Tere kuulama tervishoiu suurimad kulud tulenevad liikumisvaegusest seda kogu maailma ulatuses. Ühtaegu tuleb nentida, et Eestis on olukord selles vallas eriti drastiline. See on ka tänase argipäeva peateema. Vikerraadio stuudios on arstid Rein Jalak ja Gunnar Männik ning saatejuht Tiit Karuks. Kõigepealt tere tulemast vikerraadio otsestuudiosse. Tere. Saade toimub suuresti teie initsiatiivil, mis omakorda tähendab, et olete arstidena tunnetanud olukorra äärmist tõsidust. On see nii? Alustame võib-olla räinast. Jah, see on nii kindlasti, jaa. Jaa. Liikumisvaegus on tõesti ühelt poolt, et see kogu maailmas see probleem järjest teravamaks läheb, aga minu arust on Eestis see asi sellepärast terav, et ma sellest veel ei räägi. Miks me sellest ei räägi? Nagu öeldakse, hea küsimus, seda, seda peabki, peabki arutama, et miks me sellest ei räägi. Ilmselt on meie tervist ja tervise edendamise ja haiguste ennetamist. Täna seostatakse teiste prioriteetidega, kui seda on liikumisvaegus. Gunnar Männik, miks me sinu arvates piisavalt ei räägi sellest? Me oleme Kui vähenenud postsotsialistlikuks riigiks varakapitalistlikus süsteemis ja nagu Eesti riigile, nii on ka paljudel teistel analoogilistele riikidele suureks probleemiks liikumisvaeguse terviseprobleemid. Ma julgen öelda lihtsalt, et ei ole tõesti seda, teeme nii palju räägitud, võib-olla üks moment sellest on, millest on räägitud, on südamepäevad, mis tehakse see nädal aega, et sellest rohkem nagu mainitakse. Aga üldjoontes jääb see terviseprobleem, kui selline jääb tõesti. Millegipärast jääb ta nii-öelda Vähe aktuaalseks? No ajakirjanduse poolelt asjale läheneda, siis ma olen enesekriitiline, et ilmselt räägitakse sellest probleemist vähe, sellepärast et see ei müü. Aga väga paljudes väljaannetes nõuavad peatoimetajad, et teema peab olema atraktiivne, teemaga müüma. Aga teisalt tekib mul küsimus, et riigile tundub, et see on ebamugav teema, lihtsalt. Sellepärast riik ka nagu kuidagi häbelikult vaikib. Jah, kindlasti mõlemad momendid on, on õiged ja oleks nad võib-olla mingil määral ole omavahel seotud ka. Nii et kui sel ajal, kui parlament puhkab, siis, siis ei ole jälle lehelugejaid nii palju ja ja siis ei ole ka mõtet sellest sellest. D kirjutada, aga noh, riigi poolt kindlasti, sest ma just siia tulles mõtlesin niisugust momenti, et et kui need küsimus tuleb, et kes riigi poolt peaks sellega tegelema, et ega ma ma siis küll ei oskaks osata vastata, et milline ministeerium või, või milline organisatsioon on see kultuuriministeerium on sotsiaalministeerium. Olümpiakomitee ei ole nüüd riik, aga et kelle vastutusalasse kuulub kõige kummalisem, et see on ka reguleerimata või haigekassa tervise edendamise ja haiguste ennetamise osa, et kelle Allase kuulub? Me tegelikult selle juurde veel jõuame, saame, aga ma hakatuseks ütleksin oma seisukoha, et minu meelest ei peaks ütleme, kultuuriministeerium üksi sellega tegelema, siseministeerium on kutsutud ja seatud, ütleme, spordiküsimustega tegelema, aga on veel mitu ministeeriumi, kes, keda võiksin muidugi kaasata, kes peaksid kaasa lööma, üks oleks minu arvates Haridus-Teadusministeerium kindlasti üks oleks kindlasti sotsiaalministeerium, kaitseministeerium, kaitseväe, olete nõus, mina olen. Aga läheme edasi, see omasoodu. Üks väga suure ohumärk on minu meelest kaitsejõududesse aega teenima siirduvate poiste füüsiline konditsioon ja nende tervis. Mul ei ole praegu täpseid arve, aga noh üsna suur arv on juba neid poisse, kes tegelikult tunnistatakse kõõdmatuteks midagi nad kaitsejõududes teenida. Ja suur hulk on ka neid poisse, kes tegelikult on üsna igerikud ja kuidagimoodi ja selle kaitsejõudude teenistuse läbivad. Et nende tervislik seis kokkuvõttes on ikka väga kehv, mida see näitab? Eks ta seda näitabki, et tervise töövõime neil neil väga kehvad on. Jaa, aga kui ma toon näiteks selle, et need, kes peaksid olema oluliselt tugevamad, ehk need noored, kes sporti teevad ja kui meil siin kolme-nelja aasta hästi põhjalik teadusuuring näitas, et et nii-öelda terve ja et sa oled terve ja treeningut korralikult, et kui see protsent ainult 26 on ehk ehk iga neljas, et siis, siis on see probleem ikka ikka päris suur ja, ja see on siis tervem osa, meie noorsoost. Aga kaitseväe probleem, et see on seal veel teravam probleem. Aga jah, need otsest vastust küsimusele, et millest see tingitud on, seda peab täiesti mõtlema. Täiendavalt nii palju võin öelda, et väga palju sõltub ka sellest, milline on meie hariduspoliitika, pean silmas koolis just kehalise kasvatuse osas. Sellepärast et