Saates kirjutamata memuaare räägib mälestusi värdi Velner kes oli Valga maavanem aastail 1936 kuni 1940. Riigivolikogu liikmena kuulis ta peaminister Jüri Uluotsalt Kremlis peetud läbirääkimistest seoses nõndanimetatud baaside lepingu allakirjutamisega. 28. septembril 1939. Molotov oli siis suure laua taga istunud ja siis kaart on Tolsoleez. Baltikumi kaart on siis seal juba valmis tehtud, üks baaside nende poolt oma kava, seal oli siis ettenähtud baasid siis Tallinasse isegi sõjalaevastiku baas ja ja siis oli vist Pärnusse, et, et ja küllalt suur sõjaväeosa, mis seal laulsid sõjaväekontingent, sõjalaevastik ja lennuväe. Siis meie mehed on hakanud siis vastu vaidlema, et kuidas nüüd Tallinnasse siis et see ei ole võimalik. Et need on ikka suveräänne riik ja ja kuidas te tahate nüüd meie pealinn oma sõjaväebaasid, võtta? Molotov ütelda, et valitsuse seisukoht on selline, mina taganeda ei saa. Ja siis järsku läinud uks kõrvalt kõrvalt kusagilt ja bonsisse siis vana Joseph ise. Ja suur juht ja õpetaja piip suus ja tuleb sinna avaju, köhib Jon dialoog Pille salasi. Molotov seletab, et näed siin mehed siin, Eesti vabariigi esindajad, nõustuda meie ettepanekuga, et peavad liiga suureks seda väekontingenti, mis ta sisse viia ja Tallinna idaalade üldse mingit baasi lubada. Jaa jaa. Joosifon võtnud siis üks punane suur pliiats laua pealt, vaatavad selle punase pliiatsi ja ärkin siis äras. Hea küll soliidse Puujed isule, kus siis ütled, et no siis võiks ju balti sport olla. Paldiski vala Kaažifon märkinud siis ära punase pliiatsiga mereväebaas. Ja siis teine Saaremaal kusagil seal veel. Ja siis lennuväebaasiks soliivist kuusikusel märgitud ma ei tea, kus veel oli siis? Hea siis kontingent, kuidas kokku lepiti 25000 peale või lõppesid kokku 25000 25000. Leppisid kokku. Ja siis nii et ühesõnaga Urmas ütles, et meil jännis muljed tegelikult oli kõik, selle otsustaja oli Joosis Molotov ei olnudki midagi rääkida. Molotov võis ainult seda teadmist, mis talle ette oli kirjutatud, tasand millegis, ansid ja Käsmarilt küsisin tulvasse käest, et et kuidas meie olukord siis on. Et kas meie vabariigi olukord kõikuma lööb ja George vastases niimoodi. Et et no baasil lepingu osas me leppisime nüüd põhimõtteliselt kokku, et Vene väed tulevad sisse. Et esialgu me saime küll oma pealinna ikka veel puhtaks nendes väeosades jätta aga ütles niimoodi, et ega meil midagi head loota ei ole. See ajalugu nüüd näidanud seda meie vabariigi ajalugu, et me suudame eksisteerida majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised riigina. Aga strateegilised sõjalised. Meie ennast kaitsta ei suuda ennast suurriikide vastu. Aga eks eks me näeme edasi, mis elu toob ütelda. Ja ta juba aimas, et ega midagi head ei tule. Ja siis hakkaski varsti baasis kontingent sisse tulema. Kas te seda oma silmaga nägite? Nägin ja osa neid kolonne tuli Pihkva, Petseri, Võru, Antsla ja Valga kaudu. Mina olen siis palgast tol ajal. Nägin siis esmakordselt neid vene tanke. Sõjaväeautode kolonnid olid. Ega teil Valgamaavanemana ei olnud mingit kokkupuudet sisse tulnud vägede esindaja ei olnud absoluutselt nood meili peatunud ja Valgasse peatanud ja sõitsid läbi. Mida teie ise arvasite tol ajal Eesti tulevikust? Raske oli ütelda ja raske arvata, aga eks ta ikka jääd küllalt rusuva mulje, kui juba võõrad sõjaväeosad tulid sisse. Etega Pilagime. Väiksel riigil ei ole vist hea toota. Kuigi keegi muidugi ei aimanud, et see saatus nii korraks kujuneb, nagu ta hiljem kujunes. Sellel eesti rahval. 