Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 11.-st juunist, stuudios on Kai Vare. Poliitikud näevad Mart Laari erakonnakaaslastele saadetud kirjas pigem katset enne valimisi Isamaa ja Res Publica liidule tähelepanu tõmmata. Koalitsiooni lagunemisse ei usu keegi. Maapiirkonna väikesed ettevõtjad on mures, et uue maaelu arenguga aga väheneb toetus mitte põllumajanduslikele ettevõtlusele ja see pärsib uute töökohtade loomist maal. Kahel aastal Euroopa parimaks lennufirmaks valitud tekkis Onlines tegi esimese lennu Tallinna. See on mitmeaastase töö tulemus, mis avardab eestlaste reisivõimalusi. Türgi politsei ajas laiali meeleavaldajad veekahurite ja pisargaasiga. Venemaal võeti vastu seadused, millega keelatakse seksuaalvähemuste propaganda ja usklike tunnete solvamine. Tallinna vanalinnas elanikud võitlevad linnavalitsuse plaani vastu sulgeda autoliikluseks Harju tänav ja see ümber ehitada, sest nende sõnul on tegu raha raiskamisega, mis probleemide lahendamise asemel neid juurde tekitab. Linnaosa vanema sõnul muudab see linnakeskkonna laiemaks. Muuseumi sõber 2013 on ajaloolane ja kultuuriloolane ott Sandra, kes ütleb, et talle meeldib pigem jutustada, sest hästi kirjutamine edeneb aeglaselt. Palmse mõisapargis on nüüd möödunud suvel meie hulgast lahkunud legendaarset Eesti looduse ja ajaloo tundjat ning looduskaitsja Vello rannikut mälestavad pink. Rootslased käisid Saaremaal laulmas ja spordist ka Eesti meeste jalgpallikoondis peab täna Tallinnas sõpruskohtumise Kõrgõstaniga. Eesti algkoosseisus on võrreldes reedese kohtumisega Trinidadi ja Tobago vastu koguni üheksa muudatust. Ilmateade lubab hoovihma. Sooja on öösel kuus kuni 11, päeval 15 kuni 20 kraadi. Mart Laari erakonnakaaslastele saadetud kiri on toonud täna vastukajasid nii IRL-i seest kui teistelt erakondadelt. Uku Toom käsitleb teemat. Kui riigikogus arutati Mart Laari kandidatuuri Eesti Panga nõukogu esimehe kohale, kinnitasid tema pooldajad, et Laar on juba ammu Eesti sisepoliitikast eemaldunud. Eile avalikustatud kirjaga tõestas Laar, et senise ta siiski juhtunud ei ole. Aga kirja enda juurde. Mart Laari kirja nimetatud lahkumise manifestis Margus Tsahkna ja poliitiliseks enesetapurünnakuks Edgar Savisaare poolt. Nagu seda tihti juhtub, tõlgendab igaüks ka seda kirja, nagu talle meeldib. Ning mõnelegi jääb kõigepealt silma lause. Isamaa ja Res Publica liidul on praegu võimalus koalitsioonist lahkuda ja see lause varjutab kõik ülejäänu. Mart Laar ise kirjameediale ei kommenteeri. Ta on andnud selle õiguse IRL-i esimehele Urmas Reinsalule, kes teeb seda nii. Minu jaoks on väga selge see, et küsimuse püstitus kindlasti IRL-i jaoks ei saa olla täna see, et kas valitsusest ära minna või mitte, vaid küsimuse püstitus peab olema see, et me oleme valitsuserakond, kes kannab väga suurt vastutust, konservatiivne, rahvuslik, sisuliste poliitikate elluviimisest ja ma arvan, et see on teema, mida kindlasti erakonna laiendatud eestseisus peaks lähiajal arutama. Nagu väljendab teine IRL-i juhtpoliitik Margus Tsahkna, on tõstetud küsimus koalitsiooni töövõimest suutlikkusest võtta vastu põhimõttelisi ja suuri otsuseid ja selle võimekuse puudumist on koalitsioonile ette heidetud juba ammu, tunduvalt enne elamu ja valimiskandaale. Laari kiri sellele töövõimele kaasa aitab, on omaette küsimus, sest räägib ta ju ka Reformierakonna seebiooperist mis ajab teadagi tigedaks, sest IRL-i enda elamislubade skandaali ajal hoidis Reformierakond madalat profiiti. Nii teatabki. Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi. No see on päris alatult öeldud, aga ma panen selle ikkagi mardi, eemaloleku ja teadmatuse arvele, see vabandab ja kohe seejärel kõigele parastajatele tahakski tähelepanu juhtida, et see on väga Reformierakonna siseasi ja see ei ole küsimus sellest kas poliitika on räpane ja kas Eesti poliitika on korrumpeerunud, see ei ole küsimus sellest piiritletud probleem. Paljud näevad Laari kirja kui käiku enne valimisi erakonnale tähelepanu tõmbamiseks häälte võitmiseks. Edgar Savisaar arvates on see käik isegi Reformierakonnaga kokkulepitud. Tõsi, täna Toompeal reformierakondlaste reageeringuid kuulates see nii küll ei tundunud. Aga olgu sõnad millised tahes, selles, et koalitsioon püsib ja mingit lagunemist ei tule, on tegelikult kõik üksmeelsed. Nii keskerakondlane Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Ma täna seda võimalust eriti ei näe, et tänased kaks erakonda taanduvad ja tulevad asemele kaks kesk vasak Dio erakonda. Põhimõtteliselt see võiks muidugi olla, aga tänane poliitiline valik või läbilõige Riigikogus seda võimalust. Kui sotsiaaldemokraatide liider Sven Mikser Selge on, et selle koalitsiooni tervis on, on kehvem, kui ta on pika aja jooksul olnud. Aga noh, lõppude lõpuks, eks kõik partnerid ikkagi arvestavad ka sellega, et, et mis siis juhtub nii-öelda päeval pärast seda, kui uks promuga kinni lüüakse ja ega siin ei ole IRL-i jaoks mingisuguseid meeldivaid valikuid olemas, nii et ma arvan, et küllap nad ikka ära lepivad. Kehvadest valikutest räägib ka Urmas Reinsalu. Selge on see reaalne alternatiiv, tegelikult reaalne alternatiiv, praegu oleks vasakpööre ja noh, see vasakpööre tähendaks väga paljude meie jaoks maailmavaatlust oluliste küsimuste küsimärgi alla sattumist, seda ma pean väga tähtsaks keskseks vältida. Igal juhul on poliitika taas kõneaineks ja meedia jääb ootama IRL-i järgmise nädala laiendatud eestseisust. Uus maaelu arengukava pärsib tulevikus uute töökohtade loomist maapiirkondades, nii leiab Eesti väikeettevõtetes satsiooni Eveeaa ning ka maaturismiga tegelevad et firmade esindajad väikeste maapiirkondade ettevõtjate toetustingimused muutuvad eelnõu kohaselt praegusest palju ebasoodsamaks. Igor Taro käis setomaal uurimas. Setomaa üks tuntumaid maaturismi väikeettevõtteid, setomaa turismitalu, on teinud viimastel aastatel läbi mitu laienemist. Tegu on klassikalise näite ka mitte põllumajanduslikust ettevõttest ja maaelu mitmekesistamise eest, mis on toonud tööd ja leiba lisaks pererahvale veel kolme inimese lauale seto turismitalu perenaine laivi messiga. Ma arvan, et me ei oleks kaalunud neid võimalusi, et need toetused on ikkagi olnud need, mis, mis on olnud motivatsiooniks asja edasi arendada ja, ja siin tegutseda. Mõistan seda, eks ole, et oma tegevusi tuleb teha seal, kus, kus liigub raha, aga lähtuvalt ainult sellest aspektist me koonduksime ju kõik siis suurlinna Tänapäevane maaelu pole enam vaid põllule sib lehmi, üürgav kombain, selleks, et maapiirkonda jääks rahvast rohkem kui mõned üksikud põlluharijad, tuleb töökohtade loomist, soosid alternatiivsete sektorites, nagu turism ja seda toetab väikeettevõtluslaivi Mesikäpp. Turism on siin ikkagi selline kandev jõud sinna külge haakuvad siis kõik kõik need teemad, toitlustamine, käsitöö, mis siis leiavad väljundi läbi turismisektorit. Põhimõtteliselt muretsevad väikeettevõtjad sellepärast, et uus maaelu