Tere hea kuulaja, tänases esivanemate vaimuvara stuudios on Mare Kõiva ning Jaan Malin ja raadio Wolt Tiina Kaalep. Me räägime tudengilauludest ning ajaliseks aktsendiks on kaheksakümnendad aastad, ehkki jutud ulatuvad ilmselt kah palju varasematesse aegadesse. Alustuseks annan aga jutujärje üle Mare Kõivale. Tudengilaulude tudengiaega on üldse üks väga kummaline aeg selles mõttes, et selle viie aasta jooksul, mis inimene Tartu Ülikoolis või mistahes kõrgkoolis on muutub tema elus mõndagi. Repertuaar võtab endasse väga palju uusi teemasid ja muutusi juurde. Nüüd meieaegne repertuaar. Ma mõtlen siin tegelikult filoloogide repertuaari, oli kursuseid Läti küllalt erinev. Meil oli mingi ühisosa, aga väga palju oli erinevat. Erinev oli näiteks see, et meie kursusel puudus liider, laulja ja meil oli samal ajal palju liitreid. See tähendas seda, et keskkoolist tuli erinevaid inimesi erinevatest linnadest ja igalühel oli midagi endaga kaasas. Ja kui nüüd laiemalt vaadata, et millesse tudeng laulis või mis teda huvitas, siis. Meie kursuse käsi käis nii. Kõigepealt sisseastumiseksamite ajal oli laulmine ja väike mõnus õlle trimpamine oli midagi niisugust, mis sai paljudele üliõpilaskandidaatidele saatuslikuks ja selles oli oma osa kagutselistel mitte tudengi laulikutel, vaid laulikutelgi käisid tudengeid eksamite ajal külastamas. Üks selliseid oli Ants Mattiisen, kes praegu suurepäraselt teeb ja teisi lauljaid järgi ja nii edasi. Aga tema oli see, kes rändas eksamite ajal, aga ka hiljem aasta ringi pikki sammud oma kitarriga ja oma lauludega. Need olid niisugused, natuke romantilised, sentimeetrid tavalised ja neid keegi tegelikult järgi laulma hakanud, aga küll need natukene ikkagi teotio ja Monika ja veel mõned laulud ja hiljem tulid maleva repertuaari kaudu tõeliselt populaarsesse, neid teavad nüüd juba päris paljud. Siis oli veel üks teinegi seltskond, kes meie ajal laulis sillide ühikas ja see oli selline omapärane kombinatsioon. Kunagisest populaarsest tudengiansamblist rajakad ja meie filoloogiatähest Toivo tasast. Ja nemad tõid kaasa küllalt palju rajakate repertuaari ja mitte ainult, vaid näiteks laulsid nad ka üsna palju venekeelseid laule. Need olid põhiliselt ilmselt Võssotski repertuaarist ja seal oli tugev blatnoi lauluvarjund. Aga blatnoi, laulude ja venekeelne laulmine jäigi meist tegelikult meie kursusest täiesti nägemata. Aga mis hingelgi läksid ja tegelikult ka repertuaari jõudsid, need olid needsamad rajakate laulud, mitte küll kõik, aga näiteks lepiku, tänavalaulja ja ka seesama, et muret on nii nagu mustagi oli küll see, mis kõlas igal kokkusaamisel ja kokku. Me saime tihti No kui laagi muule Siin oli Mul laagril ja lauluroti uppuda. Juurtele uppuda? Ei laula. Mure laulu lossi uppuda. Voodi juurde. Suur enamus kursust elas ühiselamus küll erinevatel korrustel, aga meil oli kombeks koguneda baarituppa kokku ja seal siis lauldi. Õige palju oli veel selliseid meie tudengite hulgas, kelle vanemad olid olnud üliõpilased omal ajal ja korporantide tänu sellele tuli üks osa korporantide laule. Ja see oli küll ainult selline väike kahvatu vari krombambuli rakenest küsida. Ilmselt