Me oleme Tõepoolest, siin Me oleme stuudio on naeru täis. Kaks kolmandikku vallatustest vestidest meil täna siin. Me oleme saates külas on tere, Tanel Padar. Tere ja tere, Ott Lepland. Tervist. No kuidas praegu siis tunne on? Mul, minul oli vähemalt 40 minutit tagasi küll närvid juba üsna läbi, sest et teie mänedžeri teadvuseta ei saa teid kuidagi kätte, et ei võta telefoni, et kas see oli nagu öö univaid. Ajasin habet. Kodus ja minul oli juba ammu öeldud, et mul on täna palju toimetusi, ma sõidan ka Viljandisse iseseisvalt, et, et oma asjad ära ajada. Aga kuna selgus, et ott Vabet teda kätte ei saanud, ikkagi aeti mind kohale ja ja nüüd ma siin olen siis oti peale natuke pahane, et asjad ajamata seest ott lubas kõik homme ise korda. Jah, ma ilmselt ilmselt jah. Hakkan hakkan varakult pihta, homme, nii et tegelikult te olete te hoopiski varajased ärkajad. Koiduga üleval? Jah, põhimõtteliselt küll. Jah, et mina arvan, et ott peab lihtsalt minu elukaaslasele väga suure kimbu lilli, need viimased tema minu eest praegu asju, mis minul läks, jäid ajamata. Aga sul ei ole selle vastu midagi ja mul ei ole absoluutselt midagi selle vastu, kui sina minu naisele lilli kingid. Ei, muidugi ei, ma võin kinkida küll, muidugi. Tanel, mis su naise lemmiklilled on, millega ott peaks arvestama, nüüd siis? Oota, aga mis asjad sul ajavad? Habe? Ja naine ajab praegu sinu habet, siis no nii-öelda selge. Aga igatahes vallatute vestide tuur teil juba juuni algusest käimas on, seal on suurem osa kontserte, on juba selja taga, kuidas senini läinud on, võetakse teid hästi vastu, naljad tulevad hästi välja. See ole esitaja, ütleme kui alguseks alustaks ära, et see on mingi naljapunt ainet siin, tõsi jah, mingi väike huumor kuskil ripakile, jääb seal lava peal õhku, siis noh, see on ikkagi pigem, on ju nagu asjaga kaasas, aga tegelikult see on ikka selline süvamuusika mõtlikum tuur, et niisugune noh, sihukest ikkagi mõtliku muusika ja lihtsalt jah, naljad on vahest nii-öelda kuidagi hüppavad iseenesest kuskilt välja, noh tegelikult minul vähem, aga poistel siin Tanelile Jalmari lipabsonali kuidagi paremini. Aeg-ajalt. Mis sul siis viga on, et sul seal on lihtsalt selline noh, niisugune noh, ikka mõtlikummeelselt. Et ma rohkem kuulani õpin, vanematelt kolleegidelt. Taheti ikkagi tegelikult on ju see, et ega naljad nalja välja ei mõtle, on ju see, kas on või ei ole. Sinul ja Jalmaril tuleb nagu varrukast, eks ole, seda nalja ju nähtud külla elu jooksul. Ütleme nii, et koolitustuur otile ka edaspidi teab kuidas, kuidas nagu oma omakorda siis 10 aasta pärast nooremad? Ei, ma olen kõvasti targemaks saanud juba selles mõttes naiste osas siis või mille sai kõige osas nii huumori kui, kui, kui naiste osas. Et selles mõttes poistel on, poistel on kõvasti kõvasti õpetada, oleme siin otsinud otile ka selle tuuri jooksul naist ja oleme oleme ka igal tuuri kontserdil ühe leidnud. Siis seal on väga produktiivne suvi läinud, see oli ka, see oli ka üks põhjus, kuigi rõivas Põlvas tõstis üles ka üks mees oma. Kusjuures, ega see oligi põhjustest, miks ma ka hea meelega nii-öelda olin kohe kambas, kui see, see ettepanek tehtud kolmekesi tuurile minna saab, vähemalt ma ise omale. Praegu tundub, et ega noh, igast linnast mitu teil on olnud juba kontserte, üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, kuuskandid