kehaline kasvatus peaks hakkama juba lasteaiast peale, mitte ainult esimesest klassist ja seda peaks suunama lapsevanemad ja peaks ka lasteaiatöödes olema inimesed konkreetselt, kes on õppinud kehalist kasvatust just sellises vanuses, nagu lapsed siis on. Ja siis lapsed jätkavad kehalise tunde nii koolis ja kusjuures ei ole mitte, ei piisa tegelikult kahest kehalise tunnist nädalas, vaid on tehtud uuringut, minu teada Saksamaal kuskohas on isegi kolm kehalise tundi nädalas on saadud tunduvat edu selles valdkonnas just õppinud õppimise osas. Et mida rohkem nii-öelda on kehalise kasvatuse tunde nädalas, seda parem on laste õppeedukus. Aga meil kahjuks on kurb tõsiasi selline, et ei jätku esiteks õpetajaid. Teiseks ei ole kohtagi, kus kohas ütleme teha, kuigi see on kõige väiksem, kui tahetakse teha, siis alati leitakse. Aga kõige kurioossem on lugu selline, et hiljaaegu ma kuulsin, et isegi teatud koolides Eestis ei ole programmis sees üldse kehalist kasvatust või on see väga episoodi? Son Surd, see on täielik absurd, muusikakasvatus on, aga kehaline kasvatus ei ole ja siis me ei imesta üldse, sellega lähed, miks meie keskkooli või ütleme, gümnaasiumilõpetajad, kes nüüd peavad ka sõjaväkke minema, et kui teha seal tervisekontrolli, eks, et nende seisund on selline, nagu ta on. No see võtmeperiood ju tegelikult lapse arengus ütleme, lasteaiaaastat ja esimesed kooliaastad, seal võib suuresti välja kujunenud ja tema mentaliteet ja teiseks me peame lähtuma sellest, et tegelikult lastel, selles eas on ju suur loomulik liikumisvajadus ja seda peab lihtsalt rahuldama. Jah, ega neid momente on, on siin palju kindlasti see, et elu on mugavamaks läinud. Et vanasti kooli minna mindi, mindi jala, nüüd ema, isa viivad hommikul autoga ära. See, et elu koondub järjest rohkem suurlinnadesse. Ta nakkus olla, et kaheksa üheksakordsed majad on, kus sa ikka seal kõnnid naa, saal ootavad lifte, töötaks nüüd, et saaks koormusega hätta, sest sest need kõik elu mugavamaks minek ja, ja kõik see on oma oma jälje jätnud ja ega jah, neid, neid probleeme on siin hästi palju. Aga enne kui siin natukene ajaloo peale mõtted läksid, et meil on täna ka veel kuidagi see mentaliteet, et kõik, mis Vene ajal oli, et kõik oli, oli paha aga näiteks spordiga ja tervisega seotud, et ma küll ütlen väga julgelt, et see, et paljud asjad olid reguleeritud ja seaduste juhenditega paigas ja, ja asi toimis, toimis, toimis tunduvalt paremini. Aga noh, täna on, paljudel aladel on kuidagi seal vastutus on on nii-öelda kaugemale hajunenud, hajuma, tjah kaugemale delegeeritud ja, ja keegi ei vastuta ja ja, ja, ja siis tekibki selline olukord, et igaüks ise otsustab, et noh, ma ei kujuta ette, kui niisugune olukord oleks näiteks panganduses. Aga, aga millegipärast ta tervise ja liikumise ajal spordiga seotud valdkondades on niiviisi. Rein, kui ma küsisin, mida näitab ütleme, kutseealiste poiste nõrk füüsis, siis ma tegelikult seda vastust ootasingi, et kas see on nüüd kas see on nüüd, ütleme, uue iseseisvusaja arengute teatud tulema, nii et võib öelda, et vist on. Jah, tundub, et, et vastasena ära niiviisi. Nõnda kuivõrd on küsimus nüüd selles, et üleminekuriigis on inimene ja perekond sedavõrd ametis toimetulekuga et aega liikumisharrastusteks lihtsalt napib nii vanematel kui ka vanemate kaudu lastel. Või on küsimus rohkem selles, millised on inimeste väärtushinnangud praegu, mis te arvate, kumb? Kumb pool on nagu olulisem, tähendab, jääda nüüd selle aja küsimuse taha, minu meelest see on petmine, kui tahetakse teha, kui tahetakse hoolitseda oma tervise eest siis leitakse selle ka kindlasti hoolimata sellest, kui raske ka eluga on kasvõi kõige elementaarsem asi, et sa oled hommikvõimlemist. Sa oled 15 minutit teed enda jaoks selle jaoks, et sul näiteks oleks selg terve, ütleme kui sul on ka selle probleemid või või lähed sa metsa alla jooksma või leiad mingisuguse muu mooduse, sa ei pea olema alati kollektiivis, sa lähed lihtsalt välja värskesse õhku võtet, kiirkõndi, kepikõnd, mis on Põhjamaades ääretult populaarne ja ka meil, võib-olla ma loodan, hakkab saama. Või lähed jooksma kuskile või mis iganes talvel suusatama, see ei võta tükki küljest ära ja see tunnikene, mis sa enda tervise heaks teed see hiljem topp mitu-mitu korda sulle kasu. Aga kui stress on hommikul nii suur, et lihtsalt inimene on inimene on alla andnud, sellele leiab, et noh pean tööle minema nüüd ja et lihtsalt ei jaksa seda hommikvõimlemist teha või kuidagi noh, eelkõige on siin loomulikult psüühika tagasi. Jah, eks ta siis kasutab selle