Tähelepanu algavas saates kuuldu ei pruugi ühtida teie arusaamadega reaalsuse olemusest ega pretendeeri juhtiva tõe tiitlile vaid on silmaringi avardav audiorännak maailmavaadete äärealadele erinevate võimalike ja võimatute tunnetus akende kaudu. Rahvusringhääling ei propageeri ei kinnita ega lükka ümber saatekülaliste väiteid ja seisukohti. Tere, kallid raadiokuulajad, käes on mõnus pühapäev ja seega suurepärane aeg seada lennutrajektoor toredate lugude suunas. Algav saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Käes on suve suurpühad maarahva järgi, Leedo aeg, tänapäevases kõnepruugis jaanipäev ja eriline on ka see, et üheaegselt suve kõrghetkega meie taevas võimas täiskuu, nii et tasub minna loodusesse ja suunata pilgud ka taeva laotusesse. Täna on ideaalne aeg ka natukene meie rahva juurte üle mõtiskleda ja selleks olen saatesse külla kutsunud Ahto Kaasiku, kes on maavalla koja vanem ning töötab alates 2008.-st aastast ka Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuses korraldanud pühapaikade uurimismetoodika, uuringute õigusanalüüsi teavitus ja õppetöö ning muid väga olulisi tegevusi. Nii et üks teema, millest täna kindlasti jutustame meie eestlaste pühapaigad ja looduslikud pühamud ehk hiied, mida seal tehti, miks, kellega käidi seal kontakti saamas, mis seisus on meie hiie täna sellest teab Ahto rääkida väga hästi. Teine tore teema on muidugi täna püha ehk Leedo päev, nii et ma loodan, et teil on toad koristatud, värsked tuppa toodud ja vaim õhtuseks tähistamiseks ja sõnajalaõie otsimiseks valmis. Ahto Kaasik sündise kujunes Virumaal põhjarannikult mahu kihelkond põlises taluperes, kus kasvas ajalooliste tavade, hoiakute, pärimuse ja talutööde vaimus. Samavõrra kujundas teda kohalik loodussoometsaasad ja põllud, pankrannik meri ning avar taevas. Sealt lähtub ka tema arusaam, et sügavam ja õnnestav on maailmatunnetus ja vaimsus on võimalik üksnes oma emakeele, koduse põliskultuuri ja kodumaa looduse kaudu. Muide, kahto lastel on väga toredad nimed, kus meie põliskultuur läbi kumab mana juurlaas ja tuul. Kaheksateistaastasena asutas Ahto Kaasiku sõpradega Tartus muinsuskaitse klubi tõlet ning hakkas seejärel järk-järgult süümaga kirjaliku pärimusse. Ta on osalenud Viru-Nigula kodanike komitee tegevuses Eesti Kongressi valimiste korraldamises ning kaitseliidu taastamisest. Ahto osales maavalla koja loomise ettevalmistustest ning alates 95.-st aastast on ta olnud härjapea koja maavalla koja Viru koja juhatustes. Praegused ametipostid on tal maavalla ja Viru koja vanem. Maarahvakommete ja meie põliste traditsioonide kohta lugege lähemalt aadressilt maa vald. Punkt. Ahto Kaasik tegeleb ka rahvakalendri ja rahvausundiuurimise ja tutvustamisega. Ta on avaldanud sellealaseid artikleid, pidanud loenguid ja täna on mul kuule kingituseks kaks väga toredat käsitööd ehk Maarahva kalender, mis on valmistatud ajalooliste puust sirvilaudade ehk ruunikalendri eeskujul. See tutvustab meie põliste pühadega seotud tavasid ja uskumusi ning kasutab maakeelseid pühadeni Kuu nimesid. Ruunimärgid juhatavad lisaks kätte kaheksa erinevat kuuseisu, mis aitavad oma töid-tegemisi loodusega kooskõlas paremini kavandada. Sellest kalendrist leiate ka selgitused, mis aitavad neid ruunimärki lugeda. Muide, rahvakalendri järgi on tänavuseks aastanumbriks mitte 2013, vaid hoopis 10226 kalendrimängus osalemiseks mingi kosmonautide klubisse Facebookis, mille viite leiate lihtsasti lehelt hallo, kosmos, poee. Keda aga huvitab, mis sai saate hallo Kosmos sünnipäevasalvestuse, teisest sisekosmilisi sfääre käsitlevast osast siis seda kuulete peale Leedo pühi juunikuu viimasel pühapäeval kell kaks, kui teie ette astuvad oma kõnede ja tulevikuvisioonidega Ingvar Villido majja kate välja taga Einar Laigna, Igor Volke ja Fred Jüssi ning oma lahedate lauludega kostitab meid tore trubaduuriks Silver Sepp. Tänases saates aga kõlavad temaatilised rahvamuusikapalad, kuuleme regilaule ja muud head-paremat ning äkki õnnestub mõni lauluke välja meelitada kahtu gaasid. Paista päevake. Päeva mis võib-olla ei paista lasta? Annan päeval harjakese. Kassilgala, kes kassi Koeral kollotsakese poeg. Paavli väikese veere. Paista paista päeva. Kas kogu seepeale? Ja kübara peale. Minu tänaseks saatekülaliseks on maavalla koja vanem ja Viru koja vanem Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik. Tere, Ahto. Suur tänu, et saatesse külla tulid meiega oma teadmisi maarahvas pärimusest ja tegemistest jagada, et alustame võib-olla sellest, et mis kuupäev meil täna maarahvakalendri järgi on? Täna on meil jaanilaupäev, ehk siis Velgaa Leedolaupäev nende suviste suurte päevade Jaaniku või Leedo aja tähtsaim õhtu. Kui me, eestlased, põlisrahvas maarahvas, valdavalt läheme õue, teeme üleslõkked tunneme ennast rõõmsalt ja tähistame seda suve ja aasta kõrghetke. Siis suvistepühade tipphetk on täna. Maavalla kalendris on meil kasutusel maakeelsed kuude nimed ja pühadenimed ning jaanisõna teatavasti on tulnud ju meile katoliku kalendrist Ristija Johannest kunagi katoliku kirik püüdis üle võtta põlisrahvaste tugevamaid ja rohkem tähistatud pühi ja pani oma pühakute oma tähtsate inimeste sünnipäevad ja muud tähtpäevad neile päevadele, et niimoodi tuli sisse Johannese ja jaaninimi meie igipõlisele suvise pööriaja pühale. Ja loomulikult seda jaanipäeva võib igaüks ka edaspidi öelda, aga kes, kes soovib midagi põlisemat, siis võiks öelda vanade muhulaste moodi Leedu päev või või Leedo pääle. Leedo päevast räägime pärastpoole pikemalt kõikidest kommetest ja traditsioonidest, mida siis tehti ja mida võiks ka täna võib-olla teha. Aga nüüd alustame ikkagi algusest ehk sinu loost, miks oled maausuline, millal ja kuidas ja millest tekkis selline äratundmismoment, et see on just sinu rada, et mis sulle selle uskumussüsteemi juures sümpatiseerib, kuidas sa leidsid selle teema enda jaoks? Nüüd sõltumata sellest, kas ma nimetan ennast mao suliseks või, või mitte või, või ka kellekski teiseks need tõekspidamised, väärtushinnangud, hoiakud, kus see pärimus on minuni jõudnud elavalt, ma olen kasvanud, sündinud sellesse ja, ja hiljem siis hakanud seda, seda kõike, mis ma olen kodust kaasa saanud nimetama mausuliseks, et leida ühisosa teiste inimestega, kelle pärand ja pärimus on sarnane minu maaga. Et ma ei ole selles pöördunud, maos ei olegi võimalik pöörduda. See on meie oma põlisrahva ajalooline vaimne pärand, elutunnetus, keskkonnatunnetust, teadmised ja eestlasena, hakates kõnelema eesti keelt, hakkame kõnelema maausukeeles. See, see keel on aegade jooksul tekkinud ja arenenud selleks, et väljendada selliste maousuliste, inimeste, kogukondade, mao, usulise rahva maailmatunnetust, elufilosoofiat ja, ja seda keelt kõneldes selles keeles mõeldes ja oma maailma piltlikult suheldes, ehitades selles keeles me jätkame mahusu pärandit. Sina Anzori Barkalajal art Leete ja teised noor taaralased kuulusid ühendusse tõlet, millel oli lausa oma sõjalipp, et mida see klubi endast kujutas, millega tegeles, et mis sellest tänaseks Andon. See oli muinsuskaitse klubi, mille me lõime väga noorte inimestena 87. aastal, mina olin kaheksateistkümneaastane ja teised veel nooremad. Me ajasime Eesti asja nii, nagu me oskasime. Ja tooname olime kokku puutunud taarausku puudutavate materjalidega ja meile tundus, et taarausk on just nimelt siis tõeline Eesti asi ja meie noored mehed seal Vene aja lõpus tahtsime seda Eesti asja ajada. Tehnolugedes veidikene rohkem juba neid materjale, me saime aru, et taarausu all on meie oma rahvapärimust vaimne pärand. Ja veidikene hiljem selgus ka, et seda on hakatud nimetama maausuks. Et kuivõrd meie maa põlisrahvas on maarahvas, kes on kõnelenud maa keelt on elanud maa vallas maavalla sees, on siis Virumaa ja setomaa järvamaa Saaremaa, kõik need teised maad selle rahva oma oma juur, vaimne põhi, oma usund on, on siis nimetatud, ma usuks seal tõletis. Me otsisime oma juuri. Rahvarõivaid tüdrukud õppisid tegema. Poisid õppisid tegema, sõlgesid Izeme, sepistasime neid. Ja, ja loomulikult lugesime niivõrd palju, kui vähegi kätte saime. Kirjandust meie usundi ja pärimuse kohta otsisime ka sidemeid eestiaegsete, taarausuliste ega, ja nüüd siis uuemaaegsete ausulistega. Ja püüdsime sellest kõigest võimalikult hästi aru saada ja võimalikult palju osa saada. Et sellest ajast on eestimaastikule jäänud ka üks jälg. Virumaal Viru-Nigula alevikus on üks mälestuskivi, mis on pühendatud kohalikule teadma naisele nõiale, kongla annile. Tõlet oli siis selle mälestuskivi loomise ja paigaldamise, selle avamise üks algatajaid ning läbiviijaid koos Viru-Nigula muinsuskaitse seltsiga ning teiste kohalike kui isamaaliste inimeste liikumistega. Mis sellest piletist tänaseks saanud on? Et te olete koos väga paljude teiste lael tegutsenud muinsuskaitseklubidega, on läinud hingusele võib-olla ka jäänud ootele, seda ametlikult ei ole laiali saadetud, kuid Lätisse kuulunud inimesed on leidnud endale väga sobiva rakenduse väljundi nüüd hiljem, 95. aastal loodud maavalla kojas ning selle kohalikes kodades. Tõsi, kõik te olete, liikmed ei ole sellega liitunud, aga, aga mainimisväärne osa küll. Sa ütlesid, et otsisite oma juuri, et miks peab otsima oma juuri, et praegu selline heaoluühiskond Lääne ühiskond ikkagi suunab pilgu tulevikku, et mis meist saab, kuidas ja kuhu edasi, millega mina alati saate lõpus tahan teada, et selline tehnokraatlik ühiskond ju aina areneb, areneb, areneb, tulevik, tulevik, tulevik, et miks juurte otsimine-leidmine nii oluline on, mida see annab? Inimesena eks