Siim Kallas raadius. Siin me oleme täna saates, on meil külas võib öelda küll. Legendaarne eesti lauljatar Heidy Tamme, tere, Heidi. Erederi veidi seal oli hiljuti ka juubel, et palju siis täistuli 50. Näiteks Kaja 30 pluss 40 Ja, ja et see üks pool arvutita oskab arvata, seal läheb ruttu, tuleb ette. No kuidas tunned ennast tänasel päeval siis Tallinnas, päike paistab, meil hea. Samamoodi tunnegi nagu ilm on, sellepärast et eks me, inimesed oleme samasugused nagu, nagu meile ilmakenesin võimaldab. Vihma sajab, siis oleme turris ja päike paistab sinna, naeratame juba üksteisele ja iseendale ka peeglisse, nii et et täna on tõesti ilus ilm ja, ja soe ka, nii et ma olen päris päris higine, kui ma siia tulin. Kuidas sünnipäeva tähistamine välja nägi, et tulemas on sul ka kontserdid, aga, aga kas kuidagi see see päev sünnipäeva päev oli eriline? Vaat seda ma hakkasin juba kell 12 õhtul jälgima, et mis tunne mul on, et kas nüüd, kas nüüd on mõni kortsukene vähemaks või juurde tulnud või kuidas, vaatasin peeglisse ka, et, et mis ta, kui ma siis nüüd olen. Aga üldiselt nii nagu kõik uusaasta ja kell 12 võtame šampuse Diaagi möödas ja mitte midagi, pauk käis ära ja oligi kõik, et elame seda elu edasi ja katsun siis kohaneda nüüd selle uue numbriga ja, ja huviga vaatan, mis see see toob siis mulle. Heidi, kas sa oled selline astroloogia ja sodiaagi inimene ka, et noh, mingil määral siis nagu oskad. Tead juba, mis, mis tuleb ja mis on? Ei oska seda praegu vist mingi jäär, eks ole. Ma olen Jäärake, Ma olen kitse aastal Jäääär ja, ja Hiina horoskoobi järgi veel lammas ka. Ainult jumal, keegi ütles, et et tema teadis horoskoobis lammast alati pügatakse ja ära lase ennast pügada, mõtlesin, issand jumal. Me ju liidame rohtu, et oleks värske, ilus. Me lõikame juukseid, lõikame küüsi, et kasvaks jälle ilusad ja uued. Nii et, et ma arvan, et, et mul on selline looduse poolt antud ka jõud uueneda. No täna on esimesel tunni juba tähistasime nii grusiinide ja iseseisvust ja võtsime tõstsime toosti neile ja tõstsime ka siis soomlastel, kel täna on kirjakeelepäev ja me teame, et sinul on, ma tean, kas pool elu, aga väga palju on Soome. Ta on Soome elu ja, ja ma ütleks, et nüüd, kui ma olen siin natukene dad saanud siis siis ma juba tunnen, et mul on igatsus, seda enam, et nüüd juubeli puhul tuli lapimaalt tuli õnnid, tõsi ja ja, ja endised õpilased leidsid mu üles ja õnnitlesid ja, ja siis siis nagu ärkas, selline kihked ootad, kui ma nüüd saan natukene aega, et siis ma võtan redicy oli ja lähen ilusti kõndima jälle mööda Helsingit ja muidu oli kogu aeg tööreisid ja sõitsin edasi-tagasi, kotikene käese jälle vaatasin kella jälle kas jõuan ikka laeva ja kas jõuan ikka tööle ja nii et väike hüsteeria oli kogu aeg, aga nüüd ma võtan seda rahulikult ja mul on väga hea meel, et ma olen nüüd teeninud ilusasti välja Soomes selle nii-öelda pension, näri staatus, et tal on teinud 30 aastat seal Helsingi Pop-Jazzkonservatooriumis tööd. Ja on ilusaid, toredaid kogemusi, mälestusi nüüd võin nautida siis, kui ma lähen sinna ja anna kohatama endiseid õpilasi ja tuttavaid. Kas soome keel tuleb endiselt nii une pealt? Üllatav küll sellepärast, et just pardalt tagasi mu üks õpilane leidis mu üles, kuna mul Soome telefoni nagu likvideerisime ära, et ma ei hoia kahte telefoninumbrit niisama ja leidsid ikkagi mu üles ja ja üks endine õpilane tuli siia puhkusereisile ja otsis mu üles ja ja loomulikult, kui ei kasuta seda keelt. Keel on selline, et seda, seda peab kogu aeg kasutama. Ja mõtlesin, et oot-oot, et kuidas ma nüüd siis suhtlen, aga ei olnud midagi, läks nii tuhinaga edasi, et isegi ei pidanud isegi kokutama. Aga vene keel, mis samal ajal ka ikkagi oli oluline, et kuidas sellega on, et kui palju sa seda nagu rääkida saad. Õnneks on kõik alles sellepärast et noh, soome ja eesti keelega on natuke raskusi, säält me praegu eestlased laenavad soome keelest sõnu, ma kuulen, lähen. Keel ja eesti keel on ikkagi niivõrd erinev ja selles suhtes see ei segune, aga soome-eesti keel muidugi seguneb ja algul oli väga-väga mulle kogu aeg tehti märkused, et kuule, sul on soome aktsent ja ütles, et katsu võtta käsi. Veest kausist välja kuivana