Tere õhtust, kell sai, kuus võtab kokku kolmapäeva, 19. juuni sündmused, mina olen Tõnu Karjatse. Tallinna ringkonnakohus mõistis maadevahetuse kriminaalasjas süüdistatud süüdi endisele keskkonnaministrile Villu Reiljani-le määrati tingimisi kolm aastat ja kuus kuud vangistust. Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter on veendunud, et tänane kohtuotsus ei jäämenetluses viimaseks ja asi tuleb arutlusele ka riigikohtus, sest asja vastu on väga suur avalik huvi ja terve rida õiguslikke küsimusi. Afganistani president Hamid Karzai ähvardas blokeerida rahukõnelused Talibani, kui need ei toimu afganistani valitsuse juhtimisel. USA on homseks kokku leppinud läbi rääkimised Talibani esinduses Kataris. Afganistani valitsuse esindajaid pole sinna kutsutud. Viljandi haigla vaidlustas kohtus terviseameti otsuse, mille kohaselt maakonnas kiirabiteenust pakkuma Tartu kiirabi. 86 protsenti Eesti ettevõtetest kasutab IT-lahendusi. Sama palju inimesi on ostnud kaupu või teenuseid e-kanalitest. See selgub Eestis esmakordselt läbi viidud e-äri e-kaubandusele keskendunud uuringust. Tallinna Tehnika üli ikka oli Virumaa kolled, see on ainus kõrgkool Eestis, kus saab õppida kütuste tehnole energiat. Selle ja ka teiste kolledžis õpitavat erialade tudengid leiavad töökoha juba õpingute kolledži lõpetas 10. lend. Haapsalus saab taas üle mitme aasta kuulata kuulsat Tšaikovski pingi juures helilooja muusikat ja selgitavat ülevaadet tema ning selle seostest. Tallinnas Koplis toimus gaasiplahvatus Balti laevas, remonditehase tootmishoones hukkus üks ja vigastada sai kaks inimest ning spordist. Irina Embrich langes Horvaatias toimuvatel vehklemise Euroopa meistrivõistlustel naiste EP-s veerandfinaalis konkurentsist. Ilm on veel päikeseline, kuid öösel läheb Lääne-Eestis sajule, homne tuleb juba vihma. Sooja on öösel neli kuni 11, homme päeval taas kuni 22 kraadi. Nüüd kõigest lähemalt. Ringkonnakohus tühistas täna maadevahetuse kohtuasjas otsuse osaliste õigeksmõistmises ja tegi süüdimõistva otsuse. Kohtualustele mõisteti valdavalt tingimisi vangistused. Liisu Lass räägib lähemalt. Eelmisel suvel oli Harju maakohtu kohtuniku Valeri Lõõniku õigeksmõistva otsuse aluseks seisukoht, et nõndanimetatud maadevahetuse kohtuasjas salajase pealtkuulamisega kogutud tõendeid ei tohi arvestada, sest kaitsepolitsei ja prokuratuur seda tehes rikkunud seadust. Tänase otsusega leidis ringkonnakohus, et menetluse mõistlik aeg ei ole möödunud ning hetk jälitustoimingute tegemise käigus ei ole seadusnõudeid rikutud. Seetõttu on ka menetluse käigus kogutud tõendid lubatavad. Süüdistuse järgi nõustusid maa-ameti eksjuht Kalev Kangur, endine keskkonnaminister Villu Reiljan ja endine põllumajandusminister ja praegune riigikogu liige Ester Tuiksoo oma ametialaste ebaseaduslike tegude eest võtma vastu altkäemaksu. Süüdistus käsitleb 13 looduskaitsealuse maatüki vahetamist, mille raames vahetati kinnistuid 250 miljoni krooniga kartuses. Tallinna ringkonnakohus mõistis tänase otsusega Villu Reiljani karistuseks kolm aastat ja kuus kuud vangistust, kuid seda ei pöörata täitmisele, kui isik ei pane nelja-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kanguri