arengukava eelnõu ei soosi tegelikult töökohtade loomist maal sest väikeste mittepõllumajanduslikke ettevõtte toetusvõimalused on andistega võrreldes pärsitud. Maaelu mitmekesistamise meetme eelarvet on vähendatud umbes poole võrra. Investeeringute piirmäär on püsinud sama aastast 2001 ning suurenenud on ka omafinantseeringu osa, kõneleb setomaa Valdade Liidu juhatuse esimees Margus Timmo. Tegelikult kedagi ei huvitagi, läbi rääkida või eest kõneleda sellest, et siis mis saaks üldse kaetud, et tegelikult mitte põllumajanduslikke ettevõtlusele üldse mingeid võimalus tekiks. See on nagu nukker tunne. Nüüd on asi nii kaugele, et on saadetud maaelu arengukava juba kooskõlastusringile. Ja tegelikult võimalusi kas teiste ministeeriumite või teiste programmide näol ei ole. Uus maaelu arengukava aastateks 2014 kuni 2020 peaks valitsusse jõudma juuni lõpuks. Igor Taro rahvusringhäälingule setomaalt. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kutsus täna Estonian Airi nõukogust tagasi Erkki Raasukese ning nimetas uue liikmena ametisse Jaan Tamme. Nõukogu. Muudatus on kooskõlas varasema plaaniga, teatas Parts. Erkki Raasuke jätkab majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunikuna. Türgi lennufirma Turkish Airlines lennuk tegi avalennu Istanbulist. Tallinna. Tallinna lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov ütles, et nii suuri lennuliini Tallinna iga päev ei saa. Lennujaamas käis margitisak. Tallinna lennuväljal maandus täna viimase kahe aasta Euroopa parimaks lennufirmaks valitud töökis Airlinesi lennuk. Tügisi liinivõrk toob Tallinnast ühe ümberistumise kaugusele 200 sihtkohta, kuuel mandril, Andres reisijale võimaluse lennata Istanbulist Araabia maadesse, Aafrikasse, Balkanile ja KeskAasiasse. Türgi lennufirmad Tallinnasse saamine võttis aastaid jätkab end täna reisijate esindajaks nimetanud välisminister Urmas Paet. Mulle meeldib see, et see töö on lõpuks kandnud tulemust, et tõepoolest, ma arvan, viimased neli-viis aastat kõikidel kohtumistel näiteks Türgi välisministriga on olnud see jutuks, et Istanbuli Tallinna otseliini töökisherlents võiks avada. Mitmetel kohtumistel on Türgi välisminister haaranud kohe ka telefoni helistanud töökesserlandsi juhtidele, et uurida, kaugel asi on. Miks liini avamine nii kaua aega võttis, seletud lennufirma kõhklustega, kas liin end ka ära tasub? Esmane informatsioon ütleb aga seda, et lähikuude reisidel on 80 protsenti kohtadest juba välja müüdud. Tänast nimetas õnnelikuks päevaks ka Tallinna lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov. Jah, õnnelik ja väga suur päev, sellepärast et nii suuri lennuliine Tallinnasse iga päev ei saanud. Töökishelansson Euroopa parim lennuliin juba teist aastat järjest. Ta võistleb täpselt samas kategoorias korjaskust, Lufthansa Air France käia läbi. See on väga tõsine lendamisvõimalusi Eesti inimestele väga tõsine konkurents endale lennufirmadele, kes Tallinnas on. Võite ise arvata, et kui käib tõsine konkurents Aasia lendudele Aafrika lendudel Okeaania lendudele, siis lõpptarbija ehk reisija jaoks see tähendab mida ainult paremat teenindust ja paremat hinda. Kui tihti hakkavad Istanbuli lennud toimuma ja milline võiks olla liini tulevik, selgitab Erik Sakkov. Praegu kolm korda nädalas ja edasine sõltub juba lendavatest. Kui need lennukid on täis, siis võib juhtuda, et pannakse sageduse juurde. Võib juhtuda, et see vahepeatus Vilniuses korjatakse ära. Kunagi võib juhtuda