10. detsembril 1939 uputas tundmatu allveelaev Soome lahel Eesti auriku Kassari. Ennekuulmatu lugu lasta põhja erapooletu riigi lipu all sõitev laev tõi ajalehtedesse pealkirjad hirmu öö Soome lahel 40 suurtükikuuli süütule laevale 12. detsembril, teatas Päevaleht. Eile kell pool 12 päeval jõudis Kärdlast Tallinna Gustav Sergo Jakko laevaühisuse aurik Vilsandi ja tõi kaasa pühapäeva varahommikul Soome lahe keskel tundmatu allveelaeva poolt suurtüki ja kuulipilduja tulega uputatud sama laeva seltsi auriku Kassari suuremate vigastusteta pääsenud meeskonna järgmises koosseisus. Kapten Alfred Sergo. Katkestame siinkohal sõnumi lugemise. Selle traagilise sündmuse peatunnistaja kaugesõidu kapten Alfred Sergo elab Tallinnas ja saak tänavu detsembris 90 nelja-aastaseks. Meda läksid merele 1912-l. Ja siis läksin alguses läksin Inglismaale, isa isegi samis mind inglisvalet ja säpalgasunud ka tuttava läbison saksa laeva Mecklenburg ja see sotid Hamburgi ja sihte jahullivaid. Ja siis mul oli kaugsõidu ajal, siis ma sain saks laeva piilusse peale piirust, see sõitis jaga hambulist taime, sõItub kaptenile ja ta ütles, et tahab Atuubistaurusse venelast, et meie läheme Odessasse ja siis seal venelased võtavad sind maha. Aga palun, tuttab kapten siin arve, Bagdad ja seeria point Vahemerele Tiiesütit vahetawara tuli mulle vastu väga tore ja baldati peale. Modellisid reisid, reisid Hamburgist ja vahepeal peale Alphiselt unistab ja Itaaliast seal oliiv. Te olete nüüd, aga kas see oli reisilaev, kaubalaev? Kaugulavusika pole? No ja siis tuli hambusse tagasi seoses 1914-l aastal. Ja. Te olite siis allveelaevade püüdja? Ei ei, see oli transport lihtsalt enesekaitseks sellist suurt ja aga enesekaitseks fondi pealekaubalaevadel peale. No ja siis mina ja üks teine. Haara, tal oli nendel seal abiks, seal sõitsime, koguvad. No ja siis meil oli juhus saksa laevadega kokku põrgata ja siis diabeedi tervelt väljaheitmise saime, siis. Need said British vormidel on Briti sõja Britteriformedal, teab teab medal, saime seal ees ja teist kuud oli veel kokku või siis anti veel Virks inglis militaarmööda, kus kohal need kokkupõrked olid, kus kandis Põhjameres, Põhjamerepõhjamerede inglisrannikult Saksamaa allveelaevad ja kogu aeg. No ja siis sõda lõppes ära ja muidugi ja isa tuleb siis laadaga hullu Karola koduma tuleb hullijad ja ütleb, et mis seal siis enam teed, see oli aasta tingis valunud. Et mis sa siin ikka tule nüüd kodumaale tuleb, meil olid omaette kodumaa Eesti vabariik ja Eesti vabariik, vot niiviisi asi on noh, ja siis seal merekoolis käia muidugi. Tallinnas ja Tallinnas merekoolis ja ja algul ligikaudu siis kausi kapteni diplom, liit lõpetas Tallinna merekooli. Ja siis vahepealpool siis sõitud ühelt ja siis laeva peale ka siis 39. aastal siis oli Gustav Sergo laevakompanii laev, Kassari läks Stockholmi üheksa isiksuse, siis mina sain seda kapteni koha ja minu isa oli tüürimeheks. Ühesõnaga meenub just keskbalti merd. No ja siis 10. detsembril me olime keset Balti merd, Me arvasime, 11-l saame Tallinna. Ja keskööl siis üsna tugevalt. No me karjusime, Tallinn, Tallinn, Tallinn, Tallinnaga ta jättis suurtükitule meile kuulitulega häbidatmegi kestvaid päästepaatide, abitas kõik Ärapos ja mees jookseb laiali. Me näeme, et midagi ei aita. Ja siis kui lähedal see laev oli. Aga