Sündisin Tartus, aga ühtegi päeva ei ole seal elanud, nii kui ma sündisin, toodi Kiltsi ja 36. aasta sügisel, ma läksin Narva, et saada tööstuskooli, no ametid on vaja ju? Teil on vene perekonnanimi. Kas teie kodune keel oli vene keel? No meil on vene keel, eesti keel ja maa, nime poolest olen venelane või dokumentide poolest, aga inglastele ma olen, ütlesin, sündinud kasvatuse saanud ja kõik. Aga vene keel on samuti puhtalt suus, vene keel on ka samuti ja on ikka vene keelt ka. Läksite tööstuskooli? Narva tööstuskooli, no seal olid niimoodi, et oli ju koolimaks poole aasta eest ja oli kautsjon veel. Ja asi oli selles, et isa jättis meid ju kohe maha, nii kui mina sündisin, nii, ma isa nägin küll ja vahetevahel ta käis, aga mingit abi ei saanud. Ja ema olice maainimene seal ta õmbles välja ja käis põllul tööl. Narvas, no võõras ka. Jäime omadega täitsa vahele, niimoodi, et enam maksta ei saanud ära minna. Elasime koorile äramine koolist ära minna ja elasime neljandal Jaani tänaval, see oli Minajevi oma isikliku maja ja tema oli maaler. Ma läksin insti, major, tema võttis mu õpipoisiks ja kaks ja pool krooni, ma sain päevas. See on ikka päris suurt asuna, ta oli küll suurmeister. Ja pärast läksin vaatasin, see on ikka niisugune ajutine töö, tema tegi plakatid seal mind ei olnud vaja. Kui pintsel tas kusagil seina, siis ma läksin sinna ja siis ma läksin Kreenholmi. Ja siis tuli niimoodi, et Narvas või Kreenholmis ma töötasin üks, kaks kuud ja lasti lahti, siis oli koondamine ja mina nagu õpipoiss, alles tulnud, olingi lahti. Siis ma sain üks Narva seal üks rai jan, armeenlane, ka maaler, läksin tema juurde Narva-Jõesuus. Parajasti mul on meeles, me tegime neid kodesse, kus välismaalased olid. Külas tegime ühte, suitsetamisruumis on mustas ametiga, tegime kõik laed ja seinad ja kõik. Naeran Jan põlaskaa omadega läbi, tema oli ettevõtja ja tööd ei saanud. Ja ema läks põllule siiagi pudivers põllu peal, et saaks midagi raha. Mina jäin oma pead, raha ei olnud mitte midagi. Ja muidugi olin Scouts all, oli meil teate ka need noored poisid ja käime õppustel tulema tagasi igasugused jutud. Ja vaata, kas nii, et kui ta ikka õppida saab? Meil oli üks selline, mina ei tea, eks poiste grupp, kuda teda nimetada. Me nimetasime Kaasatundjad reisi sihukesed, mingisuguseid kommunistlikke raamatuid me ei lugenud, mitte mingisugused loosungid meil ei olnud ega mitte midagi, aga see meil kogu aeg keerutas selle Venemaa ümber see ja paistis kohe, et mõned poisid ja mõned vanemad üle 20 aasta saatusest meie hulka. Et nemad tegid ikke kohe seda kavatsetud, et kihutada poisse minema, ma ju läksin nii rumalasti kui nüüd mõtelda tagasi. No leppisime kokku sele Troiskiga üks, kolmas poiss pidi ka tulema, Meidunud millegipärast. Aga kuidas see mõte üldse tuli? No vot, see jutt meil kogu aeg kääris omavahel selle poistekamp oli üks üks kümme-viisteist poissi, oli meid seal. Ja üks oli kirja saanud, et seal on väga hea õppimisvõimalus Modka õppi ja pärast sa saad töökoha ja kõik. Mina läksin nii rumalasti, no Troitski oli tavaline, mina läksin puhastus skaudivormis. Mina mõtlesin, et see on just hea veel, et see annab mulle mingisugust pilv. Rääkige rääkige vähe täpsemalt, kuidas, kuidas see üleminek oli kindlasti nõu pidasite, mismoodi? Meie leppisime kokku viienda augusti peale, ma ei tea tema oma potid seal, millega tema kaupluses need patsientide maha müüma. Raha saama kandvate Prahaga kaasa. Aino Troitski oli selline kausikaupmees, siis. Tema vist kellelegi kellelegi kausse müüs ja ma mäletan, et keraamilised kausid seal igavesed ja siuksed vene vene moodi lilled, olite te pääselt ja viiendal augustil, mina pidin siis minu kohustus oli leiba muretseda ja vorsti muretseda ja tema siis ma ei mäletagi, mida ta pidi ka, võib vist liha ja midagi siukest asja. Reis läheb pikalt ja kui jõuame hommikul varakult ja läksime siia selle Komarovka pääle. Me läksime mööda mööda raudteed peaaegu koha rohkani välja, Komarovka igatahes paistis see piiri piiriputka. Ma ei tea, kas oligi piirivalvel, millal