1940. aasta 16. juunil esitati Eesti vabariigi valitsusele ultimaatum ja täiendavat kontingendid tulid seitsmeteistkümnendal juunil 1940 ja kus te siis olite siis maalin kavalgas? Seda ma mäletan hästi, siis oli küllalt kuiv suvi oli ja siis maanteed, mille tolleaegset maanteed, ega nad asfalteeritud ei olnud, nad olid puht kruusateede. Ja siis suur kontingent nendest väeosadest tuli jälle Petseri Võru, Antsla, Valga kaudu. Ja siis, kui need kolonnid tulid, siis juba kaugelt oli hirmus müra ja tolmupilv oligaid taevaalune, täis tolmu, maanteed on maanteed, meil oli küllalt kitsad ja küllalt kõveratega, meie maanteed ei olnud jäitud motoriseeritud liiklemise jaoks, tol ajal oli rohkem ikka hobu liiklemine. Ja siis Ma mäletan, et vene ise nägin oma silmaga terve rida neid vene tanke ja sõitis välja kurvilisest. Mukerdasid seal seal heinamaad raamikut ära ja seal nad siis parandasid ja senikaua kui jälle edasi said. Ja siis palun, Rajaste tol ajal oli meil noorkotkas laager oli kôik külas, see on just seal Koiva jõe ääres Valga Kaagverre, Mõniste maantee ääres. Mina olin ka seal tegev noorkotkaste alal ja siis no siis, kui me juba nägime, osad tulevad siis kiires korras, organiseerisid autosid Valgast ja saime veel enne seda tulekut, enne kui nad sinna jõudsid, laagri ära likvideerida ja poisid kodus, vaata siis ma mäletan, kui nad mööda läksid, siis inimesed tee ääres juba nädal oli kohe nii juba pisar silmis. Tohutud kolonnid tulevad sisse. Et ta ei teadnud, mis üldse meist saab. Kui juba vene sõjaväeosad sisse tulid, siis Stalini määras oma esindajad Balti riikides kohe. Napoli Tallinnasse nähtud. Vene saatkond oli tol korral pikal tänaval Tallinnas Ždanov, siis oli seal pikal tänaval Vene saatkonnas ja titeeris siis mis tuleb teha. Vabariigi valitsus? Saatsite laiali, Uluots oli viimane, vabariigi peaminister kutsuti siis üleminekuvalitsuse peaministriks. Vares Barbarus oli nähtavasti juba enne kõik kokku lepitud, sest varem oli vahepeal juba Tallinnasse kolinud, varem juba Pärnust. Ja siis Vares Barbarus moodustas valitsuse. Uue valitsuse, päts oli ikka veel presidendid edasi. Ja siis hakati lammutama Eesti vabariigi aegsed seda administratsiooni käge paat löödi minema kõik maavalitsuse maavanemad, nõunikud, linnapead, linnanõunikud, sekretärid, alevi vanemad oleme nõunik, löödi kõik minema. Kuidas Valgas toimus võimu ülevõtmine, üleandmine Valgas eriti mingit miitingut ei olnud, seal väike linn oli ja ega seal sõjaroosasid vene oomika ei olnud ja seal oli siis niimoodi, et Tallinnast oli määratud puhta võimumeeste poolt kandidaat. Ja minu asemele tuli siis sinna omavalitsus. Üks Paulerman oli kaduvat ka minu koolivend aga gümnaasium päevilt, aga ta oli ka sots oli pahempoolne. Ja siis sai tema maavanemaks. Aga Herman kaua ei olnud, Kõsad Ta sai varsti vabaks, siis pandi juba üks veel pahempoolsed tegelane. On teil meeles, kuidas te viimast korda oma kabinetist väljastest? Se Herman tuli sinna eesseia, esita siis seal oma volituse ja ja siis kirjutasin ühe väikse akti, et siis üle andnud selle Valgamaa valss juhtimise ja tema on vastu võtnud ja ega minusse muud midagi ei olnud. Kergitas mütsi, jätsime nägemiseni, läksid siis ma läksin palgast hoopis, tulin Tartumaale, pol oli Kosovo Kärklas, siis tuli sinna päris tallu nii-öelda põllumeheks. Kas mäletate, millal hakkasid inimesed kaduma? No juba varakult Valgas käinud ei tahtnudki sinna minna, sest see oli juba kahtlane. Venna, ma kuulsin juba, hakkasid arreteerimised. Igatahes üks esimesi, kes palgast arreteeriti, oli saaduvad jumala uue maa kellelegi, ka riigikogu liige oli see arreteeriti juba suvel 40 ja siis üks kriminaalpolitsei komissariks Kuresoo. See oli juba arreteeritud ja viisid kaasa prioriteeti asetäitjal üks. Komissar Kaljuvee. Muidugi ma kõiki ei tea ja julgen seda nagu ka näidata, niikuinii oleks mind ka kinni nabida. Aga mina elasin vaikses Kärkna jootse kaebus ei olnud minu peale ja kuleeriti suuri vihavaenlasi onud ja rahulikult selle esimese