just krambambulisest, kuigi meie vanemate hulgas ju enam korporant ei olnud, minu õppimisaastad on 82 kuni 87 krambambulit me laulsime ikka, aga selle laulu tõi meile Marju Lauristin, kes oli meie kursuse juhendaja. Aa no meil muidugi jällegi niisugune kontaktõppejõuga puudus. Minu õppimisaastad olid tegelikult 73 kuni 79. Meil oli natukene ka rahvalaulude laulmist ja seal oli huvitav, see tuli väga erinevaid rahvalaule. Paaril meie kursuse inimesel olid vanaemad, kelle kaudu tuli sellist romantiliste sentimentaalse vot laulu nagu kui lapsena lustile luhas oli näiteks see, mis meie õhtutel sagedasti külas aga ka natukene vanu regilaul oli selline aeg. Rahvalaulud ja rahvakultuur oli kuidagi väga hinnas. Kas oli see jusse kollaaži aegu juba veidi klaasist, hiljem kolhoosist hiljem ja tegelikult kui nüüd aus olla päris folkloristlikult aus, siis tegelikult me ei kasutanud päris neid viise ja ka sõnum me tegime natukene juurde, muutsime nii, et need olid originaalviisid. Siis väga palju oli keskkoolist kaasa toodud laule. Näiteks meie klassist ja meie klassilauludest tuli kaasa Peep ilmeti tõlge, provon saali rahvalaulust Morcali, millele viisi oli teinud maris Sarv ja ja see oli nagu meiepoolne panus sinna. Siis tegelikult väga palju oli luuletajate laule. Nutika liugu lõi jääl, nahk sai Tallinna ja Arcia ära läheks. Järgmisel hommikul oli kitu kõhka paistetas luures Krumm. Järgmisel hommikul oligi Tom, kõht paistetas suureks, kui truu nutikas lutikas voodisse jäi, üles ei tõuse ja söömas ei käi. Tuli peoneeriteegi paid. Nutikas, lutikas verre eksai tuli peoreeritegi pae. Igas ludigaster. Sel ajal olid tegelikult mõned autorid, kes olid eriti populaarsed näiteks Uku Masingule. Tema luuletustele oli palju laule lauludeks, lauldud neid luuletusi ja peale selle veel Kaplinski, Runnel, teised võib-olla juba märgatavalt, palju vähem. Ja omajagu aitas kaasa see, et tookord tegutses üks Jaan Toominga esimestes stuudiotes ja peole muu oli seal üsna sagedasti harjutus ja proovisaalis luuletuste viisistamine ja, ja selle abil nagu kulunud kontsentreerumine ja mõtete koondamine. Ja see mõjus tagasi tõesti kummalisel kombel ka meile. Mul on seda natukene kahju kuulata, sest meie ajal seda kõike enam ei olnud või siis teine võimalus on see, et mina sellest enam osa ei saanud. Aga kui nüüd rääkida luuletajate loodud tekstidest, siis jah, tõesti, ühte laulu laulsime küll väga palju ja ma julgen isegi arvata, et et see laul oli meie ajal kõige populaarsem sellistest tudengilauludest ja see oli öö, lõhnab, vihma sajab mida niimoodi on kutsutud ka filoloogiateaduskonna mitteametlikuks hümniks ja mida me alati oleme kokkusaamistel laulnud ja mille linti on laulnud, kui ma ei eksi, siis fiks vähemalt niisugusel kõige tuntuma kujul Aga räägiks nüüd ka natukene sellest, kas on nüüd tudengite hulgas lauldavatest lauludest keegi teinud ka nüüd lausa suurt ülevaadet sellist tõelist koondid, see on väga ajamahukas töö, aga, aga ma tean, et midagi on tehtud. Väliseestlane Reino Sepp on võtnud kokku kogu materjali, mis tudengi laulikutes on välja pakutud. Ja see koond sisaldab päris palju laule, see on 616 laulu