sinna ligi ei läinud. Me keerasime paremale, keerasime rappa ja läksime üks võib-olla pool kilomeetrit niimoodi paremale, siis suur Venemaale või Venemaa poole. Ei teadnud, missugune see piir on, mida tema enesest kujutab üldse. Ühed rääkisid tegija, igavene traataed, Biolema, teisenenud väikestelt kraapida, mingisugune olema. No ja et seal ei saa üle karata ja seal on kahekordsed traadid ja spiraalid ja, ja mina ei tea, mis asjad. Tulime sinna ja tulime, tulime põltsatraati, polnud seal kraavi ega mitte midagi ja tulime, tulime raba raba, raba raba ja, ja ükskord olime väsinud, istusime maha, võtsime oma kodinad kõik välja, hakkasime sööma ja piirivalvureid ka ei olnud mitte kedagi olnud. Sinna vii elevandi ka üle. Pärast. Mitmekesi te olite kaheksa Eesti kahekesi ja kuivana olite teie kuivana? No mina ei olnud viiteistki siis vana naeraski trossi paar aastat vist vanem. Ja, ja mesis, hõikasime Sonsad. Nojah, tuli sinna ja haa. Rokibeeri tõstsime käed üles, mul oli see nuga, millega moodustada, ikka kurat ja viska nuga, maa viskas ära, siis. See võis ju buss olla, skaudid kandsid bussi? Soome puss ja kahe ja poole kroonini. See võeti ära, mul olid koolipildid võetud kaasa, kõik klassipildid olid ka siis ma ikka tahtsin ikka täitsa minna sinna õppima jääda sinna muidugi. Siis see kukkus rääkima, kutsus salvel abiväge, tulid seal veel kahekesti juurde, kõik ähmi täis täägid püssi otsas ikka vist päevaaeg see oli. See oli päise päeva noomiku kella 12 11 paiku niimoodi. No ja me pakkusime siis neile ka süüa. Meile kõht tühi ja need eestlased ka. Maasai Mara ilusti ja siis võeti noad rusikate, kaablite kõik koti sisse ja. Mina ei tea, kus ta käis, üks käis vanem helistamas, nähtavasti neer, kusagilt telefon seal ligidal. Eristas noh, et neid norme hakkab minema, ei küsitud nimega mitte midagi. Ja kui me hakkasime minema juba tee poolane nende juhtimisel seal kaks oli taga üks ees siis ta hakkas uurima, kuda meil elu on ja kui palju palka ka samme ja siis võttis, sakutas nii pintsaku nurgas, et palju see maksab, palju see maksab, kui ta süüa on ja kõik siukest asja. Me rääkisime niimoodi, nagu ta oli. Tulime tee peale välja, seal oli kruusasõdurid muidugi täis, ma ei tea, palju seal oli, üle 10 oli, oli julgest ja meie omad ka sinna juurde. Rosa Pääle ja Kingissepa Kingissepa piirivalve oli siis piirivalve, kordon oli üle jõe, kohe ma mäletan paremat kätt, valge maja, ma ei tea, kas ta nüüd alles on või ei ole kivimaja kahekordne ja seal oli siis ta nähtavasti oli kasarm ka sellepärast, et sõdurid olid ühes madalas ruumis. No jääme lihtsalt maha kohe ja sinna madalasse ruumi, kus sõdurid olid sinna, seal olid kongid. Täitsa kongid, üks, kaks meetrit lai vist ja üks, kolm meeter pikk niisugune. Ja seal oli siis kaks puusalt wrap nagu puusalt nihukesed, kastid löödud, nii et tal ei ole praegu aega üleval, ei ole pragu ja ta on täielikult põranda küljes kinni, mitte midagi ei ole nagu kasti peale istud. Mind lükkate siis ühte ja Troitski kadus. Mina ei teagi, kas teda toodigi üldse sinna, selle vangimaja siis tema kadus nagu tina tuhka ära. Ja siiamaale kadunud, kadunud kas ema teadis, et kavatsesite mehed ei teadnud midagi, kas teie emale mingi sõnumi jätsid, jätsin, jätsin, jätsite kirja. Ja siin kirja ma nii nahk ja selle öö, Me ööbisime seal ära, järgmine päev kutsuti mind välja sinna piirivalve kordoni. Selleks korralik suur kabinet ja siis oli, kõrval, oli üks väike kabinet. Mind kutsuti sinna, see tuli välja, et see oli piirivalve kordoni ülem. Hästi soliidne mees, väga soliidne mees, millegipärast teate, annab nihukese tsaariohvitseri niisuguse vormi välja, muide mina temaga olin ristides ka, nägin teda. Siis oli ta juba prestiižse Krista ja siis oli ta juba vaeseomaks pekstud juba kõik, nii et ta ei olnud enam mitte midagi. Ja hästi niisugune kena mees ja soliidne mees ja mitte midagi, tema ei küsinud nad võistlused. Mis kuradi pärast sina siia tulid? Ütleme nii jah. Et mina, mina tulin õppima ja räägiti, õppida saab siin hästi ja, ja, ja tulin siia elama. Ja