Tummfilmipäevilt 80.-te aastateni oli Eestis filmi alal tegev August Eljari. Meie vanim filmiveteran on olnud operaator, kinoäri juht, helikaamera konstrueerija, insener, subtiitrite tegija, saksa okupatsiooni aastail sõjajärgseil aastail Tallinnfilmis. Labori juhataja. Konstantin märskaja Theodor Lutsu kaasaegse mälestusi möödunud aegadest oleme varemgi kuulnud saatesarjas kirjutamata memuaare. Seekord jutustab August Elleri seni vaikitud elu peatükist laagriaastat. Kast ja aga ütlen, et ei ole ju tahtnud, millalgi. Võib-olla oleks ühte kui teist veel, aga ei tahtnud seda meelde tuletada, millalgi. Ega hilisematel aastatel ei ole teile seda eluperioodi kusagil kellelgi põld, nina peale visatud. Vihjeid sellele tehtud. Kui ma õieti ütlen, ei ole ei ole kellelegi kellelgi ei olnud midagi nii, kes oleks nina peale visanud või? Kõik olid isegi väga nii kaastundlikud, isegi niisugune mõte, et kui oleks praegu siin olnud, kes sa siis. Millal selgus teile see tõsiasi, et te ei ole enam vaba inimene? See selgus esimesel veebruaril 1945 olin just töölt koju tulnud. Ja sel korral mul oli veel niisugune töö. Tegin Kilingi-Nõmme põletamist, fotosid tegi, need oli kellelegi vaja. Ja siis Oskar Sepre perekonda käisin kodu üles võtmas, tegi fotosid, need oli mul, jäävad tööruumi laua peale ja tulin kodu, istun koduna oma perega ja midagi midagi. Kella üheksa 10 paiku koputatakse ukse peale. Lotman kaks püssimeest ja üks erariietes kriisideks nime Eljari ja augus Dianaid ja vene keeles käis vene keeli ja. Adiendis. Pange riidesse, tulge meiega kaasa. Ei näinud mul ukse peale, ukse peal on silt, et ma olen puutumata isik. Kas tookord jagati selliseid? Jah, mul õnnestus saada. Kuna ma tegin tol korral Ministrite nõukogule ja tegin palju passipilte inimestele ja siis oli, et mind ei puudutaks, et ma saan kõik oma tööd ära teha ja midagi panin riidesse. Poeg oli mul vist. Ma ei tea, poolteist aastat midagi, poeg magab. Vanaema juures läksin ja ta on sellega ka jumalaga ja abikaasaga tulen välja, trepist alla. Ohoh auto seisab auto juures on kolmneli püssimees. Netotont, mis nüüd lahti on, mis minuga midagi autosse ja toodi pagari tänaval? Pagari tänaval, endine meie endine kaitseministeerium, see oli, ei julgeolekukäes sinna ja pandi koridori istuma. Ja nii ma istusin seal koridoris. Kaks nädalat ei tunne minu üle ükski mure, et kas ma olen, dokumendid on mul taskus, raha on mul taskus. Süüa anti ikkagi kummiku tükk leiba ja ma ei mäleta, mis oli kohvi või teed midagi seal ja mis seal oli ja siis lõunasuppi või enam ei ole seda meeleski, mis oli ja kõik see oli koridori peal, kõik, kõik, kõik, kõik. Kas te olite üksi seal koridoris olid teised? Ei ela, Eestis on üks, aga seal olid ju kambrid, seal olid inimesed, käisid väljades välja käigus ja nii edasi olid oma kambris sees. Minul ei olnud kuskil kambris ja keegi ei tunne minu kohta üldse huvi. Läks umbes jällegi ma vist paar nädalat mööda. Ma ei mäleta nädalapäeva, mis oli, tuleb üks noor ohvitser, seda me esimene kord seal nägin, sealt koridorist natuke edasi oli nende kabinet, tuleb mõistusel ja tulge minu juure. Palun teie dokumendid, olge lahked, andsin oma dokumendid. Nii kuulge, milles see asi on, siis küll see selgub, see selgub. No hea küll, selgub, selgub ja võtab. Pärastatud kuulge, minge siia tuppa, seal saad ilusti magada, juhatas teised jajajah, no seal oli, seal oli ees Leo Tauts. Siis oli, ma ei mäleta enam seda nime, üks pool karikaturist ja ühe käega mul ei tule meelde enamuse nimi, tulen seal ja noh, ajame nende meestega seal mõni sõna jutuga. Heidame magama. Hommiku Ma olen veel pikali maas, madrats siis tuli midagi külje alla, kanu riidest lahti võtta ei saanud, niisamuti riietega. Hommiku tulevad ühed uksest sisse, üks