Algavas saates kõneleb Valgamaa iseseisvusaegne maavanem värdi välne. Värtywelner on sündinud 27. septembril 1907. aastal Sangaste vallas. Ma mina elasin Valgas pikal tänaval, endine tapamaja, tänan ütelda piltidena. Valga Tapa maja vastas seal. Ja siis, kui vabadussõda käis, oli niisugune lugu, et et ema oli kodus hirmus kartnud. Et ta, lapsed Valgasse sõda Valgas ja isale peale käivat, toogu meid koju, säält muidugi hobusega tol korral bussiühendust ei olnud. Ja siis isa tuli igatahes läbi fondi kuidagi. Ja siis meie siis läksime peale ürik sinna ree peale ja kolm, kolm poiss ja isa ja siis sõitsid reegoli rindejoone veega ja üleril Teale, kelle poolelt, kelle poolele. Igatahes tol korral, kui me hakkasime sõitma, olime punaste piirkonnas, aga siis me sõitsime üle joone ja siis saatesse Valgete piirkonda. Ja meid kontrolliti ja aga see vist oli üks punaste voor, kes meid kontrollis, ohvitser, aga ta küll eest eesti keeles küsis isaga kontrollis, kus te lähete, mis tuled ja no nägite, et olid koolilapsed peal. Et ega need ikka mingisugusest spioonid ei ole ja, või või sõjamehed ja lasti meile riiki, siis me läksime kodu koju seal Sangastes aresti ja ja, ja hiljem siis nüüd tuli jälle tagasi tulla kooli ja siis, kui me tagasi tulime, siis ma mäletan seda. Nii hästi meelde jäänud. Me tulime siis sealt Tõlliste mõisast mööda, tee maantee läheb sealt läbi, siis oli seal laipu alasti kistud, laipu tee ääres ja Tsirguliina soli, sealt helistati Tsirguliina. Noh, seal praegu Tsirguliina oli suur kraav oli ja seal oli see punaste rinne oli kraavis, seal need punased aednikold ka seal üks Eesti kuulipildur oli kraavi otsast tõmmanud Maksimi tule peale ja siis terve päev oli teid laipu, täispunas, vaipu. Nii et see jäi ka mul nagu lapsemällu igavesti, ütleme kuni surmani. Ja siis saime ikka õnnelikud Valka. Ja mis Paju lahingut mina ise ei nainud. Paju lahing oli just eelmisel päeval olnud ja kusse Kuperjanov langes leitnant Kuperjanov. Aga kuna me elasime selle pikal uulitsa all, siis need sõjaväevoorid läksid kõik sealt läbi linna, mis tulid Tartu poolt. Ja siis, teisel päeval, kolmandal päeval siis Ivanovi pataljon, siis läks sealt siis siis nad olid juba Teeennast punti löönud ja siis marssis seal kolonnis lävi ohvitser oli ees siis palja mõõgaga seadista, midagi takti ja poisid siis laulsid seal igavesest lorilaulu. Ja see jäi mul meelel. Ja siis perenaine oli meil ka seal väljas, seal, kus ma elasin, sugulane ütles. Oi, küll on häbematult ikka Eesti poisid ise vaprad sõjamehed, aga võõraid laul laulab vanainimesel, eestlased, see asi. Ja siis siis need taganesid tavaliselt välja. Peale selle seal enam mindagi lahingut ei olnud, läks normaalseks, koolitööks Bellat rohkem, mina seda vabadussõda ei näinud. Siis tehti ka kohe piir Eesti ja Läti vahel ja varsti peale selle siis kui see Tartu Aga siis tuli veel korrigeerida piir Läti vabariigiga ja seal olid ka omad tülisid, sellepärast et osa lätlasi elas Eesti osas ja osa eestlasi elas Läti osas ja siis kutsuti välja Inglismaalt üks kolonel tallenz oli. See oli Riias Mart Laariga vahekohtunikuks, kes siis seda piiri pidi täpselt paika panema. Ja siis aeti see piir niimoodi, et igatahes eestlased said seal pügada. Eesti vabariigi ajal oli eestlasi Lätis umbes 12000, midagi lätlasi oli, Eestis on 5000. Nii et ees said tegelikult seal pügada. Et see väga täpselt etnograafiline piir siis ongi, ta ei olnud. Ma tean ise, kus oli väga palju eestlasi, elas VanaLaitsnas seal alluksnes seal oli isegi eesti kool, oli Läti vabariigi ajal seal, kus mul veel üks tuttav õpetaja töötas ja, ja siis Katre Laatres, Pärnu Laatres. Siin Ööpikul lätlased nimetatust, Iipiku, Öpiku seal oli väga palju Lätis, meie esitalusid tuli seal ja nii, et tema päris etnograafilise see piir ei olnud. Kuidas pärast piiri kindlaksmääramist