paistab, et ta nii elas kuidagi seda omamoodi üle ja, ja, ja. Nime küsis sünniaasta ja ma ei tea, vist kirjutanud seda üles. Ja siis saatis välja, kas uurija see ei olnud siis kuigi pikk jutt ei olnud, ei olnud titaaniga, tahtis näha näost näkku, et mis see siis on? Ega öelnud arvatavasti ka enda nime. Mina kusagil paberi pealt nägin ja seal üks Poola Poola nimi. Ja see piirivalveuurija see oli siis olid need kolmnurgad, neelasin varrukate pääl ja mina neid paljude juured ja igatahes ta oli leitnant väga kultuurselt ka nimi ja kõik, mis ma rääkisin, kõik pandi kirja, violett, tint oli siis neil. Ja mis oli, sellel oli ma esimest korda nägin, selle kordoni ülemal oli siis nii Portobee moodi tehtud kitsad rihmad, niisugune ja nagu binokli karpaga, tuba. Muigas niimoodi andis Belamoni. Nojaa see sellel päeval lõpes uurimine ja ja ma ei mäleta, oli vist päev oli kaks vahet. Toodi minu kambrisse sinna, eks, läbipekstud mees. Tema oli arvatavasti mina arvan niimoodi, et tema oli karjalane. Tema nime hästi, ma mäletan, see oli Dorafjev. Väikest kasvu, nisugune teateni, karedust on ikka, nad on niisugused Jasakat tugevad, niisugused mis mind pani imestama, saapanina oli niisugune, konks oli siin, ma küsisin onu, et mis pärast niukene konksud suusad, suusad ja et meie ei kannarihm päeva, suusad käivad seal taga? Jah, ja mitte midagi rääkinud ja ta oli nii läbi pekstud, kastada saadeti sinna just sellepärast, et minu peale mõjuda kuidagi või, või mida alguses ta mitte midagi ei rääkinud pärast Ma hakkasin siis küsima, et kes oled ja kus oled siis lähedalt pidi olema. Ja kolhoosnik ja muud sellega jutt lõppes ja paari päeva pärast kodust välja ja kadus. Aga minuga oli siis kaks, kolm päeva läks mööda, jah, ja siis hakkasid need täielikud uurimised pääle piirivalvest anti mind üle punase mütsiga meestele julgeolekul või no NKVD-le. Ja noh, siis oli meil alguses läks nii ka enam-vähem ice press. Ja see võis terve pool päeva istus, istus kaksiratsi laua pääl. Füüsiliselt ma ühe korra ma sain sihukeselt, ma murdsin käe puruks, kukkus maha ja murti mul käe puruks, käsi puruks. Kuidas, kuidas see juhtuks, no lihtsalt ta lõi, ega ma nähtavasti ei seisnud jalul. Ja siis läks juba löömiseks. No ja ühe korra ma sain lüüa, aga see oli nii märki läinud, et võib-olla nad pärast enam ei tahtnudki lüüa. Nii et te kukkusite murdsite keelu Murdsin käeluu puruks, jah, ja siis mingi su sidumist, ega mitte midagi ei ole, ta ainult uurijad teevad seda. Ja siis seal oli üks vangivalvur, see oli juba mitte piirivalvur, vaid vangivalvur oli must mustas mundris oli. See sidus mul lahas sõdima. Pilpad kaks pilbasteks läks nii õnnelikult, et mul siin no halva ilmaga ta ikka tunda annab, aga see on nii ammu juba. Ja kasvas kokku. Jääge löök olema, siis ikka lõi poisiks. Pikka aega, palju poisile vajagi oli jäägas poolne Regias kahju. Pärast muutuse niimoodi, et siis mind enam ei löödud, ei pekstud ega mitte midagi. Aga topiti seina ja ahju vahele. Seal on üks niisugune imelik ruum, sai suur ümarahi augustikuussada ahju kütta. Tobedus vist, aga millegipärast sai oli kujutada, siis topiti mind sinna ahjule silme vahele. Seal seisad, maha kukkuda ei saa. Ja pärast nad ütlesid niimoodi, et meil on sinu asjad kõik teada, mis sa tahtsid teha ja kõik on meil teada. Ja siin on paberis kirjas, kirjuta alla ja, ja meie saame sinust lahti, sina saad meist lahti. Lugemise värk oli mul niimoodi, tead kui on ta halvasti kirjutatud, kui sa üldse halvasti loed. Ja kui ta veel halvasti kirjutatud ka veel, siis mina ei oleks mitte midagi aru saanud ja maailmatu suured lehed, lehed ja mina vehkisin, nemad kõik sealt sambla, kurat läks. Ilma, et oleks õieti lugenud Mina ei saanud midagi maha saada, on minu nimi ja muude ette ka ei loe. Ei loe mitte midagi. Näitas siia, kirjuta siia, kirjutan valmis. Pärast enne kohut. Mulle anti Veneetiline sekreženi süüdistuskokkuvõtte ja seal tuli mul 50 kaheksak, kas oli, surfab jälle armi? Mina? Mina rääkisin ausalt ära, isa oli mul valgekanne. No ja siis mina olen ka valgel