ka seda, kes tähendab iga päev. Võib juhtuda ka seda tähendab kaks korda päevas. See kõik sõltub meist endist. Kui hästi seda Herline kasutama. Välisuudistest teeb ülevaate Kristi Sobak. Ei peaminister Tayyip Erdogan ütles, et üle riigi levinud valitsusvastaste meeleavalduste talumisaeg on läbi ja sallivust üles ei näidata. Täna hommikul asus märulipolitsei puhastama Taximi väljakut meeleavaldajatest veekahurite ja pisargaasiga. Samal ajal lükkasid buldooserid barrikaade minema. Erdogan on lubanud kohtuda homme meeleavaldus organiseerijatega, kes alustasid kaks nädalat tagasi protestiaktsiooni ketsi pargis kavandatud ehituse vastu. Rahutustes on hukkunud kolm ja saanud vigastada üle 5000 inimese. Lõuna-Koreas ja teatas, et homme soulis algama pidanud kõrgetasemelisi kõnelusi Põhja-Koreaga ei toimu. Teadaolevalt ei olnudki Yangi teatanud soolile päev enne läbirääkimiste algust mitme oma esindaja nimesid. Lõuna-Korea kavatses määrata oma delegatsiooni juhi ainult pärast naabermaa delegatsiooni koosseisu selgumist. Teatest ei selgunud küll, kas kõnelused lükati edasi või jäävad need hoopis ära. Venemaa on valmis pakkuma USA nuhkimise programmi paljastanud ameeriklasele Edward Snowdenile varjupaika, teatas president Vladimir Putini pressiesindaja. Endine CIA töötaja Edward Snowden aga kadus eile Hongkongi hotellist, kus ta viibis pärast USAst põgenemist. Praegune asukoht on teadmata, aga arvatakse, et ta viibib siiani Hongkongis. Snowden soovis enda sõnul näidata inimestele maailma valitsevate jõudude käitumist ja kaitsta inimeste põhivabadusi. Hongkongi läks nõudel lootusega, et väljendusvabadus on seal kaitstud. Teisalt on Hongkong sõlminud USAga isikute väljaandmise leppe. USAga osas on alustatud kriminaaluurimist, mistõttu võidakse teda välja nõuda. Ukraina juhtivad ajakirjanikud teatasid, et avavad uue interneti telekanali, mis oleks valitsusest ärihuvidest sõltumatu. Uus kanal nimega avalik televisioon alustab tööd septembris ning seda rahastatakse kodu- ja välismaiste annetajate ja reklaamitulude abil. Venemaa võttis täna vastu kaks palju vastukaja tekitanud moraaliteemalist seadust, nii on edaspidi keelatud ebatraditsioonilise seksuaalsättumuse propagandaalaealistele ning samuti usklike tunnete solvamine. Krister Paris räägib Moskvast pikemalt. Täna vastuvõetud seadused näevad ette ebaloomuliku seksi propageerimise eest trahvi kuni 100000 rubla ehk kaks ja pool 1000 eurot. Usklike tunnete solvamine viib aga kuni kolmeks aastaks vanglasse. Ehkki lääneriigid on eriti niinimetatud homopropagandaseaduse hukka mõistnud, on toetus sellele venemaalaste seas kõrge ühe viimase küsitluse järgi koguni 88 protsenti. Kui muidu jätab tuumatöö venelasi suhteliselt ükskõikseks, siis täna oli kogunenud parlamendi ette üle 100 aktivisti tee nõudele toetust avaldada. Venemaa see ei olnud püha jumalaema pärusmaana rääkisel jumalateenriks Ljubov viks nimetav vanem daam ja seepärast Soodov siin läbi ei lähe. Pedofiilide pederastid seal kõik soodoma, patt, sood on Venemaal läbi lahe. Me oleme venelased, meiega on jumal, jumal hoia meid. Haruldaselt üksmeelsed olid ka duumasaadikud. Ühtse Venemaa saadik Mihhaili Emiliano pani südamele, et Venemaa ei tohi muutuda sarnaseks muule Euroopale. Ma arvan, et vaevalt tahab keegi euroopas elada. Vaevalt tahab keegi elada taolistes tingimustes, nagu on tekkinud mõnedes Euroopa maades, kus isegi vanemaid ei tohi kutsuda emaks isaks, vaid on vanem üks ja vanem