kandidaat Heino tegelikult ühes linnas minu meelest esimest kaks linna, siis oli vist üks ja sama naine. Tundus nii tervikuna päris palju publikut seal siis käte tagumisest reast ega ei tuvasta küll palja silmaga ära, kas on sama või ei ole eriti veel, aga tundus, et oli naisterahva käsi. Lühikesed, näpud olid, päike silma paistab siis ei näe hästi ka veel. Aga nüüd on hea hetk kuulata ära näidet ühest loost teie kontserdilt ja loo nimi on see päev on käes, et Tanel ott, mis lugu see on? Kaspar Kallustega on siin taga igatahes kirjas. Kazburg alustan siis meie kollektiivi, trummar ühtlasi ka Eesti parim trummar, võiks öelda võib-olla isegi maailma. Et ainuke ikkagi magistrikraadiga trummar Eestis maestro faas ja et tema on kirjutanud jah, ühe sellise hea loo nimega see päev on käes ja see on ka sellel plaadil. Kuulame. Nii laulis siis Ott Lepland. Ja seal oli ka kinni. Ja seal oli ka fantastiline kitarrisoolo, huvitav keskel seda mängida võis. Tanel. Ja Tanel näitab näpuga enda peale, Tanel raadiost ei saa niimoodi žestikuleerida, sa pead ikkagi nagu rääkima. Ma tean jah, aga siin on liiga väike, aga et inimesed saavad alati tulla vaatama, kes siis kontserdil Mängib ja ka vallatud vestid teil bändi nimi on noh, selline üsna vallatu nimi, kus need vestid üldse nagu tulid, et no miks vestid. Vestid tulid, ütleme nii, et iga mehe kapist ja nii palju veste nii palju ei olnud, aga lihtsalt meil oli kokkulepe, et et pärisi, see oli juba kevadel, kui me tegime esimese tuuri. Et päris tossu t-särgiga tuleb, palun midagi natuke pidulikumat, äkki? Naised muidugi vest, triiksärki king on veits ikka pidulikum küll, lepime nii kokku või ei ole, annan, muidugi on. Vestlen nagu meesterahva seljas on tegelikult sama nagu naisterahval korras ette, eks ole. Või rinnahoidja ja koos need asjad panna või ei ole. Vestja nagu väga erinevad, sellised kootud nagu rahvariided, sellest on juba sellest ei räägi. Ott tuligi ilma varrukate varrukateta, kampsuniga meil laval ei käida, minu meelest oli väga kena. Aga muidugi see ei ole kohe kohe see ei ole, kohe istusin meeste meeste sellises piiramisrõngasse, mis Ilmo käistate kampsun seda teevad, minu arust jumala kena. Minu meelest ma Watson, jah, arvamusi on erinevaid, sind ei lubatud, sellega lubati kellelegi vara, lava lavakeskis aasimine pärast paljudel vete juba siis tänaseks päevaks kogunenud on kapi. Minul on juba väga palju, mul on isegi prooviruumi kogunenud neid päris palju, sest aga ikkagi olen veidi sihukene, sekendandi und ka, et külmunud, lähen vesti järgi, aga tulen sealt ka mingite põnevat uut dressidega väga. Et meil on, reisi ajal on, tuuri ajal on ikka korduvalt käidud, ka sealt saab neid põhilisi lahedaid veste asju. Loomulikult mina jätsin muidugi viimane kord Põlvas, kui me käisime. Mina jätsin need need varrukad kampsunid ostmata. Ott võttis hundi Ühe ostudega. Ei, millega? Ei, ma ütlen mina, mina, mina ju ei teadnud, et oi ei, ma ei mina sinna kuidagi ei sattunud sinna sekundanud poodi ja kui oleksime näinud neid ilma kampsun. Ilum, varrukateta kampsuneid veel, ma oleks hea meelega paar tükki veel ostnud. Sina ei sattunud jah, olid samal ajal bändi poissi taga istunud, ühel jäätis oli külmal kollitsioneeriks. Kus kus kus linnas kõige paremad sekund, ainult poed, siis on Tanel, kui sa oled selline