Viker-Käär. Tänase Vikerkääru saate puhul tuleks kindlasti rõhutada ka seda, et tegu on ju isadepäevaga. Nii et täna on vestluspartneriteks kaks isa ja kui slängi sõnavaras kasutatakse nimetust isa sellise inimese kohta, kes on oma valdkonnas vaieldamatult autoriteet siis tänases saates osalevad Valter Ojakäär ja Uno Veenre ja nemad seda kindlasti. Ikka on ja kindlasti on neil ka meenutusi väga paljudest muusikutest aastate tagant, aga vähemalt nii palju ma tean, et ühest konkreetsest isikust tuleb pikemalt juttu ja selle mehe nimi on John pori, keda võib muide nimetada eesti jazzi isaks. Nii et head isadepäeva kõigile ja nüüd jätkavad Valter Ojakäär ja Uno Veenre. Niisiis, tere tulemast vikerkäru saatesse kolleeg ja hea sõber Uno Veenre, tere. Tere. Proovime kõigepealt sinu mälu. Mul on siin, mul on siin üks laul välja valitud Viivika paneb selle kohe kõlama. Mis sa arvad, millal see laul eesti rahvale armsaks sai? Tegemist on Mulgimaaga kuuleb ära. No mis sa arvad, kui vana see laulan? Ma igatahes ma tean seda, et ma olin siis ikka veel nii koolipoiss, tähendab viimastes klassides, kui juba see see laul oli ikka juba see võis olla siis kuskil 37, kolm kaheksa või isegi veel varem, ma ei tea, no peaaegu täppi läks. Mul on üks huvitav paber, ma olen uurinud neid poridokumente. Nii palju, kui ma olen neid kätte saanud. 19. veebruaril 1938. aastal on son poriallkirjaga kirjutatud paber. See on kõigi autoriõigustega härra meierile müünud Foxtrot Mulgimaa sõnade arranžeeringu sel kujul. Nonii, et siis tuleb välja täppi läks, see oli ikka niimoodi 30 37, seitse. Või siis oli 38, see, kui ta nii laialt nuia, jah, seda muidugi jah, jah, jah, aga muidugi rahvas arvas, et see on poriomalooming. No vot sellega üldse oli nii, et et kõik need terve rida neid asju, mis ta veel tegi seal enne oli Viljandi paadi paadimees ja õllepruulija ja, ja siis oli see isegi see noh, see muidugi see noh, see läti omasime kuuluma ühte ja no see oli küll teada, et see on läti laul, aga, aga temal isegi katkestama esimesena välja tõi. Ja suurem osa tegija, tema teksti tekst ja üldsegi mitte halvad tekstid ja, ja kõik läks riivi. Ja aga selle oma loominguga jah, ega sa näiteks selle pala või postipoisi oled näinud või? Ei ole vat nooti sain ainult sellepärast, et tal oja tänavas põlesid ju vist pillid ja nuudid maha siis kui oli Tallinna pommitamine ja minu terve saksa repertuaar jäi ka tema kätte, kui ma ütleksin, et no ma tean, et tol ajal, kui mina hakkasin tema orkestris mängima, siis ega me siis seda lugu enam nii ei mänginudki. Võib-olla noh, niimoodi kui me mängisime, tellimise pääseb või tähendab lihtsalt muidu niis mängiti peas seda jah, aga nihukesed orgast oskad, mammerdan mina urgast. Rovka ärge seda mänginud ei ole. Mina seda nooti ka näinud ei ole, aga, aga ühte teist seda postipoissi seda ma olen noodist mänginud. Ja selle pealkiri oli ei, vastupidi, just sedasama Mulgimaad. See oli üks kantrilugu ja, ja, ja ma sain isegi kätte selle autorid, selle autorid olid. Clive Erav diaFrank traford. Nojah, aga tollal ei teatanud nendest autoritest küll midagi, ta läks ikka nagu pori. Porinime all, tähendab, nii ka rahva teadvuses. Mulle kirjutas muide Viljandist üks Viljandi mees, kes kirjutab raamatut, son porist. Pori on ju Viljandi poiss. Ja