Siim Kallas raadius. Siin me oleme tõesti külalise tund on käivitanud meil Lauraga täna külas meister Traabolmeiker ise, ehk siis Silver Meikari sekretäri silver. Tere. No kuidas väljas on läinud, nüüd ma kahtlustan veel soojemaks, et oli vist päris mõnus ja päris hirmus tulla siia sisetingimustesse või kuidas? Kasutasin viimaseid minuteid olla väljas ja tungisin sisse alles siis, kui oli tõesti kellaaeg oli juba selline, et täitsa jumet oled saanud või käisid sa kuskil kuskil lõunal maale seda meelde noppimas? Pisut jumet sai tegelikult ühel hiljutisel reisil. Lääne-Euroopas, kus kevad saabus ka hilinemisega ka ikkagi kaks, kaks nädalat varem, kui meile. No nii, aga sa oled siin vahepeal kirjutanud ka ühe raamatu, pilk Birmast? Ma ei tea, see vist ei ole ikkagi selline päris klassikaline reisiraamat, mis kaasa võtta, kui sinna reisida, näiteks. Noh, igasuguseid raamatuid võib kaasa võtta, kui sa reisid, aga, aga ta ei ole jah, selles suhtes kindlasti selline raamat nagu näiteks Petrone prindi minu sari ja ta ei ole ka kindlasti midagi sellist, nagu on näiteks lõuni Planeti reisi käsiraamat. Tegelikult on tegemist Raamatuga, mis räägib nii Birmast kui ka Eestist, räägib rohkem poliitikast, annab mõnes mõttes ajaloolisi taustu. Aga Eesti puhul ta keskendub siis aasta aega tagasi peaaegu täpselt aasta aega tagasi. Alguse saanud Reformierakonna rahastamisskandaalile ja firma puhul siis kaks aastat tagasi alguse saanud või nüüd juba kolm aastat tagasi alguse saanud mingitele poliitilistele muutustele. Silver tõesti, nagu sa ise ka just mainisid aasta aega on need jah, täitumas sellest skandaalist või pommist siuksel poliitilisel maastikul laiemalt siis ka ühiskonnas, mis kõik need järelmedki kolid, mis seal tulid nende kuude jooksul, et tõesti noh, ma arvan, et sellest teemast räägime. Et mis siis tänasel päeval milliseid järeldusi võiks teha natukene hiljem, aga lihtsalt noh, alguseks lühidalt, et kuidas sulle tundub? See, mis aasta eest toimus, et noh tasus või mitte, Te, oled sa nüüd tüli teinud, rohkem siin juba endisele sinu koduerakonnale või sulle endale ja sinu lähedastele. Kummale rohkem nagu tüli, kuidas sulle endale tundub, et seda vist raske hinnata? Räägi natuke, ma saan seda vaadata ju niuke subjektiivsest, objektiivsest, lähtepunktist, eks subjektiivselt ei, minu enda jaoks oli mul üks lugu, mida ma tegelikult tahtsin juba ammu ära rääkida. Püüdsin seda rääkida erakonna sees, püüdsin seal muutus saavutada ja kui ei saavutanud, siis ma lihtsalt piinsel avalikult ära rääkima. Ja selles suhtes Saimu süda rahu. Objektiivses mõttes kahtlemata võime ju öelda, et mis siis väga palju konkreetselt muutunud on, aga ma olen alati öelnud seda, et et ega sellest ei aita, kui me näiteks võtame vastu väga karmi regulatsioon, ronimismoodi peaks toimuma erakondade rahastamine karistame igat ütleme siis õigelt teelt kõrvale astuda. Et kokkuvõttes sellised muutused saavad toimuda ikkagi inimeste peadesse ja ma usun, et et kõik see, mis on toimunud aasta jooksul on tegelikult muutnud poliitilist kultuuri. Poliitiline kultuur ei ole see, kui kultuursed poliitikud käituvad, vaid ta on eelkõige, mismoodi ühiskond või mida ühiskond eeldab poliitikutelt ehk mida ta peab, maksab leeritavaks, mida ta peab lubatavaks kas või olgu see siis poliitika tegemisel või siis poliitikute enda tegevusele. Ja ma arvan, et kogu selle aasta jooksul on olnud need teemad nii rahastamise teema kui ka näiteks erakonna läbipaistvuse teema arutluse all. Erakonnad ei ole väga palju muutunud, aga ma, Mul on sisetunne, et häält, et ühiskond on muutunud nagu ühiskonna muutunud, siis ma arvan, et et kui erakonnad ei muutu, siis ühel hetkel asendatakse. No kena ja võib-olla sellel teemal siis peatume veel lähemalt konkreetsemalt natukene hiljem, aga aga tähendab, ma saan aru, et sinu enda elu väga-väga hull ei ole olnud peale seda, et keegi tüli ei nori väga sellel sellel asjal, et et saab täitsa tänaval kõndida ja lastakse Eestist välja. Jah, Eesti on demokraatlik riik, et et kui me mõtleksime selle peale, et samasugune ütleme, skandaal oleks puhkenud mõnes, mitte mitte demokraatlikus riigis, olgu selleks siis Birma võimud ja Valgevene või siis ja siis ma arvan seda, et nende näiteks siis kasvõi minu olukord