ei võta, järelikult järelikult ikka midagi jääb külge. Nii et, aga kui ma nüüd olen siin juba viies aasta, ma usun, et selliseid kõrvalnähte jääb vähemaks, et, et need keeled püsivad sellisena puhtana. Ja ka omal ajal, kui sa läksid Soome, siis mis oli mingi 70 83 83, no et et siis oli ikkagi alguses ka seal ikkagi Eesti kange mingisugune aktsent, oinas. Nende eesti või soome keelt, Eesti, Eesti. Me isegi ei tea, kuidas ma rääkisin ja läksingi, toorisime, läksin kohe peaaegu sinna konservatooriumisse. Tolleaegne rektor Klaus Järvine võttis täiesti omal riisikol, on mind sinna. Aga kuna mul olid väga head diplomi, diplomi kõik nõuded, mis olid vajalikud selle selleks tööks, siis ta võttis mind vastu ja ja siis ma rääkisin, rääkisin soome keelt kuidagi niimoodi õpilast, kogu aeg naeratasid mulle vastu ja ei ole mitte midagi minema, ütlesite, et kaua me siis Läksin julgelt, sest miski muu ei aita keele õppimisel, kui rääkida, rääkida, rääkida ja siis ma ütlesin nii, aitab küll sellest naeratusest nüüd hakata mind parandama. Ja vot siis, kui ma andsin nagu korralduse siis ühesõnaga nagu ma ütlesin, midagi valesti, nii õpilast parandasid ja see oli väga hea kooli, et. Ma ei võinud ju, ma ei saanud ju sellega ainult toime seal, et ma räägin lihtsalt ilusat ilusatest ilmadest ja ma pidin ikka väga süviti õpilastega arutama asjast ja filoso filosofeerima, isegi filosoofia kaudu selgitama asju, nii et need olid väga spetsiifilised sõnad, mida ma pidin kõik ära õppima ja muidugi iga kord, kui olid eksamid ja vastuvõtueksamid, siis pidi andma ju kohe tagasiside õpilasele. Ja siis kuulasin oma kolleege, kui, kuivõrd nad seal võtsid sõna ja siis siis ma lausa kirjutasin üles ja, ja et järgmine kord ma kasutan ka sedasama väljendit tähendab väljendid kui rääkida soome keele keeles, siis seal on toredad väljendid mida, mida, mis mulle lausa meeldisid ja ja nendega läks asi käima. Nii see on, kuulame nüüd muusikat, heidame muusikat nüüd ju tegelikult iga päev alati Raadio kahe eetrisse ei, ei kuule, seda enam. On rõõm mängida just nimelt Heidi enda valikul esimesena paneb mängima lumelinnu ja kuulame ära ja siis võib-olla veidi räägib ka natukene sellest loost. Heidy Tamme laulis Heidy Tamme on meil täna siin. Me oleme saates saatekülaline veidi selle loo kohta. Tegelikult te selleks juba väga teemasse ei või ilma pärast. Ja, ja sellepärast ongi, et ta on mulle ka väike üllatus, sellepärast et kuuekümnendatel lindistasime ju väga kiiresti kõik jälle tuurile ja jälle ühesõnaga seal oli nii, nagu on kombeks öelda, mitu rauda oli tules ja ja mõned lood nagu ununesid ära, sest kõik ei mahu kontserdisse ja kava ja, ja see oli mulle üllatuseks, kui, kui see oli siin selle kullafondi plaadi peale, et ma tegin endale avastuse ja siis ma hakkasin teda uuesti kuulama. Ja siis mul tuli meelde see noori, et kuidas see lugu üldse minuni jõudis ja miks ma tema temast kinni haarasin. 68. või 69. aastal ma ei mäleta täpselt, olid ju Soomega need ühised naabury, visa Särel silda, televisiooni raadiosaated ja, ja siis muidugi meid, artiste võeti meelt lahutama kaasa ja ja siis Rauno lehtinen on, on Soome. Ma ütleks selline üks tuntumaid ja ütleme Ameerikas väheke rääkija ja kirjutas väga ilusaid meloodiaid ja ka oli väga tihe side ja tema kinkis mulle sellise ühe sellise plaadi anmäey plaadi ja ütles, et Heidi, et võta sealt mõni laul, et, et seda enam, et ta on Ameerikas elav eestlanna ei teadnud midagi sellest ja, ja loomulikult suur au oli mul võtta see plaat vastu ja kuulata neid lugusid ja seal oli väga-väga palju selliseid, mida ma oleks tahtnud veelgi laulda. Aga üks nendest oligi see lume lumelind. Ja see tekst on minu meelest nii kohane ja, ja mõnus ja, ja iseenesest lugu on väga ilus, nii et valik oli väga, väga õige. Veidi natukene Soomest veel, et nii palju eestlasi käib nüüd jällegi Soomes tööl ja noh, väidetavalt ka päris paljud soomlased käivad siin, aga just mis seal Soomes nii head on lisaks tööle, et sul endal, kui näiteks tuli ka tahtmine Soome minna, just ennist rääkisid, et mis seal siis nii. Mõnusat, ja ma ütleks seda, et no ilmaaegu, meil oli ka mingi tendents siin. Hüüdato põdrad ja põdrad ja aga