ta meie jaoks tollel ajal oli eelkõige selline sisemine tõmme, selline vaevuaimatav kui tugev ja püsiv soov osa saada oma millestki millestki, mis on meie maale meie rahvale, meie esivanematele ja loodetavasti ka meie tulevikule iseloomulik ja omane juur. Selles on see vaimne osa, arusaamine maailmast kokku kuuluvustunne, oma keskkonna tundmine, kokkukuuluvustunne oma esivanematega möödunud, aga samuti ka järeltulevate põlvkondade ka. Et see on siis ühe rahva või rahvuse kogukonna selline suur järjepidev vägivoolamine kestmine läbi aja. Et kui me räägime juurest, siis aeg, see ajaline mõõde on, on võib-olla üks kõige vähem tähtsaid see juur põlisrahvana olemine on, on midagi igavikuliste vähemasti Me sellisena võime seda tajuda ja kujutleda. Mis sina arvad sellest ütlusest, et vahest öeldakse, et eestlased, et need on sellised euroopa indiaanlased? Me oleme ju Euroopas üks vanemaid paikseid, vaid katalaanidest võiks ehk siin rääkida ja veel mõnest rahvast, kuid me sellisena paikse rahvana oleme väga erandlik siin maailmajaos. Aga kui me vaatame siis seda eestlaste põlisrahvaks olemist lähemalt, siis me näeme, et eesti rahvas iseenesest on ju teatud mõttes suhteliselt noor, alles aastal 1857, papa Jansen esimest korda pöördus kaasmaalased poole sõnadega armas Eestimaa rahvast. Ja ta laenas selle saksa keelest sinnamaani olid meid nõnda nimetanud ainult võõramaalased eestlasteks. Meie maad Eestiks ja me ise vahem teadsime, tundsime ennast kui virulased, Järvakat setod, saarlased. Ja, ja küllap nimetati ennast ka kihelkondade järgi ja külade järgija talude järgi. Et kui me vaatame lähemalt, mis eestlus siis andmise põlisraha juurikas on, et ta on ikkagi ju igas maakonnas omamoodi meie keeled on, on erinevad, meie rahvarõivad, seal on väga erinevad, et ka meie uskumused, isegi meie rahvakalender on, on mainimisväärselt erinev erinevates maakondades ja kihelkondades. Et ühtepidi on see seotud meie loodusega, looduse mitmekesisusega, teisalt jällegi ka ajalooliste olude, aga millised on olnud naaberrahvad, ajaloolised kontaktid meil et see on meid siis kujundanud selliseks mitmekesiseks palju rahu selliseks põlisrahvaks. Ja neile kohalikele rahvastele on olnud ju ka siis selline ühis ja seesama maarahvas. Ja sõltumata sellest, kas on kõneldud seto keelt virukeelte, kas on 11 ka päriselt mõistetud neid keeli kokku nimetatud maakeeleks see küla, kust mina pärit olen Virumaalt, põhjarannikult, seal on siis mahu ehk Viru-Nigula ning Lüganuse kihelkonna piir ning vanemad inimesed on kõnelenud, et siis seal varem kahe külarahva suhtlemiseks on olnud tarvis kas tõlki või tulp olenevalt, et kummalt poolt inimesed on elades täiesti lähestikku, ometigi need keeled on olnud vägagi erinevad ja veel 20. sajandi alguses. Kui me räägime keelest, et sa räägid maarahvast kui rääkisid sellest, et erinevad maakonnad, kihelkonnad, mida siis üldiselt nimetati maarahvaks, aga kui me võtame selle sõna maarahvas, et see justkui viitab seosele maaga, et üks pühakirigi ütleb, et mullast oled sa võetud ja mullaks, pead sa saama, et kas laiemas sellises filosoofilises plaanis tähendab maarahvas planeet maaelanike või just seda, et me oleme sellest maast nii-öelda välja kasvanud, et mida sa vas laiemalt üldisemalt sümboliseerib. See sõna maa meie oma maa keeles on ju vägagi mitmetähenduslik ja veel enam on erinevaid tähendusvarjundeid sellel sõnal loomulikult, et ma kõigepealt pinnas, millest sirgub, võrsub kõik elav taimed, linnud, loomad ja ka inimesed koos muu elavaga sirguvad sellest maapinnast ja, ja sinna me läheme ka omal ajal jällegi tagasi saades osaks sellest suurest looduse ringkäigust oma ainelisel kujul maa ja maapind, see, see viljakas, püsiv osa ning maaema, kui meie üks tähtsamaid jumalaid edasi siis see kodumaa on, olgu ta siis Virumaa või või Saaremaa, see, see lähim oma maa see on meie maa ja siis edasi tuleb juba maavald, see on üks ajalooline nimetus meie siis maarahva asualale. Me oleme helistanud ennast maarahvana teistest, liivlased ei ole maarahvas. Vadja lased on. Et see maavald ei ulatu lõputult kaugele kõikide põlisrahvaste maale, vaid meie oma ajaloolises käsitluses ta ikkagi on siin kohalik kohalik maavald ja seda meie oma maad on nimetatud ka maamaaks. Nii nagu seal piiri taga on Venemaa ja Soome maa ja Rootsimaa ja Saksamaa see meie põlisrahva maarahva maa, maa, maa. Aga kas seda sõna maa, mina näiteks seda kuulnud enne ei ole, kust te olete seda täheldanud või leidnud või märganud, et see viib mind üldse järgmise küsimuseni, et mille järgi maavalla koda üldse seda maarahva identiteeti, kõiki neid tegevusi ellusuhtumisi kogu seda pärimust päid taastab, et mis on need allikad, et kust need teadmised ja tarkused pärinevad? Maavalla sõna samuti maama pärinevat kirjalikes allikates me ei ole neid kuulnud kellegi suus, vaid oleme lugenud, need on varem kirja pandud samuti väga suur osa meie vaimsest pärandist, on kirjas Eestis siis Eesti rahvaluule arhiivis on üks maailma suuremaid rahvaluulekogusid kaugelt üle miljoni lehekülje talletatud. Kuivõrd palju pühakirju võiks sellest kogumikust kokku panna? Ei tea, võib-olla meie järeltulevad põlved loovad sealt midagi sarnast. Tegelikult see kirjalik pärimus ei ole mitte peamine, vaid hoopis see, mida me oleme ise kuulnud oma vanematelt vanavanematelt, sugulastelt, külaelanikelt, tuttavatelt, et see teadmine Need, uskumused, tavad, hoiakud, mis meile jõuavad elavalt, ühelt põlvkonnalt teisele on, on siin maousus kõige väärtuslikum. Näiteks jaanitule tegemine. Me ei ole lugenud selle kohta, et kunagi on tehtud, on olnud, tuleb ja, ja midagi on seal ümber toimetatud. Me ise lapsest peale sellest osa saanud ja, ja minu oma peres on minul on olnud õnn sündida ühes sellises traditsioonilises taluperes põlistalus ja erinevad tavad, rahvakalendritavad uskumused, hoiakud, et minul sellist põlisosa on väga palju ja see on siis minu isiklik maos viru maos, suviste kaskede toomine koos isaga sauna kütmine suvistepühadeks, tubade koristamine. Siiamaani on mul selgelt silme ees vanaema suvistepüha õhtul hoovi pühkimas, mis on ka üks vana põline tavapühadeks ettevalmistumine. Püha aeg on, nõuab puhtust ta suure väega, suure mõjuga inimestele meie majapidamistele, meie tegemistele ja ta peab olema puhas oma kodude puhastamine, saunas käimine. Laupäevane saunaskäik või ka siis pühade-eelne saunaskäik on ka praegu ju väga paljudele eestlastele tuttav ja, ja omane. Kodustest asjadest veel loomulikult siis selle tule tegemine sellesse paika, kus juba vanaisa vana kunagi oli teinud kivikalmete juurde. Selle tule kokkuseadmine ja erinevate toimetused ning kombetalitused selle selle juures on, on ka minu oma isiklik Maavsk. Et see on kõige väärtuslikum, aga aga väga palju on ka sõnades uskumustes kõne käändudes, näiteks leiba ei tohi panna lõigatud poolega ukse või akna poole leiba ei tohi panna selili. Ta ei tohi õhtul alustada. Toas ei tohi vilistada ja väga palju selliseid asju edasi vilistada. Ei tohi vilistada sellises ruumis, kus on küttekolle või elav tuli sest vilistamise peale tuli võib tulla välja. Et selline on põhjendus, vähemasti ei saa enamusel neist uskumustest on ka põhjendused, et kas need on nüüd väga igipõlised või uuemal ajal loodud, me ei tea, ja see võib-olla ei olegi tähtis. Milles ka? Ajalooline ka imega ela, no. Me ka vanaema oli ka poisi Me minna. Kuigi venna Kallis minna, aga nii kaasvennaralliga. Ei äkki ka käes, aga ka? Käin teegaagee säärale ka. Ei hall Häädepaika. Ainult kalanurga pääle. Näoga ala nurga pääle ka. Pardihääl Ta on ka Palrannaga linnuliigutama ka suurlinnu liigutama. Ballaad on ka see linn on nii alla. Soome linnu Liana looga. Mis on selle maausu kui nii-öelda uskumussüsteemi, ma ei tea, kas sellist meelevaldset võrdlust saab teha et mis on selle mao usu lõppeesmärk, kuhu peaks inimene siis oma arengus jõudma, kui ta on maousuline, näiteks. Ma usus ei ole lõppeesmärk. Ja ma usulised ei ole ka määratlenud või seadnud endale oma rahvuskaaslastele mingit eesmärki maoscan maailma tunnetamise ka iseenda tundmise viis ja olemise viis. Et iseenda ja maailmaga tasakaalus olemise viis. Selline mõte ja, ja eluviis mille kohta võib kokkuvõtvalt öelda, et selles on mõnu, selles on heaolu, head kulgemist, jaksamist, edasikestmist. Et kõik need uskumused ja tavad, mis maos on need on suunatud selle heaolu loomisele kooskõlale, iseendaga, oma keskkonnaga, tervise loomisele, suurema arusaamise loomisele iseenda ja maailma kohta. Aga kuidas maausulised ja ka maavalla koda suhtub sellesse, mis praegu toimub näiteks Eestis eesti rahvaga suures plaanis ja mis toimub maailmas praegusel globaliseerumisajastul? See, mis toimub Eestis eesti rahvaga, oleme siin sündinud, siin on. Meid mõjutavad suured ülemaailmsed hoovused ja lained mille vastu me võime ehk seista, püüda seista väga olulistes lõikes, kuidas asjades püüda siis jääda rahvana edasi kestma. Kui rahvas jääb edasi kestma, see tähendab, et jääb kestma, meie keel jääb edasi kestma meie vaimne pärand, et siia võib ju jääda rahvas, kes tulevikus halvemal juhul, kes nimetab küll ennast eestlasteks, võib-olla isegi kõneleb ka eesti keelt, aga ta ei tunne enam oma maad, ta ei tunne enam oma pärandit. Näiteks pühapaikasid, ta ei mõista enam, et milleks on, on tarvis teha jaanituld või milleks on tarvis hoida hiiepaikasid. Järeltulevad põlved kaotavad oma rahvusliku järjepidevuse oma ajaloolise vaimse sisu siis sisuliselt ja vaimselt, oleme hävinud, oleme saanud osaks teistest rahvastest, kultuuridest usundites ja läheme