäeval saab raadiosaadet kuulata ja ja, ja muidu ka elu lahen. See tähendab, et me innoveerime ja, ja hääletame rahaga innovatsiooni kaudu teatud lahenduste suunas. Üheks lahenduseks on näha, see ei ole mitte minu väide, vaid me näeme, et populatsioon vananeb. Me ei taha ära surra. Ja me näeme, et kuivõrd palju räägitakse sellest, et tahaks jätkata seda elu. Ja see omakorda tähendab, et sellest planeedist lihtsalt ei jagu ja me peame minema kuhugile kaugemale. Ja nüüd need kolm asja kokku võttes seda kosmosesse minekut arvestades, siis peaks mõtestama järgmise suurema küsimus, et mis, mida tähendab olla inimene. Ja ma arvan, et sellel peaks igaüks mõtlema, et mis inimeseks olemine tema jaoks tähendab ja kes ei viitsi selle peale mõtelda, siis õnneks filosoofid on selle peale pikalt mõtelnud, ei juurelnud. Ja neid käike mõtteviis on erinevaid, aga tooks esile lihtsalt hästi kiiresti top meetodil. Kolm ideed, kindlasti inimeseks olemine tähendab õigust elule tähendab õigust normaalse kestvusega elule, mida ei lühenda mõni raske haigus. Normaalne. Teiseks inimeseks olemine tähendab õigust kehalisele heaolule, mis kehaline heaolu, see tähendab, et ma saan süüa. See tähendab seda, et mul on olemas tervis, mis tähendab, et mul on olemas ka elupaik või elukeskkond. Ja kolmas inimeseks olemine tähendab seda, et me Me keha on tervik. See omakorda tähendab, et me saame oma keha kasutada, liikuda, tarbida kõiki keha funktsioone, kaasa arvatud siis seksuaalne rahuldus. Ja ma tean, et igas ettekandes pead seksist rääkima, et need on see ülesanne täidetud. Ja nüüd, kui küsida, et, et mida need inimeseks olemise kriteeriumid võiksid tähendada tuletama, et need on 10 tükki. Võtame ruudulise paberi, kirjutame üles, vaatame, kas nad meie puhul kehtivad. Siis hakkan, ma küsisin, et oot-oot, aga kas me tahame, et nad kehtiksid minimaalselt nõuetele vastavalt või tahaksime, et ma tahaks inimeseks olla maksimaalselt? Ma ei taha seda normaalse kestvusega elu, ma tahan pikemat elu. Ma ei taha lihtsalt hüvesid saada. Süüa lihtsalt saada, ma tahan seda eriliselt head toitu saada. Rääkimata sellest kehalisest terviklikkusest, et ma tahan liikuda palju rohkem, ma tahan kontakte omade palju rohkemate inimestega. Rääkimata siis sellest seksi poolest. Eks see omakorda tähendab, et kui me üritame inimeseks olla, siis puhtalt inimlikust vajadusest tingituna. Me üritame seda muuta üha vägevamaks kogemuseks. Ja siis tekib küsimus, aga kas seal on piir ees? Ja võtame inimese vanaduse näiteks näiteks taaskord, et ma ei mõtle seda ise välja vaid me saame planeedi elanikke peal kontrollida. Võtame jaapani, võtame Hokkaido saarel, seal on kuskil seitsmekümnendatel aastatel oli umbes 3000 üle sajaaastast elanikku praegu on neid üle 30000 et märkimisväärselt on seal üle saja-aastaste elanike arv kasvanud. Aga nüüd võiks küsida, et oot-oot, aga et kas seal on kasvanud ka väga kaua elavate inimeste arv. Ja tuleb välja, et ei ole, et kui küsida, et seitsmekümnendatel aastatel, kui mitu 114 või 115 aastast seal elasid endale üks või kaks. Ja tänasel päeval on ikka üks või kaks, üks inimene, eks meesterahvas 116 oli, suri just äsja ära. Enam ei ole seda kõige vanemat inimest. Kas see tähendab, et selle viimase 40 aasta jooksul inimese eluiga on pikenenud ainult sellest elatavast osast? Tagumist otsa ei ole edasi liikunud mis tähendab seda, et ilmselt kuskil on piir ees. Et ükskõik, mida me ka ei tee, kui väga me tahaks inimeseks olla, siis meie võimetel seda inimeseks olemist kogeda tulevad lihtsalt piirid ette. Aga kas me tahame seda piiri kogeda? Ja siis tekib küsimus, mis on hoopis uut tüüpi küsimus, kui me tahaksime olla inimesed natukene rohkem kui see maksimaalne piir siis me peame olema hoopis teistmoodi inimesed. Ja sellel on hakatud viimasel ajal üha rohkem tähelepanu pöörama näiteks seoses paraolümpia ka Londonis kus kõik hakkasid ootamatult rääkimata. Oot vaata, kui vägevad jalad sellele, mis siis tal jalgu ei olnud, need olid süsinikkiust, mingid erilised jalad kavata, kui kiiresti ta jookseb. Ja nüüd hakatakse rääkima üha rohkem sellest, et lähiajal võib-olla eeldatakse, et osa töökohtadelt eeldatakse inimest et tema kehas on tehtud teatud operatsiooni selleks, et see töö talle sobiks. Ja siis me näeme inimesi, kes ei taha ära surra vaid nad asendavad teatud organeid, teatud struktuure, uute ja tehnilistega. Ehk me hakkame nägema, et inimeseks olemise mõte hakkab muutuma ja ta hakkab muutuma üha rohkem tehnoloogiliseks. Eks tehnoloogiline innovatsioon muudab inimeseks olemise nii sellele mõtlemise viisi kui ka füüsilise eksistentsi. Just täna tuli üks huvitav uudis, mis on seotud. Ei tea, kui paljud kokku on puutunud sellist nähtust nagu kausis oleva ajuga ja kes kes on määriks filmi vaadanud, on kõik sellega kokku puutunud. See on siis filosoofiline ülesanne või küsimus, kus üks aju on kausis sellele ajule luuakse kujutelm, et ta elab maailma parimat elu. Aju ise teata kausis on aga õnneks neosai teada, tal oli valida kahe tableti vahel ja neoon ei meeldinud see maailma parim elu. Ja ta ei tahtnud ka teised elaksid seda maailma parimat eluvaid tavalise tableti. Et inimesed puutuksid kokku reaalsusega. Ja see äsjane uudis tuli just Venemaalt, üks sealne miljardär on käivitanud programmi 2045. Et luua igavesti elav inimene, mitte füüsiliselt, aga avatarina. Ja aastaks 2045 ta arvestab, et inimteadvus on võimalik kopeerida siis arvutisüsteemi ja niimoodi edasi eksisteerida. Siis tekib loomulikult ainukeseks küsimuseks, kust ta võtab elektrit. Vaadake, et keegi komistaks juhtme otsa. Ja, ja kus sa siis aset leiab ennast kosmoses mardi, päikese pilve pealt korjatava energia arvelt ja ka see ei saaks toimuda planeedil maa näide. Kristjan, mul on sulle üks küsimus ka, et kui sa tegeled nende teemadega, uurid, loed, vaatad, mis toimub, tehnoloogia, kogu selline