Mina olen sündinud ja kasvanud Tartus. Majas, kus ma elasin, elas üks viiuldaja ja see töötas Tartu kino imperiaalis. Simperiaal asus, tol korral nimetati seda politseiplats. See oli kohe Emajõe ääres, Emajõe ääres, sinna on ehitatud nüüd. Hilisematel aastatel on esitatud Eesti Panga hoone. Kino impriaalse oli puitehitus, umbes ruuttunded on ka üsna suur ehitus. Ja see onu, kellega meie ühes majas lasime. See mängis seal orkestris ja siis tihti pööret. Kuule, Kusti, mine vii onule süüa. Me elasime Karlova linnaosas on ju ilmatuma, aga mis sellest, võtsin kätte ja läksin sinu Nursi, siis ma sain istuda orkestri ruumise vahtida Taani, kus kalaorkester kinos mängis, seal oli ekraani ees, oli natukene veidikene niisukene süvend nagu teatriski, nagu tead samal põhimõttel ja, ja no ja siis vaatasin, vaatasin, vaatasin filme, siis algus oli ju issand jumal, rong tuleb need ja nüüd alla ei ole midagi, läks üle. Ma ei mäleta, mis moni siis aastad. Ja ma koolis ei käinud siis veel midagi kuus, seitse või midagi selle ringis ja päris huvitav oli vaadata siis tulijad mingi sõjapildid olid, oli huvitav. Et vot, et nüüdse elavad pildid räägivad mingisugune ma ei tea, mis seal oli, kas perekonnadraama vaid kolmnurk või midagi taolist võis olla. Ja naine hakkab rääkima, mees hakkab rääkima, suud liiguvad, räägivad kõik. Ja pärast ma ei tea, mis pahandus oli muidugi poisike ei osanud sel korral nii sisust ja asjast aru saada. Püstolipauk Blouh kukub maha ja pimedaks, mis keeles nad rääkisid vene keeles. Aga see oli, mis oli, näitlejad vastavad olivad ekraani taga. Ja need jälgisid kõik siis ekraanil suu liigutusi, markeerisid seda järele. Novot. Ja niiviisi oligi, niiviisi hakkaski minu nii esimesed tutvused, Ginuga, ma läksin kooli seoses Tartus kevade tänaval. Väike-tänavake provintsis venna Chalnõutšiilisse tol korral puha vene keeli muidugi. Usuõpetus oli eesti keeli. Kooli juhataja oli Tamm, Timofei, Timofejev Is kitsas, väike tänav. Edasi mind koolimaja oli viimane seal ja siin vastas oli kino, kinoputka nimetatakse putka tol korral aparaadiruum, see oli, kuna see oli puithoone ja aparaadiruumi ehitati väljaspoole ja teatud lüüsiga või siis šaht oli, et selleks filmid olid väga põnevad ja võis juhtuda mingisugune tulega, et mitte ei lähe saali inimesse, vaid põriseb putka kõige krimklisema, aga tuli ei lähe saalinuia, nüüd käin seal koolis ikkagi, vaatame. Mõni filmitükk on jälle maas, vaata väiksed pildikesed ja nii edasi, nii et viisite kujuned ja tuli mul nii päev ja ristiisa kinkis minule minu aparaadi projektori, nõnda. Tol korral oli, oli neid väga palju müügil. See oli Tartus Rüütli tänav siis vecrami ärima, mäletan akna peal niisugune väikene, see väike petrooleumlambike lint, schleif, nagu me neid nimetame, seda väntad ja näed seal mingisugune liikumine on ilusad värvilised pildid, kõik oli ju käsitsi koloreeritud ja nii umbes nagu noh, praegu multifilmist, aga üks teatud liigutus käib sealt ikkagi ringi. Kes mind ikkagi nii kuidagi kuidas on tehtud ja nii edasi, no hea küll nüüd köinike selles kinos mööda käin kooli ja nii edasi ja sealt vahel mehaaniga. Poiss, mis sa tahad? Ei midagi, no mis sa otsisid, tule siia. Aparaadiruumi ohus silmad, mulloiad, kaarlamp põleb. No ega mina teadnud tol korral misse kaarlamp või mis on. Ja projektori mees väntab käega. Käsitsi väntab. Kas kogu film vändati