Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, seitsmeteistkümnendast juunist, stuudios on Kai Vare. Valitsuskabineti nõupidamisel otsustati põhikooli ja gümnaasiumi madrusest esialgu välja võtta rahastamist puudutav osa seadus siiski enne suve heaks kiita. Rahastamist arutletakse sügisel edasi. Seadusmuudatuste arutamiseks on kokku kutsutud ka Riigikogu täiendav istung. Politsei ja piirivalveamet sõlmis täna vabatahtlike merepäästjate ühendusega koostööleppe. Lepe tagab vabatahtlikele moraalse kindlustunde ja õnnetusjuhtumi korral samasuguse sotsiaalse garantii nagu riigiteenistujatele. Võru külje all tegutsev Lõuna-Eesti haigla alustab läbirääkimisi Tartu Ülikooli kliinikumi kaasamiseks omanike ringi, et Võrumaa inimesed saaksid haiglast senises mahus iga edaspidi. Tartumaa ühistranspordi kasutajad tunnevad puudust õhtustest või Eestist bussiliinidest, sest üha rohkem inimesi käib linnas tööl ja töö kestab hiliste õhtutundideni, mil bussid on töö lõpetanud. Lennusadama angaarid võitsid Euroopa Nostra kultuuripärandi peaauhinna Europa Nostra väärtustab Euroopa kultuuripärandit ja toob esile parimad. Kaitstud ja taastatud objektidel. Algab Suure-Jaani muusika festival, kus esineb Eesti riiklik sümfooniaorkester Neeme Järvi. Juhatusele toimub taas ka päikesetõusu. Kontsert hüppas saare rabas spordist juunikuus seljavigastustega kimpus olnud kettaheitja Gerd Kanteri tervis on aegamööda avanemas. Nädalavahetusel teete Eesti koondise liidrina Dublinis kaasa võistkondlik Euroopa meistrivõistluste esiliiga jõugud. Ilm on meil vihmane, sooja on öösel viis kuni 12, päeval 15 kuni 19 kraadi. Valitsus arutas kabineti nõupidamisel põhikooli ja gümnaasiumiseadust, kuna üksmeelt ei saavutatud, siis otsustati rahastamisküsimused seadusest eraldada ja tulla nende juurde tagasi. Sügisel. Ülevaate teeb Indrek Kiisler. Haridusminister Jaak Aaviksoo tunnistas, et vaieldi palju, kuid kokkulepet ikkagi sündinud. Rõhutas, et vaidlused ei toimu IRL-i ja Reformierakonna vahel, vaid osapooli on oluliselt rohkem. Peamine tüliõun on koolide edasine rahastamine, kas ja kui palju riik omavalitsuste õlgadele kohustusi paneb ja kes selle eest maksma hakkab. Omavalitsused on kurtnud, et riik kirjutab liialt palju, et ja kohalike inimeste otsustusõigus sisuliselt kaob. Haridusminister Jaak Aaviksoo ütles, et selleks, et mitte takistada kõikide seaduseparanduste vastuvõtmist otsustati rahastamisküsimused esialgu kõrvale jätta. Põhimõtteliselt riik soovib tugipersonali seda aga, aga mis mahus me saame seda teha ja missugusel korraldusel on lõpuni kokku leppimata siis koolide rahastamise mudel mida selle juures arvesse võtta ja mida mitte arvesse võtta elanike tihedus, klasside arv, õppekeeled, terve rida parameetreid, millest see sõltub ja, ja need detailid ei ole meil konsensuslikult lõppenud, kokkulepitud loomulikult surub aeg peale, aga, aga mingi lahenduseni me kindlasti jõuame, sest ega koolid rahastamata jääjopede toimumata ei jää, et aga ise ma olen, olen optimistlik, et me oleme esimesel septembril konsensusliku ettepanekuga saame välja tulla valitsuse nimel ja sellega riigikogule üle anda. Kas ülejäänud seaduseparandused on nüüd võimalik kiiresti vastu võtta? Ma loodan väga, et need kriitilised küsimused nagu