kes oli, pimekottpime, oli, nüüd, nägime kui ta tulistas, kas ta seisis paigal või liikus? No meie olime siis juba paigal ja neid ka palju, ta keerutas meil ringi kirstust ümberringi ja tulistas just kesklaevu, et päästepaadid ära ei pidada ja võidelda. Kuulipilduja, kuulipilduja, suurtükituli. No mis meil muud üle muud väga sümpaatne. Meeskond oli väga energiline ja meil taga oli just päästepaat. Lisa päästepaati ja terve, üks kaks, kolm jooksime kõik kokku, ei passi, me teagi, su isa oli natu haavade käes, isa sai haavata. Ja siis ja ta seda õievil näidud ei näinud seal päästepaati, mis sul taga oli, seal? Tahtsime seal just alla ja niipaljukest meil veel elus oli siukest naisterahvas isegi oli seal kokku, oli naisterahvas. Mehaanik jäi tulemata. Näoseisukord ei olnud ega meie teadnud kardioloog üldse mitte midagi ja ta tulistas, tulistas edasi käsikoti mehe ja tema öeldi, et me tagalas tassi paadi. Teised paadid hävitas ära, hävitas ära keskmine kesta pääsmatult hävitusta käis ringi ja tulitset, kes laevu, kes taeva ja suurtükitule kadi augud sisse, laeva uputada. Me näeme, pääsu ei ole ja miks ta meid tulistasite põhjust ei ütle mitte midagi. Ja meil polnud ei sõjaliste peadega mitte midagi ja tulime teel Tallinna ja muud midagi, nii et nüüd ei tea. Sama sündmust kirjeldatakse 1978. aastal Moskvas kaitseministriga Rimi väljaandel ilmunud teoses Varste Krasnasenamion ei Baltiiski flot kahe punalipu ordeniga, Balti laevastik. Leheküljelt 182 võib lugeda allveelaev, saa 323 lahinguretkest. Laeva komandör, vanemleitnant F-i Ivanzov, politruk n-v Krõzlov. Tsitaat. 10. detsembril kell kolm 20 minutit avastati üüd saare rajoonis tundmatu laeva tuled. Nõudmise peale peatuda kustutati Päeval käigutuled, kuid unustati välja lülitada ahtrituli orienteeruda. Selle järgi lähenes saa 323 laevale mis osutus Soome kaubalaevaks Kassari tonnaažiga 379 brutoregistertonni. Kell neli. 30 minutit hävitas allveelaev selle suurtükitulega tsitaadi lõpp. Loetud eelnimetatud teose teisest täiendatud ja parandatud trükist. Kuigi kirjeldatud sündmusest oli raamatutrükkimise ajaks möödunud 39 aastat, ei õnnestunud admirali pagunite autoritel määrata Kassari kuuluvust. Aga see ei ole esimene ega viimane vale samade kaante vahel. Paar lehekülge eespool väidetakse mustvalgel, et 1939. aasta novembris Soome kuulutas sõja NSV liidule. Glasnost eeldab võltsingu ist vähemalt jultunud võltsinguid loobumist. Avame 1988. aastal Moskvas trükitud teatmiku karabli istuda või Ennu marskova flota SSSR. See on siis teatmeteos sõjalaevastiku laevadest aastail 1928 kuni 1945 alajaotus allveelaevad, lehekülg 59. Saa 323 vette lastud 10. aprillil 1935 punalipulise balti laevastiku koosseisu arvatud kolmandal novembril 1936 võttis osa Nõukogude Soome sõjast. 10. detsembril 1939 uputas Eesti kaubalaeva Kassari. No ja siis salv päästepaadi alla ja ja kottide ja kohe rooli. No ja siis veel 14 tundi olime siis päästepaadis 14 tundi ja isa sai haavata ka sajakottpime päiksetõusul uute eemale ja ta tuli peasy tulistas laevanuia, siis pääsesime nii palju. 