kõige kaduva teed. Varem või hiljem juhtub see kõigega siin ilmas, kõik, mis on sündinud, see laguneb, kaob, hääbub ja saab osaks millestki muust. Kuid kõik, kes elavad ikkagi ju tahavad edasi kesta. Aga ikkagi, mis maavalla koda arvab just globaliseerumisest ja sellega kaasnevatest probleemidest, et Eestis on praegu väga aktuaalne rassismi teema, et siin nii mõnigi tegelane on ühiskondlikult sõna võtnud, sellele on järgnenud tohutu meelepaha, samas rahvas ikkagi mingite küsitluste andmetel ilmutab selliseid tänapäeva mõistetega rääkides rassistlikke tundemärke, et selle üle on tekkinud selline suur ühiskondlik diskussioon. Et kas maavalla kojale on ka mingi seisukoht selles suhtes. Maavalla koja ei ole arutatud neid asju ja ei ole ühist seisukohta. Aga, aga midagi selle kohta võib arvata meie oma usundi ja tuuri pinnalt. Eestis ei ole kunagi olnud näiteks mingit juutide viha või tohutuid rahvuslikke kokkupõrkeid, noh kui välja arvata see sakslaste rõhumine ja saksa viha, mis, mis sajandeid kestis. Aga üldiselt muid rahvaid, kes siiamaale on jõudnud, on ikkagi üsnagi sallitud ja elatud rahumeelselt koos neil on lastud sulanduda meie hulka. Ja see maa, kus me elame, Se elav tervikmaa maaema. Et samamoodi, kui ta kasvatab eri paigus erinevaid taime- ja loomaliike, loob erinevaid eluskooslusi samamoodi kasvatatud, vot aga erinevaid rasse rahvaid, keeli, usundeid, kultuure ja kõigil neil on oma koht siin maaema peal, siin, ilma suure ilma all oma koht ja mida me heaks ei saa kiita, on see, kui tuleb üks rahvas või või usund või kultuur ja võtab teise koha neelab ta alla. Et seda Me küll kindlasti ei toeta. Põlisrahvaste maailm ei, ei tunne rassismi trassil, on, on põlisrahvaste rasside eelkõige ja ka meie oma soomeugrilaste hulgas on, on ju nii pilusilmsed, asiaate kui kui ka valgeid sinisilmi heledajuukselise inimesi, tõige, erineva välimusega on meid soome-ugri lasi samas meie keeles on sarnased. Ja veel enam on sarnased meie meeled meie usu samasugust loodusetunnetust, samasuguseid looduslikke pühapaiku kui tavasid, uskumusi kui siin maavallas me leiame ka volgasoomlaste juures või Obiugrilaste juures, kes kas on juba hoopis teist rassi inimesed, me ei tunne mitte mingisugust ei saagi tunda mitte mingisugust võõristust põlgust või vaenu teistsuguste inimeste suhtes. Aga jah, et ma kordan veel kord, et me ei saa ära anda ka oma kodu. Et siin tuleb leida selline tasakaalupunkt vastastikku austamise tee. Igal rahval on oma kodu siin maa peal. Kui me räägime maausust ja üldse usust kui sellisest, et sina oled ka üks nii-öelda kolmanda salmi vaikija väljend, mille tõi avalikkuse ette Eesti esiskeptik Martin Vällik et eesti hümni Is jumala või jumalate mainimine ei sobi, miks sina nii arvad ja millesse või kellesse uskus maarahvas, kas meil polnud mitte oma jumalad? Huko Peko, Taara ja teised mainisid enne ka maaema arendaja laienda natukene seda usu teemat ma usu valguses. Jah, meie esivanemad on tundnud erinevaid jumalaid ja ega meie tunneme, austame erinevaid jumalaid. Et selles ei ole üldsegi mitte küsimus, et kui vaadata ainult nüüd seda hümni sõnastust, et Su üle jumal valvaku. Nojah, et igaüks võib ju mõelda, et see on, on siis tema jumal või üks tema jumalatest ja kes siis parasjagu kas seal valvamas taevaisa Uko või maaema või Veema või veel mõni jumal, kristlastel, Jehoova, juutidel jahve ja nii edasi ja nii edasi. Aga see on Eesti vabariigi hümni ja Eesti vabariigi elanike hulgas suurem osa inimesi, ei usu mitte ühtegi jumalat, vähemasti ei tunnista mitte ühtegi usku. Ja maavalla koda on alati seisnud usuvabaduse eest ja ilmaliku riigi eest. Et jah, meie põhiseadus tagab meie kodanikele usuvabaduse. Aga see on võimalik ja see on tagatud ainult juhul. Riik ise on ilmalik kui riigile Pole ühtegi usku kui hümni laiali usku, kui põhiseadusele ei ole usku, kui seadustel ei ole usku. Et vaid siis inimestel on võimalik oma usku vabalt tunnistada ja järgida, seetõttu siis just ei olegi ka enam nüüd kohane see jumala sõna siis meie ei sümnis. Aga räägime natuke maousuliste jumalatest, et Taara uku Peko need vist on tuntumad, et mis tegelased need olid, kuidas jumalasse uskumine käis. Kas kummardid vastavalt vajadusele teatud tegelaste poole püüti nendega kontakti saada, kas lisaks nendele nii-öelda erinevad loodusjõudude üle valitsevatele jumalatele oligi olemas näiteks üks suurim jumal looja algallikas enda nimetatakse absoluut see, mis on või kes on kõik kõikjale kõiksus, et kuidas jumalate jumaluste süsteem oli ja on. Usundiuurijad on pikka aega väitnud, et me ei tea õieti midagi oma jumalatest. Samas, kui lugeda pärimustekste, siis see teadmine on seal tugevasti sees, lihtsalt pärimustes, loitsudes lauludes aga muidugi, et see on teistsugune, kui on nüüd teistes vaimsetes vahetustes ja süsteemides olles näiteks kristliku taustaga, siis on on väga raske märgata jagu saada õieti, et mis siis meie pärimuses on, mis et kui nüüd sellest üldisemast alustada, siis meil on talletatud üle 150 teisendi loomislaulust. Kui ma ise hakkasin selle teemaga süvendatult tegelema, siis ma mõtlesin, et see on nüüd folkloristide valitud mõiste loomislaul, et meil ei ole ju loojat, kes tuleb ja teeb midagi valmis. Laulu ime Õie Sarv kirjutas mulle, ütles seto keeli. Loomine ja loomine tähendab munemist. Ja mis siis toimub meie loomise lauludes? Seal peategelaseks on lind, pääsuke, sinisirje, linnukene või veel kuidagi teisiti nimetatud, ta tuleb, lendab kas õunapuule või kiigele või kuldsele põõsale muneb munad ja munadest sünnib siis kõik siin olemasolev tähed, äike, Kuu, maainimesed, kivid, marjad väga palju erinevaid asju on nimetatud nendesse kirja pandud teisendites. Et meie looja, siis ei ole mitte halli habemega tegelane, kes teeb midagi valmis, vaid ta on lind, ürglind tema munadest sünnib siis kõik olemasolev ja sealhulgas ka inimesed. Ja see on meie loomise lugu. Sarnast lugu tunnevad paljud, teised põlisrahvad, ka see ei ole ainult meile omane. Ja millele siin tasuks veel tähelepanu pöörata, on siis meie rahva suhe sellesse, oma loojasse, oma loomise loosse sellest Pääsukesest ei ole tehtud jumalat. Tema poole teadaolevalt ei ole palvetaja antud, ei ole ehitatud pühakodasid või pühendatud hiisi ohvrikive meie loojale või ta lihtsalt on, me teame, me laulame seda lugu oma lastele põlvest põlve, aastasadu ja aastatuhandeid. Mina olen oma lastele ka laulnud juba üle 20 aasta, seda seda loomise lugu ja loodetavasti minu lapsed laulavad oma lastele. Et nii siis meil on ka lugu selle kohta ja kuidas kõik sündinud kristluses on, on see üks tegelane looja jumal, kes, kes tuleb ja teeb valmis kuue päevaga kõike, seitsmendal puhkab. Hiinlastel ühel rahval on valge draakon, kes lükkab viltu maailmasamba ja paneb kõik liikuma ja elama. Ühel aafrika rahval on suur krokodill, kellest on kõik sündinud. Neid loojaid, Neid looja loomise lugusid maailma erinevatel rahvastel on õige erinevaid. Ükski ei ole õigem ega valem kui teine. See on väärtus, see on midagi, mida tuleb austada ja igal rahval siis oma lugu edasi kanda. Nõnda on meil lugu siis selle looja ja loomisega. Jumalad on meil sellised suured väed, erilised olendid, kellel on ka valdavalt tavapäraste meeltega tajutavad omadused. Jumal, meil ei ole ainult nimi või õhk või või, või vägimaaema meie kõige tähtsamaid jumalaid ta on. Tähendab, meil jalge all ta meil silme ees. Me saame teda puutuda, ise oleme maast. Me oleme liikuv, mõtlev ja tundev osa maast. Ilmselt mitte ainus selline osa inimesena, oh taevaisa piker Aiukene. Selle taevase jumala jaoks on maokeeltes mitukümmend erinevat nime ka tema nagu nähtav, kuuldav, ta mõjutab ainelist keskkonda silmanähtavalt. Edasi Reema allikad, ojad, jõed, järved, mered, ookeanid on seotud temaga. Ja, ja nii võib öelda siis, et meie rahvaste jumalad valdavalt on siin meie ümber meie keskkonnas ja jumalik osa neist on see vaimne sügavus hingeliste vaimset olendit. Dana Me suudame kujutleda, suudame suhestuda ka muu olemasoleva vaimsesse poolde vaimsesse sügavusse. Et kas me seda teeme või ei tee, et see, see ripub ära juba erinevate usundite traditsioonidest ja erinevate inimeste valikutest? Kuulsin mingi sellise tegelase ühe jumala kohta, kelle nimi oli metsik. Kas sa tead? Et muidugi sõna jumal, on üks vana soome-ugri sõna sarnases tähenduses kasutatud ilmselt üle 4000 aasta. Ja ta on mõeldud just nimelt, et siis erinevate jumalate nimetamiseks maakeeles ei saa jumalat üldiselt kirjutada suure tähega, sest ta, see ei ole mitte üks, vaid ta on liiginimi. Ja üldiselt siis need jumalad on sellised suured ja vägevad, kuid meil on nimetatud jumalateks ka vähemaid vaimsed olendeid. Põllujumal nurme jumal metsajumal, sellise väiksema piirdunud konnajumal, väiksema jõuga kui, kui näiteks maaema või hukka. Et nõnda siis ei ole selget piiri jumalate ja haldjate vaimude vahel. Et nii nagu meie rahvapärimuses need piirid ei ole teravad, selged, formaalsed, vaid üks nähtus läheb üle. Teiseks nõnda on lugu siis ka jumalate haldjatega. Et metsik on nüüd siis üks selliseid vähemaid jumalaid, mille kohta ja ei olegi päris selge, et mis või, või kes see on olnud. Me teame, et veel siin mõnesaja aasta eest on tehtud metsiku kujusid kevadtalvistel, pühadel on, on lauldud, Talle on seda kuju ringi veetud vahest tulle visatud. Ja nõnda ta sarnaneb siis setode Peko ka. Ka üks jumal, mille jaoks on tehtud kujusid ja mida on austatud, kuid mis siis oma põhiolemuses ei ole aineline. See Peko on ju siis viljakuse jumal, põllu- ja karja viljakuse ja kõige kõige