Tere õhtust, kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku esmaspäeva, 10. juuni sündmused stuudios Mari Rebane. Kutsehariduse maine on noorte seas endiselt madal ja valitseb palju teadmatust, tööandjad aga sooviks vaata senisest oluliselt rohkem õpilasi gümnaasiumi asemel kutsekoolidesse. Nii selgus Praxise uuringust. Haridusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung ütles, et põhikooli lõpuklassides peaks ärinõustamine olema kohustuslik õppeaine. Narva linnavõim ei kavatse alluda keeleinspektsiooni nõudele, riigikeelt mitte, oskavad koolijuhil vallandada. Narva linnavolikogu esimehe sõnul on tegemist poliitilise otsusega, et kaitsta venekeelse linna haridussüsteemi. Briti ajalehe Guardian avaldatud USA rahvusliku julgeoleku agentuuri salajastest materjalidest selgub, et Eestiga seotud luureinformatsioon jooni liigub vähe. Välispoliitika instituudi analüütiku Ahto lobjaka sõnul võib skandaal tekitada vastuolusid maailmas, sest internetiprivaatsuse kontseptsioon tuleb ümber vaadata. Nõukogude liit ülehindas baaside lepingu sõlmimise eel ka valesti Eesti vabariigi kaitsevõimet ja seda nii isikkoosseisu kui ka Eesti lennukite, kaldakaitse, lennuväljade ja muu taristu osas. Nii selgus täna Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööst. Tammsaare muuseum tähistas Anton Hansen Tammsaare tõe ja õiguse viimase ehk viienda osa soomekeelse tõlke valmimist. Nüüd on kogu tõde ja õigus soome keeles ilmunud spordist palli koondis kohtub homme peetavas sõpruskohtumises koduväljakul Kõrgõstaniga. Ilm on öösel kohati vihmani tuleb kuus kuni 12 kraadi, homme läänest alates saju võimalus väheneb, aga tuul tugevneb ja sooja tuleb homme 14 kuni 19 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt Uuringukeskuse Praxis uuris Tööandjate rahulolu kutsekoolide õpetajatega. Uuringust selgus, et tööandjad suhtuvad kutseharidusse kriitiliselt. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Paljud põhikooli lõpetavad noored on nõutud oma tuleviku suhtes. Gümnaasiumid pakuvad võimalust edasi õppida ning ka lükata oma erialavalikut edasi. Eesti õpilasomavalitsuste liidu juht Britt Järvet ütles, et teadmatust on noorte seas väga palju. Ma ütlen ausalt, kui minule läks tutvustatud seda võimalust, et peale üheksandat klassi saama minna kutsekooli, kus on mul ka võimalik saada tegelikult, et keskharidus gümnaasiumi oma ainelikestik kätte, siis ma oleks selle võimaluse vastu võtnud, sest kui sul on ikkagi reaalne paber, mis näitab, et sul on mingi eriala praktilise poole ka omandanud, siis on tunduvalt tugevam märk, nii et, et seal miinuskoht ongi, et lihtsalt teadmatus. Praxise analüütik Mihkel Nestor tunnistas, et tööandjad ootavad, et palju rohkem põhikooli lõpetajaid läheks kutseharidusasutustesse, mitte gümnaasiumi. Absoluutselt, millest tuntakse puudust, on see valikuvõimalus. Eestis läheb kutseõppesse tegelikult ainult 30 protsenti põhikooli lõpetajatest. Ja paratamatult see valiku baas jääb ettevõtjate jaoks natuke liiga väikeseks. Tahetakse värvata neid parimaid peida, aga kui erialadele on vähem soovijaid, kui seal kohti oleks pakkuda siis avaldab mõju ka tööandjatele nende arvamusel kutsehariduse kohta. Kas aga gümnaasiumisse edasimineku põhjus pole mitte ka see, et tööandjad suhtuvad kutsehariduse omandanud inimestesse ise kehvasti ning pakutav palk on kõrgkooli lõpetajatest madalam? Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts polnud selle väitega nõus. See tendents on väga palju muutumas ja selles mõttes tasub meil loomulikult vaadata ka ka teiste arenenud mate riikide või meie naaberriikide soomlaste rootslaste näiteid ja ei tasu arvata, et, et me ei liiguks sinna, on sinna samas suunas, kus oskustega inimesed on igal juhul rohkem hinnatud ja, ja ka rahalises mõttes rohkem hinnatud kui, kui need, kes omavad lihtsalt sest üldkeskharidust. Haridusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung ütles, et põhikooli lõpuklassides peaks karjäärinõustamine olema kohustuslik õppeaine. Millal see teoks saab? Ta ei oska muidugi paugupealt vastata, aga lootus mul on, kunagi ostetakse praegu ei uut elukestva õppestrateegiat 2014 kuni 20 erinevates töörühmades on see teema olnud pidevalt kõneks ja tegelikult see teema leiab ka järjest rohkem ja rohkem poolehoidjaid. Ma arvan, et murrang on tegelikult päris lähedal. Keeleinspektsiooni ja Narva linna vaheline vastasseis jätkub. Narva poliitiline juhtkond otsustas, et riigikeelt mitte oskavad koolijuhid jäävad ametisse isegi sunniraha ähvardusel. Jüri Nikolajev räägib lähemalt. Enam kui aasta kestnud Narva linna ja keeleinspektsiooni vahelise kohtuvaidluse inspektsioon võitis. Kohus kinnitas, et keeleinspektsioonil on õigus nõuda eesti keelt halvasti oskavate koolijuhtide vallandamist ja koolipidajalt sunniraha. Vaatamata sellele Narva linn inspektsiooni nõudele alluda ei kavatse, kuna Narva jaoks on tegemist poliitilise ja põhimõttelise küsimusega, räägib Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov. Pärnus kuld. Juhul kui me praegu vallandame direktorid, siis tekib samasugune olukord õpetajatega ja löögi alla satub kogu munitsipaalharidussüsteem. See on poliitiline küsimus, meil on venekeelne linn ja venekeelset koolijuhid ning neid kaitstes kaitseme oma koolisüsteemi, sest lõppkokkuvõttes avaldab see mõju meie lastele. Sööklasse sõna Šveitsi iseseisev keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski sõnul on Narva jäänud viimaseks kantsiks, kus koolijuhid eesti keele õppele viimaseni vastu panevad ja temale on see arusaamatu. Ka Tomusk väidab, et keeleinspektsioon tegutseb laste huvides. Tegelikult selle suuna näitab ikkagi asutuse juht ja kui asutuse juht tuleb ennastsalgavalt eesti keeles, siis mida siis õppealajuhatajad, õpetajad, õpilased tegema peavad, kui me õpilastelt nõuame kooli lõpetamisel eesti keeleoskustasemel B2 ja direktor ja õppealajuhatajad seda nõuet ei täida, siis õpilased võib öelda, et kuulge, vaadake, siin on saab ju lausa haridusasutuse tippjuhina töötada inimene, kes eesti keelt ei oska, miks mina, peanosk? Ilmar Tomuski sõnul keeleinspektsioon oma nõudest ei tagane. Ütleme, teeme uue ettekirjutuse, määrame uue sunniraha ja kui see jääb täitmata, siis määrame tõenäoliselt uue sunniraha ja siis me määrame uue sunniraha. Ettekirjutus on täitmiseks. Sunniraha maksimaalne määr kooli pidajale on 640 eurot. Narva linnavolikogu