pääses Eesti Valgast Lätti, Valka ja tagasi. See oli väga lihtne. Seal. Kes Valgad teab, seal läheb läbi Valga. No aga ei ole koja Aietis polkraavi moodi. Oja ta kevadel ikka pettuse rookima, suvel kuivab ära ja ikka niriseb. Ja seal konnaoja peal oli siis sild. Ja siis ühel pool silda oli Lätiku, kordan ja toll ja pool silda oli siis Eesti oma. Ainult pidi olema soli isiklik pass, isikut tunnista isikutunnistus ja, ja siis isikutunnistusega läksid siis kõigepealt sinna eesti kordoni, seal löödi stamp sisse, siis läksid Lätti, seal löödi kastampsis ja tagasi tulevad, lähevad jälle niimoodi. Kui bass liiga täis sai, siis Patti lisalehed tuli seal ka käia, aga kuna mina Valgas töötades siis oli nii-öelda kogu aeg nende Läti atisatsiooniga läbikäimises siis teie käest minu käest ei nõuta, siis kus, no see oli juba hiljem, 32. aastal ja koolipoisina passi muidugi olnud. Kooli õpilaspiletiga sisekolimispiletiga üle, kas löödi tempel? Jah, midagi löödi seal piss linalehele ja nii et seal eriti ka ja rohkem luba ei ole, seda küsida ei olnud, ei olnud, mingit luba ei ole, aga kui lange või nurivoli toll, toll ültse rõivarõivaga, nüüd on tegelikult seal minu teada nii palju kui mina mäletan, kui ma juba Valgas töötasin hiljem siis nii palju valimisi eestlased Lätist täide. Nii salakaubana oli naiste pesuseebid, jõuad olema odavam ja parem seal õieti midagi tuua, aga ei olnud. Ei olnud eriti midagi vahet, kuidas nägi välja teie kooliaegne 20.-te aastate Valga Valga linn, vabadussõjas tema kannatada ei saanud. Nii et tema ei, peaaegu terveks. Nii palju oli, et seda valga tegi kuni seda Kuperjanovi läbiminekutega, ausalt öeldes lahingut ei olnud, seal oli Paju mõisale õieti kuigi juba löödud. Heaga siis see Graf Zeppelin Zeppelin pommitas küll Valgat Valga raudteejaama, ta tahtis pommitada. See oli 1900, kui ma ei eksi, siis 17 vani esimese ilmasõja ajal. Aga need pommid, mis ta pommitas, viskas üks paarkümmend pommi Valga jaama, üldse ei sattunud vaid satusest jaama, ta kapsamõisa heinamaale. Tegelikult Valga mingit kahju ei saanud. Piiri Linda oli 11000 elanikku 11 pool 1000 Eesti poolel. Läti poolel oli umbes 4000 elanikku. Ja ega seal mingit tööstust õieti olnud, see raudtee depo oli vagunitehas. Ja siis liiprid Timmutamise teadsal jaamadega priimetsas. Ja siis oli tapamaja, oli, tapab saali, kus siis loomi tapeti ja tehti vorsti ja ja siis oli seal ossilauad ja see oli üks Marcross oli tollelauad ja see oligi siis palka, lõikesse, lauda, lõikesse kantisse. Ja seal siis oli veel üks villatööstus Läti piiri ääres ja ega seal rohkem ei Eesti vabariigi pool, muud tööstused ei olnudki. Ja Läti pool õieti ei olnud mingit tööstust. Aga kui nad, lätlased on üldse nii uhked need võrreldes meiega, siis nemad Ulmanise ajal ehitasid sinna kõvasti Läti Valka hooneid ja nisust fassaad, toon need kohe selle rahvamajaehitused, taustas Snam tahams, sellena praegu alles vägev rahvamaja, siis nad heitsid suureks asümjoone, suure algkooli ehitasid ja siis pargi korrastasid kohe ära. Nii et Läti Valga oli õieti esines kui, kui meie valt Valga linn. Aga muidugi ta oli valju väiksem elaniku arvelt. Arvut raudteejaam jäi Eesti Valga raudtee peale, jah. Põhiraudtee Jaam jäi Eestile, aga Läti poolel oli val teine Korongi edasi läks, ta peatas küll palk, teises ka rahvusvahelised rongid tegid kaks peatust, jagaks peatsest ja valk teine oli. Meil oli Valga ja nendel oli valk ja, ja oli eraldi Valga poeglaste gümnaasiumi ja tütarlaste gümnaasium. Alume lühikest aega olime koos tüdrukutega, aga varsti eraldati ära ja siis käisid Valga poeglaste gümnaasiumis 1919 kuni 1925 kevadel. Ja kuna neid kolm venda käis ülikoolis siis oli raskus igavene, isa oli mul ainult vallakooli õpetaja, Läti kooli talu seal oli. Ega see ka nii palju sissetulekut on. Nii väljavaated suurt ei olnud