kasvamise ja edenemise vägi ja kuju tegemine siis ilmselt on olnud vajalik selleks, et saada temaga paremini ühendust, temale paremini keskenduda. Ja metsiku kuju samamoodi. Kas muistsetel, eestlastel, põliseestlastel oli selline kuidagi hingestatud suhe ka näiteks kosmiliste nähtuste või taevakehadega, et ma räägin maaemast, aga päike, kuu, mingid sellised taevased nähtused, et kas nendega ka kuidagi suheldi või püüti kontakti saada või püüti anda neile mingit sellist kuju või vormitähenduslikkust või jõudu enda jaoks? Et tundub, et kõik oluline meie rahvajooks on olnud siinsamas kohapeal, et ka siis see vaimne sügavus see põhjatu süüvimise võimalus on olnud kogu aeg pool olemas, selleks ei ole vaja lennata tähtedele või päike seda regilauludes tähed ja päike esinevad ja justkui inimese kujul, et kahes Leedo laulus, mida ka ma ise laulan, tuleb siis Salmele kosja kõigepealt, et kuu siis päike ja siis täht tähele ta lõpuks läheb. Ja istudes vahel ka inimesed satuvad kuu peale ja kuu armilisel näol on, võib näha siis inimeste või nende kaugete tegelaste kujusid, kes kunagi on sinna sattunud. Ja hundid ja luiged, karud on meil täht kujudes sattunud siis tähtedena kunagi taevasse muude asjade kõrvale ja et taevast loomulikult vaadatud on jälgitud on tuntud tähtede järgi, näiteks Linnutee järgi on ennustatud, et oleva aja ilmasid linnude kuju, tihedus, värvi tugevus kõneleb siis talve, lume paksusest, talvepikkusest. Muhumaal veel ma tean mõnda inimest, kes oskab seda selle järgi ilma ennustada. Kui täpne see tundub, et on üsnagi täpne, kuigi noh, seal on tunne, et ei ole teinud märkmeid ja seda nii-öelda teaduslikult uurinud. Ja meie rahvapärimuses on lugusid ka siis millestki, mida noh, tänapäeval võiks nimetada ehk Ufadeks mingisuguseid lendavad asjandused Kadrina lähedal näiteks olevateks hõbelaev ühe mäe vastu lendanud tükkideks. Et võib-olla see oli hõbedavärviline hõbekarva lennumasin Virumaalt Vaivara lähedal, seal asub Repniku hiiemägi enne esimest maailmasõda, siis üks külamees oli läinud varandust otsima, sealt hiiekivi juurest kaevanud ja kuulnud enda taga raginat, vaadanud üles, näeb, et üks suur tume kuju, mille ees ees on nagu mingit midagi sellist hõõguva tule taolist, mis pritsib sädemeid välja üleval taevas nagu tema kohale vajub või, või lendab. Ja heitis labida sinnasamasse ja põgenes. Ning järgmisel päeval õhtupoolikul oli võimeline juba sõna suust saama. Ja kui siis külavanem mehed olid kuulnud, et mida ta oli näinud, siis nad ennustasid, et see tähendab suurt sõda. Selline nähtus. Tša erinevaid asju on nähtud lendamas, aga muidugi ja mitte ainult lendamased, veel enam maa peal liikumas tähtsamad haldjad, vaimud, olendid. Sadakond aastat tagasi nende nägemine veel oli üsna tavaline. Ja mis aeg edasi, seda, seda harvem ja vähem on neid nähtud. Seevastu jällegi on rohkem märgitud ja kõneldud neist lendavatest nähtustest. Aga miks üha vähem näha haldjaid kõikvõimalikke kodu või loodusvaime selliseid muistseid olendeid, et millest see tuleb, et kas viga on nii-öelda inimeses, et tema silm enam ei seleta seda või on nad ise varju tõmmanud, kuna inimene enam ei mõista neid. Mis sina arvad? Inimesena ma tunnen ju hästi seda inimeste poolt. Ja mis siis nüüd selle sajakonna aasta jooksul on juhtunud, kui, kui inimesed on hakanud vähem nägema haldjaid ja vaimolendeid. Et selle aja jooksul on tekkinud mürisev tehiskeskkond, meie ümbermootorid, raadid, masinad, ka elektripirnid ju tekitavad teatud kunstlikku heli, mida tähelepanelikult jälgides saab kuulatada ja märgata. Ja et selles muutunud reostunud tehishelikeskkonnas terveks jääda. Et me ei saa seda märgata, on järk-järgult oma tähelepanuvõimet suletud, seda tähelepanu lävend kergitatud. Ja niimoodi me võime ju ka linna vahel päev päeva järel elada ja märkamata seda tohutut mürinat ja kui tuleb maainimene siia, mina teatud mõttes tartust, ütlen ka justkui maainimene ja tänasin, tajusin, et tohutu lärmakas on see Tallinn võrreldes Tartuga. Aga et sellesse reostunud keskkonnas elades terveks ja ellujäämiseks, siis me oma tähelepanuläve tõstame ja teatud mõttes ennast juhmistame keskkonnas toimuva suhtes. Ja need vaimolendid on ju sellised piiripealsed nähtused, mis jäävad märkamise märkamatuks piirimaile ja kui me ei ole võimelised märkama sellist tugevat signaali enda kõrvalt, siis siis on väga raske või võimatu on märgata ka seda, mis, mis on õrnas ja tundlik. Kas sina oled näinud haldjaid? Võib-olla loomadena lindudena ma olen, olen kohanud eelkõige oma oma kodukandis lapsepõlves nurgias kummaliselt käituvaid linde, loomi, olen näinud ka mõningaid nähtusi. Midagigi, kas võib olla tinglikult nimetada haldjataks ja ja poolunes kogenud midagi haldjanähtuste sarnastega. Aga millegagi siin uhkeldada küll ei ole. Üks väga oluline ja aktuaalne teema on hiied ja pühapaigad. Pärandmaastike tähtsust põliskultuuri ja selle süvaökoloogilise vaimsuse hoidjana on raske üle hinnata, et kui me rääkisime siin natukene sellest maarahva loodustunnetusest, et kust ja millal see hiiekultuur alguse sai, kuidas see hakkas pihta ja kuidas siis seda edasi arendati, et kuidas leiti või tekkis Viloodise siis, et kuidas valiti õige paik, kus käia loodusjõududega suhtlemas, et kas selleks kasutati ka näiteks mingit nõiakunsti või oodati mingit ilmutust, nägemust või küsiti loodus aimu juhendust? Me rahvapärimuse hulgas on üksikuid teateid selle kohta, et kuidas üks või teine pühapaik on saanud näiteks Maardu hiie ohvrikivi olevat kukkunud taevast. Siis osad hiiepuud olevat rännanud Pärnumaal näiteks siia uriin ja Kai on, on jäänud ülejäänud hiiest maha ning on jäänud oma kohale üks Läänemaa hiiesalu tervenisti olevat lennanud oma kohale. Ja see on enam-vähem kõik, mis raha pärimus kõneleb sellest, et miks see pühapaik on seal, kus ta on. Et nüüd tänapäeval-pühapaikasid süvenenult uurides kaardistades, et me oleme näinud, et nad ei ole erand. Reegel, mis käib koos põlisasustusega põliste küladega, põliste taludega, väga paljude vanade küla külasüdamete lähikonnas on hiiepaik poole kilomeetri kuni kilomeetri raadiuses. Siis kui võib-olla esivanematel tekkis küsimus, et et kuhu see küla hiiekoht siis rajada siis vähemasti see ringkond oli ette määratud, ta pidi jääma kodu lähedale, tõenäoliselt silmsideme kaugusele, aga samas piisavalt kaugele, et küla igapäevaselt askeldused ja lärm ei ei segaksi, rikuks seda pühapaiku. Et samamoodi on olnud ka vähemasti pärimuste põhjal igal talul igal majapidamisel oma isiklik püha koht, kuhu viidud ande, kus on öeldud oma palved ja mis on aidanud siis inimestel olla vaimses sidemes keskkonnaga ning jääda terveks ja, ja õnnelikuks. Et talu puhul siis see ringkond on veelgi väiksem, kus see püha paik saab asuda. Mulgimaal on olnud nüüd veel 19. sajandil üsnagi rohkesti ahi katuseid ehk ohvrikohti ühe talu pühapaiku ja need sageli on olnud täiesti talutare kõrval, mõnikord lausa talutare seina ääres. Ja jällegi Muhumaa, mida ma hästi tunnen seal rootsivere külas ühes talus on säilinud selle talu püha paik, ravimise paik, selline pühade kombetalituste koht, kivi ja ka see kivi on talu seinast, siis 14 meetri kaugusel. Aga lisaks on olemas ju meil veel üksikud pühad kivid, üksikud allikad ja allikate puhul päris sageli näeme, et kõrvutan mitmed allikad, aga see püha tervendava väega allikas on ainult üks. Pika kogemuse peale on esivanemat õppinud tundma, et just nimelt sellel allikal või nendel allikatel on see eriline vägi või sellel kivil on see eriline vägi mille kaudu saada ühendust maailma vaimse poolega või mis aitab inimesel terveneda. Ja selliseid kohti inimesed leiavad ka praegu Juuru kihelkonnas näiteks küla ega talu nimetama, aga vana taluda. Perenaine leidis kivi, mis tervendab teda haigete kätega. Ilmselt liigesepõletik näitasid käärid kõverasse enamasti liikunud ja valutasid ja arstilt abi saanud. Läks viimases hädas ühe kivi juurde, mis talle juba enne oli armas, hoidis siis kooljakuu, sest novembris külma ilmaga käsi seal kivi peal nagu sellises sisemise äratundmise. Külmetunud, ei jäänud rohkem haigemaks, vaid hoopis terveks. Ja hiljem nüüd on tema sugulased tulnud sinna ja mõned sõbrad samuti tervenenud. Kas skeptik tahaks kohe öelda, et see on ju lihtsalt usu küsimus, et tekib võib-olla selline mingi platseeboefekt ja kas see on ikka kontrollitud, et teised ka terveks said? Võib-olla nad olidki juba oma tervenemise loomulikus protsessis. Jaa, aga selles ei ole üldsegi küsimus, et noh, minu ülesanne ei ole ei ole seda pärimust kontrollida, vaid ma lihtsalt lahenda seda, mida ma olen kuulnud. Ja vähemasti ühe inimesega ma olen vestelnud, kes on saanud terveks seal küll see tervenemine kindlasti ületas platseebo. Aga mis usku puutub, siis see on väga tähtis, see on kõige tähtsam asi, mille iganes juures, mis me teeme, kui me ei usu sellesse, mis me teeme ükskõik, olgu see siis ka ravimine, siis ei ole sellel mõtet. Et ka tablette me võtame teadlikult või muid medikamente, sellepärast et me usume nende toimesse. Need ajaloolised pühapaigad asuvad küll teatud asustusmustris. Seal avalduvad ka teatud mõjud või jõud, mida mujal keskkonnas ei ole näiteks eksitamine. Päris paljude hiiepaikade puhul on kõneldud pärimustes, et see eksitab. Ja kas juhtumit ajaloolise iie kohta, kus tuleb uus kaasaegne teave sellest, et inimesed eksivad seal ja nad ei tea, et see on püha paik, nad pole kuulnudki sellest. Ja hiljem siis lihtsalt see selgub. See küll viitab sellele, et Meie maastikul Me keskkonnal looduskeskkonnal on erinevaid omadusi mida