kõva hunt Ega ma ei teagi, need, ma arvan, et kõik poed on nagu laev, et kus siis veel natuke aega olema, et et vaadata, palju on kindlasti selliseid poode, kus on üli ülisihuke, kriitilise silmaga valitud kaup millest ostetakse ka palju raha küsida, need poed mind väga ei huvita, mul korralike nagu toredaid riideid on endal ka kodus, aga ma tahaksin nagu väga tore. Aga sa käid seal nagu nendest kaltsudest niimoodi tuhlamas nendest suurtest kastidest. Riided ikkagi, noh, jah, kaltsud on põrandalapid, ma olen kuulnud, et osad inimesed kardavad second andist riideid osta, sest nad arvavad, et seal on teise inimese kuidagi mingi aura küljes ja energia aga ongi. Olen täiesti täiesti päri. Aga ma arvan, et Ingrid Peek oskab muidugi täpsemalt rääkida sellest et mis, kus kosmosest tuleb. Pärast küsin ta käest täpselt, aga sa ei ole tundnud mingit sellist. Noh, mingit vibratsiooni oma vesti. Ikka on ikka, teinekord ikka kohe tunned nagu härrasmees ennast. Tava tavaolukorrast siis mitte tavaolukorras on noh, ütleme nii, et palja jalaga vestiga ei ole härrasmehe tunnet küll, et ikka väike king kalamaja ja Tiina selliseks sokk olla mis nagu annab jälle omakorda siis veits uhkemad. Aga ott, sinu vestid on ka second hand pärit, sul on kuskilt mujalt ikka? Mul mulle muidugi neid vesta nii palju ei ole veel kogunenud kui, kui, kui Tanelil, aga, aga ei, mis siin salata ega tuleb, tuleb küll jah, nentida seda tõsiasja, et ei, ei ole, ei ole vist küll ostnud ühtegi testi sekundallist, aga sa olid juba enne nende vallatuid hästi minu arust selline vestile. Ma olin, ma olin niisugune pintsaku mees, rohkem et ikkagi pintsak oli igal pool kogu aeg seljas ja, ja mis muud. Varrukateta pintsak, eks ole. Et selles mõttes, et ega suvel suvel ei saju suvel ei saju pintsakuga käia kogu aeg, kui, kui väljas on kuum ja ja ilm on palav, et siis tuleb ikka vestlusel lihtsalt nagu varrukad ära ja läks. Ei, ei, ei ja jube raske on otile muidugi ikkagi selgeks teha, et meil on tegemist ikkagi siuksed galakontserdiga, eks ole, et päris palja ülakeha peale kõiku palav ilm on, ei panda? Jah, õnneks sellest ma olen aru saanud, jah, seal on sellised etiketi probleemid. Ma saan aru, etet ei pea absoluutselt, mida selga panna tuleb kõigepealt. Ei, ei, ma räägingi, et noh, sellepärast ongi hea, kui, kui kogenumate meestega tuuril käia, et kogu aeg õpib midagi. Et tulin, tulin, tulin sellise nii-öelda kampsunis testiga tuurile ja sain kohe vastu teadma, et oled sellises peksupoisi rollis, siis tuuril mitte ei ütleks seda. Mittesõbralikud olete ikka. Me oleme sõbralikud, peksupoisid on need, kes jäävad pärast sinna platsile töllerdama. Teie ei jää sinna. Miami. Aga? Meil on jah, selles mõttes meil on, meil on tore tuur, et meil nagu ka eelmise kevadise naistepäevatuuri ajal, et me meil üle võetud nagu lisajõudu, väga palju, et me paneme ise käpa külge, teeme ise ka neid asju, mida võib-olla Pinazaniga pole juba aastaid teinud. Et et meil on niisugune hästi kokkuhoidev kollektiiv kõlavat, paista igat moodi, et kõik heli Valo mehed, kõik on omavahel sõbrad, sämpsame nagu kõik suhtlevad omavahel nagu kõik need päevad läbi, et ei ole seda, et lähed kohal, näitab näpuga, et mis see on ja miks ei ole seal. Assanniga saad nii teha, et näidata Aga ei, seal ei pea, seal on lihtsalt nii sissetöötatud kõik asi, et