Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab kokku tänased olulisemad sündmused. Stuudios on toimetaja Margitta. Otsmaa. Riigikogu kultuurikomisjon otsustas üksmeelselt hariduse rahastamise küsimus, et põhikooli ja gümnaasiumiseadusest välja jätta. Opositsiooni sõnul on erimeelsusi sellest hoolimata küllaga. Tartus allkirjastati kooli juhtimise heade kavatsuste kokkuleppe, see peaks olema aluseks nii hea koolijuhi leidmisel kui ka tema edasise arengu toetamisel. Kinnisvara turg püsib aktiivne, eluasemelaene võetakse üha rohkem ja makseraskustes klientide osakaal väheneb. Nii tõdeti tänasel Swedbanga pressikonverentsil Eesti ja Soome avad vedelgaasiterminali ja gaasijuhet ühise gaasituru loomiseks ja polegi niivõrd tähtis, kas terminal tuleb Soome või Eestisse, ütlesid peaministri Jyrki Katainen ja Andrus Ansip. Valge teatel alustab USA äärmusrühmitusega Taliban otsekõnelusi, esimene kohtumine peaks toimuma mõne päeva pärast Katari pealinnas Dohas, kus Taliban avab ka oma harukontori Lätis väike salat, siis avati mälestusmärk vabadussõjas langenud Eesti sõduritele. Eesti väeosad võitlesid Läti territooriumil punaarmee vastu. Vabadussõja algusest alates spordist Eesti epeemeeskond sai vehklemise Euroopa meistrivõistlustel seitsmenda koha. Kaia Kanepi kaotas Hollandi tenniseturniiril avaringis. Ilm on homme valdavalt päikeseline, saju tõenäosus on väike. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja tuleb 17 kuni 22 kraadi, rannikul võib-olla pisut jahedam. Ja nüüd kõigest järgemööda. Riigikogu kultuurikomisjon hääletas täna läbi viimased põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse parandusettepanekud. Uku Toom uuris, millises seisus ollakse. Komisjoni liige. Costa IRL-ist ütleb, et tänasel koosolekul saavutati koolikorralduslikes küsimustes erakonnaülene kokkulepe. Praegu seda põhikooli seadust vastu võttes põhikooli gümnaasiumiseadust vastu võttes me annaksime siis selge sõnumi, mismoodi esimesest septembrist koolide edasi lähevad. Täna hommikul otsustati erakorralisel koosolekul üksmeeles välja võtta paragrahv 82 põhikooli gümnaasiumiseadusest. See paragrahv räägib koolide rahastamisest. Paragrahv ise eriti midagi väga palju räägibki, aga selle paragrahvi alusel tehakse naharus vabariigi valitsuse poolt mis tegelikkuses paneb paika. Kui palju aga iga õpilase kohta igas koolis või igas omavalitsuses on, otsustati üksmeelselt kõikide erakondade poolt see paragrahv 82 menetlusest välja võtta. Komisjoni liige, keskerakondlane Mailis Reps on nõus, et seisukohad lähenesid, kuid täielikust üksmeelest on tema sõnul asi kaugel. No kindlasti on neid punkte, kus meil ei ole erimeelsusi, näiteks küsimus õppesuundade kaotamisest, aga kindlasti on tekitanud väga palju küsimusi, näiteks õpetajate tunnikoormus mahtuda ära kadumine ja, ja üldtööaja 35 tunni puhul on hirm see, et õpetaja võib sattuda klassi tänasest oluliselt suuremas mahus. Kindlasti Atestatsiooni astmete kaotamine, kus õpetaja tänane töökogemus ei lähe enam tulevastelt palkades arvesse, ei rahulda meid kuidagi. Aga kõige pikemas perspektiivis võib muuta üsna palju koolide olukorda see, et õpetajad kaovad ära tänased pedagoogikahariduse kohustused ja võib võtta tööle mõne teise toreda inimese, kellel on kõrgharidus, nii et eks need on mitmed muudatused, kus meil on veel palju vaidlusi. Opositsioon otsib nüüd pingsalt põhjuseid, et miks üleüldse vastu olla, sest