kaasaegne teadus võib-olla veel ei tunne, hästi ei oska seletada. Kuid mida meie esivanemad tundsid, märkasid, arvestasid ja, ja väga võimalik, et just siis sellised erilised paigad valiti selles küla ümbruskonnas või või, või sellesse asustusmaastikus pühapaigaks. Seal ei lubatud kellelegi elavale liiga teha, puid raiuda, oksi isegi mitte murda, niita loomi, karjatada, kaevata seda, seda paika mitte mingil moel ei lubatud kahjustada. Ja seetõttu nüüd siis tänapäeval rahvusvaheline looduskaitseliit on, on jõudnud ka arusaamisele, et põlisrahvaste hiied ja teised looduslikud pühapaigad inimkonna vanim looduskaitsealad et oma vaimsest pärandist oma usundist oma kultuurist lähtudes on enamus rahvaid, kui mitte kõik rahvad võtnud siis meie maarahvast mäletamate aegadest peale oma taludes, oma külades, kogukondades teatud paigad looduses, jätnud rahule, kaitsnud neid, hoidnud neid ja pidanud pühaks. Et kui me tavalise inimesena läheme maastikule ja näeme neid künkaid metsatukkasid puid, allikaid ja, ja kive, siis ei saa öelda, et see on nüüd pühapaik ja, ja teine ei ole. Nende leidmiseks maastikul, on tarvis ikkagi seda ajaloolist mälupärimust, tulgu see meieni siis kirjalikult või veel elavate inimeste vahendusel. Et ka ajalooliste kaartide põhjal me võime nende asukohti määrata ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuses. Sellega me just tegelemegi. Ikkagi, kuidas siis leiti või ära tunti, mis vahe on hiiel pühapaigal nii-öelda põliseestlaste püha Mul ja siis kul ilusal metsal kas selleks kasutati mingeid erilisi võtteid või tegelikult siit mind huvitaks ka see teema, et põlisrahvaste nii-öelda ühendaja, et selle ja teise ilma vahel, et mis on näiteks šamaanid, teadjamehed noh, nii-öelda justkui preestril, eks, et äkki ka nendest natukene võiksid rääkida. Et jah, nagu ma eelpool juba ütlesin, et me ei tea, et kuidas täpselt siis need need pühapaikade asukohad valiti, me näeme teatud seaduspärasid asustusmaastikus aga kuidas siis langetati valik või liisk, et just nimelt siia sinnapoole selle kohta meil andmeid ei ole. Et ma ise küll usun seda, et esivanemad looduse rahvana keskkonnaga väga tihedas seoses elades tundsin oma keskkonna väga palju paremini, kui meie märkasid, tajusid ka selliseid nähtusi mõjusid ja vägesid, mida, mida meie ei oska või ei suuda märgata ja tajuda. Aga kindlasti enamus või kõik meie esivanemad olid väga palju pädevamad keskkonnas, eriliste kohtade äratundmiseks, kui, kui meie. Muidugi meie rahvas on olnud ka nõiarahvas või teadmameeste ja naisterahvas. Rahvapärimuse uurija Mare Kõiva andmetel on ainuüksi Võnnu kihelkonnas olnud veel 19. ja 20. sajandil 700 ravitsejad. See tähendab siis, et igas põlvkonnas on olnud igas külas kogu aeg vähemasti üks inimene, kellel on erilised teadmised, oskused ja võimed ravida inimesi või loomi, sealhulgas on ka siis loomade arstijad. Ja sellised inimesed on olnud võimelised või on ka praegu nägema ja tundma asju, mis jäävad teistele kättesaamatuks. Ja, ja võib-olla siis sarnaste võimetega inimesed sarnase traditsiooniga inimesed on olnud ka siis need, kellel on olnud otsustav sõna kunagi pühade paikade valimisel. Aga kuidas pühad paigad meie maale said? Nad olid siin enne inimesi laias laastus 10000 aastat tagasi, kui meie maa peale jääaega uuesti asustati siis need inimesed, kes siia tulid, nad tõid kaasa juba arusaamise ja teadmise looduslikest pühapaikadest oskuse tunda erilisi kohti või valida neid maastikul välja ning kahtlemata jätsid teatud kivid allikad, ojad, jõed, järved puutumatuks. Ning hiljem siis juba, kui sinaka arenesid välja metsakooslused jätsid pühaks ja puutumatuks teatud metsad. Milliseid riitusi näiteks hiies tehti, et miks läks inimene hiide, sa rääkisid, et üks on see, et saada kontakti loodusjõududega, saada kontakti selle looduse, kõiksuse vaimsema poolega. Aga kas olid ka mingid sellised konkreetsed soovid, et mul on vaja meest või naist lapse õnne, karja on viljakust leida oma tee, kelleks ma tahan hakata, kas siis mindi hiide, kas siis paluti nõu ja kuidas see toimus, et mis riitused selleks olid, mis sellised tegevused, kas ohverdati midagi, näiteks? Oh, see on ääretult lai, sügav ja, ja põnev teema hiide mindud väga erinevatel põhjustel, ravimisest on olnud juba juttu, et hiites on sageli raviallikat hiiepuudel hiiekividel on sageli ravivägi või lihtsalt sellel sellel kohal. Aga hiide on mindud ka pühadel, rahvakalendri tähtpäevadel ja meie rahvakalendris on ligikaudu 30 sellist püha ja tähtpäeva, mille ajalooline maousuline tähendus ja kombestik on jõudnud meieni. Ja peaaegu kõiki neid on mainitud ka siis, kui päevi, millal on hiide mindud siis siin juba tekib küsimus, et miks pühi peeti või, või miks neid pidada, sellel on ju ka oma põhjus, oma otstarve ja see ei ole mitte lihtsalt ainult lõbutsemine ja aja veetmine, vaid selles, selles on ka sügavam vaimne tähendus ja eesmärk. Hiitesse on mindud ka nõu pidama. Et kui enamus hiiepaiku asub külade läheduses, siis leidub ka selliseid, mis on kaugele soosaartel või laantes on olnud kasutusel varju või pelgupaikadena vaenuaegadel. Ning seal siis nüüd viimastel sajanditel ilmselt on käidud ka salaja nõu pidamas, et võõra silme seletaks ja, ja kõrvey kuuleks vanetton käidud andmas üksteisele. Armastajad näiteks on käidud pidamas vägev koht, kus esivanemad ja jumalad on läheduses. Kahtlemata aitab ka langetada paremaid otsuseid ning keerulisi küsimusi lihtsamalt lahendada. Et hiired on ainult üks liik, ajaloolisi looduslikke pühapaikasid on olemas ka liukivid. Kui siin sa küsisid lapse saamise kohta siis liukivi on just see koht, kus esivanemad on käinud saamas. Lapsel on naised, kes ei ole saanud teada käima peale, on teatud ajal selle selliste kivide juurde läinud, liugu lasknud ja saanud abi rahvapärimuse põhjal. Ja, ja tänapäeval on nüüd mul ka Eestist kaks kaks teadet, kus erinevatel kividel liugu lastes siis last pikka aega tulutult soovinud noorik on jäänud käima peale ühel puhul saanud lausa kaksikud. Kus selle kohta infot saab, võib-olla meid kuulab palju inimesi, kes tahaks lapsi saada ja eesti rahva iibe tõstmine ju üsna oluline teema, et kas seda liukivi infot saatega avalikustada. Kivid ei ole üldsegi mitte saladus, et me ei ole jõudnud kõiki neid veel kaardistada, ligikaudu mõnikümmend neid Eestis on säilinud, näiteks siin põhjarannikul, pärispea külas Muhumaal, Lalli külas, Läänemaal massoseks liukivi. Sealsamas Repniku Hiiemäe kõrval on ka üks liukivi Salla Emumäel liukivi roheliste rattaretk, hiljuti käis sealt läbi ja ja soovijad said liugu lasta. Et peab muidugi ütlema, et liulaskmine iseenesest ei tee ei tee kedagi veel mitte rasedaks, kuid ilmselt ta mingil moel siis muudab inimese väge niimoodi, et kui ta on naisterahvas ja kui ta viljakas eas et siis see käima peale jäämine muutub tõenäolisemaks. Ja loomulikult siis peab loomaga muute või täitma muud tingimused, mis, mis on tarvis käima peale jäämiseks. Aga liukivid, nii nagu ka muud looduslikud pühapaigad on levinud ka laiemalt meie naaberrahvaste juures ja ka teiste Euroopa põlisrahvaste juures Rootsis näiteks hiljuti külastasin tõsta liukivi, mis olevat, et siis olnud kasutusele viikingiajal. Aga kohale jõudes oli näha, et seda kivi kasutatakse, elavad ka praegu seal on sellised tugevad liulaskmise jäljed. See selline tava on ka Rootsis täiesti elav ja seal siis kõneldi, et naised, vähemasti varem on käinud pühade ajal seda kivi seebi ja harjaga pesemas, et just noh, naistele on see tähtis ja Lätis ja samuti ka mujal Euroopas liugile. On teada. Ja liulaskmine omakorda on sellega sarnaseid kiikumine või, või liulaskmine talvel liugupäeval ehk vastlapäeval. Nii kiikumine kui liulaskmine tekitab inimestes hea tunde meie kiikide uurija Piret Pungas uuriska siis arstidelt, et miks inimestele meeldib kiikuda eriti lastele ja selgus, et see tekitab kehas dopamiini, seal siis loodusliku mõnuainet. Ja loob inimeses heaolutundeinimene, lõdvestub, tunneb ennast hästi õnnelikult ja sellises olekus olgu see siis tervenemine või, või mis tahes muud olulist. Kahtlemata Ta toimib hõlpsamalt ja meil ka vanemaid inimesi isegi lausa pühade ajal viidud kiigele, just nimelt selleks, et kiikuda neid tervendada. Kui rääkida veel hiitest ja ohverdamisest näiteks, et viidi ande mitte siis ainult hiidega, ohvrikividele ja muudesse sellistesse pühapaikades, et mis sina isiklikult arvad, et kas muistsed eestlased siis avalikustasid loodust, uskusid sellesse päriselt südamest või oli see äkki pigem selline lihtsalt äraelamise allikaga heade suhete hoidmine, mida oleks võib-olla ka kui populatsioon oleks väga jõuliselt kasvanud nagu tänapäeval siis suunatud nagu seda meie teeme noh, ka globaalselt vaadates, et kuivõrd hingestatud oli kogu see maailmavaate tegelikult, või oli see selline, et mina sulle, sina mulle päikeseline nii-öelda ettemaks, et et saada paremat karjaõnne ja viljaõnne ja lihalaste õnne. Aga, ja hoida eemal, et noh, igaks juhuks, et, et nii-öelda mitte meelepaha tekitada loodusjõududes, et mis sa isiklikult arvad, et kuidas siin see tasakaal oli? Siin ei ole mitte olnud tegemist hirmuga, vaid elutarkusega et kooskõla ja heanaaberlike suhete otsimisega meil naabrid on jaganud ka õlut ja muud olulist värsket, mida on kodus tehtud mitte hirmust, mitte omakasust vaid lihtsalt, et selles on mõnu. See see kasvatab ja tugevdab kokkukuuluvustunnet ja sellist ühist head olemist. Et kuna meie rahvas on ju tajunud ka muud loodust hingestatud tuna ja elusana, siis sarnane suhtumine on olnud ka puudesse ja põldudesse kividesse haldjatest jumalatesse, need, kellega on puututud kokku nendega sügavast veendumusest hoitud häid suhteid. Ja see ei ole mitte mineviku teema. Et on, on tajutud, oli nähtud hingestatuna loodust minu ema, kes ei määratle ennast usuliselt ühegi usundi hulka ja tavaline külanaine, ta kõnetab äikest või pikset. Tema jaoks on loomulik, et sellega on võimalik suhelda ja ta on teatud mõttes elav ja hingestatud. Et vanemate inimeste puhul ei ole see sugugi haruldane, et puid ja linde muud oma keskkonnas olevat kõnetatakse. Ja ilmselt mitte ainult vanemad inimesed. Siin on tehtud nüüd mitmed avalikku arvamust, uuringud, kus on ka küsitud, kas inimene usub, et puudel on hind seal 90.