edasiõppimiseks. Aga ma siiski igaks juhuks on siin sügisel 25 Tartu ülikooli sisse õigusteaduskonda avalduse võtta. Üliõpilaseks tol korral mingite eksamid ei olnud, kuna mul oli gümnaasiumis ladina keel tunnistusel märgitud ladina keele õpetus oli arstiteaduses oli nõutav siis ma sain ilma eksamiteta sisse. Tol ajal, kui mina Ma õppisin ja eksamid tegi, olid professorid, põhiainete professorid olid venelased, näitses professor Krimm Krimmi juures, mina tegin Rooma õiguse, ajaloo ja rooma õiguse protsessi vene keeles. Siis professor tütre loomade juures ma tegin tsiviilõiguse tsiviilprotsessi ja kaubandusõiguse tegin ka vene keeles. Siis oli professor Berends, tolle juures ma tegin õigusega Sofia vene keeles, kaks eksamit tulid ja saksa keeles, kuna tol ajal oli admin õiguse professoriks professor CGI, Ungari rahvusel, ungarlane ja siis need kaks eksami Atin õigustatud protsess. Ma tegin saksa keeles. Nii et eesti keeles säima teha ainult siis Rescher uluotsa juures õiguse üldõpetus ja Eesti õiguse ajalugu. See on siis kaks. Ja siis professor praegu juures. Riigikohtu prokuröri juures tegi kriminaalprotsessi kolm professor Saarma kriminaalõiguse. Neli aprillis või piibu juures tegi rahvuslus õiguse. Viis viis ta kindlasti veel. Kuidas professor Uluots oli lektorina ja eksamineerija. Loengutel ma käisin, ta sega tol ajal loengutel käimine ei olnud sunduslik ja võis ka konspekte järele anda ära eksami. Aga ma käisin, tema oli ladusa jutuga, aga eksamitel oli tema väga närviline. Ja siis ma mäletan, kui minagi eksamil käisin, siis tolle aja jooksul, aga mis ma ees solvast olin üks 20 minutit. Kuna üldõpetus on siin seda esimest eksamit, õiguse üldõppereisil sülgetest ja siis tema suitsetas seda Maanonit. See oli üks kallim paber SEE seal ja siis vähemalt tema pool karpi suitsetades tolle aja jooksul ära, nagu ta ühe võttis, nii teise pani ühe vatist teise või nii et ta läks väga närviliseks. Eriti läks ta siidi ärilises kui poissi oskalt. Aga minul seda häda, no minul oli aine peas ja maksime tema käest. Ära ei tulnud. Aga eriti kui mõni mees sani hakkas puperdama, siis läks närviliseks ja lõpetas kohe ära. Tulge teine kord. Aga minul kõige rohkem vaeva, ma nägin ülikooli poliitilise ökonoomia eksamiga modellindama härra esimest korda peenes huvidsite peale, see nelja peale siis. Aga kuna selleks, et lõpetada ülikool cum laudega oli tarvis 12 sundainet, mis pidi oleva maksimis huvitseti peale ja muuseas ka poliitiline ökonoomia, muidu ei saanud jääda edasi stipendiaadid nagu praegu aspirantuuri nimetatud stipendiaadid. Ja ma tahtsin edasi õppida ülikooli juurde jääda ja siis ma petsin seda poliitilise ökonoomia tegema ära uuesti. Jaagursiski oli progress, kuid siiski oli, kalisime küllatiivseme visa vend, visa mees ütles, et ärge minu juure enne üle, kui tehke kõik eksamid ära ja siis veel vaatame. Ja siis ma tädiga kõik eksamid käravne, ütlesin talle ka siis seda eksamit, raamatut, et mul on kõik eksamid tehtud. Et ma töö juures siis käisin ja ta ütles, et tulge siis, kui teil kõik eksamid tehtud on. Et siis me räägime. Ja siis ta võttis pildi ette. Ja Ma nägin tohutut vaeva selle politsei Meiega tuupisin seda kõvasti, niiet Tugan paranovski raamat üks venekeelne õpik oli tol ajal aluseks kursinski loengutele. Temal omal raamatut ei olnud ja siis tollema Tuppisin kõvasti läbi ja luges isegi Marxi Kapitali kõik läbi ja seda ka lõhudis väärtusteooriat täpselt teadma. Siis ma vastasin talle küsimused kõik ära, mis ta küsis ja naasis ta kalana ja Hasso klaasraami ja pani mulle maksnud välja. Nii ma sain siis cum laude ka ära lõpetada ja siis ma jään edasi õppima ülikooli juure stipendiaadina. Tsiviilõiguse peale minuga sama ala õppis ka siis hilisem professor Elmar, Elmar Ilus. Kas te kuulsite korporatsiooni? Ja mina astusin ülikooli 25. aasta sügisel ja ma