näiteks lõpueksamid, aga ka koolivaheaegade suurem paindlikkus, õpetajate töötingimused siis gümnaasiumide ja põhikoolide korraldus, et kõik need muudatused peaksid menetletud saama, selles osas on konsensus üsna laiapõhjaline. Küsisin riigikogu kultuurikomisjoni esimehelt, reformierakondlastelt Urmas klaasilt, kas teised seaduse parandused jõuab Riigikogu seaduseks hääletada veel sellel nädalal? Need on minu hinnangul võimalik enne jaanipäeva vastu võtta, sellepärast et nende osas on on kas konsensuslik või üsna sarnane seisukoht. Komisjoni liikmetel. Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees, keskerakondlane Aadu Must nentis, et teisele lugemisele riigikogu saali jõuab sisuliselt tundmatu tekst. Ministeeriumid esitavad oma dokumendid täna õhtuks ning homme hommikul kell kaheksa peab juba arutelu jätkuma. Rahu aja oludes mõjub seaduste vastuvõtmine ratsaväerünnaku kombel äärmiselt kummastavalt, rääkis Must. Kas aga IRL-i ja eriti haridusminister Jaak Aaviksood ei panda keerulisse olukorda enne kohalikke valimisi, kus haridusteemad on ju ka olulisel kohal? Praegu pooliku asja vastuvõtmine oleks ilmselge kiirustamine. Ma väidan ikkagi, et tähtis on see, et kõigil oleks arusaadav, kuidas nii oluline asi nagu koolipidamine, rahastuslikud saab korraldatud. Riigikogu esimees Ene Ergma kutsus vastavalt riigikogu kodu- ja töökorra seadusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Reformierakonna fraktsiooni ettepanekul 20.-ks juuniks kokku riigikogu täiendavad istungid. Esimene täiendav istung algab kell viis ja teise täiendava istungi algus on pool tundi pärast esimese täiendava istungi lõppu ja seal arutataksegi. Vabariigi valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seotud seaduste muutmise eelnõu ja päevakorras on kokku kuus eelnõu. Politsei ja piirivalveameti ning vabatahtlike merepäästjate partnerlus sai täna ametliku kinnituse. Koostööleppe sõlmimisel käis Liisu Lass. Eesti väikelaevaregistris on umbes 25000 alust, mis erinevatel ajahetkedel ka kusagil Eesti veekogudel triivivad. Kui mõne alusega peaks õnnetus juhtuma, on piirivalvekoloneli Tõnu hundi sõnul Eestil mereriigina merepäästevõimekus, kus küll olemas, kuid vabatahtlikud on sageli abivajajatele lähemal kui piirivalveüksused. Eesti vabatahtlike mere- ja järvepäästeühing koondab 13 vabatahtlikku ühingut üle Eesti koondatakse üle 200 vabatahtliku. Eesti vabatahtliku mere- ja järvepäästeühingu juhatuse esimees Ene Kalmus ütles, et vabatahtlikele annab tänane koostööleppe ennekõike kindlustunde ja garantii, et nad on osariigi merekaitsest. Jaga tunnustuse senisele tööle. Nad saavad nagu teatud mõttes sellise moraalse toetusest, mis on võib-olla isegi kõige olulisem, aga teisena siis on sotsiaalsed garantiid, kui vabatahtliku merepäästega peaks midagi juhtuma, loodame muidugi, et ei juhtu, siis on tal samasugused sotsiaalsed garantiid nagu riigiteenistujale. Peale selle siis otsekulude katmine ehk teiste sõnadega, kui on väljakutse, kutsutakse välja merele appi kütusekulu ja mootoriga bensiinikulu, mis on siis vaja, seda on siis võimalik kompenseerida ribo. Piirivalve kolonel Tõnu Hunt ütles, et tänane lepe tähendab tegelikult pikaaegse traditsiooni taaselustamist. Tema sõnul on vabatahtlikest päästjatest