puturoloogia tuleviku, igavene elu, tehisintellekt inimene ühildub masinaga, et kas sul on endal tekkinud sellised mõtted, et oh, täitsa tore oleks, et paneks endale kerge sihukese tehnilise, mitte toestusega, integreerige tehnoloogia oma kehasse, kas oleksid näiteks valmis iseenda peal katsetama neid leiutisi tulevikulahendusi, millest sa räägid? Maako reaalselt katsetanud ja mul on põlv on traadiga kokku tõmmatud. Et õnnestus posti otsa kunagi sõita. Et aga laiem küsimus, et kas ma tehnoloogiat kasutanud teatud mõttes me ei pea standardtehnoloogia kasutamist mõtlema, et see tuleb keha sisse panna. Et mobiiltelefoni käsitletakse tänasel päeval, kui, kui kehavälist aju ta toetab meie tegevust ja me ei saaks ilma selleta hakkama, ta võimendab meie sõnumit, ehk ma saan seda sellega saata kaugele. Ja selliseid tehnoloogiaid tegelikult märkamatult kasutame, me integreerib ennast tehnoloogiaga moel mis toimub hästi aeglaselt, nii aeglaselt, et me seda ei märka. Ja me olemegi nüüd teatud mõttes sellised tehnoloogilised tüübid, keda kohtab staar, trükis, bioonilised inimesed. Aitäh. Järgmine külaline on teoloogiadoktor, kes on üks filosoofilisemaid kirikuõpetajaid. Tan kultuuritegelane, esseist, ühiskonnas, aktiivne kaasamõtleja, kes on püüdnud ehitada silda loodus-humanitaar- ja ühiskonnateaduste vahel. Mees, kelle artikleid on alati, teeb väga huvitav lugeda, sa loed ja mõtled ja mõtled ja seal on nii palju kõik viited, faktid, kuidas on üles ehitatud, kuhu see lõpuks välja jõuab, et see on tõesti väga suurepärane. Et ma soovitan teil, kui te näete, et autoriks on Toomas Paul, siis tasub lugeda. Palun. Täna on Ingridi niisukese kiidukõne eest. Siit tahaks jätkata just eelkõneleja lõpetamise koha pealt ja aga kõigepealt tervitus teile, Allo kosmeetikud. Oi midagi vist läks valesti ja ma tahtsin kosmikud ütelda, aga tegelikult kosmeetika ja kosmos on mitte ainult poolvennad, vaid vennad, aga teate ise, kuidas need vendade suhted on? Nimelt kreeka kosmeeoo on korrastama, ehtima ja kosmos oli vastanud kaosele. See, mis on korda tehtu, on kosmos. Algas kaosega ja kosmeetika. Sellega tegelesid muidugi kõigepealt naisterahvad, kui nad juukseid kammisid ja kuuli värvisid. Ja küsimus on, kelle jaoks on olemas kord või kelle jaoks on olemas ilu, see on samasuguse jaoks, kes pihta saab, millega tegemist on päikesele ja kuule, arvatavasti kaunilt mingitud naisterahvas ei paku erilist huvi. Ja karta on, et sääsed ja kärbsed on austatud daamid, pigem õnnetut. Sest te olete ära rikkunud oma naha igasuguste deodorantidega ja toidul on halb maitse. Ja nende meesterahvastega on see häda, et kui nad ka ei ole moega just kursis, siis nad ei peagi seda ilusaks. Mis teie meelest ilusam. Ja nii me korraks, mida me üldse välismaailmas näeme? Kausis ajud, nagu me oleme ja selle jaoks, et ma mitte segamine jälle ei läheks, et ma teid kosmeetikutexi nimetaks, on mul siin väikene kodutöö kaasa võetud. Ja inimene on tegelikult klassifitseer loom. Tal peab olema kord, sest kui ei ole seda, siis on lõpmata raske orienteeruda. Nii nagu kosmos kreeka keeles on kord, nii on veelgi vahvam mõelda sellele, et Konsmos seda indogermaani tüve, mis selle taga on, sealt on pärit ka ladina tsenseeoo hindama, väärtustama tsensus näiteks on laensõnana meilgi. Ja see tähendab, et inimene oma keele struktuuriga ei saa teisiti, kui ta peab maailma liigendama kataloogi maa kasulikuks kahjulikuks, erapooletuks tunnistama. Ja nõnda edasi. Kui nüüd mõelda nendele mõistetele kreeklaste või millised tahes rahvaste maailma loomise müütidele, siis seal kõigil nende taga on kaosest korra loomine. Aga tänapäeva teadlaste enamik on seda meelt, et korda ei ole eesmärki, ei ole loojate, ei ole. Kõik on juhuslik, kui satuslik ja minu lemmiktsitaat pärineb rakmonoolt, kes oma teoses juhus ja paratamatus 1970. aastal on nõnda kirjutanud. Lõpuks teab inimene, et ta on üksinda Osavõtmatu universumi lõpmatuse ees, kuhu ta juhuslikult on sattunud. Ei, tema saatusega kohustused ole kusagile kirja pandud. Ta teab nüüd, et ta on kui mustlane universumi ääremaadel, mis on kurt tema muusika ja ükskõikne tema lootuse, valu ja kurjuse suhtes. 1165. aasta Nobeli meditsiinipreemia saanud Jacques monokasutab prantsuskeelses originaalis siin selle sõna kurt kohal prantsuse keeles loomulikku sõna. Sirde, mis pärineb ladina Surdus ehk sama nagu selle kosmeetika ja kosmosega. Sealtsamast on pärit ka appi surnud. Ja sellega iseloomustab 57. aasta Nobeli kirjanduspreemia saanud albarca müü. Prantslane jälle ju kogu oma eksistentsi realistliku maailma mõistmist. Universumis ei ole kordega mõtet ei head ega kurja, ei eesmärgiga seadust. Ja inimkond on silmitsi selle kaootilisusega, mis ta kord siia juhuslikult sünnitas ja nii saame, ükskord ka hävitab. Nii et kõik lootused ja hirmud, kõik joovastavad rõõmud ning õudsed kannatused kaovad jäljetult. Ükskõik mismoodi ka väldid, seda juhet seinast välja ei tõmbaks keegi. Kogu see asi on ikkagi üpris üpris üürikene, enne kui tuleb kogu Päikesesüsteemi soojussurm. See seltskond, kes siia kogunenud on, on hoopis teist meelt. Teid ei häiri see, et nii nagu mustlased tinistati kitarri ja kosmoses, ei kuule mitte keegi, seda vaid kolm aastat juba olete hüüdnud. Hallo, kosmos. Aga nii nagu siin need esimesed kõnelejate Ingridi oli suurepäraselt valitud, et kõigepealt saadetakse raskekahurvägi, siis tulevad niisugused. Noh, ma ütleksin, ma olen Katjuša praegu siin kas igaüks saab oma ja, ja siis tulevad need pühad mehed seal. Aga kui järgi mõtelda teoloogi, seda ju mulle öeldi, et ma teoloogina pean esinema dialoogi või religiooni või kultuuriloolase seisukohalt ei kao religioon kuhugi, vaid võtab uued vormid. Ja milline on praeguse aja religioon. Need on hirmkallid, seadmed, mis sinna üles saadetakse, mida nüüd prügiks nimetatakse mida kõik maksnud on. Et kas need ei ole täpne