oleks oluliselt hullem. Et Eesti on demokraatlik riik ja ega siin selles suhtes, kui sa oled nagu kindel, et see, mis sa teed vastab sinu südametunnistusele ja sa teed seda avalikult siis. Ega väga palju ju seal ikka karta. Teeme nüüd nii, testid, Laura, või mis arvad, panen muusika muusika juurest selle muusikaga, vist on meil väike lugu, kaver. Seal hiphopi lugu. Igal hiphopi lugu jah. Nimeks Lool Siim Kallas, kuulama. Neli. Reisige. Leiab leiab, leiab minu käed, on tätoveeritud, konihunnik. Intervjueeritud jalas on must king, tober mullandmust pangast Valera globite lindu. Paraad. Neli. Reisige vanad laadad. Äriplaani otsad lahti, homme paned nüri näpud arvetega sahtlisse, täna tuuled, pidumelon, tablakad Jumalaga pina pidu. Ninaaugu toom, peeglike peeglike, kallimad. Meile meeldib reeglite su naine. Anime luksuslik Kopli tramm, minula joon nagu Amsterdam sõltuvus. Ta pooles wannabe Annabel. Kolm paraadauto, neli. Kurjem kui saada vesi. Taskus suur papa laulis siis lugu nimega Siim Kallas. Mul ei ole Siim Kallas täna külaseks, täna on meil külaseks siis Silver Meikar ja silver sinust vist ei ole veel sellist lugu tehtud, et see on ka päris uus lugu, mis oli suur papa lugu. Siim Kallas? Et noh, mis sa arvad, kas oleks aeg, silver sinus kõike tehakse korralik niuke. Lugu juba, et olgem ausad, kodanikujulguse sangar ja kõike sa nagu oled. Öeldakse ju, et kui sinna laulu sisse pandud, et sealt ei saa enam välja. Aga mind on natuke näidendi sisse pandud ja Morgan. No ja sealt välja ei saa jah, ega see on ka üks asjaga, laulud muidugi see, mis võib-olla ikkagi veel vingem, ühesõnaga Siim Kallas on tõesti noh, mis, mis siis öelda, ühesõnaga kõige siukse. Mis Siim ise sellest arvab, seda meie nagu ei tea, aga see vist väga meeldiv ilmselt ei ole, et seostatakse nagu raha siis võtmisega 10 miljoniga ja nii edasi, et et need assotsiatsioonid, Silver, mis sinu puhul tekivad, on võib-olla pigem enamasti vist positiivsed, kuigi eks ole seal kallal, sa oled ka siuksed negatiivsed saanud, eks ole, et Silveriga luure ei lähe ja mingid niuksed asjad oled kuulnud ikka. Aino, ja ega ju see üks põhikommentaarium oli ju selline, et et see oleks nagu töötamine vaenlaste kasuks nii ja, või siis perekonna reetmine ja sellised sellised võrdlused näitavad, et erakond on muutunud selliseks suletud Mafia laagrilaadseks struktuuriks kus koha peal on terminid nagu perekonna reetmine. Meil on üks kapten, kestab tõde, selles ei tohi kahelda. Kes kahtleb kapteni valitud kursisse, julgeb öelda, et vabandage, et laev läheb natukene jäämäe koele poole, see on koheselt vaja üle parda visata. Et reaalselt niukses demokraatlikus ühiskonnas peaks olema see, et erakonnad on avatud debatti. Arutluse kohad. Me jätame, jätame selle lifti mõneks ajaks, kus seda ja teist ja läheme hoopiski Birmasse, kuigi su raamat on põimitud loomulikult Eestist ja Birmast, aga, aga, aga sõidaks korra nagu Birmasse kaugele unustaks need kilomeetrid jah, et unustame need eesti eesti teemad ära, et räägi kõigepealt kuidas sinu selline Birma nagu huvi tekkis, millal sa sinna esimest korda sattusid? Et täiesti kogemata, sattusin ma sinna esimest korda aastal 2000, et ma sõitsin ühe mootorrattaga põhjataid läbi ja siis mingil hetkel keegi meile nagu ütles, et kuulge, ärge nüüd üle selle kuru enam sõitke, et olete juba valla territooriumil. Ja, ja siis me saime aru, et me ei tea täpselt, kas me ületasime kogemata piiri seal mingitel metsateedel või ei ületanud aga aga 2008 oli siis selline niisugune pikem reis. Firma piirkonda, mille eesmärk oli kokku saada hirma opositsiooniga, kellest suur osa põhiline osa elab, töötab, tegutseb kai territooriumil. Ja need, kes sel ajal Birmas olid, need enamasti istusid vangis siis sai külastatud ka firmad, nagu kahel korral ühe korral illegaalselt ületas ühte jõge piirijõge Tai ja Birma vahel külastades Sis Karenit Vabastusarmee kontrolli all olevat küla sealset piirkonda, ehk siis oli piirkond, mis ei olnud veel firma keskvõimu poolt vara vallutatud. Karedam seal saidi nüüd aastakümneid ja seal väike niukene pikene seal Tai piiri ääres. Ja siis sai käidud ka ametlikult sees, kahtlemata siis üliõpilased Silver Meikari, Krister Paris, tahtsid külastada kaunist Birma riiki. Aga sellest kõigest oma