tegelikult, kui seal elades õpid soomlasi tundma, nad on sellised maamehe mõistusega head töömehed. Sellised toad onu uduvada, Tuua, ta aeglased null üks õpilane helistas ka, hakkas mulle midagi ütlema, toada tuvada, nõime, tammusin ühelt jalalt teisele. No ütle nüüd. Ja tuli, et need sellised tüüpilised, aga alguses võib-olla häirib, aga mida ma tähele panin? Et kui ma läksin Soome, ma võtsin selle tempo maha ka täpselt samamoodi, et üldse rääkida neid pikki soomekeelseid sõnu. Intonatsioon Mul läks madalamaks. Ja kui ma tulin Eestisse, siis, siis ma pidin juba hakkama siin kiiremini, kuna sõnad olid lühemad ja, ja kiiremini läks kõik käima siis jälle aeglasemalt. Aga ma ütleks seda, et need nendel on sellist toredat maamehe tarkust ja toredat huumorit ja kui sa oled nende keskel. Ja nad on sõbralikud. Kuigi meile tundus, et, et meie siin oleme sõbralikud ja nemad on seal nii kinnised, ei ütleks, et tendents on nüüd vastupidi. Et eestlased on natukene tõmbunud endasse ja, ja jäänud kuidagi niimoodi üksikumaks ja kida keelsemaks, et soomlased on bussipeatuses, vestlevad sinuga ja sellised vahetud. Ja minul oli küll väga vedas, sellepärast et mul oli tore tore tutvusringkond, õpilased. See selline ringkond, kellega, kellega ma läbisin, oli, oli väga avatud ja väga sõbralik ja, ja tore ja, ja ma ütleks, et mul jäid väga taga head mälestused, mind võeti väga hästi vastu. Aga seda on huvitav kuulda, et möödunud nädalal meil käis siin Margit Kilumetskülast, kes ka soomlastega koos Viru hotellist filmidega ja ütles ka, et eestlased on palju temperamentsemad, kui on soomlased, et et sa kinnitad seda siis ka. Näiteks seda, et et nende temperament on aeglasem aga see on, see on kindel ja, ja, ja kui sa nendega siis natukene võtad Lähed nende temposse siis ei ole mingit konflikti, siis on, siis on kõik väga hästi, tähendab Sped ennast kogu aeg sätitama selle, selle tempoga ja rütmiga kellega seal ärid. Ja. Ma ütleks, et loomulikult meid on ju ka siin hästi palju segatud, meil on nii palju siin eritee ja, ja kui hakkame siin lugema oma ajalugu, siis loomulikult ja meie keel on, keel on muutunud, säält on jäänud, ma olen ikkagi võrrelnud, et et kas või üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse. Et siin on ju ka selline üksi kaksi kolme, nelja viisi kuusi. Seitse Mänd, ma olen neile teinud piltlikult selgeks, mis meil meil on nagu aja jooksul ära jäänud sellest ühisest arhailisest keelest, et neid on pandud kiiremini. Vast on viis korda rohkem ja maa neil ka nagu suur, aga kui me läheme ikkagi sinna linna seal Stadi inimesi, et seal on ju kõik, seal on artistid seal ankey kogukonnad võimsad ja nii edasi, et see on jällegi midagi muud, et, et see nagu. Ma ütleks seda, et kui mina läksin Soome 83, siis see tundus mulle nik, kristall, vaikne, puhas, just sinivalge. Turvaline sellepärast, et me läksime, Woody, unustasin koti kuskile sinna nurka ja liikusin edasi ja siis järsk, panin tähele, oi oi, kus mu kott on. Jõudsin tagasi, oli ikka seal ja jäätisele kindkindel ja turvaline tunne, nüüd on muidugi väga suur hüpe toimunud ja zoom roomlaste endi keskel on, vaatan, noorsoo hulgas on muutunud hästi rahvusvaheliseks, kui seda võib niinimetatud väga ruttu on nad võtnud omaks kõik selle, selle, niisuguse maailma maailmalt ja, ja palju palju on muutunud tõesti, ja selle aja jooksul on sinna muidugi palju sisserännanud inimesi, mis teeb sellega kirevaks. Helsingi keskel on muidugi see suvine lärm, seal on need võimalused, võtad oma potid-pannid ja lähed sinna mängima nii-öelda kes, kuidas seda muusikat on võtnud omaks nii et seal toimub igal nurgal midagi ja hästi palju, nii et see suvine elu läheb seal tõesti topelt käima. EsiMagua või siis nii-öelda väikseks sissejuhatus kindlasti tuleb. Siis tähendab see vappu varsti esimese, ma olen seal ka ausalt öeldes mitu korda pidanud üle kurgi saama. Tahan teile kohe öelda, minu esimene emotsioon, kui ma 83 läksime ju aprillikuus kevadel sinna, seal oli Helsingi keskel oli selline kohvik pikku parlamenti, see on nüüd ära pühitud, sest uued majad, suured uhked majad on tulnud peale. Aga see oli selline väike madal ehitis, kus, mis avati siis alati