karistuseks määrati neli aastat ja kolm kuud vangistust viieaastase katseajaga. Ester tuiksoole mõisteti pooleteiseaastane karistus kolmeaastase katseajaga. Ärimeestele Toomas annusele, Einar vetusele, Tarmo Pedjasaarele, jam tul ja liblikule määrati vastavalt kahe aasta ja kuue kuu ning kahe aasta ja nelja kuu ning aasta pikkused karistused katseajaga kolm aastat. Tänase otsusega mõisteti süüdistatavate kasuks riigilt välja teise astme kohtumenetluses kaitsjatele makstud tasu, mis on ligi 147000 eurot. Villu Reiljani kaitsja vandeadvokaat Aivar pilv ütles, et otsus kaevatakse edasi riigikohtusse. Tegemist vastandlike kohtuotsustega üks kohtuotsas õigeksmõistev, teine süüdimõistev, samade asjaolude tõendite faktiliste asjaolude alusel, järelikult on kohus eelneva kohtu seisukohti oluliselt ümber hinnanud ja muutnud ja nüüd järelikult väitlus selle üle, kas selline ümberhindamine uute seisukohtade kujundamine on põhjendatud ja õiged. See ongi põhiline vaidluse moment. Villu Reiljani õigeksmõistmist oleme taotlenud nii maa- kui ka ringkonnakohtus, sõltumata sellest, kas jälitustegevusega kogutud tõendeid loeb kohus seaduslikuks või ebaseaduslikuks. See kogus jälitustegevuse tõenditest, mis Villu Reiljani jälgimist puudutada, vähemalt meie arvates absoluutselt mingeid selliseid faktiliselt ise olles ei sisalda, mis võiksid viidata. Aivar pilv nentis ka, et kuna ringkond kohus luges jälitustegevuse seaduslikuks, peab jälitustegevus saama Eesti õigusruumis laiema õigusliku hinnangu. Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessori Jaan Ginter sõnul on ringkonnakohtu otsuses rida õiguslikke aspekte, et mille üle hakkab tõenäoliselt vaidlema riigikohus. Näiteks on Ginter sõnul tarvis lahti rääkida jälitustoimingute teema ning ka see, kas antud kaasuses kvalifitseeriti õigesti pistise ja altkäemaksu teema. Nendes kahes lahendis maakohus on selgelt tunnistanud jälitustegevuse teatud toiminguid ebaseaduslikuks. Ringkonnakohus on leidnud, et nad on seaduslikud. Probleem tuleb siin eelkõige sellest, et meil Eestis on asutud seisukohale, et jälitustegevusega saadud tõendeid saab kasutada kriminaalmenetluses ainult siis, kui nende saamisel ei ole üldse seadust rikutud vaidlus käibki selle üle, et need komistuskohad, mis nende jälitustegevusega saadud tõendite puhul esinenud on, kas nad nüüd on seaduserikkumised või mitte. Teine teema, mis ma usun ka riigikohtus üles tuleb, on nüüd piiritlemine pistise ja altkäemaksu vahel. See piir on tegelikult meil õiguses päris selgeks saanud, et pistise puhul on nüüd vastutus peenest osud. Tegu, mis on seaduspärane, altkäemaksu puhul on seadusevastane tegu, antud juhul süüdistati just nimelt altkäemaksus ja kindlasti ka sotsiooniga. Samamoodi tuuakse ülesse siis see teema, et, et no prokuratuuril on küllalt raske näidata, millised süüdistatavate teod just olid ebaseaduslikud. Tallinna ringkonnakohus tegi täna veel ühe otsuse, mis puudutab vaidlust Mustpeade ja tuleviku üle. Ringkonnakohus jättis jõusse halduskohtu otsuse, millega tühistati valitsuse korraldus anda Mustpeade maja Mustpeade vennaskonnale. Ringkonnakohus mõistis valitsuselt Tallinna linna kasuks välja linna menetluskulud 1296 eurot. Ringkonnakohus leidis, et valitsuse apellatsioonikaebuse väited halduskohtu otsuse tühistamiseks alust ei andnud. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon otsustas heaks kiita ja vastu võtta komisjoni uue veebipõhise aruandlus keskkonna arenduse. See muutub kättesaadavaks ja avalikult jälgitavaks lähiperioodil. Komisjon arutas ka muudatusettepanekuid erakonnaseadusele. Komisjon teeb ettepaneku loobuda valimiskampaania aruande esitamise kohustusest asendada Erakonna perioodilise kulude aruandega, kuna komisjoni hinnangul on valimiskampaania kulude eristamine erakonna üldisest poliitilisest tegevusest küsitav. Samuti soovib komisjon, et seaduses oleks selgelt määratletud pikale realisti võlgnevuste tõlgendus laenuna. Rahastamise järelevalve komisjon vaatas läbi Katonaater rõõmuse vastuse komisjoni järelepärimisele. Keskerakonnale tehtud 15000 euro suuruse annetusega. Komisjon võttis pensionäri vastuse teadmiseks ja otsustas pöörduda täiendavalt Keskerakonna poole, et selgitada, kas annetus on tehtud sularahas või pangaülekandena. Sihtasutus Viljandi haigla vaidlustas halduskohtus terviseameti otsuse, mille järgi hakkaks Viljandi- ja Järvamaal jaanuarist kiirabiteenust pakkuma, kui ma Tartu kiirabikohus on seadnud õiguskaitse, mis takitsed saab terviseametil sõlmida lepingut ja Viljandi ja Järvamaapiirkonnaga ning pidada läbirääkimisi kiirabiteenuse alustamiseks. Piret rist räägib lähemalt. Sihtasutus Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere sõnutsi ei ole kiirabi kasumlik äri, vaid kuulub tervikteenuse ja rahavoogude juhtimise hulka. Kuidas seda mõista, selgitab Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere. Ei no see tähendab lihtsalt seda, et ta on aasta kokkuvõttes nagu nullteenused, sinna ei ole siis salvestatud mingisugust kasumimarginaali. Siis võiks ju lasta minna, et noh, et las siis Tartu teenindab. Küsimus on tegelikult, käib lihtsalt, iga sattus Viljandi haigla on, kasutas, et ei kaasates on huvitatud oma käibehoidmisest omane teenuste paketi hoidmises. Kiirabiteenus on kindlasti meditsiiniteenusest, haigla toimib kindlasti ka ilma kiirabiteenuseta, aga aga kuna kiirabiteenus on praegu meie haigla hallatav teenus, siis me oleme huvitavate sellega jätkamisest. Tartu kiirabi juhatuse esimees Ago Kõrgvee rääkis aga meie raadiouudistele, et kuna kohtuprotsess praegu käib, ei saa Tartu kiirabi teha vajalikke ettevalmistusi teenuse alustamiseks alates esimesest jaanuarist 2014. Tartu kiirabi juhatuse esimees Ago Kõrgvee. Viljandi haigla osutab kiirabiteenust praegu Abjas Suure-Jaanis ja kaks brigaadi on ka Viljandi haigla juures. Üheks oluliseks teemaks Viljandimaal peab Ago Kõrgvee kiirabibrigaadide paiknemist Viljandi südalinnas. Noh, kõige suurem logistiline muutus, kindlasti tuleks sellest, et kiirabibrigaadid, mis paiknevad haigla juures, tuleks luua tegelikult Viljandi linn. See on vast kõige olulisem logistiline muutus, kohus peaks siis oma otsese tegema augustis. Jah. Kiirabiteenuse leping tagaks Viljandi haiglale miljoni euro suuruse toetuse. Viljandi haigla hagi kiirabiteenuse edasise osutamise kohta hakkab Tallinna halduskohus arutama 21. augustil. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Piret päibrist Viljandi. Afganistani president Hamid Karzai ähvardas boikoteerida rahukõnelused Talibani ka, kui need ei toimu afganistani valitsuse juhtimisel. Eile teatas USA, et on valmis Talibani kõnelusi pidama rühmituse Kataris avatud poliitilises esinduses. Eelläbirääkimistes teatades ei nõudnud aga USA Taliban vägivalla lõpetaks. Talibani esindaja kinnitas agentuurile Reuters, et kohtumine Ühendriikide esindajatega on Kataris kokku lepitud. Homseks taris aset Afganistanis. Valitsuse esindajaid kohtumisele pole kutsutud. USA president Barack Obama kutsus Berliinis peetud kõnes üles vähendama Ameerika ja Venemaa tuumarelvastust kolmandiku võrra. Obama sõnul tuleks vähendada ka taktikaliste lõhkepeade arvu Euroopas. Venemaa presidendi nõuniku Juri Ušakovision peaksid ka teised tuumariigid sel juhul oma arsenali vähendama. Venemaa president Vladimir Putin avaldas kaitsepoliitika teemalisel konverentsil Peterburis muret USA raketikaitse süsteemi ja ülitäpsete tavarelvadega pärast. Tema sõnul on nende ründevõime juba praegu võrreldav tuumarelvadega ja see võib rikkuda strateegilist tasakaalu. Tallinnas Koplis balti laevaremonditehase tootmisüksuses toimus päeval pärast kella ühte tugev plahvatus, hukkus üks ja vigastada sai kaks inimest põhja. Päästekeskuse pressiesindaja Indrek Hirv ütles Liisu Lass-ile, et tegemist oli balti laevaremonditehasele kuuluva tootmishoonega, milles toimus esialgsetel andmetel gaasiplahvatus. Igastahes vaid kaks inimest, kes olid parasjagu hoones sees, kui katus neile peale varistusesse said. Põrutusi ja plahvatuse tõttu ta veel põletushaavu ja hukkunu oli hoopis õues väljas ja sai välisseinast kividega pihta ja hukkus traagiliselt. Sündmuskohal. Kui rasked vigastused nendel kahel inimesel on? Põletushaavad olid päris tugevad ja nad viidi kiirabiga haiglasse. Mis hoone see oli, milles plahvatus toimus? See oli laevaremonditehase territooriumil ühekorruseline kivist tööstushoone ja see katuseosa, mis ligikaudu 30 ruutmeetri ulatuses sisse varises, oli pumbaruumi kohal, ehk siis need kaks inimest, kes seal parasjagu tööd tegid, tegid tööd, siis pumbaruumist. Kas on ka teada, millest plahvatus võis alguse saada? Hetkel on ainult nii palju teada, et tegemist gaasiplahvatusega, et uurimine käib. Otsus võimaliku kriminaalmenetluse kohta tehakse lähipäevil, uurimist alustab ka tööinspektsioon. Lisaks on loomulikult veel päästeameti menetlejale. Majandusministeerium viis läbi e-kaubanduse uuringu esitlusel käis Margiti E-äriuuring näitas, et enamik ettevõtteid, täpsemalt 86 protsenti kasutavad IKT lahendusi, mis on sellise suure arvu põhjus, selgitab Mihkel Lauk uuringu läbi viinud firmast Price Waterhouse Coopers-ist. Juba kas või sel põhjusel, et raamatupidamist enam naljalt ikkagi keegi käsitsi ei tee. See väike hulk ettevõtteid, mis meil siin 14 protsenti ettevõtjatest, kes ei kasuta nädal Moldovat ikkagi FIEd ja sellise mikroettevõtted. Niisiis selgus, et IT-lahendusi kasutatakse seal, kus teisiti lihtsalt ei saa seda just raamatupidamises ja finantsjuhtimises kõikides muudes tegevustes müügis, tootmises ja kliendisuhtluses on ikate osakaal