seal sellist asja ei tule nagu mõttessegi, et peaks tegema, et meil tihtipeale ongi see, et me seal vallatute vestidega arutame nagu koos, et mis me teeme, kuhu kuhu me paneme või et noh, et kui on ikkagi pandud lava sätitud, nii et kõlar on puu tagasi, tuleb oma liigutada, onju? Jah, tegelikult kui veel ja rääkida sellest sõbralikkusest siis, ega ega, ega jah, kõik on, kõik on omavahel sõbrad ja kui ka, kui ka laval tuleb ette Tügamistega, ega siis keegi keegi kunagi nii-öelda hea maitse piiridest üle ei astu ja lõppkokkuvõttes on ikkagi Kogu sündmus toimub sellises sõbralikkuses nii-öelda vennaskondluses, et et. Et sellist asja ei ole juhtunud, et sa niimoodi pärast kontserti võib-olla Jalmari ja Taneliga juttu lihtsalt ei räägi, mõned päevad. Sellest ei muutuks midagi mõttes vaatame, räägi temaga edasi. Vaatame, mis pärast seda lugu nüüd juhtuma hakkab. Tanel Padar on nimelt valinud välja siis Ott Lepland yle ühe sellise tervitusloo, kuulame nüüd seda. Selindiooni hingemate lugu My Heart Will Go on siis pühendusega Tanelilt otile. Noh, jah, ma arvan, et ma arvan, et nii mõnigi nii mõnigi perekond võttis seda lugu kui värskelt teostatud lapse südamed, uksed. Jajah. Aga sulle meeldib, selline on üldiselt see lindi joon meeldib mulle minu meelest, ta on tohutult hea laulja. Ta on tohutult hea vokalist. Täitsa tõsiselt selles mõttes, et. Et minu meelest tal on nagu väga-väga tugev ja, ja väga-väga hea hääl selles mõttes väga vähe on selliseid lauljaid, kes suudavad sellistes registrites ja, ja, ja tegelikult nii hästi laulda. Tanel, sina ohkasid sügavalt selle jutu peale. Ei ole nõus. Lihtsalt midagi nutikat superstaari saatest kaasaga võtnud siukse kohtuniku hämamisemad. Väga tore, ma juba kujutan ette siin sõnu nii kihvt tegelikult. Mis siin salata, seda ma just enne rääkisin ka siin eetriväliselt, et seda lugu on isegi esitatud elektrikitarri ehk nii et Kerli laulis. Ja mõnusa siukse hevidraivi, aga ma, millal sa neli aastat oli ikka väga-väga palju, ma arvan, et see oligi võib-olla 10 aastat tagasi või? Millal see lugu oli, oligi umbes 10 aastat, viimse Titanic on mingi, no täpselt, ega mina nüüd ei tea ju. 90 96, seitse õde tahtis laulda ja mina kõiki. Kõikjalt kordama ei teadnud, ma arvan, ma tõmbasin lahtist pikka siukest särinat. Sinnadel andi sulguda, aga publik nutta, nuttis vähemalt publike nutnud publik ootas, millal ära lõpeks ja siis. Ja siis hakkasin nutma. Kui palju te üldse niimoodi koos muusikat kuulate, te peate ju päris palju aega koos veetma, paljudel teil ühtib, tundub, et nagu väga ei ühti teie muusikamaitse vä? Meil on tegelikult Jalmar on üldsama folgiteemaga ilmselt sees, eks, ja kui meil on tegelikult, kui päris aus olla, siis me tuuribussis on täielik vaikus pidevalt, kõik, kes siis arutatakse, mingeid mingeid muid asju või mingid muid asju, niisama uisa meil kuulatakse harva, kui keegi tahab, siis kuulab klappidega ja müra tekitamist ei ole ühist ühist mingit sihukest muusika kuulamist, nagu ei, ei ole jah, et okei kuigi selle vallatute vestide plaadi me olime sunnitud kõik läbi kuulama bussis, see oli ka selline jah, ainus ühine plaat võib-olla mida, mis meile kõigile kolmele meeldib. Olite sunnitud kuulama, kas see on nii õudne siis täiesti see ole õudne, aga lihtsalt kui sa lähed nagu sama praktiliselt nagu sama sama