Tere kõigile kommetelerituaalidele ja uskumustele pühendatud sarja tänases saates räägime suvitamise puhkamisega seotud traditsioonidest ja liitustest uskumustest mõistagi ka. No selge on, et mitte alati pole suviti või miks mitte ka muudele aastaaegadel puhatud, nii nagu me seda täna teame ja teeme ka kultuur on ikka aegade jooksul tasapisi arenenud ja muudkui uute vormidega rikastunud. Kõike seda on väsimatult uurinud folklorist Marju Kõivupuu ja täna on ta taas valmis meiega oma teadmisi jagama. Mina olen Haldi Normet-Saarna. No kuidas näeb välja sinu lemmikpuu? Minu lemmikpuhkus näeb välja Võrumaal ühes teatud kindlas kohas peaaegu vastu Läti piiri kus ei ole mobiililevi kus ei ole internetti, ühendust, kus ma saan rahulikult lugeda raamatut niisama, käia looduses ja mõelda vaikselt oma mõtteid, korjata marju, seeni, sõnaga täielik niisugune keskkonna vahetusele paremas mõttes tagasi lapsepõlve. Aga paraku on see õnnetus, et seda saab järjest vähem kogeda, vähem seda kogeda saab seda rohkem hinnalisemat. Sedasorti suve veetmine läheb ka niimoodi, et internet on pannud meile peale sellise elamise kiiruse, seda ka akadeemilises maailmas ja millegipärast arvatakse, et kui seal on mobiiltelefon, et sa pead sellele kohe vastama kui ta heliseb, vastasel juhul sa solvad seda, kes püüab sulle helistada. Aga samamoodi on ka üliõpilastega üldse. Tööga arvestatakse, et 24 tundi inimesed loevad e-kirju. Nii on siis minu lemmikpuhkuse ja kõige sellega, mis asjaga kaasneb, aga kuidas siis puhkamine Kaheksateistkümnenda sajandi lõpust hakkas ilmet vaikselt võtma ja ja kuidas ta siis raviprotseduuridest suvitamiseks esitamiseks üle kasvas? See on jah, selline huvitav tendents, et 18. sajandi lõpul siis tervisekäitumise juurde hakkasid kuuluma sellised mõtted, et mereõhk ja soolane vesi on inimese tervisele hea. Kui Eesti Rahva Muuseumis oli selleteemaline näitus ja koguti selleteemalist materjali, siis oli seal kirjas isegi mõned sähendused laused, et noh, tegelikult nii-öelda Eesti talupoeg seda liivast rannariba ei ole kuigi kõrgelt hinnanud, et on kogunisti on öelnud, et noh, et mis seal ikka käia, tuul puhub liiva silma ja ja liiv tungib jalanõudesse. Ta on selline ebameeldiva kasutu kohta, maaharimiseks ei kõlba ja, ja ei ole ju aega siis ka tööinimesel seal olla, sellepärast et vaat meie aastaringi siin põhjamaal on üles ehitatud olnud sedasi, et kui kogu see elada disvaruti talveks sellel kevad-suvisel perioodil, siis tõeline puhkamine oli kambris koopas ja talveajal. Aga talupojakultuurile jah, see kuurort, et elu oli väga võõras tegevus, et see oli ikkagi aristokraatlik tegevus ja niisugust puhkust rannas võis endale lubada ka jõukas rahvas. No eks ma kujutan praegu, et kui raadiokuulajad teisel pool ütlevad, et seda võib ka tänapäeval Eestis lubada pisut rikkam rahvas, et ma usun, et paljud meist saavad mina, kaasa arvatud juba jaanuarikuust alates oma meilile, väga erinevate reisifirmade pakkumisi, mis soovitavad, innustavad mind broneerima mõnda luksuslikku reisi kusagil kaugemal soojade vete ääres ja hoopis teises kultuuris ja teises kliimas, kui seda meie armas kodune