-te aastate algusest. Lõuna-Eestis saadi tulemused, 65 protsenti vastanutest usub, et puudel on hing. Ja aastal 2010 Tartu Ülikooli usuteaduskonna tellitud avaliku arvamuse uuring, mis korraldati kogu Eestis. Seal saadi täpselt sama protsent, aga erinevus oli ainult, et küsiti taimede kohta ja et siis kogu Eesti elanikkonnast 65 protsenti usub, et taimel on hing. See ei ole kadunud, see elab. Sellest ei räägita, seda ei õpetatud. Tal ei ole kohta vabariigi aastapäeva paraadil või teleülekandel aga ta on oluline tugev osa meie elavast kultuurist. Kui me räägime hiitest, mis on Maar pühamu, siis kuidas pärandmaastik mõjutab meie keelt ja seeläbi ka meie meelt? Inimene läheb hiide ja sealt ta saab ju ka inspiratsiooni oma keele kujundamiseks. Keel omakorda kujundab inimese meelt, et kas on mingid sellised hiielaulud või hii sõnad või hiie sellised ütlused, mis on kuidagi mingit tarkust edasi kandnud inimest mõjutanud. See läbi. Et ma vaataks seda hiit veidi laiema kultuurinähtusena. Et hiis on jõudnud paljudesse kohani meresse, sõidame ringi, hiiekülad ja tänavad, teeviidad näitavad, osundavad hiitele Kiied, hiiemäed, hiiemetsad ja nii edasi on jõudnud meie perekonna imedesse talu nimedesse. K kaasaegsetes lauludes see hiie sõna ikka jälle tuleb ette. Näiteks ansambli metsatöll loomingus, teil on lauseks album hiiekoda. Ja Tõnis Mägi on laulnud külmavärinaid tekitavalt 100000 inimese ees. Looja, hoia hiiepuid. Ja paljud teised ansamblid on esitanud ja luuletajad kirjutanud hiirtest ja hiiepuudest. Et loomulikult ka meie regilaulud tunnevad hiid. Hiirtest on lauldud üks t käigu laul, sageli kõneleb hiiepaikadest Lähme, hellad hiisi mööda. Ja nii edasi ja nii edasi. Kas sa oskad laulda mõnda hiie laulu äkki? Mul on üks oma kodukihelkonna unelaul, kus hiid mainitakse, manitsetakse last käituma metsas nagu hiies laule ja ka regilauludega on ju selline asi, et neid lauldakse koos, aga regilaul oskab laulda iga eestlane kaasa vähemasti, et küll ka sõnumeid ja Eesti öelda, siis kaasa saab laulda igaüks. Ja, ja meie regilaulud ongi ju siis sellised, et iga inimene saab Reigi laule lauldes, et õppida need laulma, saab õppida tundma neid sõnu, seal õppida, õieti tundma seda laulmise viisi ja meie regilaulud. Ühtepidi on tekst, selle võib panna kirja, seda lugeda. Ja see tundub tavaliselt puine ja igav eriti kui, kui inimene seda tausta ei tunne. Seda võib kuulata viisina ja see viis on lühikene. Üldsegi mitte nii meloodiline, kui need kaasaegsed laulud, sageli aga sellisel viisil regilaule ei tule välja, et isegi kuulates mitte, et regilaul on mõeldud just nimelt laulmiseks lauldes regilauluinimene läheb sellesse sisse. Ta avab, ta kerib ennast lahti ja inimene satub sündmuste keerisesse. See on selle nägemine, selle läbielamine, mis laulus toimub, aga selleks tuleb just nimelt jahise laulda. Äkki sina laulad ja raadiokuulajad laulavad kaasa? Teeme proovi. Me ei metsa pilve soojad Mei metsad pilve Too ja männikud on tütred, männikud on treid, kuusikud Kaale viilina ta kuusikud k le viilina ta kaske suule vii kangast kaske suulevi kangast. Ära Sa müüsi saada metsa müüsi saada Naurra kuuse koogina ta Naura kuuse koogina. Siis sina ei hirmuta. Ta ei siis sina ei hirmuta, ei teada. Tamme Koovutay Ta on, ta on. Ta ei tea kale Vii kaske korrastai kale viigaskee kurvastai toole aga metsas, nii kui soole. Ki sku, Se salgus kalevi kodus, kuu sees, algus Kalevi kodus ka seejuures nii kui kangas ka seejuures nii kui kangas siis isal ree, mu asju ja siis nii saal Reemu asja ja Narnu hellis ta ja on armuhellista toiga kaunis kallis ta või ka kaunist kallis ta lasta väike sellist ta lasta väike eest helistada. Ma loodan, et raadiokuulajad ei jäänud nüüd magama, sest Ma olen just unelauluks ka harjunud seda laulma. Aga selline õpetlikke tugev ka keskkonnahariduslik sisu, eks ole. Moodsaid väljendit kasutada on selles laulus olemas ja neid laule lastele lauldes ja koos lastega elades lugusid rääkida su antigi. Et sadade ja tuhandete aastate jooksul kogutud tarkused teadmised põlvest põlve Aitäh see oli väga ilus kass hiide, minnes seal oma neid toimetusi tehes kasutati ka mingeid selliseid nii-öelda meditatsioonivõtteid või mingeid abivahendeid, et jõuda sellesse seisundisse. Et, et üldse saada. Akt avatud tundlikul inimesel ilmselt ei ole vaja teha midagi veel, et seda ühendust saada, see ühendus on lihtsalt olemas keskkonnast võõrandunud inimesel ilmselt on muutunud raskemaks ühenduse loomine. Selliseid abivahendeid nagu trummid ja, ja erinevad meeli rändama viivad taimed. Me ei tea, et meie rahval oleks midagi sellist olnud ikka teadmamees. Vigala Sass on öelnud et tema siis oma nii loetud teadmisõpitud teadmiste kui ka eriliste teadmiste abil on osanud öelda, et meie rahvas, Mul ei ole kunagi trummi olnud. Aga on olnud regilaul. Ja regilaul on see, mis viib meele rändama igalühel, mitte ainult teadmamehel, igalühel, kes laulab kes on harjunud juba laulma ja tunneb ennast lauldes hästi, see, see meel läheb rändama ja, ja sa ei saa mitte midagi teha selle vastu, et ta ei läheks rändama. IT-teema lõpetuseks tahaks teada seda, et milline on hiite olukord tänapäeval, et IT-teema on tõusnud päevakorda, räägitakse sellest, kuidas paljusid pühapaikasid tahetakse kommertshuvidele ohverdada nii-öelda Ta ikkagi selline rahajumalakummardamine kuidagi põlisrahvapühapaikasid tahab tihtipeale välja süüa, et ma kuulsin näiteks sellist kurioosset lugu, et maavalla koda oli saanud trahvi Ebavere hiiemäel tehtud riituse pärast. Et võib-olla räägi natuke sellest lähemalt, et mis seis on tänapäeval hiitega. Mis seisukorras on teie võitlus nende pühapaikade pärast, kuidas seal Need skeemid on ja muidugi kõige olulisem ka see, et mida tavaline inimene raadiokuulaja kõige tavalisem lihtsam inimene saab selleks teha, et need pühapaigad säiliksid. Et alustaks võib-olla seadustest, Eesti seadused ei tunne hiie või loodusliku pühapaiga mõistet. Seal ei ole esitatud ka siis nende kaitsmise ja haldamise korraldust, need käisid, võetakse ja nad jõuavad juhuslikult kaitsealaga arheoloogiamälestistena, kus kaitstakse inimese tehtud asju maa sees. Või loodusmälestistena, kus eesmärk on kaitsta liiki või, või elupaika või väärtuslikku kooslust. Et seetõttu tegelikult mitte ühtegi ajaloolist looduslikku pühapaika kui sellist ei ole Eestis võetud kaitse alla mitte ühtegi neist hiiena või pühapaigana kaitse all ei ole. Nii kummaline kui see ka ei ole Eesti riigis, et me ei ole veel jõudnud, selleni, on küll ettevalmistamisel seadusemuudatused, mis lubaksid edaspidi neid Paikuga pühapaikadena kaitse alla võtta ja ja kaitsta. Ometigi meil kirikud kerkivad. Kirikut kerkivad kirikute alune maa on vabastatud maamaksust aga looduslike pühapaikade maa ei ole vabastatud, seda ei saagi vabastada see maatulundusmaa ja selle sihtotstarbekaudu. Kuidas Eesti riik siis suunab inimesi neid paiku majandama. Maamaks kui koor, mis, mis sunnib kasu teenima maantee? See on sügavalt väär ja vale, aga see on meie mineviku pärand. Et me ju oleme oma riigiga ikkagi alles algusjärgus. Me õpime, õpime olema riigi rahvas. Ja paljud meie seadused on laenatud Saksamaalt või Rootsist, kus pühapaiku kui nähtust sellisel kujul ei ole. Meie pühapaigad siin läänepoolses Euroopas vähemasti on, on erandlikud. Nendega seotud tavade jõudmine kaasaega on on erandlik. Seetõttu me peame vastavad korrad regulatsioonid ise suutma välja töötada ja kehtestada. Et jah, peaaegu igal aastal tuleb sõnumeid, et üks või teine hiiepaik või muu looduslik pühapaik on jäänud ettearendusele. Paluküla hiiemägi Kunda hiiemägi, Purtse hiiemägi, Ebavere on jõudnud korduvalt ajakirjandusse. Õnneks need on siiski erandjuhtumid. Tundub, et valdav enamus maaomanikke, valdav enamus arendajaid omavalitsusi siiski suhtuvad esivanemate pühapaikadesse sügava austusega. Ja isegi mitte ei mõtle nende arendamisele. Olgu siis sinna mõned ettevõtte ehitamisest küsimus või, või metsa langetamisest või, või spordiradade ehitamises. Et valdavalt ikkagi siiamaani pühapaikasid väga otseselt ei ohustanud. Aga piisab ka käputäiest, kõlvatutest, Haulimatutest inimestest, ettevõtetest, asutustest, et teha Meie rahvapärandile suurt kahju. Taevaskoda, panga pank ja mõnedki teised paigad, mis on tuttavad ja olulised pühapaigad kogu meie rahvale. Nende rikkumine haavab ju kogu meie rahvast. Ja just nimelt siis nende väheste rumalate inimeste tõkestamiseks siis peaks olema seadustes pühapaikade hoidmist võimaldavad. Kuid suurim oht, mis meie pühapaiku ähvardab, on aeg. Pühapaiku meil ei ole kunagi täielikult kaardistatud, täielikult uuritud, ei ole koostatud nende täielike nimekirju. Selleks on ajaloolised põhjused, sest läbi sajandite võõrvõimud on ju neid paiku otsinud ja hävitanud ning meie põlisrahvana oleme püüdnud neid varjata ja ja peidus hoida. Ja nüüd on