vapuna. Ja üliõpilaste koht oli see, kus alati, kui esimene mai hakese plaadid kõiki need möllud said ära tehtud seal üliõpilaste poolt, siis siis valgusid nad kõik sinna pikku parlamenti ja minul oli au esineda seal oma kontserdiga ja mul oli siis üks poolakas, kes oli. Me harjutasime temaga siis oma kava seal ja, ja saatjana ja ja oli siis valmis, kui see uue uksed avatakse ja oi-oi-oi-oi, kui siis need uksed avati, siis selline möll, et kõik Tarvasid seal sisse ja ja mul oli see kõik nii uus emotsioon ja natukese sellepärast olid juba nad väga lõbusad. Ja, ja mina pidin siis topelt valjemini olmet üldse mind tähelepanu, ma olin harjunud esinema ja kujutage ette, milline pettumus mind peaaegu keegi ei kuula. Kõigile on midagi muud teha. Loomulikult pärast inimesed tulid, ikka, olid seal ikka neid norme ajalisemaid ka kesiga kuulest ja tundsid huvi, et kes ma olen ja ja selles mõttes neil oli väga uudne, et mina esinen, sest et nad on ikkagi olid harjunud taustaga ja ja, ja minu kolleegid esilist ka laual tantsid ja, ja tants tantsupidudel ja sellise sellisele nende selline artistide Koht, kus sai esineda, aga mina olin ikka suure lava, suure lava esinejale esineja, vot minul oli siis see oli nagu selline esimene ja kui, kui kui ma siis seal, et lõpuks ma ei tea, mis kelme seal kaks või kolm öösel lõppesse esinemine ära ja siis, kui ma sisse astusin välja linna, siis ma, ma olin täiesti šokeeritud, linn oli täis prahti ja ja, ja kõik, mis seal vappu ajal toimub, neid purgikesi ja, ja siis mered olid seal ära väsinud, seal omas pikali ja ja ühesõnaga, ma olin täiesti suu ammuli, et mis nüüd siis on toimunud, aga hiljem juba, aga hiljem harjusin, harjusin ära sellega, et vot sa vappu on selline, kus kus soomlane ja peab pidu ikka nii totaalselt ja jaanipäev. Need on kaks, rest tohib pidada pidu, nii et põlvini maa, must, must. Kuulame vahepeal jälle veidi muusikat ja siis räägime Heidy Tammega edasi. Ja me juba me juba vaatame Eidiga siin siis seda elu, mis elati NSV ajal, sest me täna natukene sellest rääkisime, et rääkisime sellest, et kui tänasel päeval on meie võimu inimestel võib olla täitsa risk kuskil siin südames, et samal ajal leninism. Aga iga inimesed elasid ikkagi oma normaalset elu, aga, aga eidis Jaanid horoskoobi aegadest juba juba hästi kuuluse laine, suid sa varem. Et kuidas see elu oli siis kõik tegelikult artistidel see elu ikkagi pareneste käisid seal Viru hotellis ka, eks ole, igal pool vist, eks ole, et ikkagi mõnusam, lahedam oli see elu küll kindlasti. Seal esinemas aga aga reeglina tõuga kude, artist ei tohtinud kontakteeruda ja ruttu koju. Ja, ja umbes nii, et kui keegi tuligi, mäletan, üks soomlane tahtis mulle pakkuda paaris klaasikese konjakit, küsi, miks pärast ta ütles. Te vaatasite mulle otsa, laulsite mul varietees? No loomulikult, mul on artistina ju loomulik tahe vaadata silma igalühel, kellel ma laulan, mitte kuskile, ma ei tea. Taevasse ja see oli mulle üllatus, seda hirmsasti tahtis, aga ma ütlesin, et ei, ei, ei tohi, ema ei luba ja ise ka. Ma ei saa, ei taha ja puiklesin vastu ja ta oli väga pettunud ja loomulikult ta ei teadnud Meie neid, selliseid poliitilisi tagamaid ja, ja seekord jäi temaga see konjak maitsmata. Ei olnud ka midagi. Hõiskas seal oli mingi KGB hirm ka, ikkagi sa võid jääda ilma selgeks. Et me, meil on siin mitte ainult päike, meid ei jälgiga kuu, vaid siin on teised silmad, ka teised planeedid meid jälgivad. Nii et asi oli selge ja Ma isiklikult kokkupuuteid ka nende tegelastega, siis siis juba teed endale selgeks, kas tahad laulda edasi või, või tahad lihtsalt ühesõnaga teed valiku. Aga aga leti alt viinereid ja sellist? Siit kaupa ikka armastatud laulja sai paremini, kui teiseks me sõitsime. Kui me läksime kuskile esinema Tallinnast välja, siis oli, siis olid ju ETK, tellid ETK VL ja siis meil oligi kombeks öelda, sõidame ikka varem välja, et lähme tehkale. Et saame defitsiiti ja siis, kui me läksime sinna, no loomulikult oli, oli tore, meid võeti vastu nii kui kuninganna, Sid ja, ja laoti meile selliseid asju, mis oli juba teadsid prouadele, et on tulemas, loomulikult käsi peseb kätt, nemad said kontserdile ja kõik oli