analoog Katedrallidele templitele ja mille jaoks seda templit või katedraali vaja oli jumalusega kohtumise paigaks. Selles mõttes on nõnda, et kui jälitatakse ufosid kui raadiolaineid, tõlgendatakse kodeeritud meie jaoks kodeeritud signaali täna kui saadetakse kosmosesonde, nii, et tapab ja finantseeritakse SETI, Search for ekstatavasti on intelligents siis selle taga on tegelikult krüpto religioossus. Selle taga on korra otsimine ja veel enam ka sellele mingi mõtte otsimine. Ja kui siin juba korra mainiti Steven hokingid, siis Mairatsiga teda tsiteerimata. Tema see disainiraamat, mis nüüd ka eesti keeles ilmus, lõpeb niisuguse vaimustatud avaldusega. Fakt, et meie inimolendid, kes on ise looduse fundamentaalosakeste kogumid oleme olnud võimelised nii lähedale jõudma meid ja meie universumit juhtivate seaduste mõistmisele. See on suur triumf. Kus ta siis fakt on? Selle tulemuseni on jõudnud aju, aga mille jaoks aju on arenenud evolutsiooniliselt aju on selleks, et no siin juba öeldi, et seksist ei tohi mööda minna, ei, isegi dialoog mööda aju on vajalik selleks, et süüa ja sigida paremini. Ja kui ta vallat läbi hakkab mõtlema tähtedele ja kõikidele sellele, siis võib sellest ka väga suurt kasu olla. Just nende kahe funktsiooni jaoks. Aga ei tohi seda ära unustada, et ühtpidi on aju olnud kohutavalt kasulik tööriist. Meid oleks paras portsjon pool miljardit maksimum ja on olnud aegu, mil pudelikael on olnud mõnikümmend 1000 inimolendid võrreldes šimpansi geenirikkusega on inimene väga homogeenne ja praegu meil on üle seitsme miljardi. Nii et selles mõttes on ta olnud äärmiselt tõhus majandamiseks siin maa peal, aga kastaga metafüüsiliste probleemide lahendamiseks. Siin ei ole see sugugi nii endastmõistetav. Uue aja kõige olulisem kuju, kelle tsiteerimata sünniks üldsegi ideoloogil sõna võtta. Charles Darwin kirjutab ühes erakirjas William grafemile. Tsiteerin. Aga sel juhul tekib mul alati kohutav kahtlus, kas veendumustel, mille on kujundanud inimese mõistus mis on omakorda arenenud alamate loomade omast üldse mingit väärtust või mingisugustki usaldusväärsust. Kas keegi usaldaks ahvi veendumusi, kui sellis olendid peas oleks mingeid veendumusi? Tsitaadi lõpp. Darwin oli targem kui tarvinistid. Ja ta. Kahtlustas, kas ikkagi on võimalik selle mõistusega, mis on evolutsiooni käigus sugenenud loodusest väljapoole saada. Sest meie aju tõlgendab tunnetusorganitest tulevaid sisendeid tehes neist välise maailmamudeleid ja moodustame mõisteid. Need mõisted on ainukene reaalsus. Jutumärkides, mida teame. Pole olemas mudelist sõltumatut reaalsuse testi ja see tähendab, et hästi loodud ja hästi töötav mudel loob reaalsuse. Tšernis töötav eesti teadlane Andi Hektor selgitab. Osakestefüüsikas ei tähenda mingi avastus seda, nagu oleksid välistatud hüpoteetiliselt alternatiivid. Lähtudes sageduslikke statistikute maailmapildist ei ole see põhimõtteliselt mitte kunagi võimalik. Teadlased ei saa hüpoteesile külge panna tõenäosust, nad saavad vaid kontrollida, millise tõenäosusega on iga konkreetne hüpates tõene või vale. Ja alati võib keegi nupukas teoreetik välja pakkuda uue hüpoteesi. Me teame kvantfüüsikast, et osakesel ei saa korraga mõõta kiirust ja asukohta, mõõdad kas ühte või teist ja see tähendab, et ei ole üldse mõtet rääkida seda osakest, olemas oleks lahus mõõtjast, see on elementaarne kvantfüüsika. Aga see ei ole ainult kvantmaailmas nõnda, vaid see on ilmselt ka makromaailmas. Ja kui teooria, mida nimetatakse holograafiliseks printsiibiks, osutub õigeks siis meie ise ja meie neljamõõtmeline maailm võivad olla vaid varjud suurema viiemõõtmelise aegruumi piiril. Siit oleks jube vahva edasi rääkida, aga aga kui palju ma ise aru saan, rääkimata, mida ma suudaksin edasi anda. Aga igal juhul väga sarnane jutt plaatoni koopa mõistujutule. Nii et kui me rahulikult võtame tänapäeva teadus lähtub mudelipõhisest realismist aju kujundab närvirakkude kaudu meile saabuvatest signaalidest pildi, silmast saadu pööratakse teistpidi ja, ja nõnda edasi ja nõnda edasi siis ei ole võimalik öelda, kas me oleme purgis või oleme keres suurt vahet, sellel ei ole. Pole olemas pildist või teooriast sõltumatut reaalsuse mõistet. Füüsikaline teooria või maailmapilt on mudel tavaliselt matemaatiline mudel ja hulk reegleid mis ühendavad mudeli elementaarse vaatlusega. On mõttetu küsida, kas mudel on reaalne? Võib vaid küsida, kas ta on kooskõlas vaatlusega. Kui nüüd tagasi pöörduda selle fopeeaa juurde, mis mul kõne alguses juhtus ja millest külaste aru saite, et see oli viguri pärast siis võiks kokkuvõtteks öelda, nii nagu ilu on vaataja silmades, nii on ka kord vaatleja silmade. Kas kosmos on kord või kao? Juhus? Mõni külaline on üks nendest, mis mulle saatekülaliste juures meeldib, kui nad elavad seda elu, millest nad räägivad. Inglise keeles on väga hea väljend praktis bridžing, praktiseeri, seda, millest sa jutustad. Ja sellistel puhkudel sa tahad uskuda, Sa näed, et ta teeb nii, et alla see sobib, toimib, kõik on õige tema jaoks. See ei tähenda, et sa saad kohe automaatselt selle endale üle võtta, aga võib-olla on sealt nii mõndagi õppida. Ja üks selliseid külalisi on Tiina Tiitus. See on üldse üks põnev lugu, kuidas moekunstnikust sai õnnelike suhete ekspert. Aga täna me sellest ei räägi, et selleks minge saadete arhiivi kuulakese saade Tiinaga üle. Aga tema puhul ma näen, et see, millest ta räägib, kuidas suhtes olla, kuidas seda armastust siis seal õitsel hoida. See toimib tal Ta on ka praktik. Ja kui me räägime sellest, et mis on kosmilised tulevikuvisioonid, siis see on elementaarne, et lähisuhted on üliolulised meie kõigi elus. On need siis kallimad või pere või, või ka kolleegid, sõbrad, et kui inimestel on omavahel mingi suhe, siis sellega tuleb kuidagi toimida, nii et mõlemale oleks hea. Kuidas seda teab, Tiina, aga mis on Tiina visioonid