selle mehe nimi on Ülo võsa. Ja tema ema olevat olnud selle Mulgimaa muusa ja samuti Viljandi paadimehe. No ühesõnaga, niisugune inspireerija. Võimalik küll jaa, jaa. Ta pidas ennast ikka päris uhkusega mulgiks. Seda ta toonitas ise ka mitme korralikult ja, ja seda küll, kuigi ta no me tuleme selle juurde pisut hiljem lühidalt tema eluloo juurde, ta ei ole sünnipärane mulk. Assoo Reijo teadnudki ei ole ja kuulame vahepeal ära selle postipoisi ja siis natuke tema eluloost. Purjeorkester oli üks väga kõva trump, trump oli see hääl, mida me praegu kuulsime, kes oli, see oli Friedrich Kaasik tema mängis purjeorkestris viiulit ja kas mitte ka saksofoni või, ja kindlasti ja ja igatahes, no see oli ennem ennem ennem sõda pärastsõjaaegses koosseisus gaasikut ei olnud. Aga tema tema poolt sisse lauldud laulud, need postipoiss ja, ja Viljandi paadimees ja nii edasi, nii et said nii hästi populaarseks ja selle kaudu ka tema tema nimi ka. Ja minu arust poriga plaadistasid ka näiteks Viljandi paadimehe Eskola ja Ma ei mäleta, kes õllepruuli, et laulis ka vist kui oli rinne. Igatahes jah, mõned mõned ja siis Harri Kaasik ja laulis ka. Jah, jah, Artiga Friedrich sõja just just just. Nonii, aga vaatame nüüd natuke päris niimoodi mustvalgelt kuidas selle porielukäiguga oli siis, tema oli õige nimega Johannes porisammul ja siis kus eestistamine oli nimedel siis ta vahetas lühendas lihtsalt seda nime ja eesnimeks võeti muidugi siis Jon sobiv. No see oli ta nii-öelda muusiku nimi, sest ega ta ütleme passi järgi, ta oli ikkagi vananenud. Teda hüüti ja kuidas juhtub tunnistada kas Juhan või. Nii tema sündis 11. novembril 1906 varnaulis. Nimelt tema perekond oli sinna välja rännanud ja ta oli aasta vanune, kui isa uppus Obi jõkke ühte oma ehitatud mootorpaati katsetades. See oli nii-ütelda esimene sõit ja see lõppes isade kohe traagiliselt, ta kukkus sealt üle ääre sisse ja enne kui välja saadi, oli ta vee all. 1912. aastal tuli siis perekond Viljandisse, seal pori, lõpetas poeglaste gümnaasiumi ja isa viiulil õppis ta siis kõigepealt viiulimängu ja siis hiljem ta mängis veel saksofoni, klarnetit, trompet oli vist isegi enne saksofoni tema niuke kõrvalpill, siis teenis Tallinna sidepataljonis, seal tal oli väike orkester, side Bonzo. Ja jäi hiljem üle ajateenijana sõjaväkke, pärast. Teised pillim nagu naersid, et sarnanen üle ajateenijaid nimetati vist nahkadeks jaja vana nahknuia. Ja siis tal noh, trikist juba oma orkestrit, ta mängis seal mustas kassis. Sa mäletad, kus see, kus see restoran oli? Must kass, kas ei olnud mitte selle, mis oli, mis hilisemise laevastiku ohvitseride maja seal all ja täpselt ja seal ma olin siis nii noor, poja veel, aga magu noh, ma olin kuul kuulnud sellest kohast. See oli kaunis skandaalne kohta, igatahes need lood, mis tema rääkis, mis seal juhtusid ja kuid tollased uusrikkad seal Pummeldasid. No ma arvan, et need isegi trumpasid meie praegused üle. Sest need olid nagunii teha. Ei tea jah. Aga nii palju ma kuulsin, katse pidi olema ka üks vapside lemmik kooskäimise koht ja ollakse tuusade siis tekkis jah, ja hiljem siis noh, muidugi restoraniülekanded olid juba sealt praegusest Astoria Need olid hästi populaarsed ja neid kuulati suure huviga, sest et noh, see oli niisugune, võib-olla ainuke niisugune