vastastikune. Moskvas, kui käisime lainega, siis kummisijad Summis ja siis meid seal kõik juba tundsid ja ja juba oli poole parfümeeriaosakond, oli meile täiesti oma. Saime Poola lõhnaõli võIts moose. Aga sõbralikes sotsialismimaades käisid või nõukogude ajal said kuhugi väljamaale ka muidugi. Ikka mina pean ütlema, et mina sõitsin küll mitte mitte alati, sest et ikkagi alati oli keegi, keegi targem, kes korrigeeris seda sinu väljasõitu ja ja mulle jäi, tähendab, mul oli isegi Nõukogude pääl isikuline kutse Poola Vabariiki esinema, aga millegipärast saadeti keegi teine, valiti keegi teine, noh, midagi ei ole teha, nii see oli ja igal ajal on omad omad vigurid ja omad sellised negatiivsed nähtused. Aga ma peaks ütlema, et tol ajal oli ka selge, et, et see keegi sind ei meelitad superstaari nimega ega mingi mingite tiitlitega, mul ei ole mingit tiitlit, ma, minu elu jaoks on kõige suurem tahe või, või selline eesmärk olla hea laulja, hea artist. Ja vot kui selline selline tiitel välja antakse. Soomest, ma olen saanud sellise hea pedagoogi aumärgi ja aukirja oma selle 30 aasta pedagoogiliste ma Eestist ei ole, Eestist ei ole seal midagi ja nii et ma olen jah Soome poolt saanud sellise märgi, et, et see on tore. Aga sa ei jõudnud Eesti NSV tehniliseks kunstnikuks saada, sest siis sa juba kui need vist paljud nagu antis juba läksin minema. Tükk aega ja niisugusele ei anta mitte midagi. Vastupidi, võetakse ära seegi, mis, mis on kunagi olnud, sest oli kombeks ju Anelleerida ka neid tiitleid, kui midagi paha pahandust tegid. Nii et noh, kõik oleneb nendest inimestest, kes on parasjagu võimul ja, ja milline on nende arusaam asjadest. Aga ma pean ütlema, et tegelikult need võimalused siis olid ju Venemaa meie tööpõld ja, ja nii nagu me sõitsime Venemaal kolm ja pool kuud, kolm kontserti päevas. Pikad vahemaad Siberi, ühesõnaga Venemaa läbi. See on ilus, kas ei olnud, eks ole? Ja ma, ma olen nii tänulik selle eestest, vene tempera, vene publiku temperament, õpetas, see tee ei olnud selline siile seal inni värgid, kas, et sa pidid tegema palju tööd, et leida sidet selle, selle suure suure rahvusega ja nende temperamendiga õppima, vot seesama nende temperamendi juurde minek, nende rütmi, nende tempoga ühinemine, nendele pakkumine, nii et see on kõrgel tasemel hea maitsega, me tegime ju show kavasid sinna Venemaale, nii et meiega tsoonid ja ja, ja hiilid ja kõik, kellega koos sai esinetud. Need suured tähed, kes praegu veel veel elus ei jätkavad, need, need olid kõik väga imestunud, et kes teile kõik on nüüd seatud, me olime nii uhked, me tegime ise kõik, kõik lavastasime, valgused, kõik kõike ja, ja mõtlesime välja ja vahendeid polnud ja mõtlesime igasuguseid asju ise välja ja see oli, see oli tore protsess tegelikult ja sellepärast ma ütlengi, et, et ärgu pangu pahaks, minu kolleegid ja noored, eriti et meie väikses Eestis on, on suur oht, kui sulle pannakse kohesest superstaari nimi ja, ja su tee on sile, liigud kogu aeg nagu punasel vaibal, see on, see on ärrituse, see tee spet läbi elama, midagi sest et isegi kui see ei meeldi sulle mõne aja pärast leiad, et vot see ongi see värv, mida ma ma olen omandanud ja ma annan selle kogemuse edasi publikule ja see annab mulle võimaluse. Värvid ja kõiki neid asju, mida ma olen. Ja veidi minu meelest ei olnudki jälginud nii palju, aga, aga minu arust seal nutavad kogu aeg lahistavad selle sellest. Mingi, kes jäävad ilma asjad, no laulusõnad, et paremini, millest ilma jääd, mina tea. Superstaari saatele välja, eks ole, ja siis nad ju kannatavad, tuleks Siberisse. Sest sellest formaadist aru, et see, see ei ole, lahistame, need on need paksude värkide ja teemat vahetada ka, kõik ikka kukuvad kuskilt välja ja ja siis on hirmus traagika ja kõige hullem traagika on, kui sa lähed lavale ette valmistamata või ühesõnaga ükskõik mis eriala sa, sa ei ole teinud tööd selle heaks, et sa oleksid selle taga, et sa vastutad selle taga ja siis saad publikult vaat selle laksu kätte. Publik ütleb nii, mine koju ja harjuta, enne kui sa siia tuled, meil meie aega raiskama võtvat, sean. Laks aga see, et sind välja visatakse ja zürii seal midagi räägib ja ma leian, et, et see on kõik