käsitsi nii ette? Mul omalgi on seda tundnud palju teha. Aga mis oli? Nähtavasti ei olnud, vastavad mootorid midagi hiljem, mina kombineerisin mootorid. Aga siis olenes ju ringiajamise kiirusest, käsi harjub ära, kui kiiresti inimesed joovad, aga õhtu viimane seanss, siis oli. Kodu vaja minna. Hea küll, vaatan seal, no kuule kui sul aegunud tule, keri meil film ringi oligi seal sain siis nõksu kätte juba oli nii, teinekord oli rohkem aega, eriti suviti Jani. Istusin, terve õhtune kino hakkas tol korral tavaliselt kella viie paiku peale. Nooli on parim seal juba aita nendel filme kõiki laad ja vaatan, kuidas seda aparaadi laetaks tol korral väga lihtne see projektor, mingis pateed, need on nüüd ammugi unustada ka need, neid oli tol korral noh, kõik terve Venemaa täis. Ja siis tuli juba ühel ilusal päeval oli pandud mootor taha, aga muidugi reostaadiga. Et nüüd ei ole sul omal vändata, aga vaatajaid mitte liiga kiireks. Liikumini lähegi aeglast ja kui, kui oli ka kiire, tõmba maha, kui on aeglane paneeli juur, vaata jälgi nii et oleks loomulik, mäleta, palju ma niiviisi olin. Tulijale suvikäpp D. Ja kuule vot üks kinoomanik või? On Elvas teinud endale kino. Kas ei taha sinna mehaanikuks minna, kuda mina, mehaanikud, ega sul rohkem laupäev ja pühapäev näidatud seal natukene pilti. See onu maksan sulle, mul raha oli vaja vaesest perekonnast pärija. Iga kopik, mis oli ja lähengi, seal seonduvad. Kuule, sa oled vist natuke noor. Ma olin juba 15 aastat vana. Kas sul on, kuulub, algkool on lõpetatud, astusin reaalkooli, nüüd proovime. Ja saigi proovitud, siis olin ja siis pärast Tartu ideaal seal, kus ma need Alsain, kuule, tule meile mehhani, mille mul on ju vaja koolis käia. Eino hommikul koolis, õhtul kinos aga tol korral õpilastel kino keelatudki peaaegu kuni kaheksa keelatud käime kuni 800 siis ja ma rääkisin, rääkisin kooli direktoriga. Et vot, et minu majanduslik olukord on vilets, ma pean natukene teenimati mad aidata, ennast koolitada. Hea küll, lubanud direktor lubas jah. Aga öelge, miks oli kino alla 18 aastat keelatud, kas see oli, oli see põhjendatud? Põhjendav võib-olla, vaadake tol korral olid ju paljud filmid olid ka nii. Võib-olla seksiga ja nii edasi seotud jooni, seal oli mehaanik. Ja siis oli ju peaaegu ühe projektoriga käis, iga osa järel oli väikene vahe, et kui sai laadida, usaldati valgeks ja, ja, ja ei olnud kahte projektorid ja nagu kino ütleme, hakkas kell viis pääle, nii, ta läks. Tulid sisse, millal tahtsid jah, lõpuni vaatasid ära, nii palju kui sa said oma alguse kätte, mis olid alguses läksid välja ja oligi nii. Kas rahvas rahutuks ei muutunud, nende ei olnud seal vaheaega, vaadake, inimesed olid harjunud, nad ei teadnudki seda, et saab ka ilma vaheaegadeta. Ta oli kinorahvast täis või ütleme, üsna üsna täis oli. Kas kinos käis igasugune seltskond, lihtrahvas ja kõrgem, aga seal oli ka, oli tuul loositada. Oli platsid esimene, teine ja kolmas, kolmas või neljas oli nina vastu lina, kes taga poli, kui loos oli seal, istus siiski ikkagi mingisugune rahatuus vani. Loosipiletid olid kõige kallimad. Ja nõid hakati Tartus ehitama ühte uut kino. Just raekoja vastas raekoja taha raekoja taha ja sinna noh, Toomemäenõlvakul ehitati kinod, tsentraal huvi, kõik suur osaühisuse ehitas selle. Ja mind kutsuti sinna mehaanikuks seal juba Tartu esindus kinoses ja see oli vist 