nõukogude valitsuses aja üle elada, taluks, maal, tekitada jah, tegin talutööd ja väljal oli korralik talu ja seal oli tööd küllalt ja leiba küllalt ka. Kas 41. aasta juuniküüditamine seda kanti ei puudutanud? Osalised puudutas ka küllalt vähe, mõned üksikud pere mõjutiga riidiga ära ja võib-olla oleks ka mina, eks land sinnaga. Ma kadusid juba juba sealt kärpimisest ära, siia tuli siia pühare valverbul sugulased siia. Taas on siin nii-öelda tuttavate sugulaste juures juba 41. aasta enne sakslaste sissetungi te vahetasite siis paar korda elukohta ja siis ka ei olnud õiget kohta. Elasin nii siin- ja seal, kus, kus juhtusin. Ja siis kui algas sõda ja siis ma olin parajasti seal pea Revalaske sugulased. Aga venelaste taganemine, sakslaste pealetung sealt lõuna poolt Riia ja algani läks väga kiiresti. Igatahes kaheksandal huulil olid saksa väeosad juba sees, palgas Nõukogude väeosad olid läinud ja võimu kõik läinud. Ja siis otsustasin, et et noh, ega tol korral ja seda olukorda ka ei teadnud, mis saksa asi on ja saame kuidagi Pikavale uuesti restaureerida. Selle Eesti vabariigi. Et noh, aga nagu omaaegne riigikogu liige ja presidendi volinik seal Valga maakonnast, et kavatsen sinna tagasi minna. Ja siis läksingi sinna tagasi. Valka jõudsin mina kaheksandal juulil sakslastega ühel ajal ja sakslased tulid sisse tulnud vist just hommikul, mina jõudsin sinna. Ja ta ei olnud ühtegi võimumeest, ei olnud kõik need nõukogude võimumeetod kadunud kõik ühesõnaga linn ja maakond ja kõik oli ilma võimuta. Sakslastel oli see, et nagu nad sisse tulid, linna nii määrati komandant. Ja esimene komandant oli Valgas üks rippmeister. Andresen oli temani ratsaväelane ratsaväele kapten ja saksa keelt valdasin, elame puhtalt ja sain temaga kohe jutule. Seda lugu on, et mina olin siin neli aastat, olin seal Kreiseltesse siin Valgas ja Eesti vabariigi presidendi poolt arvatud ja praegu siin ühtegi võimumeest ei ole ja oleks nõus võtma selle ameti uuesti tagasi. See teistelt ka ongi vaja ja, ja kirjutas käskkirja ja andis minule. Ja siis ma läksin, maavalitsus ei hakka siis organiseerima Valga maakonnas seda uut võimu. Ja maavalitsuse kõige batkastasin, endised paanõunikud olid alles, neid ei olnud keegi puutunud. Pakutasin kohe sinna omale abiks jälle ja kantselei personali sain ka kokku, suurem osa endisi inimesi linnapeaks Theodor Villa, kes seal oli, too oli ära kadunud. Ma määrasin selle, Johanna Ilves, minu koolivend, seest tuli esimeseks linnapeaks saada. Ja siis ma määrasin prefekti klipp oli üks endine eestiaegne politseikomissar. Kaiv, Aleksander, endised vanemad kutsusid kõik ametisse ja nii me siis hakkasime tööle. Saksa sõjavõim tsiviilvalitsusse vahele ei seganud see rikk teistele Andresen absoluutselt ei käinudki, vaata samas. Maavalitsusega linnavalitsus, tema läks varsti edasi ja siis tuli üks auppan, nuus tuli. Orts komandandiks nimetatud jorss, komandantuur, meest reservohvitser oli ja siis ütles ka, et eks me hakkame koos tegutsema nii palju, kui tarvis on. Et piss puutub siin kohaliku asjadesse, seda õiendan teie. Ja pärast tuli siis Belkumandantuur feld komandatuuril kõrgem organ kui Orskomandantuur. See peatus ka Valgas, aga lühikest aega ristnädal aega ainult, aga too õiendas rohkem sea asju, too üldse nende kohalike asjadega. Ja varsti läkski verd, komando suur Valgast ära ja tuli Tartusse. Aga varsti siis võib-olla kuu jooksul, nii ilmus siis juba Valka Jalmar mäe. Siis kui ma ei eksi juba juuli keskel, nii Saksamaal tulid ja tuli ka läbi, siis Tallinn oli muidugi veel venelaste käes ja tema oli määratud siis nähtavasti sele Rosenbergi poolt Eesti omavalitsuse juhiks. Ja siis varsti tuli ka siis sakslaste tsiviilvalitsus, nõndanimetatud piits, komissarid ja generaalkomissar Litzmann. Aga