niisugune. Ah, ma ei hakka palju rääkinud. Täitsa niisugune kindel asi ikka, et kui sotsamet on kõvasti tööd teha. Tähendab talent on see, millega starditakse ja, ja töö on see, millega liigutakse, arenetakse edasi. Aga see, et milliseid väljakutseid sa elus võtad, kui sa oled valmis minema laulma? Ma ütlen, ma ütlen nii, nagu me istusime seal erevanis lennuki lennanud lennujaamas oma pagasiga, terve öö meil ei olnud isegi öömaja, istusime seal, valvasime oma kotikesi ja, ja pillikesi. Ja rahvas tuli ümber ja me korraldasime seal juba kontserti. Rahvas oli õnnelik, Kuubas ma laulsin tänaval. Muusikutega Pole vaja mõelda, kas on sul valgus, kas sul on lava või see, see on see hetk ja, ja laulsin seal vandajanam neere hiirega, tähendab ma õppisin selle laulu selgeks, ma veel ei teadnud sellest midagi, Kuubas alles sain teada, mis see kõik sisaldab. Sain selle, mis selle tempo ja kui natukese aja pärast mina valge saiakene minu ümber selline mass, kes kõik lustisid, tuli välja, et et mina korraldasin seal kontserdi sealsamas tänaval. Nii et praktiliselt vaat need ongi need, mis, millega kunstnik Ennast täidab ja siis ma tulin siia koju ja ma andsin selle edasi oma publikule, aga kui mul seda poleks olnud siis ma siis ma poleks mitte midagi osanud anda, sest mina annangi, oma kogemust, oma emotsioonid, oma tunded ja need värvid, mida ma sain. Ja see ongi, et me oleme need vahendajad. Aga me peame tööd tegema selle heaks, et seal hästi vahendatud No mul jäi kuskilt silma, et Kuubas õnnestus sulga Fidel Castro tantsu lüüa. Kui räägitaks temast, seda ja teist ja kolmandat saanud tõesti fantastiline mees ta, ta on esiteks maailma üks üks suurimaid oraatoreid teda tema kõnet kuulata, tema tema käitumist üldse saada, tunda tema lähedust, Jaanson hoopiski. Noh, ma ei oskagi isegi praegu leida sõnu, sest et seda peab ise läbi elama. Talent on siis nii siin kui seal, kuidas seda linti ära tunda, sellest võib-olla räägime siis, kui oleme ära kuulanud ühe muusikapala, mis ei valinud. Heidy Tamme, meil külasime siin, vahepeal räägime nii põnevaid lugusid. Sõja poleerima pike vajame selleks. Et ei saa ühekorraga rääkida ka, rääkisime sellest, et kuidas talenti ära tunda, aga kui sina oled ju sündinud Lenini sünnilinnas, siis pole mingeid esimest, sealt tulevad ju kõiki erilise väega. Ka vahetatud, õppida, õppida, õppida ja veel kord õppida. See on nagu juba sünniga ka, aga ausalt öelda, selles suhtes ta küll ei eksinud. Kas see oli tähendab, et ikkagi, kui nüüd sellel teemal, et, et töötuid vihaga, kuidas talente ära tunda, kes tundis sinu Talindi ära, et sul üldse mõtet mässata laulmisega? See on muidugi see enda isiklik Tahevad emmed ja issid juba vaatavad kodus peaks vaatama, et milliseid mänge lapsed mängivad ja kas neid keelata või, või anda neile just roheline tuli, et see on nagu selline, aga noh, peale sõda, kellel seal aega oli üldse vaadata, mis lapsed millist mänge mängivad, polnud ju eriti mänguasju, kui meil oli üksainukene nukk ainult ja ja teiseks, isa ema tööl ja, aga mina muidugi mängisin oma mänge, salajast ema, lakk-kingad olid jalas või te arvate pisikene jalga ka? Viis nendest lakk-kingades siis sai pärast seda ema hommikumantel ja ema huulepulgad läksid käiku ja siis peegli ees üksi seal. Ja unistus, see oli minu paradiis, sest et peale sõda ei olnud üldse kerge elada ja, ja minu peresisene asi oli ka väga keeruline ja ja aga lapsed on selles mõttes leidlikud, et, et nad leiavad enda väikese paradiisi kese üles, see oli minuunist, ma ei teadnud, ega ma ei teadvustanud seda. Aga minu emmekene oli ikkagi selles mõttes väga tähelepanelik ja kuna ta ise oli väga ilus, ilus naine. Kreeta karbon nägu ja selline tõeline iludus, ilus paarikene oli viisi. Ja, ja ema oli väga šikk ja, ja tal olid ilusad riided ja panin tähele seda, seda minu niisugust väikest väikest vibratsiooni selles suhtes ja õmbles mulle maarlist kleidi, tegime lokikesed tähe ja meie seal, kus ma elasin, oli raudteelaste klubi ja vot kui ma seal käisin ikka klaverit klimberdamas ja ja nagu ikka seal valimiste päeval olid vahepausid ja siis ma laulsin seal Stahli liikuna hääle õpida, jaapanlane, hõõr laulsin seda selles ilusas