esimehe Aleksander Jefimovi sõnul on nad nõus koolijuhtide eest raha maksma, kuid iga sunniraha nõuet hakatakse vaidlustama. Narvas on 10 munitsipaalkooli. Keeleinspektsiooni vallandamise nõue puudutab kolme Narva koolijuhti. Ülejäänud on kas eesti keele nõutaval tasemel ära õppinud või saanud inspektsioonilt ajapikendust, kuna nende keeleoskus paraneb märgatavalt. Uudistele Jüri Nikolajev Narva. Viljandi linn jäi kella ühe paiku liinirikke tõttu elektrita, elektrit oli ka Puhja ja hoiutarbijad. Kaks linna toitvat Eleringi elektriliini on seoses Tartu-Viljandi-Sindi kõrgepingeliin ehitusega parajasti hoolduses ning kolmandat liini tabas rike, rääkis Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster. Täna kella ühe paiku juhtus selline lugu, et ainus Eleringi elektriliin, mis parajasti Viljandit elektriga varustab, sellel juhtus rike. Õieti oli see rike Puhja alajaamas ja selle alajaamas olema. Seadme rikke tõttu lülitus ainukene liin välja, aga nüüdseks on olukord või linna elektrivarustus taastunud, et see juhtus 13 18, et see katkestus oli umbes 20 minutit. Kas on juba teada ka, mis rikke põhjustas? Ei, see rikke täpne põhjus ei ole teada, et mis selles Buy olemas siis juhtus, ei ole praegu teada. Eesti suuruselt neljas lihatööstus Arke alustab sel nädalal tootmist vastvalminud uues tapamajas, mis suurendab ettevõtte tootmisvõimsust ning võimaldab tulevikus tuua müügile ka kohalikku lambaliha. Lihatööstuse laienemine on sel aastal üks suurimaid investeeringuid lõuna pool Tartut. Igor Taro käis kohal. Arke lihatööstus on üks neist, kuhu liha jõuab kohale elusalt. Paljud väiksemad tööstused tegutsevad tänapäeval välismaa sügavkülmutatud toorainega. Suurtööstused ei soovi aga alati väiketootjate loomi võtta. Nii on see Lõuna-Eesti ettevõtte leidnud oma niši ja kujunenud kohalikele loomakasvatajatele meeldivaks erandiks ja nõudlust jagub kõnele parke. Lihatööstuse juhataja Andres Trumm. Täiesti võib-olla üks täistsükliga lihatööstus, kes tapab ka nende Sis farmeritele ruumi, mida, kas siis rakvere või Valga ei soovi tappa, kuna tal nendele endale on suured farmid olemas. Ja kuna meie nagu selline kogu 20 aasta filosoofia äkkpõhimõte on olnud, et, et Eesti tarbija peaks saama ikkagi eestimaisest toorainest liha ja lihatooteid. Ja kuna tapamaja oli väike, seal võimsus suunda ei saanud, siis siis võtsime julguse rindu ja tegimegi selle investeeri. Uus tapamaja läks maksma 1,6 miljonit eurot ning on umbes 1000 ruutmeetri suurune. Kogu lihatööstuse laiendus saab olema pea 6000 ruutmeetrit ning maksab 5,3 miljonit eurot mis on lõuna pool Tartut. Märkimisväärne investeering, mida tähendab ettevõtte laienduse mõju kohalikule elule näitab ilmekalt kuni kümneaastaste laste arv põlgaste alevis, mis on sama suur kui kaks korda suurema elanikkonnaga vallakeskuses piss, kõneleb vallavanem Urmas Hallap. See põhiküsimus on siiski töökohtades. Ja muidugi ei saa ju välistada ka seda noorte, kes siis vanematega koos siin elavad, et neilt midagi tähendab ja peab olema ka midagi teha, aga, aga siiski, et rahvas säiliks, maal on eelkõige tarvis luua töökohti. Üks muremid Arke lihatööstus oma laiendusega püüab lahendada, on tapamajateenuse