21. aastal. Ehitati käiku, läksid siis 22. ja kas seal oli isegi niiviisi, et oli teatud poodium või lava ees? Seal sai nii igav, seansi järel sai väike divertisment antud. Ja kes mul seal läbi käivad, aegsed kuulsad vene kinoartistid ja teatri artistid. Rolf showskajaga, siis omaaegne vene kuulus muusikaline kloun bimbomm, vana vimm oli originaalpomm, oli üks juba uus juurinud. Verkinsk jumala laulukestega, kuda vertinski mõjus oma lauludega? Ta oli ise heliloojad, oli seega teksti autor, mäletad, on seal mingisugune sat jäänud shoukam Tron isov juustranoussi Puunia. Tal oli palju palju laulukesi, mingisugune ekspress ja nii edasi. Peale selle oli mul ju tol korral esines igasuguseid Circadžiia. No see rahvale ei näidata, sest et filmid tol korral olid ju nii, mis juhuslikult olid nii tulnudi, aga siiski vertismendiga. Sa ikkagi rahvas kokku meelitatud. Aga kuidas rahvas vertinski laulu vastavaid abikaasa istus esimesse ritta ja vahtis kõiki aeg temale otsa. Siis ta laulis seal ehk teinekord palus kätt temale klaverisaatja sinna. Noh, muidugi mina olin tol korral ikkagi küllaltki noormees ja ma ei oskand ju kõigist järeldusi, aga ma ütlen, et need on mulle nii elaval meelde jäänud missugustel need filmid, mida tollal näidati, tol korral, oli saksa ja prantsus, omasid oli, ma ei mäleta enam nimetusi, kõik, mis olid, aga niisugused kerged, kerged, kerged nagu üldse tol korral oli ju terve kino programmis meil Eestis, siin oli peaaegu keegi tingeltangel kerged asjad, ikkagi kino oli rohkem meelelahutust, meelelahutusfilmist kui kunstist ei saanud veel rääkisid asja. Aga kas mängufilmile eelnes ka siis Ringvaade või jah, oli roonika programm. Ehk kommuuni Ringvaade? No need olid välissündmusest, meie omasid oli mäega, mõnigi kord juhtus sinna tuli natukene sattunud, meil nendel olid omad operaatorit Venemaal, aga pärast nad Eestisse mõnedki auhind ja eriti Riiast stancy see käis, võttis ühte Panakesemi, saatis nendeni, kes olid, meil ei olnud siis. Siis vennad, märskad, need ju kahekümnendatel aastatel hakkasid siin rohkem tegutsema, vennad, märsked, ma nimetan ja, ja pääsuke oli surnud juba seal, pääsuke, linnusõjaväkke surnud. Kõik oli muidugi tumm, vahetiitritega tunorkester. Ahsoo muuseas, ma unustasin, ütlevad kino tsentraal-is, mul oli ju niisugune priimaorkestrile, kes seda juhatas Voldemar jaagu omal ajal tuntud dirigent, ta andis ju alati suvel Pärnus kontserte ja siis kui tehti Tallinnas, korja palas valmis, siis võeti Taago minult ära, Janeks, glooria palas ja Taago, kui hästi tema valis muusikad. Teinekord olid isegi laulukoorid pandud, iga stseeni illustreerimiseks seal midagi oli. Ja siis oli Taagone, näitasid kolm või neli päeva ennem näitasid filmiga hommiku läbi. Siis ta vaatas, mõtles, vaatas, mõtlesime viimati teenid peaproovi. Ja orkester, ma ei mäleta, mis meil oli. Üle paarikümne inimese ikkagi üsna nii korralik. Ja see läks nii, umbes nagu praegu on, et igasse nagu stseen, vahetus, nihuke skoor, kes siis midagi muud see kinonäitamine läks siis omanikule küllalt kalliks. Pillimehed nõudsid palka ja pillimehed palka ja kõik ja. Aga eks ta ikka pidi teenima ka veel selle pealt. Paljud filmid olid teatud Paužaal summa eest laenutus. Paljud, mis olid niisugused kuulsamad ja suurema eduga filmikus, kuulsamad filmid, et need olid protsentuaalselt vot meil olid noh, see oli hiljem