noh, tantsumuusika, niisugune otsesaade, kust, kus, mis raadio kaudu tuli. Mina olin ka alati ikka platsis, kui ja laupäev-pühapäeva õhtuti oli need ja need tulid siis ikkagi klooriast või siis valgest saalist valgest saalist Pariisist lõpus oli, on see hea ja Pariis, tema ja töökoht. Nojah, ja ega. Ta nii palju võib veel öelda, et ta suri ju väga noorelt, minu arust oli ainult neljakümneaastane, kui ta suri ja 47. aastal suvel suri. Ja selles mõttes noh, nii nagu Valgre ja nagu Priit vee peal ja ja teised meie vanad kuulsused ei elanud mitte väga kauaks või väga vanaks. Aga mul on jäänud meelde, et pori armastas niisugust suure orkestri kõla. See laevast, kas sa mäletad seda laevastiku maja orkestrit, mis tal oli 1940 40 ja ma tean, et see oli olemas, seal oli tal suur koosseis, jah, aga ma, ma ei, mul ei tule praegu meelde, kas ma seda otseselt niimoodi, kas ma käisin kuulamas või kuidas seal kontserte või mitte, aga aga noh, see oli ikka tähendab, avardas või tähendab, avaldas nihukest küllaltki suurt tähelepanu, tähendab, nendes kuidas öelda muusikaringkondades oli kergemuusikaringkondades, sellepärast et see oli niisugune nagu suur katse nihukest suuremat orkestrit teha. Nojah, tegelikult meil ei olnudki ühtegi palgaliste estraadiorkestrit nii suure koos seda ka just kuigi noh, mis seal oli, neli saksofoni ja vist kolm trompetit trombooni, aga ikkagi ikkagi täiskoosseis nimetati rea ja ja mina, muide kuulsin ühte kontserti natukesest Pärnus. Ja siis pori ise mängis seal veel saksofonisoolot ja ja nii, et see oli jah, niisugune, kusjuures huvitav on see, et et pool koosseis oli tema ennesõjaaegne oma orkester, Valter roots mängis klaverit ja, ja Erich kitsenets mängis trompetit ja aga ülejäänud olid nüüd. Noh, kuidas tuleb öelda nüüd mitte punaarmee, vaid punalaevastiku need üle ajateenijad ja, ja need ajateenija, ma tean neid, Elmar Kruus mängis trummi seal löökriistu alguses Freiberg ja pärast Gruusia ja, ja nii et see oli jah, niisugune huvitav koosseis ja see koosseis, kus sina mängisid, see on jälle ajalukku läinud, kui kõige suurem Eesti restorani koosseis, minu teada pole ühtegi hilisematega varasemat koosseis nii suurt olnud, jah, kui ma ise ka praegu selle peale mõtlen, et nii suur koosseis ikka, noh, ütleme nii, oleks puhkpille, tead niimoodi jah, neli saksofoni ja kaks rongaksid radoon, jah, ja täisrütm ja, ja see oli ikka ka täiskoosseis, ütleme nii, kujuta restorani jaoks siis. Aga nojah, ega neid tol ajal seda võimendust niipalju siiski ei olnud, sest et üks ainukene mikrofon oli ees ja seda kasutati siis kas siis soololaulmisega spetsialist, kes ette tuli. Nii et kui nüüd võrrelda selle kõvadusega, mis, mis võib-olla praegu tuleb kolme, nelja mehe poolt mängitud? Ei, seda muidugi. Ja sina mängisid seal, no mina mängisin seal mitmet pidi, tähendab, alguses kui ma ei eksi, siis ma mängisin akordioni. Ja siis kiin kiini, Paul mängis klaverit, aga, aga seal hiljem kuidagi muutusi, et ma võin sind kontrabassi ka. Vot mina mäletan, kui mina käisin ükskord teid kuulamas, siis sa olid kontrabassiga ja hiljem kitarri mängida, ka. Kitarr oli jäänud sellepärast, et noodipaar niisugust lugu sai mängitud niisukest Foxtrottides, kus akordioni vaja ei olnud. Just. Ja tol ajal oli ka juba see niisugune klausel, et kui sa kahte