näitab minu peale isegi keskmist kasvu, erariietes mees. Noh, läheb natukene aega mööda seal süüa, see tulev sisse, see pange ennast korralikult riidesse, võtke omad asjad vene keeli muidugi. Noh, riidesse koridoris rukkiplaks käerauad, millele me oleme palitu seljas juba ja mis mul ei olnud asju midagi. Õige konksukene mul ei olnud midagi asju kaasa võetud, ma ei tea niisugust asja ette. Ja lähme, lähme balti jaama. Mul käed raudus. Ma katsun küll hoida niiviisi, ise olen ka juba selle ajaga üsna habemesse kasvanud ja nii puhtlike röövlitüübi annab välja. Ja ma ei näinud ma kah kedagi, no läksime siis vagunisse kui p. Ja seal oli siis kuus-seitse meest püssimeest. See, kes mind viitsis, üks püssimees oli temaga kaasas seal ja istuda sinna akna äärde, maisson, viimadeline kulged, olge inimesed, võtke need Rusnikud mulda ära, et piinab mind. Ega ma kuhugile ja teid on nii palju, siin vaatavad Otto Mardna siis nimi või teranud. Ma sain käsa liigutada, muidu esimene ordu elus, kus käeraudades olnud, aga noh viimane ka jah, viimane kooli. Siis hakkame sõitma. Nüüd ma mõtlen, kuhu see sõit läheb. Et näis, mis tapalt on, kas pöörame Leningradi poole või lähme edasi? Ei pööranud, läheme edasi. Tartu ja Valga juba õhtuks jõuame Valka. Seal tuleb välja, pakutaks mind ühte ja teise kohta, keegi ei võta mind vastu kuskil. Viimati siis linna arestikamber, noh seal, kus need tavalisi joodikuid ja need peeti, see, et noh, et hommikuni võeti mind vastu ja siis see noh, see ülem ja sest saati ülem oli, tuli välja, need sõdurid läksid mingisugust õppustele või akuna solissvee Saagunis kõik, ma arvasin, et kõik on minu jaoks. Aga need läksivad osad Valgast ära, mõned sõitsivad edasi Riiga. Saatjaks oli ainult üks mees, üks üks püssimees ohvitser, sooli ohvitser, erariietes jah, vist kapten oli. Ja siis noh, on ja ma annan veel. Arestikambris on endale raha, palun tooge mulle tubakas ja tooge mulle süüa midagi, ma olen terve päeva ka söömata. Hommiku tullakse järele. Siis annab mulle tüki leiba. Ja siis pakiosa või midagi, mahurkad ja raha annab tagasi. Istume jälle rongi. Nüüd on Riia, pole sõit. Riiga jõuame hommiku vara. Pakub ühel pool Riias mind raudtee sinna miilitsasse jääb raudtee, miilits ja seal oli sel korral oli veel sõjaväeosaga või mingisugune NKVD või kelle väeosa seal ei võta keegi vastu, kus fotod sinna viia, Vellana läheme, tema ei teadnud isegi kus minna, aga mina teadsin, kus Riias asub see. Kuna ma olin Riias mitmel korral käinud ja 42. aastal olin ma mõnikord kuu aega Riias. Filmi asjus viisin sinna, kuhu te viisite iseennast, see on saatel. Ma ei mäleta, mis, mis tänav see oli pargi tähendab või kuidas mul ei ole enam meelisel parka iela või midagi, mul ei ole meelisena otse nimetus, mis oli, aga ma teadsin seda maja, kus on, ja siis sinna, kus julgeoleku ja julgeoleku julgeolek ja ja siis noh, on veel varaluugid, mis on vastu võetud, kinni Ado ühte ütles midagi, andis siis sinna paberid läks sisse, siis viimati tulge mulle järele, krahh kinni, juba nii. Teise tooniga räägitakse, et teda enam ei olnud ja riidiviidia trepist alla keldrisse, issand jumal. Kuhu ma olen sattunud. Šveike ruum, seal võis üks kolm-nelikümmend inimest olla ja kõik oli poolpaljad, kuna õhupuudus niivõrd all keldris, Raspava kaisse. Mehed tõmbavad ennast kokku ja maga, kuidagi võtan ka palitu seljast ära ja muidugi mul tuli ukse juures noast paraski, lähidan nagu ikkagi see komme on, viimane tulija saab kõige halvema koha ikka ikka. No ja siis tuli seal, inimesed on natuke juttu, need olid lätlased seal kõik enam-vähem. Ja siis terve päevaga istud, ärasoli, ootad ja õhtu tullakse. Nabucco e. Viiakse mind siis, ma ei tea, kas kolmanda korrusele või neljanda korruse alles oli üks kõrge maja