asjaga, jutul tavaliselt kuulad enda kontserdi ühe korra nagu läbi. Et see on sama, mis samal päeval proovi teha. Samas, mis oli tegelikult huvitav, noh, vähemalt minu jaoks kuulata oli just need, need vahest pigid, vaata kuna igal kontserdil on tegelikult vahest mingid erinevad. Noh, kuna see plaat on ka üks kindel kontsert kontsertsalvestus Türi kultuurimajast siin kevadel, siis siis oli väga huvitav kuulata, mis, mis seal nii-öelda räägitud sait. Millest sõltub ka, et naljad on erinevad. Kas vaatate, lähete lavale, vaatate? Publik on selline, järelikult tuleb teha sellist nalja. Liiku järgi see nüüd küll ei käi, me pigem on see, et tuleb alati kontserdile sõites nagu bussis valida igat sõna, mis ütled, vastasel juhul võetakse, keegi võtab sõnasabast kinni ja lava peal saad kohe selle eest, mis te seal nagu välja lobiseb. Aga enne lavale on tegelikult samamoodi, et ega see kõik nagu on, kuidagi sünnib kohapeal jah, et et kellelgil tuleb mingi mõte pähe või mida iganes, et või mingi mingi looga või noh, et see on täitsa niisugune individuaalne, kuidas kunagi ja paljuski on nagu niisugune veits stand-up, comedy värk ka, et nagu, kui üks lõpetab, siis tegelikult üle ja hakkab sealt nagu mingit voolima hoopis teist asja, kuigi nagu ütleme, et ott mõtles ühte. Aga siis ei võtaks sõnasabast kinni ja muudab selle, muudab selle kuidagi hoopis teistmoodi, nagu see oti mõte kaob ära, tekib hoopis mingi täiesti jabur mõte on ju, ja siis ongi see, et oota, mis ott tahtis öelda, et vaata, oota, miks ma nii ütlesin? Nojah, tegelikult kui nüüd ka vist päris aus olla, siis ega, ega meil mingisuguseid siukseid pidepunktid on, kus me ikkagi kui nagu tõesti on selline vaikus olnud lugude vahel, siis, siis siis tuleb niisugune nii-öelda noh, võetakse pidepunktist kinni, et vaadatakse, mis, mis nali nagu eelmine kord toimis, see kuidagi lükatakse natuke, mis tehakse uuesti. Ast Jalmaril on mingisuguseid selliseid nii-öelda tõestisündinud lugusid ka vahele rääkida. Näiteks meeste naistepoodidest. Kuulame Tanel, sinu soovilugu. Minu soovilugu, see on ka üks vallatutest vestidest, on seal meil plaadi pealkirjas ka Mihkel Tepp, kes teeb kõike, et meil on siin ülejäänud mängivad mingeid ville, eks ole, siin taha on kirjutatud, et et nagu ma nüüd siit loen, siis ongi nad Tanel Padar, laulja, kitarr, Jalmar, Vabarna laul, näppepillid ja lõõtsad. Ott Lepland, laulja klaver, Danel Pandre bass, Kaspar kaalustan trummid. Otto Karl vent on heli ja trompet ja Mihkel Tepp kõik muu, mida vaja teha. Aga mis see tähendab siis ehk siis tema lööki kõike muud võileibade eile hommikul seda ei ole vaja. Mihkel valuliselt modervitaksin teda. Kuulame siis seda lugu ja tervitame mihklit. See oli Korni lugu, Hirt just ei ja pühendatud siis Mihkel Depile mehele, kes teeb kõike muud, mida vaja. Külas on meil täna Ott Lepland ja Tanel Padar, siis kaks kolmandikku bändist vallatud vestid, vallatud vestid on selline noh, ongi nagu naljabänd või kavatsete sellega ikkagi edasi ka tegutseda? Ei, see on ikka tõsine tund. Ei ole mingi nalja, praegu võiks natukene nagu solvunud olla, ütlesite küsimustele? Meelega, provotseerin siin niimoodi. Ma just Etodgeima. Palun vabandust, et ma siin hetk tagasi ütlesin ka, provotseerisin, et jube tore oleks see tund aega olnud päikse käes olla hoopis kuskil. Aga kuna me saame