tegelikult need punktid, mis nüüd sisse lähevad ja mis lähipäevil nüüd hääletamisele lähevad ma ütleksin, et kõik on positiivsed. Kõik on laste seisukohast, õpetajate seisukohast, koolide seisukohast head. Ja hariduse teemadel jätkame nimelt koolijuhil on nii õpilaste käekäigu kui ka regionaalpoliitiliste arengute suunamisel tähtsam roll, kui seda vahel teadvustatakse. Seepärast kirjutasidki haridus ja teadusministeeriumi, ülikoolide, omavalitsuste ning koolijuhtide esindajad Tartus alla koolijuhtimise heade kavatsuste kokkuleppele. Dokument peaks olema lähtealus nii koolipidajale hea koolijuhi leidmiseks, toetamiseks kui ka koolipidajale eneseanalüüsiks. Piret RMK jätkab. Eesti paistab Euroopa riikide võrdluses silma sellega, et meie koolijuhtidel on võrdlemisi suur vabadus hariduselu kujundamisel. Koolijuhi valikutest sõltub paljuski see, kui arendav ja motiveeriv koolikeskkond. Sellest omakorda sõltub, kui hästi saavad istudes peituvad vaimsed võimed. Arendatud haridus ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna nõuniku Maie Kitsingu sõnul võivad siin olla erisused Eesti lõikes väga suured. On need siis niisama eksamitulemused Jaka PISA uuringud tulemused on näidanud, et meie õpilaste tulemused võivad kooliti erineda no praktiliselt kaks korda, et igal juhul see mõju on olemas ja see mõju ei saa olla selline ühene, et mida parem tulemus räägib sellest, et on tegu ka parema juhtimisega. Pigem võib öelda seda, et meil on erinevaid tulemusi, mis näitavad vaatamata sellele, et on olemas väga hea õpilaskontingenti, seal võib olla selekteeritud, aga koolis ei tehta piisavalt tööd, et see maksimaalne võimekus neil lastel nagu välja arendada analüüse, märksa sügavam tuleb vaadata, millised need õpilased on ja kas tõepoolest kõigi nende õpilaste areng on ka maksimaalselt garanteeritud selles koolis. Kuna hea kool tõmbab omakorda omavalitsusse uusi elanikke, on hea koolijuhi valimine ja tema arengu toetamine omavalitsustele oluline küsimus. Linnade Liidu tegevdirektori Jüri Võigemasti sõnul on siinkohal oluline roll täiendkoolituste võimaldav. Mis seal nii-öelda üks üksikkoolitused või juhuslikud koolitused, need võivad olla küll head, et aga tulemuse annab ikkagi süsteemne koolitusi ja eelkõige koostöö kõrgkoolidega, kus on ju parim kompetents. Seegi on üks arutelu ja läbirääkimiste koht, et kuidas võimalikult kõrgel tasemel koolitus koolijuhtidele tagada, et ressursipuudust ei tuleks põhjuseks või ettekäändeks tuua. Koolijuhtimise heade kavatsuste kokkuleppes on kirjas nii koolijuhi kompetentsimudel kui ka valmisolek tegutseda kogu koolikollektiivi huvides. Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi direktori Helmer Jõgi sõnul on see oluline lähtealus nii koolijuhile endale kui ka koolipidajale. Eks ta suunab inimeste eneseanalüüsile mõtlema sellele, kuidas ta oma organisatsiooni ressursse juhib, kuidas ta organisatsiooni arendamisega saab hakkama, millised teadmised, oskused, see on teistpidi nagu heade kavatsuste Ottocold, et me oleme avatud koostööle ja, ja avatud muutustele ja läheme nendega kaasa ja ei ole ühtegi alust ega põhjust neid mitte usaldada. Piret Preis Tartu. Eluasemelaenude võtmine on taas tõusma hakanud, nii kinnitati täna Swedbangas. Lisaks sellele uudisele tulid panga uuringus välja veeni mõnedki positiivsed nüansid. Pressikonverentsil käis Margit visak. Swedbanga erakliendi finantseerimise divisjoni