üles must, räpane kõik, ma ei mäleta, üks major või mis oli noh, hakkab siis pärima üht ja teist ja saku Riia teeb nii head Jutaja laadne alla tagasi. Ja nii oli, kes see oli, üle kuu aja, kestis iga öös öösi oli, pääs oli tegelikult päeva, ei olnudki kedagi kedagi õiendaniseks olin seal ja mis te sellest teate, mis te sellest sellest, ma ei tea, midagi sellest ma tean jah, vot et mis te teatud selles filmis punane udu. Kas teile hakkas selguma, kes oli teie peale kaevanud või? Milles see selgus pärast seal kaevanud ei olnud keegi, sest et need, kes olid selle filmi tegelased, tegijad, need olid jalga lasknud, lätlased, lätlased ja keegi tummise või Dumi loomismina teda varem ei tundnud. See oli siis režissööriks, saatis seda filmi kokku? Peaasjalikult oli, mis oli kirjavahetus? Mulle saadeti Tallinnasse kirjad, ostan filmi paluti sealt teatud ringvaates saata meie ringvaateid, mis aastate Ringvaade, 40.-st nendest ja, ja paremates ka mõnedes midagi seal ringvaateid ja siis ajakirjandust päevalehti. Noh, ma saatsin, see oli kõik. Ja oligi terve see asi, aga põhjus oli terve see kirjavahetus, mis oli, sealt saadi minu nimi, minu aadress, kedagi ei olnud võtta, siis tuli ükski, et süüdlane, nuia, sealt viidi mind ära. Ülekuulamine lõppes ja viidi ära Riia keskvanglasse. Seal olid lätlased, tegi igaüks oma nurgas, kus oli, magas ja nii edasi. Siis oli väga huvitav oli. Noh, me kuuleme ikkagi ühte, kui teist seal nii jutud tulevad ikkagi sõja kohta ja kuidas on ja ja üheksandal mail hommikumõtted leiva järele. Ja ma ma lähen ka. Ja lähen ja üks vana vangivalvur oli mitme mehega, näeme seal, diver. No pojad, sõda on lõppenud. Nüüd te saate varsti kõik koju. Võtame leivad, toome leivad sisse, jagame leivad omavahel ära, peale selle supipäevaga hakkab kostma muusikat. Me aknast näeme, punalippudega tulevad ikkagi teatud rongkäigud lähvad linna poole, neiks oli siis muidugi see võidupüha miiting ja ei olnud sellest midagi kasu, et, et oleks neist saanud varsti minema, igaüks oli seal oma ja nii läks kuni sügiseni välja. Aga kas mingi kohus ka oli ja tribunal oli Riia tribunal, tribunali olin ainult mina üksinda ei seal tunnistajaid ega kedagi advokaat. Advokaadiga mitte midagi, ise oma advokaat ja seal loeti lihtsalt ette see juurdlus, süüdistus ja süüdistati siis 58 isamaa reetmine. Ma ei mäleta, kas oli A või B, üks on relvaga käes ja teine on ilma ja minul oli see ilma ja siis 58 10 propagandat propaganda ja hea küll, loetised mõistsid terad 10 aastad. Brazeni õiguste ära võtmine viieks aastaks ja tasumisele. Kaua see kohus üldse kestis nii? Ajaliselt, mis kestis üks tund-poolteist, see oli siis kõik seal ootamise ajada kõik, kuna nad otsus tekivad ja kõik oli ju valmis? Ei olnud mitte midagi, midagi, toodi mind jälle vanglasse tagasi nõudes olime vanglas veel ja ja siis oli sügisel jah, kas oli novembrikuus või mis oli valmistuda tapiks, topitakse meid loomavagunitesse nimi ja kui sa hästi ei saanud puuhaamriga selga. Vagun täiskiilutud, raudahi on keskel, see köeb, aga seina ääres on kõik jäetama, külm. Jube oli, no said ikkagi sinna ahjulehele pugeda natukene siis mõni teine ike vahetasid kohtasid ja nii jälle, kui ülelugemine oli hommikute, siis kõik ühte vaguni otsa äärde. Uks tõmmati lahti, siis nüüd teise poolite nimi hõikab, nimetas nagu aeglaselt kobiseda selle puuhaamriga selga. Ja nii kui sa natuke koperdasid, ei olnud nobe nii puu auriga selga suuruse uurid, kuvand, noh, saame siis Arhangelski oblastisse laagrisse siis ühte barakki, meid karantiin ja siis arstlik komisjon siis määras töödele, seal olid ja metsatööd asjalikult. Süüa anti, ma ei mäleta, palju seda leib oli, kas 500 grammi ja siis hommik oli vist üks supi lörts ja siis lõunaks oli siis supp ja mingise