14 tundi olime paadis. Paator, terv, ta oli üsna tagaotsas taeva taga, otseselt ta ei teadnud, seda tulistada. Oleks tulistatud, kui ta oleks teontaal seal puruks tulistatud. Orismi läinud olnud. Õnne asi oli, et me pääseksime, litseb, kas meri oli rahulik? See ei ole rahulik, ma ei julge parajaks. Aga 14 tundi põrandaga, kas teil kompassiga paadis mitte midagi, umbes nii, ütleme koheldi sihi peale. Et jube eesti randa joome ja pääsesid õnneasi. Pedasi. Pääsesite ainult ehmatusega, nuia pääses ehmatusega, äärepealt äärevi olulisi. Aga see oli detsembrikuu detsembri detsembrikülm aeg juba küll küll küll magama jääd veel ei olnud, eks te saite külmetada küllalt hulka ja kõik on 14 tundi paljudes paadis ja vaevalt teil oli aega seal laeval nüüd end korralikult riides, kuna, mis seal peaksid tulema, see oli peas. Paras ikkagi, selles oli ka seal. Peasid, pääseb. Ja. Et meri on mu kodu, seal olid ka kõik see, mida praegu räägin, kõik see oli kirjutatud poolt, aga ma ei leia üles, kus ei olnud igatahes. Aga lehed olid täis ikka nii suur sündmus, pida. Sõja sõjaaeg olnud, seda ei olnud ka mitte midagi. See oli neutraalse riigi muidugi. No vot, see on ta siin nüüd rohkem ma ei oskagi midagi ütelda, pihta, ära erdatud, nüüd tuleb veel rääkinud selliseid meelde tuletada, kuidas, kuidas pääsesin tookord. Üle üheksakümnese kapteni jutustusi tarvitse mõistetavatel põhjustel pool sajandit hiljem olla üksikasjadeni põhjalik aga olemas on ka vahetu kirjapanek Alfred Sergo suust ja Päevalehe esindaja sulest. See tähendab üles päästnud Tallinna jõudmisel ja avaldati 12. detsembril 1939. Rootsist asusime koduteele täiesti rahulikult ja kartmata kõige vähematki. Halba. Polnudki ju meil midagi karta, sest sõitsime erapooletu riigi lipu all ja lisaks valisime sõidutee keset Soome lahte, kus ei tohiks olla miinitõkkeid ega mingit blokaadi piirkonda. Ilm oli meresõiduks kõigiti soodus olnud. Udu puhus kerge Nord Westi tuul ja külm oli nelja kraadi ümber. Umbes kella kahe paiku öösel vastu pühapäeva, kaks tundi enne minu laeva uputamist. Möödusime kolmi nelja miili kauguselt vastusõitvast laevast. Tulede järele otsustades oli see Stockholmi sõitev reisiaurik Estonia, mille saatuse pärast praegu muret tuntakse. Varsti seejärel läksin oma kajutisse puu ka. Ja vahile asus mu isa kaugesõidu kapten Hans Sergo, kes kassaril täitis esimese tüürimehe koguseid. Umbes kella nelja paiku algas väljas äge tulistamine. Kostsid tihedad suurtükipaugud ja tikkis kuulipilduja. Tormasin kajutist välja. Kohe esimese paugu järele andis laev tagasikäigu ja laevavile andis kolm signaali märgiks, et peatume, olles kuulnud hoiatust seisma jäämiseks. Mõtlesime ju, paugutan hoiatuseks, kuigi juba esimene suurtükilask pihtas laeva. Peame ka lisama, et kuulipilduja, esimene valang vihises kõrgelt üle meie peade. Signaliseerisime kallaletungijaile, kes me oleme ja missuguse lipu all sõidame. Seal polnud mingit mõju. Põrgu jääb, kus mehed Altlaevaruumist olid vahepeal tõtanud laevalaele ja surusid päästepaatide juurde, missuguseid meil oli kolm, kaks tavalisel kohal laeva korstna kõrval ja üks ahtris. Kuid asjad tuli nendest paatidest abi otsida, sest juba tulistamise alul tehti üks nendest suurtükikuulidega pilbasteks ja teine lasti lausa sõelapõhjaks. Vahepeal karjusid mehed ikka veel arvamisel olles, et kallaletung toimub eksituse tõttu. Estonia Estonia. Hetkeks nagu vaibus nende hüüete peale kallaletungija tuli, kuid ainult selleks, et samas veel vihasemalt taas alata. Meie seisukord muutus üha meeleheitlikumaks. Näis juba, et