direktor Andres tukk näeb väga positiivse trendina kinnisvarafinantseerimist oma vahenditest, mis on võrreldes buumiaastatega oluline muutus. Täna hoone kinnisvaratehingud tehakse ilma vaadata, mis tähendab seda, et isegi kui hinnad olid turul kasvanud, siis see kasv ei ole tulnud finantsvõimekusest maitsev kasv on tõenäoliselt olnud mitmest asjaolust korraga, milles üks kindlasti on ka see, teatavasti otsitakse oma deposiit, investeeringute ja kinnisvara ostmine kindlasti võib-olla võiks alternatiiv tra näiteks deposiidi-le või mõnele muule investeerimisvõimalusele turul vahendajate kaudu noh selgelt luuletused täna ostetakse paberi peal ja tihti seal nii-öelda panga kaasas ei ole. 57 protsenti laenuvõtjatest on sissetulekuga 1000 kuni 1500 eurot kuus ja laenatakse mõistlikult, kinnitas Andres Tuck. Maksekoormuses on, ütleme, et kui me nägime siin 2006, seitse isegi kaheksa, esimene pool ikkagi eriti laenu suhteliselt piiri peale, ehk siis et nii palju kui maksevõimet oli kvaliteedis välja võimalikult kallis. Jälle vara siis ära ikkagi Me näeme, kliendid käituvad selles osas mõistlikumalt, et jäetakse ka puhvrit. Laenuhindades Eestis sel aastal Andres Tupp märkimisväärseid muudatusi ette ei näe. Tänu sellele, et Euribor on täna ajaloo madalamatel tasemetel, täna ikkagi kokku, see hind on kliendi jaoks soodne, pankadele kestvat erinevad uued nõudmised, regulatsioonid on selgelt viinud marginaalid natukene kõrgemaks küll, aga kui me räägime kogu inte, siis täna, siis olukord on ikkagi tarnija poolt vaadates väga soodne täna Eesti ühiskonnas geenid, kes on omanud juba või ka näiteks hiljuti võtnud tegelikult see tänane intressikeskkond kindlasti on leevendanud ka perekondade nii-öelda finantsseisund. Madal euribor on meie nii-öelda konteksti ülihästi sobitatud. Mida siis oodata lähitulevikult? Sellest räägib Swedbanga kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik. Me näeme, et sellele tuleval aastal kokku tuleb pakkumisi rohkem kortereid, kui tuli 2011 12 aastat, see omakorda tekitab konkurentsi ja see omakorda võiks langetada keskse Eesti peaminister Andrus Ansip ja Soome peaminister Jyrki Katainen tõdesid Tallinnas kohtudes, et kahe riigi koostöö pole kunagi nii tihe olnud kui praegu. Kohtumise järgsel pressikonverentsil tuli jutuks nii LNG terminal kui muud ühised huvid. Kokkuvõtte teeb Kai Vare. Vedelgaasi ehk LNG terminalist rääkides ütlesid peaministrid Andrus Ansipi Jürgi Kadanen mõlemad, et nii nagu Euroopa komisjon otsustab, nii ka terminal ehitatakse. Mõlema sõnul on terminal lahutamatult seotud ka gaasitoru Balticconnector rajamisega. Valitsusjuhid kinnitasid, et investeeringud tehakse igal juhul, tulgu terminal Eestisse või Soome. Soome seisukohalt on kõige tähtsam gaasituru teke ehk et küsimus ei ole lihtsalt ühes investeeringust Soome, vaid gaasituru loomises rõhudes ka laiem Andrus Ansip kinnitas sama. Meie vaatame täpselt samamoodi LNG terminali üheskoos. Baltic Connector, igaüks ilma teiseta ei lahenda meie ühiseid probleeme ja kindlasti Eestil on huvi saada juurde uus gaasitarnija. See huvi on majanduslik huvi ja ma olen täiesti kindel selles, et ettevõtjad selle projekti vastu tunnevad huvi ka siis, kui terminali asukoht ei peaks olema Eestis. Andrus Ansip tänas Soomet toetuse eest rail Balticu projektile, sest see on kõigile kolmele balti riigile väga oluline ühendus. Jyrki Katainen ütles, et see parandab Soome