eestimaal. Nii ta on ja 20. sajandi algus tõi siis teatava murrangu, sellise tõsisema murrangu hakkasid tekkima suvilad, mõni puhkekodu ja nii edasi. Kuidas see siis välja nägi, täpsemalt? No nii, ta oli jah, et 1900 kahekümnendatel kolmekümnendatel tegi tõepoolest siin Mailse puhkekultuur ka teatava arengu seeläbi, et kõigepealt, et oli võimalik lühendada töötajate tööaega, et see on seotud jälle kõik võimaliku tööalase tegevuse mehhaniseerimisega, kui nii peenikeselt väljenduda, et masinad tegid väga palju segatööd inimeste eest ära, mida vanasti tehti käsitsi tootlikkus oli suurem ja vaba aega lihtsalt tekkis juurde ja samamoodi tekkis selline uus nähe, nagu seda on siis palgalised puhkused. No siin alles hiljuti, kui ma mõtlema hakkame ka meieni lähiminevikust oli ju see, et väga paljudes asutustes ka veel siin minu teades kümmekond aastat tagasi maksti näiteks puhkusetoetust Dust kogunisti, aga see tähendas ka seda, et inimesed said juba laiemalt võimaldada endale seda nii-öelda siis päikese käes lesimist ja peesitamist ja oli võimalik endale siis ka ehitada kas suvekodu või suvemaja sõnaga tekkis võimalus, iseäranis materiaalses plaanis linna oma sellest harjumuspärasest keskkonnast välja mõni nädal kusagil suveveed tahaks, siinkohal just tuleb meelde Jaan Krossi Wikmani poisid ja tema mälestused ka oma lapsepõlve suvede veetmisest nõmmel ja väga paljude kirjanike mälestused sellest, kuidas nad on oma puhkust veetud ja kas või seegi, et kuidas siis samas Wikmani poistes tehakse siis natukene jõukama pere poolt ettepanek peategelasel olla siis noore daami saatjaks Kanaari saartel ja kus siis töölisest isa suhteliselt otsustavalt ütleb sedasi, et kas ei ole mitte liiga vara veel nii noorel mehel siis noore daami saatjana kolada kusagil Kanaari saartele. Vaata tuleb, aga seda tuleb siiski teha nii-öelda kasulikult, et pisukene töökasvatus just noorte puhul käis ka puhkamise juurde nendel aegadel. Nii et, et noh, rannakultuur kui niisugune tõepoolest on eestlaste jaoks olnud ka suhteliselt selline uus ilming, et et supelsaksad olid ikkagi need võõrad, teised, kes tulid siia puhkama ja Kase, suvitajate motiiveti, suvitajad või, või linna sugulased käisid ka taludes puhkamas, et ka see kostab läbi ka meie niisugusest varasemast kirjandusest, et et seda värsket maaõhku mindi võtma mõne lähisugulase talusse, et võib-olla niimoodi väga välismaale just reisima. Aga meie kuurortlinnad ja mõned väiksemad kohad, mis hakkasid tasapisi populaarseks huvitamise paigaks muutuma. Jah, see on jälle täiesti omaette teema, et meil on palju selliseid toredaid kuurortlinnu, mille ajalugu algabki õigupoolest siis nii-öelda sellisest suvitamisega seotud tegevusest. Eks sina, kes sa oled Käsmu inimene, tõenäoliselt teadet, et see ulatub Käsmus aega juba aastasse 1840, kui kindral Dellingshausen lasi sinna rajada perekonna suvemõisa, aga samuti on siis sellised koledad kuurortlinnad nagu näiteks Haapsalu, mis elustus tänu sellele, et ehitati raud d ja tõi sinna, siis supelsaksasid tänu tervistavale ravimuda-le ka Hiiumaa ümbruses on püütud leida ravimuda samuti Pärnu on populaarne kuurortlinn, kui me vaatame