siin üsna väikene osa tegelikult on eesti oma lauludel ja võib-olla see üldse ongi tudengirepertuaari eripära, et, et ikkagi autori autori tekst või ka väga ilmekas esineja seegistub palju juurde ja neist 616-st tema analüüsi järgi tuleb välja niimoodi, et kahekümnendail kolmekümnendail aastail on tudengite repertuaaris olnud umbes 40 protsenti lauludest armastuslaulud või armastusest ja ja näiteks tudengid Te endi elust on neid juba märksa vähem kusagil 20 protsenti umbes tähendab 20 protsenti õieti veel veinist ja viinast ja, ja nende mõnust ja selle joomisest ja kõigest, sellest aga, aga lausa võib-olla sellist tudengielu kajastavad veelgi vähem. No kuule, sa ei talu nad, Aron, kopsud. Aga ei, ma töötan ja sünnimaa. All ja ta ta kõrval sõbergi sõna vaata. Lendalmažeeramini veel nende klaastrambanduli oli. Märkimisväärne on seegi, et siia hulka on sattunud üsna palju võõrkeelseid laule, teiste maade hümne ja muid. Aga see oli tegelikult meie ajalgi, noh, peab ütlema näiteks, et et omaaegsed sõjaväelaagrid tõid repertuaari alati suurem muutus ja ma mäletan, et meil oli ka nii, et peale seda, kui poisid sõjaväelaagrist kurnatud ja teistsuguste inimestena tagasi saabusid, siis tuli meile äkki joodi pauhti sisse. Hulk sõja ja sõjaväelaule. Mida meil ju üldse ei olnud, sest meie olime esimene kursus, kus peale esimest õppeaastat võeti poisid hoopiski sõjaväkke. Aga nüüd me oleme natukene rääkinud sellest, et koondon olemas ja ta on kättesaadav. Aga mida on teinud kirjandusmuuseum ka seal on olnud ju kogumistegevus. Ja meil on olemas mõningaid suuremaid tudengilaulude gladesid, ma arvan, kõige esinduslikuma tan omaaegsed Veljesto laulikud. Sealt on üsna palju läinud ka sellisesse lihtrahva rüpes Thori ja nad on hästi illustreeritud, on ka muid tudengilaulikuid. Nüüd need, kel aja jooksul väga palju muutunud, sest kui meid võib võib-olla jällegi meie kursust nimetada viimasteks puritaanideks, nimelt oli meil selline kummaline hoiakad malev, et see on midagi niisugust, kuhu filoloogi tarvitse minna või see ei olla talle midagi juurde. Siis ma tean, et kusagil kursust peale meid või kaks aastat peale meid see hoiak täiesti murdus ja vastupidi, malevasse minek oli väga prestiižne ja, ja selline, nii et sealt tuli sisse mingi muutus ja natukese muutus muidugi tuli ka sellele 73. aastal alustanud kursusele sisse just nende samade laulude kaudu, mis hakkasid, hakkasid tulema ja ausalt öeldes võib-olla kui tudengilaul tervikuna on ju selline üsna amorfne kogum ja seal võib-olla ainult teaduskondade kaupa öelda, nii et kui filoloogidel on vahel harva olnud kursusi, kes teevad oma jõududest selliseid laule või pilalaule või tutvustusi. Et näiteks geograafidel geoloogidel, bioloogidel on sedalaadi laule püsilaule oma õppejõudude kohta või, või ka mõne praktikumi või mõne aine kohta, mis antakse edasi näiteks nagu selline suuline pärimusgeid nagu omal ajal oli Rudolf Leisi eksamile tuleb minna tingimata mustas kleidis või tingimata valge särgi ja lipsuga tuleb piinlikult oma juukseid ligi pead kammile. Sa pead nägema välja väga antiikne tõesti, malevalaul võib-olla iseloomustab ehk osa