kaks. Politoloogide hinnangul laskis kreml mõlemas seaduse vastu võtta ennekõike seetõttu, et kui avalikku debatti domineerivad moraaliküsimused, jääb vähem ruumi aruteludeks. Muude teemade üle. Täna debati aga üldse ei sündinud. Ühe tuntuima Venemaa seksuaalvähemuste esindajana tuuma juurde saabunud Maša Kessen võeti politsei poolt kinni rahvusringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris, Moskva. Adamson-Ericu muuseumis austati täna muuseumisõpra 2013 jätkab Riina Eentalu. Muuseumi sõber 2013 on ajaloolane ja kultuuriloolane Sandrak. Eesti muuseumiühing tunnustab selle tiitliga inimesi, kes on silmapaistvalt oma tegevusega toetanud muuseume. Väga paljud teavad ots Andrakut karismaatilise giidina. See on see jõuluvanamoodi madala häälega mees, kes on tõeline harja, ütles Eesti muuseumiühingu juhatuse esimees Piret õunapuu. Ta on väga karismaatiline jutustaja, tal on väga laiaulatuslikud teadmised ja oskused saab neid suurepäraselt edasi anda, kuna muuseumiühingul on alati plaanis aastas ka üks õppernis aheldada ja aastaid andmeid reise juhtinud vedanud ja selle on koostanud Ott ja samas on ta ka kõikidele muuseumitele olnud alati käepärast võtta, kui kellelgi on vaja mingisugust loengut pidada või oma asju rääkida, sõidame lehvivate hallide juuste ja kuulsate saabastega, et tema vanaisa omad on ise selline selline tüüp, kes väärib tähelepanu ja, ja rääkimata tema keeleoskusest, ta pole kokteile kõheski ühestki jänni jäänud, ükskõik missugust keelt seal kohapeal räägitakse, räägib ikka vastu. Kuidas hätsandrak ise näeb oma suhteid meie muuseumidega? Mul on isegi Porroksu muuseumitöötaja olnud ja lõpuks olles õppinud ajalugu ja kunstiajalugu, selge, et muuseumi töö on paljude kolleegidega koos võitlejate puhul loomulik valik, mille nimel üldse nakatunud ajalugu õppima. Ja muidugi noh, kõige tihedam kostungi olnud oper, uisud. Ott Sandraku on nagu muinasjutuvestja ja talle meeldib giidiamet. Viletsalt kirjutada ei ole kunagi tahtnud hästi kirjutamine ülepeakaela ei käi ja kui kirjutada nii aeglaselt nagu minu, siis selle tulemus on nulljäämine seetõttu jah, ma olen rohkem suulise zhanri tegelane kui kirjaliku. Muuseumi sõbra auhind on peegel, mis on valmistatud ekstra seda inimest silmas pidades. Ehk nagu Ott Sandraku ütles, et kui sult küsitakse meie muuseumisõprade nimesid, siis peeglisse vaadates tuleb vähemalt üks meelde. Tallinna vanalinna elanikud püüavad linnaosa valitsust veenda mitte sulgema autoliikluseks Harju tänavat. Mari Rebane. Linnal on plaan vähendada Tallinna kesklinnas ning eriti Tallinnas autoliiklust ning sellega seoses kavatsetakse täielikult autoliiklusele sulgeda ja ligi 900000 euro eest rekonstrueerida Harju tänav. Vanalinna elanikud on aga selle plaani vastu, sest nende arvamust ei ole keegi küsinud ning Harju tänava sulgemine tekitab nende hinnangul suure liikluskoormuse teistel tänavatel. Lisaks tuleb Niguliste kiriku ümbruse elanikel kodumajja pääsemiseks teha edaspidi suur ring. Vanalinlase Eero Kotli sõnul tahavad elanikud lihtsalt normaalselt pääseda ma koduni siis, kui neil seda vaja, mitte kuritarvitada. Seda luba. Seal elanik peab ju oma koduni 21. sajandil mingit moodi sõita saama, sest asju ja inimesi tuleb maha panna ja peale võtta tahes-tahtmata ja mitte mitte mingisuguselt selliselt, et viis päeva ette tuleb luba võtta, vaid see on ikkagi siis, kui tekib vajadus, siis sõidetakse. Linnaosa vanem Mihhail Korb ütleb, et ta ei saa tegelikult