kõiki neid vabariigiaegseid romantilisi kujutelmi suvisest elust Pärnus, noh, ma ei tea, võib-olla meenub teile kohe siin näiteks vähemalt minule kohe kui räägitakse Pärnust kui suvituslinnast rajal meenub kohe see suurepärane film, Valgrest Need, vanad armastuskirjad, missugune glamuur, missugune kõrgseltskond. Peened laulud, muusika, lokaalid, tõeline romantika, eks ole. Ja samamoodi ka Võsu, aga loomulikult ka Narva-Jõesuu, kus noh, teadaolevalt on siis Eesti pikim jäääärne liivane supelrand, noh, mina teda ei ole küll üle mõõtnud, aga väidet vähemalt on ta siis tubli seitse kilomeetrit ja pisut peale pikk ja ka samuti Narva-Jõesuutõus siis kasvas järsult pärast Tallinn-Peterburi raudtee avamist aasta oli siis 1870, et just see koorekiht, kes siis Venemaalt käis seal puhkamas, et seda paika tuntiga, kui põhjamaa Riviera, et seal oli tõesti väga meeldivad puhketingimused, mis kannatasid toonaste kaasaegsete võrdlust välja ka siis peenikeste kuurortlinnadega mujal Euroopas. No vanad fotod. Tahad Narva jõe, sul puhanud lähedastest inimestest on mul praegu küll silme ees väga erilised ja väga emotsionaalsed, aga mis puudutab kindral Nikolai fondelling Sauseni suve mõisa, siis kes nüüd sellest huvitus ja täpselt asjadega kursis ei ole, siis ei ole mõtet Käsmus just nimelt seda uhket hoonet otsida, sest seda ei ole enam. Selle koha peal on nüüd Käsmus õnnekivihunnik ja ma arvan, von Dellingshausen on sellega rahul. Aga tegemist oli üsna edumeelse inimesega, kes Käsmu külaelanikel soovitas paate ehitada. Ta tõi jooniseid Soomest ja Käsmu elu ka muus osas. Väidetavalt edenes selle isiku saabumise ja tema suvemõisa rajamisega sinna. Jah, ja see 19. 20. sajandi selline rannaelu elavnemine on tegelikult tõepoolest muljetavaldav ja küllap ta tundub meile tänapäeval noh, palju romantilisem. Kui me tegime siin Lahemaa neid välitöid, siis räägiti ka sellest, kui populaarne koht oli näiteks võsu, kui palju Eesti muusikas on pühendatud laule nendele kaunitele piirkondadele ja samuti nende paikade kohapärimus on ju seotud väga paljude nende inimestega, kes seal on puhanud võsust ja Georg Otsast räägitakse veel tänapäeva lugusid ja vahetatakse neid aegu, kui suvel sõitsid laevad Peterburi ja Tallinna vahet ka võsud ja, ja miks on need kohad olnud hinnatud, et tõenäoliselt ka siis oma looduslike iseärasuste tõttu on seal veetemperatuur olnud suplemiseks sobivalt mõnus on samuti püütud välja arvutada neid päiksepaistel päevi ja see on andnud ka piirkonnale nii-öelda siis tööd, tegelikult on see hoidnud seda piirkonda paika üles, et kui me vaatame, mis juhtus Narva-Jõesuuga näiteks nõukogude ajal või mis juhtus võsuga nõukogude ajal, siis endine hiilgus kadus, osalt läks seda piiritsooni osalt ütleme otse lagastasid seda ka Nõukogude sõjaväelased neid paiku, nii et selles mõttes niisugune taandareng minu arvates tekkis, kuigi ütleme siis küll mere ääres oli neid pioneerilaagreid, kus lapsed said olla, noh, kaasa arvatud Käsmus, aga ometi. Digioli Käsmu ka nõukogude ajal ikka väga ihaldatud suvituskoht, ütleme nii vene loovale, intelligentsile kas või Käsmus, on puhanud vene kirjanikud, heliloojad, neiu