raamatus ka kirjutada ka, võib-olla nagu inimesed ei ole päris hästi kursis, et mis olukord seal Birmas on, et pidevalt seal selline madin on, aeg-ajalt uudistes räägitakse, aga tee selline lühikokkuvõtte, et mis, mis olukord seal. Jah, et mingist ajast oli ju Myanmar, eks ole, nüüd vist juba aastaid jällegi Birma, et seal on mingeid muutusi ikkagi, tähistab ka juba seal riigi nimemuutus vist ametlikult või muutis nime Birmast Myanmari üks aastal 89. Ja, ja selleks, et mitte tunnistada sõjaväelist valitsust ütleme, Lääne poliitikas jätkati kasvatamist, sõna- firmo. Kuigi nüüd üha rohkem kasutatakse sõna, aga ma arvan, et põhimõtteliselt võiks need nagu tõmmata sinna täna nagu võrdusmärgi, et et ükskõik, kuidas sa nimetad Et me võime näiteks Hollandi puhul öelda Hollandi Madalmaad vehkides, ütleme üldse kuningat Et mingit tonaalsust nendes kummaski nimes ei ole. No ütleme, et Eestis enam ei peaks seda võib-olla nii palju nagu tundma või lääneriikides. Reaalselt on see jätkuvalt väga tugevalt poliitiline teema, et kui Anxonks, sushi, kes on siis opositsiooni nihuke, põhinägu või põhifiguur kasutas ühel ühes kõnes selle aasta alguses sõnab Birma siis praegune jätkuvalt ütleme, endiste sõjaväelastest koosnev võim selle peale küsis, et mis riigist ta nüüd räägib, et, et seda või nagu solvunud selle peale ta jätkuvalt on politiseeritud, aga enam ta ei ole nii politiseeritud tänu just nendele viimastel aastatel toimunud reformidele. Aga firma on ajalooliselt olnud üks väga võimas riik. Et sel ajal, kui mees on räägime, muretseme taga oma muistset vabadussõda, siis nendel oli juba sel ajal aastasadu kestnud pagaani dünastia. Näiteks see oli kuskil kaheksandast sajandist kuni 14. sajandini. Umbes ütlen ta kolonnis koloniseeriti. Suurbritannia poolt 19. sajandil ja vabanes siis pärast nagu väga paljud koloonia riigid pärast teist maailmasõda iseseisvus kuulutati välja jaanuaris 49. Ta on ainukene riik niukses, loobun golfist või me räägime seal Briti Coloenduseks lihtsalt kommunisti, kes te olete liitunud kommar golfiga. Ja tegelikult riigil oli väga suur potentsiaal, ta võiks olla täna Jaapan. Tema, tema jõukus oli iseseisvusiseseisvumise hetkel selles piirkonnas teise kohal. Aga kuna sealsed sisetülid jätkasid jätkusid ja 63. aastal võttis toimus sõjaväeline riigipööre, kes siis hakkas riiki üles ehitama sõjaväelises kommunistlikus sotsialistlikus utoopia siis ta on üks maailma kõige vaesemaid riike. Ja ta on riik, kus on pidevalt sisekonflikte, on riik, kus koha peal on väga rängad inimõiguste rikkumised toimunud aasta aastakümneid. Mingi muudatus oli 90 vabandust 88. aastal, kus suurte rahva masside demonstratsioonide tulemusena sõjaväe hunta kuulutas välja valimised. Aga kaks aastat hiljem, kui valimised on toimunud siis selle asemel, et anda võim üle ankrusse juhitud parteile. Ta arreteeris kõik politseilised oponendid ja jätkas samas vaimus. Nüüd viimase kolme-nelja aasta jooksul räägitakse muudatustest ja need muudatusi on. Ja neid muudatusi ma läksingi tegelikult Birmasse vaatama aastal 2008 neid veel ei olnud. 2010 saab mõningatest rääkida. Aga nad on väga oma tee alguses. Selge, kuulame vahepeal muusikat ja siis räägime Birmast ja muust Silveriga edasi. Vaatasin sellist muusikat ilmselt tehakse ka Birmas. Ma ei tea, mis sina, Silver Meikar, selle kohta ütled, kas sa selle Birma muusikaga kuidagi seal kokku puutusid ka, et su fookus on ausalt öeldes selline väga poliitiline olnud, et on kõrva jäänud, et mis muusikat seal nagu vastaksega. Eraldi muusikateemat ei ole selle seal tõesti nagu uurinud, aga, aga Birch ongi selles suhtes maa, mida ongi praegu võimalik väga huvitavalt avastada, et on olnud nii pikka aega suletud. Ja noh, minu huvi on olnud suuresti firma inimesed, ajalugu, poliitilised muutused, poliitilised reformid. Aga kui kellelgi on huvi minna ja uurida Birma muusikat, praegust popmuusikat ennast kas või seda, mismoodi võimu kunagi muusikat ära kasutanud, või firma nihukest folkmuusikat, et ma arvan, et see saab olla väga põneva ootusele. Muidugi võib lihtsalt uuridega Youtube'is, et me juba natukene vaatasin, et seal on kõiksugu näiteid olemas ka mingist 60.-te 70.