pilli mängisid, 10 protsenti, palk suurem, ahaa. Igaüks katsus ükskõik mis pildil natukese teistvõttega. Õige ja mul tuleb meeles ja tööjõupalgalise. Ja no ma ei tea, kuulame võib-olla vahepalaks natuke jälle muusikat. Mul on siin väljavalitsuseks pala, karjapoiss on kuningas ja sellepärast ma just pala valisid. Mul on meeles, et keegi nendest vanadest pillimistest, kas oli see kitse, need see, kes mulle rääkisid? Nootidega koos tuli üks niisugune väike vilepill, mis tegi. Ja ja seda viles pillime, kuuleme seal, niiet noodifirmad olid ka kavalad, et nad panid kohesele niukse pilli vanid. No see oli mingist plastmassist. No ja, ja niisugune võib-olla reas vile, niisugune ja laste mänguasi tegelikult, mida võib-olla paaniflööt. Selle palaga muide niisugune nali ka, et seal laulis ju trio Trio koosseisus, oli siis Friedrich Kaasik, John pori ja Eerik kitsamaks ja kitsamaks, hiljem rääkis kunagi, et kajab mets ja kajab magaja metsa kaba, seal oli nii raske laulda, et kõik ikka käskinud, et kuule, polide sõnad ringi ei tema ei teinud. Noh, hea küll. Poriplaatide hulgas on ka tänaseks unustatud palu ja need olid osaliselt seotud riikliku tellimusega. Nimelt oli, kui sa mäletad, Uno 30.-te aastate teisel poolel, kui tekkis Isamaaliit ja, ja riiklik propagandatalitus, siis hakati teatud niisugusi üritusi propageerima nimede eestindamine, mis vist ka siin puudutas ja kuidas see nimi oli varem Veeber load. Ja siis tuli kodu kaunistamine ja ja tuli ka eesti tantsude propageerimise hoogtöö. Kas ta nüüd hoogtöö oli, aga ma tean, et kui meil noh, gümnaasiumis olid tantsukursused, siis. Kursuste kava või programm, mida dance õpetati, see oli vist minu teada kuskil isegi kinnitatud ja seal sees oli kindlasti ka eesti tantsud. Noh, kindlasti oli, see, jookseb jooksupolka ja, ja siis vanadest tantsudest oli veel Rein Ender kindlasti. Ja, ja viruvalts, mis on teistmoodi kui Viini valss, nii et nii see oli kavas ja neid tuli täitsa nii modinov. Paralleelselt tango ja fokstrotti aeglase valsiga tuli ära õppida ja ma ütleksin, et väga mõnuga neid tehti. No ja vein isegi mitte vastuseisuga, tähendab noh, tolleaegse ei olnud, ei olnud isegi meelde, seda oodati seda tantsus oli tore. Aga sa mängisid sel ajal ise tantsuks ka ja, ja no rahvas tantsis loomulikult ja loomulikult mina mäletan ka, et no igale vähem kui, kui, kui teisi tantse ja, või et keegi oleks põlastamalt näo krimpsu tõmmanud, et oo, et mis, pole midagi, nii et ka nii need läksid mõnuga. Jah, tädi. Ja, ja huvitav on see, et muide päris ametlikus korrast telliti purjeorkestrile arranžeeringuid professionaalsetelt heliloojatelt näiteks Jämaja labajala Aranžeeris Artur Uritammejooksupolka, Adolf vedru ja porise arranžeerinud ka näiteks vist minu arust Vändra polka viru valsi. Ja need olid jah, tõepoolest, tollal tantsiti väga palju. No ja võib-olla see oli juba selle jaoks vaja, et, et tantsukursustel ja niisugustel noh, kasutada nii seda muusikat kuidagi plaadistatud Kasaimist Need lood. Ja, ja plaatidele jah, kõik ja need olid tantsuõpetajad tol ajal, ega tollal ei olnud avaliku orkestrit või niisugust kaasas. See mäletame kastil kohvergrammofon, tantsuõpetaja tuli, võttis oma kohver grammofoni välja, sealt pani plaadi peale ja siis seletas ja näitas kuivalt ja, ja siis pani