kuna Tallinn oli veel kinnisLitzmann Jaan mada, kus ta algselt olid, aga Tartusse tuli sisse juba see fon, mehenen, keppis, komissar, tugev pikk mees, juba essa vormis, Pruus järglased. Seal on väga, oli juba raskem asju ajada, temale allus Tartu, Valga ja Võrumaa, et olite partei meetod, kõik lugesid täie meie asutus nagu maavalitsus ja linnavalitsus ja üldse meie ametimehi. Nii nagu käsutäitjateks, nemad on ikka need käskijat ja keelajat ja mis käske sealtpoolt jagati. No igasuguseid viljavõtmise normide kohta ja, ja islikkuse esimene külm tall tuli, kus nüüd sakslane sai Moskvale esimese peks peksa, seal nad said Moskva all ju kõvasti, said sakslased nahutada, siis nõusid igas vihises ja filt ja kasukaid ja igasugust sealt ja siis kõik koolivaatlejad ju välja puhtaks löödi saksa haavatuid, tuli sisse järjest neid külvanud ja haavatuid ja, ja siis, kui juba hakkas sakslastel rindel kehvalt minema lehed, võimumehed seal Tallinnas ega eesotsas ka juba Eesti omavalitsuses, kellele allusid otseselt kohalikud omavalitsuse ametnikud, need hakkasid ka juba siis närvis minema ja ja siis pidi Ta süüdlasi, et sabad, seeriad ja, ja vastutöötajaid ja nii edasi. Ja siis tuli üks suur aktsioon 1000 943. aasta suvel kus siis terve rida omavalitsusi, tegelasi vallandati mäe angluse poolt ja mina sattusin ka nende nimekirja, neid nimetati tol korral Anglo fiilideks. No ühesõnaga, kes rohkem piiluvad sinna lääne poole, ei nõustu selle suurey dialoogi, aga meie siis saime lahti ja ma tänasin jumalat, saingi tulema. Mul oli päris hea meel, sellepärast. Ma nägin, et koostööd ikka olla ei saa ja ja mulle ei meeldinud enam süda ja oli näha, et iga Eesti omavalitsusest midagi teostada ei saa. Et me oleme ainult sakslaste käsutäitjad ja kergitas mütsi ja tulin tulema ja läksin maale jälle tallu põldudele. 43. aasta suvel ja saite seda põllutööd teha kuni 1944. aastaajal jälle sõda uuesti lahingud üle keha, siis tuli uuesti front üle isa kodus Sangastes põles ka maa, vaatsin käisid lahingut edasi-tagasi seal Urvaste Sangaste rindel. Ega te ei olnud isatalus? Ei olnud, mina olin siis Kärkas siin. Aga siin olid ka suured lahingud Tartu rindel, saksa pidasid vastu hulk aega siin. Ja siis oli see koogi lahingel tuli koogi all, kus, kus need soomepoisid, tulid appi kapten pärli niga eesotsas, aga need löödi ka seal laiali. Kergerelvastus, vene tankid tulid peale. Mul läks ka nii halvasti, et isa, kolu kodu põles maha ja ka äia kodu põles maha, kus ma elasin, seal käisid ka lahingud ülegi aknas üle Kärevere silla tuli vere tankid sisse ja ja siis lennukid olid ja missugusest lennukit, kas Vene omada saks tomat panid selle talu põlema. Siis ma jäingi nii päris lagedale. Perekond oli mul vahepeal ära läinud, said ametlikult minna? See oli 44. aasta jaanuarist veebruarist Leningradi blokaad läbi, murti seal siis Vene väed tulid juba valla välja. Tol korral tainas oli roosas ümberbüroo roomlaste ümbrus, büroo, kes siis oma rahvusest kodanike astusid siit ümber sõjapiirkonnast siis kas Soome vastavalt või Rootsi. Ja kuna minu ämm oli sündinud soomlane ja tema järglased tütretütred olid loetu soomlasteks ja nemad said siis ametliku loa Saksa võimude poolt märtsikuus Nemad evakueeriti sillaks Tartust, palju neid soome proua Aino suits oli siis professor suitsu abikaasa, viga, soomlanna sisalduvad rüütli, Oskar Rütli abikaasaga soomlaga sisse eksproua saar, endine eksporttapamajade elektriravi, kas tuli palju üks kümmekond naist oma järeltulijatega ja siis mäe jaga, kui loed eestlaseks, Meidsaks sillas linna ja oleks pidanud, muidu mine katsuma minna kuidagi salaja, nagu paljud läksid tol korral. Aga meie jäime esialgu siia veel ikka ootama ja ei ole suur korralik talu ja. Tahad ja keegi peab seda vaatama, kuhu