-te psühhedeelia bände, mis on siis mõjutatud olnud, eks ole, mingitest lääne omadest ja siis mingi oma kohaliku riidiga seganud, aga aga selline mulje jääb, et noh, sellepärast ütlesid, et Hiina mõju Hiina popusikalemist kohalikule ka ikka päris suur mõjuma. Eks oleneb piirkonnast, aga, aga, aga seal on jah, et ai poppil kindlasti ka näiteks kui mingis autos kuulsin, mida siis raadiost kuulati, siis oli kas lääne muusika või see oli väga kohalik sült, selline niuke nagu umbes kuulda oli, et selline diskosült. Ja nii edasi. Ja see lugu oli jah, väga selline reibas disko, et Silver sinu raamatus on kirjeldatud seda, kuidas inimesed elavad ikkagi seal sellises hirmus, aga noh, see muusika kõlas küll nii, et mingit hirmu seal ei ole, on seal siis niimoodi, kui sa nagu igapäevaselt ringi käid, näeb seda hirmu, nagu siis reaalselt kohapeal ka või, või siis noh, saaliselt nagu läksid süvitsi selle teemaga. Ja ma tuletan meelde, nõuka ajal olid ikka palju lõbusamad laulud kui praegu et, et kas, kas sa laulu või ütleme režiimi poolt lubatud laulu ja, ja siis hirmu olukorra vahel saad mingeid seoseid tõmmata, siis pigem on nad on nad sellised vastupidi, jooksvad. Et öeldakse näiteks Venemaa kohta, et kui anekdoodid lähevad heaks, siis see näitab, et olukord riigis on väga halb. Ja võiks öelda, et kui laulud lähevad režiimi kohta väga lõbusaks ja väga rõõmsameelseks selgeks, siis järelikult on olukord väga halb. Aga, aga aga jah, et, et ega seal hirmu on tunda, aga seda on oluliselt vähem tunda kui aastal 2008. Ja, ja eks siin ole ka erinevaid kogemusi ma rääkinud nende inimestega, kes seal on jõuga töötanud Birmas ja, või oluliselt rohkem kui mina seal käinud. Ja nemad ütlevad selgelt, et noh, et varem sa ikkagi inimeste inimesi inimestega vestelda. Aga minu enda kogemus aastast 2008 oli ikkagi see, et enamus Birmalasse julgenud rääkida välismaalasega. Nad kartsid avaldada oma arvamust ükskõik millise poliitilisel teemal, need näitasid seda. Seda hirmu oli oluliselt rohkem tunda. Täna kui sinna sõita, siis võib julgelt avastada, et inimesed räägivad hea meelega välismaalastega ise tulevad rääkima ja, ja nad hea meelega ka poliitikateemadel. Kuigi noh, eks nende probleem mulle suuresti see, et see oskus rääkida on aastakümnete jooksul nagu välja juuritud. Seda rääkis mulle üks firma härrasmees, kuidas tema oli õnneks saanud küll hariduse kuskil viiekümnendatel kuuekümnendatel, mis oli veel päris OK haridus. Aga pärast seda reziim kehtestas ühe tõehariduse, mis tähendas seda, et, et koolisse tähendab, mida õpetaja ütleb. Arutelud olid keelatud, igasugune diskussioon oli keelatud, tuli kuuletuda ja küsimus, miks vähendas probleeme, kas koolist väljaviskamist või midagi hullemat ja eks aastakümnetega annab, avaldab mõju ja noh, ütleme et veel kord paralleeli Eestiga, et mõtleme ise ju ka, et kui palju meil siis oli sellist poliitilist oskust ja arutlusoskust üheksandate aastate alguses, kui aastakümneid oli õpetatud meile, et on olemas üks kõva käega juht, kes peab otsustama ja üks parteis No selge, aga üldiselt Silver, ma saan aru, et praegu on juba päris õige aeg just keda ikka huvitab sinna kaugele Birmasse minna, et maa on avanemas ja ja ma saan aru, et meil natukene jutt jäigi pooleli, et tegelikult firma on ju ikkagi meeletu potentsiaaliga maa, nagu sa ka vihjasid. Ma ütlen selle kohta, et praegu kõige parem aeg, et minna, et ütleme, et kes mõtleb kliima peale, et seal praegu on liiga palav ja siis hakkab vihmaperiood, noh, eks ole, kohta, kus sa lähed, et parim aeg firmad külastada, nagu selle piirkonnaga ikka on kuskil novembrist kuni veebruarini. Et keegi teeb siin aastavahetuse plaanid, siis on kindlasti võiks võtta sihtkohana võtta kuiv, see on, kui võtta lend Bangkoki Bangkokist lendab 10 lendu jamkuuni, mis on nagu põhiline, ütleme, ongi vist vahepeal sai ka son maist mandolisse sõit, aga tähendab põhiseline võimalik, võimalik selline kõige lihtsam nagu reisi reisi reisiplaan ja teha see on läbi bangkoki. Aga aga miks on just praegu nagu viimane huvitav aeg on see, et arvatavasti ma ei tea. Kolme-neljakümne aasta pärast on ta muutumas millegiks selliseks, nagu on täna tai ehk siis hästi, paljud käivad hästi turistidele suunatud. Kallim olust kallingute praegu praegu ta on ikka veel jäänud mõnes mõttes selliseks põnevaks süütuks, ehk siis, kui valget inimest nähakse, seda