kallal, ega ta peale selle skaut skaut ka veel takkajärgi. Ja no kas nemad teadsidki, mis asi segi või kes need skaudid on, aga nägid, et vorm oli, mul oli täitsa merevorm ja, ja mereväes müts oli peas. Vaid ma mõtlen, sõjamees, mingisugune 15 aastane. Siis kui ma kirjutasin alla, hakati söötma, hakati söötma teate kolm korda päevas. Ja mitte keegi mind ei puutunud, aga ma siis ausalt öelda vist üks kolm-neli päeva, seda seda sain tunda ja siis löödi mind selle reisivagunis reisivaguniga viidi ja mina olin üksipäini, ma ei tea, enam rohkem ei olnud, minuga oli kaks, konvoid olid ja koer oli ka kaasas, nendega toodi Leningradi ära. Nii et augusti lõpus oli see minu pea juba kirja pandud, mis ma tahtsin teha, seal oli niimoodi, et ma tahtsin kaevud ära mürgitada siinsele Kingissepa kaevud, kõik puha seal asju. Ja 58 kaks oli mul siis, kui ma pidin kohtusse minema, aga kohtus igatahes süüdistada ainult 58, kuus, nähtavasti olid niivõrd targad inimesed. Arvasid valge armee oli siis juba ammu lõpp ja ma ei saanud nii palju saadi aru. 58, kuus oli. Spionaaži. Naia sattusime Leningradis esimesse korpusesse, esimene korpus on eeluuritavad ja kohtusse minejad, mis vanglas ristid ja Kristo ja Terje korpus oli. Ja teine korpus, oli juba need, kes olid kohtust läbi käinud ja siis ootasid juba söökad, või mida? Mina sattusin huvitavasse olukorda 37 aasta, see oli kõik eliit, mis liidus oli kõik temale. Kas te teate, seal olid isegi niimoodi, et seal olid parteikomitee sekretärid. Minuga istus ka neid, mitu tükki olid niivõrd kaks-kolm päeva ja võeti maha ja pandi uus seal midagi jubedat. Meil oli üks. NKVD-mees sattus meile eksikombel neid meiega kokku, mitte kunagi ei pandud, ei pandud varastega kokku ega ei pandud poliitiliste kokku. Ja tema ütles, kuivõrd see õige oli, tema ütles igatahes niimoodi, et tema oli plaan, oli temal ja tema teda ei täitnud sellepärast tundide kinni. Nii palju pidi ta kinni võtma ja seal aitas sellest, kui naaber ütles ma läbi Arkna kuulsin, et vot see ja see ütles midagi riigi vastu aitas küll, rohkem ei olnud vajagi. Seda pealekaebajaid ei kutsutudki välja ainult tema poolt paberilipakas oli ja kõik. Mitte midagi, oli selliseid asju meil oli, eks paga hinnapsi oli Naciannik palate meierei Vesov Leningradis. Vaata Pakovidina is väga soliidne mees ka tsaariaegne veel inimene. Siis temal oli niimoodi lihtsalt tema sõber, üks siseministeeriumi töötaja ja ma ei tea, kui kaua nad sõbrastasid, aga igatahes temale paistvast hakkas meeldima tema korter ja tema tema istutaksegi sinna siis panime naise ka veel takkajärgi. Et punase kolmnurga direktorid olid, ma mäletan, üks paks, huvitav, niisugune hirmus paks. Ja siis ta läks nii kõhnaks, see kõhunahk oli teate nagu Põldimale. Midagi ei ole toppida ka sinna alla, seal vist ainult meil madrats ei olnud patju tsementpõranda peal, magasime siis kas särgi või midagi siia haudub hirmsasti, meid oli, Kristes on ette nähtud üks inimene kongis meid oli seal 22 23, see oli paradiis, kui oli üks, 15 16 inimest. Pool magas, poolistus, pööramine käis K-komando järgi ja siis see poolakas istuma teine poleid. Vot niimoodi. Ja tsemendipäev. Mingisugust katsu seal all ei olnud esimees korpuses, kuhu mina sattusin kõige enne. Seal olid insenerid, seal olid keemikud ja seal olid artistid ja igasugused niukesed, haritud ja kultuursed inimesed. Meil olid loengud, seal, meil oli, ma ei tea, kahjuks Kaus sattusime, lõime tema puruks meile, mina õppisin matemaatikat eelmisest. Matemaatika valemid olid põrandatelt täis. Iga päev hakkas iga päev keskmis, tahtis tants, ajalugu, see poisis kusagil nurgas, seal oli veidi veidi vabam natukene, seal oli 12 14 inimest, niimoodi teinekord isegi kaheksa seitse. Ükskord selline kuus seal käis nädala taga niimoodi umbes vangimaja, noh. Juhtivpersonal, kas korpus noi või käis vangimaja ülemise käisid kambrites, siis tehti tavaliselt niimoodi kambri ukse tegi valvur lahti, tema tuli sisse ja siis uks pandi kinni, et selle sellepärast nad võib-olla tahad vangivalvuri peale kaevata ja tema on