kättesaadavus ka lambakasvatajatele Andres Trumm. Kuna viimasel 10-l aastal on, on ikkagi, aeg-ajalt kerkib see teema üles, et nad Eestimaal on lambad ja tapa kuskil ei saa ja liha tahaks. Siis me tegelikult tegime kõik eeldused selleks, et tegelikult seda liha, et lammastas võimalik tappa. Et lihatarbijani jõuaks. Tänavu täitub Arkel 20. tegutsemisaasta Igor Taro rahvusringhäälingule Põlvamaalt. USA valitsuse ülisalajase jälgimisega Pealtkuulamisprogrammi andmete lekitamise tunnistas üles Edward Snowden, kes on endine USA luure keskagentuuri töötaja. Infolekked näitavad, et USA valitsusele oli ligipääs üheksa suure IT-firma serverite andmetele nende seas ka Facebooki ja Skype'i andmetele. Liisu Lass räägib lähemalt 20 ühed. Üheksa-aastase Edward Snowdeni näol on tegemist mehega, kes ei omandanud keskharidust, kuid töötas ennast sellest hoolimata üles kõrgelt tasustatud USA luure keskagentuuri tehniliseks töötajaks. Snowden ütles Briti ajalehele Guardian antud intervjuus, et info avalikustamisega soovis ta teavitada inimesi sellest, millega USA valitsus tegeleb. Ma olen lihtsalt tavaline mees, kes istub iga päev kontoris ja näeb, mis toimub, aga see ei ole minu otsustada, kas need programmid on õiged või mitte ja kas nii peaks tegema, seda peab otsustama avalikus ja ma olen valmis nende materjalide autentsust tõestama, selle kõige eest tuleb tal endal nüüd kõrget hinda maksta. Peale isikliku elu ohverdamise ja tõsiasja, et ta tõenäoliselt enam kunagi USA-s elada ei saa esitavad USA võimud ilmselt väljaandmispalve, mis tähendaks riigisaladuste lekitamise eest karmi kohtumõistmist. Siiani viibib Snowden aga Hongkongis, millega USA-l on sõlmitud vastastikuse väljaandmise leppe. Eesti välispoliitika instituudi analüütik Ahto Lobjakas ütles, et väljaandmisprotsess ei ole automaatne, vaid otsus on nii poliitiline kui kohtulik. Kuniks USA võimud alles tegelevad. Süüdistuse vormistamisega, kihab välismeediaga üha uutest salajaste materjalide lekatest. Ajalehe Guardiani materjalide seas on ka kaart, kus on näha, millistest riikidest ja kui palju USA luureteenistus informatsiooni kogub. Eesti on kaardil tähistatud rohelise värviga, mis tähendab, et Eestiga seotud luureinformatsiooni liigub vähem. Siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort ütles, et huvi eestlaste vastu ei ole võrreldav mõnede teiste maailma riikidega. Tema sõnul sõltub ameeriklaste huvi eelkõige terrorismi ilmingutest. Mittetulundusühing Eesti Interneti kogukond avaldas täna muret, et USA luureteenistusel on olnud piiramatu juurdepääs privaatsetele isikuandmed Talle, mis asuvad mitmete USA tehnoloogiafirmade serverites ja teenustes. Kuna tuhanded eestlased kasutavad ülemaailmset suhtlusvõrgustikke nagu Facebook ja Skype ning ka Eesti e-teenuseid, mille serverid asuvad samuti USA-s, on Eesti internetikogukonna esimehe Elmer Loho sõnul kõige suuremaks probleemiks see, et eestlastel puuduvad põhiseaduslikud garantiid privaatsuse tagamisele. Internetis e-teenused, mida me igapäevaselt kasutame, asuvad USA-s, peavad vastama USA seadustele. USA seadused on kohati väga omapäraselt ja võimaldavad igasugust sest mis tuli ka nüüd järjekordselt päevavalgele, aga