stressi raviks lihtsalt valesid ravima ei oska, aga liikumine ja spordi tegemine on tegelikult stressi vastu. Need nii-öelda ravim number üks. No mina väidaksin üldiselt, et vaba aja sportliku veetmise napid võimalused on eeskätt ühiskondliku väärtushinnangu või tegelikult selle puudumise vili. Konkreetselt Eestis. Ja ma olen olen ka oma mõtetega rohkem rohkem sealpool ja teie mõlemaga nõus, et et pigem see vaba aja puudumine on sellinne ettekääne, et Ta ennast liigutada ja mitte midagi teha ja kindlasti on see väärtus hinnangutes, aga, aga ta on, ta on pigem selles, et et kuskilt poolt noh, ilmselt riigi poolt ei ole rahvale neid väärtushinnanguid osatud või pigem öelda tahetud kujundada. Et ma alati mõtlen selle peale näiteks Saksamaal, et miks nii palju rahvast näiteks pühapäeva hommikul läheb jooksma mitte maratoni jooksma, aga tehakse mingi rahvajooksja, kui, kui seal võtab osa 10000 20000 30000 inimest, et, et miks, miks nad lähevad ja olin ka Saksamaal eelmisel nädalal esitasin esitasin selle küsimuse ühel kohtumisel nii Saksamaa spordiliidus kui ka kui ka Kölni Ülikoolis Kölni spordiülikoolis ja noh, head tuttavad olid, aga nad vaatasid mind niisuguse näoga, et, et et noh, et äkki, eks räägid valesti või esitad mingi vale küsimuse. Või sain valesti aru, sain valesti aru, aga no seda ma ei usu, et on valesti aru, sai. Väga et, et nendel on, nagu see, see etapp on läbitud ja, ja ütlemegi siis, et nad ei oskabki mu küsimusele vastata, et kuidagi on, need need väärtushinnangud on, on pidevalt niiviisi kujundatud ja, ja need on nagu rahvale omaseks saanud. Aga mis ei anna küll, et isegi kui Kölni spordiülikoolis anti mulle kaasa selline õppeplaan, kuidas üliõpilastele mida õpetatakse ja hästi paks raamat ja siis hakkas natukene mõttetööle, et, et miks see nii on, aga, aga see läheb kõik tasapisitasapisi kujuneb. Kuidas üliõpilastega lood on, sa, Rein, oled ka Pedagoogikaülikooli professor. Selles mõttes, et kas nad sporti teha ja milline on nende, ütleme selline silma järgi vaadates selline füüsiline seisund. Ei kehakultuuriteaduskonna kohta ütlen küll, et on, on hästi korralikud. Et teevad sporti ja tunnevad, tunnevad asja vastu uuesti huvi ja siis ma veel loen loenguid regratsiooni erialale ja siis algul oli ka selline tunne, et üritaksid spordist üldse mitte rääkida, kuna millegi muuga on tegemist ja siis selgub, et enamus on aktiivsed sporditegijad. Aga, aga see tundub isegi niiviisi, et tudengid on, on niisugustest teemadest väga huvitatud ja ja nad nad kindlasti tahaksid seda seda tulevikus rakendada, aga meil jah, paraku nii omadega. Raadiosaates räägime ja nüüd ma nagu esimest aastat võib-olla neid teemasid pedagoogikaülikoolis loen ka, aga jääb niisugune mulje, et ega seda ei ole väga isegi kehakultuuriteaduskondades räägitud, jääb selline mulje. Lasin täiendada nii palju, et, et nagu ma ütlesin enne, et saate alguses, et me oleme nii-öelda postsotsialistlikus ühiskonnas praegu varakapitalismis ja meil on suur plejaad Eestis inimesi just meesterahvad, eriti aasta kolmekümnendates aastates, kes tahavad tohutult karjääri teha, töötavat 24-st tunnist 20 tundi, võib-olla neli tundi magavat, mõni magab isegi asutuses. Ja, ja, ja aga kuhu jääb see see tasakaal, nii et sellest, et sa pingutad seda vaimu, aga füüsised maha jäägu, füüsis jääb maha, siis määrime, imestame, et 30 aastates meestele libatekivad tunduvalt siin südame-veresoonkonna haigused kuni infargini välja. Ja ennast täiendavalt veel tihtipeale sportide tegemiseks pole aega, aga küll on aeg-ajalt piitsutada ennast veel ergutitega. Ja südame-veresoonkonna haiguste Poolas on Eesti esirinnas nii-öelda 53 protsenti sellest suremust. Ta on südame-veresoonkonna haiguste hulka viimaste aastate unega näidanud niimoodi. Aga kuidas postsotsialistlikust riikidest on, noh, kui me võrdleme kasvõi kasvõi ütleme, lätlaste, leedulaste Sloveenide, horvaatide et kuidas, kuidas südame-veresoonkonna haigused selles olla seotud? Tähendab, seal on, kuna meie oleme, eks ole esirinnas Euroopa liidus, siis ta, see on selge, et nendel on see protsent väiksem, kuid mul ei ole andmeid selle kohta, palju see on, aga ma tean seda, et tavaliselt keskmisel ütleme siin Rootsis ja Skandinaavia riikides on see protsent 30 kuni 35. Eestis läheb enamus nappidest ressurssidest tippspordi edendamiseks son täiesti loomulik, et meie eneseuhkus ja eneseteadvus sõltub suuresti sellest, kui edukad me oleme spordis. Noh näiteks ma usun, et väga eestlased olid pettunud, et Atlanta olümpiamängudel 1996 ei tulnud ühtegi medalit. Ja