oluliselt väiksem. Millised on siis need takistused e-äris? Peamised barjäärid on see, et ikkagi teadmiste puudumine, et ligi pooled ettevõtjatest ikkagi tunnistavad, et neil ei ole päris hea arusaama, kuidas IT-vahendeid oma äri nii-öelda vankri ette rakendada, nad ei tea neid toimemehhanisme ja seetõttu nad ei oska ka väga hästi tellida. E-kaubanduse uuring tõi välja, et enamik inimesi siiski on ostnud kaupu e-kanalites. Samas sai kinnitust, et e-ostlemise tunnetatakse pigem asjade ostmist, mitte teenuse tarbimist. Kuid uuring näitas ka mitmeid takistusi e-kaubanduses. Ühelt poolt meie Eesti eripära selles mõttes, et kõikidel Eesti elanikel on ostukoht ikkagi valdavalt sellise 30 minuti kaugusel, vähemalt see ei soosi väga ostlemist. Teiseks meie e-kaubanduse kultuur ei ole väga hea, eks usalduskrediit puudub, kaupmeeste vastu on palju turusolkijad, selliseid nii-öelda halva mainekujundajaid, seetõttu tarbijad on arvamusel, et nad jäävad oma rahast, võivad ilma jääda või siis ei saa ebakvaliteetset kaupa tagastatud. Tagastatud protseduurid on hästi keerulised. Niisiis selgus, et tarbijad ei pea e-kaubandust väga turvaliseks. Mis võiks olla selle põhjus, selgitab nüüd Eesti E-kaubanduse liidu tegevjuht Merle Kangur. No eks siin on ka võib-olla need praeguse hetke nisukesed kasvuraskused ikkagi noh, kuna niisugune väga kiiresti arenev valdkond, et siis ikka tekib ja jätkub ka neil on niinimetatud õnneotsijaid, kes tõesti ei pea millekski ei seda usaldust ega usaldust väärsustega ega korrektset käitumist ja kauplemist, aga sellega me me aktiivselt tegeleme ja kindlasti lähiajal paraneb. Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži on lõpetanud 582 tudengit, 10. lennu lõpetajaid oli 90. Ago Gaškov räägib lähemalt. Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži arendusdirektor Mare Roosileht 10 lendu on nüüd siis olnud selles kolded, siis see on selline ümmargune juubeliarv, kuidas neid lende iseloomustada, mis nendest noortest on saanud, kes on lõpetanud Võromaa, kolasime? Meie lõpetajad, iseärasus on see, et nad 85 protsenti neist saavad tööd ja leiavad tööd just nimelt oma erialal. Et me hiljuti viisime läbi küsitluse ja nendest üle 80 protsendi jäävad küll tööle Ida-Virumaale, mis on tegelikult väga positiivne, sest kolledži missioon toon siin regioonis ongi just nimelt koolitada meie noori, meie töötavaid inimesi ja seda, et need noored peale lõpetamist jääksid siia tööle ja leiaksid omale väga perspektiivika ametikoha. Ja peab ütlema, et väga kiiresti teevad meie lõpetajad karjääri nii mõnigi juba veel enne, kui ta on lõpudiplomi kätte saanud, töötab ettevõttes insenerina. See on väga suur tunnustus eelkõige üliõpilasele ava kolledžile ja meie poolt pakutavale õppele. Siini maskina te lõpetasite 10. lennu Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledžis, mida te õppisite kingituste tehnoloogiat, aga mis te tegema hakata, jääte siia tööle, Viru Keemia Grupp, Eesti energiasse näivad, teete liiga, keemia õppis oma erialal, nii et jess lähen õppima Tallinnasse või kuskil mujal. Ei, Janci jäi täiesti magistratuuri õppima. Kuidas te iseloomustate õpinguid Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledžist, õppisite