sa jätad loomad, hägus, loomad, teatavat ja kõik ja nii edasi ja mina, aga seal kus sinagi laadset aitasin. Nii me siis jäime siia, Tolk, Novaja senigama jäime tolku, kui meid kinni nabiti. Mõlemaid koos korraga ei, mina tulin sealt siis lõpuks aia kodust ära. Mul oli siin tuttav, tuli Venemaalt tagasi määratud siis maakonnaharidusele juhatajakseks. Kapsta Louise, nüüd nimi on temal luise Vaher. Kirjaniku olete kuulnud. Ja too oli mul koolivadega noorem küll minust läheksin tema jutule, siis. Määrast mind õpetajaks restor algkooli, kus mu isa kunagi oli õpetaja. Ma tegin sellega üldse halvas, ma üldse sinnakanti läks elama kaua olla ei saanud kuu aega. Ja siis jõululaupäeval 44, siis tulid kolu, oli üks leitnant juht tegelikult oma kümmekond sõduriga ja siis võeti mind, kiitis veidi Valkas, mis teil kaasa võtta lubati? Ainult koti võisid võtta selfraaniga veidi ja noh, mis ma ikka kaasa sai võtta, teadnud võtta ja peaaegu niisama. Ülikond seljas ülikond ja valituga mingisugune. Ja siis viidi esialgu Valgas arestimajja sädesse, oli see arestimaja seal majas ja hiljem siis palgavanglas seal tuubiti, siis täisdiviisist alavand, vahepeal toodi siis Tartu vangla millegipärast veel, siin on veel rohkem täis tuubitud. Kammermis oli Eesti ajal ette nähtud neljale ja kuuele vangile. Me olime korra sees seal 36 meest. Aknad olid muidugi lahti, kadeda köetud. Nii palju, kui ta sai ülaaknast sai kõhkkov, trellitatud aknad olid üleval 36 meest, siis ega me seal muud ei saanud kui päeval, siis istusime põrandal ja siis öösiti saime magada ainult külje peal. Ja siis, kui ta teist Külli kerades Bly korragi. Tiime seal olime siis kuu või paar oli Tartu vanglas küll väga raske olla täis tuubitud. Ja sealt viidi siis Belgorra valve vanglasse. Ja seal siis oli Varssise kohus, kus teid üle kuulati Tartu vanglas osalt ja lõpuks karka vanglas. Minu ülekuulaja oli üks grusiin, no ta kindlasti üks kõva peremees või pere oli see ka jaburusi küllalt hull mees, nagu need olid NKVD mehed, kõik? Otsekohe maaliteksa küll ei saanud, aga sõimata kõvasti ja ähvardati ka kogu aeg. Ütles siis mulle ja jääb see meeleeluks ajaks. Secrošiil ütles mulle siis niimoodi, et et teil ei maksa siin midagi salata ega millegi peale loota. Kohtu päälega prokuröri peale. Et mis mina teensen tehtud. Pärast selgus ka nii, et uurija ettepanek oligi kaator härra pood. Persowaka 15 aastat sunnitööd ja viis aastat asumist, milles teid süüdistati, minu paragrahv oli 58, üks A punkt 10 punkt 10 loeti veel küllalt õrnaks paragraphics õrnaks punktiks, see on isamaa reetmine kaheksaks. Ja punkt, agitatsioon, propaganda kas teie vastu esitate mingeid süütõendeid? Ei, seal ma olin kirjutanud Valga ajalehes Valga teatajas. Olin kirjutanud Saksa Olühe artikli kee, küll siis sokutan seal artiklis, mis artikkel, see, lase käsitluses olukorda üldse seda vee olukorda ja seal oli siis nimetada Stalinit Thalia organisaatoriks. Noh, see oli siis punasega pliiatsiga allakriipsutatud. No sellest oli juba küllalt, et, et mulle 58, üks Haabunkedele Määrata kõrge juhi Joya õpetajad. Nii Haani haavata Kutsuti mind siis üks päev välja oliga troika oli, tol ajal nimetati troika, eesistuja oli juht ja kaks kaasistujat tuli venelast. Prokurör oli ka prokuröri üldse midagi rääkida. Ja kaitsjad ei olnud tunnistajad ei olnud, noh, loeti ette süüdistuse kirjutanud sellise artikli ja polnud juhtival kohal Eesti vabariigi ajal ja siis Saksamaal kaks aastat. Päevine oli ikka see punkt 10 ikka propaganda. Lühikest aega veel oli Valgas koodi juba Tallinnasse, Lasnamäe vangla oli tol korral selja ja seal siis sorteerid sellelt vangid läbi, viidi konvoi saatel Sist, ange seal raudtee nord ligidal jalaviisi siis ära saatjaks, mina mäletan meie ära, saatjaks oli