siin võib-olla ei julge või midagi niimoodi. Ühel heal päeval tuleb meile, see oli ka lõuna paiku vis, tehti uks lahti ja tuleb sisemereväelane. Kõik need kõik regaalid pääl. Jaja uks pandi kinni ja asja asju ja me vaatame siis, kunas ta hakkab küsima, et kuidas käbarad käivad siin niimoodi, et kuulge siis nüüd kuumuseks istuda. Siis saime aru, et tema oli alles alles kinni nabitud ja see oli balti laevastiku komissar Vello ussow. Temanimeline tänav on praegu kroonlinnas, seda ma tean ja, ja minul oli siis au tema sineli pääl magada, kahekestime kõrvuti, magasime. Ja siis tema äike uuris, et kuidas sa tulid ja mis pärast tema oli hästi huvitav, kuidas Eestis elatakse. No mina poisikene, mina sellest poliitilisest sellustes kunagi osa ei võtnud ja kusagil ei käinud, nii et ma midagi poliitilist teda. Aga materiaalne köhnomina oma vaatevinklist seletasin talle, muidugi on rikkad inimesed on vaesed inimesed ja olgu selline kui tahes ikka on see, see ei saagi muutuda kunagi nooremana kui ostjat, mis sinus sinul ei ole midagi, sõnalad, sarovska, buss ja mina ei tea praegugi kusse sarovske, buss on. No see on vaadanud trippavotšis sarovsklõbusch, paistab, et see oli mingisugune väljasaatmise koht niisugune. No ja tema siis rääkis, et temal on terve bukett nii palju paragrahvi punkte, kui on 58., kõik on temal puhas, siis mehena rodina ja kõik ja teda lasti maha. Seda ma tean. Nii see oli siis nüüd üks selline jah, oli üks Jenkovski oli veel üks, meil vanemleitnant jooksis ühest nurgast teise, läkski hulluks. Aga kuidas nad teisse suhtusid, teie kambrikaaslased, teie, kes te olite teiselt maalt ja? Tavaliste reeglite järgi reegel oli selline, kellel oli uurimine lõpetatud ja kohta alla ei ole saanud, siis tema sai perede asju. See tähendab tema abikaasa või tütar või keegi seisis seal päevade viisi müüri taga ja siis saatis paki. Või kellel ei ole seda võimalust, oli omal raha arreteerimise juures raamatu peal, niimoodi siis ta Saila rakis, seal tuli see seelik, nimetati neid, pandi valude tseerid serveris tseerid ja tseerik tuleb siis ja kirjutab, paneb kirja, et seda, seda, seda, seda ja siis toodi, nii et ja seal oli jagamine niimoodi, kes sai pakki kõikide vahel, jagate? Ei jäetud mitte midagi niimoodi, et omale ta jättis seal veidi rohkem või võib-olla veidi voligramm seal rohkem, aga kõik jäädi, minul ei olnud mitte midagi, see minu vormiriietusse lagunes kohe ära, seljast midagi ei antud, üks särk oli ainult püksid olid muud midagi ja viisud jalanõud lagunesid ära. Viisor punutud punutud. Jah, ja noh, mina olin siis, kuni 21. novembrini olin esimeses korpuses muidugi rahvas vahetus, tulid uued jälle ja ja niimoodi, et koguaegsed, trall käis. Meie kõrval olid urkad. Neil oli punanurk, seal nad käisid punanurgas, näidati neile filme, urka tähendab paras taskuvargad, nüüd nemad ju teenindasid valanda, mis on see vanglasöök. Valanda nimetatakse teda. Valandior on siis kaks urkas, kes veab seda termast seal akende alt läbi. Ja põrandaid selle poonisid ka need nemad teeninduspersonal saunas, saunas me käisime ka. Et nad olid eelisolukorras Ja, ja nemad tegid, mis tahtsid, nad sülitasid sulle näkku siit sellest, kui tehti aken lahti. Minul pidasite esimese oktoobripühad seal kambris, siis minul ausalt öelda ei olnud aimugi, sest oktoobriväes mitte midagi, mina liidust ei olnud lugenud mitte midagi absoluutselt nende pühi ega midagi kambris ei peetud ka, jäigi. Lähme edasi. Ja aga muidu peab ütlema nii kuidas mina märkasin, olgugi et inimesed olid omavahel head, sõbralikud ja kõiki õpetati, räägiti terved päevad läbi, räägiti. Aga ikka tundus sellist asja. Et igaüks tundis, et tema ei ole süüdi, aga naaber on ikka 15 igas natukene või ikka on. Et kaevustamine oli veres, senine hõng oli jah, igal pool sees need, kes tulivad ja kes ära läks, et nad ikkagi paistab igatepidi, et nemad olid. See mõte oli tal sees. Nii 21. novembril, siis võeti mind hommiku aeti üles, muidugi, see käib varakult, kõik seal käib kõik hirmus varakult või hilja öös varakult. Ja no ma neil seda