siis lugu niimoodi, et kui enamus meie rahvast on lahkunud küladest põlvkondade vahelised sidemed, nõrgenenud pärimust ei anta enam edasi loomulikul teel põlvest põlve ja teadmised pühapaikade asukohast või siis teadmised nendest väikestest kohanimedest, mille abil kunagi kirjasõnas on meie pühapaikade asukohti fikseeritud on jäänud üksikute vanainimeste mällu. Ja kui nemad lahkuvad, siis lahkub, kaob ka võimalus, eks sadade ohvrikivide allikate hiite kaardistamiseks meie maastikul. Siis neil ei ole ainuomaseid, välistunnuseid. Nende kaardistamiseks määratlemiseks on tarvis just nimelt seda ajaloolist, elavat mälu. Aeg ja aeg on see, mida meil ei ole iga aastaga, me, me kaotame üha uusi ja uusi iidseid loolisi pühapaiku, just nimelt tunnustamisele. Aga kas on midagi, mida tavaline inimene saab teha? Ütleme, et ma muretsen, et need hiied ei saaks ära arendatud mingiteks muudeks asjadeks, et nad säiliksid pühapaikadena. Mida ma siis teha saan? Jah, neid tavalisi inimesi on ju väga erinevaid eri erinevates ühiskonnarühmades. Kõigepealt iga kodanik saab võtta sõna, kui ta näeb, et mõnda pühapaika kahjustatakse või kavatsetakse kahjustada saab avaldada oma arvamust ajakirjanduses. Sotsiaalmeedias saab ühineda maavalla koja leheküljel. Hiite kaitse pöördumisega saab pöörduda ametiasutuste poole või, või ka siis teavitada näiteks Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskust maavalla koda, sellest, et mõni pühapaik on ohtu sattumas või, või juba seda kahjustatakse. Loomulikult ka muinsuskaitseametit ja looduskaitseametit. Pühapaikade kahjustamisest tuleb alati teavitada. Küll need ametkonnad tasapisi õpivad ka pühapaiku kaitsma. Kui inimene on ise maaomanik, kelle, kelle maa peal on ajalooline pühapaik, siis teda võiks õppida tundma seda paika, et mis tähendab sohvrigi või hiiekoht või allikas, mis on selle väärtus. Ja, ja kindlasti ta saab teha ise väga palju selleks, et seda paika kaitsta. Iga eestlane, iga lapsevanem saab kõnelda pühapaikadest oma lastele, lastelastele, kõnelda nende tähtsusest, nende väärtusest, Nende erilistest omadustest, käia lastega nendes paikades, et nad saaksid ka kogemusi siinsamas Tallinna lähedal. Võimsaid pühapaiku. Siniallikad Saulal Jüris, Lehmja hiietammik nagu nõiakivi, mis on väikese lohuline kultusekivi ja lohukivina haruldane püha paik Euroopas kõige suurema lohkude arvuga õhukivi Lõuna-Eestis, Taevaskoda Saaremaal Panga pankaali järv. Need, üldtuntud looduslikud pühapaigad ja kindlasti igaüks oma kodukandis kodu ümbruses leiab oma kõige tähtsama, kõige olulisema pühapaiga. Neid tuleb lastele näidata, neist kõneleda ja anda edasi see teadmine, see ajalooline pärand, mis meie esivanemad on loonud ja põlvest põlve meieni kandnud. Ja kui te juba pühapaika lähete, siis võtke võimaluse korral kaasa ka fotot kaamera, sest käimas on järjekordne maavalla hiite kuvavõistlus. See on mõeldud siis ajalooliste looduslike pühapaikade jäädvustamiseks väärtustamiseks. Tehke pilti sellest, mis te seal näete puudest, kividest veekogudest sinna jäetud andidest või inimestest, kes seal oma kombetalitusi teevad, kui nad on selle pildi jäädvustamisega nõus. Saatke see pühapaikade fotovõistlusele ja aidake sellega kaasa nende paikade dokumenteerimisele ja väärtustamisele. Kust selle kohta täpsemat infot saab? Maavalla koja koduleheküljel maa vald on kohe link siis selle võistluse leheküljele ja täpsematele tingimustele. Yardi toogu kuidagi õlled. Käes on suve kõrghetk, mida maakeeles kutsutakse suurteks päevadeks suviseks päevapesaks leeduks ning uuemal ajal Jaaniks on aasta pikimad päevad lühimad ööd. Mida see Leedo aeg endast täpselt kujutas ja kuhu selle tähistamisega jõuda püüti, et mis olid need rituaalid ja kombed, mida tehti ja mis olid need tähendused nende taga? Ma usun, et enamus eestlasi tegelikult teab kõiki neid tähtsamaid kombeid ja rituaale ja tähendusi. See on elav, maausuline, pärimuse püha kuid kordamine on tarkuse ema ja millest on ehk meil puudus, on siis nende ajalooliste tavade mõtestamisest, nende sügavama tähenduse tundmaõppimisest ja teadvustamisest. Meie kalender on ju looduskalender, jälgib üsna täpselt ja tundlikult aja kulgu selles suures aastaringis. Ja nüüd käes päevad pühad on siis suvine pööriaeg. Need kombetalitused ettevõtmised, mis täna ja nende pühade ajal tehakse, on suunatud siis selleks, et koguda jõudu ja heaolu õnnistust iseendale ja oma lähedastele, oma majapidamisele, oma ettevõtmisele ja laiemalt ka meie maale kogu maale. Et koguda siis õnnistust eelolevateks, kuudeks, poolaastaks. Et kuidas inimene. Neid pühi peab, kas ta peab, teeb jaanituld, kuidas ta ennast selle ääres üleval peab sellest võib tulla talle kas tervist ja heaolu või siis hoopis kahju. See on püha aeg ja see tähendab seda, et inimese mõtetel, sõnadel ja tegudel on suurem mõju talle endale ja tema ümbruskonnale kui muidu. Ja seetõttu siis on nõutud see puhtus. Tingimata tuleb käia saunas või kus meil sauna ei ole enam, siis tuleb käia ja duši all või muidu ennast puhtaks pesta. Ja minna tule äärde. Kui kui te ise olete tule tegija, siis see tuleks teha kohta, kus ennegi on tehtud jaanituld. Ning panna sinna ainult puitu ja muud taimset ollust mitte mingi juhul sodi ja prahti. See tuli peab olema puhas. Ja, ja tulele minnes tuleks kõndida sinna võimalikult palju jalgsi. Esivanemad on teadnud, et mida pikem on teekond. Tule lähist jalgsi, seda, seda rohkem tervist ja õnnistust see inimesele pakub. Leedolaupäeva õhtul tuleb saunas käia tingimata enne päikeseloojangut. See tähendab, et praegu just on paras aeg panna saun kütte pesta puhtaks põrandat, koristada toad linna heinamaale ja tuua värsket Kased, panna need nurkadesse. Tingimata peaksid kased olema magamistubades. Miks seal on kaskedega? Me toome tuppa elujõudu, värskust ja seda kasvujõudu. Ja sealtkaudu tuleb meile tervis ja heaolu, seda head lõhna ja Nende ilusat rohelist värvi ja erilist olekut ju tajub ka igaüks ise. Iseenesest oleks hea, kui saaksime teha endale ka saunaviha sinna sisse mida ka seitset sorti erinevaid taimi või üheksat ja Vaivara kandis, näiteks on lausa valitud üheksa erinevat õitsema, vaat lille igast ühest korjatud üheksa taimenic kokku siis 81 taime köidetud liha sisse. Sellisel vihal on eriti suur tervendav vägi. Kui saunas on käidud, siis puhtad rõivad selga, pidutoidud kaasa ning tulele. Meie ajaloolised jaanipäeva söögid on valmistatud valdavalt piimast. Kohupiim, kohukesed, jogurt, miks mitte ka jäätis. Või on need ajaloolised tavanditoidud, mis võiksid ja miks mitte ka peaksid olema ühe eestlase lõkke ääres ja ka õlu samuti kas te joote siis seda või joo, aga seal tule ääres jõuludeks olema ning nii toidust kui õllest siis üks osakene peaks ka tulla saama pandud tuli loomulikult siis on tehtud ainult puust ja taimsest ollu, sest sinna ei ole pandud sodi. Hoiame sellel pühal ajal püha tule ääres puhtust. Leedo tulel on võime inimesi tervendada seljahaigus ja muid haigusi. Et ainuüksi selle tule Arsiibimisel on, on hea mõju. Väga sageli on käidud ka tulele jõudes tuld süüdates kolm korda ümber selle päripäeva vahel on käidud kolm korda päripäeva, kolm korda vastupäeva ja eri viisil aga kolm korda päripäeva peaks saama tingimata ümber tule käidud ning selline toidust ja joogist, mis on kaasa võetud, ka tulle antud. Et jagame lihtsalt siis seda sööki ja jooki, mis meil on, on sinna tule äärde tuua. Ja, ja lõpuks siis ei tohiks koju tagasi viia toitu ja sööki, need jäänused peaksid saama pandud ka tulla. Et see on meie oma ajalooline tava. Ja nii nagu tulepuhtust, nii hoiame ka iseenda puhtust. Et õlu on küll jaanipäev, on vägagi omal kohal, kuid turju ennast juua ei maksa. Ei maksa tegelikult ka reostada keskkonda tehismüraga raadio või, või mis tahes muu elektrooniline muusika. Et las see jääb meie kodudesse ja klubidesse autodesse, oleme aasta otsa peaaegu ja see üks, kui me tuleme esivanemate kombel välja tule äärde, siis vaatame, kuulame arstimi ja saame osa kogu sellest ilust ja väest, Mil loodusel, sellel väga erakordsele kaunil ajal on meile pakkuda laulud, tantsud, mängud, kõikvõimalikud jõukatsumised, noorematele meestele on tule ääres omal kohal. Jutuajamised vanade lugude pärimuste kõnelemisel. Noorematele põlvkondadele kasutage seda aega selleks. Sa rääkisid, et Leedo tuli tervistav ja õnnistab, et kas selle abil on võimalik veel midagi teha, et on mingid sihuksed kombed, et sa saad visata oma vanad mured nii-öelda tulle, nad põlevad ja kaovad, et kas mingit sellist pärimust on ka. Vanu asju on küll viidud tulle näiteks vanu vankrirattaid või vankriratta Rummusid ja selle kaudu õnnistatud hobuseid. Vanu jalanõusid on viidud tulla, aga need olid nahast pastlad, viisud, tänapäevased plastmassist või, või kummist jalanõude sünnitulle. Kui need on vanad asjad, siis nad peaksid olema puhtad looduslikus mõttes asjad. Ja tõesti muresid ja kurbi kurje asju ei tohiks viia sinna pühasse paika ja tule äärde. Et küllap on mõni teine tuli, kuhu, kuhu neid panna. Aga tulelt on soovitud häid soove. Et suurem luud on nendel soovidel, mida me soovime oma rahvale või kogukonnale või siis perekonnale. Ja, ja miks mitte tänada, sest meil on ju alati põhjust rohkem tänada kui paluda. Kui me oleme niivõrd terved, saame minna, tule äärde, näeme, kuuleme, saame kõneleda. Liikuda ja seal on meie lähedased ja sõbrad, siis meil on väga palju rohkem seda, mille eest tänada, kui, kui seda, mida paluda. Leedo tuli, on ka noorte jaoks ka abielupaaride jaoks oluline aeg ja koht. Noored inimesed on heitnud või ka