pole enam mingit päästmist. Kallaletungi ja ka tiirutas 50 100 meetri kaugusel ümber õnnetu Kassari ja aina tulistas. Tulistas lakkamatult. Selles lootusetus, surmamöllus pean kinnitama laeva meeskond käitus mehiselt ja kuulekalt ei olnud mingit paanikat, kõik käsud täideti täpselt. Ainult laevakokk. Anette Wacker puhkes alul nutma, kuid temagi rahunes peagi ja käitus külmavereliselt. Nagu juba täiendasin, purustati meie kaks päästepaati juba tulistamise alul. Arvan, et see oli kallaletungi ja sihtvõta meilt kõik võimalused pääsmiseks ja kaotada nõnda kõik tunnistajad sellest halastamatult kallaletungist. Kuid kallaletungija see soov siiski ei täitunud. Ta ei olnud arvestanud meie lisapäästepaadiga, mis asetses ahtris. Ja see päästepaat Saimele tõeliseks päästepaadiks, ehkki tedagi olid kuulipildujakuulid tabanud, kuid õnneks ei teinud need tabamused teda päris sõidukõlbmatuks. Suutsime selle ainsa päästepaadi kuidagiviisi vette lasta, kusjuures vanema madruseraki parema käe sõrmed jäid paadi talide vahele ja said kergeid liha haavu. Samal ööl hakkas juba vee alla vajuma, kuid tulistamine ei lakanud. Jälle kindel tunnus, et aetiga meeskonda hävitada. Sest laeva uppumise ei tohtinud kallaletungija enam kahelda. Veidi enne paati asumist tõttasin kajutisse laevapabereid päästma. Kuulid vingusid ja plaksusid läbi õhukese kajutiseina. Olin sunnitud küürutama peaaegu roomama laevapaberite asukoha juurde. Kui kõik eeltööd laevalt lahkumiseks oli tehtud, andsin laevameistrile proosile käsu sinimustvalge lipu heiskamisega laeva masti sest laev sunnitakse hukkuma siis sündivuse hukkumine auga, nagu see on kohane vaba rahvalaevale. Nüüd nägin, et laevatekil lamab keegi. Katsusin ta oli surnud. Kes ta oli, seda oli tol hetkel võimatu otsustada. Polnud ju enam aega laibale mõelda, kui veel üheksa elavat inimest polnud surmasuust pääsenud. Kõik mehed päästepaati käskisin ja ronisin siis ise alla õõtsuvasse pähklikoorde. Kui imelik see ka ei ole, aga pean ütlema, et laevalt alla paati laskuda oli seekord ülikerge. Kerge seepärast, et laevakere oli suurtükikuuliauke sedavõrd tihedasti täis et neid võis kasutada jala toeks ja käepidemega otsekui redeliastmeid. Kõik üheksa ellu jäänud meest paadis püüdsime võimalikult kiiresti vajuvast laevast ja kuulirahe alt eemale sõuda. Semil õnnestuski, ehkki paat lekkis tugevasti ja kuulid kiudusid meie ümber. Keegi oigas, paadis, polnud alul aega temaga tegemist teha. Teadsin, et üks haavatutest on muisa, kelle vigastuse suurusest polnud mul tol hetkel veel aimugi. Endalgi kipitus, selg ja särk kleepus ihu külge kuidagi imelikult. Aga sellegi ebameeldiva tunde põhjust polnud aega uurida. Oli vaid üks siht eemale sellest õudusest kohast oodaku ees kas või surm, mis tuleb tänapäeva mereröövlite kuulide läbi. 20 ülipikka minutit kestis tulemöll seal Soome lahe keskel ümmarguselt 25 miili hangast süüt vesti suunas. Tundmatu allveelaevasuurtükk tulistas kogu aeg viiel asuliste valangutega ja kuulipilduja ragistas vahetpidamatult seke. Püüdsin lugeda suurtükipauke. Neid oli 40, ei vist enamgi. Valangute sekka kostis lühikesi käsklusi tulistamiseks. Mis keelsed käsklused olid, ei suutnud kõrv selles müras tajuda. Olime kallaletungikohast umbes 200 meetrit eemal kui Kassari vajus vööri ees alla meresügavusse. Uhke sinimustvalge