kleidis. Siis ema pani tähele ja mina muidugi tundsin ka, et issand ma sain kommipaki ja mulle plaksutatakse. Vot võibolla säält algas ka veel niisugune selline väike unistuste tulv ja vähehaaval ilmselt saatus juhtis meid kuidagi niimoodi toredasti ja jumalik jumala poolt kingitud hääl, sest ma ei ole ühtegi laulutundi saanud. Nüüd ma võin seda öelda, sest pedagoogi ajal ma seda õpilastele eriti ei tohtinud, reklaamidega pole ühtegi laulu lisanud. Et nüüd ma võin öelda, et jah, ma olen saanud toreda kingituse, selle musikaalsuse, selle tahte, selle kire, laulmise, kire ja jumaliku hääle. Jah, kuigi ma saangi aru, et sa oled Eesti vabariigi poolt presidendi poolt, sellist kommipaki see pole veel saanud, aga aga eesti rahvas on sind ju ikkagi armastanud. Nii on jah, ma ei tea, nüüd armastusest nii kind armastuse suhtes nii kindel olla, aga aga ma usun, et, et ma olen piisavalt kohtunud Eesti publikuga ja Eesti publik on võtnud omaks ja, ja õpetanud mind, kuidas seda teha. Sest et lauljal ei ole ainult, vaid tal on suur vastutus. Kuidas seda edastada, kas sa tahad šokeerida publikut või, või sa tahad, tahad anda publi? Tahad sa kallistada publikut, tahad sa anda talle võimaluse tunda ennast õnnelikuna turvalisena? Ja see on kõik repertuaari küsimus, see on kõik sinu häälekasutuse küsimus ja sinu olemuse, kuidas jagad ennast sellega ja, ja õnneks õnneks on mul olnud väga-väga õnnelikke hetki, nii et ma olen laval alati õnnelik. No kuidas sa nüüd, kui sa vaatad Eesti muusikamaastiku? Me oleme siin raadio kahes harjunud rääkima, et eesti muusikal läheb paremini kui kunagi varem, aga aga see on nagu laias mõttes väga palju eriprogramm, tore on artiste ja nii edasi, on ka neid, kes väljamaal tähelepanu pälvinud, aga kus sa võtad nüüd lihtsalt lauljaids seda galeriid, neid noori lauljaid, kes meil siin on? Kuidas seisan? Ajail väga provotseeriv küsimus, aga, aga ega ma ka võlgu ei jää, sest et ma olen juba kord selline kretiin ja tegelikult ma ei harrasta aga eriti palju seda nihukest disainitud valeti diplomaati, nii et tähendab, ilusti, peab ütlema oma tudengile oma õpilasele, kes sinu juurde tuleb küsima su käest midagi mingeid kogemusi peab ilusti seda ja targalt serveerima ja ausalt. Aga Ma ei taha seda sellise disainitud valega, et nüüd ma solvanud teda täpselt ütleme seda ma ütleks ka, et et siin väikses Eestis on seda näiteks isegi kuulsus, vaid, vaid sind juba tuntakse, kuulsus on midagi muud. Kuulsus on väga-väga nõudlik asi, kui selle taga kuulsuse taga. Aga sind tuntakse ja, ja, ja loomulikult sa pead palju tegema, et seda üleval hoida, aga vot see ongi see töö. Ma kardan, et meie, see liiva kastikene siin Eestis on liiga väike ja teed liiga siledad, meil ei ole mägesid, meil ei ole selliseid, mida peaks ronima ja valluta ja küüned välja panema ja siis vaatad, kas pärast seda on küüned alles tähendab neile liiga glamuurne. Kui seda sõna võib kasutada liiga eksklusiivne ja me, me arvame, et, et me oleme mingid erilised inimesed paarid ja siis ununebki, see tõeline töö, tõeline elu, sest tegelikult me oleme tuhkatriinud, kellel vahel on kuldking jalas ja kui kell 12 kuldking jalast ära lavalt ära ja pastlad jalga ja tööle. Nii et nii tunduda julmana, aga tegelikult see on, reaalsustööd, on vaja teha, on tulla jälle vaja tulla maa peale mõelda, mis, mis ma selle oma talendiga, sest eestlane ei ole millestki ilma jäetud. Eestlased. Soomlased, kes on noh, ma ütleks selles mõttes, et meid on geneetiliselt väga palju rikastatud ju ja meil on nii palju neid eri temperamentne ja nagu siin oli alguses juttu, et me oleme kiiremad, jubedamad ja nii, aga, aga Me eitame oma oma väärtuse, Ohmisminad tulin linnaseks, proovisid või kas te olete Heidy Tamme? Teie olete temaga, mina ei ole ju keegi. Kuidas te julgete öelda? Siia maailma ei sünni üldse inimesi, kes, kes ei ole keegi ja, ja andetuid, ebamusikaalseid ja laisku inimesi maailma ei sünniseda, ma olin endale kindlaks teinud, haisen üles vaja leida ja on vaja anda aega. See ei ole laisk, kus vaid vaid vaikus on, see on kõige ilusam asi, paus. Pausist ärkab, uus asi, uus mõte, uus tegu. Nii et praktiliselt nendega hakkama õigesti aktsepteerima, ainest