tudengirepertuaarist kõige paremini, seal on kummalisel kombel kõige selgemalt näha ka ajastu sotsiaalne või poliitiline surutis või midagi muud. Kui surutis on väga suur, siis võimaldab see üsna osavad, peidetud kohati ka üsna hops Tseensed varju, pila ja kõike muud. Malevalaul on ilmselt ka kõige rohkem läbi töötatud, sest ta on levinud kahtlemata rohkem ka üliõpilastest poole kui on need levinud needsamad laulud, millest me siin ennem rääkisime, mida lauldakse ühikates ja malevalaule on ju palju lindistatud ja nendest on kõikvõimalikke variante, erinevaid võtteid. Aga kas on olemas Kalindivad taid nendest samadest ühikalauludest olemast? No sa nimetasid, et on olemas mõnedki Ladedega, kas keegi on hakanud juba läbi töötlema natuke seda materjali? Tähendab, me oleme lindistanud siiski võrdlemisi palju ja on tehtud ka selliseid meenutuslike küsitlusi ka võrdlemisi ammu lõpetanud tudengitele, see valik on praegu natuke ühekülgne, tikub olema ikkagi filoloogi keskne, rohkem ja muid teaduskondi on vähem jälgitud. Aga jälgitud sellistest raadiosuurustest alates näiteks nagu seda on mari tarand, kes on väga kenasti kirja pannud, mida nemad omal ajal laulsid, peabki ütlema tudengilaulu kohta, et kui seal on mõned laulud tõesti, mis püsivad muutumatul naljakal kombel ka üks osa neid samu selliseid rahvapäraseid laule, mida mida on teatud või ka selliseid joogilaule, mida läbi aegade ikkagi on lauldud, mida on juba kodust kaasa toodud, ükskõik kust ta siis kuulide alguses on. Aga, aga muutused on üsna suured, kummalisel kombel seal siiski ka näha mõnigi kord, kas kursusel oli suuri esilauljaid või mitte, noh, ma arvan, et minu järgsetest kursustest ma olen kuulnud näiteks, et surnalistidel oli see kursus, kus õppis Matsulevitš, võib öelda vist, et see oli niisugune matsu laulude kursus. Matsulevitš oli esilaulja ju ka veel meie ajalehtede, siis oli juba aspirant ja õppejõud ta siiski käisel kitarriga ka ühikas meie juures ja tõi meile natukene seda hõngu, mis tegelikult oli ülikoolist juba kadunud 80.-te aastate alguseks. No vot, võib-olla 80.-te kohta meil ehk ongi materjali kõige vähem ja need proovid tudengiellu laulude kaupa võib-olla nad vajaksid natukene sellist sotsioloogilist lähenemist seal unistuslik pool. Jaan Malin on üsna palju kogunud tudengilaule ja püüdnud seda natukene ka korrastada. Aga tegelikke tudengilauluuurijaid neid meil praegu veel ei ole teada näiteks see, et lisaks malevalauludele ju kusagil 80.-te aastate lõpus hakkas tulema mitmeid sõjalise ja ja sõjaväevastaseid laule kui meie ajal, see oli selline peidetud Teemu, seda sai tõesti väga kaude väljendada, nii nagu sagedasti ka selline noh, mingit rohtu, rahvuslikud püüded ja ideaalid olid sageli peidetud tõesti selleks. Meie ajal oli üks laul, koola laplaste laul, see oli seesama võõra keele ja võõra meele eest taandub minu kodukeel ja, ja see oli meie nagu ainus väljund, kus parim, kus me saime nii-öelda poliitiliselt siivselt, aga samal ajal ometigi üsna sügavalt väljendada seda oma muret ja, ja kõike muud. Kärva juua? Õnne Kellous, kaleidoskoop luua, et saaks 1000 Corsa, eks sära. Õnnegeeellus. Ei no soov tuua, et saaks 