labürint ei tea, kodaminud välja viidiga tahes, vanglahoovi aima tahan veel ühte asja, tähendab, siis käisid tööpataljonid, need olid kõik kulakute pojad välja saadetud pojad. Ja need olid pataljonides ja ükskord meie läksime sauna ja ma ei mäleta, mis asja. Me jäime stoppamisenovi pääle ja toodi terve masinatäis seda vormis, neid trööbati poissi. Ja siinsamas nad olid relvastatud vindid olid neil käes ja siinsamas käis üks hirmus madin, kisti need käest ära ja need kõik lõngad maha ja rihmad maha hoovi pääl talvi, talvine aeg või lumi oli maas, igatahes november oli lumi maas 37. aastal. Ja kõik läksid sisse terve masinais. Nähtavasti kohe üks grupp, mingisugune, kus, kes töötas ja hakkas siis neid, kes keda kohtusse viia koguma, korjama, kokku, Bristidest võeti seal, ma ei tea, kolm-neli inimest. Naljatlesime täiteid viidi mööda labürinti. Nojah, seal on, teate, need, seal on üldse niimoodi. Ristid on täiesti ristid, üks rist teinerist ja ristide vahel. See on tsaariaegne vangla kirik, seal selles kirikus olid uurijad ja administratsioon suurema administratsioon ja mis oli, seal oli hirmus suur ja raamatukogu, paistab, et seal oli tsaariaegseid, raamatuid ja siukseid siis niimoodi, aga seal näen korrust alt kuidagi on, ma ei tea, seal otseminekut nagu hoovi peal ei ole ja siis hoovist hoovist selle varanoki ronka ja siis mööda linna hakkasime, saan, ma ei näinud mitte midagi, seal trellitatud aknad, kinnised aknad. Kuna see üks paarkümmend inimest ja siis hakati neid kogutud inimesi jagama, keda, kuhu seal on juuli ja transport, sutt ja kohtud on ju hirmus palju. No ja mina siis, sattusin tribunali EVO Leningrad skiva Jenny tribunal. Sest 58. paragrahv paragrahv läheb tribunali alla. Ja minuga võeti ma ei tea, kolm või neli meest maa, aga igatahes seal olid niimoodi isemoodi kongid, seal on niisama niisama suur konk nagu see tool. Parajasti, et sa saad istuda. Ja uks tuleb sulle peaaegu et vastu kõhtu või vastu põlvi sule kinni, nii et mitte midagi seal pöörduda ei saa. Ja üks väike aken on ja üleval on seal üks see pirn põleb. Täitsa Cap. Palju ma seal kapis, issand, ma ei tea, igatahes ma jäin magama sinna. Äratasid ülesse ja kutsuti välja, ma ilmatu suur saal ja sees oli ainult publikuks oli ainult konvoi. Ja seda oli ka üks neli 50 inimest, maailmatu suur hulk oli, neid. Istusid, kõik istusid eraldi, mind toodi kohas valvuriga kõrvut. Mind toodi sinna tribunali ette, seal oli üks neli-viis meest. Küsiti family, Moosessoniga käib, sünniaasta, sünniaasta ei klapi selle pärast ja ma unustasin jälle, näete ütelda teile siis kui ma olin esimeses korpuses. Ükskord kutsuti mind õhta jälle välja, sinna kirikusse räägiti niimoodi ülekuulamisele. Ei, seal oli niisugune päris vaikne jutt ja räägiti niimoodi, vaata et sina tulid siia õppima ja elama, nagu sa rääkisid. Aga sa ei ole 16 aastat täis ja meie alla 16 aasta peame kõik tagasi saatma, kust nad on tulnud. Niimoodi. Ja nüid vali kas jääd siia, aga siis võtad kodakondsuse liidu ja paned ühe aasta omale juurde sünniaastaks, et see oleks 16 aastat täis. Seda afääri muidugi sellest aru ei saanud, milles asi, on? Kodakondsust 16 aastase poisi unele toppida, see ei ole loogiline vist, aga minul seda pähe ta ei tulnud. Aga peaasi oli see aasta juurde panna. Sellepärast seaduse järgnevad kaotala võisid 16 aastaselt anda ja. Siin oli see konks. Ja mina siis oma targa peaga muidugi kirjutasin alla 21. aastal sündinud või 20. aastal sündinud. Tegelikult oli ta 21. ja too korterite 15 aastat vana. Kuidas oleks juhtunud, kui ma ei oleks alla kirjutanud, kas oleks läbiklopitud sunnitud alla kirjutama või oleks Isidena taha, sa ei tulnudki siia kuna ei taha kodakondsust vastu võtta, et võis ka niimoodi olla minu pea seda jaganud ja ma seda aru ei saanud, aga igatahes ma kirjutasin alla. Niimoodi ja siis ma hakkasin rääkima, et ma olen 21. aasta siin ei ole dokument, sinu vallakiri on olemas. Ära valeta, nii. Kas tunnistad süüd ja tunnistada süüdiminaalsed Mei, et mind mind löödi, näete, käsi on veel, ta laas oli ära, aga ta