plaadi peale. Aga no kui näiteks võrrelda hiljem, kui oli see suur võitlus kodanliku natsionalismi vastu ja sunniti mängima, me ise oleme koos mänginud igasuguseid. Ma ei tea, mis asi seal Basnesid ja no siis oli rahvas väga vastu oli küll muidugi ja no need vaid meile täitsa vastuvõtmatud, sest et noh kuidas öelda ei olnud nagu traditsioon, nii üldise ja olid ka teised ajad. Nojah, noh, see oli juba ligi 10 aastat, 10 aastat hiljem ja ega ei saa ju ajalooratast tagasi keerata. No kuulame seda jooksu palgad, kuidas see kõlas? No siin oli kuulda põhiliselt Paul kiini akordioni ja John poriklarnetit, tal oli imelik klarnet, muide ta oli tellinud spetsiaalselt niisuguse pilli, mis oli saksofonivõtetega ja kõigil aukudele olid peal, klapid nagu saksofoni. Ja mulle näitas niisukesi siis eraldi kohe tennise, seda tehti neile saksofoni mängijatele, vanasti pidid mängima paralleelpillid. Muidugi muidugi, aga no ta oli ju väga hea viiuldaja ka ja oli küll jah ja nii restorani oludes väga hea ja just jaa pillidesse taroliks, ilus viiulgaa tähendab Marnin välimuselt tal see ülemine viiuliots, seal oli üks mingi kujutis, mingi pea oli, see oli Beethoveni pea aa õige, õige ja, ja tead, kelle viiul see oli? Ta ostis selle viiuli. Vot siis meil oli üks mustkunstnik Frankfurdi ja, ja vot see oli selle Francardi pill. Ja kui ma ei eksi, selle Francardiga midagi juhtus, kas ma ei hakka praegu improviseerima siin mikrofoni ees, aga, aga ta kadus kuskile ära ja tema õpilane oli üks vist taanlane Petersen, kes esines meil tema assistent, hiljem tahtis tema riistad ja need parukad ja värgid üle ja tegi ise edasi ja vot Peeter seni käest sai punasele pilli, ahah. No ja nii, et see oli siis tal hiljem see pill, mitte päris alguses Taulike, mõni muu pill, millega ta mängis ja see oli väga hea pill. No kindlasti. Asumis puutub viiulimängust tema või tähendab üldse siis Tauli noh. Aga ta oli küllaltki niisugune enesekriitiline ka, ega ta ei olnud, ei võtnud niisuguseid asju ka, mis, mida ta tundis, mida ta ei saanud, nii ütleme, enda võimete kohaselt üleolevalt mängida või kindlalt ma mäletan seda, kui see oli selle saksa, kuidas seda nimetada saksa aeg, nagu nimetame rahva siis ta mängis valges valges saalis või seal kuskil oli lõunamuusika, tähendab, lõunaaeg üks tund või kaks, see oli vist Estonia einelaud, vot nii, jah, jah, see oli see, kus praegu talveaed on selle koha peal kuskil seal igatahes esimesel korrusel seal ja, ja, ja, ja seal käisid küllaltki lõunat söömas küllaltki niisugused noh tuntud inimesed ja isegi muusikud ja kõik nii edasi. Ja temal oli julgust võtta see koht oma käte ja mängida seal lõunamuusikat, kusjuures ta siis mängis ise viiulit, siis kiin kiini, mängis akordioni ja siis oli rootsalise Walter Walter rootsani klaver ja Maarandari kontrabass, aga siis juhtus korraga nii, et et määrand midagi, kas ta jäi haigeks või sõitis ta kuskil ära ja siis pori palus mind asendada seal muideks nädalapäevade ja siis ma olin seal. Ja siis ma nagu jälgisin seda asja ka niimoodi, et et see repertuaar, mida ta seal mängis, et see oli tal omal kõik kindlalt nii-öelda käes ja, ja noh, sõrmes ja kõik niimoodi, et, et ta ei teinud endale häbi ega, ega seal asjalt oskas valida niukseid paraja mõõdukusega ja, ja niisuguse enesekriitiliselt