ees ei ole liikuv rahakott, on ju. Tuleb midagi, kellele tuleb midagi maha müüa, kellelt tuleb midagi krabada vaid ta on ikkagi mõnes mõttes veel jätkuvalt selline mitte nii tavapärane nähtus ja seal ei ole seda ka turismiinfrastruktuuri nii tugevasti välja arendatud, mis tähendab ka seda, et et on mitmeid piirkondi, mida saab lihtsalt avastada ilmad nende kohtades reisiraamatutes mingeid märkmeid oleks. No anna paar vihjet ka, kuhu sa soovitad minna? Vaata, me ei ole käinud kunagi endas põhiturismi sihtkohtades, et maga mandalist küll sõitsin läbi, aga see oli mulle lihtsalt nagu vahepeatus. Aga põhikoht, kus käiakse, on tuhandete templite linn, pagan, kui ma näiteks ise ei ole kunagi oma reisi elanud ja seal on tegelikult seal on mitu põhjust, miks esiteks, et sinna minna, siis tegelikult võiks nagu tunda selle lugeda läbisele pagani ajalugu ja natuke rohkem budismi kohta uurida. Teiseks, see on olnud üks koht, kus koha peal igaüks, kes sinna läheb, toetab sõjaväelist režiimi ja sellega seotud ärimehi. Ehk sealt korjati kohtade dollareid ja, ja, ja, ja praegu selles suhtes suhteliselt sa pead selle eest maksma. Ja see raha läheb valitsusele ja ta on üks turismisihtkohti, kus veel kord pole nagu ise käinud. Aga Birmast on mingi osa avatud, võiks öelda tegelikult kuskil 80 protsenti territooriumist on jätkuvalt suletud. Ehk siis on need piirkonnad, kus koha peal lihtsalt ei pääse ligi. Sulle mingit ühistransporti, lihtsalt pole võimalik minna, mingit teed on avatud, aga teelt kõrvale minna enam ei ole võimalik. Aga on ka olemas ja need sõjapiirkonnad ja neid on mitu, et põhjas käib sõda, Kaczyni, ütleme siis kaitseväe territooriumil Põhja-Birmas ja, ja just nagu Hiina piiriäärsetel aladel, mis tähendab, et suur osa katsioni territooriumist on suletud ja ma ka raamatus räägin sellest, kus me proovisime kätš Kaczyni pealinnast välja saada. Michina on selle linna nimi ja siis pidi leidma mingeid kõrvalisi teid vältida sõjaväge. Samamoodi ka mitmetes teistes linnades, et kui tahad nagu linnast välja minna, Katraaž näiteks tahtsime sõita linnast välja, siis tuktuki juht, kelle me endale palkasime, seda kõigepealt pidi pool tundi käima politseis võtma, mille lubasid kohalikus sõjaväepolitseist üldse võiksime välja minna ja pärast anti teada, et toodi tagasi. Kolm, neli tundi hullem, et kus, kus käidi ja nii edasi, et noh, et et seal nüüd avastamise kohta on alates avastamine ei pruugi olla lihtne, kui mitte öelda, et võimatu. Aga aga noh, veel kord, et mina minu jaoks on just eelkõige huvitavad just olnud need kohad, mida turismiraamatutes märgitud Ja nüüd on tõesti aeg jälle kuulata muusikat ja siis jällegi reisimuljeid nii Birmast kui ka miks mitte Eestist? Silver Meikar, aga siin me oleme külalise tunnis, teiste, rääkisime Birmast, mis on üks põnev, ma kohe kaugel muidugi 7000 kilomeetrit, ega see nali ei ole ilmselt sinna pääseda ja, ja tõesti, kes tahab siis turvaliselt seda Birma kohta midagi teada, siis võib lugeda ka Silver Meikari raamatut pilt? Birmas, tõsi küll, ütleme päris siuke turisti jaoks, võib-olla ülevaade on siin naa nadi, et keskendud silver sa siin teistele asjadele rohkem, aga aga siit mingit mingit tausta saab ja ajaloolist sissejuhatus sul on, aga sa pidid rääkima meelega seda tõesti Birma on kõva potentsiaaliga maa iseenesest, et nüüd avaneb ja praegu ongi tõesti kõigil huvilistel väga soodus aeg kohapeale minna, seda natukene. Metsik jah, ja ei ole siuke vastikult turistlik veel. Et saab seda tõelist. Kuidas öelda, naturaalset sisse Birmaatil osa sellest osa, aga mis, mis tal siis on, et firmal ikkagi on ka niuksed maapõuevarasid, millega siis nagu laiata, jah. Ega firma ei ole metsik maa huvitama ainult võimalikele reisijatele võita on niuke, metsik lääs ka igasuguste investoritele firmas on kogu Mendelejevi tabel luues seal on gaasi, naftat, väärismetalle, kalliskive väga väärtuslikku puitu, ehk siis et kus on alus, ämm, ütleme niimoodi mõnus ämm on juba väga aktiivselt sea. Või räägime üldse, mille pärast Birma militaarhunta otsustas, et nad nüüd alustavad oma perestroika, aga nimetame seda siis niisiis selle üheks suureks põhjuseks ei olnud mitte nii palju lääne surve või Lääne sanktsioonid vaid oli hiinlaste mõju suurenemine. Kihnlased