lipu lehvides masti tipus. Kas suurtükituli tundmatu allveepaat tiirles veel Theo, paigal, tükk aega ringi valgustades merd, elektrilampidega. Prožektorid tal nähtavasti ei olnud või ei töötanud. Ja tulistades aeg-ajalt kuulipildujast. Olin kindel, et uuriti, kas keegi on laevalt pääsenud. Sel kriitilisel ajal jätsime sõudmise, et endid mitte ära anda. Õnneks olime ja päästepaat puu värvi, pruun, mitte valgeks võõbatud nagu tavaliselt. Ja see asjaolu soodustas meie päästmist, kuna see värvus laskub Öise mere tumeda värvusega. Viimaks kadus kallaletungija pimedusse. Hingasime kergendatult. Viimaks sain mahti silmitseda, kes meist puudub ja mis meil on. Puudus vanameister Rantmann. Tema oli see, kes ei kuulidest surmatuna Kassari tekile. Kütja Georg tork oli raskesti haavatud. Sidusime ta vigase jala kaela, sallide ja muu kätte. Juhtub aga, et vaigistada verevoolu ja säästa seega mehe elu. Panime ta paadi põhja pikali, pea alla korkvest katteks riidehilpe, mida indi seljast võtsime. Teine haavatu oli mu isa Hans Sergo kellel oli vasema käelabakuulist läbistatud. Temalegi tegime kuidagi hädasidemed. Iseenesega, vabandust, ma ei räägi, sest tundsin, et see polnud kuigi ohtlik. Väike kriimustus seljal. Aga siis oli veel kokk Anette Wacker, kel polnud sukk jalas. Temalegi saime midagi säärte soojendamiseks. Siis meister Pruus oli sootu paljajalu, leidsime ka tema labi teki poiss, liik oli ilma kübarata, sellest polnud häda, küllap noormees kannatab tühise külma välja. Meie sõit väikeses päästepaadis kõrgessaare randa on teil ju enam-vähem teada. Võiks vaid lisada, et meid oli järele jäänud kuus töövõimelist meest. Naiskokk ja kaks haavatut ei tulnud kõne alla. Jaotasid meeskonna nõnda, et neli meest, mina ise, kaasa arvatud, sõudsid üks loopis paadi põhjas pangega vett välja ja üks puhkas ikka vaheldumisi. Sedasi. Pean rõhutama, et paat lekkis tugevasti, sest kõiki kuuliauke me ei suutnud kuidagi kinni toppida. Kursi võtsin tuule järgi umbes Tahkuna maanina kohta. Tõttasime sõudmisega, sest pidime võrdlemisi kiiresti randa jõudma. Kui me ei tahtnud näljas ja külmas hukkuda polnud meil ju kaasas ei toiduaineid ega joogivett. Leidus paadis vaid plekk nõu Petrooliumiga, mis aga ei kõlba kuidagi toiduks. Kõige suuremat puudust tundsime tubakast. Eriti raskesti haavatud tark, kes aina oigas. Andke mulle ometi üks kõva abi. Õnneks oli meri ilus ja lained peaaegu poolnudki. Päikese tõustes orienteerusin päikese järele ja sõudmine jätkus lakkamatult. Päeva keskpäeval hakkas paistma Tahkuna tuletorn ja kella kahe ajal peale lõunat siin endas meie ees juba maaviir. Püüdsime sõuda Tahkunasse, kui tuul triivis meid sellest seest eemale. Kuni õhtul kella kuue ajal paadi põhi krobises kõrgessaare lähedal rannas umbes 250 meetrit maismaast. Nüüd sumasid kaks meest läbi veemaale, et otsida haavatute äratoimetamiseks hobuseid. Kolmas sai käsu võtta petrooleumi nõu ja süüdata metsa all lõkke. See oli Laanemäe, kes pärast ülesande täitmist summas paadi juurde tagasi ja kandis Anette Vakkeri oma seljas maale tule juure soojendama. Juurde sumasid ka kõik teised. Jäin paati kahe haavatuga kuni lähedast külast tuli abi. Abi ootamine kestis umbes tund aega, mille järele haavatud. Otsekohe saatsime Kärdla haiglasse, kus nad on praegugi. Kella poole üheksa ajal õhtul olid