veel kuulus Boris Kumm isiklikult kohal. Topiti meil siis need loomavagunid täis, seal trellid kees. Narid olid ka, et kahekordsed põlet olid ka vaikselt maasse, kõik. Seal läks sõit edasi Narva poole, Narvast foloogdasse. Jabologdast edasi, eks raudtee läheb sinna, kui ma eksi, ta on vist valge mere ääres. Barentsi mere ääres Molotovsk, väike linn tol ajal seal oli siis jälle meil peatus, oodati laeva seal siis me nägime, kuidas Ameerika parandust juba oli terve Molotovski sadam täis lend-liisi alusel sinna oli toodud igatahes tohutu vedurit olid seal ka igasugust muud kaupa sealolija seadmed. Ja siis sealt Polotovskis tuli siis üks laev ette jälle lend-liisi laev, lend-liisi alusel antud venelastele ameeriklaste poolt. Igatahes laeva peal kirjutatud kõik inglisekeelset veel ei olnud isegi ära vahetatud teraslaev teras rõmmidega ja kõik need laega ja teraslohed küttis hirmus kuumaks. Aeti siis sinna sisse, higistasime poolalasti, nii palavalt, kõige hullem oli see, et vaata, inimene talub veel nälga küll kuidagi, aga janu palju ei taluinimene. Hea meile, mis seal süüa anti, see oli kõik soolane supp oli seal vett, tanki, alfa, õdu järele. Seda ma mäletan seal, et mõned läksid päris hulluks koe sellest jooma hädast. Ja siis õnneks seal üks mees oli, sealt torud läksid, veetorud läksid läbi laeva seal siis aidake, millega nad olid teinud väikse augu, seal siis bee, käisid terrisse vett sisenemas, saidid huuli niisutada ja aga ekstega juba vintsutus kõvasti. Ja kõige rohkem ka Timoraalset mõjus see, et bandiidid olid teiega koos, kõik seal kriminaalkurjategijad, bandiidid, mõrtsukate, röövlid ja, ja need siis kogu aeg tegid seda smanni läbiotsimist poliitvangide kallal ja veel võetis kõikjal Fleti vähegi rahaasju või või midagi, kasvõi tubakat või. Tapad isegi kõik rööviti ära, isegi riided võeti seljariide, võeti ka parimat ja, ja ega poliitvangid need ei julgenud, kui hakata sellepärast mõrtsukat, kurat. Igaüks kõige oma elu elu eest, Cartised kulutab, ustav sulle oma pusid ka, kus olid valve, oli üleval, lae peale kallab valve all, ainult sinul ei julgegi tulla. Nii et ega valve üldse sussi segada. Ja seal oli veel niimoodi, et siis parimad asjad said siis üleval, siis luugi kaudu, vahetasid konvoile konvoi, kes otsis tubakat. See oli kokkumäng, väidetavalt rööviti siis, kui on või ei ole hea, ega nendele ei olnud need, neid asju vaja lukustanud, panin ta seda ei olnud vaja seda konvoi, siis sai nende käest asju ja kolm voi tubakat ja kes seal siis vastubilanss viin. Tubakas on kindlasti ja see laevasõit läks siis üles siis Põhjamere sõitsime paartavatest kuni Jenissei suudmeni. Jenissei on tohutu laiegi ruumes laevatsetav ka ookeani Aurikud taevatsutav. Ja sõitsime sisse ja tudinka sadamasse. Nii et ma mäletan, kui me läksime siis pudingast maale siis üks Eesti mees oli nii paljaks võetud, et tal oli paljajalu ja aluspükste väel Oliver paljaks. Aga õnneks oli augustis, kuhu siis oli seal küllalt soe, nii et iga suve moodi teed otsekohe ära ei külmunud. Saat tulinkast väärnarilskisse üks haruraudteid, esimene laat, punkt, kus meie siis jõudsime. Augusti keskel oli Hairetrovstrai, kus ehitati seda narrilski aerosooli. Ja laagrisse tuli siis kokku umbes kolm pool 1000 meest. Ja osa barakk oli ehitud, valmista uus laager, täitsa see, aga osa oli veel tegemata, siis hakkasime ise barakke tegema. Aga külm tuli peale, seal tuleb külm, järsku. Juba septembri keskel on veel ilusad ilmad, septembri lõpp juba 20 25 kraadi külma. Enam suval sulale ei lähe nagu meil Eestis. Külma lüüa ja siis osa tomati üles seleta ameerika palakat topelt. Siis osa vehima kasseiad talleri. Et sa oled küllalt raske, oli palakas ikka maga. Tekki antud patja ei antud antud magasime siis laudsel naril kogu