inimeste liikumisvõimalusi. Katainen tee välja veel kolm koostöö valdkonda, mida Soome tähtsaks peab. Tale hetkele teeme üht-teist töödatudgimus, infrastruktuuri, hankesseljeed, jogovirooda Suomi. Praegu on pooleli teadustaristuprojekt, mis tähendab, et kui kas Soome või Eesti investeerib uuringute infrastruktuuri arendamisse, saaks seda kasutada ka naaber. See aitab raha kokku hoida, rääkis Katainen. Ta tõi esile ka küberjulgeoleku. Soome on väga huvitatud selles vallas koostööst Eestiga ja otsime ka võimalusi osalemiseks Eestis tegutsevas küberkaitse keskuses, ütles Jyrki Katainen. Tema sõnul võiksid Eesti ja Soome kogemusi vahetada osaliselt töövõime kaotanud inimeste tagasitoomisel tööturule. Suomessa. Virus oli, see on suur väljakutse nii Soomes kui nähtavasti ka Eestis töötamisel on inimese jaoks suur väärtus ja me peame leidma võimaluse, et iga inimene saaks soovi korral tööd teha ka siis, kui tema töövõime ei ole täielik. Siin võiksime teineteiselt õppida, usub Soome peaminister. Ja edasi tänased olulisemad välissõnumid Liisu Lass. Valge maja teatel alustab USA äärmusrühmitusega Taliban otsekõnelusi rahu saavutamiseks Afganistanis. Esimene kohtumine peaks toimuma järgmisel nädalal Katari pealinnas Dohas, kus Taliban avab Kamala. Harukontoriesinduse ülesanne on aidata kaasa võimalike rahukõneluste alustamisele pärast 12 vastad kestnud sõjategevust riigis. USA ametnike sõnul on Talibani kohtumise üheks peateemaks vangide vahetus, kuid ilmselt selguvad teised teemad. Esimese nädala jooksul. Alustamise eeltingimuseks on aga see, et Taliban peataks vägivalla, lõpetaks sidemed al-Qaedaga ja tunnistaks afganistani põhiseadust. Ametnike sõnul kõnelused venida pikaks ja kiireid lahendusi ilmselt oodata ei ole. Täna varem teatas NATO, et Afganistani julgeolekujõud võtavad tänasest julgeoleku vastutuse kogu riigis üle. Juhtivate tööstusriikide G8 tippkohtumisel Põhja-Iirimaal kutsusid osalejaid tõhustama võitlust maksudest kõrvalehoidmisega ning suurendama piiriülest finantsinfo kahetust. G8 avalduses teatas arvatakse, et maailma riikide maksuvõimud peaksid jagama automaatselt infot võitluseks maksudest kõrvalehoidmisega. Tippkohtumisel osalejate sõnul tuleb muuta reegleid, mis lubavad praegu firmadel oma tulusid maksudest hoidumiseks üle piiri kantida. G8 liidrid peaksid täna jõudma ühisele seisukohale ka Süüria konflikti lahendamises küsimuses. Avaldus sisaldab ilmselt ettepanekud ühise rahukonverentsi korraldamiseks ja humanitaarabi Süüriasse toimetamise lihtsustamisest. Nii Nordeat kui Danske Bank ennustavad. Soome sisemajanduse koguprodukt väheneb tänavu veelgi rohkem kui mullu ja see kajab riigi majandusteist aastat järjest langusesse. Danske Bank prognoosib Soomele sel aastal null koma neljaprotsendist langust, nord ja 0,5 protsendilist ja Soome pank koguni 0,8 protsendilist majanduslangust. Veel märtsis uskus Danske. Soome SKP kasvab sel aastal 0,3 protsenti. Danske Panga ökonomist ütles, et väljavaateid halvendavad eurokriisi venimine ning tähtsate ekspordisektorit nagu elektroonikatööstuse ja metsatööstuse raskused. Pakistani loodeosas matusetalituse ajal plahvatanud pomm surmas vähemalt 27 inimest, teiste seas ka provintsis. Parlamendiliikme politsei teatel toimus rünnak riigi põhjaosas mardani piirkonnas ühes linnas kohalikuga baasjaama omaniku matusel. Plahvatuses sai vigastada umbes 55 inimest. Politsei arvates oli rünnak suunatud