nõnda puder, aga see oli ka nagu noh, paksem kört. Mina sattusin seal teedeehitusbrigaadi metsa väljaveo teed, ehitati, on aga nimetatud lesinov ka palgid maha, kaks palki maha, et vagunetid sealt ja need siis nii nagu rotid tapidjale otsad ära ja mina olin sõjalt siis selles brigaadis ja ja mis ma sain seal olla? Ma ei mäleta, kas olin üks kaks nädalad ja haigeks tervis ütles üles, tervis ütles. No ma ei olnud harjunud. Esiteks külm, tol korral vatipüksid, saime buss, latid, saime selga siis vanadest buss, lattidest õmmeldud sukad, suured sukad ja siis saapad, nõndanimetatud. Me nimetasime neid CDC Avicii traktoni tabab, need olid autokummidest tehtud väliskummidest kuidagi kokku õmmeldud, liia tallad seal alla jäänud ja need olid siis jalanõude nendega siis metsa lume sisse ja. Ja siis paar nädalat vee jäine, jäin kahekordse grupoose kopsupõletik haiglasse. Jumala õnn ja tänu, et haiglas oli siis arstiks endine Leningradi kohtumeditsiini peaarst, see oli soovi aeg kinni kukkunud. Ja see oli ka viimaseid aastat seal, siis vaatab natukene juttu, ajame ja ja hakkab mind siis, tol korral oli penitsilliin ja kõiki, palju neid Ameerika medikamente oli, hakkas mind siis poputama? Küll tema käis küll temal saatis Õdee tihti pealike iga natuke saada, kui ta on, kui ta on, küll ta katsus katuse. Yardis mind terveks, mis ma olin midagi üle kuu aja olin haiglas. Siis kopsupõletik läks ära juba ja, ja Ženja vist üle kuu aja, mis olin, ja siis määrati mind siis puhkekodus tombud. Kas laagris oli isegi oma puhkeja OP, nõndanimetatud Athaaesse punkt? Seal seal mitte midagi sa tööd ei teinud? Magasid Sayid nii palju, mida süüa, sulle anti ja jalutan niisamuti kosutada, tervist. See sai läbi. Siis tuli komisjon, komisjon vaatab läbi, noh, enam-vähem terve mees ja töödelle jälle metsa ja ja ehitajal les nuhkad ja mis meil brigaadis oli midagi? Muidugi 10 või 11 mees, mis meid oli? Kes olid tugevamad mehed ja need olid metsa langetama, sisestada energiaemad ja need olid siis nii teedeehituse peal ja seal tuli ka oma palke, tuli kanda ikkagi ja raiuda jook oksi ja kõik ideed teha ette. Olin seal ja Nonii, ma ei mäleta, kui kaua ma seal olin ja tuleb arst tuleb ühel ilusal päeval baraki õhtu, sama arst, sama arst ja vaatab August seanis näitama jalgu. Katsub noh, eks jalad natuke paistes, mõni näpp vajub nii sisse, järgmine hommiku loetakse ette jälle haiglasse. See nägijad minule, see töö läks muidugi raskeks, aga tema tegi omal pool, mis tema tehase solin haiglas jälle tunnistati mind invaliidiks. Ma olin üsna kõvast alla läinud. Ma läksin sinna, olin ligemale 90 kilo, kaalusin. Aga seal hakkas minema, hakkas minema, hakkas minema. Ja viimati olin juba kolmanda järgu Distroofik. Ja kui palju kaalusite 48 kilo. Nii kui kükitasin asju ajama, püsti tõusta ei saa, teised aitavad püsti siis siit võib arvata, missugune see toit seal oli ja, ja ja siis oli noh, invaliidiks ja siis niisamuti kolavad ringi ja viimati seal ambulatoorium ambulatooriumis oli arstiks üks lätlane Kahn 38. aastal kinni sattunud mees. Tulemusi statistikud vaja. Antakse mulle töölaud, kartoteek on siin kõigi kaardid ja et vot kui ambulatoorne vastuvõtt tuleb, inimene võtab oma kaardi vanad kaardid sinna pärast märgid üles, kõik need haigused, mis ma olen, et seda tuleb teada anda keskusesse, noh, ma tegin ja sain selle asjaga päris hästi hakkama ja jäite siis sellise kontoritöö peale jah. Olgugi paberitöö peal, jah, invaliid, aga nii paberitöö peale ja mul ei olnud siis midagi. Kui kiiresti teenvaliidistasite Aastaga, jah, midagi midagi aasõppes. No seal oli meil siis oma väike nõndanimetatud klubi vai puhkeruum, kus käisivad Ühed kui teised ise andsime veikes kontserti, seal pilli mängis ja ja siis tulivad teistest laagrites, punktides toodi mõni brigaad nii. Kas teil on ettekujutus, kui suur oli see teie laager ja kui palju seal üldse laagreid ümberkaudu oli, kui ümber Oodot? Mina olin Arhangelski oblastis mõni kõigepealt ma sattusin 11 10.