ei saanud kohe Tartut tulla, nagu ma nimetasin, mul oli kaks vanemat venda siin ülikoolis ja isal nii suuri rahalisi võimalusi ei olnud. Ja siis ma olin esialgu poolteist aastat oli kodus palju väiketalu, siis tegin talu töö seal ja korjan raha veidi ja suvel tegime tööd ja korjas, ei saa. Ja siis 27 aasta sügisel ma tuli siis Tartusse pidevalt elama ja siis ma astusin korporatsioon Rotaalias. See asus tol korral lilledel, halb see maja nüüd maapeale hilisem professor perre, koju maja, Tartu inimesed teavad seda. See on maha põlenud läbi teha rebaseaeg. Jah, tulirebaseaeg läbi, tea. Mina kaua ei olnud Rebane üks semester teist semestrit toima pooli, ainult siis anti juba värvid kätte. Ja nii et ma sain, nimetati nooreks majaks juba pooleteist sisemist järel. Kes oli akadeemiline isa menu, akadeemiline isa oli üks ristilisem Tallinna advokaat Peeter Jõgi. Ta oli töötanud ka Eesti vabariigi Poska saatkonnas, mitte eriti kõrgel kohal, aga ametnikuna. Tal oli ülikooli pooleli jäänud Peterburis samal ajal õppides ja siis ta siin, nüüd lõpetas ta maili ära, kes töötas vilja padukari Natasinas. Aga tolle mehe saatus oli ka niisama vilets kui paljudel Eesti haritlastelt nagu venelased sisse tulid. Kuna saatkonnas töötanud seal saalis kaebused olid saaja. Tema arreteeriti juba 40 aasta suvel ja kadus jäljetult. Temast ei tea mitte midagi. Paljud on siin armsad, vahe on selles, et korporatsioonid olid joomakohad ja seal muud ei tehtud, kui joodi ja Brasiti. Aga ma pean ütlema seda, et meie konvendis oli kodukorra järele. Iga laupäeva õhtu oli nii-öelda sunduslik, kooskäimise õhtu, muidu sa ega ei tarvitsenud iga päev veel käia. Laupäev oli siis ahistamise jaotu õllega. Nii et kes õlut joonud näitšis mina, Iskud tol ajal üldse õlut joonud, olin karsklane ja mina jäin kogu aeg ainult limonaadi, mõdu ja valge viinatarvitamine oli ametlikud keelatud kolmendi ruumides välja arvatud. Taga oli seal siis köök, kus perenaine oli seal pere juures sööki tellida omale kuidagi seal võssa siis Pereze käes, Riina saada, aga kolmandik ruumides oli absoluutselt keelatud. Laupäeva õhtu oli niimoodi, üks pikk laud oli seal ja siis mehed istusid seal lauas igalühel Schoperees, kes sellega on õllekann ja nimetatud Schopend olla. Ja siis rebased siis kallasid sinna sisse saluut, kes tahtis, kest limonaadi tahtis, juhtis seda istumissis hooldermann kolme teoorsermaalse rebaste varem nii-öelda. Kes siis tahtis Oulu, see pidi paluma folder mänges kaltsu jaoks kaltsejakse laulu jaoks. Ja siis sa rapiiriga juhatusse, kes siis seda laulu juhatusse pidi püsti seistes juhatama ja teised laulsid siis kaas. Vaat kui lõpetas siis trapeeriga Lai laua peale kantud, eks, sest ärimehed siis värvikandjad. Siis füüsid kätš mallis ja rebane rebaseid, siis kiljusid kaasa. Instituut siit viidud siit. Nii see käis seal, õhtu kestis umbes kella seitsmest kaheksast kuni kella 11 kuni 12-ni kauem ei olnud kantuse. Sellel laupäeva õhtutel aeti niisama juttu ja ta oli rohkem mõeldud omavaheliseks nii tutvumiseks, sest meil aastas korraga söötes söötes rebaste, rebaste, kogu, mis tuleb semestrist siis korra aastas umbes kolm-nelikümmend poissi, siis ega nad üks testitud. Üks oli Tallinnast, teine Tartust, kolmas, Valgas, neljas päev. Ja siis sai rohkem mõeldud tutvumisõhtuks. Aga peale selle olid veel eraldi kolmendis kohuslikud tunnid, oli see magister Paukandi, selle tunnitsiali, vehklemise tund, labidaga, see oli kohuslik üks kord nädalas, siis oli magister kandangi, see oli lauluõpetaja, omakondne dimees, magister referendid, kes tegi Saldid loengut igasuguse ettekande teaduslike ja sellele pidi iga mees siis messi jooksul ka referaadi ette kandma. Duellimine asi ei läinud meie konvendist, mina tolli näinud, meil joonud. Mul tuli küll üks duell pealtvaatajale kaasa elada. Minu tudeng oleku ajal oli