parlamendiliikme vastu, kes valiti mais kohaliku provintsi assamblee saadikuks. Lätis väike salat, siis avati mälestusmärk vabadussõjas langenud eesti sõduritele ja Ragnar Kond käis kohal. Siin Mozalazza ehk Väike-Salatsi kalmistul looduskaunis paigas, maalilise Salatsi jõe kaldal on nüüd Saaremaa dolomiidi mälestusmärk neile eesti sõjameestele, kes hukkusid Läti pinnal Eesti ja Läti vabaduse eest võideldes. Siia üritati mälestusmärki püstitada ka 1936. aastal. Valmis tehti trepid ja sambakoht, kuid mälestustähise enda paigaldamiseni ei jõutud. Toona maeti siia kaks tundmatut Eesti sõdurit. Nüüd on siia ümber maetud VetsLaitsene leitud veel kolme eesti sõduri säilmed, kelle isikut pole õnnestunud tuvastada. Tulevikus peaks siin kujunema ka teiste eesti sõdurite püha paik, kelle hauad on praegu korrast ära, kehvasti tähistatud või üldse tähistamata ning kuhu on võimatu juurde pääseda. Teema algatas toonane kaitseliidu Võrumaa maleva pealik kapten Kalev Ader. Ma tahtsin ka tõsta nagu üles niisuguse arutelu, et, et kas keha eestisse tundmatu sõduri haud kaitseväe kalmistule või, või siis teha sinna koha peale analaitsesse selline ühtne tundmatu sõduri haud, kuhu siis need selles piirkonnas langenud kõik kogu kogutakse. Ja see paraku see ei võtnud nagu vedus arutelul. Kui tavaliselt seostatakse võidupüha ja eestlaste vabadusvõitlust Lätis eelkõige Võnnu lahinguga, siis nüüd on teine oluline paiku hukkunud eestlasi mälestada masse Laatsas. Miks just siin, kõneleb ajaloolane Jaak Pihlak. Madalad sa ehk eesti keeles Väike-Salatsi on põhimõtteliselt see paik, kus esimesed lahingud Eesti sõjameeste poolt löödi Lätti vabastamise nimel. Räägime ikkagi tundmatutest sõduritest, et ei ole õnnestunud tuvastada, kes need mehed olid. Jah, kahjuks küll, et enamus neist, kes on Läti territooriumile maetud, Me täpselt ei tea. On küll nimeliselt andmebaasides õnnestunud välja selgitada, et Lätis langesid selles või teises kohas konkreetsed isikud. Aga kas nad on siia või teise kohta maetud, selle kohta täpsed andmed ei ole. Palju selliseid mälestusmärke eesti sõduritele üldse Lätis on ja kui palju on, on arvatavalt neid kes siis tuleks siia ümber matta. Veel mõni aasta tagasi oli teada 33 paika, kuhu eesti sõdurid just need, kes siis 1919 langesid vabadussõjaaeg ja arvuliselt, et on kindlasti natuke rohkem, nii et tundmatutena. Me võime hinnanguliselt öelda üks 30 40 meest, kes on siin Läti pinnal. Ja vahetame teemat. Eestis on juba üsna pikka aega valmistatud ette dokumendi kultuuripoliitika põhialuste kohta kuni aastani 2020. Täna arutati selle esimest varianti riigikogu kultuurikomisjonis ja Uku Toom jätkab. Koostajad leiavad, et tänaseks on dokument juba piisavalt küps aruteluks ja viimistleme asumiseks. Esialgsest enam kui 100-st leheküljest on jäänud 13 ja sellest peavad kõik leidma nende kohta käivad mõtted. Tegemist on muidugi üldise alusdokumendiga. Kultuuriminister Rein Lang. Selle põhjal peab veel omakorda tekkima siis valitsuse kultuuripoliitiline tegevuskava, aga põhimõte, mis on selge, et kultuuripoliitikas tuleb arvestada mitte ainult eestlaste, vaid ka siin elavate teiste rahvaste ja ka nende eestlaste kultuuritegevust, kes elavad väljaspool Eestit. Riik saab kultuuriinstitutsioone ja eraõiguslikku algatust toetada, aga ta ei saa neid juhtida. Riik ei saa öelda, mida luua ja kuidas luua ja ja mis teoses sees peab olema. Ministeeriumi arendusosakonna