ikkagi siin nii-öelda raadio kahe vanas asukohas nüüd oma viimased intervjuud anda siis anname andeks. Siin provotseerimisega rääkides möödunud reedel, siis kroonikas. Tanel, sina oled siin kõvasti nagu selliseid steitmente teinud. Nii, aga see ei ole möödunud nädala Kroonikas, et see intervjuu on antud muidugi kuu aega tagasi praktiliselt ja vahepeal nagu tädi tädi tädi vist unustas ära selle, selle kogu intervjuu. No igatahes siin on küsitud, et mida arvate sellest, et samasugust tööd tegevad mehed ja naised saavad erinevat palka ja Tanel on siis vastanud? See on õige ju, sest naisel ei kulu nii palju, naine, just tohin talle kunagi neid asju, mida mees talle ostab. Mehe raha on pererahe, naise raha on tema oma. Väga õieti öeldud ja kusjuures kõik pahurad, üksikemad, nendel ma ei oska midagi öelda, et see, see pahurad, üksikemad on praegu kontekstiväliselt, kuna jutt käib nagu mehest ja naisest, kes teenivad, teenivad nagu teevad samasugust tööd. Ja mina pidasin seda silmas, et kui on nagu nii-öelda mees ja naine ja nad on paar või abielus või kooselust kuidas iganes seda nimetada, siis paraku nii on, või. Ei, see on, kas see on siis normaalne naine teenib siis vähem? See on okei, sest et noh, põhimõtteliselt muidu oleks ju naisel nagu oma raha veel rohkem. Mina, mina ei näe selles mingit probleemi, nagu et põhimõtteliselt kõigil on võimalus endale leida mees kes käib tööl ja probleemid lahenevad, ega siin ei ole midagi, ära ole nii kindel selles, et kõigil on võimalus leida endale mees, kes käib tööl, näed? Jaa, vait ja lihtsalt seal on nagu see on nagu mööda pandud sellega, et kogu kui lugeda kogu seda intervjuus ütles kogu seda lugu, siis see kõik on nagu ikkagi samasugused lõbusad, kuid nagu see tänane saade siin meiega koos, eks ole. Et see, kui kui inimesed loevad, ma ei tea. Ta annab kuulsuse narre ka niimoodi vaadata, et nutt tuleb peale, need kaks idiooti lihtsalt ei saa oma eluga hakkama. Kuigi tegelikult see on lõbus luguna. Nii et ei taga oleks pidanud olema sulgudes kirjutatud nali. Arvan, et ärge lihtsalt lugege, kuulake raadiot. Siit tuleb puhastada ott, mis sina sellest asjast arvad, et saatsin kroonikas, ei ole sõna võtnud selle palga, palgalõhe nagu koha pealt ei ole talt huvitavad kõik, mis, mis nüüd keegi? Ei, mina, ma ei oska nagu selle kohta midagi arvata, minu meelest peaksid ikkagi kõik nagu võrdselt palka saama. Mul ei tule käim minema. Need, kes need, kes teevad võrdset tööd, need peaksidki saama võrdset palka. Täpselt. Tähendab ma olen ka nõus sellega, kui naiskraanajuht seal kõrgel taeval. Loomulikult tema peaks isegi rohkem saama palka, temalt võtab palju rohkem julgust sinna üles, aga neid on ju. Mehel on nagu see nagu häbiasi, kui ta ei julge sinna minna, aga no naisterahvas ei peaks minema kraana otsa, aga kui teil on see töö meeldib, siis loomulikult tuleb talle väärilist palka maksta. No vot, mina vastan siinkohal muidugi, ma arvan, et kõige kraanajuhist naine ei taha endale väga kallilt käekotte ka. Millest sa seda järeldad? Me pidime ju tuuride tuuril saade välja lähedalt poliitiliseks asi siin. Tundub, et me oleme sattunud šovinistid. Nojah, ja tegelikult ma, ma palun avalikult vabandust, kui ma kedagi ei, no ma selle kroonika ütlemistega ja teinekord kujutage ette minu pilti ja seda, milline ma nagu olen ja siis, kui te