niisugune lugu, et meie seenioriks oli. Enne mind oli üks. Ma olin millegipärast seal tüli tekkinud Sakala poisiga, tolle nimi oli tuul tuntud Tartus, suur kakleja, tuul oli, see duell peeti siis Fraternitas eestikas ruumides korporatsioon Fraternitas Estica ruumides tol korral oli see ruum seal endine politseiplats krediitkassa, kelle olivad, kes tapeti omal ajal ja selle peal oli. Seal oli see trell ja nii palju nägi seal duellis oli ka niimoodi, et ega seal oli kõik rinnot ja need on kaetud nende Takalaažiga siit läbi lüüa ei saanud, ta peas oli kiiver ja raberiga ega torgata ei tohivad, peavad lööma see duell, siis oli niisugune lugu, et nad ei saanud kumbki kummagi laava. Aga vaekohtunik oli ka. Vahekohtunikuks oli riive, üks eesti poiss ja kale löödi siia põske. Veri jooksis. Ja aga need päris trelli veetjaid, ilva peret. Ja niipalju siis olen mina kaasa elanud ka sellega, duell lõppes sellega kell ja mina ei ole mina rohkem ei ole tõendi. Te olite stipendiaat, ülikooli ja vahelisi stipendiaat. Ma sain Jüri Vilmsi nimelise stipendiumi Tallinna linnavalitsuse poolt kolis asutatud 400 krooni semester. Need 800 krooni oli tema kahe semestri peale eesti alasi küllalt tudengi jaoks küllalt surra. Kolmanda kursuse pealt hakkasin sedasama. Edasi hakkasin õpilasvaid, seda et edasi. Aga jaa, mul tekkis ka niisugune olukord, et minust ikka teadusemeest ei saanud, sellepärast et virule tehti 31. aastal ettepanek tulla Tallinna omavalitsusliidu juurde teaduslikuks sekretäriks. Ja seal lubati mulle 300 krooni kuus. See oli Eesti ajal küllalt suur palk, see oli ministri palk oli 500, ka nii umbes 300 krooni oli direktori ministeeriumi direktori palk. Ja, ja siis peale selleril tuli seal toimetada veel ajakiri maaomavalitsus, kus oli spetsiaalne ajakiri omavalitsuste kohta ja selle pealt sai vele ei tasu. Ja siis ma mõtlesin silmad vähemalt üks viis aastat töötama, enne kui ma saan kandidaadikraadi jalad ja ja mõtlesin, mina lähen varem ära. Ja läksin siis Tallinna 1931 kevadel mais teaduslikuks sekretäriks. Selgord asus roosikrantsi tänaval. Seal, kus Harju maavalitsus asus meie maalse liidu kontor oli õue peal väikses majas. Ja maa omas liite, Tiidu teenistus võeti erateenistuseks mitte riigi teenistuseks omavalitsuse teenistusse, samuti ka vallavalitsusse, alev politseisse line hoolis, teistest voodiomavalitsustes võrdväärseks riigiteenistusega ja Eesti vabariigi aegse advokatuuriseaduse järele. Riigi ja omavalitsuse teenistuses olevad isikud ei saanud advokatuuris olla. Aga ja liidu teens loeti erateenistuseks siis mina sain ja mina ostsin kohe 31. aasta lõpul Tallinnasse, vandeadvokaadi andis sisse avalduse vandeadvokaadi Abiks saada, seal ei olnud siis muud tarvis, sa pidid patrooni leidma vandeadvokaatide hulgast, kes võttis sind vastutusele. Patrooni saamine ei olnud ka nii kerge, sellepärast et nöörist oli küllalt palju. Eesti vabariigi ajal juba. Ja igalühel olid juba oma abid olemas. Aga ma sain siiski patrooniks mihkel punga, kes, muuseas mitmekordne majandusminister ja välisminister oli ka, saite väga silmapaistva mehe oma patrooniks ja tema oli tsivilist tsiviilAlairi teadlane. Ja ühtlasi oli ta Kaubandus-Tööstuskoja jurist, konsult ka. Nii et ma sain tema juure siis abiks seal üks neli-viis meest, noored organiseerisime siis seal Viru tänaval palgaliseks kino, Bibavo oli tolle peal, saime siis neli, viis tuba, üürisime siis oma advokaadibürooks ja seal me siis töötasime, viiekesi igalühel oma vastavat vaja tunnid ja hommikupoole ma töötasin maoliidus ja peale selle siis õhtu ma võtsin vastu siis seal advokatuuris advokaadid, kusjuures ma ei saanud ka väga kaua töötada. Fuajeesse 35. aastal siseministriks oli, oli Kaarel Eenpalu ja siis läks parajasti, pensin seal siseministeeriumist, omavalitsuste osakonna, panin inspektor Andres Loorits, see