aeg, see oli kõige hullem veel, see veega ei raskusi tundra, järved, nendest raiuti siis jääd ja nendega siis tehti süüa ja ka joogiks siis laagrile. Aga need järved said varsti tühjaks, väiksed järved olid ja siis hakati lund sulatama ja sellest tehti vett. Aga see lumi ei olnud ka väga puhas, sest raudtee läks kohe mööda. Sellega, et hakkas juba esimesel aastal. Tänu toit oli ikka vilets ja siis külm 30 40 50 kraadi külma. Ühes Purgaaga lumetormidega. Sest ma mäletan kõige külmem. Kunagi 73 kraadi oli muidugi koos Purgada. Nii et kõige rohkem oli see, millega mina ka ei harjunud. Kuigi juba vana spordimees soojendi kõik harjunud, oli külm. Et kui tagasi laagrisse õhtul tulid kusagil 13 tundi seal väljas olnud, siis kõik need käed ei tulnudki üldse sõrmi nii kohmetunud ja olid külvanud ära. Võttis aega, enne kui nad nagu veriala liikuma hakkas. See oli kõige rohkem muidugi vilets toit oli ja raske füüsiline töö. Kabelgi seal muud harjutrostroy juures. Kuule heitsime seda oli ka, tahtis kala puhata, Kayla liiga peamised need vahend, missugune oli vangipäev. Hakkame hommikust peale, kuni õhtusse vandi päev oli niimoodi. Äratus oli pool kuus ja siis see juba kell kuus hakkas köökiva töötava, läksid jooksnud siis oma toidu järel seal keegi. Vastavad normid, leiba, mis oli peamine, toiduaineleib, garantii paika oli 600 grammi päeva kohta päevad ja see andis mulle kommi kätte juba. Ja siis hommik anti 500 grammi suppi. Supis oli siis põdralihas, panid üks tillukene oli seal. Ja siis oli seal ka tangu sees. Ega seal palju muud sees ei olnudki. Ja siis 200 grammi puru enamikus kolida hirsi või tangupudru. Aga kui sa said jõust välja töötada juba normi, siis said seitse grammi seitsme riskidega leiba juba. Ja seal siis said pudruga 300 grammi juba jõudsid veel rohkem välja, tööta saitlus, kaks seal 900 grammi leiba ja putru oli seal vist 400 saanud sapik Hankaga väike juurenis üle põdraliha ja siis tangudes sapikanga, kus hea, nii et paljud mehed, et saada nüüd rohkem ikka suuravad pluss norme. Tavaliselt siis kõvasti tööd ja aga tegelikult, ega see neile õnneks ei olnud, sellepärast et sa kulutad seal rohkem energiat ära, kui sa selle said, kulusid rutem läbi. Pikapeale oligi nii, et kui sa ikka seal juba harjas Rawsfaismi kevadine välja, olime 3500 meest, meid oli sügis. Et sai järele aprilliks umbes 2000 free Alsiva surid välja, viidi minema, kui palju söömiseks aega anti? Hommiku siis pidid poole tunni jooksul seid ära ja siis pidid varsti rõivastama juba isse panema ja toodi vildid Filkast Iklasse viigiga lubjavildid kuivama, niipalju siiski oli. Pediaatri Oradina kuivasid ära ja siis olin, ma ei tea, kas iga mees sai oma vildid tagasi vaja Pirkkal juures ka vildi pandud ja siis pool kaheksateistpidi juba brigaadide viisi kõva sinna paadis olema. Kuskonnale vahta nimetati väravast kaks väravat, positiivsed postid pandud, siis ümbrin, alalaager oli ümbritsetud okastraadiga. Puškatolite tornid igal pool üleval, iga nurga peal, seal siis väravate olid siis kused vangid välja laste tööle. Lavastavaid vaata nimetatud, kas väljaminek oli rivikorras prügikorras? Viis meest oli reas ja pikk kolonn läks siis väravast härjakolonn. Ja palju siis neid konvoi sõdureid võis olla teil kahel pool või ees või tagakonvoisõdurid oli väga palju ei olnud ess olija külje peal, mõned olid ja ja siis ta oli ja, ja siis taga olid hundikoerad ka. Kui sa kõnnid rivis korralikke, taastasid segased koerad Sindi puutudelt keti otsas. Aga tagasi tulles, kui mõned seal jaga maha jäid jõudnud tulla, siis isegi lasti koeral tõmmatavad küljest ära. Nii et see õhtule tagasitulek, ma mäletan, kui ta juba olime seal mitu kuud olnud Jali vangid juba viletsaks jäänud. Õhtune tagasitulek, kui te olete vastu humalal