niisuguseid niisugust repertuaari, millest ta üle oli ja midagi häirinud ja jättis päris niuksed korraliku mulje. Ja peab ütlema seda, et ta oli kiire õppima selles mõttes, et me oleme erikõlariga seda rääkinud, meie mängisime tema orkestris 43. aasta septembrist alates ja ta oli vanasti niisugune niisugune nagu pillimehed niuke dida ja vanaaegsete sünkoopidega jajajajaja aga salga mage siis sellest ajast oli juba see väljend ei ole midagi nüüd pärastsõjaaegne, see oli ka tollal saksa mage, jah, tähendab nimetasid sünkoobi Niukest saksa moodi jaksa pool ja jaja. Kõlar oli niisugune, tema ei kannatanud seda ja tema, tema treenis minu välja Pärnus ja, ja siis ta hakkas ka poriit treeni, hakkas ka poriit treenima ja ja siis oli, juhtuski niimoodi, pori mängis tenorit ja mina mängisin nagu esimest häält alti ja me mängisime väga kenasti koos mul Te midagi talle ette heita, see oli kõik tip-top, ta võttis nagu lennult, tabas ära, kuidas tuleb mängida ja ja, ja mitte nii, et mõni ütleb, ahmis töö, poisikesed tulid, on mind õpetanud, seda ei olnud ja seda ja seda tehti kani diskreetselt kuidagi, aga. Mul on sellest väga head mälestust jäänud. Muidugi siis 43 kevadel, siis tõmbasime siis mõlema saksa mundri selga, kus sul see vorm selga sai? Koos, ma ei läinud ju? Koos me ei näinud, jah, Agan tähendab. Talinastika mobiliseeriti tööteenistuse nime all, tähendab, iga ei olnud mingisugust tol ajal otseselt otseselt kutse tuli koju jah, et ilmuda teenistusse ja siis kui tööteenistus sai sinna mindud seda punkti, siis tuli välja, et oli puht sõjaväeline läbivaatus ja nii edasi. Aga meil oli see asi küll juba teada. Ja meil on isegi üks niisugune suur väljavaade pääseda ühte tillukesse kontsert, kuidas Kraftolfroide ja uhkus, vilu rõõm või kuidas see oli Eestis niisugune, et sinna kontsertbrigaadi ja meil on isegi nagu läbirääkimisi tõtata, et meil nüüd kaks meest on, need, kes on nagu kutsealused, et mina ja siis oli Smeitze trummimängija. Sa ütlesid ja tõi, ei selle ma korraldama kõik ära, aga kui ma sinna punkti läksin, küsisin, et mul peab siin olema mingi vabastuskiri hõissa. Ülemus on hargnenud või seevastuvõtja saksa ohvitser naeris välja, et ei ole siin mingisugust kirjaja. Seal on siis jah ja siis need aastakäigud ei tulnud enam kõne alla ei tulnud, mul oli omal täpselt samad kogemused, pori jooksis minuga ringi. Igal pool käisime Ernst Idla juures sedasama puhkus. Ja mina tegelikult Ma olin natuke loll selles mõttes, et mind kutsuti varem meiegi klaverimängija, Edmund Sander läks just sellepärast pori juurest ära, et minna sinna rinde. Ja, ja tema kutsus mind ka. Mina ütlesin, mis mul siin õppisin, konservatooriumis viga ja hiljem enam ei saanud. No hea küll, hea küll, aga, aga ma, mul on just välja otsitud üks pala, nüüd meie sattusime hiljem, sattusime tükk aega hiljem ühte rühma sõjaväes ja ja sattusime koos pilli mängima, meil oli tuua väga vägev. No ja siis oligi põnev värk, ma tean, et kui me kokku saame, me olime nagu mõlemad üllatud, oo tere, sina ka siin. Kuigi ega otsest mingist varem koos mänginud ei olnud, me teadsime, teadsime jaheteist. Ja noh, läbisime ikkagi tere ikka teretuttav, teeme igal juhul peale selle, et me teadsime mõlemad, milline pillimehed, kõik tund ja aga, aga see jah, et, et kui sinuga kokku saime