palju abi. Näiteks eelmisel aastal abistasid vabatahtlikud päästjad 64 õnnetuse juures. Tõnu Hunt. Me teame nüüd, et meil on olemas selline ressurss, kes aitab meid just nimelt seal rannikuäärses madalas vees ja väga keerulises Eesti saarestikus ja lahtedesse, teiselt poolt meie neile tagame väljaõpe ja ka vastava varustus, nende fenomen seisneb selles, et nad teavad kohalikke olusid, nad teavad nende inimeste harjumusi, kes käivad kalal, kus need kalakohad on, kust on võimalikud ristlainetuse kohad, kus on muud hoovused ja nad teavad, no täpselt seda merd ja seda lahesoppi, nii et nende reageerimine on kindlasti palju kiirem. Eesti vabatahtlikel merepäästjatel on olemas omajate koolitussüsteem, mis on välja arendatud koostöös soomlastega. Eesti-suuruse riigi jaoks oleks optimaalseks merepäästekatvuse jaoks tarvis umbes 30 kuni 40 vabatahtlikku ühingut, kus igas oleks ka umbes sama palju vabatahtlikke. Monika Salu Vilsandi vabatahtlikust päästekeskusest ütles, et vabatahtlik ja merepäästjate abi läheb päris palju vaja. Mis puudutab nüüd seda merepealset sellepärast et inimesed sõidavad oma väikeste purjekate paatidega ja Eesti meri on väga ohtlik, tan, madaldan kive täis ja tuleb ikkagi ette selliseid olukordi, kus inimesed ei oska ette näha, mis võib juhtuda ja oleme saare pealt ikka appi läinud. Meil on nii, et ega väikse saare peal on, kõik, on alati tulemus, kui on mingisugune olukord ja, ja on vaja, ma ei oska teile numbrit öelda, ütleme nii, et kolm kuni 300. Eelmisel aastal kasutas politsei ja piirivalveamet vabatahtlike merepäästjate abi 23-l korral, tänavu viie kuuga on juba toimunud 19 päästeoperatsiooni. Piirivalve kolonel Tõnu Hunt ütles, et väikelaevaliiklusõnnetuste puhul hinnatakse tihti üle oma oskusi ja teadmisi ning ilmastikuolusid. Paraku on sageli puudulik ka turvavarustuse kasutamine. Välissõnumid võtab nüüd kokku Mari Rebane. Põhja-Iirimaal alanud G8 tippkohtumise üheks peateemaks kujuneb ilmselt Süüria, mis tekitab Venemaa ja teiste riikide seas eriarvamusi. Venemaa teatas, et ei luba kehtestada Süüria kohal lennukeelutsooni, mida ajakirjanduse teatel kaalub. USA. Nägime Liibüas, kuidas pärast tsooni kehtestatakse jõustatakse. Me ei taha selle kordumist Süüria konfliktis. Usun, et me ei luba säärast stsenaariumi põhimõtteliselt, ütles Vene välisministeeriumi esindaja Aleksandr Lukaševitš. USA valitsusametnikud teatasid eelmisel nädalal, et Süüria valitsusväed on kasutanud keemiarelva ja Washington kaalub otsese sõjalise abi andmist üles tõusnud teleUSA. Võimud pole seni täpsustanud, millist sõjalist toetust üles tõusnud teleWashington kaalub. Ajakirjanduse teatel võib selle hulka kuuluda piiratud lennukeelutsooni kehtestamine ülestõusnute väljaõppelaagrite kohal ning neile kergerelvade, laskemoona ja tankitõrje relvastuse saatmine. Iraani presidendiks valitud Hassan Rohani väljendas lootust, et Teheran jõuab suurriikidega oma tuumaprogrammi osas kokale kuid välistas uraani rikastamist loobumise. Rohani ütles esimesel valimisvõidujärgsel pressikonverentsil. Kokkulepe suurendaks läbipaistvust ja vastastikust usaldust. Laupäeval presidendivalimiste võitjaks tunnistatud mõõdukate vaadetega vaimulik Rohani nimetas Iraanile seoses tuumaprogrammiga kehtestatud sanktsioone ebaõiglasteks