-sse laagripunkti, nõndanimetatud 11 sellist viidi mind siis üle 10.-sse siis viidi üle seitsmendasse. Siis seitsmenda mast. Seitsmendal, siis tuligi viimati äraminek, see oli juba siis 50.-te aastate ümber, et vähemalt 11 laagrit oli seal ja kui mitte rohk jajajaja peapunkt oli esimene. See oli, ma ei mäleta enam seda. Kohanime, kus see asus. Me olime kõik nii eraldi, kui kaugele need üksteisest tasusid, need laagripunktid? Mitte nii väga kaugel, mis ta võis olla? Paar kilomeetrid ja umbes nii, aga ikkagi laagris olime palju oma viis-kuussada, inimest oli. Palju barakke ja rada, ümbervalvurid, putkad, ülevel igal laagripunktil oma, igale oma, igale oma. Ja siis noh, elektrivalgus on igal pool oma väike elektrijaam kõigile. See oli siis oli öösel ei, oleks võimalus ja põgeneda ja seal oli siis oli. Nüüd on aga metsas käimine, alguses oli küll, oli mõned valvurid. Konvoi, kes saadavad, seal oli suure külmaga inimene teeb jõnksu teha, mis sa ei viitsi teha, iga igale sellele palluri tehti tuli hakata suur lõke, nina alla. Stanna penn, mis tähendab, seisa kannu pääle. Puu, puu, kannulane, seisa ära liiguta suure külmaga ja laskis seda seista mitu-mitu tundi inimestel seal seista. Mõni kukkus maha. Millalgi tema asi, tema seal teeb oma suitsi. Suur tule lõkke on tal ümber. Nii sa küll apad ära nüüd nii rabele, teine kohe kui, kui mõni oli natuke viilisus kohe pääle. Oli jube ja ütlen, kõige kõige kõige lollimad olid need kui isegi vanglas ja kui tuli nõnda Šmon, läbiotsimine, järsku komandakse kõik ruumist välja koridori asjad ja ta käisime siis osal mehi läks sinna sinna asjasid puistama. Võsades võta lahti riidest, vaid kükita jalad laiali, et sul kuskil ei ole midagi ära peidetud, suu vaadati järelegi, siis kobar sinu riided ja pane oma kaltsud selga, panid riidesse ja siis oli ruumis oli ka juba läbiotsimine tehtud. Läksid sinna siis kõik Kons segi pillutud. Otsi oma asju siit, siit, siit, siit, teiste asjadega kõik, kõik segi, noh, igaüks otsis oma kimpsud, kompsud ülese, pani jälle kokku ja läks elu jälle edasi. No laagris, nagu ma ütlesin, juba niisugune väikene klubiruum, kus kontserte antakse ja ühel ilusal päeval tulen töölt metsas Hiiumaal, keda ma näen. Tere, Artur. Tere August. Kuidas sina siia said? Miljon? Olengi. Ajasime tükk aega juttu ja siis rinne laulis seal ja tuletasid nendel oma vana Tallinnat meelde ja nii edasi kõik nüansid kontserdi ära nimetada viidi jälle minema ja peale selle rinnet enam. Nii et ükskord sattusin temaga kokku, seal käis teisi brigaadiga teistest selgelt venelasi, isegi naistebrigaadid käisivad, seal olid ukrainlased, olid oma panduradega ja tsembalutega ja ja, ja siis. Olin olin laagris, töötasin sees, väljas ma ei käinud. Kas ma sel korral olin selles sanitaarosakonnas, kus ma olin? Tulen ühte Barakkia, viskan seal, inimesi ei ole kiskunud koiku peale pikali. Marid, kahekordsed ja vastasruumi kuulen, eestikeelne jutt, terve kari seal kuus ennem ei olnud eestlasigi. Ahah, üks uus etapp on tulnud. Vot see oli 49. mail midagi. Ma olen vaikselt, ma kuulen, mis nad nüüd räägivad, seal mõni, oh tead, selle mehega saab hakkama, mina läksin temaga, rääkisin, lubaks kõik üks ja teine ja niimoodi ütlen, tere, mehed. Ehmatasin, mis? Mu laagri viies nemad olid veel erariietes, mis kõik need olid hiljuti tulnud ja siis ootasid tööle määramist ja siis oli juba eestlasi tuli rohkem. Jah, see oli 49. maale. Mul oli seal palju jampsi seal korra haiglas olles ma sain tol korral kodus, saadeti mulle ajalehti järele, neid