tuntud rahvaluule, doktor Oskar Loorits, isa läks pensionile ja siis oli inimest sina. Peri teadlast. No ma olen juba töötanud mahuti liidus ja loeti, et ma ikka midagi siis olen ka õppinud juba seal tutvusi, mul oli ka omavalitsusi Mei ja vala otsi, meid, on siin peakäik ja öeldi, et jaa, sul tuleb ikka sinna tulla noormeest ja ja et Andres läheb pensionile ja nii pool vägi, siis pandi mind sinna siis siseministeeriumi otseosakonna valimas inspektoriks. Ja seal juba riigiteenistus siis manama olla ei saa siis ma sellest loobuma. Majanduslikud tegelikult mul oli kahjulik, aga seal ma kaua ei töötanud. Eenpalu peaministriks ja siis tuli vist siseministriks veeruma veermaalija. Ja siis ühel päeval kutsuti mind jälle välja, et, et Valgas on üks Jaan Saul oli maavalitsuse esimees, hiljem neid nimetati maavanemaks. Et läheb pensioni ja sinna ei ole kedagi panna asemele. Valgamaa mees ja et lähed sinna. Ja nii ma siis sattusin Valka määrati Valka siis 1936. Septembrist ja määrati siis Volgamaavanemaks. Ja siis ma sattusin juba sinna nii-öelda poliitiliselt vääriga, nii et mind kutsuti siis välja pätsu. Tore, kui ma see ettepanek tehti ja siis läksin pätse juurde. Aga mina täitsa tundsin, sellepärast, et mina töötasin ise käisin sõjaväes, oli seaväes Viktor pätsuga see hilisem advokaat, talinud Pätsi noorem poeg. Mina olin temaga ühes sõjaväes. Esialgu Tartus, siin te siin Tähtvere panime noortekomando ja siis hiljem Tallinnas siis aspirandina Tondil ja siis päts oli Viktor Päts seal. Kas sul oli tol korral talu, räägitakse, et pead sa pead, seal ei ole mingit mõisat olnud. Kosel oli temal talu kopp ja seal ta ise siis ehitas omale elumaja ja lauda. Ja siis mina käsi, mitu korda diktor peatuses külastama, kutsus ka vaatama, et vaat, meil on ilus. Hooldas vana vana päts ja siis ma käisin mitu korda siis ma sain juba vana pätsiga tuttavaks ja nii et kui mind välja kutsuti, sa pead seejuures ta mind juba tundis. Vaat nii see lugu on, et noh, et tuleb ikka teil sinna Valka minna ja et ei ole praegu kedagi panna ja et vanem on. Esiteks ta on riigivanema esindaja maakonnas ja teiseks tanud kohalik, kõrgem appin, võim Eesti vabariigi põhiseaduse järele. Nii et küllalt suured õigused olid. Sõna- luges igal pool maakonnas. Tol ajal tuli peatselt tulid need rahvuskogu valimised, pätsu reediga saatjateni parteisid laiali. 12 märts 34 vana Riigikogus valiti ka laial riigikogu ei töötanud üldse. Ja siis päts otsustas uue põhiseaduse väljatöötamiseks korraldada rahvuskogu valimised. Rahvas kogub ülesandeks oligi ainuke ülesanne töötada välja uus põhiseadus ja see nii-öelda maksma panna ja pärast seda laiali minna ja pärast laienemine ja mina sattusin ka siis sinna kus kokku kolm saadikut oli Valga linna ja maakonna peale ja mina olin üks kolmest, siis teised kaks olid kali, juristid. Üks oli Johan uuema aduvad Valgas ka. Ja teine oli Jaan kokaadugad Valgast. Te kuulsite rahvuskogust ja mõnda komisjoni ja mina kuulusin omavalitsusse, osa komisjoni, kes töötas omavalitsuse osa välja ja Risto komisjoni kuulus. Nii et isegi aruandjana mul tuli esineda seal. Tegelikult nägi välja uue põhiseaduse väljatöötamine, tegelikult oli tema niimoodi. Oi, see oli päts. Tema esindajaks oli, eks jurist Leesment oli Leesment, tema oli siis tema siia esindajaks ja see kleesmed oli üks kõva andekas mees just nende seaduseelnõude väljatöötamise peale. Ja poolt oli töötatud muidugi viska siis juba katsenõuannete järele näpunäidete järele. See uus põhiseaduse projekt oli välja töötatud ja siis see projekt anti siis kõigile rahvuskogu liikmetele laiali igaüks võis tematut udune. No ja siis moodustasid need komisjonid ja komisjonis sakassarutamine, siis seal võis parandusi teha ja täiendasid ja aluseks jäi ikka see Leesmenti välja töötatud projekt. Aga muidugi seal palju parandusi tehti