õigustamatuteks pääsnamobiraanilt uraani rikastamise lõpetamist, kartes, et see võib olla osa salajasest tuumarelvaprogrammist. Rani sõnul on tema eesmärk rahumeelne energia tootmine. Türgi valitsus hoiatas, et võib tuua valitsusvastaste meeleavalduste mahasurumiseks tänavatele sõjaväeasepeaminister. Ta Rõnš ütles teleusutluses, et politsei kasutab rahutuste lõpetamiseks kõiki volitusi ja kui sellest ei piisa, võidakse linnadesse tuua sõjavägi. Armee toomine tänavatele tähistaks ligigi kolm nädalat väldanud kriisi järsku eskaleerumist. Türgi sõjavägi, mis korraldas 50 aasta jooksul neli riigipööret, on jäänud kriisist seni kõrvale. Tegemist on esmakordse juhusega kaasaegse Türgi ajaloos, kus sõjavägi pole suurde poliitilisse kriisi sekkunud. Tagasi Eestisse Võru külje all tegutseva Lõuna-Eesti haigla omanikudalustavad läbirääkimisi Tartu Ülikooli kliinikumi kaasamiseks omanikeringi. Eesmärk on, et Võrumaa inimesed saaksid haiglast abi senises mahus. Ka edaspidi jääb võimalus haigla jätkamiseks üldhaiglana, mis on seni olnud haiglavõrgu arengukava valguses küsimärgi all. Igor Taro käis kohal. Tartu Ülikooli kliinikumi lipp on Võru haiglas lehvinud juba pikka aega. Seitse aastat tagasi sõlmis haigla koostöölepingu kliinikumiga, et Võru inimesed saaksid koha pealt sama head abi kui Tartust tänasel üldkoosoleku Hollandis. Haigla omanik MTÜ terve Võrumaa läbirääkijatele volitused alustada ametlikke kõnelusi kliinikumi kaasamiseks haigla omanike sekka kõneleb MTÜ terve Võrumaa juhatuse esimees Tiit Tõnts. Suudaksime säilitada Võrumaa Lõuna-Eesti haigla üldhaiglana ja tervishoiuteenused, mis siin on antud, see tähendab kolm pluss üks valveringi, see ei jääks ja eriala erialaarstide vastuvõtu ajad ja vastuvõtud jääksid siia. See tähendab seda, et et Võrumaainimene ei kaota tervishoiuteenuse kättesaadavuses midagi. Uue haiglavõrgu arengukava loomise valguses satuse üldhaigla säilimine Kagu-Eestis küsimärgi alla Valga, Võru ja Põlva haiglatele terendas kohaliku haigla tulevik ilma ööpäevase erialaarstide valveta, kõneleb Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask. Meie positsioon lihtsalt tugevneb siin piirkonnas ja see on see, mille eest me huvitume, mis tagab etne selle Kagu-Eesti elanikele. Me suudame jätkuvalt neid teenuseid osutada, mis siin siiamaani on olemas. Kehtiva ravijuhendi järgi tuleb ägedat infarkti ja insuldi ning multitraumadega patsiendid kiirabil viia ka praegu Tartusse, muus osas saab edaspidigi abi kohalikust haiglast. Arvi Vask. Ja ma olen veendunud, et täna Tartu Ülikooli kliinikum meil ei ole seda huvi, et koondada kogu Lõuna-Eesti patsientuur nii-öelda oma EMO ukse taha. Lõuna-Eesti haigla lõplik omanike ringi laienemine sõltub läbirääkimiste käigust, mis võivad kesta vähemalt pool aastat. Igor Taro rahvusringhäälingule Võrumaalt. Tartu maavalitsus valmistab ette uut maakonnaliinide bussihanget. Selle hanke ettevalmistamise käigus uuriti nii omavalitsustel kui ka reisijatelt, millised on praeguse bussiliikluse kitsas kohas. Mirko ojakivi teeb ülevaate. Praegu on Tartumaal 65 bussiliini ja neil tehakse kokku 370. Reisiaasta jooksul tellib Tartu maavalitsus umbes 3,5 miljonit liinikilomeetrit. Äsja valminud uuringust selgus, et valdavat osa Tartumaa bussireisijatest