tulla ja. Lees, meil olid siin mingisugused valimised, midagi piltisid ja seal vene poisid ikka. Haiglas vaatasin neid lehti välja, mis kurat ütlen, mis kuradi valimised on hääletamised niiviisi seletasin nendel ühel ilusal päeval. Ja siis ma olin juba sanitaarosakonnas, töötasin statistikana, jah. Tuleb see operatiivne volinik või see tuleb sinna tema meil pidevalt ei olnud tema tuliskeskusest sinna ja kõik teadsid juba, et kuule, ristiisa on siin liikunud. Nii kutsuti teda ja, ja Groznõis seda rääkis nii, meie kutsutaks mind õhtu oponna, moodsin, juur. Kuulge, mis propagandat te teete siin valimistega kuradil oli ette kantud minu sõnad, mis ma seal ja tegi mulle niisukes sõitusele vaates seda ei juhtu ja. Järelikult ka vangide hulgas olid omad nuhid. Oi kui palju neid oli seal lehmad, nagu neid nimetati, siis neid oli, mõnda teati, aga mõnda teatud ka. Ja tuleb ta järgmine kord. Tol korral ma töötasin raamatupidamises, ma olin isiklikud arvete pääl. Oo fašiskaja plats on suuda ja raamatupidaja, see oli eestlane. Trang, teine raamatupidaja, moon suuda ja mind üldtöödel, mis ma olin, olin nädalapäevad või paar nädalat ja jälle raamatupidamistema, oli paar päev, oli, läks minema ja andis siiski niiviisi korraldada. Sai laagriülem oli väga tore mees, kapten oli aga viisakas mees rääkis meiega nii nagu inimestel, nagu inimestega ja naljatasime, tuli raamatupidamisistus seal ajas ja ja nüüd, ühel ilusal päeval lõpetasime töö ja Barakkia ja vanemraamatupidaja oli kutsutud keskusse. Niimoodi konvoi ka, ta käis seal ja tuleb tagasi. Laseb mind barakis kutsuda, kuule, August, kiire töö on. Vot siin on nimekiri võtta tee nende kontod kõik klaariks, kui palju kellelegi kloun arvel raha maksti, töö eest maksti raha ka. Nii et inimesed teeni seal ikkagi ja sealt võisid raha siis välja kirjutatud, sellega võis kauplusest osta midagi, seal oli oma pood, kus said toiduaineid osta ja nii edasi ja. Kuule, üks etapp tuleb võtta see nimekiri ja muuseas, sa ise lähed kah ja mina lähen ka. No aga mul vaja arved midagi poole ööni andis teha, kirjuta välja, palju kellegi arvel raha on ja tegin ära, siis viidi meid keskusse ja säält siis eta komisse. See oli ABS Abeson, seal keskel. Porkutaja ta polku taono üsna põhjas, intonia siin vahepeal oli, see oli ka siis nii invaliididele, aga mis seal oli, ma ei tea, meeldiks paar 1000, et inimest tuli sellelt punktis, kuhu neid oli ka mitu punkti jumalmised, kord sinna läks, valvelseisakuvalvur tõusis siis kõigile numbrid number rinnas ja number selja peal mul oli 1924 oli minu number. Ja kui sul nummer oli kuskilt äärest lahti kolm päeva karakteri kohepidiselt, tiptop, oleme õmmeldud. Issiks panti meid baraki kinni, parask toodi sisse, uks lukus. Hommikul täiesti lahti, paraskwella, iga neiuna tööde peale, kus läksid kõik ained, olivad. Jõledad mehed, seal ei tohtinud sul kopikatki raha olla. Sutt, midagi oli. Tööle lähed, neli-viis tükki reas, käe alt, võtke kinni. Samm paremale, samm vasakule. Kasutan relva ilma hoiatamata. Mine, sa ei tohi mind kuidagi hukkuda. Ja seal ei olnud veel jumal teab kui kaugele nõndanimetatud kõrsele. Pirsa, see oli niisugune laoplats, kus oli, seal oli puitmaterjali igasugu igasuguseid materjali ja seal ehitusi oli ühes ühesuguseid, mis seal tehti laagrisse, sinna ehitati veel ühte suurt klubihoonet nõndanimetatud ja siis osalt inimesi käisid seal tööl ja kes olid seal, mina käisin seal börsidel. Nonii, samuti sorteerid üht ja teiste katsusid ka kuidagi viilida. Et rohkem, et õhtule saaks ja klubi klubi hakkas valmis saama. Ta ehitas ja papa Stalin pani kõrvad pea alla ja suri ära. Paar päeva hiljem numbrid maha kõik, et sul kuradil Nummert enam kuskil ei ole. Mitte mingisugust paraskid sisse kohe päevapealt muutus, nii, ma