oma, Ülo Vinter sammas ei kujuta teda ilma Käsmutajate ja Käsmutil. Absoluutselt, ja küllap on ka nende loomingut mõjutanud just nimelt see paik, kus nad on elanud, sest kui ma mõtlen Ülo Vinteri põhjamaa laulule, siis ma kujutan ette, kui väga see sobiv just nimelt niisugusele piirkonnale, kus sa läheduses meri ja kus meri annab meie neljale aastaajale sootuks teistsuguse värvingu, kuid tegelikult seda nii-öelda maarott ette kujutada oskab. Nii et vaieldamatult nende rannaäärsed puhkealadel on meie kultuuriloos väga oluline koht ja lisame siia näiteks lagritsa meremaalid, mis kujutavad rannaelu ja mida kõike veel, nii et nad on kindlasti olnud loominguliselt väga väekas inspireerivad kohad. Rääkimata Siimaskopi loendamatutes tülid kaunitest akvarell idest oli temagi see inimene, kes oli tihedalt Käsmuga seotud Ja, ja kui sa niimoodi räägid, eks ole sellest üldse vene intelligentsi tormijooksust Eestisse meeldivatest puhkekohtadesse, siis samamoodi oli küllastunud Pärnu nõukogude ajal eriti suure kodumaa arvukatest puhkajatest ja samamoodi ka Elva Tartus elades. Alati tuleb mulle meelde see ütlus endise tartlasena, et mis linnan Elva Elva on suurepärane kuurort, sellise väikese linnakese Tartu külje all. Männimetsad loodus ja kui ma asi mõni aeg tagasi juhtusin telest tama turismimessi, mida korraldati Moskvas, siis mis jäi mulle kõrvu sealt ja mis sobib ka väga tänasesse teemasse, on see, et kui Krister Paris intervjueeris messil osalejaid, et kas nad tahaksid tulla Eestisse puhkamas. Nad ütlesid rõõmuga, et kui viisaprobleemid välja jätta, et, et Eesti on fantastiline ja imeline maa ja kui Krister küsis, miks siis mitmed intervjueerijat vastasid, seal on nii tore puhata, seal ei ole inimesi. Räägime suvitamise kommetest ja rituaalidest Eestimaal aegade jooksul. Stuudios on folklorist Marju Kõivu. See meie puutumatu loodus tegelikult meelitab suvel inimesi tõepoolest siia ja mitte siis ainult mere äärde, mitte ainult päikest võtma, mitte ainult randa, vaid ka mitmele poole mujale, sellepärast et, et kui ma siin vaatan meie rabade propageerimist tänasel turismimaastikul, siis just rabada niisugused kohad, kus inimesed armastavad ja olin ka üliõpilastega välitöödel ja rääkisin seal. Trehvasin siis saksa keelt kõnelevate inimestega ühes Lõuna-Eesti rahvas kokku ja ütlesid, et nende jaoks on see rituaal suvel sõita Eestisse ja elada nädal aega siin raba servas tervitada, päikesetõusu puhata, Ta linnakärast süüa tervistavad Eesti mahetoitu, muuseas, mida ka väga kiidetakse, mis on üks meie selline turismimagnet. Et siis lisaks ka merele, meretuultele, soolasele, veele on ka muid kohti Eestis, mis on väga kasulikud ja, ja eks ma oma lapsepõlvest mäletan. Ta on ka minu vanaonu, elas Pärnus ja siis ma olin hädas natukene selliste põsekoopa põletikega ja, ja mäletan oma suvesid ikka kaks nädalat Pärnus oli täiesti kohustuslik ujuda ja möllata nii palju, kui vähegi saab, et see soolane vesi usutavasti siis aitas kaasa ka sellele, et talved pisut kergemini üle elada ka rannas puhkamine ei ole ka mulle lapsepõlvest mitte võõras nagu enne. Käisime nõukaaegsest puhkekultuurist ja