aru, mis vana linlastele muret teeb. Vanalinna elanikud ei ole rahul sellega, et see tänane elustiil või liiklemist ilm, millega nad on harjunud, seda muudetakse ja seda natukene Muntakse, aga ma kinnitan teile, et esiteks üht ei ole ühtegi maja, kuhu inimesed oma autodega ei saa ligi. Kui inimese maja asub jalakäijate tsoonis, siis talun luba lähemalt teed minna möödes juuda autoga iga hetke ööpäevaringselt oma oma juht. Kui inimene räägib sellest, et tal on rasked kotid või tal on laps autosse, siis inimene saab peatuda maja juures 15 minuti jooksul rahulikult viia last koju ja siis minna ümber parkida auto teises kohas. Vanalinlase karita salli sõnul kuuleb ta esimest korda, et selline luba ööpäevaringselt olemas on. Liikluseksperdi TTÜ doktorandi Marek rannale hinnangul tegeleb Tallinna linnavalitsus isenesest hea asjaga kuid seda tuleb teha läbimõeldult. Mujal maailmas ka paljudes riikides on tehtav ja see ei tähenda seda, et teised võimalused kinni panna ja tekitada juurde kohalikud limiiti. Kogu selle projekti suurem probleem üldse, mis saab laiast tänavast, mis seal vabast ajast, kui riik, Rüütli ja, ja kogu see piirkond hakkab siis autodega sealt läbi sõitma. Palmse mõisapargis on mälestuskivi legendaarsele looduskaitsele Viljo rannikule. Ago Gaškov jätkab. Palmse mõisapargis avati täna loodusemehe Veljo Ranniku mälestuspink. Veljo Ranniku oli mitmekülgne teejuht Eesti looduses ja ajaloos. Ta oli nõukogude aegse Eesti esimene looduskaitseinspektor ning üks Lahemaa rahvuspargi rajamise idee autoreid ja Eesti looduskaitse seltsi ning muinsuskaitse seltsi asutajaliige. Värvika jutu vestjana sai ta kaheksakümnendatel aastatel tuntuks Eesti raadio muusikalise tunni saatesarja õige valik suvesõitude saatjana ning hiljem looduse omnibussireisijuhina mälestuspingi avas keskkonnaminister. Põlva ringkonnastaaži täis saanud ja Veljo ideid kannavad edasi, tema lapsed kannavad edasi mõttekaaslased. Ja küllap on õige mitmetes tegemistes just veljo õpetuseks paljudele eeskujuks saanud ja usun, et viljast on saanud see mees, kelle kohta ka tänased tegijad on innustust saanud. Peli oli helge inimene, selle sõna kõige täpsemad tähendused. Temas oli sügav tarkus ühendatud imlikkuseda ja suure läks tohutu uudishimuga ning, mis seal salata, ka lapsemeelsusega. Kas ei, pink on helge ja sümboliseerib velje olemust. Ma isegi arvan, et ta on selle suursuguse pildiga rahulpingiga, mis kinnitab seda. Teda pole unustatud, tuleb arvata, et tee veljo pingi juurde ei rohtu. Täna hommikul selgus Saaremaa sadamas kolmas tänavu Saaremaad külastav ristluslaev, sellelt tuli maha ligi 1200 rootslast. Aga seekord polnud tegemist siiski mitte tavaliste kruiisituristidega, vaid need rootslased tulid tunniks Saaremaale laulma. Margus Muld annab teada. 15 Saaremaa suuremad ilusamad bussi pidid kõik Saaremaa sadamast Kuressaarde kaks reisi tegema, et rootslaste 1180 liikmelist laulu seltskonda kohale toimetada ja siis pärast unist proovi. Saare lossihoovi laululaval oldigi kontserdiks valmis. Nad tahtsid kruiisi, nad tahtsid väljasõitu, Nad tahtsid teema reisi ja siis nad ühendasidki selle selliseks kruiisilaevareisiks Gaabriel forssiga. Ja kuna rootslased on väga praktilised inimesed, et nemad nagu tühja tuult neid alla, et kui nad juba laeva peale said tuldud sisselaev laevalt kuskile randuma, laev sõidab selleks, et kuskile sõita. Ja kui nad juba seal laeva peal niimoodi laulu harjutavad, siis inimene harjutab