1000 Kaarseks ära. Müüa kõigile, aga ta läheb ära tulles, kui maakohus on Paad andes Äredes õõrus ja voila Sirgala k säärele. Kiirgava. Iga viimne kui vanaema alus alata. Vähemalt. Jaagu ei, tulebki linna kord ta kas ta oli Poola enese väga hea, kui tuleb. Ta tantaali Puura. Kärnevad jaanionu keeleva. Õnnegeerumiskaareilosooblikuga astuvad. Õllestaare. Nagu Mare Kõiva siin eespool ütles, on inimene, kes tudengilauluteemaga on kõige rohkem ennast sidunud kõige rohkem sellega tegelenud Jaan Malin ja Jaan, sa olid siin nüüd praegu kuulasid ka seda meie jutuajamist Marega. Ma usun, et sul on sellele nii mõndagi lisada. Jah, ma hakkasin sellega tegelema just nimelt kaheksa 10. aastal ja seega olen kuulnud see nimelt selle aastakümne sees loodut mille puhul just Mare ütles, et selle kohta on kõige vähem teavet. Kõige olulisem kaheksakümnendatel aastatel ongi just nimelt need malevalaulud ja üldse malevas loodav tähendab mitte ainult laulud, vaid ka taidlus. Seal malevas tundsid üliõpilased ennast vabalt, mida nad ja seda nii-öelda deklareerisid, et seal on tõeline vabadus. Vahe nende suviste malevalaulude ja talviste internaadi laulude vahel oli täiesti tuntav, eks ole. Jaa, on küll tuntav siin intenaatides või ühiselamutes, lauldi ja lauldakse enamasti neid laule, mis on võib-olla pärit tõesti kuskil korporatsioonide aegadest ja mis on nagu pikemaealisemad ja mõlemates jälle kajastatakse rohkem hetke ühiskondliku olukorda üldse, nihukesi põletavaid probleeme võib olla ka näiteks 85. aastal, siis siis oli küllalt palju ikkagi alkoholi? Jah, selles nii-öelda juunis, sest nii-öelda pidades seal lauldi ja talviti on jah see asi nagu rahulikum ja nii-öelda tõsimeelselt kasutatakse ka näiteks sedasama mida krambambrit, vaid just nimelt ka kaudu jaamast, mis on minu meelest see viimastel aastatel kohe nii-öelda elusamaks saanud. Siin juba Mare Kõiva osutas olulisematele laulikutele, kellest tõesti 80.-te alul vast kõige legendaarsemaid Tiit Matsulevitš. Aga sel ajal tegutses ka üsna palju huvitavaid ansambleid siin ülikooli juures ja nendest me ei ole nüüd täna üldse rääkinud, ehkki ma usun, et igaüks nendest põnevamatest nii mas ajas volli, kes oli ju tohutult populaarne kui ka platseebo, kui ka kolm on kohtu seadus, nad kõik vääriksid lausa omaette saadet, nende repertuaar oli väga omanäoline ja huvitav ja platseebo ja mas ajas volli. Nad kuidagi ka lähtusid sellest teaduskonnas, kust nad pärit olid, nad olid ju teaduskonna baasil moodustatud ansamblid. Ja see on seotud ülikooli klubi algatusega tudengilaulude konkursiks. See minu teada on nüüd olnud juba kuskil 12 aastat kestnud see traditsioon ja see aasta tuleb järjekordne selline selline konkursi festival. See nagu lükkas tagant seda, et need ansamblid hakkasid moodustuma, sest muidu võib-olla ei olnud niivõrd suurt stiimulit. No ega me jõuagi tänase saate jooksul nüüd rohkem rääkida ja jääb üle ainult loota, et me tuleme selle teema juurde siis juba märksa põhjalikumalt igast konkreetsest ansamblist ka pikemalt rääkides tagasi. Aga tänases saates rääkisid Mare Kõiva, Jaan Malin ja raadio vaatali stuudios Tiina Kaalep. Oo jaa. Ma olla.