samas eks ole järgmised olümpiat. Sydney 2003 medalit Salt Lake City 2002 kolm medalit Ateena 2004 kolm medalit. Hästi selge, et rahva eneseteadvusele mõjub see positiivselt. Ja see, et enamus ressurssidest läheb tippspordi edendamiseks, on postsotsialistlikes riikides täiesti täiesti normaalne hargnevaid. Tüüpiline. Postimehes, 21. juulil ilmus Eesti sporditeabe sihtasutuse projektijuhi Sven Sommeri artikkel, kes siis samuti seda teemat käsitledes. Sellise mõttekäigu pani kirja ennast pidevalt muu maailmaga kõrvutada armastav ning teatud alaväärsus kompleksi põdev eestlane võiks vaadata neid edetabeleid, kus me maailma või Euroopa mastaabis esirinnas olemas suitsetamine, alkoholism, narkomaania, HIVi AIDSi levik, elanikkonna tervislik seisukord, eriti südame-veresoonkonna haiguste osas, rahvastiku progresseeruv vähenemine ja saab Sven shammerat loetletud probleemidest on enamik, kui mitte kõik otseselt või kaudselt seotud liikumisharrastusega. Mis te arvata, et miks need kaalud sellised on tippspordi kasuks postsotsialistlikes riikides, kas ongi tegemist sellega? Noh, nagu ma ütlesin, et on lihtsalt eneseteadvuse turgutamiseks tarvis medaleid ja tarvis, et noh, ütleme 90 protsenti aurust läheb kübsurdile. Jah, eks ühelt poolt kindlasti spordiriigi tugevust näitavad just just tippsportlased, aga mina nagu ei ole neid kahte asja üldse vastandanud. Tippsport ja siis liikumisharrastus või tervisesport või vaba aja sport, tants, terminit asutame, et mina vastandaks pigem seda, et et see, mida meil tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks nimetatakse, et see koos ja, ja teiselt poolt need tervisesport liikumisharrastus, et see tasakaal on paigast ära. Et tippsport kindlasti ta peab oma oma raha saama ja aga, aga just just see osa ja ma nüüd lugesin silmadega üle, et, et millised prioriteedid nüüd järgmiseks aastaks näiteks rahastamisel on riiklikus programmis ja noh, minu jaoks olid sellised keerulised terminid seal. Ega ma ei oskagi, neid näitasin praegu nimetada, aga liikumisvaegusega seotud probleemid olid küll väljas samuti ka ka vist olid väljas toitumisega seotud probleemid vale toitumisega. Et et ei taha nüüd nagu vastandada otseselt ka nende Nende otsustajatega. Aga pigem on probleem meil selles, et siiski mingi kitsas ringkond teeb teatud otsused ja, ja nad ei, nad ei vaata väga seda seda rahva rahvatervise seisukohalt, et pigem vaadatakse, kas oma oma huvid oma oma mõttemaailma seisukohalt. Sest noh, kuidas saab selline asi olla, et et meil liikumisvaegusega või, või tervisespordiga nüüd seotud seotud suurim probleem noh, sisuliselt ei rahastata. Sest ja rahastatakse küll keegi vaidleks kohe praegu vastuvõistluste korraldamist. Aga võistluse korraldamine ei ole, ei ole siiski täna veel väärtushinnangu kujundamine. Aga noh, sellisel puhul Öeldakse, et see on, see on kellelegi kasulik. Miks see Gunnar sinu arvates niimoodi? Kellelegi kasulik, ma hästi ei taha seda uskuda, see on võib-olla kasulik tippspordile, sest ta saab rohkem lihtsalt raha võib olla, et tervisesport on jääda nagu tahama Obamale. Aga mis puudutab riigi nii-öelda osalus, siis riik peaks nagu omavalitsusi rohkem toetama rahalises mõttes, et omavalitsus ise siis nendes oma rahakoti piires saaks nii-öelda turgutada oma piirkonda nii-öelda inimesi. Ja kõige lihtsam on näiteks need terviserajad, mis tehakse, mis praegu on juba tehtud ja varem tehtud on ja ja ma loodan, et tehakse ka edaspidi, et see on kõige kõige lihtsam moodus noh, ütleme midagigi omavalitsuses teha, et ei pea alati tegema mingisuguseid suuri, võimsaid ja staadione ehitama, sest see nõuab tohutuid investeeringuid. Aga kõige lihtsamad näiteks on terviseradade tegemine ja sinna inimeste suunamine Samas ongi teada, et enamikus arenenud Euroopa riikides kohalikud omavalitsused rahastavad sporti palju suuremal määral, kui ütleme, nendes postsotsialistlikes riikides, kaasa arvatud Eesti. Ja siin ongi see lähtepunkt, et omavalitsused ei saa lihtsalt rahastada, kuna omavalitsused on väga vaesed. Kas see on kindlasti nii täna veel ja aga aga ilmselt on ka need prioriteedid teised ja, ja ega rahaga on ka niiviisi, et, et üks eraldab järgmisele, see annab jälle edasi jälle edasi jälle edasi, nii et ega küllata palju on on ka ka riigi raha, kus, mis, mis nii-öelda liigub. Ja, ja kui need kuskil kõrgemal pool noh, julgetakse üks otsus ära teha. Et, et see, need vahendid on selle jaoks ja kõik, aga kõik saadavad selle kuhugi kuhugi edasi. Nii et seda võib ka ka seda PD asju vaadelda. Aga noh, selge, selge see, et meil