sellest, kuidas vene intelligents väga eestima väikseid linnakesi ja küla käsi armastas ja seal alailmaga töiselt puhkas, siis omaetteperiood on mõistagi Eesti taasiseseisvumine ja mismoodi siis seened oma pitseri vajutas, sellisele puhkamise kombestikule, jahtrituaalidele ja nõnda edasi. No kõigepealt see ülemineku periood ilmselt Ta oli see keeruline ka kõikides nendes kohtades, mis nõukogude ajal pakkusid siis väga mitmesugust tervistavad teenust, kaasa arvatud ka sanatooriumid, mis teadupoolest olid üleliidulised, neid oli nii Haapsalus, Pärnus kui kagunurgas Värskas, kus on, eks ole, mineraalvett saadaval ja noh, see ümberkohanemine võttis aega, et kui nüüd vaadata niimoodi, ütleme viimast viit aastat või isegi pisut rohkem, siis tundub, et just tervisekeskused on taasärganud uuele elule, teeninduskvaliteeti Teet on muutunud kaasaegsemaks ja samuti, eks me niimoodi siin vaikselt kurdame ju ka isekeskis, et saared, aga samuti Värska pere noh ja mitmed teisedki elavad väga paljuski ka meie põhjanaabritest külastajate toel raha abil, kelle jaoks on siine teenindusse suhteliselt odavam. Küllap seda ka Venemaalt tulevate turistide jaoks ja seda kindlasti taga on, aga teeninduse kvaliteediolud on paremad ja üks kvaliteedinäitaja on tõepoolest siis ka see, et inimesi on natukene vähem. Ja meie turismimaastikule on järjest rohkem kanda kinnitanud ju ka väga mitmesugused turismitalud, mis pakuvad küll teenust aasta läbi, aga samas, mis on just eriti atraktiivsed suvel, mis võimaldavad sellist perepuhkust. Ja kui ma natukene siin vaatasin ka andmeid, mis on seotud niisuguse puhkamiskäitumisega Eestis tänapäeval iseäranis siis tundub, et ka Eesti pered ei tahagi väga minna välismaale, vaid kodumaal puhkamine suvel on tegelikult muutunud populaarseks, sest erinevad turismitalud, nagu öeldud, pakuvad erinevaid võimalusi, ütleme, linnalaps saab kohtuda loomaga, aga samuti on võimalus tegeleda mitmesuguseid seiklusturismiga, olgu selleks paadiga või mitmesugused muud matkad, aga samuti saab käia ka metsas marjul ja seenel, sest noh, ka nii-öelda nõukogude ajast on mul meeles niimoodi mitmetegi tuttavate pool Lõuna-Eestis olid nii-öelda välja kujunenud oma teatud kindlad Need, kes elasid selles peres ja kes tulid ka Eestisse paljuski sellepärast, et näiteks seeni korjata ja teinekord pandi seened kuivama ja siis ma mäletan ühte lugu, mis on ka pere pärimusena minuni jõudnud, kuidas siis korjati hoolega seeni, pandi meid siis vene kombe kohaselt kuivama ja kui hommikul avastati, et tegelikult on sinna palgalised taldriku või paberi peale pudenenud ka mitmesuguseid selliseid tegelasi, ussikesi Jessente siis elavad, eks visati seened kõige täiega minema, et vaat ka niisugused kogemused, mis noh, tänapäeval nagu Euroopas on juba rariteet, me ei kujuta ette, näiteks marjakorjamine või seenel käimine võiks olla nii-öelda müügiartikkel mingi teenus, mida me pakume puhkama tulnud turistile, siis tegelikult ta natukene isegi juba sellise värvinguga on. Nii et tänasel päeval on tegelikult päris oluliselt vähenenud see, millest võis rääkida vanadel aegadel, et puhkus, see tähendas oma igapäevatööle