ka. Rahvuskogu töötas umbes pool aastat, kui ma ei eksi, nii. Ja siis võeti see põhiseadus vastu. Ja selle põhise järele oli juba ette nähtud vabariigi president, kõige kõrgem võim ja riigikogu oli ette nähtud kahekojaline riigivolikogu kus oli kaskümmend liiget ja riiginõukogu, kus olid 40 liiget. Riigivolikogu valimine sündis majoritaarse süsteemi alusel. Vabariik oli jagatud 200 ringulaks territoriaalselt igas ringkonnas, samas või siis esitada kandidaate ka siis gruppida Bootvai ise võisse keegi volinik esitas ja seal oli kaudsin ka ette nähtud 250 krooni, kui ma ei eksi, oli vist kautsjon ka veel. Mis võis ka kaotsi minna, Ants kaotsi minna, juhul kui pidi saama vist muidugi 25 protsenti ja mis pidi saama hääleseadja vähemalt said siis kaotasid selle. Selle 250 krooni. Kandidaate võis olla ükskõik kui palju, oi kui palju olla ja ja kaasasime liikme peale. Kui ma ei eksivabariigis vist ilma vastaskandidaadi teist, kuidas seitse vist sai, siis ülejäänutest oli ikka kaks või kolm rohkem kui teie kandidaat veerisitavalgava mina kandideerisin ja Valgamaa Sangaste, Karula, Kaagverre valimisringkonnas. Ja siis minul oli kavas kandidaat, doktore Elmar, kas oli Valgas üks arst, aga tema jäi vähemusse, nii et mina sant, siis rahvas kokku ja hiljem ka riiv oli küsimus koos. Riiginõukogu oli teisiti vormeeritud, seal oli nii, et sinna kuulus kõigepealt Lois, seal vist president 40 liiget, nüüd oli. President võis seal ise määrata mehi 10 meest ja siis oli ette nähtud kohe koha järeleannet koha järele. Metropoliit oli piiskop, evangeeliumi triumf, piiskop oli. Kui ma ikka ülikooli rektor vist oli sõjavägede ülemjuhataja oli, tol korral olid need kojad, tegutsesid kutsekojad. Kaubandus-Tööstuskoda ja põllud olid nende esindajad olid ka. Nii, et see riiginõukogus, et ei olnud mitte valitavad otseselt, vaid olid ametkonna kutse järele, te võtsite siis riigivolikogu tööst osa alates 1938.-st aastast ja see viimane Eesti vabariigiaegne volikogu. Meie käisime koosti, tüli viis kuud pea lima aastast Toompeal ja seal käis niimoodi, et olid komisjonid ja seaduseelnõud, mis tulid, kõigepealt läksid komisjoni vastavasse komisjoni ja hiljem tuli siis riigivolikogus arutusele ja sealt, kus nad vastu võeti, läks riigina hukku veel arutlusel ka seal siis vastu võeti siis presidenti sünnitama. Selle seaduse, mis küsimused olid tookord päevakorral, sellistest, mis on siiani meeles ja mida tasuks meenutada. No kõigepealt meie võtsime vastu Eesti vabariigil neutraliteedi seaduse siis oli juba olukord küllalt ärevaks läinud maailma poliitikas juba Hitler oli võimul kõvasti ja müristas seal juba kõvasti, oli vist juba okupeerinud sale Austria juba ja ja Klaipeda osaga. Ja siis töötati välja lülitada see seadus ja võeti kada vastu. See oli üks tähtsamaid seadusi, siis oli nüüd riigieelarve seaduses ka ja ma ei mäleta, kas on, ei ole meeles kõiki neid seal nii palju aega tagasi juba ja kuidas toimus hääletamise protseduur riigivolikogus? Tal oli lahtine lakk, inerts käinustestusega ja siis luges seal triaadidest sekretär luges, luges hääled ära ja riigivolikogus, viimases oli ka kõige suurem nii-öelda. Otse laguneks seda nimetatud Kanywassoni nõndanimetatud pätsu erakonda, rahvarindeerakond, seal oli kõige rohkem esindajaid. Peale selle oli siis veel see Jaan Tõnisson, D-grupp siin Tartust linnakus kuulusid Jaan Tõnisson, professor Piip ja seal olid, see oli, aga siis oli väga palju niidist omaette ope võtamise Oskar Lõvi, tuntud raadio spordikommentaator tooli omaette, tema tunnistanud eraldi. Ja siis oli omaette grupp, oli siis äärmised pahempoolsed nagu Maximiliano Unt Pärnust ja siis Neeme Ruus ja aga oli siis ka niisugust keskmises otse aduvad vai Tartust ja siis Johansson Metslang, need sotsiaaldemokraat, Parempoolsed sotsialistid, nii et niisugusi grupp oli väiksem grupp