lähisuhete ja armastuse tulevikust, seda kuuleme kohe. Palun Tiina Tiitus. Ma olen küll tohutu lobamokaga, isegi mina olen teinud omale täna memo, sest sest mul on selline riigieksami tunne. See ei ole üldse kerge istuda siin valguse käes ja siis äkki rääkima hakata. Suured tänud imeilusale Ingrid vile. Et ma ütleks, et see, et ma siin reas istun ja seal saates sain osaleda, et see oleks nagu unistuse täitumine, aga aga ma ei saa seda öelda, sest mul ei olnudki nii vägeva tunnistust selline nagu tohutult äge üllatus ja ma olen nii tänulik selle eest. Ja mis on kõige vägevam asja juures, on see, et ma saan lihtsalt rääkida seda, mida ma arvan. Mina nüüd ajan oma asju niimoodi, et ma proovin kõik teha lihtsaks. Sain ühel hetkel aru, et väga paljud praktikad põhinevad sellele, et nad teevad asja keeruliseks. Hästi, palju on ülesandeid hästi palju igasuguseid struktuure, punkte, midagigi täitma peab siis mina sain ühel hetkel aru, et mida lihtsamaks masinad teen, seda lihtsam kõikidel ongi. Ja mina tihti küsin inimeste käest, kui nad minu juures käivad. Enamasti on muidugi naised, aga õnneks hakkab käima ka juba rohkem mehi. Ja küsin nende käest ka suhte suhtes, et et mida nad sooviksid oma ellu, kui nende ees oleks siin või kuldkalake, mis see on, mida nad sooviksid oma ellu. Ja nüüd 100-st inimesest 99 hakkavad üles lugema seda, mida nad ei taha? See on praktiliselt reegel, seal niivõrd ootuspärane. Ja põhimõtteliselt ma õpetan inimesi unistama, ma õpetan neid soovima, ma räägin, kui lihtsalt tegelikult asjad on. Ja loomulikult naised ütlevad mulle, et eiei soovid ei toimi, mul on terve nimekirjad paksuselt raamatu täis kirjutada on, Soome on hästi palju, ma olen proovinud, need ei toimi. Ja selle asemel, et hoida siis visiooni, üleval energiat, sellel, mida nad tegelikult saada tahaksid, hakkavad inimesed ette ütlema neid saavutamise viise. Aga kui me sedaviisi teaksime, siis me oleksime seal ja me ei tea seda. Noh, tavaliselt need viisid on ju näiteks tahan saada suurt maja. Siis ma hakkan ütlema universumile, et umbes niimoodi, et maja saamine on hästi kallis tõotab hästi kaua aega. Ah, tegelikult ei väärigi seda ja vot selliseid asju ka. Ja noh, loevad mulle üles miljon asja, mida nad oma ellu ei taha. Ja siis nad lootki koordineeritud oma oma elus sinna raskema valusama poole peale. Et nagu ütlevad maailmalt elu nägin, ma ütlesin sulle, elu on hästi raske ja nad saavad kogu aeg tõestust selle kohta ja see ongi nende Tõda. Nägid, ma ütlesin sulle, elu on nii raske. Aga meil on vaja hakata looma koordineeritud selles suunas, kus me saaksime öelda. Nägin, ütlesin sulle, elu on selline. Isegi sõnade muutma, see on tõesti vaatenurga muutus. Ja nüüd, kui ma palun naistel nendel vähestel naistel, kes, kes mu teele satuvad, kes on õnnelikus suhtes, palun neil. Ja minu rõõmuks mu katsetuste tulemused on alati samad. Ja nüüd ma ei saa võib-olla seda katset enam jätkata, sest nutiteavad aga enamasti juhtub see, et Nad ei oska midagi öelda. Silmad hakkavad otsima, ühtegi sõna ei leia, nad hakkavad midagi nagu rääkima. Pole, see ei, see ka pole, ei kirjelda seda. Ja, ja nad ei leia, nad ei leia seda kirjeldust, seda ühte asja. Milline on minu lahe mees, keda ma armastan, eks ole. Ja kui ma ikkagi ütlen, et otsige, öelge kas või üks sõnad, otsige mingi omadussõna. Ja siis tuleb, see on üks väga üllatav asi. Ja minul on õudselt hea meel selle üle, sest mina kogu aeg räägin, et minu mees, anatiilus ja minu meelest kõik mehed on hästi ilusad ja loomulikult selle peale on hästi palju skeptilisi naerupahvak, kuid eks ole, et kas su mehel on siis mingi Mystery diplom või midagi sellist ei ole. Aga ilu sisaldab endas otseseid korrastatuse tunne, selline ei saagi sõna samamoodi praegu sõnu otsima, seda ei olegi võimalik rääkida. Ma nüüd muidugi lubasin Ingridile rääkida, tulevikust ei julge, nagu ma olen, eks ole. Ja mõtlesin, millisest tulevikust rääkida, sest kui ma räägin tulevikust viie aasta pärast, siis, siis te saate kontrollida, kas ma rääkisin õiguste või valet, eks ole, kes läks nii või läinud. Ja ennustamine on loomulikult täiesti hästi-hästi, tänamatu töö. Siis ma mõtlesin, et mis oleks, kui räägiks veel kaugemas tulevikus, näiteks 2000 aasta pärast. Kuidas siis suhted käivad. Ja praegu, kuna me ikkagi kõneleme keeles ja meil ja keel oma olemuselt on väga palju hinnanguline, kõik omadussõnad on oma sisult hinnangulised, siis väga raske on kirjeldada seda tunnet, et olen veidi lipsanud natuke tulevikuga, seal 500700 aastat olen vaadanud ja mis tunne seal on ja, ja sellistesse kohtadesse ka, kus ma küll ei tea, kus maal ja kui kaugel ja millal see, kus see võis olla. Ütleme oma, keskendusin natuke ja mõtlesin, mis saab olema teisiti ja märgid selle kohta on juba olemas. Praegu, kui me vaatame noort põlvkonda, noored inimesed, kes praegu oma asja ajavad, siis. Ma olen nii õnnelik sellele fänni vapustavalt lahe. Nemad ei tee enam selliseid asju nagu meie vanemad või minu põlvkond, nad ei ole nõus enam taluma selliseid kannatusi, mida meie oleme, oleme palunud, oleme olnud nõus seda tegema, mis on ka väga lahe mäng mis on ka väga lahe kogemus. Aga, ja mul on väga halvad uudised nendele, kes arvavad, et suhtes peabki kannatama ja suhe ei ole eriti lõbus, kui seal ei ole sellist hõõrumist ja teineteisele haiget tegemist, et läbi selle õpib head uudised neile, kes ootavad seda harmooniat ja lihtsate kerget asja. Aga samal ajal ma võin lubada seda, et väljakutsed alati jäävad. Ja see, mis mina olen õppinud oma elu jooksul, on see, et õnnelikud paarid ei pööra lihtsalt oma valupartneri suunas, nad ei ela lihtsalt oma valu ja, ja oma oma raskeid asju partneri peal välja ja nii lihtne see ongi, et kui naised ootavad ja muidugi mehed ka oma seda õnnelikku suhet, et vot kui nüüd see tuleb, siis ongi elu korras, igavesest ajast igavesti, siis