juhataja Jorma Sarv lisab põhiliste rõhuasetuste kohta. Jälgitakse väga tähelepanelikult kultuuri seoseid nende valdkondadega, kus ta väga paljuski oma elujõu ammutab, on see siis hariduspoliitika, kuidas nendest dokumentidest saaksid Kuuvaldkondade ülesed põhimõtted. Teise momendina võib välja tuua selle, et kuigi meil on tegemist riigiasutuste initsiatiivil koostatud dokumendiga ehk et riik ei saa ei kolmandale sektorile ka kohalikele omavalitsustele kohustusi ette kirjutada siis ikkagi, ma arvan, kõigi ühine huvi on leida ka ka siin nagu nagu sõnastused, millest siis kõik kultuuripanustajad saaksid välja lugeda oma suulised ja, ja ühismõtted. Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand on seisukohal, et kahtlemata on taoline põhialuste dokument vajalik, aga veel vajalikum on sinna juurde konkreetne seletuskiri. Mis tema põhiline probleem on see, et kuni ei ole nii-öelda pühakirja tõlgendatud lahti seletatud seletuskirja abil, seni pole täpselt teada ja aru saada, et mida siis üks või teine sinna arengusuundadesse pandud lause täpselt tähendab, üldiselt ju räägitakse seal üldsõnaliselt, sellest tõhustame, arendame, parandame kõik see on õige, ikka peab arendama ja parandama, aga no niisuguseid konkreetseid teid, kuidas midagi saavutada, mingisuguseid uusi kvaliteedihüppeid, professionaalse kultuurielus või selliseid konkreetsusi seal ei ole. Riigikogu liige Mart Meri on dokumendiga tuttav detailideni, sest on ise olnud selle koostamise juures. Tõsi, Eesti kultuuri koja esindajana. Muudatusettepanekuid kahjuks sellele valitsus dokumendile teha ei saa, aga riigikogu saab selle dokumendi ette monteerida oma otsuse, kus siis selles otsuses saab vajadusel ka juhtida tähelepanu olulistele asjadele. Kuidas seda dokumenti siis mõista või mis seal puudu on? Viljandis Savi tänav kolm maja seinal avati täna mälestustahvel ühele eesti teatri legendile Karl Adrale. 20. märtsil möödus selle sõnakunsti meistri õppejõu, lavastaja ja teatrijuhi sünnist. 110 aastat jätkab Piret häirist. Ugala teatri näitleja Arvo Raimo tuli omal ajal Vene sõjaväest tagasi ja tal oli kõnes tohutu aktsent, nende nad siis koos jalutasidki igal hommikul koos Carladeriga ehk Kaarupiga Viljandi lossimägedes ja kaalub, õpetas Arvo. Raimo meenutab nüüd, et Karl Ader olla olnud muhe mees. Hästi rahulik ja näitlejat mõistev. Caropiga käisime siis kuu aega Viljandi lossimägedes, iga hommiku tegime harjutusi, kõne tehnilisi ja nautisime loodust, tema mõnus mahe huumor ja, ja see, kuidas ta naeris, popup tolliv, väga Vaikne taike kinud taiparaaganud. Üks tema lemmiklause oli see, kui mõni näitleja erialast teksti omandanud või kodus ei olnud tööd teinud nagu kuul. Eks ole, sõtta ja jätavad püssi maha. Ugala teatri praegune juht Heiti Pakk rääkis, et teatriajalooga tutvudes avastab ta endas huvitavaid seoseid Kaarupiga. Kaarupi aeg siin lõppes lavastajana, täpselt siis, kui mina sündisin, õnnestus tal teha nii, et ta lavastas rohkem klassikat, mis oli mulle üllatus. Kui aga tänapäeva vaadata, siis peab tõdema. Ugala lavatehnikat pole uuendatud üle 25 aasta. Nüüdseks on saadud toetust CO2 raames ja saadud toetusega uuendatakse Ugala teatri valguspark. Ugala teatri juht Heiti Pakk. Juulikuus vahetatakse ära kaabeldus, pannakse kõik need uued prožektorid üles, nii et me loodame, et nüüd hooaja alguses vaatajate silma rõõmustada, siis täitsa uue valguse ja uute efektidega, mida