küll alguses. Ma ei tea, ju täpselt oli, aga kui me juba ise olin Tallinnas juba otsekohe selle asja sees meil oli ju Paramount, filmi esindus oli Metro-Golden Mayeri esindus oli UFO esindus oli, Foxy esindus oli, Need olid nii kuulsamad aga siis olid üksikud veiksed laenukontorites võtad universaali ühe kui teiseni, film. Aga muidugi igas filmis oli ainult üks koopiaskoopia, maksis jura. Kas seda ka juhtisite, üks film samas linnas võis joosta üheaegselt kahes kinos näinud ja oli nende pere nos ümberkandmine ütleme minu kinoa, kas, no mingisugune nimetame suur film tolle aja kohta ja. Leppisime kahe kinud kokku teenimine. Minu kino hakkas pool tundi varem peale. Jooksuga teisti kinno viis, mul on teine osaleb ja niiviisi poisid jooksjaid vahetas jõude, osasid üksainus koopia ja ja niiviisi oli niiviisi teistele päev ringi ja oligi seal. Ja kinos hakkas nii meeldima, et sellest kujuneski nagu eluga. Kuidagi kujunes elukutse küll 24-le samal aastal. Läksin sõjaväkke. Läksin, kutsuti sõjaväkke aega teenima. Teenisin oma aja ära. Tulen sealt, Ella. Kino tsentraal oli ju omad, me, ma arvan, ma enam ei ole jeti kuri. Juuli läksin tol korral oli meil Tallinnas üsna suur elektriäri kapsija kuu, nutsin tema Tartu osakonda. Seal on vaja Niinu, elektrikud vani. Kuulge, kas te raadiost midagi taipate? Tol korral oli see raadio Pummakas pääl? Natukene. Kas see aparaadi ehitate oskate? Millel on või võib-olla mõne teen valmis? Anti mulle üks teha, tegin otse vastuvõtja, mine nüüd, naeran siiani kehtis isegi niisukene poja teeb seda vann, tegin valmis kassi, siis mänd. Jumal mängis, mängis ja kohe kuulda Rootsi, seal ma ei tea, palju mul telliti, tegin seal äris kohesem. Tegi need aparaati, olin siis ma ilmatu antennid, saiu välja veetud ja nii edasi patarei peal töötavad. Järsku tuleb kutse, see oli juba 28. aasta algul. Tuleb kas ei tahaks Tallinnasse minna. Totma ostsin Estonia-Filmi, kes või üürisin ühe kino ära ja kas ei tahaks sinna mehaanikuks tulla. Mul tundmata mees, nii. Nuh. Praegu sellist ei olegi jälgiga, seal on see raudtee see nuttev naine või mis on, see on, kui me vaksali tulemit seitsme torni väljakule läheme, tornide väljaku tornide väljakul ja see oli ennem näituseväljak, kõik surnud tunde, uurija sera tundi. Puueheder, puu ehitus ja oligi kinuks ümber, ennem oli Estonia-Filmi käes see. Aga siis, kui nad juba pankroti äärel olid. Võiks ära ja siis linnavalitsuse, kes see hoone, kuna hoone sai üüritud Dauguliselguras omanik üüris ära ja võttis mind tal juba mõni päev oli kino käinud, siis mind, mis me hakkame tegema augus, ikkagi paremini ajada, mulle kinno kunstnikuks reklaamida Jaan Jensen. Me saime temaga suuriks sõbras kuni surmani. Tol korral oli ju kombeks kino ette või kinoskäijale riputada, suure suuri reklaamreklaamid olid juba kinos kuajees, aga peale selle ette ka mäletan. Ilm oli Foxy film Kongorilla. No reisifilm ja loodusfilm. Aga ma tegin sellest niiskuse reklaami, lõin sinna ma ilmatu palmid pappi peale. Jensen joonis maalis Nicki küll rahvas kui palju ja film ei olnudki iseenesest midagi kongus ja seal nüüd reklaamiga sai rahvast tõmmatagi ja muidugi või nagu omal ajal oli Fati dollarid. Tuli tuli leiutatud trikid rohkem rahvast oma juure tõmmata. Seal. Kinos ma töötasin siis ärijuhina ja tehnilise juhina kuni kino lõpuni, see oli 33. aastal. Kino lõpp oli, meie, paneme kino kinni. Mina ei teadnud midagi, ma elasin ülevel. Toompäev. Mul oli üüritud. See oli üks tuba. Korteri perenaine, üks sakslane oli Hareisilman reisima sa muuseas. Tol korral ma olin mitte helleri, vaid Eikelmann, kuni 39.