signaal, mõtlesin, et surun klarnet kaasas, kus küsitlus pilli ole, mõtlesin, et ei ole. Ma ei tea kuskilt külast ma sain kitarri, tead, ja see oli vene kitarr muidugi, seitsme keelega võtsime sealt maha ja natukene seda kuuekeeles nii-öelda tuurisid, tuurisid, oskasid mängida, võis olla väiksemat ja siis, ja siis hakkasime musitseerima kahekesi hiljem sa tõid ju akordionit? Hiljem küll, aga ma olin juba alguses, sai ikka seal, kus ei pandud ikka seal kitarri ja klarneti ka ja kui seda siis ülemus juhtus kuulama, mis me seal tegime, siis oi, me oleme tehtud mehed, mind kutsuti esinema. Ja saime isegi puhkust selle eest, et me uue aasta vastu. No see oli 44. aastal Narvas. Ja, ja kui see jutt nüüd väga pikaks ei lähe, siis puhkuselt tagasitulek oli ju kõige huvitavam asi veel selle jäime mõlemad hiljaks, kõvasti jaoks nädala või, või, või rohkemaks kümmekond päeva kindlasti. Ja kõige huvitavam oli see, et, et kui venelaselt Tapa jaamast või kuskil tulin maha, et edasi pääseda sinna sest see oli sealt natuke sellest tolleaegsest Leningradist natukene veel sinna Volossova ja ootasin mõnda rongi, millega edasi saaks, siis ma vaatan, et üks mees kõnnib veel seal ja edasi-tagasi ratturi lõpul ja vaatan, et kes see on. Sa pagan, Valter, vaata, mis sina siin teed. Miks sa siis nüüd alles tulid ja ma jäin kollatõppe. Ja mina ka mõlemad olid mõlemad olid üks oli Pärnus ja teine oli Tallinnas ja mõtlen üheaegselt ühel kellaajal sattusime samale rongile, mõtlesin, kui ma nüüd koos lähme. Et siis me saame kindlasti sõimata kui mäng, no keegi uskunud, laskunud ei pea, tast saab nii täpselt ühe nalja, mõlemad haigeks ja mõlemad ühel päeval tulla. Aga tegelikult muidugi noh, kollatõbe ravitakse kuu aega meil kirjutada kahe nädalaga välja, meil olid ikka silmad mõlemil kollased, veel võimalik jah. Nojaa, aga nüüd vot see pala, mida ma tahtsin. Me mängisime seal igasugu asju, aga vaat üks pala, mille ma juhuslikult leidsin ühe prantsuse plaadi pealt. Kuule, mul tuli korraga meelde, et ma olen seda koos sinuga mänginud. Kuulame selle ära. See oli sakslaste ajal võrdlemisi vähetuntud lugu, kust me selle loo õieti leidsime, mina ei tea? Ei no tegelikult ega vot sellega ongi niisugune lugu, et me mõlemad olime mänginud, noh seda, seda niisugust laager muusikatu ja meil olid peaaegu lood peas ja teada seda lugu tõesti teadnud, aga, aga asi oli niisugune, et see ülemus, kes mul seal oli, see Hildebrand oli ta nimi vist ei ole rühma ja see siis see oli tema lemmiklugu ja tema ütles, et tema nagu tühistas meid ette või laulis ette ja ja, ja siis noh, eks me tema järgi siis selle asja ära tegime ja tol ajal oli üldse nii, et väga palju lugusid tuli ju teha niimoodi. Et noh, ega ega midagi ei olnud keegi vilistades ette või midagi tegija kohe tuli teha. Ega seal ei olnud aega sul nooti üles kirjutada, tuli kohe mängida. Kas sa mäletad, kui see ülemus meil sisser, kui käisime tema juures vanas pataljonis materjalina temas mängijat, mul tuleb nii meel, et tema ütles, et poisid, kas te teate seda lugu? Unterainen preerinud firma maablanud? Ei tea, aga küsimus on, et kuidas see laul on, tead, ja siis ta laulis ühe fraasi ette ja me mängisime selle fraasi ära ja ülejäänud kõik komponeerisime kohe juure sinna. Ja kuni lõpuni laagrivorm oli teada, no