õigesti leidma, matelendid üles, õigesti neid arendama ja mitte rääkima uduju. Aga ometi, Eestis ju häid lauljaid on? Konkreetse konage aga on potentsiaali ja, aga oht ongi siin selles liivakastis, kui sulle antakse juba tiitel kätte siis noh, meie väike ego sees on kas saab nii suureks, et ta matab meie tõelised reaalsused ära ja, ja, ja siin jääb tuim seiskumine. Aga ühelt poolt, eks ole, siis ma saan aru, et keegi ajab nina püsti via nagu ego, aga teiselt poolt on jällegi just see enesekindluse või siukse enesehinnangu madalus, millele sa ka viitasid, et sa oledki nagu kahe kahe vahele. Vot see disbalanss ongi, et, et siin kuidagi on ilus õunapuu, aga poole päikese poole kasvab küll oksi, aga teine pool on tühi. Et ühesõnaga, see siin peab olema Mageerankaalile potikest niimoodi, et kui oksad on juba hakanud sinna ühele poole viltu keeran, nii et nonii nüüd keerate ennast teistpidi. Et, et leida see, see ülespoole suund, mitte külili. Ja minu meelest iga inimene peab oma isiksuse ja talendiga täpselt samamoodi toimima. Ahaa, kui hakkab kuskil mingi oksakene juba liiga ühele poole minema ja ja hakkab olema nii, nii rahul endaga, järelikult järelikult ma pean vaatama selle varjupoole, mis seal siis toimub. Nii et, et see on igaühe oma töö, mitte see, et keegi ütles, oi kui hästi laulsid. Oi, mulle meeldib see ikka rohkem niimoodi, see ei ole näitaja, vaid ise iseenda mõõdud, iseenda igatsus, iseenda nälg põlema. Aga kes, kes need, kes need siis need lauljad ongi, ta võiks siiski öelda, et nojah, meil ütleme siis me nüüd kuldame üle, võib-olla ja nad ei taha enam midagi teha, aga. Ma saan sellest ka aru, et praegu praegu siin kui oled juba tuntud praegu, siis sa oled laulja, siis sa oled juba filmis, siis sa oled juba seal seriaalis, siis sa oled saate just siis sa oled kolmas, neljas, viies, kuues, aga aga tegelikult, kui sa tahad olla hea ja, ja oled andekas küll, aga üks asi korraga, üks asi on see jumalik kingitus, mida sa pead arendama nii kaugele, et see, et see on briljant ja, ja vot siis vot siis on see professionaale. Sa ei suuda neid kõiki asju professionaalseks. Sa oled kõigis nagu selline tuntud tuntud nägu. Et keskenduda mingile ühele asjale Üks selline reklaamiguru temalt küsiti, intervjuu ajal küsiti, et issand, teie fenomen, reklaam on ju, maailm on täis reklaame, värki, aga teie teete kõige paremini, vaat šiiba on minu jaoks üks kõige parem, kui te olete vaadanud seda reklaami, see on minu meelest lausa super rekla kassi kassiliiva, millised, millised kaadrid ja värgil kõik seal on, aga tema käest küsiti ja ta tema vastusel, nii, ta viskas pallid sülle sellele selle härrale ja küsis ta käest, et mitu palli sul käes on? Üks üks asi korraga. Ja see on, see on see asi, mis mind kogu aeg hoiab kainena pea üks asi korraga, meil on ahnus, me tahame seda kolmandat väike laps, oi seda tahaks kolmandat lapse ajal ja kui väike laps siis emmed ja issid, anna lapsel toimida ja otsida see ja siis vaadata aha, seal seal läks kõige paremini. Nii et üks asi korraga ja sellele peab pühenduma ja muud asjad, kõik täiendavad seda. Kõik muud täiendavad, ka elus olnud nii palju kõrvale asju, kõik meditatsioonid, Alexandri tehnikat ja, ja. On ikkagi hästi tervislikult vist, eks ole? Tähendab see nii palju kui võimalik. Aga, aga ma olen võtnud neid, ma ei ole läinud nii-öelda nendes tekstides malev võtnud säält targad elemendid ja täiendanud oma oma eriala sellega. Sa oled ilmselt oma tarkust valmis ka jagama, et kui keegi, ütleme, laulja hakates väga pöördub, et ehk siis võib-olla oma abi ära Teate, kallikesed, ma olen isegi igatsen seda, et mu juurde tullakse ja, ja, ja ütlen teile kohe, et minu tund ei maksa. Seal 1500 ailisel kroonides. Tähendab, minu põhimõte on see, et me, eestlased, meid on nii vähe ja kui me ei jaga üksteisega tarkusi, siis on oht, et neid jääb kogu aeg vähemaks. Tarkused, mida me jagame oma elukogemuste kaudu üksteisega, see ongi see jõud, mis aitab meil jätkata meie pisikest pisikest Eesti elust eestlasena. Aitäh Heidi Tamme ja kuulame siia veel lõpetuseks Heidi Saabil, Birgit Õigemeelelugu, et uus saaks alguse. See on niisama. Seis on maad. Siin nalja. Raadio kaks.