vahelduseks hoolsalt maa töö tegemist, et tegelikult tänasel päeval seda ikkagi eksisteerib, aga suhteliselt vähe. Ja mulle endale tundub ka, kui ma vaatan oma lähemat ümbruskonda, et niisugust töö tegemist nagu võib-olla veel 20 aastat tagasi maal toimetati, kus sugulased tulid ja ma isegi käisin abis lehma heina tegemas või mingisugust muud maatööd, et seda saab nagu järjest vähem, et ka turismitaludes, kui käiakse, et pigem on see natukene selline tõesti nagu rituaal, et nii-öelda töötegemise mängimine, et tegelikult see kohustasin millekski, sa saad nii-öelda lihtsalt käe valgeks proovida. Ja ta tegelikult ju on seotud kõikide nende protsessidega, mis meie ühiskonnas toimuvad, et maal on talud, mis on elujõulised, suuremad, juba kasutavad tehnikat ja võib-olla sinna ei olegi sellist lapsukest tarvis või nooremat inimest, kes pigem võib-olla isegi segab. Noh, heakene küll, võib-olla seal, kellel on seal mõned üksikud loomad, et saab nii-öelda käe valgeks ka lehmalüpsmist proovides mingit muud tegevust tehes, mis nagu on seotud maatöödega, et see on minu arvates, see on muutumas järjest ja järjest rohkem eksootikaks, et siin neil päevil jäi mulle silma kolleegidega vesteldes puutus kõrva see teadmine ka, et siin Põhjamaades on lausa ülikoolides avatud niisuguseid õppesuundi, kus siis õpetatakse käsitsi, tulite mahapanekut ja ülesvõtmist vikatiga, nii, mis teha, kas või neid samu marjale seenel käimisi, et kõiki selliseid tegevusi, mille õppimine nii-öelda ülikoolis tundub noh, meie jaoks olevat naerukoht, aga midagi ei ole teha, needsamad masinad, mis inimesel on andnud seda puhkeaega tehes tema eest tööd ära, on tegelikult ka väga paljud sellised nii-öelda toniseerivat tegevused muutnud selliseks eksklusiiv seks lõbuks millalgi suvel, lühikesel ajal, kui keegi ei sunni, siis teed rõõmuga ja seda ka loomulikult lisaks veel seda lisaks veel, et ma mäletan oma kooliajast ka, et kui ei ole ikka neid kohustuslikke kapsavagusid ette nähtud, mida tuli teha, et siis tegelikult rohid ise ja see on väga mõnus ja just nimelt vaheldust. Puhkusega kaasnevad loomulikult igasugused meeldivat emotsioonid ja mälestused ja kogemused ja mis iganes, aga puhkusega paraku kaasneb ka üks negatiivne ilming ja just kuidagi viimastel aegadel viimase 10 15 või isegi paarikümne aasta jooksul Eestis on puhkusest saanud omamoodi ka vahetevahel staatuse näit. Ta, ja me oleme kuulnud või lugenud, kuidas tagasihoidlikumate võimalustega peredest pärit koolilastel on kompleksid, kuna nad veedavad oma vaheaja kodus, samal ajal kui klassikaaslased käivad seal vanematega soojal maal ja ka täiskasvanud on üsna lapsikult kelkinud kaugete ja kallite reisisihtidega, et mitte niivõrd see tegevus ja huvi, kus ma käin, vaid just see fakt, et ma seal käisin. Niisugune asi on siis toimunud, sa oled seda ka märganud ja kuulnud ja lugenud. Ojaa, see, mis sa rääkisid mulle hästi tuttav, esiteks olen ma ise olnud seltskondades, kus on kelgitud sellega, et milliseid puhkusereisija on saanud endale lubada ja ühesõnaga, et kui on vahel niimoodi üritanud alandlikud piuksud, et, et minu erialane tegevus on viinud mind ka Euroopas