loete, siis kujutlege, et nähtavasti ma ei ole nagu üdini päris tõsine ka, kui ma nagu siukseid ässitanud. Kahjuks jah, kirja pandud tekstiga on seda üsna keeruline edasi anda. Sinu hetkemeeleolu noh, lihtsalt täpselt ongi, et ega, ega inimene tulebki sellest välja seda, mis ta tahab täpselt välja lugeda, et kes tahab sellest lugeda välja sellist humoorikat, vastust, kes tahab sellest välja lugeda tõsist vastutust, see on täpselt, ega, ega seda ei saa nagunii-öelda intervjueeritud kunagi nagu ette aimata, mismoodi inimene selle vastuse nagu välja loeb enda jaoks. Kuna ja arvestades veel seda, et tegemist ei olnud nagu sihuke Manomanvad sihuke intervjuuga, vaid nagu laua ümber istus kolm tüüpi, kes rääkisid tuurist väga lõbusas meeleandmetega. Mismoodi sa räägid seal kõrval, teie olge vait, ärge tehke pulli. Tõsiselt ongi noh, et ega, ega, ega kogu seda intervjuud seda asja ei saa, ei saa nagu päris päris jah, nagu 100 protsenti tõe pähe võtta, et ega siin kõik nagu üritasid natuke siin nagu naljaga naljaga ka oma sõnumeid edastada. Jah. Ja seda enam, et ega me kandideeri valimistel, nii et ärge Küsida, et oma need kohalike omavalitsuste valimised on tulemas. Tanel sai. No ei, no mul on need võidetud ammu juba ka lihtsalt ma ei viida, on kutsutud kuskile erakonda, siin pole midagi kutsuda, ma siin lihtsalt räägin oma erakonna siin vallatud vestid, aga lihtsalt me praegu ei saa minna. Me oleme tuuril. Aega veel on teil kampaaniat teha, nii et sügisel võib-olla siis kandideerite kuskil. Potentsiaali oleks ju üle Eesti laiali, poisid, onju. Teeks midagi kogu aeg nagu koos muidugi vallatud vestid. Ma ei tea, siis me peaks kõvasti suurendama, ei ole vaja, ma arvan. Ma arvan, et niisugune asi Eestis läbi läheks, siis meid heidetakse ka Euroopa Liidust välja. Aga kuulame nüüd jälle ühte muusikapala, mis on seda kord siis pühendatud tervitustega Jalmarile, kes on praegu Viljandis. Jah, ütleme nii, et siis suuremad koerad tervitavad väiksemat koera. Koerad väiksed koerad kutsikatel, kellad kaelas, suured väiksed kutsikatel kellad rajal kaval tuva küll. Rajal. Väga suurt tähendab. Väikestele koertel vaid uuril suurtel tuuri vaid laial tomaad külla nagu. Tuba. Pääl koertel suured hambad, väike söödei, lambad, suured hambad, väikesed lambad väga jal igavad. Kõik lähevad poodi. Väga heal. Juhul suured koerad, väiksed kutsikatel kell suur käkk nutikellata rajal küll. Olla. Olge siis tervitavad Tanel Padar ja Ott Lepland Viljandis viibivat Jalmar Vabarna, kes on siis kolmas liige vallatute vestide bändis. Nonii, kas teil on ka selles mõttes, et kell tiksub varsti kolme poole, siis on autole hääled sisse Viljandisse mineku lava vaja ju teil ise üles panna? Seda küll, jah, jah, ega siin ei saa, praegu just tuli SMS, et meil on vaja tegelikult võsa ka maha võtta. Ja muru ära niita. Kaevumägi on võssa kasvanud, ei tea. Keegi ei võinud ka pulli teha, muidugi. Aga kuidas selle muru niitmisega, muidu on sellist füüsilist tööd ikka armastate teha või olete sellised, nagu sa enne ütlesid, et soniga lähindad näpuga, kus mingid asjad peavad olema? Ei, ma just ütlesin, et me ei näita näpuga, et seal on kõik asjad nii paigas, et meil ei ole vaja midagi näidata. Näed nad jälle jälle kõrvaldaks, tõmmatakse su sõnad jälle? Praegu ei olnud naerunägu, kallis raadiokuulaja. Ma võin kinnitada