-na, Kaasani, ma olin ikkagi eitsilmann. Reesilman reisinud irgino Brent. Vas pesu. Hüppan ruttu riidesse. Allaaparaadi ruum nagu miljon aparaadi putka oli eraldatud ikkagi nagu see jäi terveks, filmid jäävad tervishoiukino põles maha, kino omanik peeti ka, tükk oli ikkagi kriminaalpolitseis kinni ja nii edasi. Kahtlustati süütamises, nõiad, võib-olla süütamine ei hakka kinotööstus meil hästi. Nii et ei olnud, et oleks midagi puudujäägid, vaid Vanamis teenisid üht, teenis kõva raha selle pealt. Kui see oli nüüd lõpp, aga nüüd hüppame jälle natuke tagasi. 32. aastal tegi ju suurt suurt furoori film läänerindel muutuseta remarki romani remark remark. Meil alguses seda filmitsensuur ei lubanud üldse sisse. Nõid lõppude lõpuks sai luba ja ma kuulutasin. D. Aga juba ajakirjanduses oli, et kus maal keelati film, kus ma ilmatu tormiga vastu võetud ja nii edasi, kõik Lätis panti? Ma ei tea, mitu päeva tuli jooksnud, ühel ilusal päeval film ei ole, mis oli, aparaadiruumis oli pandud alla, kus film kerib ära žiletitera film jooksis läbi ja film oli kaheks, enam ei olnud koopiad, ei olnud. Mis kurisi oli mul teada juba. Ma kuulutasin filmi varakult välja ja piletite eelmüük oli ja tegin seansside viisi. Esimene kurkus kinos seansside viisi tehtud. Mis kurat on, et kui tuleb meil ka midagi niisugust panin valvemeeskonna ja andsin oma revolvri, nendele. Iga öösse oli aparaadiruumis valvemeeskond siis kuna meil oli ka ikkagi juba sel korral see fašistlik või see vaim oli juba tõusnud. Ja film nats, ei ole ükski film nii kaua ekraanil olnud. Kino oli midagi umbes 600 kohta ja vist üle kolme nädala oli ette müüdud seansside viis. Ja see on vist kui niiviisi võttes üks Eesti kinoajaloos, üks film, mis on kõige kõvem ekraanil püsinud, kuigi finaali vahepeal ei ole, te olite te paugupealt ilma tööta ilma tööd selles kino Endlas teise korrusel, mul oli väike kontor, aga seal taga oli suur ruum, kus kunstnik oma plakati simaalised ja seal käis koos tollekordne filmiklubi. Niisugune oli olemas, oli olemas, seal oli kõik need, kes on omaaegsetes filmides tegelenud, mänginud seal Jaanigused ja need. Ja, ja seal nendega ma saingi tuttavaks. Nii et mind tõmmati sinna, sisse oskad, kuulusid ka sellesse filmile. Närska tuli Saksamaalt tagasi ja meid tutvustati kohe meil märskaga käsklappimas ja seda see oli, Konstantin Värska-Tal oli ju ka vend, venti, mootor läks ju, oi, Teodor on varakult, kui läks ära juba vist kahe kümnendamate aas tegeles filmiga ja jajaja nadolid, kus Estonia filmis olivad mõlemad. Teodor läks ära. Ameerikasse, Konstantin, edasi, Konstantin, mis 25. aastal võiks ära Saksamaale õnne otsima. Sest et asutati Estonia film 1900 20. aastal. Osaühisus. No seal oli peategelane oli vennad, Parikased, fotograafid, siis oli Hanno Kompus. Siis muidugi seal kõik veel olivad, suured plaanid, et noh, Eesti filmitööstus üles ehitada. Noh, algus oli tihti ringvaateid, seal oli filmikaameraga läbi Eesti, see film oli päris hea, seal oli märska, operaatori oli hunt. Aga nendel on ikkagi tahavad midagi suurimat ka teha. Ja nüüd mul tuleb jälle meelde üks, kas OV vajuks karika tulistamises, pilapindses