ja mitmel pool väga erinevatesse kummalistesse paikadesse, siis oleme saanud kenasti vastu ninanipsu, et aga noh, see ei ole sul ju, puhkus on tööreis, et noh, tööreisid nagunii ja olgem ausad, ka oma lapse klassiekskursioone kuuleppides tuleb arvestada keskmiste võimalustega ja eks selliseid teateid on ka koju toodud, kus on käidud ja kus teised lapsed on käinud ja noh, me teame ka seda, et nii ühes kui teises konservatiivsemaks koolis eriti et on probleeme õpiajast, käiakse siis vanematega reisimas, seda enam, et meie kooli ülesehitus, praegune õppetöö korraldus ei näe ette talvepuhkust, mis on asja Põhjamaades, on saanud traditsiooniks, kus tehakse siis näiteks talvisel ajal mingisugune päikesereis, et pisut patareisid laadida, sellepärast et noh, me teame, eks ole, Eestimaal on sellesuvise ilmaga nii nagu on tänavune kevadki tuli nii visalt ja aeglaselt ja tasahilju, et teda andis. Meil ei oodata, et kui ta lõpuks kohal oli, see ei uskunud oma silmi, et kas tõesti on võimalik, et meie puud lähevad ükskord roheliseks, et paratamatult on ta staatuse sümbol ja, ja see jutt viib meid tegelikult selle saate algusaegadesse tagasi, et kui me rääkisime siin, ütleme siis sellises kurortoloogia ajaloo, sest 18. sajandil, kus see tõepoolest oli võimalik ainult jõukamatele rikastele peened aadlidaamid käisid kusagil siis tulles tagasi 20 esimesse sajandisse tõdeme, et mitte miskit pole selle issanda päike seal muutunud, et tõepoolest sellised erilised puhkamisvõimalused on suuremad nendel, kelle kaugas on kopsakam, kelle rahakott natukene raskem ja lihtne Need inimesed peavad piirduma sellega, et lähevad Strankale, keeravad seal oma tagumise poole päikese poole. Jah, suhtuda tuleb sellesse ilmselt rõõmsalt ja rahulikult, inimesed on erinevad, võimalused on erinevad ja igaüks saab ju oma puhkusest teha. Meeldejääva sündmuse, ma arvan, sellepärast tõepoolest ei maksaks põdeda, et kus puhatakse, vaid pigem tuleks mõelda sellele, kuidas puhatakse, et mis on nagu see, mis aitab minul paremini patareisid laadida ja ma ise ka ei ole sugugi kindel, mis minu patareisid rohkem laekas natukene traditsiooniks kujunenud akadeemiline vahetus septembri lõpuks Sofiasse, kus mul on tõepoolest tööasjad ajada, aga kus ma aga seda viimast päikest ja olen Bulgaaria kolleegide naerualune, sest ma saabun tavaliselt sinna paksus villasest mustas mantlis, seal näitab pluss 28 30 kraadi või see, kui ma tõepoolest lülitan välja kõik oma kommunikatsioonivahendid ja sõidan nii nagu ma ise nimetan lõunaosariiki, kuidas teised küsivad, et oi, sa käisid lõunas puhkamas ja mõtlesin otse loomulikult, aga siis selgub, et see ei olegi nii väga lõunast nagu arvatakse ja viskan seal tuttava õunapuu all pikali ja tõepoolest saan lugeda head raamatut tõtt ja olen üsna rahulik, sest ma ei võta telefoni mitte sellepärast vastu, et ma olen ignorantne inimene ei armasta inimesi, vaid sellepärast, et seal lihtsalt ei ole mobiililevi. Selline oli tänane saade puhkamise ja suvitamisega seotud kommetest, rituaalidest ja uskumustest. Stuudios olid Marju Kõivupuu, Haldi, Normet-Saarna ja Maristombahus. Saade nädala pärast kuulmiseni.