oli palju. Kas vaidlesid, võtsid vahel ka ägeda iseloomu, otse otse, nii, väga ägedad iseloomu ei olnud ma iseloomuga vaidlusi olnud. No Jaan Tõnisson ikka vahel küll kõvasti, eks temana muidugi see istunud ka, et nüüd päts sai tema ees seal press, staa, Kans teravalt, arvustas ka teinekord hea siis muidugi, kes väga ägedad, ägedad need olid, need, ma mäletan just see Maximida hunt ja siis Neeme Ruus ja lähedalt väga-väga verised Te, ütlesite, et kõik see kodanik värk pole mitte midagi ja nemad on õiged. Õige riigikorra pooldajad muidugi, Venemaa poolsed ja. Kahjuks Maximiliano Undi oma saatus oli väga raja kur, needsamad deva suuretse lasteta varsti maha. 40 aastal juba. Ta oli varese valitsuse, siseministri ja sisemist kadus jäljetult ja tema arreteeriti NKVD poolt ja hiljem paar aastat. Tema saatus oli küllalt kurb. Kuidas elas 30.-te aastate lõpul Valgamaa, kas jõukalt keskmiselt või kehva poole? Valgamaa oli ikka üle keskmise maakond, meil, eriti põllumeestel ei olnud midagi sellepärast ega Valgamaal väga halvad. Ma pole nii, et Valgamaa põllu mesilas Eesti lõpule, kui päris hästi. Sellepärast kasutati piimakarja kõvasti. Ja peekonit kasvatati kõvasti ja sellest vina. Ja kuidas hakkasid endast märku andma 1939. aasta sügise sündmused pärisele Molotov-Ribbentropi pakti, kui rippe trupp käis Moskvas? Mäletan, meie ajalehes ilmus fotot, kus siis? Petrop tõstis Haasi Stalini tervislikest auks. Aga ajalugu näitas, et lepingut kauaks ei olnud. Kas teie vanemana aimasite, et seal võis käsitlusele olla ka balti küsimus? Ole vait, idagi teada veel. Ja eriti läks siis ärevaks, kui meie välisminister kaudselt käis. Raid kutsuti vist Moskvasse, kolm lüüakse aasta sügisel septembris kaubanduslepingut sõlme vaatama läxeetrina. Hiljem, kui ta tuli tagasi oli veel riigivolikogu koosseselt, ta siis rääkis ka seda asja, kuidas oli. Molotov oli ta vastu võtnud ja oli pandud ette, et pääle kaubanduslepingu tuleb sõlmida ka baaside leping. Karl Selter välisminister oli ütelnud siis niimoodi, et sellise laiaulatusliku lepingu sõlmimiseks minul ei ole volitusi ja siis anti talle vist, kui ma ei eksi, kolm päeva rist anti aega või siis päts määraski selle oma eriesindajaks. Professor Jüri Uluotsa ja professor Ants Piibu, nemad sõitsid Riiga, tol korral läks lennuühendust Riiastanud Moskvasse, Tallinnast ei olnud enam ühendust. Ja Ots helistas minule riigivolikogus koos seda minul endine professor ja kaasvilistada ja et kas ei oleks nii su võimalused, siis me saame kiiremini, et söök ei saaks mulle saata Tartu vastu automaavalitsuse autu, ma saan küll, miks ma ei saa saata, Ameerika Buick oli ja et korralik basin. Ja siis saatsin nendele vastu, sõitsid Valga kaudu, tulid seal minu juure sisse ja siis sõitsid nad edasi Riiga. Ja siis nad Moskvas olid. Siis pärast nad tulid tagasi, leping kirjutati alla 28. septembril, Nad tulid siis tagasi jälle Riia kaudu, Riia kaudu ja ja mina saatsin siis Valgas sinna riigi kaudu, vastus on umbes 170 kilomeetrit. Sinna saavad rutem ja siis sõitsid Valgast läbi ja tulid minuga sisse ka koju koju ja minu korterisse. Ja siis ma küsisin nende käest, et mis te kasvasite. Et kuidas meie olukord, et kas Meie vabariigi olukord ka kõikuma lööb ja Toots vastases niimoodi. Et et no baaside lepingu osas me leppisime nüüd põhimõtteliselt kokku, et Vene väed tulevad sisse. Et esialgu me saime küll pealinna ega Fel puhtaks nendest väeosadest jätta. Aga ütles niimoodi, et ega meil midagi head loota ei ole. Et, et ajalugu nüüd on näidanud seda. Meie vabariigi ajalugu ja siis on 22 aastat kestnud, et me suudame eksisteerida majandusele poliitilised ja kultuurilised iseseisva riigina. Aga strateegilised sealsed meie ennast kaitsta ei suuda ennast suurriikide vastu. Aga eks eks me näeme edasi. Ütelda niimoodi ta juba aimas, et ega midagi head ei tule.