käsi oli kratt või milles oli sarnane värss? Peeter Parikas ja kompus omadega päris kimpus. Röögib meeste paar kaugel kajakate saar ja taheti mingisugust mängufilmi teha. Ka eakatest või mida ikka aegade saar. Vot seal oli, no et Estonia film lubas ju ka väga paljud teeb nii suurt mängufilm ja pidivad ju Koplis need balti tehased kõige ateljeed ja ei, see tuli hiljem tuli, et seda suur film. Noh, algus oli suurimaid Nuteedi ringvaateid ühte kui teist aga ei olnud ja ma ei tea, vot märskise ruum ei olnud ka ju alati nii. Võib-olla seal tuli mingi lahkuminek ja viis, 25. mina olin siis start, tus veel, nime poolest ma teadsin, aga ma isiklikult tuttav ei olnud. Tuttavaks saime 28 ja meil hakkas asi enam-vähem klappima, nii olime, aga me olime ka konkurendid omavahel. 33. kino ära põles, oli nii, ja siis ma asutasin filmilaboratoorium helila. Kas selle eesmärgiks oli juba helifilmiaparatuuri tegemine helila, see hakkas juba, kas juba, kus ma selle suure tõuke said? Käis siin foks tündi, vuhin show? No reportaaže, auto reportaaže auto ja ma vaatasin, missugune lihtne heliülesvõtte aparatuur nendel on. Kaamera kaamera all on mingisugunegi kast, jupleb tagant ja võimendi. Jäin mõtlema ja uurisin natukene, ajasin meistriga juttu ka ja mul oli siin nendel ei olnud mitte nii nagu transversaal süsteem seal, kus siksak on. Seal on siis Ossilu graafiga väike peegel, kus valguskiir muudab nendele huumlamp huumlamp, paned pingega põlema teatud pinge ja nüüd laagerdatud teda nende kõnevooludega üle, kõnevoolus muutuvad kõik aeg. Ja see paneb lambi vilkuma. Nüüd kui ma optika läbi lasen selle vilkuva kitsa pilukesi tulevad kriipsud mul heledam, tumedam, heledam, tumedam. Ja kohe pärast seda lasen jälle läbi valguse Vastava fotorakule, mul tuleb helivälja. Ja ma hakkasin sellega naersite konstrueerima seda ja, ja ei, mul oli kohe siis selgelt udunud märskakas ka helifilmi tegema. Meil on tema, tegi vale mõtte, paneks valesüsteemi peale, läks ja tegi, ei tulnud. Teil tuli enne välja ja mul tuli ja mis oli? Ma võtsin üles haapsalu meistri la laulupäeva. Kuidas helikvaliteet oli? Muidugi praegusega võrreldes annab soovitused palju kõrgeid puudusin, aga koorilaul kõlas hästi. Ei olnud vigagi selle korra kohta kaasa minna, mis mikrofon võimatu, kaugel mulle oli ju üksainus mikrofon, üksainus mikrofoni, ma laenasin isegi selle mikrofoniringhäälingust volbri käest. Missugustes tingimustes töötas Konstantin märske neil aegadel Tallinnas. Temal omal laboratooriumi ei olnudki ta töös. Estonia-Filmilaboratoorium oli veel selle. Võtame praegune kino, oktoober, seal ekraan ekraani all oli üsna suur ruum. Seal oli laboratooriume kõik. Ta töötas ka nii peaaegu põlve otsas, tollal selli Heljas või hõljus ja ta ju ise tegi ju. Ise püüdis teha veel mängufilme, kui ta tegi dollarisi. Kümneosaline film, pinna kuuskemaapinna tütar ja kes seal veel olid, kõik pool niiskes salong film ja ja mina nutsin säält läbi, esietendus käis. Jumalale tänu, et sa tulid, kuule, mul on, muist on veel praegu kopeerimata viimased osad okupeerimata ja ekraanil juba film jookseb, rahvas istub saalis ja vaatab juba vaat mis on tuuleaita maha võtta ja ära kuivatada ja nii noh, muidugi aitasin, sellel korral jõudis ta ikka valvesse le Helve ja jama seal ekraanis, osad ei olnud ju kuigi suurida, tal oli juba kopeeritusse, oli vaja kuivatada. Sest