täna ei ole, need rahalised vahendid ei ole, ei ole veel nii suured, aga kui veel kord jah korrata seda liikumisvaegusega seotud tervishoiukulud on maailma suurimad, siis, siis on ikka asi natukene pehmelt öeldes natukene viltu. Samas, ma rääkisin pikalt laupäeval Indrek Pertelsoniga, Indrek Pertelson tegelikult üsna tuliselt praegu käibel olevat rahastamismudelit spordi rahastamismudelit Eestis kaitses, et tippspordile on tehtud suur suur eelis nagu siin. Noh, ma ütlen, et see on Eesti mudel, aga Soomes on, ma tean, et teistpidi jälle tervisespordile on rohkem pandud ja, ja tippspordile vähem ma ei tea nüüd, kuna aga rahakott on ikkagi suhteliselt väiksem võrreldes näiteks Soome vabariigiga. Et ta niimoodi on, aga minu mind kurvaks see, et lihtsalt tervisespordile, kui sellisele on lihtsalt riiklike puga riigi poolt lihtsalt väiksem toetus. Et võiks rohkem tõesti pöörata tähelepanu rahva tervisele. Tähendab siin on selles mõttes ilmselt proportsioonid paigast ära, et me tegeleme tagajärgedega ja tegelikult need rahad, mis võiksid minna ennetamiseks, lähevad tegelikult palju suuremate summadena tagajärgedega võitlemiseks. No ma mõtlen, et sotsiaalministeerium läbi tervishoiusüsteemi peab palju rohkem raha kulutama, peab mõni teinegi ministeerium kulutama palju rohkem raha. Et kui suunata need rahade ennetavasse tegevusse, siis siis oleks minu meelest see kasutegur märgatavalt suurem. Ja ma, ma täpselt samamoodi just mõtlen, et, et ütlen veel kord, et ei taha vastandada tippspordi rahastamist ja, ja tervisespordi rahastamist, vaid mõlemad mõlemad peaksid peaksid seda veel rohkem saama, aga et see tervisesport ei oleks konkurent mitte tippspordile, vaid vaid ta on konkurent, just nii nagu sa sa mainisid, et et pigem pigem jah, see, see jääb nagu võib-olla riigi poolt Caniivised üritatakse enda kaelast selle ära anda üks spordirahaga ikka, et mis te annate siis tippspordiga nii palju. Aga, aga tegelikult täiesti õige, see peab tulema teistest vahenditest. Just ongi, mis on prioriteet, selles on küsimus. Olen täielikult samal arvamus doktor Rein Joakuga ja ja see puudutab ka haigekassat, eks ole, haigekassa rahastab meie haiglaid patsiente selle jaoks, et tagajärgi likvideerida, aga me just sedasamust seda profülaktikat, vot sellist asja, seda jääb liiga väheks ja mida rohkem seda profülaktikat teeme, mida rohkem me teeme tervisesporti, seda suurema tõenäosus, et ka lihtsalt haigekassa neid rahasid kulutatakse vä. Ei ole sotsiaalministeeriumile vaja nii suurt eelarvet, ütleme tervishoiu osas, kui meil on, kui meil on eeltöö tehtud, tegelikult see, et inimesed liiguvad tervemad, lihtsalt. Jah, kuigi see annab väga palju geneetiliselt inimesel määratud, eks ole, palju, kui kaua ta on terve, aga, aga, aga, aga selge on see, et kui inimene tegeleb regulaarselt spordiga, siis temal need terviseprobleemid kui tekivad, mis on juba geneetiliselt ette antud, need tekivad tunduvalt hiljem. Liikumisharrastussport on praegu Kultuuriministeeriumi valitsemisalas, saate alguse osas natuke puudutasime seda ja ilmselt on siin üks d ka see, et nii tippspordi kui ka tervisespordi valdkonnas teeksid koostööd kultuuriministeerium, pluss veel kolm ministeeriumi, Haridus-Teadusministeerium, kaitseministeerium, sotsiaalministeerium ja Gunnar lisas siis nendele veel ka haigekassa ja see oleks ilmselt optimaalne lahendus. Jah, oleks kindlasti, aga kui nüüd nii mõelda nagu kuidas, kuidas alustada, et võib-olla just kuidas alustada mingi mingi nõukogu, kus valitsuse juurde luua võte, mis esialgu võiks, võiks selline laiem olla, et kõik probleemid nagu teadvustada, sest ega ega mis me ka praegu räägime, et ega keegi pole otseselt süüdi selles vaid, vaid võib-olla ongi selles, et selline koostöö koostöö puudub. Ja, ja siis võib-olla pärastpoole selline selline kitsam kitsam nõukogu, et kelle, kelleni, et siiski ka ka riik aktsepti sööriks. Aga nii nagu saate alguses oli, kõik on ära hajutatud, kõik laiali, aga kokku ei tule, tule keegi. Kui spordis on vähemalt see, et kokku tullakse siis, kui väidetu ta olla, kui võit käes, on, aga, aga tervisega tervisega ei ole ka niiviisi. Et võib-olla kuskilt kuskilt siit peaksid alustama, aga, aga noh, ma tean, et kultuuriministeerium tahab seda teha. Aga samas jälle, kas teised seda aktsepteerivad, kas riik kuulab seda, kas on riigile riigile oluline, et mingi nõukogu võib kokku tulla ja arutada ja võib-olla lõpebki asi sellega, et ega see alustamine on alati alati raske? No üks moment on minu meelest ka veel, et kui naasevad Eesti sportlased