heidavad praegu tulle omanni näiteks tüdrukud pärja ja, ja paluvad siis, et neil õnnestuks leida hea kaaslane või või väljavalituga abielluda. Kes juba on koos, need on hüpanud üle tule käest kinni hoides ja see annab siis nende paarisuhtele õnnistust. Ja sellele öösel allikasse vaadates võib siis seal näha oma tulevase nägu, kui seda paluda. Selle tulevase otsimise või sellise märgi või ilmutuse leidmise kohta Leedo ööl on ju igasugu põnevaid võtteid nippe veel, et mina mäletan oma lapsepõlvest sellist lugu, et tuli korjata seitset erinevalt Lille ja seal oli juures, kuna ma olen linnalaps, eks siis oli veel see, et tuli ronida üle seitsme erineva aia, samal ajal vaikides. Mis võtteid veel on just, et, et teha midagi sellist just sellel maagilisel ööl, et seeläbi siis ennustada või kuidagi saada teada, et kes saab olema sinu tulevane kallim? Tüdrukud on pannud pärja padja alla et siis öösel oma kallimat näha. Seal võimalik muidugi ainult juhul, kui, kui üldse on võimalik sellel öösel magada soovitavanale üleval ja sellest laekast ajast osa saada mõeldud jaani, jaanipäeva öösel, siis sõnajalaõie otsimisest ja ja kui siis on juba paarirahvas ja seda koos otsima minna, siis ma usun, et see leitakse ka. Kuidas pärimus kirjeldab seda sõnajalaõie otsimist, et räägi sellest natuke lähemalt, see on tõesti väga huvitav teema. Sõnajalaotsimisest on väga palju kõneldud ja kirjutatud, aga et võib-olla see on olnud ülekantud tähenduses, et lihtsalt minnakse siis tule äärest eemale, et seal ollakse, eks ole, üldiselt koos. Aga siis siis läheb paarikene ära ja lähevad otsima oma õnne. Ja kõneldakse, et et eestlastel on kaks suurt laste sündimise aega, see on üheksa kuud peale jaanipäeva ja üheksa kuud peale jõulusid kaks väga väekat tähtsat püha. Ja see on ka siis arusaadav, et kui inimesed hoolitsevad nende pühade ajal oma oma tervise, oma pere heaolu Eestis loomulikult. Et see on ka hea, kõik ju oma oma järgmise põlvkonna loomiseks laste sigitamiseks. Need, kes siis sellel ajal sigitatud peaksid olema tervemad, tugevamad, targemad ja õnnelikumad. Kas on ka mõni Leedo laul, mida sa võiks meile laulda? Naine kõnelesin kosilastes, kes tulevad taevast, et see on leedu laul. Kullerkupp. PUR leeduaalel kullerkupud Leedolel gaasi tagaleda heinamaal, kas riid leedu hainamaal, kes läks neidu T Mai, kes läks neid noppima, ei, oleks neid appi Maie, Leedu oleks neid ju napi May. Seedoyanoppis, Kaarel Leedo noppis vaka Rev puna, aga poisi pol vääbuna poissi pol, Taev pani jaga vaka jeva ju maa Taani ka jeva ju maal kaanega, kas v May all kaane kas viima ei kasvidku, kas veid kaksi, kas Viitku kasvitkaksi, kas Vipuale Kalmatku ta kolmad kuulajana, okei, seeneljatku ta natuke ei, seenel jätku taia viidevikul Vii jätkuda viide külvi jätku ta, siis sai Salme neitsi kääne, siis sai Salme neitsi. Näe, siis tulid Salmel, kaalume, et gaasi ja siis tulid saal meil ka olla need kostjad. Siis tuli kuu Salmel, kas ja siis tuli kuu Salmel kos ja kas sina tuuled, kuuleegee kassina tuuledku leegi jäimina tuule kuulegi? Ei, mina tuulekuu leegi. Kuulan kolmed, koriaad viisid, kuulan kolmed, kurjad viisid kaardama, tõuse pauk, tael. Temad House ohta Ell Taista Kerda püüda. Toista erdasida Seegolmas Kerd, Kaidi Kulla kolmas kerjo koidikul siis tuli seal lumel kass ja siis tuli Salmel kostis, kas sina, tuule, Päi väeleegi, kassina tuuled, päiva leegi, ei mina tuulepäi, väelegi Eimine, tuule päive, leegi paista palavast joa paista palavast. Kui on kallis küll või haiga, kui on kallis külvi ja iga siis tema Bauda Taboristab, siis tema puudada paaristab. Kui on hella haina ka, kui on hella haina, ei ka sihistama vihma, ta laadistab siis tema vihmada laadist. Siis tulite Salmel, kas ja siis tuli täht Salmel, kas jääda, aga moekad ristaastäht, aga moekada ristas esisalme eksina jouade esisalme, eks sina ju, maa rikuks ämm oma rikuksem. Viide kuuks venna videvikuks venna Koiduksi küü laava hele Koiduksi külawa. Hommikuks omaga jooja hommikuks omaga jooja. Aitäh väga ilus. Mida siis peale seda leedu õhtut tehti, mis järgmisel päeval tehti? Et meie pühade puhul need eelõhtud on just nimelt ju olulised jõululaupäev, 24. on meil vastse ajastaja eile õhtul vastne ajasta päev 25. jõulukuupäev on päikeseaasta algus. Ja siis nüüd see leedu laupäev on leedu püha eelõhtu ja Leedu päeva on siis see suur püha, millest loetakse selle talvise poolaasta algust. Sealt peaksid hakkama päevad lühenema ja algab siis uus aeg. Ja sellel päeval on käidud lähedaste kalmudel surnuaedadel selle püha hommikul, nii nagu jõuludega, seal on mindud lauta või karjamaal ei antud lehmadele leiba. Selline põnev ja tugev seos jõulude ja jõulude ja Leedo püha vahel. On kiigutud on puhatud loomulikult käidud külas vanasti sõidetud kalmistule vankritega ning need vankrid on ehitud kaseokstega. Jällegi, et tuua seda ilu ja värskust, head olemist rõõmuga oma teekonnal. Ja viimase kaasaga kalmistule see pühade tunne. Et kui me tänapäeval läheme autodega võib-olla sõidame mitmed kalmistud läbi, meie juured on ju laiali siin maavallas siis me võiksime oma autodes seda kaseoksad panna ja seda pühadetunnet nõndaviisi viijaga kalmulistele. Kuule, sa, Kles. Pärbee. Raud ja targem viidad tuima raud on tuim. Raude. Ta. Ta tuule külva neemilina tuuleedutuva need su ei sure, ta suitsuruumi suure suitsu. Suitsusuu kuula siilu ta veesin liimiluu. Jaa. Jaa. Panemina tuuledu pane. Reeda laade piinasuid suu kuula. Ta Veedi. Veel tütar Miina. Iga saate lõpus on selline rubriik nagu ankeet, kus ma kõikidelt saatekülalistelt tahan teada vastuseid viiele järgnevale küsimusele, nii ka sinult. Esimene küsimus on nagu ikka, mis on elu? Aitäh. Elu mõte on elu, elamine olemine. Mida ootad homselt, kuhu ja kuidas edasi? Isiklikult, ma loodan, et me leiame oma perega kodu, hoidsime maakodu Tartu ümbruskonda. Ja teist aastat järjest juba oleme otsingutel maavalla koja, aga ma loodan, et läheb nii nagu viimastel aastatel on läinud. Vaiksem saga kindlas tõusujoones, õpime ise oma pärimust paremini tundma, tutvustame seda oma rahvale. Ja anname oma panuse meie kui põlisrahva püsimajäämisse. Aga meie, meie rahvale laiemalt ja ma ka maailma rahvastele, ma soovin sellist kainet venemist, arvukust kahe jalaga maa peale tulemist, haigetest väärõpetustest, nagu näiteks majanduskasv loobumist ja mõtlemist tuleviku peale tulevaste põlvede peale. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? Ta peaks teadma, kes ta on. Kui ta ei ole senimaani teadnud, kes ta on, siis ta peaks ennast tundma õppima tegema iseendaga rahu, leidma, enese sees rahu, seda hoidma ja looma seda ka enda ümber. Kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? Võib-olla see, see ütles just nimelt niimoodi telepaatiliselt on juba öeldud. Jah, seda ütles, et selle pika pausi peale kui rääkida sellisest keelest suhtlemisest ja ka kirjakeelest, et kui vaadata maavalla koja lehte maa, vald, poee, siis te kasutate ö tähe asemel y ikk, ehk siis ilma täppideta. Ei miks? See on lihtsalt üks võimalik valik. Enne 1940.-te aastate Eestis oli olid selle ö tähe märkimiseks kasutusele kaks tähemärki saksa täppidega ja põhjala üksilon. Ja peale seda Uku Masing näiteks minu jaoks oluline inimene on kasutanud seda küpsiloni Greku tähemärki jaoks ja paljud loomeinimesed. Seda on hõlpsam kirjutada ja kui otsida nüüd mingit sügavamat põhjust, siis selle kaudu me näitame, et me kuulume kokku soome ja põhjal, aga mitte mitte Saksamaaga. Viimane küsimus ankeedist on, mida soovitad inimesel veel lisaks uurida? Et see, mida, mida igale inimesele vaja uurida, see jõuab temani vääramatult õigel ajal. Aga minu enda jaoks on olnud ja on jätkuvalt väga oluline mu oma perepärimus mis on jõudnud minuni ema ja teiste sugulaste kaudu meie kodukeele kaudu. Ja muidugi tasub vaadata maavalla koduleht maavald poee, kus siis on pikemalt kirjas pärimuse kohta teie tegemiste kohta sündmused, et koduleht on teil tõesti hästi põhjalik, et keda huvitab maausk, meie minevik ja juured, siis vaadake kindlasti, seal on väga palju lugemismaterjale. Suur tänu sulle, Ahto Kaasik, et meiega maousuliste kombeid tänasel toredal leedu päeval jagasid, et mida praeguses Eesti ja maailmasituatsioonis meile sinna Leedo tule äärde soovid omalt poolt. Elumõnu elurõõmu, rahunemist ja kooskõla iseenda ja maailmaga. Näite Äitäh Ahto sulle ka ja tänu teile, kallid raadiokuulajad, et kui te peale seda mõnusat elurõõmust pakatavad pühade aega taas oma argirütmi naasete jõuate ekraanide ette Küberisse stardite, siis vaadake aadressi hallo, kosmos, poee, sest sealt leiate viited saadete arhiivifoorumisse kosmose küberpesadesse, portaalis, alkeemia ja Facebooki lehele, kus leiate ka muide toredaid videoklippe saate hallo Kosmos sünnipäevakõnedest, mille teine osas kõlab siin raadio kohe eetris juba järgmisel nädalal, et siis on teie Singer Villido majja kaate Väljataga, Einar Laigna, Igor Volke ja Fred Jüssi ning laulab Silver Sepp ja kes soovib endale väga toredad selliste põliseestlaste ruunimärkidega maavalla kalendrit, mis siis on aasta 10226 kohta kus on olemas pühad ja nädalapäevad kuu loomise tähtpäevad ja igasugused muud põnevad asjad, mis maarahvakalendris kirjas olid, siis selleks ka minge Facebooki kosmonautide klubisse ja sealt leiate vastava mängu. Täna aga nautige kaunist pühapäeva päeva, mõelge suuri olulisi rõõmsaid mõtteid, kui Leedo tule juures suve kõige valgemat ööd tähistate. Kohtumiseni taas nädala pärast, samal ajal samal sagedusel kell kaks ja raadio kaks. Seniks aga olge terved ja olge õnnelikud.