siin kolm aastat, neli neljast huvitavat õpetlikud samas väga hea, et me saame palju praktikat katsetada, et ma saingi oma tööd selle sellepärast, et ma käisin praktikal Viru Keemia grupis, nii et minu arvates, et et siin võib küll õppida, et ei ole vaja Tallinnasse minna või Tartusse või kuskil veel mujale. Viru Keemia Grupis töötab kongressilt malev insener-tehnoloog, seal ühes seadmel on see moodne põtru tõrvis vana Kiviteegis, aga seal on täiesti huvitav teada, et mulle meeldis ta torud põlevkivi, keemia tulevikust, on tal tulevikku, võib ühel hetkel leitakse, et on keskkonnakahjulik ja teda ei ole mõtet arendada. Ma tean, et tal langil Tulevik sellepärast, et aga kõik Lomeke käes meie noorte spetsialistide käest, samas mina ka ütles, et praegu tehakse nii palju tööd, et selle keskkonna tegelemisega on nii väga paljud tõepoolest väga-väga palju tööd. Et ma loodan, et tulevikus me jätame oma lastele ja lastelastele head õhkkonda. Haapsalus saab taas üle mitme aasta kuulata kuulsa Tšaikovski pingi juures helilooja muusikat ja selgitavate ülevaadet tema ning haapsalu seostest. Ivar Soopan jätkab. Kuulsamaid heliloojaid Pjotr Tšaikovski saabus Haapsallu 1867. aasta juunis koos venna anatooliga ees ootas neid juba Tšaikovskit kolmas vend modest. Raha oli meestel vähe ja elutingimused olid kuurortlinnas kiitlikud. Pjotr Tšaikovski külaskäigu mälestuseks valmistas skulptor Roman Haavamägi 1940. aastal promenaadile kivist pingi, mis on mitme põlvkonna jaoks üks haapsalu sümbolist. Nüüd on pingi juures üle mitme aasta taas korras infopulk, kus saab eesti, vene ja inglise keeles kuulata tekstid Tšaikovski seostest Haapsaluga ning nautida lõiku helilooja kuuendast sümfooniast, kus on kasutatud eesti rahvalaulu kallis mari motiive. Jätkab Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Aastal 2002 ühe europrojekti raamides bändis pink laulma ja siis ta paar aastat töötas, siis läks rivist välja ja, ja viimane rivist väljaminek oli nüüd paar aastat tagasi, kui rahabilitatsiooni keskus alustas renoveerimistöid tööd vaid päris suured ja kaablid läksid katki ja, ja selle ajaga aegus ka arvud. Ja nüüd siis tehnikasalong siin päris kaua tegi seda tööd, kuna töö osutus oluliselt keerulisemaks, kui arvata võis ja AT elekter pani uued kaablid. Eile kontrollisin, laulab ja seletab. Nii kõlab aga Tšaikovski pingi juures heliloojat tutvustav tekst. 1867. aasta juunis saabus auriku Konstantin, pardal Peterburist Haapsallu Moskva konservatooriumi 27 aastane õppejõud Pjotr Tšaikovski. Koos oma seitsmeteistkümne aastase vennanatooliga peatasid nad esialgu Suur-Lossi tänavas, kus juba suvitas nende vend modest. Hiljem üürisid vennad 2000 aiamajakeses siinsamas lähedal suur mere ja neidude tänava nurgal. Aiamajakese rahus jätkas Pjotr Tšaikovski oma esimese suurteose Ooperipoja Wood kirjutamist. Haapsalus valmisid selle teose esimese vaatuse orkestreerinud ning mõned stseenid teisest vaatusest. Pjotr Tšaikovski meeldis Haapsalus üksi mere ääres jalutada. See koht siin oli arvatavasti üks tema lemmikpaiku päikesetõusu imet ütlemiseks. Helilooja rääkis hiljem vend modestile, et haapsalu jättis talle mitmeid