olümpiamängudele tippvõistluselt medaliga, siis poliitik tahab alati olla nende kõrval ja kui poliitikud nende nendega koos pildil siis on ka selline tunne, et noh, ka Eesti ütleme riik on kaasa aidanud tugevasti sellele, et meie sportlased on medalil, aga otseselt ütleme, kui inimesed on terved, inimesed tegelevad spordiga. Kui mentaliteet on selline, et tervisesport on võetud prioriteedid, siis nagu otseselt ükski poliitik sellega pildile ei pääse. See on kindlasti üks üks põhjus ja ma olen ka sellist repliiki kuulnud, et soomlased ei saanud sellepärast nüüd Ateenas medaleid, et oli ka palju raha, antakse rahvatervise tugevdamist. Ja muide, selline seisukoht on Eestis väga levinud ja mina olen kuulnud seda, mitte ühelt inimeselt, aga ma olen kuulnud seda ikka väga mitmelt inimeselt ja ma olen kuulnud inimeselt, kes tegelikult kes, kes on arukas ja mõtleb tegelikult ka positiivselt, aga, aga minu meelest noh, see on kuidagi pahupidi pööratud mõtteviis. Nojah, tähendab ja ma räägiksin Eestis on tohutult firmasid-asutusi ja juhin tähelepanufirmajuhtidele, et võib-olla nemad nii-öelda oma kollektiivi raames siis mingil muul moel siis agiteeris oma töötajaid selliselt noh, et mida rohkem tegelevad tervisespordiga, mida, mida vähem on nii-öelda haiged, seda vähem nad puuduvad töölt, eks, ja see on ju igati kasulik selles muu maailma ammu sellest aru saanud ja, ja ma arvan, et on viimane aeg ka meil Eestis nii-öelda varakapitalistlikus ühiskonnas sellest aru saada. Sven Sommer nimetatud artiklis Eesti sport, kui piisa torn teeb ka ühe sellise huvitava mõttekäigu, ütleb nii, et näiteks Rakvere võib ju olla uhke Eesti suuruselt teises spordihoone üle kuid tegelikult on olukord kurb, sest uus spordibaas ei lahenda kohaliku liikumisharrastuse probleeme. Noh, mingil määral lahendab, sest seal on võimalus ka natukene tervisesporti teha. Ja noh, näiteks hiljaaegu avati Kohila uus spordihall, mis tähendab seda, et talveperioodil siseperioodil õpilastel on võimalus kasvõi oma kehalise kasvatuse tundides olla nüüd uues spordihallis, seal on 60 meetrine rada, seal on pallimänguväljakud, sel määral see lahendab, aga Sommer teeb siis siit järelduse, et pigem peaks selle raha investeerima uute odavamate ja suure läbilaskevõimega, spordibaaside ja liikumispaikade rajamisse ning renoveerimisse ning liikumisharrastuse organiseerimiseks alalist alasesse koolitusse. Ja ka oleks oluline leida vahendeid, et alandada spordibaaside üürija piletihindu, mis nii mõnelgi puhul juba Euroopa taset ületavat. Sport peab olema kättesaadav kõigile võtmelause. Viimane olete nõus selle mõttekäiguga. Väga nõus, aga lisaks veel selle juurde, et kõikides nendes kohtades on kindlasti läheduses, on metsa ka ja kõikides kohtades talvel kui meil sajab lund, siis sajab seal ka lund. Tahan öelda, et, et saab ka alati jooksmas käia, saab suusatamas, ujumas käia, aga ei ole alati mõtet, mitu aastat oodata. Et äkki tehakse meile meile mingi asfaldiväljak või rada, esimese käigu saab, saab juba, saab niiviisi alustada, aga, aga siit veel kord see nii-öelda pahupidi probleem, et miks me seda siis ei tee? No see jääb jälle inimeste tahtmise taha võib-olla et ei ole seda nii-öelda spordipisikut sees mida, mida just peab lasteaialastest alates kasvatama. Aga oletame, et Eesti riik muutub üle tervisespordisõbralikuks tajuvad probleemi prioriteetsust, noh, mida on küll raske oodata, aga noh, oletame, nii et kui palju kulub teie arvates aega mõttelaadi muutumiseks, et me mõtleksime nii nagu Saksamaal, kus sinu küsimus teatud hämmingut tekitas sakslastest, et me mõtleme nii nagu Soomes. Kas see on viis aastat, 10 aastat, 25 aastat, viis 10. aastate. Oi kõige raskem küsimustena et kui toimuks midagi hästi, kardinaalselt, et kui, kui me kõnnime linnas ringi ja noh Firma reklaami reklaami ei näe või suitsufirma ja näeme, näeme seal mingit jooksjat või kuidas, mitu, kuidas harjutada, mitu minutit teha ja kui meil kogu aeg on, on kirjandus, kui meedia aitab sellele kaasa. Ma arvan, et ei lähe väga kaua aega, aga see nõuab sellist sellist hästi julget otsust, sest pigem. Ma nüüd ei tea neid riigiotsuseid, see teema, et neid tervise edenduse rahasid, et nagu uude uude eelarvesse, mis aasta alguses lubati panna, et pigem oleks võib-olla kas nagu esimestel aastatel, ühesõnaga sellega rohkem nagu finantseerida seda väärtushinnangu kujundamist, et inimesed, inimesed saaksid teadmised, nendele tuletatakse kogu aeg meelde ja, ja siis pärast hiljem juba nii-öelda järgmisest astmesse järgmisel aastal, et suuremad summad siis sellele, et