see tänapäeva tehnoloogia võimaldab. Aga millal Ugala teatris helipark ära vahetatakse? Mõned asjad on meil siin nii hukas olnud, et seda me oleme vaikselt teinud kogu aeg, aga selle jaoks eraldi investeeringute raha meile ette ei ole nähtud. Nii-ütelda tulebki jupikaupa teha. Praegu aga käivad teatris Peeter Simmi käe all proovid suvelavastusega viimne võttepäev, mida mängitakse lossimägedes augustis ja vargamäe rehetares toob Vallo Kirs lavale etenduse vanad ja noored. Seda mängitakse samuti augustis Ugala teatri legendile. Tarnelaste lugu, tuul pajuokstes aga rändab augustis Tallinna botaanikaaeda. Piret päibrist, Viljandit. Edasi aga spordist ja Joosep Susi, palun. Eesti epeemeeskond sai Zagrebis toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel seitsmenda koha. Pääsu eest kaheksa parema sekka alistas Eesti koosseisus Nikolai Novosjolov, Sten Priinits, Sven Järve ja Jüri Salm Saksamaa 10 torkega veerandfinaalis jäädi alla teise asetusega Ungarile 37 45, seejärel kaotati Itaaliale 36 45, võideti seitsmenda koha matšis Tšehhimaad 45 42. Eilsel individuaalvõistlusel Eesti parimana 11. koha saanud Jüri Salm. Tulemusega võib rahule jääda, sellepärast et meeskond pole just väga tihti 80-ga saanud siin viimase 10 aasta jooksul, et kaks nädalat tagasi oldi kaheksandad, nüüd saadi seitsmes koht ja päris stabiilselt tegid seal kõik, et sellist säravat tulemust ei tulnud, aga, aga ütleme nii, et midagi hullu ka ei olnud. Pingutasime lõpuni, et ja saab rahuldus hinnangu anda. Meestel on isu olemas ja vehkleja huvitav liivad orkestrit. Kuimbeldoni tenniseturniiriks valmistuv Kaia Kanepi kaotas Hollandis toimuva WTA turniiri avaringis itaallanna Roberta vintsile kahes setis kolm. Kuus, kolm, kuus, kohtumine vältas tund ja 10 minutit. Eestlanna võitis kokku 50, vastane 63 pallivahetust. Tegemist oli Kanepi esimese kohtumisega muruväljakutel aastase vaheaja järel. Wimbledoni suure slämmi turniir algab esmaspäeval. Kuu aja pärast sõidetakse Lõuna-Eesti teedel Eesti maralli kõige nimekam osaleja on praegu maailmameistrivõistluste sarjas teist kohta hoidev Jari-Matti latvala peakorraldaja Urmo Aava. Loomulikult see oli teie enda soov ka just just history klassis üles astuda ja tema üks lapsepõlve unistusi, et selle audi Katraga sõita ja nüüd ta teeb selle teoks ja Meie õnneks esmakordselt Eestis ma loodaks näha stardis kümmet WRC autod, kindlasti Eestiga kiiremat rallimeestel, vaid Tänakut, ütleme, tema taustatiim, teised tööd ja ja ärme sellest ette ruttame, igal juhul teeme kõik endast oleneva, et stardis oleks. Itaalia korvpalli meistrivõistluste finaalseerias alistas Kristjan Kanguri Siena Monte baski rooma meeskonna 81 71 ja asus seeriat juhtima kolm. Üks mängitakse nelja võiduni. Algkoosseisus alustanud Kangur viskas kaks punkti, võttis maha kolm lauapalli. Siena võib endale tiitli kindlustada homme õhtul Roomas. Ja sünoptik Ülle Jõemaailmast Tere õhtust. Ööl vastu homset on meil selge või vähese pilvisusega ning sajuta. Kohati võib tekkida udu. Puhub loodetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on kolm kuni 11 kraadi. Homme päeval on valdavalt kuiv ja päikesepaisteline ilm. Tuul on muutliku suunaga kaks kuni seitse meetrit sekundis, sooja tuleb 17 kuni 22 kraadi vaid merereisiga rannikul võib-olla pisut jahedam. Aitäh selline oli 18. juunipäevaga ja mina olen toimetaja Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.