on, tänu läänemaailmapoekotile on seal olnud aastakümneid kõige olulisemad investeerijad, kõige olulisemad niuksed, poliitilised mängijad. Roland militaarhunta tundis, et Hiina mõju on esiteks neile endale rahaliselt kahjulik, kui ka poliitiliselt ohtlik. Aga see, ütleme see kokkulepe sobis väga hästi ka lääneriikidele, et kui me mõtleme seda, et Obama on rääkinud sellest, et Ameerika pilgud pöörduvad India ja Vaikse ookeanirežiimi ütleme piirkond siis Birma on seal mõnes mõttes selline oluline valge laik mis oli nagu varem natuke nagu Hiina poolne territoorium. Aga noh, kus koha peal geopoliitilised huvid põrkuvad ja kus on Ameerikal väga suured geopoliitilised huvid. Ja ja ütleme näiteks Birmas põrkuvad ka näiteks India Hiina vahelised huvid. Ja ka tai, kellel on seal ütleme nüüd gaasijuhe ja kellel on seal huvi näiteks puitu, puidu vastu ja nii edasi ehk siis Seda seda ilusat Pirvat, mida, mida võib veel naha siis kui me mõtleme nende muutuste peale, siis üks suurimaid ohte ei ole mitte see, et poliitiline režiim otsustab, et nüüd pöörame selle demokraatia teistpidi tagasi. Ehk siis kuulutame jälle välja niisuguse väga tugeva diktatuuririigi, vaid see, et kõik need investeeringud võiksid hävitada seda kaunist maad. Kuidas selline keskmine Birma perekond elab, milline nende selline elustandard on? Arvestades, et riik on ju maavarade poolest tohutult rikas Birmas ei ole olnud tugevat suurt keskklassi ja see on kõikide selliste autoritaarsete režiimide puhul ju tavaline, et, et on teatav, väga rikas eliit, on väga väike keskklass ja on väga suur hulk väga vaeseid inimesi. Tavaline inimene on elanud halvasti, kui ta ei ole just teinud sõjaväelist karjääri. Seal on inimesed, seal on neid perioode, kus inimesed on ka nälga surnud. Rääkisin inimestega, kes olid sattunud võimuga pahuksisse. Kirjeldasid seda elu 10, viis aastat aasi, nende reaalne sissetulek oli kuskil kolm eurot kuus. Nende ainukene võimalus oli ära elada, oli see, et nad neil oli endal väike, kuskil riisipõllud ja nad said põhimõtteliselt ainult ühte riisikaudsed neid riideid, mida keegi ära visanud. Aga aga põhimõtteliselt on lootus, et see elaniku elanike elujärg võiks lähiaastatel paraneda. Aga muidugi on hirm see, et see reaalselt topis toimub selliselt, et osad võidavad väga palju, aga suur osa kujustati teki reaalselt Niukest poliitilist avanemist, et Niukest võib-olla natuke sotsiaaldemokraatliku süsteemi ülesehitamist ja väga palju jäävad ikkagi väga vaeseks. Ma saan aru, et sa oled põhirahvas Dirmalased, budistid, ühesõnaga, et nendel on nagu parem nagu seis, et seal on väikerahvuse, kellel on siis nagu jama või. Noh, ütleme tegelikult need rahvusgruppe on seal üle 100, aga ütleme, eristatakse kaheksaga suuremat, kellest siis kõige suuremad on Pamarid kes moodustavad umbes 70 protsenti elanikkonnast. Aga kogu selle oja niikaua, kuni firma riik on eksisteerinud, siis reast nende inimeste õigused on jagatud selliselt, et kõige rohkem õigusi on see, et kui sa oled põhirahvuse liige ehk Pamarc veelgi ja kui sa oled budist kõige parem, kui saad veel sõjaväelane ka peale selle. Ja kõik need väikerahvad, kes siis elavad oma territooriumitel, need on olnud seal nagu allasurutud naljale antud õigusi kuuluda ei administratiivüksustesse või näiteks hävitatakse nende keelte kultuuri näiteks katsin osariigis, mida ma siis seekord rohkem kõige rohkem külastasin. Eelmisel aastal, siis täpsemalt siis sealsed elanikud on nendele eriti halvas seisus, sest Briti misjonäride edukas töö tulemusena unnad enamikus patistid. Ehk siis kristlased ja nad ei, nad on selles suhtes suunatud veel tahapoole, sest nad on üks vähemusrahvus, keda on umbes seal kohapeal Apuskil sama palju kui eestlasi kui natuke üle miljoni. Ja, ja nad on enamuses baptistid. Ja, ja nende ahneid reaalselt nende enda positsiooni ühiskonnas on väga alla surutud. No vot ja siis veel moslemitega on sellist ka viimasel ajal häda ja see on Ja see on veel üks väga huvitav teema ja väga kurb ja traagiline teema, et see puudutab ühte vähemust rahvus, seal rohingesid keda ei peeta üldse vähemusrahvuseks. Ka need inimesed, kes või mitmed need inimesed, kes võitlesid seal demokraatias vabaduste eest, võitlesid omaenda päikese rahvusgrupi eest, siis nemad ütlesid