olukord rahuldab kas osaliselt või peaaegu täielikult vaid iga 10. küsitletu arvas, et praegune bussitransport ei kõlba kusagile. Kuid ettepanekuid liinivõrgu paremaks muutmiseks tegid ka need, kes võrguga rahul. Üheks suurimaks mureks on see, et bussid liiguvad, mitte just parimatel aegadel. Tartu maavalitsuse majandusarengu peaspetsialisti Anne Vodi sõnul soovivad inimesed, et bussid sõidaks ka hilisematel kellaaegadel. Tihedus keset päeva võib-olla ei olegi see, mida nii väga tahetakse, tahetakse neid õhtuseid sõiduaega rohkem, mida meil praegu paraku väga palju ei ole ja me ei saa neid ka momendil juurde luua selle hanke raames, mis meil praegu toimib, aga saame seda teha uue hanke tingimustes ilmselt ja proovimegi seda teha. Kas inimesed selgitasid, põhjendasid ka seda, miks nad just õhtuste bussireiside vastu huvi tunneks? Jah, käiakse tööl, järjest, rohkem on tulnud niisuguseid kaubanduskeskusi töökohti Tartu linnas, noh, arengustrateegia raames on segaplaanitud, et inimestel peab olema võimalus käia linna tööle õpilased, tudengid, huviringid, kus lapsed käivad õhtuti, teatrid, kultuurid, meelelahutus. Praegu on Tartumaal omavalitsusi, kuhu viimased bussid stardivad Tartust õhtul viie-kuue heal juhul seitsme paiku. Samas on ka omavalitsusi, nagu näiteks Võnnu või Haaslava, kuhu viimane buss maakonnakeskusest hakkab sõitma kella poole 10 või poole 11 paiku. Haaslava vallavanem Priit Lomp ütles, et vallaelanikud on esimesest juunist käivitanud uue liini üsna hästi vastu võtnud. Töö iseloomud on ju muutunud aegade jooksul ja, ja need ei ole paljuski enam sellised, et kell kaheksa või kell üheksa algab ja kell viis lõpeb, etendaks selles mõttes ka täna lisandunud poolekümnene bussiliin, et väga selgelt annab võimaluse ka nendele inimestele, kes töötavad kuskil kaubanduskeskustes. Väiksemaid muudatusi ja täiendusi sõiduplaanides on Tartumaavalitsusel kavas teha oktoobrikuuni, neist suurem osa jõustub aga alles esimesest jaanuarist 2015. aastal, seda koos uue veolepinguga. Mirko Ojakivi Tartu. Veeteede amet sõlmis lepingu uue Barbla ehitamiseks. Laev on mõeldud Kihnu Vormsi saarega ühenduse pidamiseks ja laev peaks valmis saama 2015. aasta esimesel mail. Lennusadama vesilennukite angaarid võitsid Euroopa Liidu kultuuripärandi Euroopa Nostra kultuuripärandi Grand Prix auhinnatseremoonia toimus Ateenas, jätkab Riina Eentalu. 197 projekti hulgast valiti võitjad neljas kategoorias, kuid Grand Prix kuulus meie lennusadama angaaride le meremuuseumi direktor Urmas Dresen on praegugi veel Ateenas ja annab intervjuu sealt, missuguse kategooria auhind on Euroopa Nostra. Euroopa Nostra on kõige vanem, kõige tunnustatum auhind, mida siis antakse kultuuripärandi restaureerimise säilitamise konserveerimise eeskätt enam elav, kõrgemat selles vallas autasu Euroopas saada ei ole võimalik ja Eestisse tuli siis Grand Prix esmakordselt ja veel eriti tähenduslik, et auhinnatseremoonia toimub akropoli Se kõrval olevas suures iidses amfiteater mis lõi üritusele veelgi oma tugeva tausta kooli juurde. Kui kõvas konkurentsis lennusadam auhinna võttis. Konkurents oli ikkagi väga kõva ja noh, ka see edu ja see võit tuli ka üsna napilt meie kategoorias olid nominentideks said, oli 15 projekti kategooria number üks