hakkame alles tegelikult tegema neid asju, mis me siis tegema tulime, siis alles hakkab tegelikult elu peale. See on alles mingi asja eelduseks, et me leiame sellel teemal harmoonia. Me oleme leidnud tasakaalu mees- ja naisenergiat-s. Ja siis alles hakkab peale see elu niimoodi, nagu ta võiks üldse välja näha, siis me saame alles hakata tegelema nende väljakutsetega, mis me üldse tahame siin planeedil teha. Ja nagu ma ütlesin, kõik mängud on hästi lahedad, täiesti vägevad. Kõik võivad teha täpselt seda, mida nad tahavad. Minul on raskusi selle lähitulevikku vaatamisega, sest ma olen nüüd hiljuti aru saanud, et ma lapsena ja tegelikult terve oma elu olen ka olnud natuke sellest paralleelmaailmas ja pole korralikult üldse maa peale tulnudki veel. Ja ma mäletan, et ma olin hästi väike laps ja siis, kui ma keerasin hästi kiiresti ümber. Ma mõtlesin, et nad jäävad mulle vahel, et nad liigutavad selliseid suuri dekoratsioone ja ma näen, mis seal, mis seal taga tegelikult on. Väikse lapsena mõtlesin, et ei, see ei ole päris, et keegi teeb minu jaoks spetsiaalselt mingit sellist igale poole, kui ma vaatanud hästi kiiresti oskavad sellise pildi luua. Ja ma teadsin, et seal taga on midagi veel. Ja nüüd ma teangi, et ma tegelikult sinna läksin, alati lohutust otsima. Ja omast arust ma olen hästi tark, asjalik, aga elu on mind pannud alati tegelema selliste hästi pehmete teemadega. Millegipärast, mis on hästi laialivalguvad, mida ei ole võimalik defineerida. Ja nüüd ma siis pean nende selliste udukogudega tegelema, eks ole, ja samal ajal on need inimestele nii olulised ja ma hea meelega tegelen sellega praegu sest homme ma võin teha juba täiesti midagi muud. Et tulevik siis, et see, mis mina räägin, on tõesti pigem. Aga need märgid, et need uued inimesed, kes praegu maale ilmuvad, ma näen juba kannavad kõik selliseid uusi energiaid. Ja, ja kui noored mu juurde tulevad, siis me ka räägime täiesti teistsugustel teemadel ei kerki üles teemasid, miks, miks mu mees joob või miks ta peksab või selliseid asju ei kerki kunagi ülese. Täiesti teistsuguseid jututeemad. Kui me praegu räägime, siis tundub, et ma nagu ehitaks seda, mis praegu on, eks ole, aga aga midagi ei ole teha, need asjad kasvavad välja meie tänastest inimkonna õppetundidest. Noh, sellised asjad nagu selline tore asi nagu moraal ja häbi ja sellised inimesed ei tohi olla kergemeelsete häbitud. Olge kergemeelsete häbitud, palun, see on väga hea lihtne olla. Nii, mis tähendab seda, et noored tulevikus tohivad harjutada, kuidas armastatakse, see ei ole häbi, seda ei pea varjama. Noored tohivad olla grupis teha, kui see on kõikide vaba tahe, nad tohivad kõike teha, mida nad tahavad. Ja sellega seoses ei ole ka olemas petmist. Mis asi see petmine on? Tehakse salaja asju, järelikult keegi juba ei ole rahul, juba mingid kokkulepped ei toimi. Ja praegu ongi selline arusaam, et eksida ei tohi, kõik tuleb ühe sekundiga korda saada. Tuleb leida õige partner terveks eluks. Olümpiamängud käivad, kes on võitja, kes on kõige kauem koos, eks ole. Aga kust me teame, kui me ei tea erinevaid variante, maitseid, kui me oleme midagi erinevat kunagi kogenud? Ja see ei tohiks olla häbi juba praegu tantsida erinevate partneritega, nuusutada erinevaid lõhnu. Ja veel üks hästi selline huvitav asi, ma kuskilt lugesin ühest sellisest artiklist, kuidas noored juba tänapäeval suhtuvad töösse kui sellisesse teistmoodi. Et vanemal põlvkonnal on hästi oluline, et nad on hästi lojaalsed hästi kaua ühes töökohas. Uhkusega ütlevad, kuidas nad tahavad pensionile jäänud, terve elu on selles töökohas töötanud, eks ole. Noored keskenduvad rohkem sellele, miks ma siin planeedil oleneb, mida ma teen, mis on minu roll. Ja neil ei ole eriti oluline, kas ma siis töötasin seal firmas viis aastat või, või ei ole või töötan terve elu? Nad keskenduvad sellele, mida nemad teha tahavad, mis on nende rakendus. Ja mina näen, et seal on tohutu suhtumise vahe. Üks baseerub hirmule, hoida kinni millestki, saada tunnustust mingisuguse asja eest, eks ole, aga teised keskenduvad seestpoolt väljapoole, eks ole, mida mina saaksin teha, mis on minul huvitav teha. Lahutamine loomulikult, sellisel puhul ei ole ka enam mingi draama. Ollakse tänulik selle eest, mis koos loodi, koos oldi ja me teame, et lahkuminek on tohutult raske, aga seal saavad enamasti riivata. Ego osav riivata, paljud ütlevad tunnistavad mulle pärast, et issand, kuidas, kuidas, ma ei näinud, et lahkuminek on parim lahendus. Aga inimesed ei taha astuda nende luuserite ridadesse, kes, kas meie ka ei suutnud koos hoida paari. Ja loomulikult on ju tohutu surve inimestele üleüldse partnerit leida, see ei ole mitte mingi kohustus, ei pea tegema, noored naised paaniliselt otsivad mehinud, ei pea seda tegema. Naisenergia lihtsalt praegu ärkab ja lubab endal olla rohkem kui kunagi varem. Prosside ärganud orjadest, praegu jookseb ringi nagu noor vasikas ja vaatan, mis sellega peale hakata, eks ole. Kui ma räägiks, kuidas tulevikus on, siis ma lihtsalt oleks vaid seepärast, et tunnet ei saa kirjeldada. Sellepärast ma räägin, kuidas areng võiks välja näha ja laste saamine. Loomulikult ei ole enam selline näiline juhus, laste saamine ja loomulikult ei ole ka praegu juhus. Aga päevateaduses või, või mee, sellise teadliku elu tasandil ta tihtipeale on juhus. Ja tulevikus ei saa nii olema. Iga inimene, kes sünnib, saab olema tohutu kingitus tervele inimkonnale, et ei ole sellist asja, et noor tüdruk ei osanud hoida ennast, nüüd said karistuse, me ei aita sind ka veel enam, eks ole, on ju paras selle. Ja see peab olema tohutu kingitus kõikidele inimestele planeedil ja noored inimesed ei ole kunagi üksi noore inimese kasvatamisel, kui ta sünnib. Ja selle sündiva inimesega võetakse kontakti. Ma pean ütlema, et isegi mina tegelikult võtsin oma lastega enne kontakti, kui nad sündisid, siis on