vaadake, tol korral oli niiviisi ega keegi teinud, nii nagu me praegu teeb tol korral monteeriti negatiiv kohe kokku, ilma nägemata. Praegu me teeme negatiivid äratõmbe ja Nuitsele äradebechtee materiibel, vaatame monteerimine kokku, mis vaja lõigata seal negatiiv kleebiti kuidagi siis kopeeriti selleks kohe ekraanile. Kuidas ta operaatorina oli? Aparaadil silm oli silmul ei, tal taipolija silmu oli ainult ta tükkis ennast nii natukene lõhki ajama, ta tahtis olla üks kui teine. Märska püüdis ühte, kui teist ja ta oli meil endal oli seda. Vot see oli, aga, aga raha seda ei olnud. Kuidagi kui ta midagi ajas kokku või sai laenud, siis tegi, oligi pankrotis näpud põhjas ja ta oli kaunis, nii helde käega ka, kui raha oli siis natse, kui ei ole, siis oli. Tuligi see müüdi vigased pruudid, vigased pruudid ja müüdi oksjonil ja 30 vai hallaseda krooni koopia. No muidugi ei olnudki muud, kui üks koopia oli, seal oli kinos jooksnud juba kui palju ja ja tema pakkus seda haridusministeeriumile kurdabakus müüjana. See oli Vilde järjel tehtud. Astet ei olnud, ei ole, fondisid, ta proovis ühte kui teist, aga ta ikkagi alati kõrbes nii põhja kahju temast, kahju temast Tauriks palju ära teha, kui palju film maksis tookord? Kuigi ma ei mäleta, palju meeter maks võrdlemisi kallis, võrdlemisi kallis, ma tean, isegi, kui ta mul tuli filme osta ja nii aja raha kokku, et saad jälle kolmesajameetrise karbi kätte. Aga teie tegite siis peamiselt kroonikapalasid? Jajah, ei, ma ei proovinudki ühegi mängufilmiga midagit kroonika palasid panin ise kokku ja siis sai mõne kinoga, kuidas päeval ma sain oma raha tagasi, aga välisfirmadele ei saa ja saatsin ma saatsin Fox'ile. Siis ma saatsin Prantsusmaale Komoonile teated, üksikud süžeed. Kas need olid ekraani või, seda ma ei tea. Ja sellest ma ei saanud ju midagi muud, kui anti mulle nii palju toorfilmi saadid tagasi. Kas mõni süzee on meeles, mida tegite? Näiteks Koplis, kui see suur tulekahju oli seal seal lauavabrik ja ma olin kodu minimese vaatanud, mingisugune suurkuma on kuskil Kopli poolkoplis tuligi. Ajasin pätsi välja. Davai, lähme tähendab kolleegi ja Voldemar Pätsi ja olin seal laboris, tema elas sealsamas juures. Lähme. Filmisime seda tulekahju muuseas omal ajal Kosenkranius on kirjutanud seda, et värske film ei ole teie filmitud ja siis nagu kodu saime, ilmutasin sele negatiiv välje, koloreerisin sellest juba positiivi punaseks. Ja järgmine päev sõitsime, võtsime neid, aher varjasid neid, pani otsa ja õhtu oli kinos. Sensatsiooni maailmatu suur tulekahju, see oli see lauavabriku käest, tuletõrje jõudis ikka enne teid kohale. Tuletõrje oli, oli juba nii oma neid hoolikaid välja vedama jõudsite peaaegu ühel ajal ja ega ikkagi ajat sensatsiooni taga. Ühte kui teist on tehtud, näiteks siin oli Rootsi kuningas, siin märska filmib teisel pool tänavat, mina olen oma väikse kaamergisi ja kui politsei märskele kallale värskelt ära ajama ja mina võtsin selle momendi üles. Mürsk oli kaks korda kohtus, kohus mõistis tema õigeks milles ta kohtus oli, ei allunud politsei korraldustele, aga tal oli filmimisluba. Aga mina nägin seda, kurat, jäägu see kuningas, kas võtan selle momendi parem üles. Ja viimases kohtuinstantsis ma näitasin seda, kui ta politsei kiskus kaamerat käelister. No tal oli statiivi peal statsionaarne ka seda ära ja filmimiseks selgus, meil oli kõigil. Ja