lugeda raamatut, kuidas Prantsus Moskvas käis, siis te teate ka, kuidas seal siis prantsuse sõjavägi hävis, siis üks oli Pea kinni seotud ja kaltsuga teisel jalad kalduva geni ja kukkusid lumme, seinad jäid ja oli meiega tagasi tulevat. Mitu tundi kestis teede ööpäeva, ametlik oli 10 tundi. Aga. Ega nii et me välja läksime, umbes pool kaheksa jõudsime tagasi kell üheksa. Kas te saite lõunat süüa? Vahepeal? Ei, absoluutselt, mingi 10 tundi tööd järjest ja 10 tundi järjest on nii palju oli, et üks kord päevas lubasid testida, siis oli väike pogralka soojendusruumi, kus siis pluss kaka sees oli, ükskord päevas võiks käia soojendama ja ükskord ja pool tundi rohkem ei lubata sääs brigaadidele välja, kui ainult Rostroisse olime, see oli suur lage väli, enne kui need viletsad mehed seal käisid, mehed jõudsid kohale ja rivistuda tund aega, aega ja kodusolek oli see umbes kolm kilomeetrit laagrisse. Nii et see võttis jälle tund aega ja laagrisse kunagi enne kella üheksat. Juut. Kas laagrile väravas loeti mehed üle kaitsja välja minnes väljas olles, see võttis selle aega, võttis jala ajada. Koe vastavat mehed olid väravas, tal oli siis eesselise Puustes sinases Pärkis, seal terve, loeti Kapperwaya, Dorae, puu, tahvel punastele, osal telekord oli tuul kõva paberil wird, Kuu tahvel, see oli ka kindlalt käes. Ja nii et sa kõik loeti üles. Iga mees oli kirjastaps. Kas tuli ette juhuseid, et kõik ei tulnud tagasi selle aja jooksul, mis mina olin sana üheski laagris oli vist kaks juhtu, kus põgenesid vangid 200 kolhanki, ära nad kaugele jõudnud. Kus sa seal laad, seal palun, tundra inimesi ei ole üldse. Ja seal oli veel niimoodi, ongi need tunguusi kohalikud elanikud, kes põdrakasvatajad sõna et nendele maksta siis kui nad vangi välja. Aga mis sa said? Need andsid suvelia, kohe preemiat, maksti, preemiat maksti ja nii, et sa kusagil palju ei pääsenud. Igatahes need toodi, ma mäletan seda. Kolme päeva pärast toodi need ukrainlased tagant kolm meest ja siis nad olid pandud siis teistele vaatamiseks vahtasse taevasse, läbi pekstud, siniste nägudega ja veristit ja see oli siis teistele Vandwil hirmud pandud. Et nende vot niisugune saatus siis, kuidas tuli vabad. Saani ajal ilmus minu teada kaks amnestiaseadust. Aga need puudutasid ainult kriminaalkurjategijaid. Poliitvangile tipujutavad Ain Anis, Armo marsustele, Ada kui Stalin suri siis 54. aasta alul. Rist, tuli see kahe kolmandiku seadus ja see käis ka poliitvangide kohta kõikide vangide kohta. Et kes oli kaks kolmandikku ristunud. Oma ajast võis laagriülem ma ettepanekul kohus ennetähtaegselt vabastada. Ja siis mina olin sattunud juba Krasnojarskisse, sest siis, kui staadion suri, siis saadeti saatkonna riskist kui raske kliimaga kohast. Need invaliidid on juba invaliidist tehtud Jenissei mööda siia alla Krasnojarskisse. Ja üks kapten oli laagri Black punkti üle järsku üks, üks tuleb kapten sinna barakki, et et tvate, valan taris murreitada. Morrow surnukuur kõrval oli üks kümneaastane laager, kus oli tuberkuloos, nikkuti, suremus väga suur. Ja surnukuur on vaja ehitada. Venelased näevad juba olid teadlikud sellest, et ülemust sotsiaalsus lubab, aga midagi täida. Ja o. Käi põrgu, kurat. Oma värgiga ja võõra oodati. Rumeenias ja just Estoncer see Trudes siin arvavad. Ja et kas te ei leia oma selle, et võtke üks kolm-neli meest kokku, heitide mul see mor valmis? Annan oma sõna kaptenile, et et mina panen teid esimeses järjekorras, siis vabastamiseks selle kahe kolmandiku seaduse alusel. Üks lätlane. Ja siis kapten oli täitsamees. Pani meid kohe ette eelisjärjekorrast bene tahtis vabastamiseks. Kohus ots meid kõikides tähtsust avastada. Detsembris viis tõstsite siis surnukuuri ehitamisega, ennetähtaegse vabadusele, mõni kuu ikka mõnikord arvuteid.