väga kerge, aga lihtne ja täpselt siis tulidki. Ja paljud asjad, millest me siin räägime, on tegelikult väga-väga lihtsad. Lihtsalt hakake tegema, hakata ütlema mida te tahate. Selle asemel, et te ütlete, mida te ei taha. See on sama hea, kui lähete restorani, ütlete kellegile, et. Ma otsustasin, et ma ei taha täna kalasuppi. Selle peale ei tooda sööki, mida te tegelikult tahate? Ma tean, et paljud inimesed veel usuvad, et areng toimub läbi kannatuste ja lihtsalt meil on vaja defineerida, eks ole, sõna õnn on olemas, noh, loomulikult on piiratud termin ja kannatused, et noh, lihtsalt me peame siis ümber defineerima, mis on õnn. Aga me võiksime nimetada asja natuke legantsemalt, näiteks, et põnevus ei pea olema mitte teiste kahvliga torkimine, et noh, ütleme tellime oma ellu põnevust, mis on loominguline. Ja see tuleb. Et me saame täpselt seda, mida usume ja suhe on selle jaoks kõige kiirem peegel. Ja tegelikult see on see, mida mina tunnen, iga päev on see, et paljud inimesed peaaegu kõike tava kohta on oma sees võtnud vastu enamus otsuseid, mida nad tegelikult teha tahavad. Aga see, mida ei tehta, neist ei julgeda läbi minna, neid otsuseid ei julgeta ellu viia, ükskõik mis on, küsimus ei ole selles, et inimesed ei tea, mida nad tahavad. Sellepärast ma soovingi teile julgust julgust viia täide neid oma unistusi, mida te olete unistanud. Ja tehke asi hästi lihtsaks, kui ma natuke varastan teadlaste maalt natukene tarkust, siis Einstein ütles, et kui sa ei suuda seletada seda, mida sa räägid kuueaastasele lapsele siis ei oska seda ise piisavalt või midagi sellist. Kindlasti oli tal võib-olla natuke keerulisem sõnastus. Nii et tehke asjad enda jaoks lihtsaks. Suhe on väga lihtne tegelikult ja väga kerge, kui me niimoodi mõtleme. Mina ei ole pidanud mitte mingit tööd tegema oma suhtealal. Ja näen kogu aeg inimesi, neid suunatakse tööd tegema suhte alal. Tänan, ei. Ma lähen üksi kraavi kaevama, mul on omad väljakutsed, temal on omad väljakutsed. Järgmine külaline. On ka osutunud omamoodi väikeseks fenomeniks, et see on üks noor ja kena naine, kelle tegemisi ma olen juba mõnda aega jälginud. Üritasin teda juba eelmisel aastal saatesse saada, siis ta arvas, et vara veel, aga nüüd kevadel, kui taimed Tarkasid, siis mul ikkagi õnnestus saada saatesse Vääna-Jõesuumetsade vahelt pärit mari mets, Allik ja see oli väga huvitav, et kui me tegime mariga saate, siis pärast seda tulid tohutult tagasisidet. Ja üks põhilisi asju, mis öeldi, et issand nii liigutav ja lootustandev ja lootusrikas ja inspireerivaid, nii noor inimene, 22 aastane räägib sellist juttu, et ta räägib meie planeedist ja ta räägib elust loodusega kooskõlas, räägib armastusest, seda kõike siiralt mõnede jaoks, kes on küünilisemad ilmselt ka naiivselt. Aga kui mõelda, mis on praegu levinud trend kahekümneste seas, siis see võib tõesti mõjuda väga värskelt, väga uudselt ja väga üllatavalt. Palun mari metsalik. Tere õhtust kõigile ja suur aitäh Ingridi lävinud kutsumast. Mul on väga, väga hea meel olla siin. Kui ma küsisin, et millest ma siis täna räägin, siis Ingrid andis mulle küsimuse, et mis meist saab. Aga ma ei tea, kuidas ma tahaksin seda teada. Sest me saame seda, mida me vajame. Ja me oleme kõik erinevad. Meie kõigi vajadused on erinevad. Meie kõigi soovid on erinevad. Ja meil ei ole ühesugust tulevikku mitte kellelgi. Ja ma arvan, et oleks vale anda mingisugune innustus tuleviku kohta. Sest mis on ennustus, see on kujund, mille inimesed siis ise oma usu ja mõtetega reaalseks loovad. Aga kunagi ei mõtle kõik inimesed ühtemoodi. Ja seega mitte ükski ennustus ei ei kehti ka kõigi kohta. Kui ma mõtlen, mis, mis meist edasi saab, siis ma arvan, et kindlasti me hakkame rohkem ennast usaldama. Me saame aru, et meid ei rahulda enam teadmised vaid me hakkame otsima kogemust, me hakkame otsima usaldust ja usaldus on see, mis toob rahu meile. Ja usaldus tuleb just läbi kogemuse, läbi kogemuse, millest me õpime. Ja me hakkamegi, selle asemel, et koguda rohkem ja rohkem teadmisi hakkame rohkem kogema, rohkem kogemusi otsima. Ja selleks oluline, et me julgeksin elada, julgeksime teha seda, mida me tegelikult tahame. Hoolimata sellest, mida teised sellest arvavad. Ja Ingrid küsis, et mis saab planeedist, mis saab loodusest ja ka sellele ma ei tea vastata, sest see oleneb täpselt samamoodi meist endist. Ja planeet maa, loodust on elusolend. Ja ta reageerib meie mõtetele, reageerib meie tunnetele. Ja ta teab, mida me temast mõtleme, ta tajub seda, reageerib sellele. Ja kui me suhtume endasse hästi, puhastame ennast, puhastame mõtteid oma keha kiirgamist aga väljaspoole ja me suudame niimoodi tervendada kogu maailma. Ta oli juttu sellest, et kas inimesed peaksid hakkama kuhugi mujale kolima ja maa maha jätma. Jah, see on võimalik, aga kes siis koristab siin maal selle prahi, mis me oleme siia tekitanud. Kellele me siis selle jätame? Ma arvan, et enne, kui me tahame ära minna. Me peame ikka oma tegude eest vastutama, peame 10 korda saama selle, mis me teinud oleme. Ja ma arvan, et inimesed hakkavad rohkem võtma vastutust endale oma tegude eest 100 protsenti. See tähendab ka seda, et kõik kogemused, mis meie elus on kõik õppetunnid, läbielamised, ka need, mida me nimetame negatiivseteks halbadeks. Et me saame aru, et me oleme ise loonud ja me ei hakka otsima seal karmat mingi needusi kurjade jõudude valitsemist enda üle, vaid me hakkame nägema enda meeleseisundi ja maailmas valitseva olukorra vahel seost. Ja Ingrid mainis ka seda naiivsust, et minu arust naiivne ei ole mitte uskuda, et läbi armastuse on võimalik maailma parandada vaid pigem naiivne on, mitte näha seda, kuidas meie mõtted ja tunded ja meeleseisund mõjub vahelmale. Ja rohkem ma ei oskagi midagi öelda selle teema kohta, et sellised mõtted mul tulid. Nüüd enne kui läheme väikesele pausile, on muusika ja esimene