kõik tuli ju filmida vändaga kaameraga ja hiljem oli näiteks, kui minu helifilmi tegin, siis ma panin mootori külge. Kas kaamera väntamine nõudis palju harjutamist ühtlase rütmi kätte, tähendab, kui tahtsid neli kaadrit, siis kolm pööret sekundis. Ühe pöördega tuli kaheksa kaadrid, omal ajal oli 16 kaadrit, siis oli kaks, nüüd natukene kiiremad käsi, harjus nii, järjed võisid ise ringi vaadata, kõik õdesid ja käsi töötas, käsi, töötus. Ja niiviisi noh, nüüd me oleme üsna palju siin juttu ajanud Mis teid veel huvitaks niiviisi, kas te mäletate seda, millal tuli helifilm Eestisse ja millega värvida, miks ma ei mäleta? 30 lendavatel aastatel tuli heli filmeissis eestist glooria balansis tuli Johnsoni soni poi. See oli neel heli. Ma ilmatu suur plaat ja see plaadimängija on kupeldatud kinoprojektori võlliga kokku ta täpselt täis nii ja muidu grammofonid tol korral tegid 78 pöörid mind, see oli 33, üks kolmandik. Suur plaat ja hakkas keskkohast pääle väljapoole mängima mitte minutisse plaagress kestases. Üks osa, mis üks kümmekond minutit ja 15 minutit ise siia ja teisel osal jälle teine plaator, kui oli kaks projektornaga, oli üks, ühel ja teine teisel, aga muidugi üleminek pidi väga täpne olema, eino pilt ja heli oleksid sünkroonis. Märgitud projektoris on pandud esimene kaader ärami, nõndanimetatud raami kaardil on märgitud. Punkt, vot adapteri paned siia. Nüüd projekt tuleb käima, aga plaat käima filmirull on suur ja aga plaadisüdamik on väike, vastupidine kompenseerivad ennast. Aga eks see võis ikkagi küllalt suur uudis olla ja Vaino nimlikule, kui järsku film räsis ja isegi laulis, sest Sonny-boy oli muusikafilme, oi oi. Aga siis hakkas hakkas, tulime üks kui teine. Nii kusagil te ütlesite, et, et sellest filmitööst sai nagu hästi isu täis ja läksite vaikselt laborisse üle. Vaat kuna ma olin lühinägelik. Miinusprillid kolm pool ja neid kaamera ees tol korral ei olnud seal Adatsioon läätsesid. Nüüd võtab prillid ära, vaatan säti seda ja tüütas võtteiele prilliga viimati ja labori seon kedagi, kuna mul oli, sellest oli üsna kõva kool Saksamaalt saadud. Võtsin selle oma pääl labori, aga kui vaja oli, läksin ikkagi välja kui operaator ka helioperaatorina olen töötanud ju, sest ma ise esitasin ka heliaparatuuri. Nii ma töötasin mitu 1000 kilomeetrit filmilinte on teie käest läbi käinud. Või, või ma ei tea, palju miljonisi jälgi seda arvet pidanud ja raske on selle kohta midagi öelda. Miljoni miljonid on käinud läbi ja kui palju aastaid? Kui palju aastaid? Võtame niiviisi 30 kolmandamast kuni 41. siis lõppes ära ja tuli okupatsioon ja nii edasi. Siis 57-st tänapäevani. Vahepeal olin kuus kuud, olin ära, ma olin pensionil, aga siis tühistati. Kas ma ei tahaks tagasi tulla, muidugi mitte sellena, kellena ma ennem oli, aga nii et kellegi vahel nõu küsida ja ja aruanded ja niisugused, mõtlesin, hea küll. Mis ma sügisel ja talvel kodu vahin, niisuguse pahade ilmadega ma võin parim seal olla. Ja töötajate praegu, jah, Tallinnfilmis Dali filmis. Teie peaksite olema siis kõige vanem kõigi ja kõige pikema staažiga eesti filmimees. Niiviisi võtta miinus taas tuleb 65 aastat. Eesti filmivanaisa. Nii nimetataksegi mind. Ja nüüd see aeg, mis ma olen kultuur sünnis tööl olnud 28 või üheksa aastat, nüüd järjest ühtegi päeva ei ole mul sinist lehte. Tallinnfilmis talifilmis ja ühtegi päeva ei ole siis leht.