vastupidist, oleme sina, sina oled ju endine ajakirjanik, tegelikult. Delfis kunagi töödanud isegi ma mäletan Lõppenud. Näed Martin jälle mingi artikkel, et poja, mis ja millal ja millist. Jah, oijah olemegi, olemegi, mina olen küll füüsilise töömees. Ma näiteks teen kogu aeg oma Füüdisega jõhkrat tööd ehitada, oskad korteri remondiga, saad hakkama. Ma arvan, et ma saaks kõigega hakkama, kui oleks vajadus, praegu ei ole vaja remontida. Sa oled teinud tapeeti, oskad panna? Absoluutselt? Sinaat, me oleme ikkagi liiga kui ikka, kui on vaja siis tulevik teha, noh kuna kunagi ikkagi, kui ema ju meid kahekesi kellelegi vastata, siis me tegime kõik asjad ise. Nii et, et need, ma põllumaad ja muud asjad nendega saaks hakkama. Väga hästi. Aga mis on kõige suurem selline töö, mille üle uhkust võib tunda, et sa oled sellega hakkama saanud. Maltoosa püti seest pakutaks traatharjaga hõõrunud mitu tükki. Ja need on päris suured ja päris raske töö. Kui te kujutate ette, et seal siukseid roostevaba terasest suurel tünnid on niisugune pisikene pisikene auk, kus ainult laps sisse mahub. Mina pidin sinna sisse minema ja selle puhtaks tegema, see oli tõesti raske. Seda enam, et seal sees keedetud mingit kuuma löga, millest hiljem õlle sai. Lapstööjõud on minu meelest meil keelatud, sa räägid nii, täitsa õudne olla olnud muidugi midagi keelatud, olid teised ajad. Otsina jäänuks maa ikka nii ekstreemseks, polevast, laiend minu otil teinekord paneb ennast riidesse juba protsessis higiseks? Ei, mul on täpselt nii, et, et kui ma oma transa ära teen, siis mul on juba täitsa täitsa hea olla niisugune tunnen, et päev on jäätis hõlma alla jälle pikali. Et mul on täpselt see, et kui ma juba transa mina teen, siis tõmbab juba selja higiseks, võtab, võtab juba võhmale, et, et siis siis ma lihtsalt istun ja mõtlen ja ootan õhtust kontserti. Tsunami klaverimängija näpud ka, millega ma ei jaksagi ma jaksagi palju tõsta, jah, ma julge, sest äkki lähevad pärast katkise mänginud ma olen igatahes juba põsed krampi tõmbavad selle intervjuu peale ja ma ei kujuta ette, mis teil veel õhtul seal lava peal hakkab toimuma, kui teid seal kolm on veel hullemaks töötajate karta, karta on, et Jalmar on ka seda saadet kuulanud, nii et teinud märkmeid õhtu jaoks. Sellist ohtu teil ei ole lava peal, et noh, tõesti lähebki nali nii käest ära, et ei saa nagu midagi kallale mitte kätega kallale, lihtsalt ei saa naeru pidama, võib-olla nali või venib pikaks ja võib-olla jah, ei. Seda on juhtunud küll, et näiteks on ka lavalt ära mindud, minul, minul, mul on ikkagi juhtunud paar korda, et ma ei, ei saa naeru pidama, et et isegi on, on jäänud, et lugu pooleli, sellepärast ühel kontserdil. Taneli ma ei mäletagi, mis asja sa ütlesid, et mille peale ma ei saanudki laulma hakata või hakkasin juba laulma ja siis jätsin pooleli ja hakkasin uuesti pihta. Vaata mulle otsa, kui ma sinuga räägin. Ei olnud, ei olnud. Ei, ei. Ei. See oli minu meelest kevadel. Aga minu meelest, aga ma ei mäleta, mis asi see oli, midagi, sa ütlesid. On mingi nipp ka selline, et kui tõesti tuleb, laulad mingit südantlõhestavaid ballaade ja no tuleb naeruisu pealegi, mis tulebki, Mihkel trepi. Selline valulik ballaadi karje kõrgete nootide. Paitas Ott, aitäh, Tanel, ja lõpetama jääb siis teie ühislugu Jõesäng. Kunagi. Ma ei näe neid Käia tulla.