kõik pääsenud kõrgessaare piirivalvekordonis, kus meile antinaps viina, sooja teed ja süüa. Mille eest nendele lahketele inimestele oleme südamlikult tänulikud. Nii jutustas Kassari kapten Alfred Sergo Tallinna jõudmisel Päevalehe ajakirjanikule detsembrist 1939. Erapooletu Eesti meremehed olid kandnud esimese ohvri. Võib vaid aimata teadmatuses viibivate lähedaste ärevust ja muret. Aega meenutab kaugesõidu kapten Alfred Sergo õde. Hilda oli hommiku kusagilt poolt, sellepärast et ma valvasin juba ööpäev, ma teen mammi ja me olime esikusel Patarei tänaval. Telefon, kuidas ja me oleme kõik üleval öösse ja ainomine, helistasin, mammi nuttis. Niimoodi mõtlesin, ära karda, ära karda, pole midagi, kuulame ära. Aga siis siis ma sain hommikul kusagilt poolt telefoniga peale rabanud tulistatud. Mina helistasin kõik telefonid läbi. Siis kui ma kurtsin, et oli. No mina töötasin, töötasin või ekspordisi siis seal asjana tõlgina, ega siis, ega ma helistasin siis kõik need. Ja siis ta oli väga-väga haige käsi, oli üks käsi jäi tal niimoodi ja siis temal enim tema sai ka siia, aga tema paranes niimoodi natukene ära, kaenla alla. Ehk on põhjust küsida, kas on sääraseid tegusid teada teistegi allveelaevade arvel. Meresõja kõrgperioodil küll. Ööl vastu neljateistkümnendat märtsi 1944 uputas Saksa allveelaev U 852 Kreeka prahilaeva teleuus mis oli teel friit aunist Lõuna-Ameerikasse. Seejärel otsis allveelaeva helgiheitja merepinnalt pääsenuid ning päästepaadid hävitati suurtüki ja kuulipilduja tulega. Nädal hiljem avastati 500 miili eemal kolm ellujäänud tunnistajat. Pärast sõda oktoobrist 1945 astusid allveelaeva U 852 ohvitserid Hamburgis briti sõjakohtu ette. Komandör kaptenleitnant EK ja kaks ohvitseri mõisteti surma. Laevaarst eluks ajaks vangi. Allveelaeva saa 323 autasustas NSV Liidu ülemnõukogu seitsmeteistkümnendal jaanuaril 1942 punalipu ordeniga. Eesti auriku Kassari kapteni Alfred Sergo kohta langetati otsus 1941. aastal. Nõidubiidoni tulid. Hommikul helistasid nüüd kolm ministrit sissi, pankaalset kokud veidi Venemaale siis tuli kõik maha jätta ja, ja ja paljud dokumendid jäika, siis puhas ja. Mina olin just puhkusel, siis massid töötasin, põhjus põdetaja jumala puhkuse aeg. Ja me magasime kõik, muidugi rahul pole midagi. Käisin rahutult, jutud käisid ringi, et ei tea, midagi, on midagi on, aga no Meidijad karta järsku hommiku vara kellukse Ta särgis, karkass voodis ja teised ei olnud, meil on üsna mitu tuba, ei saa Emor omaette ja siis oli seal, mida jooksen, ruttajaid, kes jombukesed lahti. Sead, mehed, püssiga mehed ja meie kojanaine. Mina ehmatasin kahes, mis, mis, mis te tahate? Ja ega siis, kes teil pildil on? Siis juba mammi, papi tulid oma toast välja. Aga õnneks ei olnud mul teine vennas, noorem vennas, seilas teise korruse peal. Isegi olnud seal. Aga me olime ise siseks. Ajutine, meil üks tuba oli tühine. Aga sa ei saa kuidagi, ma ei tea, mis, mis juhtus, mis juhtus läädebenemale? Mammi seisab, ütlesin. Panin liideses mammi meid viieks ära, kuhu meid viiakse, kuhu meid viiakse? Teada me ei saanud midagi aru, ei taheta mitte, aga tehke ruttu, tehke ruttu. Ja siis osutusel see niisugune veoauto seal ukse ees ja meid lihtsalt pidi siis ja, ja siis huvitav on see meie suur Patreidena meie majale, siin minu õde elasin üle tee ja me olime