ta saab jooksusussid osta või, või, või midagi muud, et et see tuleks teha selline teavituskampaania. Tuleks teha hästi võimas, sest AIDS i annetajad, onju ta suutnud. See, see eelarve on ju suurem, kui kui tervisespordieelarve. Aga see on jälle tagajärgede eelarve, eks ole, juba mitte ennetamisel aru, jah, paraku küll. Vabandust ja ühiskonna väärtushinnangud tähendab, selles osas peame alati endale selgeks tegema, et number üks on ikkagi inimese tervis. Ja kõik ülejäänud tulevad lähtuvalt sellest, kui sul ei ole tervist, ei saa mitte midagi muud ka teha. Ja, ja eriti see puudutab nüüd praegu just selles varakapitalistlikus ühiskonnas. Kes peaks selle teavituskampaania tegema, millest Rein Jalak rääkis praegu või milline see teavituskampaania peaks olema, kust peaks initsiatiiv lähtuma riigi poolt? Ja seda ma ütlen, kindlatud riigi, puht see tuleb, see tuleb ülevalt ülevalt poolt, peab peale hakkama. Ja noh, arvan sellist skeemi nagu enne pakkusin, et mingi mingi sellise nõukoguga, kes tuleb kokku ja kogub mõtted kokku ja otsustab, võtab kõik punktid läbi ja aga siis tuleb niiviisi, et, et noh, nii naljaga pooleks nagu Vene riigis, et siis on selleks et et kui see jälle hakkab, see nagu spordimudel on, et kõik kuhugi eemale saata saata, et sina seda sina seda jäi, see asi ei toimi, siis seal tuleb päris jõuliselt tuleb seda seda teadvustada. Kas nüüd see näitaja selle su praeguse küsimusega haakub, aga, aga ma küsisin Saksamaal veel ka sellise küsimuse, et kuidas näiteks ajakirjadest tehakse, tehakse see valike reklaam, puudutab seal mingit tervisespordiga seotud probleeme, aga aga noh, ei ole näiteks alkoholifirma reklaam või ütlesid, et see ei tule kõne allagi ja siis ma küsisin, nagu nad maksavad, rohkem. Ikka ei tule kõne alla, see oleneb toimetusest Diana jõneljel jälle sama mulje, et ma ei saanud üksteisest aru. Aga meil ju see ei ole nii. Gunnar sinu arvates kui kaua ütlema selle inimese teadvuse muutmiseks mõttelaadi muutmiseks võiks aega minna ja kassa Reinusele mõttekäiguga, et peaks mingisuguse sellise algatava nõukogu looma. Oled nõus? Põhimõtteliselt küll jah, et seda sellist asja veel ei ole siin ja see peab algama, algama tõesti riigi tasandilt, riik peab teadvustama seda asja, et mitte siin organiseerima ainult massilisi rahvajookse tuhandetele inimestele, mis võivad lõppeda sisak surmaga. Vaid noh, ikkagi nii-öelda noh süsteemselt paika panema selle, selle probleemi ja, ja ma lisaks veel sellele, et toonitan siin, et asutuse juhid peaksid rohkem ja rohkem tähelepanu pöörama oma asutuses oma firmas olevatele töötajatele, et kuidasmoodi nemad teevad, mida nad teevad, kas nad teevad ja vastavalt siis ka nii-öelda käituma ja olema nende töötajatega, selge on see, et see karastab inimest teeb inimese tervemaks ja see on ainult kasu sellele. Firmade töötajad Riigikogu liige Jürgen Ligi, Reformierakondlane on teatavasti ise väga aktiivne, tervisesportlane jookseb, suusatab, on vist Tartu suusamaratonidel kaasa teinud, on, on minu teada ka pikamaajooksudel kaasa teinud, aga tema arvamus on küll selline, et, et kõik peab algama konkreetsest inimesest, ütleme, et riik võib-olla ei saa talle seda mõtteviisi ette sööta, aga siin tahaks lugupeetud parlamendisaadikuga mitte nõustuda. Tähendab riigi toetus peab minu meelest raudselt tugevam olema, kui ta praegu on, aga põhimõtteliselt see see idu nii-öelda selle selle tervisespordi tegemiseks ja üldse spordi armastamise, see peab hakkama maast madalast. Kui sul seda sissiga süstitud ei ole, siis nui pooleks, see väga raske on seda inimest liikuma panna. Ka ta põhimõtteliselt on õige, et ega ma ma vastu ei ole ega algabki inimesest, ainult need täna on küsimus see, kuidas see teave selle inimeseni jõuaks, et see, see on nagu teine klass, aga esimene klass tuleb läbida ja vot see on nüüd suur probleem, et kuidas talle siia nii-öelda kõrvade vahele see kohale jõuab ja siis ta oma perekonnale edasi annab ja ta ütles, et see esimene osa tuleb, tuleb lahendada, aga kindlasti algab inimesest. Kunagi. Aga kas me seda mõttelaadi saame muuta, ütleme sellised tervisespordi kasuks ja liikumisharrastuse kasuks, ütleme olemasoleva summa raames, millega sporti rahastatakse, ma natuke natukene kahtlen siis ikkagi see rahastamine peaks suurenema. Ja, ja seda kindlasti sest ühelt poolt see tähendaks juba praegu ju, et Me peame kelleltki mingit raha ära võtma kui, kui ma seda muutma hakkama, nii et rahastamine peab kindlasti muutuma. Aga samas, ega kui, kui see see harimise etapp või see teadvustamise etapp on läbitud ja, ja