eestlastele ja eesti Richile peaks kestma Eesti põhiseadus, mis ei ole tegelikult kahjuks tagasi. Siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort selgitas aga, et igas riigis on isikuandmete ja privaatsuse kaitseks ette nähtud eraldi reeglistik. Eestis näiteks peab selleks taotlema kohtult luba. Kuidas on eestlaste andmed kaitstud, aga USA-s? Erkki Koort? Demokraatia üks eestkõnelejaid, Ameerika ühendriigid teeb seda ka kindlasti seaduslikul alusel, et, et see päris sellised, et olla ei saa, et, et kõike ja kõiki absoluutselt igal ajahetkel jälgitakse. Esiteks on see absoluutselt tarbetu, sellepärast et selle info peab läbi töötama, sellega peab midagi peale hakkama ja teiseks on need mahud, mida vajab selle talletamine nii üüratud, et piltlikult öeldes nende serveritega võib ookeani soojaks kütta. USA president Barack Obama on programme kaitsnud, kinnitades, et need on seaduslikud ja mingisuguseid kuritarvitamise esineb. Edward Snowden viitab oma põhjendustes just avalikkuse õiglustunde riivele, mistõttu võib Ahto Lobjakas hinnangul skandaali mõju internetivabaduse kontseptsioonile olla revolutsiooniline. Noh, osa sellest kontseptsioonist on fundamentaalselt olnud privaatsus, privaatse ruumi teke, eraelu võimalus ja vähemalt teoreetiliselt see võimalus, et on asja elus, mida keegi teine teada ei saa, isegi kui nad üritavad, meil on tegemist situatsiooniga, kus suur osa meie eludest toimubki internetis erinevate keskkondade vahendusel, eks see materjal on a kättesaadav, p talletatav, järelikult hävitamatu, ET privaatsuse kontseptsioon kui selline tuleb ilmselt ümber mõelda suhteliselt kiirelt ka ja ka USA sees, ma arvan, tekitab väga tõsise debati, mida tõsisem debatt on muidugi seda parem. Ja nüüd koduste riigisaladuste juurde. Eesti vabariik suutis 1918.-st kuni 1939. aastani kaitsta oma riigisaladuste piisavalt heal tasemel ning kohati isegi niivõrd hästi, et sõjaks valmistunud Nõukogude Liit ülehindas mitmekordselt Eesti kaitsevõimet. Mirko ojakivi lugu. Ivo Juurvee kaitses täna Tartu Ülikoolis doktoritöö, mille eesmärgiks oli kirjeldada ja hinnata riigisaladuse kaitset Eesti vabariigis aastatel 1918 kuni 1940. Kui 1918. aastal riigisaladus, kui selline praktiliselt puudus ja selle kaitse oli kesine, siis 30.-te aastate lõpuks oli riigisaladus juur või hinnangul Eestis üsna hästi kaitstud. Ivo Juurvee. Mis puudutab näiteks nii õiguslikku kaitset seadusi, mis puudutasid riigisaladuse kaitset, siis neid jõuti muuta alles alates 35.-st aastast. Varem kehtisid tsaariaegsed seadused. Taustakontrolli puudutav tähendab nende inimeste, kes pidid riigisaladusega kokku puutuma, nende tausta kontrolliti poliitilise politsei või siis sõjaväeluure poolt. See tegevus muutus aasta-aastalt efektiivsemaks tänu sellele, et järjest rohkem infot oli kogunenud andmebaasidesse. Ja mis puudutab näiteks side turvalisust ja kasutusel olnud krüptolahendusi, siis ka siin. Kui veel vabadussõja ajal kasutas üsna primitiivseid lahendusi, siis 39. aasta suvel, eks vahetult enne teise maailmasõja algust kasutusele võetud sõjaväekoodid olid juba üsnagi moodsad ja väga raskesti murtavad. Kuigi Nõukogude liit valmistus teiseks maailmasõjaks juba 1930.