oli paistes veel ja valuliselt, näed, käsi löödi puruks ja. Ja topiti sinna ahju vahele. Raaž provokaater. Valetad, provokaator. Ja seal oli naetavastvist prokurör trastriaatio. Ma ei tea, kes ma ei tea mitte ühtegi, kes oli esimees, kes oli prokurör, kes seal oli? Mitte mitte kedagi ei tea. Kas tribunali mehed istusid vormis? Farmis kõikjal farmis, kõik olid vormis, nii viis ministrid. Minul mingisugust muidugi kaitset ei olnud, sellest ei olnud mõtetki midagi ja sellega jutt lõppeski. Röögatas rastele lätt ja see provokaator ja, ja valetad ja muud mitte midagi, sellega olin Norri lõpp. Kuhugi mina alla ei kirjutanud, viidi minu välja ja otseselt ei loetud, ei loetud. Ja siis tulin teist korda, kutsuti mu välja. Needsamad mehed istusid seal ja see, kes mind seal provokaatoriks üldis, Kristo esinemised jäävad ja see jälle röögist trastele ja sellega asi lõppeski. Asi lõppes, topiti mind jälle sinna kappi ja mina väsisin ja ehmatasin sellest asjast ära niivõrd seal magama. Konvoi äratab üles, et poiss, kes ei teagi, mis juba tehtud, mina minagi midagi, ma ei tea. No kui sa ei tea, hea küll, pärast saad teada. Ja mingisugust kohtuotsustega määrustega mulle mitte midagi ei antud. Ja siis hakkas nende karistate jälle pealepanek, kogu korjamine mööda linna kokku, korjati kokku ja hakati vedama mööda linna laiali ja millegipärast Kriste mind vastu ei võtnud. Ma kuulsin seda nägenemist, kuda konvoi rääkis, et tema on ju siit nemad räägivad, ei, meie teda ei võta ja hakkasid jälle, et huvisid siia, kuhu vedada ja kuhu viia, mina ei tea. Ja igatahes pool ööd veeti ära ja siis lõppude lõpuks sattusin naistevanglasse. Mina tulin sinna. Esiteks silmad olid kõigil niisugused suured, imestasid ja siis korpus naivist tuli sinna aeg oksast otsib ja temal on see formulaar, mis minuga kaasas käib, mina teda pole näinud, ega temal seal Sostati vahib mulle näkku niimoodi ja ja siis anti komanda edaspidi asfadid, kaameri, embed, vabastati, need kambrid, naised olid niigi täiskiilutud ja lapsed karjuvad seal väiksed lapsed ja naised karjuvad seal ja siis neid veel tuubiti veel rohkem täis, aga igatahes minu kõrvalkamber oli vaba paremalt ja vasemalt igalt poolt ribaga. Ja siis hakkasid tulema need naised, üks tuleb pudrukausiga supiga koos Kuzesena kurje sõnu, valvurid, valvureid ja sast otsib ja Atkuudad, eneminakasin sissiga üle rääkima. Kust ma olen tulnud ja käest vahtisid nii imelikult otsa ja ja pärast oli see korpus laiali kõige viimane veel tuli majast, andsime kasu jess, jess, jess, jess-i ja see, et kassatsioon, saabunuse pesad. No minul sellest aimugi ei ole, kuidas seda kirjutades ei oskagi kirjutada? Mädatinti juriista prediaatila püssid ja järgmisel hommikul tõesti oli, jurist, oli seal ja mis sa sinna kirjutasid, mina ka ei tea, mina kirjutasin alla selle kassotsioonid saava ja tema ütles, et mulle oli antud 72 tundi kassatsioonikaebuse esitamiseks 72 tundi. Aga uisuotsust teadsite juba ei teadnud. Tema ei ütelnud ka. Ja siis tuli mingisugune korraldus, kustkohast ma ei tea. Toodi mu välja jälle sinna selle naistevanglahoovi pääle jälle selle ronka ja ristides. Ja ristides teise korpuse alla ja seal oli pikk koridor, läks ja kambrid olid ühele poole, ainult seda ma mäletan, topiti mu sisse ja siis ma teadsin, et see on kaamerast. Mispärast ma sinna sattusin, mina ei tea ja aimasin ise ütles, seal ütlesid, näed, juba, teretasid ilusti ja. Seal oli niisugune hirmus asi, et seal oli, tead, igaüks oli omaette. Keegi kellelegi ei rääkinud seal paar sõnaerud, mis räägid ja nurgast nurka nurgas nurka tammumine, kogu aeg, kogu aeg. Aga see teeb normaalse inimese hulluks kohe niimoodi. Mõni üksik, kes rääkis midagi muud, kui ohkas ja, ja, ja missi eest, mis tuleb. Need olid omadega mäel, kel oli kassatsioonikaebus, nagu minul selles kassas on, ei, ja Wells, Ron reserv Pamiir vanni veel. Aga kellel oli kassatsioonikaebus juba ära öelda, et ta oli ainult millal need, aga vot see oli niisugune asi, et väga raske, need olid surma mõistetud mehed, sõnumis kõige hirmsam oli