kõige prestiižsem. Mida peeti lennusadama puhul selleks väärtuseks, mis neile selle võidu tõi? Et isegi selle ehituse ajal oli, oli saalis oli seda vau-efekti tunda, kui, kui me näitasime pilte, millises seisus vesilennukite angaarid kogu see sadam oli ja et ühest praktiliselt hukule määratud hoonest, mida ei uskunud väga paljudes, kes teda on võimalik taastada ja seda uskunud ta ehitusinsenerid ja muidugi, et kogu see asi on meil ühest komplektist ka sisuga. Sellele vanale sisule oleme suutnud luua ka nüüd juba Euroopa arvates väga kaasaegsed modern. Pesu, mis tõi ei kuidagi ei varjuta seda vana hoone fluidumi, et see jääb ikkagi alles. Mida võiks nüüd see auhind lennusadamale kaasa tuua, kasvõi rahvusvahelises plaanis? Muidugi Eesti on saanud ju on nomineeritud ka Euroopa Nostra puhul varem Grand Prix tuli tuli nüüd tõesti esmakordselt, see on jällegi üks asi, mis annab juurde seda, et nii mõnigi inimene Eestit või Tallinna nime kuuldes võib-olla hakkab seda seostama ka kasvõi nende ilusate kuulsate kohvritega. Meil on ju muuseumivaldkonna üle põhjust terake uhkegi olla, see tuleval aastal toimub Euroopa muuseumifoorumi aastakonverents Tallinnas, kus antakse üle ka Euroopa muuseumide aastaauhind ja peakorraldaja on Eesti Kunstimuuseum. On ikka ka tänu sellele, et kumu Euroopa aasta muuseumi prestiižse tiitli võitnud. Täna algab Suure-Jaani muusika festival Ragnar Kond annab teada Arvo Leibur, Aare Tammesalu, Irina Sahharenkova, Kristel Pärtna esitasid õhtupoolikul Suure-Jaani muusika festivali avamisaegu heliloojate kappide majamuuseumis Suure-Jaanis Villem Kapi loomingut. Tuntud helilooja 100. sünniaastapäeva puhul algab homme temanimeline heliloomingu konkurss. Uus laul. Aga laupäeval jõuab Suure-Jaani ERSO koos Neeme Järviga, nii et sisukas nädal. Kuueteistkümnendat korda juba ja korraldajateks ikka Suure-Jaani vallavalitsus ja Eesti Kontsert kaasse. Kuid nii huvitav, kui see ka pole. Kappide looming on jätkuvalt populaarne, kuid näiteks noote on muusikutel keeruline hankida, jätkab tšellist Aare Tammesalu. Mängitakse ikka ja mängitakse muidugi eelkõige Eestis, aga õnneks ka väljaspool. See, mis võib olla natuke, takistab selle muusika levikut, on see kõik, noodid ei ole kirjastatud ja kõik noodid ei ole kuigi kergesti kättesaadavad. Oma kontserdiga, osa nootidest tuli hankida üsna huvitavalt, et me saime need lõpuks kätte Muusikaakadeemia näituselt. Võtsime korraks Villem Kapp 100 näituselt noodid ära ja siis tegime koopiad ja panime need jälle tagasi, et inimesed saaksid käsikirju vaadata. Aga kahjuks nendest ei olegi muud kui ainult käsikirjad. Suure-Jaani muusikafestivali kunstiline juht Andres Uibo Heliloojate kappide nimi käib küll läbi, kuna nad on siin Suure-Jaani kestnud kujud ja Mart Saar jõudusid lähedalt pärit, aga tegelikult võiks öelda, et suure oli muusikafestivalist on saanud Eesti kõige kaalukam ja kõige suurem eesti muusikat. Esitab festival kus on suurelt jaolt on Eesti enda esineja tip-tip, interpreedid, tipplauljad ning teise poole pealt eesti heliloojate teosed ja mitte ainult niukene klassika, vaid ka, kui me võtame, et meil on siin ju lähipäevadel on Tanel Padar, kes on ka esitab eesti muusikat, selles mõttes ka Eesti tippmuusikat. Spordisõnumid võtab kokku Taavi