laulu ometi selleks, et kellelegi laulda. Nad on kõigepealt nad tahtsid Tallinnasse tulla. Aga mõtlesin Tallinna, nii tavaline tallinlane, piisavalt kreisi. Ja, ja järgmine koht oli, oli Saaremaa, küsis, kas on võimalik ja loomulikult on võimalik ja, ja nii nad siis siia sattusid. Nii rääkis lauljate kohapealne asjaajaja Tiina Sepp kui küsisin lauljate dirigendile Gaabriel Frossilt nende niinimetatud kreisi ettevõtmise kohta, et Rootsist tunniks ajaks Saaremaale laulma tuldi, oli seletus tegelikult lihtne. Tava Athingetega teeselda. Sain naerab võib-olla ainult see, et Saaremaa on ilus ja väga suurte laulutraditsioonidega maa ja ka siin armastatakse laulda needsamad Guysi lauljad kõikjalt Rootsis saidki esmakordselt kokku just sellel Laeval ja sellel reisil korraldajatele vihje on öeldud, et kolm päeva tagasi mahutas seesama Kuressaare lossihoovi laululava 2000 Saaremäe lauljad ja et kas järgmisel aastal ehk juba tuleb ka 2000 lauljat Rootsist siia laulma. Sellele vastati, et siis peavad nad endale suurema laeva otsima või kahe laevaga tulema, aga vähemalt ühe laevaga lubasid. Aasta pärast jälle siia laulma tulla. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest. Spordisõnumid võtab kokku nüüd Taavi Libe. Eesti meeste jalgpallikoondis peab täna Tallinnas sõpruskohtumise Kõrgõstaniga koosseisus on võrreldes reedese kohtumisega Trinidad ja Tobago vastu koguni üheksa muudatust. Algkoosseisukoha säilitavad vaid ründaja Sergei Zenjov ja poolkaitsja Tarmo Kink. Maailma edetabelis asub Kõrgõstan hetkel 143. kohal. Eesti jagab 80 üheksandat ja üheksakümnendat kohta. Kristjan Kanguri koduklubi Siena Monte baski alustab täna Itaalia korvpalli meistrivõistluste finaalseeriat Rooma aatseja vastu. Põhihooajal jäid meeskondade mängud üks. Üks viiki, kusjuures mõlemal korral saatis edu võõrsil mänginud tiimi finaalseeria. Mängitakse nelja võiduni maanteed. Baski on tiitlikaitsja maratoonarid Kristo Reinsalu ja spordiajakirjaniku Andrus Nilk. Koostööd peaks sel aastal ilmuma raamat Eesti jooksjate kullafond, mis tutvustab kolmekümmet parimat Eesti kestvus, jooksjad. Reinsalu sõnul oli üheks raamatusse pääsemise kriteeriumiks see, et jooksja kuuluks kesk või pikamaajooksudistantsil Eesti kõigi aegade edetabeli viie parema sekka. Reinsalu lisas, et raamat ei keskendu üksikutele võistlustele või treeningmetoodikale, vaid jutustab jooksjate tervikliku loo. Me ei taha võtta, ütleme, parimad jooksud temaga väärist, mingisugused sellised muud seigad kuskilt välja kiskuda. Me tahame jutustada tervikliku loo, et alates sellest, kuidas ta koolis käis mida ta mõtles, kuidas ta riigi esimesi treeninguid. Kas vanemad kuidagi teda koolipõlves mõjutasid, kas tal oli äkki mingi orientiir, mille poole püüelda, et mitmel meie jooksjal näiteks oli kooliajal, ütleme, mõned sellised kanged konkurendid, kellest nad tahtsid, ütleme, paremad olla või, või, või äkki mingi selline salasoov, et püüame tegelikult ikkagi jälile saada, ütleme seda jooksinatuurile, et miks ta seda kõike tegijat Nüüd veel ilmast, Helve Meitern, palun. Tere. Eeloleval ööl on selge või vähese pilvisusega ilm, kohati võib hoovihma sadada. Puhub lääne ja loodetuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on kuus kuni 11 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma, puhub läänekaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ning sooja ootame 15 kuni 20 kraadi. Aitäh niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.