ei mäleta, kas sel nädalapäevad hiljem peale mattusid ja need, kes ja kui seal siis lehti nummer, sest ainult kolm päeva kart mis töid põhiliselt tehti kummilaagrites, olid seal kaevandused, metsatööd. Vot muidu muidu olid seal kaevandused, aga meil abil siis see oli invaliidid, vani, kõik seal olid siis väiksemad töödesse, näiteks mehed käisid seal, kes, kes seal olivad, elektrikud, need käsivad väljas siis aleviku vahel elektri liinisid korrastamas ja nii edasi kõik niisugune. Nii et seal ei olnud kaevandusega ega sellega midagi tegemist. Kuidas suremus oli laagrites, nii põhjavormis? Põhjas, Arhangelskisse? Ei olnud just suures. Aga komees oli komis, ma olin mitme ameti pääl, seal olin üksvahe olin hoiukambris inimesi, kes pakke saivad. Et mitte barakki oma toiduainete vii andis hoiukambrisse. Ja siis säält võttis vastavalt välja. No ja siis säält ma tulin, Galvaiunud, tulin ära ja, ja sain jälle sanitaarosakonda majandusülemaks. Palju inimesi oli haiged ja mis pääsiaga kõigil kõrge vererõhk, seal oli sure, suremus kaunis palju ja siis mul tulid, oli ta suri, noh, sai teatud tuleb, varsti saab siis kui oli talve sai välja viidud, niikaua kui järel tullakse, kes ja siis ma pean sõrmejäljed võtma surnutelt, kantseldada nendega panen seal kõik tal kinni, nii kauge tules viiakse ära. Nii et päris mugav see ei olnud just. Seal oli siis? Ei tea, kellel need sõrmejälgi enam rajaleidja ei tea, sõrmejäljed nimi oli teada ja seal oli siis eestlasi. Seal oli sakslasi ja haigla oli täis, nii mõnigi mees sai korralikke pakke, sai järel ja kõik ja kurat läks Läks jälle. Mäksijat. Kas laagris oli oma surnuaed? Maeti semaid, väljaspoollaagrid? Kuskil, kus surnuaed oli, maeti maha ja sinna pantiseks teivas ja number ainult ainult muud mitte midagi, tasane maa, ainult teivas püsti, aga seal oli suremus, oli üsna suur, üsna suuri, ta oli, palju eesti mehi läks ka vererõhk, vererõhk, vererõhk kõrge. Ja kas näljatunne ka taevas aeg-ajalt Valjala alg alguses vaevas, ma ütlen, ega muidu siis kolmanda järgu disgraafikud läinud, aga hiljem hakkas juba nii ära ja võtmis. Mina mõtlen, ma ei vahetanud ühtegi grammi leiba tubaka vastu. Mina hoidsin soolast väga eemale, seal olid ju mehed, näiteks ta sai seda suppi löria suvel, noh seal oli omal nii, oli suveköögiga, leedulased võisid oma toiduaineid, kui sul oli, et seda sinna korjati, ma ei tea, mis rohtusid ja kõiki sisse sinna suppi ja peoga soola, et tugevam oleks. Aga pärast oligi nii mõnigi nendest, mis läks ja mis oli, seal oli väljas mehed, kes väljas käisivad ja suvel mingisugust juurikaid on ja ja mitmed mitmed juhud, ulikus, nad sõivad. Vot ma ei teagi, mis eestikeelne nimi on tsikuuta. Üks taim niisugune ja selle juurnu söödi juurde, läks. Siis oli jälle üks leedulane, oligi otse lätlane, arh rääkis võttiste taga sinna sanitariks omale ja see sai kodunt pakki ja see oli siis ennast nii teised sooled läksivad sõlme. Jälle see mees läks, kas põgenemise esines Arhangelski oblastis on mitu korda, oli seal, aga seal mõned saadi üsna lähedalt kätt, aga ühed olid kaks eestlast. Ma ei mäleta neid nimesid enam, nad olid kuskil teises brigaadis, nad ei olnud minuga koos metsatöölt ja ega siis seal oli teatud piirkond, kus ta töötas, valvur oli siin kuskil, tema võis liikuda ja nüüd tulevad kodu. Kinni minti uuest tagasi otsitise metsalank ja kõik need järel ei ole, ei ole, ei ole, ei ole ja ja olidki, läks, vaibus juba ära, et ei ole, ei ole, ei ole. Ja viimati kuskilt Pihkva lähedalt saadine mehed kätte ja toodi tagasi ja siis nad panti väravate juures seisma, kui teised tulivad õhtu, siis näidati neid siis söögisaalis panti lavale seisvad mehed kaltsudes juba Niina, eks koerad kiskunud ja mis nendest sai, saadeti säält minema kuhugi