mis seal ikka, esimene lause oli nii, teine tuleb kuidagi natuke vastu, nii ta ise ümises gaasija lõpus midagi parandasime ka seal niimoodi lõpus oli lugu olemas. Ja kui nüüd tagasi tulla pori juurde, siis poril oli haruldaselt hea nina selle nii-ütelda tabamiseks, mis rahvale läheb ja mõelda neid Viljandi paadimees ja õllepruulija ja ja ta käis kogu aeg ajaga kaasas, näiteks. No vot siis, kui tulid need noh, eesti tantsud, eesti tantsud, eks, aga siis tuli lämberphookia ja pump see teisi ja kohe oli temal kavastategi uue plaadi ka. Ja minu arust see on üks poriorkestri kõige niukseid rõõmsamaid asju, kus nad koos kõik niimodi terve orkestriga laulavad ja väga vahva lugu. Ja teine pori, väga populaarne lugu oli see kääri käised ülesse asutööde kallale ma ei tea, kust see pärit oli, seda ei tea, igatahes ega see tema originaal küll ei olnud. Aga, aga mina ei tea, kust ta, kust ta need niisked kantrilood üles leidis, aga kust ta need sai, aga, aga tema tegi muidugi niisugused sõnad ja hiigla löövad sõnad olid need ja praegugi veel notiidus, kasutage neid. Kogu aeg on kasutanud kuplejana neid, seda refrääni minu arust võiks riigikogus sele hümniks võtta kääri käised üles, asud tööde kallale. Avatud. Nüüd on tulnud talumuuseumi vana kolu. Nagu igal pool on abi v kuivtööd See on nii hästi ennustatud laul, töötasu ikka kasin, aga au sisse ei ole veel meistrid ja sellid tõusnud. No loodame, et need kausis tõusevad. Nii palju siis täna 90 aasta eest sündinud Jon porist. Ja edasi tänase saate lõpetuseks Uno Veenre, kes on tükk maad noorem. No eks minu tegevus Algas ka tol ajal niisukest käibel olevast ja moes olevast rahvalikest lauludest kõigepealt ja neid sai siis tehtud nii estraadiorkestrile kui pasunapoistele ja Eesti raadio naisansamblile ja seal mitmed solistid esinesid ka isegi. Väga tol ajal nimekad Georg Ots ja Tennosaar ja Sallo ja Aaro Pärn ja, ja nii edasi, rinne, rinne muidugi ka ja ja nii nagu tol ajal tol ajal oli neid lauludega, et noh, eks nad olid niisugused tolle mõiste järgi, kus sõnalaager oli keelatud, aga eks nad omamoodi tolle ajastus, laserid olid kõikide ma ütlen, mitte ainult need, need minu laulud, Läheksin, kõike seda nõuti ja ja, ja nad sealt ikka nagu oli ka tarvis niisugust ja tarvis ja isegi õid õigesti, see oli tarvis ka niisugust rahvuslikku joont sealjuures näidata ja, ja nii, et sellest plaanist sai nagu tehtud. Hiljem ma muidugi sattusin siis hoopis rahvamuusika peale, kuma raadios toimetaja toimetajaks tulin, siis moodustasime raadi juurde rahvamuusikaansambli ja siis muidugi see repertuaar ja kujunes ka selle järgi ja eks sai rohkem hakatud tegema rahva rahvamuusikapäraseid rahvatoonis lugusid. Aga üks esimesi lugusid oli mul Kangru valss ja ja, ja mis seis Georg Otsa ja pasunapoistega lindistatud, nii ma mäletan. Mis siis muud, kui ütleme sulle suur aitäh, Uno Veenre ja jätame tänase saate lõppu kõlamas sinu laulude põimiku. Mulle ka ülevaid Sinine ulub siis kogu suu, no. Milline see uus saar siin uusi tiiba opa? Uus aga kui Sarri naeru Irooseni. Argeda. Mees. Sea vaikseks. Ju. Ei too välja, eks. Ole. Lihtsalt sõnu rääkimiseks. Kui sina armas minu, Talvine. Kohal keerleb. Nad A la. Müügil on nägu ja bla aga genees. Õesa Vene keel on selline, too ju, et keegi neist ja tavaiko suust haavad.