-te aastate algusest, selgub Juurvee doktoritööst, et pikast ettevalmistustööst hoolimata ei suudetud Eesti kaitsevõime kohta saada adekvaatset informatsiooni. Tagantjärgi Nõukogude Liidu arhiividest leitud materjalidest selgub, et Nõukogude Liit ülehindas väga suuresti Eesti kaitsevõimet. Näiteks arvas Nõukogude Liidu luure, et Eestil oli Teise maailmasõja eel koos mobilisatsiooni tagavara ja eralennukitega 177 lennukit. Tegelikult oli aga Eestis vaid 38 lennukit, neist 22 õppelennukeid. Ülejäänud 16 olid vananenud hävitajad või osaliselt relvastatud luurelennukit. Ka teadis Nõukogude Liit, et Eesti lennuväel on sõjalennuväljad lisaks Tallinnale, Tartule ja Rakverele ka Võrus, Narvas ja Pärnus. Kuid seda, et Eesti vabariik suutis riigisaladuse ühte olulisemat osa ehk oma kaitsevõimet varjata edukalt, kinnitavad ka andmed, et Nõukogude Liit hindas Eesti sõjaväerahuaegset koosseisu 20-le 1000-le mehele. Tegelik number oli aga 13000 mehe kandis ka ülehinnati Eesti tagavarakuulipildujate vea vintpüsside osas. Kuid kas riigisaladuse kaitse toimivus ja Nõukogude Liidu luureapsud sundisid baaside lepingu sõlmimise eelnõukogude liitu Eesti piirile koondama ebaproportsionaalselt suure jõu juurde hinnangul ei soovinud sõjaks valmistunud Nõukogude Liit Eestit juhuse hooleks jätta. Tõepoolest, need pääsesid oli seal väga palju, aga, aga need pidigi olema piisavalt palju, et tagada sõjaline võit väga kiire ja väga kindel. Mirko Ojakivi, Tartu. Tammsaare muuseum esitles täna Anton Hansen Tammsaare tõe ja õiguse viimase ehk viienda osa soomekeelset tõlget. Osaliselt anti tõde ja õigus soome keeles välja juba 1900 kolmekümnendatel aastatel. Nüüd on Juhani Salokannel tõlkinud kogu suur Ramoni ja aega võttis see tal üle 10 aasta. Nüüdseks on siis tõe ja õiguse kõik viis osa tõlgitud kuude keelde. Kui viimane osa aasta alguses Soomes ilmus, ütles Juhani Salokannel meie uudistele, et Tammsaare tuli tema juurde tasahilju, kui ta noor oli, siis tõde ja õigust talle nii väga ei meeldinudki. Kui ma olin ülikanalist, sirvisin Tammsaare teoseid igavamalt siis pärast läks aastad mullale juba kindel huvi eesti kirjanduse vastu. Ebamäärane, liiga pikad seletused, arutale juttu ja nii edasi, igav. Aga kui sa süüvinud mingisugusesse asjasse, see huvi hakkab tekkima ja nüüd ma olen täiesti suur-suur, tänu härra fänn ja need olen teinud järeldusena. Peale, kus ma selgitan Eesti olusid ja kõike, kuigi seda tausta, mis on, mis on vaja kõige uuemat tõlgendused teel kirjandusteadlaste hulgas on just niimoodi, et Tammsaaret kirjeldatakse eksistentsi realismi terminite kaudu. Tema kirjeldab inimese kõige sügavamaid asju ja nad ju ei ole ikkagi nagu, kui ühiskonnas ühiskonnad, konfliktides ja nii edasi vaid nad on inimese eksistentsi reaalsed probleemid. Kuidas me oleme üksinda, jumala ees või, või tühjuse ees, tema mõtleb, arutab inimese saatust, inimese võimalusi väga sügaval tasemel ja väga mitmekülgne ja stamisele. Mul on just selles, et, et iga kord, kui sa võtad mingisugused Joikese osa uuesti ja saad sellest ka uusi aspekte leida, soovitan, armsad Eesti kuulajad. See igav raamat, vaata seal koolipõlves püüdsite lugeda, võtke see uuesti esile ja