Libe. Eesti. Siuke liidu juhatus kinnitas koondise, mis võistleb sel nädalavahetusel Dublinis võistkondlik Euroopa meistrivõistluste esimese liiga jõuproovil koondise liidrina stardis Ta heitja Gerd Kanter, kes võitis eelmisel neljapäeval Oslos toimunud teemantliiga etapi 65 52-ga. Kantar on juunikuus hädas olnud seljavigastusega, mille kiuste on ta võistelnud nii Jevgeni kui Oslo teemantliiga etappidel. Gerd Kanter. Eks ta niimoodi tasapisi nagu selles mõttes liigub ütelda ja mingeid suuri arenguid ei ole, aga no ütleme, et vaikses läheb nagu paremaks ja ma loodan, et Dovinis vähe ilmaga on, et võiks, võiks nõukogude tulemust parandada. Vähemalt mingisugust Põldsuse Oslo võistluse ei pannud seljale. Selgus hakkab saabuma ka mitmevõistluse Euroopa karikavõistluste superliiga koondise seisukohalt. Talvel karjääri lõpetamisest rääkinud Andres raja osales nädalavahetusel Austrias toimunud kolmevõistlusel, kus jooksis tõkkeid 14 31-ga, hüppas kaugust seitse, 14, ketast 43 17. Tulemused veensid koondise peatreenerit Tõnu Kaukist niivõrd, et Gauckis näeb Justaraja, Mikk Pahapilli, Kaarel Jõeväli ja Hendrik Leppiku kõrval Kümnevõistluse koondise neljanda numbrina. Raja on valmis võistlustulle astuma. Ma arvan küll, jah, sinna on veel kaks nädalat aega, igal juhul praegu teen trenni, valmistame selleks mütsid. No kui sa talvel korraga selle väljaga käisid, et sinu karjäär on läbi, kas reaalselt sul tekkis ka mingisugune päris paus treeningutesse või oled ikkagi pidevalt midagi teinud? Reaalselt mõni nädal oli küll jah, kus ma pidin nagu tegelema, ütleme nii, et ka teiste asjadega, aga päris päris nagu niimoodi, et ma üldse nagu trennis poleks käinud, sellist nagu midagi pikemad ei tekkinud jah, et olen nagu pidevalt ikkagi teinud talvest saati olen Mikuga koos teinud ja, ja Rimi juhendamisele selles suhteliselt tervis on, tervis on nagu mitmevõistleja lõikekohane, et hea vormi puhul ikka mõned mõned sellised vanad traumad annavad ennast tunda, aga üldiselt on kõik hästi jah, et nendega koos praegu trenni ja, ja valmistatud selleks Europoekaks. Naiste tennise maailma edetabelis püsib Kaia Kanepi jätkuvalt 46. kohal. Anett Kontaveit langes 313.-lt kohalt 300 seitsmeteistkümnendaks. Jürgen Zopp kerkis meeste tabelis 184.-lt kohalt 181.-ks. Maailma esireketid on Serena Williams ja Novak Djokovic. Korvpalliliigas NBA alistas San Antonio Spurs koduplatsil 114 100 Nelima jaami hiti ja on nüüd tiitlivõidust ühe võidu kaugusel. Ja nüüd ilmast Merike Merilain. Tere pärastlõunal tekkisid kohati rünksajupilved ja püsis ka äikese oht. Tsüklon liigub Soome kohalt valge mere poole ja selle tagalas hakkab meile öösel õhurõhk, Kuusmaa ning sajud lõppevad päeval jäme eemalduva madalrõhuala, edelaserva ja jälle arenevad rünksajupilved ja äikeseoht püsib ja prognoosinumbrid. Öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Öö hakul sajab kohati veel hoovihma. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni 10, öö hakul põhjarannikul puhanguti 14 meetrit sekundis, sooja on viis kuni 12 kraadi. Homme päeval on pilvi rohkem, mitmel pool sajab hoovihma, olla äikest, puhub edela ja läänetuul kolm kuni 10 meetrit sekundis ja sooja tuleb 15 kuni 19 kraadi. Aitäh niisugune oli tänane Päevakaja, head õhtut ja kuulmiseni.