karistuslaagrisse. Ja näiteks oli ju juust oli ju selles komis oli, meil on nagu ma rääkisin seal, et samm paremale, samm vasakule ja nii edasi. Nüüd väravas seisame seal, milles seisneb valve Need, sel korral viidi meid tööle seal laagri kõrval oli just valvurite eluruumi nii õu ja viidi sinna koristama, tõuge koristama. Aga seal oli ikkagi need, kes seal käisid, need teavad, seal olid sõdurid, panivad ikkagi leiba, panime prügikastide juurde. Seal oli piirkond käes, siin sa võid liikuda, aga sinna ei tohtinud minna. Mõned iiris jäävad ikka sinna prügikastide poole. Ülevalt vaatetornist vaatetornist ja see oli üsna kaugel. Ja mis selgus, ta laskis oma isa maha. Tema isa oli, ta ei teadnudki, et isa oli seal ja ja tema oli siis aega teenima, oli siis siseväeosadesse pantud ja seal oli sattunud sinna oli valvemeeskond. Seal oli meil sel korral kõik säält karnisonist, toodi Äraparaatidesse ja siis tuli uurijad ja kõik need piilusime seal neutraat, vahed vahel sealt oli näha, käivad ringi ja pärast siis sõdur oli saanud veel aukõrgendust ja saadeti muidugi säält ära. Ta täitis oma kohust. Vot niisugusi juhtumeid tuli ette. Millal te saite vabaks? Vabaks maa sain 1954 detsembrikuus 15. detsember 54. Ja vaata, nagu ma ütlesin, et esimesel veebruaril võeti mind kinni ja 45 tähtaega, aga lugema 19. veebruaril tähendab see 19 päeva, mis ma olin siin nii Tallinnas Pae tänaval ja see on, ei tulnud arvesse minu oma arvel sisse. Ja siis saadeti ära uhtasse asumisene. Aga te saite siiski varem lahti? Ei olnud 10 aastat, mõni mõni kuu varem, mille tõttu luht tööga seal anti töö kanti ju Fatšoteesid. Ja nüüd loeti ette vaba vangivagunisse, köik mehikesel vabanesid ja viidi juhtasse. Puhta linna komis. Eestis elamise luba. Nonii asumine saine pass ei olnud taimedes Pravkad. Ja läks mööda umbes ligemale aasta. Tuli teate. See paber on praegugi alles, seal on mul alles jäänud ja Provka vöödan Elleri Aavikust. Janovitšoo teevad sotsid pöörduva koodarrastenia. Uražencestonsgress. Napasse liini. Nii et teed, siis on vabastatud teistkümnendast detsembrist viis, neli, aga vaadake nüüd edasi läheb sarlas nukk, kaasab presiidium, Versonoseedeeezzessöör. Ots, natsetavased, Jevreatasid, õpilised peatava koda amnisti. Sneetifydiimustest tähendab karistus on maha võetud. Ma ei ole karistatud üldse. Käisite niisamuti seal metsatööd tegemas ja, ja surnutelt sõrme jälgivad. Kas siin SAISis passi, muidu meil oli sprovkad, siis sain kohe passi, võib ära kodu tulla ja ma töötasin sel korral. Puhtal saab ots, Troy. Olin seal elektrikuna. Eks aasta aega ja peale selle läksin üle spordi, dünamo, fotograafiaga, fotod, olin seal fotograafias ja töötasin seal ligemale aasta aega. Ja siis tahaks kodu minna Moliks juba siis kohe kodu tulnud, kui, kui see tabanemini mul ei olnud kuhugi tulla. Mulin sind paljaks tehtud. Korter oli mul ära võetud, mulle kedagi. Naise ema, Väikse poja gelasivad Muhus. Naine oli vahepeal kinni. Käis mind mind ikkagi nii päästmas rääkimas rääkimas oli kinni ja mul ei olnud kuhugi tulla, selle tõttu ma töötasin seal edasi. Aga viimati naine kirjutas tuli ühe meie tuttavate juures oli saanud ühe toa. Et ajutiselt kinni. Ma panin kohe seal fotograafias, et vot puhkusele sõita lubati puhkusele, nagu siia sain, teatasin. Palun mulle lõpparve teha. Sain seal lõpparve, ma olin juba siia, sain lõpparve ja siis läksin kohe kilost stuudios ja seal siis kuni pensionile minekuni. Vot niiviisi on seal nähtud on palju, mõtlen. 90 kilo, läksin 48, olin vahepeal. Nii et hinge sisse. Kuidas teil tervis hiljem Tallinnfilmis töötades vastu? Ühtegi päeva ma haiguslehel ei ole olnud? Pidas vastu mitu aastat, et see filmitööd tegite Tallinnfilmis Moulin üle 30 aga muidu, kui niiviisi võttes siis 33.-st aastast.