ööpäevad, magasime, toodi süüa, ärkasime ülesse, sõime keretäis ja jälle maha magama ees ja see hakkas nii umbes kella. Umbes nii kella 10-st 11-st kella kahe kolmeni. Kõige hirmsam aeg. Siis viidi välja ja kuhu mitte midagi, see mineja ei teadnud mitte midagi talle ukse peale ei öelnud. Kuule, et sa lähed nüüd vabadusse, võta oma hilbud, kaaslasel praktiliselt polnudki mitte midagi või lähed hauda ja mitte midagi ei teadnud siis tema läks midagi järgi, Janced, kas ükshaaval või rohkem korraga ükshaaval, ükshaaval ja kuhu tema läks, ei teadnud. See, kes siia jäi, ei teadnud tema, mis temaga pärast tehti. Ja selline asi oli mul niimoodi, et mina 11 kuud istusin seal oktoobrikuuni 38 olin seal. See on kõige-kõige jubedam, selleks läheksid mehed Alliks ja, ja, ja nii et ma ei tea. Aga kui mina seal olin, nii kaua polnud seal keegi istunud, ma ei tea mikspärast, kas ma eksikombel sinna sattusin või vaadati tegelikult, kui ma saaksin 16 täis või, või ma ei tea, ei kujuta ette, mida ei kutsutud välja ka mitte midagi, no inimene eksisteerib või eksisteeri, sureb seal maha või suren, süüakse välja, kui suurepärane. Te mõtlesite seal? Nagu puuga pähe saanud inimene ainult elab tänase päevaga ja ei tea, mis on. Selline elu oli, seal oli vist arvates minu kõigil niimoodi? Ma olin liiga noor, oleks ma kaks 30 aastat vana, siis kindlasti. See on normaalne inimene, seda olukorda ei oleks, ei oleks välja kannatanud selle pärast juba su omad naabrid, kui nad käivad nurgast nurka, terved päevad läbivad. See juba paneb su närvi juba. Mina istusin nurgas seal ja. Ei teagi, ei oskagi ütelda, mille üle ma mõtlesin. Mille alusel ja kuidas ma sealt välja läksin, seda ma ei tea, aga ühel heal päeval kutsuti mind ka niisamuti välja ja mis huvitav, et selle kassatsioon saadab, mina selle peale vastust ei saanud, kutsuti ühel heal päeval välja ikka öös, käib öös alati kutsuti välja ja tulin mööda koridori jälle sellest suurest ruumist läbi. Ja tulin jälle sinna aupoja, siis viidi teise korpusesse sisse. Kõik kirbud olid kõigil juba läbi kulunud, niimoodi et mitte midagi ei olnud, meil oli täitsa vanglarõivastus. Ma kahtlen, kas see oli vanglarõivas, meil oli tera, pintsaku terapüksid olid jalas, kust saad mahalaskjate pealt ära võetud või, või olid need surnute varandus või jumal teab kes ja kuidas on. Aga igatahes nii et oma meil ei ole ühtegi ühtegi lippu, meil ei olnud. Tualetis käisime vabamalticemeid, valvur viis välja seal esimeses korpusele, niiet jumala pärast, et valvata, et ükski kusagilt kedagi teist ei näe. Asin teinekord vaatad mööda teistpoolt tiiva poolt, seal on niimoodi, tiib on jagatud parem pool ja vasak pool. Ja keskel on võrk, muidu viskasid endid alla, viskasid surnuks enese üks tiib, ma ei mäleta neid, kas oli teise korpuse esimene tiib vist oligi. Siin olid uurijate kabinetid ka. Tol ajal tehti niimoodi stoikat ja siis uurijas kirjutas, saavad eestlased seal see suuri suurise, kui ta ära tüdines, panin su siia selle ukse taha koridori koridoris valvur seisma ja seisad niipalju kui tema tahab näoga vastu seinast seina. Seisad, tund seisad 10 tundi, seisad Sudki seal läbi ja seal oli niimoodi mehed. Et saapasääred lõigati lahti, teejalg ei tulnud välja, ta niivõrd juba läks paiste juba. Eriti vatti seal seal, sõjaväelased, seal ma nägin seda kordoni kordoniülemat. Kes teid Kingissepas vastu võttis ja küsis, poiss, eksia tulid? Niisugune inimene oli. Ta nägi mind ka, kas ta tundis ära, seda ma ei tea, igatahes me vaatasime üksteise otsaga. Aga kuidas seal inimestevaheline suhtlemine oli, kas seal juba räägiti üksteisega ja räägid oma eluga? Siin räägiti vabamalt, juba räägiti kolhoosielust, kui ta seal oli ja, ja ja ma mäletan, üks sovhoosi direktorile, tema oli ütelnud, et sovhoos ei ole, rentaabel sai 15 aastat, aitas sellest juba. Teie õppisite siis nõukogude elu tundma vanglaseinte vahel Aino aas vangide jõutust. Ja ja muud mina minul mingisugust ettekujutust ei olnud, aga nii et igatahes ma enam-vähem volinike kultuursed ja haritud inimeste hulgas, see oli suur pluss.