meeldivaid mälestusi ning teadmise, et siin veedetud aeg ei kulunud asjatult. Suve. Haapsalus meenutab ka klaveripalade tsükkel mälestusi Haapsalust ning kuuendast sümfooniast kõlav motiiv eesti rahvaviisist kallis mari. Tšaikovski pingi helisema panek läks Haapsalu linnale maksma umbes 1000 eurot. Ivar Soopan, Haapsalu. Spordisõnumites teeb nüüd ülevaate Juhan Kilumets, palun. Irina Embrich kaotas Horvaatias toimuvatel vehklemise Euroopa meistrivõistlustel naiste epee veerandfinaalis ungarlanna le emisessaazile 10 15 64 parema seas alistas Embrich koondisekaaslase Kristina Kuuse 15 14, seejärel sakslanna Monica Sosanska 15. Üheksa ja venelanna Anna sib kova üheksa, kaheksa. Julia Beljajeva langes konkurentsist 32 ja Erika Kirpu 64 parema seas. Irina Embrichi kommentaar. Tegelikult oleme rahul, et alati tahaks paravad, aga see viimane vastane, kellega ma vestlesin, ta on väga kogenud ja löövad tugev, et süügilises lihtsalt raske temaga vehelda, alati. Et ükskord ma narkil kaotasin ühe torkega, seal oli see aastal MK-etapil, aga ka nüüd nagu ta, ma arvan, hüvitisena täiesti kokku ja surus mind nagu terve matši. See oli tema võitleja, et oli parem kui mina täna. Eesti korvpallikoondislase Kristjan Kanguri koduklubi Siena Monte baski võib täna õhtul kindlustada Itaalia meistritiitli, kui finaalseeria viiendas mängus minnakse võõrsil vastamisi Rooma meeskonnaga. Siena juhib nelja võiduni mängitavat seeriat kolm. Üks. Pühapäeval vasakut reielihast vigastanud kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko ei saa sel nädalavahetusel Dublinis toimuvatel võistkondlikel Euroopa meistrivõistlustel Eestit esindada ning peab treener Kaspar Eproga arutama, kus enne suveuniversiaadi üldse võistelda. Anna Iljuštšenko. Enne seda oli ka nagu paar päeva ennem Crumpit vasakus rees. Ma arvan, lihtsalt üleliigne pinge on ja siiamaani annab natuke tunda. Väldin selliseid nagu liigutusi, mis teevad Vallo. Aga mul on varem ka sellised asjad juhtunud ja ma tean, et on vaja massaaži, ma tean, et on vaja rahu ja no lihtsalt olla ettevaatlikum. Universiaadi on mul 10. algab kvalifikatsioon ja enne seda me peame Kaspariga arutama, et kuidas ja kuna me võistleme, sest plaanid on praegu natuke sassi läinud, oli plaan ikkagi tablinis hüpata. Nüüd on küsimus, kas maa teisel juulil kuldliigal Viljandis, kas ma seal on või, või hüppa või on mõtet kuskil välismaal käia, hüppamas. Sellest, kas päikesepaisteline ilm püsib, räägime mööda. Maile Meius, olge hea. Tere õhtust, eellaste neljapäeva tuleb meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Hommikul sajab Lääne-Eestis vihma, kohati võib olla äikest. Kagutuul üks kuni seitse, saartel kuni 12 meetrit sekundis, äikese ajal on tugevamaid tuulepuhanguid. Sooja on neli kuni 11, saartel kuni 13 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub kagutuul neli kuni 10, saartel puhanguti 13 meetrit sekundis, äikese, seal on tugevamaid puhanguid. Sooja on 15 kuni 19, õhtul kohati 22 kraadi. Reedel ja laupäeval püsib Eestis suviselt soe ilm, vihmasemaks kujuneb sealjuures laupäev. Aitäh kuulsite Päevakaja, mille järjekorra number oli 19043. Mina olen Tõnu Karjatse, kena õhtut ja kuulmiseni.