rohindschette kohta, need on mingid pangad, panga panga pangapangad, Bangladeshist tulevad pangalaarid ja need ei ole üldse siin õiget kohta, et noh, neid veelgi maha lüüa. Ei noh, seal noh, ja see olukord on see, see keskkooli mõnes mõttes ka seda soosib, aga aga aastakümneid ka sellises suletud meediaruumis ongi räägitud, et need ongi mingi võõrrahvas. Jah, no selle peale Jälle peab muusikat kuulama. Seega härra Meikariga siin räägime juttu veel ja tõmbame selle Birmale vaikselt joone alla, et jäi siis tähendab kõlama see, et teiste, nüüd lähiajal ja lähiaastatel kindlasti on veel viimane võimalus nautida seda Birmat võib-olla natukene siukse rikkumatuna. Kui kuigi ma saan aru ka tänasel päeval on võimalik minna siis režiimi poolt siis kujutatud sellistesse tsoonidesse turismi tsoonidesse, kus on võimalik kõik oma dollarid ära anda, eks ole. Jah, ei, seal on ju olnud ka sel ajal, kui üldiselt suhtuti Birmasse reisimist negatiivselt, et ka Lonely Planeti reisiraamat alustas oma raamatut see pika aruteluga, kas üldse tasub firmasse reiside ja ütles siis lõpuks tasub reisida siis kui sina tõesti minna seljakotiga, ööbida kohalike hotellides ja mittetoetuse režiimi, aga need, kes seal paljud käisid, käisidki nendes luksuskuurortides bengali lahe ääres saksa turiste ja nii edasi nad tootsid toitsid režiimiga seotud ettevõtet. No milline sinu kogemus on seal turvaline niimoodi lihtsalt ringi rännata, suvalistes hotellides, magada. Et firma on olnud turvaline ka siis, kui seal sõjaväeline režiim, noh, kahtlemata tuppe ei tohtinud igale poole nina toppida ja, ja aga, aga ta on olnud turvaline, siis ka režiim, kes nägi igas igas välismaalasest ka nihukest sissetuleku allikat, nagu õpetas, et tuleb austada välismaalasi. Ta on jätkuvalt turvaline. Et ma ei tea neid juhused, saat oleks kellelegi paljaks varastatud või oleks kedagi selgelt rünnatud. Kuigi jah, et ma arvan, et kui seal nüüd turisti väga palju tekib ja, ja tekib selline niuke majanduslik perestroika ka, et siis eks eks sellised pahed, mis on alati seotud sellise turismipiirkondadega, mida võime kohata muide Tais Egiptuses, et need asjad sinna tulevad ka juurde. Aga ta on väga mõnus. Täna tahame väga mõnus, väga turvaline, väga lahke arukordselt meeldivate inimestega. Fantastiline riik, kas seal saab inglise keelega hakkama? Seal on nii, et saab ja ei saa ka. Huvitavalt on see, et väga hästi räägivad inglise keelt suur osa inimestest, kes on 60 pluss ehk nemad on saanud oma hariduse ennem 60 kolmandat aastat vanad vanad. Ja siis tegelikult on noored ja haritud, aga seal on terve rida inimesi, kes saager, haridustee on jäänud lühikeseks ja kes tegelikult räägivad siis mingit, kas pomaarib põhikeelt või siis omaenda väikest murrakut väikestes külades näiteks on inglise keele oskus ikkagi nõrk, lindudest saab tegelikult hakkama ja. Nii ta poliitmalaaria, Silver Meikari raamat, pilt Birmast ütleme seal ongi kaks pealkirja, pealkiri on poliitmalaaria koolon. Nii, aga tõesti, üks asi on sinna raamatut lugedes. Selge, et sa ei saanud ikkagi rahu Eesti asjadest, eesti asjad sõid sind seest ja väljast pidid pidevalt geima ka otsima neid internetipunkte seal, et hoida silma peal, et mis siis kodust jälle sinust kirjutatakse. Et ei saanud kohati isegi niukest nagu fookust hoida Birma asjadele, Kodused asjad tegelikult põletas. Mul see plaansite Birmasse ja tegelikult ka sellest kirjutada, see sündis eelmise aasta märtsikuus. Ja mul oli selge plaan, et ma lähengi sinna ja põhimõtteliselt tegelema ainult firma asjadega. Aga paratamatult ei osutunud võimalikuks, et kuigi raamatu pealkirjas on selgelt sõna- Birma siis tegelikult võiks selle raamatu pealkiri kiri olla ka olukord Eestis Reformierakonna rahastamisskandaal ja siis sinna väike mõttekriips öelda pilk Birmast. Et mõnes mõttes ma vaatasin selle vaatasingi Birmast mõnes mõttes tagasi sellele nendele sündmustele, mis tegelikult toimusid eelmise aasta mai ja juunikuus. Ja vaatasin neid siis ka läbi, mõnes mõttes oli see firma fookuse põlevid kõverpeegli võib-olla isegi õigem sõna. Ja, ja tänu sellele pole nagu oluliselt selgemaks No päris huvitavalt kirjutatud tegelikult siin hirmustega ei taha sind nagu keskpäeval inimesi väga ära hirmutada, aga eks tõesti see, et, et kui inimesed