muusikest, täna esineb, on meie muusikamaailma üks suurimaid talente kos Vaiko Epliku kandada peetud nooremaks, ratsiooni üheks geeniuseks. Tema loomingus on, sügavust, on teravust, on lõbusust ja vaesusega traagikat, seal on kõike, et see on nii mitmekesine, mitmekihiline ja lihtsalt väga andekas. Palun lavale Jarek Kasar. Tervist, tervist, geenius on laval. Soovin Ingridele palju õnne kõigile raadio kahe sõpradele ka, palju õnne. Raadio kahele, palju õnne. Raadio kaks on mu lemmikraadiojaam, Genka teeb mulle pärast ühe jäätise sele lausest välja. Mulle väga esineda ei meeldi, aga nagu me rääkisime või tähendab, siin ennem räägiti, mina kuulasin pealt, teraselt, räägiti, on Ingridi oli väga veenmisvõime. Ingrid helistas mulle praktiliselt vist üleeile, ütles, et kas sa viitsid mõned laulud teha, mõtlesin, et üldse ei viitsi, et nad mulle ei meeldi esineda, sa tead ju. Sest noh, et ma tulen lavale, siis ma alati mõtlen, et Marjev on kellelegi mingit ilumeelt või, või, või pärast kui noh, esineda ära ja siis inimesed on sind kuulanud ja siis mõtle pärast kellelegi ei meeldi sinu muusika, et nad siis kuidas sa talle otsa vaatad, laat, lähed maha? Mulle ei meeldinud su muusika, ühesõnaga, mõtlesin Ingrid. Ei, ei, ei, et ma ei hakka esinema, sest ma tean, et täna siin on väga palju tarku inimesi ja noh, ma olen esinenud Doris Karevale, Olav Ehala, Nad olid publikus ja ma ma ei suutnud üldse keskenduda muusikale, ma mõtlesin, mida nemad arvavad ja ja täna on samamoodi, et, aga õnneks on mul minu abiline minu klaver. Kelle nimi on Ithaka, Maria. On siin minuga koos, võib-olla, võib-olla täna nagu õnnestub ja mõtlesin, et huvitav, et mis laule võiks teha. Ja siis mul tuli meelde üks, üks üks end huvitav kogemus saatega hallo kosmos. Ma olen, eks ole, muusik vähemalt et mina ja paar kalamaja hipsterite arvavad nii. Ja, ja muusikutel on väga palju reisimist mulle lisaks sellele, et mulle ei meeldi esineda, ei meeldi mulle eriti reisida. Mulle meeldib mulle oma kodust, tead stuudios hea, kui telefon on väljas, keegi helistada ka nautida iseendaga, koosolemist meeldib mulle, aga no vahest ikka tuleb minna välja, kuhugi esinema. Ja kõige õudsam siis, kui kuhugi Setumaale kutsutakse esinema Te, kujutage ette, palju see sõit, kui pikk maas on Setumaalt? Tallinnasse, noh, see on praegu välismaal, eks ongi välismaal, eks ole, olete ju näinud neid setu inimesega, nad ei ole ju nagu meil siin Tallinnas ja kõige õudsam on jah, et sa sõidad sinna Setumaale esined ära, eks sees on glamuur ja see on tore, plaksutatakse heal juhul inimestele natukene meeldib. Noh, väga tore, eks ole, natuke saab särada, eks ole, kogu aeg istud kodus, aga siis on tore ja särad ära ja siis hakkad kodu poole sõitma. Kui sul on bänd kaasas, siis on tore, no trummar on tavaliselt out seoses, tema tuleb oma autoga, sest tal on kõige rohkem kola. Solist istub ees, eks ole, või noh kõrvalistmel, sest ta on üsna tähtis tema pärast põhimõtteliselt tullaksegi, noh, ma räägin endast loomulikult geenius geeniuse pärast tullakse esinemist vaatama, siis, siis sa hakkad nagu tagasi sõitma, sealt kaugelt oled väsinud. Kui ma olen väsinud, siis ma ei taha, et raadiost tuleb midagi energilist. Pigem kuulad mõnda vaikset atmosfäärist muusikat, mõnda klassikalist muusikat, eks ole, aga trummar tahab mingit kaadranssi kuulata ja siis ongi selline kesktee, paneme raadio peale, siis tavaliselt on need sõidud öösel, kui me sõidame tagasi Setumaalt, tegelikult juhtus seda ainult üks kord, aga sellest korrast ma räägingi. Panin raadio kahe peale, mis on mu lemmikraadiojaam nüüd Genka, mul kaks jäätist veel hästi. Mulle väga meeldib jäätis valimisest ka natukene. Ma sõin just pooleli Trise lagritsajäätis enne esinemist ära. Aga sellest ma ei tahtnud rääkida, ühesõnaga sõidad tagasi ja siis panime raadio kahe peale sattumise hallo kosmos saadet, vaata mida sa Ingrid teed, eks ole tähele pannud kolm aastat juba, palju õnne. Noh, mind väga huvitavad sellised jutud. Nad on selles mõttes, et nad on huvitavad ja meelelahutuslikus mõttes ka väga toredad. Aga trummar, tema tahtis trantsi kuulata ja siis ta ütles, et purjus on seal saates või ja, ja siis siis hakkasin mina mõtlema, et kuulasin, mõtlesin, et teha, et vahel olid isegi oma mingist mõttest nagu vaimustatud olnud ja, ja laulnud või, või noh et äkki inimesed mõtlevadki, et sa oled, sa oled purjus ja, ja siis ma mõtlesingi, et esimese lauluna näed nüüd hakkan laulma. Esimese lauluna esitaks loo pealkirjaga purjus, mis räägibki sellest samast situatsioonist, kus taks muusikat üks trummar. Ja see teine geenius sõidavad koos tagasi. Las ma olen purjus. Ma olen pooryu, orjuse. Siinus sinust mu väike, just sel kuu, see, et mullikad on süda sees. Kui istud nii ja ma vaatan siin, siis ta hüppab sees. Kas ma olen purjus, on, näed? Kas ma olen? Siinus. Väited. Siis ma. Ma olen tõsine mas, seisan baarileti peal ja laulan kõigile. See teenus Maimudelt. Ma ei pea ja las ma olen. Ma olen pool. Aitäh Eda. Aplaus ei ole vaja. Kui mõni naljakas Mõte tuleb, siis võib aplodeerida aga seda laulu väga palju harjutanud ja, ja ei ole vaja midagi erilist minu jaoks. Võib-olla teie jaoks teie kuulast, võib-olla isegi on eriline, ega ma ei ole seda varem esitanud ka niimoodi anaaligi võib-olla eriline ja ta ei taha pluusi eest ja see nüüd hakkas meeldima mulle. Järgmise laulu ma ei oskagi midagi rohkem siin teha enam. Mõtlesin, et kas mul on ka selliseid võimeid, erilisi võimeid? Nagu väga paljudel inimestel siin täna vist on. Ma pean ausalt tunnistama, et mitte mingit mingit mingit jama minuga olete, mingi Reptiilma ei ole või? Ausalt. Aga, aga ka selles mõttes, et et üks võime mul on. Kui ruumis on kaks inimest, nad ei tunne 11, täiesti võõrad inimesed. Ma tunnetan nende vahel olevat keemiat, saad aru. No teeksin väikse katse, aga, aga ma ei ole teadlane, ma ei, ma