lugege. Spordiuudised võtab nüüd kokku Alvar Tiisler Eesti jalgpallikoondis kohtub homme peetavas sõpruskohtumises koduväljakul Kõrgõstaniga. Eesti algkoosseisust on teada nii palju, et väravas alustab Artur Kotenko ja keskväljal Joel Lindpere. Meie vastas olevast Kõrgõstani koondisest koondise peatreener Tarmo Rüütli suurt midagi ei tea. Ühtlane meeskond võib-olla mitte nii kõrge klassiga kui siin. Kaks eelmist vastast, aga samal ajal ikkagi individuaalsed omadused on paljudel meestel kõrgel tasemel, seal on väga kiireid mehi, on selliseid, kes nagu võivad meeskonnale kastanid tulest välja tuua, nii et oleneb mis On ja kuidas. Mäng kulgeb, aga niukene meeskond, kellega on kõvasti ragistamist, et talla jääda. FIS-i kalendrikomitee andis Otepääle taas võimaluse korraldada suusatamise maailmakarika etapp. Praeguste andmete kohaselt toimub seitsmeteistkümnendal ja 18. jaanuaril 2005. aastal Otepääl sprindi nädalavahetus. Eesti parim naistennisist täna 20 kaheksandat sünnipäeva tähistav Kaia Kanepi langes värskes naiste tennise maailma edetabelis 20 kohta ja paikneb nüüd 46. real. Seitsmeteistkümne aastane Anett Kontaveit aga tõusis tänu üle-eelmisel nädalal Moskvas saadud turniirivõidule värskes tabelis 397. positsioonil karjääri parimale 313.-le kohale. Tema senine parim koht oli 348.. Ka maailma esikümnes toimus mitmeid muudatusi. Esireketil jätkab äsja Prantsusmaa lahtistel triumfeerinud ameeriklanna Serena Williams, kuid talle finaalis kaotanud venelanna Maria Šarapova langes kolmandaks. Teiseks tõusis valgevenelanna Victoria Azarenka. Seitsmekuulise vigastuspausi järel mai keskel võistlustulle naasnud Eesti esireket Jürgen Zopp langes meeste edetabelis 18 kohta, olles nüüd 184. positsioonil. Vladimir Ivanov kerkis kahe koha võrra 425.-le reale, Markus Kerner paiknev 1381. jaanuaril Henryt slaide 1866. kohal. Edetabeli esikolmik on endiselt sama. Tabeli liider on serblane Novak Djokovic. Talle järgnevad šotlane Andy palveia, šveitslane Roger Federer. Ilmast räägib nüüd Helve Meitern, palun. Üle Soome kohal täituv väheaktiivne madalrõhkkond haarab enda rüppe Poolast üle Läti kirdesse liikuva aktiivsema tsükloni mis jagab täna õhtul ja eeloleval ööl vihma peamiselt Ida-Eestisse, kuid mõningaid sajuhood, võib-olla ka mujal. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, paiguti tekib udu. Puhub läänekaare tuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul kuni 11 meetrit sekundis. Sooja on kuus kuni 12 kraadi. Päeva jooksul pilvisus hõreneb ja vihma võimalus edela poolt alates järk-järgult väheneb. Lääne ja loodetuul tugevneb viie kuni 11, põhjarannikul puhanguti 13 meetrini sekundis. Sooja tuleb 15 kuni 20 kraadi. Kolmapäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on öösel kuus kuni 12, päeval 16 kuni 20 kraadi. Ka neljapäeva öö on sajuta, kuid jahedam. Pilvi on vähe ja tuul nõrk ning sooja viis kuni 12 kraadi kuid madalamates kohtades võib maapinnalähedases õhukihis õhutemperatuur langeda kohati nulli kraadini. Neljapäeval päeval on pilvi enam ning kohati võib sadada hoovihma, puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja tuleb 17 kuni 22 kraadi. Aitäh kuulsite Päevakaja number 19034 ilusat õhtu jätku.