sellistes diktatuuririikides on noh ka põhjendatult, hirmul, võib-olla oma elu pärast, siis sa viitad jah, et meil on pigem hirm siis võib-olla oma elujärje pärast karjääri pärast, selliste asjade pärast vähemasti sina tulid välja nende asjadega ja, ja noh, eks siin on ka ära märgitud sinu kodanikujulgust. Et väga hullusti su elujärge siis ei ole ikkagi raputanud siin, et siis ma sain arvutseid, sõitsin käia vahepeal jällegi välismaal, kest kuskil Euroopas sõitmas, need pole hullu. Ega üks ka mõtteid on just selles, et ma, mul on see tunne, et need asjad, mida täna kardetakse, et kui sul on mingi poliitiline arvamust või sa tead, et sul on mingi informatsioon, mis puudutab näiteks võitlus korruptsiooni ja sa kardad sellega välja tulla, siis see, millega sa riskid, on oluliselt väiksem kui see, mida inimesed riskisid või riskivad näiteks täna Birmas, eelkõige näiteks kasvõi 10 aastat tagasi seal eriti aga kasvõi see, mida need inimesed, kes julgeksid oma arvamust avaldada Eestist nõukogude ajal. Ja, ja ma ise kogesin sedasama hirmu. Ja tegelikult võib-olla tänu firmale võib-olla mitmetele muude asjadele, lisaks sain aru, et tegelikult see seda hirmu ei tohiks nagu Eestis küll tunda, et kui sa ikkagi oled kindel, et, et mingi asi on valesti, siis, siis see võrreldes sellega, mida, kuidas kasutatakse hirmu autoritaarsetes režiimides, mismoodi öeldakse sellega inimest pannakse ta paika, pannakse ta niukseks. Suletakse tema mõtlemine, et siis noh, sellega võrreldes on siin Eestis paradiis. Aga mis plaanid sul niimoodi edaspidiseks on sügisel on meil siin valimised. Kas sa oled ka kuskil ennast üles seadnud? On siin siis nüüd ära on olnud. Et ma olen 90 90 protsenti kindel, et ma kohalikel valimistel ei kandideeri, siin on olemas kaks põhjust, esimene põhjus on seotud sellega, et ma leian, et inimene peaks kandideerima selles piirkonnas, kus ta reaalselt elab kohalikel valimistel kus tal on nagu reaalne seos. Mina olen Tartust pärit, elanud tegelikult nõmmel Aastast 2004 2005. Ja minu niisugune tugev identiteet on jätkuvalt Tartus, aga ma ei ela seal reaalselt, mu lapsed käivad siin lasteaias ja läheb ühte, vanem läheb kooli. Aga mul Nõmmega mingi identiteet on, seal on mingid tuttavad jooksul ajad ja mingid asjad, mis mulle seal nõmmel meeldivad ja mida see, mis mulle ei meeldi. Aga see teine põhjus, miks ma ütlesin näiteks nõmme nõmmel ei tahaks kandideerida, on see, et ega ei ole ju ka kohta, kus kandideerida millises nimekirjas, mis on, milline on täna Eestis liberaalne erakond. Et noh, et, et Keskerakonna puhul on see alati nagu vaatad nihuke muie näol kui ka Reformierakonna suure tõenäosusega tulevane linnapeakandidaat Valdo Randpere räägib sellest, et tuleb nüüd võiks mõelda selle peale, et keelustada Eestis okupatsiooni eitamine. Ehk me siis põhimõtteliselt karistame inimesi, kes julgevad kas akadeemilisel või mingitel muudel tasemetel esitada mingeid küsimusi Eesti ajaloo kohta. See on, see on kindlasti sobilik. See ei ole kindlasti sobilik ühelegi liberaalsele erakonnale, et pole kohta. Ja miks peaks üldse erakonnad nii õudsalt seda kohalikku elu edendama, et see on ka nagu omaette teema, et kus on siis need kodanikuühendused? Kes võiks kohalikel valimistel suuresti ma näengi seda, et et saavad, et, et seal ei, mängisin ideoloogia nii palju rolli ehk siis võtta mingi väikese piirkonna, siis on reaalselt eelarves nii palju raha remontida koolimaja või. Või kultuurimaja Katus, sa pead valima A või B, et mis siin siis nagu see ideoloogiline küsimus on? Et reaalselt kohalikul tasandil mulle väga meeldivad igasugused asumiseltsid, mulle meeldivad valimisliidud. Ja, ja noh, ka selles raamatus ma räägin näiteks sellest, kuidas pühajärve kooli eest seisjad suutsid kohtus seljatada Otepää vallavõimu. Ja täna on tegelikult seesama Otepää Otepää kodanike kodanikud korraldavad siin 23. mail Otepääl rahvakogu selleks, et arutleda, millise, milline võiks olla Otepääl võime tegelikult liikumine niukse järgmisse etappi ja ma usun, et nad teevad ka valimisliidu ja ma loodan, et võidavad lõpuks enam ei peaks lööma käega, kui keegi ütleb Otepääle on mingi jama ja siis selle kohta ütlevad. Ah, kuule, seal on alati mingi jama olnud. Aitäh sulle, Silver Meikar. Siin nalja raadio algaks.