juba sees ja mina mõtlen siis, siis saab võimalik olla aru, mis meiega tehakse, järsku mina vaatan, sealt tuleb õde, keda tuuakse kahe väikse lapsega mehega, tulid siia, ronivad ka. Ja mina võtsin selle ühe väikse poisi sülle ja me ei saa aru, lähete Venemaale kõik, siis mida minema, jõutivad draamasse, panime sädamekese, siis peedi, lagunes kinnivate mehed pappi ja siis selle tee vennas, ja siis tema mees võeti mahameetrite edasi, pandi vagunisse ja seal loomavagunis meid pandidena mitu tükki, mitu tükki ikka hunnikusse, seal on nii palju ruumi, et mina ainult istudagi, panin lapsed sinna ja meid oli nii tihedalt, et, et me ei saa. No kuidagimoodi, need, mis jaksasid püsti, olid püsti. Mis te kaasa võtta saite? Me saime natukene kaasa, ruttu krahmasel kokku, paar kleiti ja selga, aga üks mees ajas ikke taga, tehke ruutu, tehke ruttu mammi seisust natukene, aga siis ma mingi lipane kleidi paneme siia. Lähme siis issand, mõned kleidid ja mis selga pani, suvine aeg oli ju. Aga siis tuli appisi kojanaine, võta ruttu kapist mõned talvepalitu cute ruutu toppis mulle kohver sisse, natukene mõned rätikud ja mõned niimoodi sisse ka, nii palju me saime siit kaasa võtta mõned riided ja neid me siis pärast, kui me jõuame, jõudsime sinnani, nälgas olime, siis me müüsime, vahetasime kartulite vastu. Peale meil ei olnud soojad riided, rätikud panime tekid, otsisime ümber omale ja nii Naugutsutasime kinni, nii külm oli. Esimene 41. asi, kuidas töö peal? Söögi-joogikooli? Oi, mitte midagi, mis omal oli, see oli. Ega meil ei olnud. Juua mõned oli kaasas ja mõnel ei olnud kaadris mitte midagi, ei olnud meil midagi jaamades välja, lubatut ei lubatud, lubatud niisamamoodi, meil oli seal käigukoht oli pandud sinna sisse auk tehtud ja ole lahke ja siis välja ei lubatud püssiga, kui, kui, kui Tartus see rong siis meie lükkasime, et õhku ei ole, lükkasime selle uksed lahti õhku siis püssimees käis edasi-tagasi siin ees, niimoodi ei lasknud kedagi välja püssimeestele. Ja siis siis idu õieti Venemaale kiirabilinna ja Kiirovi teost Kiirovi linnas seal lähedal turbatööstus, Poloy turbatööstust. Seal mul sadam meremehe ametit ei olnud ja ja mul tuisuga töölistele. Ma räägin vähele meid, kui meid viidi sinna sadamasse kodunt võeti autoga sadamasse, siis need vagunid olid seal, siis viidi mehed kohe järelvad ärna mees võitio kohe ja, ja siis Sindia tapid võite kohe ära, need pandi eraldi ja naised minu ema ja mina ja meie meid löödi edasi vagunisse, need jäid hoopis eraldi, nii et mehed hoopis eraldi. Ja siis mõned põlved oma mehi mitte näinudki, ta enam need läksid. Läksid Siberisse, minu õde võttis väikeste lastega võite koos kahekuune ja, ja kaheaastane. Me olime loomavagunis koos üks 40 inimest, nii et pole koos, kus istuda, aga mehed ei olnud seal, mehed olid eraldi siis edasi, siis oli niisugune asi. Olime sõitnud juba. Olime sõitnud juba üks. Nii et Venemaa sisse juba silpi peate ükspäev kinni ja siis küsiti, kas meie ja ema, kas me oleme seal vagunis tumemehed ja siis tõid sind ja papid töid siis niimoodi, et neid ei olnud tarvis veretult. Net pandi naiste juurde ja niimoodi pandi kukkumeti, meie saime siis kokku, kuna meid Me elasime ühes majas, mitte ühes korteris, aga võite korraga muidu kuidagi isa ema ja minia teda kõik korraga autosse ja, ja, ja korraga, aga