inimesel on harjumus harjutada, liikuda rohkem, siis ei ole ka võistluste korraldajatel nii raske, sest praegu ma arvan, et ei ole vahe selles, et Eesti on väike riik ja, ja keegi Saksamaa või või Inglismaa on, on suur riik, aga Londoni maratonil osaleb 40000 jooksjat. Hamburgis oli vist 30 ja kas Frankfurt oli oli 37000 või olid nad saksa omad, vastupidi, aga noh, 30 40000 vahel võtab, võtab osa ja ja noh, jätame praegu selle selle riigi riigi suuruse antud juhul kõrvale, sest samal ajal jooksega mujal ja hästi palju. Et siin on vahe. Rein Jalak ja Gunnar Männik, öelge, kas te olete ka meie poliitilistes ringkondades ehk siis otsustajate ringkondades püüdnud teha mingisugust sellist sellist lobitööd, et neile, et nendeni midagigi jõuaks? Näiteks Rein, on sul olnud võimalust kellelegi kellelegi tõestada seda? Kui juttu olen ajanud, siis olen, olen kindlasti seda teemat rääkinud ja noh, kultuuriministeeriumisse oleme, oleme võib-olla rohkem seda arutanud, aga aga noh, mul jääb ka selline mull või jääb selline mulje, sellest on natuke vähe, et see ei ole nii kõrge tase, kus, kus seda otsustada, aga, aga nii kõrgele ei pääse. Jaak Salumets ütles, et spordimärk külge seega ka vist võib-olla ütleme tervisespordi propageerimise nõrk külg on see, et Eesti spordiotsustajad väga vähesed pääsevad nii-öelda kõrgetesse, sfääridesse ja vajalikesse tagatubadesse. Et teha, teha lobi, siis meie nii tippspordile kui ka tervisespordile. See võib olla vist üks probleem. Jah, olen ka kuulnud siin päris kõrgel tasemel jällegi paari kuukuistest järjekordadest. Et, et jutule pääseda, aga, aga ega see vist ka nii lihtne ei ole, et kui ikka võtta sellele seda, et seal parlamendis on, ju ka on, on ja ja on olnud sportlasi ja tugeva mõjuga sportlasi. Noh, Eesti olümpiakomitee asepresident Jüri Tamm on praegu parlamendis, et näiteks jätsid nimed nimed. Tõmmata nii, et ega see, ega see ilmselt lihtne ka ei ole, aga noh, selle peab vist nii ütlema teks meie eesti rahvas, ole selle otsuse teinud, keda me valima. See naine on inimestel need, kes seal kõrgemal pool on, järelikult on tunduvalt muid prioriteete, mis on tähtsamad kui meie endi tervise või see, et meie rahvast taastuvtuleb taastoota järjest järjest iga aastaga. Tegelikult meid ju jääb vähemaks ja seal suurt probleemi Aga millised siis võiksid olla need need tähtsamad probleemid, noh kui me teame, et meie rahvas, kängume, rahvas väheneb, noh, millised need prioriteedid on, ükski majandusime ei toimi ju ilma inimesteta. Küsimus oli vist valel aadressil, ma arvan ka. Ma mõtlesin, et te lisate oma arvamuse sellele. Nõndaviisi. Sven Sommeri tsiteeriksin veel mitu korda juba selles saates, tsiteerinud teda, Michael Jordan ütles kord millegi tegemiseks on olemas õige tee jumala tee. Sa võid treenida viskeid kaheksa tundi päevas, kuid kui sul tehnika on vale, võid sa saadavaid väga heaks valesti viskajaks. Jordan neid parafraseerides, kui kulutame endiselt aega spordikorralduste mudelite üle targutamisele, võime saada väga heaks, spordiga mitte tegeleks rahvaks küll ausalt öeldes ei ole, ei ole minu meelest eriti optimistlik tee. Jah, aga vist on hetkel, tundub ühed on reaalne. Tegelik te et see on jah, suur suur probleemideringkond ja just et kuidas seda seda muuta ja seda mõttemaailma muuta ja et see on, on päris, päris keeruline. Ma olen üldiselt mõõdukas optimist, aga mul on selline tunne, et nüüd etet isegi saade, kus me püüdsime nüüd tõestada, milleks, milleks on vaja prioriteedina tervisesporti käsitleda ja liikumisharrastust toetada, aga mul on selline tunne ka, et see, see suurel määral läheb korstnasse, see kõik, mis me siin rääkisime Ei tahaks nõus olla, aga kipun olema ja. Tähendab meie siin doktor Rein Jalak uga oleme arsti, kes võib-olla siin tänases saates on ja kes püüavad nii-öelda jälle meelde tuletada seda teemat, et kui tähtis see tegelikult on, aga, aga nagu ma enne ütlesin, et siin elus on vist paljudele inimestele paljud, paljud paljud muud probleemid tähtsamad kui iseenda tervise, Eesti rahva tervis. Noh, et vähemalt enese sisetõmmet natuke rahustada, siis minul kui ajakirjanikul ilmselt on see võimalus ka tegelikult esitada neid samu küsimusi otsustajatele poliitikutele ja seda peaks vist tegema kiirelt ja lähemas tulevikus. Jah, me vist oleksime väga tänulikud. Ma olen mina tänulik, et Rein Jalak ja Gunnar Männik leidsid tööpäeva keskel aega tulla siia stuudiosse. Selline oli tänane argipäev. Me üritasime kuhugi jõuda, kuhu me jõudsime, kas me üldse kuhugi jõudsime? Ei oska praegu öelda, aitäh, et tulite.