arvan, et see katse ebaõnnestub. Kas siin on kaks inimest siin saalis, kes 11 armastavad tõstavad käed üles, kui on siin selliseid inimesi? Üksi armastad või kuidas teie kaks armastate 11 või sa see neiu ja seal tagareas. Ühesõnaga Aadee, sinul on see armastus otsestama, tunnetasin seda, ma tunnetasin, et katse õnnestus põhimõtteliselt. Et noh, on olemas. Vaata, sellega on see naljakas asi, et ise ma noh, ütleme, et kas mul on näiteks noh, võtame siit esimese ettejuhtuva naisterahva, Ene Ergma, et kas mul Ene Ergma keemiat, et noh, vaata, ise ma seda ei tunneta, enda puhul ei saa seda rakendada, aga teiste vahel näiteks kui kellelegi sinuni Ene Ergma ka keemia, siis ma tunnetan seda. Ma ei saa muidugi öelda seda praegu siin, aga sest see ei ole avalik informatsioon, aga raha eest muidugi, kui te tahate, ma võin pärast rääkida, kui teil on huvi kellelegi vastu. Aga jah, musitseerin edasi laul pealkirjaga vanameeste silmad, sest alati mõelnud Vanameeste silmadest tuleb see kõige-kõige parem hind minu jaoks. Kuigi ausalt öeldes, kui ma kuulasin Marit ja, ja vaatasin talle otsa ka tema mindi, vaatatestavad teid. Aga siis sealt sealt tuli ka inffi. Tegelikult ma ei teagi, aga ikka esitan selle laulu. Vanameeste silmad. Võta aprilli tee juurib ettekandja, nähes topse laual, et Sahharin on neist, millises ma istun kõrval laua sees on? Hõrezes mulle järeldust kräud. Naeratades jällegi. Ta vana mees vahel pärast ära pöörasin haigi reamisi. Jätab raamatute virnade, mõnel asjal on, mida lugeda varem Vanameeste silmale? Meenub lahkuma on vanaisa kelle Ain samm pilk ütles, kui kui olin teinud, siis teadsin väga hästi, et viima taha enam ei või. Ja mõnikord, kui mul oli mure või niisama lihtsalt me samad silmad andsid mulle jõudu teha värki, ei lahene seda suurim probleem. Teadmisi tõmbaissa raamatute virnade mõneraatiarokka lugeda varem vanamees. Veel ei ole ja siis see on pilte tegev telefoni jabur. Parim kaamera komassil millega võiks näha palju enne, kui näe paljud saavad nägemas. Südames sipelgas riiki. Seal. Tuba tuba, ole see vanamees. Teadmiseni. Ja kuna inki oma kõnes ütles, et publiku tungival soovil teesis kolm laulu, vähemalt siis ma teen selle kolme kolmanda ka, kuigi mul on vist rohkem siin juba laval aega olnud kui teistel. Aga nad pole ka muidugi laval, nii et see on esimene osas on jälle laval. Et ma ise ootan huviga Silveri muusikalist etteastet, tema tuleb, teeb ka väga huvitava show selle pilliga mille nimi on puunaeltega. Vist on selline nimi, täpselt ei tea, Silveriga räägib sellest täpsemalt, aga üks laul on küll, mida ma tahaksin täna teha, mida ma viimasel ajal enam eriti ideeliselt lihtsal põhjusel, ma olen seal tõesti vist 10 aastat juba teinud aga laulu pealkiri on teise planeedi saladus. See sobib siia täna lihtsalt, sellepärast ma tahaks seda esitada. See laul sündis niimoodi, et kui ma väike olin, siis ma käisin hästi palju isaga saunas aga siis ma sain natukene suuremaks, siis oli mul elus selline periood, kus ma ei tahtnud oma paljast keha isale näidata. Ja siis sattusin ma jälle isaga sauna, olin siis juba pisut vanem. Istusime koos lavale, isa vaatavad, oo juba titi pääl, mõned karvaadeano ikka mees, et võib sulle nüüd juba siin saladusi öelda. Siis isal oli mul üks huvitav teooria, ta siis rääkisime tõsimeeli. Poeg, naised on teiselt planeedilt. Ja noh, jah, ma ei uskunud seda. Siiamaani ei usu seda, aga mul on, vähemalt ma tegin laulu sellest teise planeedi saladus, mis kõlab niimoodi. Mina mõtlen, idikad, naised nagu samalt planeedilt. Mõned loomad. Küll las nüüd see jääb laulu pealkiri, teise planeedi saladus. Viimasel ajal ei julge enam rääkida midagi, sest novot julgegi rääkida, midagi. Mingi jama järsku järsku keegi saab teistmoodi aru. Siis tuleb nagu selgelt rääkida makalama. Ta on aeroobikatreener ja taimetoitlane emale rasse viisi. Meil klappis ja panime leivad ühte kappi. Sai on ebatervislik. Ma olen vaadanud rõdul, päike loojub teatama, et ka vist eriti pole. Ükskord tulin koju, käes kinopiletid ja alpikanni lilledest munaallergia ja meil on iga mu naine, tähendab mulle orkaan Katrina, ma lihtsalt ei. Mida pallis ütleb, mida, mida nüüd otsin kontakte küll vahel naise, nagu oli see, et plaane. Plaat täis bla naise. On ikka räbal lugu, kui tõmbad ringises omaduste eruta. Kuid minu kaaspole, nii ma käin. Mida pallis ütlevad, mida otsima kapten naise nagu planeerinud naise rahul ei kuula. Nüüd ma täisplaane ei söönud või. Ükskord, kui ma tulin hiljem ta tabas mind lendava veiniga tasakaalust oma sõpradega baaris, ma ei lähe ennast välja. Ning hoian oma armasta, ükskõik mis ka need näita. Laulmine. Vaenlane unes orkaan Katrina, ma lihtsalt ei saa aru, mida kallis ütleb, mida on otsinud kontakti küll, kuid tänavu see plaaneerid naise, bla lisasaunas naise ranguid. Plaani. Selline oli tänane hallo kosmos, kus kõlas esimene osa saate sünnipäeva sündmuselt kinos Sõprus, kus esinesid Ene Ergma, Mart Noorma, Kristjan Port, Toomas Paul, Tiina Tiitus, Mari Mets, allik Jarek Kasar. Edasi liikusid kõned, mõtted ja visioonid juba sisekosmilisematesse sfääridesse, millest rääkisid Ingvar Villido, Maia kaate Väljataga, Einar Laigna, Fred Jüssi ja Igor Volke ning lõpulaulud laulis Silver Sepp. Millest Ta tuli kuuleta juba jaanipäevale järgneval pühapäeval. Vahepeal aga minge õue, suunake pilk tähtede poole ja unistage ja ekraanidega toimetades uudistagega küberkosmost. Saade säutsud nüüd Twitteris möllab Facebookis ootab teie kommentaare foorumisse raadio kahe kodulehel, kus ripuvad ülekuulamiseks kõik viimase kolme aasta jooksul eetris olnud saated. Ja kõik selle leiate muidugi aadressilt hallo, kosmos. E. Suur tänu teile ja kohtume taas nädala pärast samal ajal ja samal sagedusel kell kaks ja raadio kaks. Seniks aga olge mõnusad ja nautige loodust. Ei see paari. Sõnaga. Vaatlen suurt. Kõrkjate. Looda päislas.