mehed lahutati kohe ära, aga pärast pandi neid mehed juurde, neid pole tarvis. Väljasaadetu. Meil öeldi niimoodi. Vas otsustada Jädinadobuzelats. Et Nimuvassusse vaheli, aga. Vaata ilma soolata seeni, keetsime sõimeni sammati ära, soolaga ei olnud niimoodi. Et nyyd isa ema ei pidanud rohkem vastu aasta pärast me tegime tööd pärast. Meie muretses omale kitsed ja mina istutasin kartulid ja, ja kartuleid kartuliseemet muidugi ei olnud, aga mindi, venelased õpetasid, et mine minesta lube juurde, nad viskavad kõik välja, nüüd kuulud võttanit. Kartulikoored ja. Otsikitsessušepost Äraissepas Therese Sass, kitse poeg, kitse poeg, siis ma hakkasin piima saama, aga see oli hiljem alguses isa ema juba nälga surnud. Kuskohal. See oli. Siberi mulda kõikuvate ilusti konters ametist laagrisse, meid keegi ei tahtnud ja õieti suli türmi pole olnud. Perekonnapead olid laagris, ei olnud seal, paljud olid. Need, mehed, kes ära hoiti Tallinnas, need ei tulnudki sinna, vaid need läksid kohe Siberisse. Härra pole mitte näinudki, perekonnad olid juures. Mõnedel oli õigus kirjutada üks kord aastas, mõnedel polnud üldse õigus, ladvad ei tohtinudgi kirjutada. Ladvad perekond oli. Kes Haapsalus ladva oli? Haapsalus võttis, aga see tuli meiega koos. Teisi perekondasid, kui mäletate, kes seal olid, nimeliselt? See teos oli oli. Et tema mees oli ka, kadus, kohe põle näinudki ja siis oli üks kooliõpetaja Aime nende nime, mees võeti, saate kohe ära. Tema oli paljult, mitte millegiga. Nii kui kodunt tulijad oma põlva meest enam läinudki. Ja siis oli üks noorik oli ja väikene laps oli käes, tal polnud üldse tema kapsliga. Naised ja lapsed jäid sinna, aga ükskord kuus, pidime ilmuma Kirovi ja meil meil tehtud koera pass, eks ole, passid võeti kõik käest ära ja siis pidime ilmuma Kirovi sõnuks 205 kilomeetritel näitama ennast ja et meie oleme siin. Miks koera pass? Nendeni on? Sellepärast et meil võeti passid ära, aga teistele kiri ja meie nimetasime koera pas. No see oli ja kõik ja siis. Ja tema pallida kohe tuleb sealt juba ja mina jäin üldiselt polügooni 64. nullil seal teadme, pääsemine siin müüd elama, igatahes teab. Ja asigi mitu aastat. Tal ei olnud siin kusagil tulla ja sõitsid paar korda sigi, aga korter? Minul ei olnud, elamispinda, ma olin teiste juures ja kuidagi muud ei saanud, elamispinda ei saanud, tööde ei saanud mitte midagi. Kui ma tulin tagasi. Otsisin kohta, ma ei tohtinud ütelda, et ma olin küüditatud. Tegeleda ühe inimese elulugusid, keda see huvitab, nüüd juba viis aastat tagasi juba ei ole, kedagi ei huvitagi, Palol vaevalt et huvitab. Te olete nüüd ju hiljem ei ole enam järel käinud, ei või noh. Kui sa arvad, et ma juppensioni Biolid juba ja ja mis rammerali, kes mind merele laseb. Ja mereei kutsu ka enam vulbas murdeelu. Seal. Praeguste mereelu on hoopis teine, kui ta tol korral oli ja ja kes mind ta nooremad on juba käimas. Merekool täidab kogu aeg ju nooremad tulevad peale. Eesti auriku Kassari uputamisel 10. detsembril 1939 sai surmamehaanik Jacob randmann. Eluga pääsesid kapten Alfred Sergo kergekuulihaavaga. Esimene tüürimees Hans Sergo kuulihaavaga. Esimene mehaanik Johannes Proos. Vanemmadrus Johannes rakki noorem madrus, Albert press, teki poiss, arseeniliik, kokk Anette Wacker, kütja, Georg tork raskekuulihaavaga nooremkütja, Eevald, Laanemäe.