Eelmises esivanemate vaimuvara saates alustas KKI teadur Aado Lintrop šamaanide temaatikat ja konkreetsemalt oli meil juttu Põhja-Aasia rahvaste Samaanidest. Siis rääkis Aado Lintrop sellest, kuidas oli ära märgitud tulevane šamaan, kuidas temast sai Samaan ja kuidas ta seda ise tajus. Tänases saates läheme oma jutuga edasi, räägime sellest, kuidas šamaan oma tööd tegema õppis ja kes teda selles töös kui nii võib nimetada edaspidi kaitses ja aitas. Ma juba samaniks saamise nägemuste ajal või šamaanihaiguse ajal tavaliselt ilmus samoonile mingi vaim, kes võis siis olla kas. Ja üsna tavaliselt oligi mõni tema surnud esivanem, šamaan, kes andis talle siis märku tema tulevasest elukutsest ja aitas teda ühtlasi tema esimestel rännakutel. Allawi ülailma aitas tal hankida tema abivaimud. Oli neid mitu, tavaliselt oli neid kaitsevaime, oli kas üks või kaks üsna vähe, aga sellest oli abivaime hästi palju. Neid šamaan muretses eluajal muudkui juurde ja mida rohkem abivaime šamaani oli, seda vägevam ta oli. Tavaliselt olidki siis šamaani abi vaimudeks loomad või linnud aga tihtipeale ka mütoloogilised olendid, näiteks saamidel olevat olnud igal šamaanid allilmas kolme liiki abivaimud nendel kõigepealt lind, siis põhjapõder ja kala. Nendeks lindudeks võisid olla pääsukesed, varblased, kotkad, luiged, tuvid, linnud siis saatsid šamaanide rännakutel toitele sõnumeid. Kalad omakorda viisid šamaani allilma, siis põhjapõdrarakendust aga ettereisiks ülailma. Kanassaanis šamaani Johaadee, abivaimudega Kaur ja hiir ega muud loomad, linnud, neist juba kauri, kärbi ja hiire said Thaadee oma esimeses kutsumas unenäos siis mõlemat juhade Nad pidasid oma abivaimuks kauri. Ja üks poegadest Tubjaku kasterkin luges oma abi ka veel pruunkaru jääkaru. Siis raudselt. Kuhu see, kelle kohta oli väga huvitav, mina mõtlesin, et seal ta enda väljamõeldis pärast lugesin, et väidetavasti olevat iga šamaani abivaimuks olnud raudselt ribidega hobune. Aga mis selle taga võis olla, et see on ikkagi küllalt ebatavaline kujund. No see on seotud ülailmaga, see loom ja ma ei tea, ei oska, ei oska konkreetselt öelda, mis selle taga nüüd, eks ole, sest et need on üsna tihtipeale sellised ebatavalised. Näiteks Sõrkupi šamaanidel veel oli abivaimuks põhjapõder, kes kandis oma sarvede otsas mõõka. Siin oli juttu sellest, et nad muretsevad endale abivaime juurde. Kas see muretsemine on seotud mingi tehinguga? Jah, ka sellist asja olnud Siberist mitmelt poolt on teateid selle kohta, et šamaanid oma abivaime on ka üksteisele müünud mille eest ei ole öeldud täpselt, mille eest, aga põhimõte oli selles, et vastastikusel kokkuleppel ta pidi selle eest tasuma. Ja huvitav on see, kui tähtajaks see abivaim ei ilmunud, siis uue šamaaniteenistusse. Siis too võistlus tagasi nõuda tasu, müüja käest. See on ikka väga raha moodi, siis. Ei, no tõenäoliselt seal võis olla raha ja ma usun, et sa oled tegelikult võisid olla muud asjad tol ajal hinnatumat. Metallesemed näiteks, ma tean, samojeedi de seas olid väga hinnatud siin eelmise sajandi liigades metallnõud katlad, kausid kõik sedasorti toiduained võisid muidugi olla ükskõik mis. Aga kas oli olemas ka mingi piir nende abivaimude juurde muretsemisel et noh, seda piiri nagu ei tohtinud ületada või oli see täiesti suvaline, ükskõik, mida rohkem seda parem? Põhimõtteliselt piir oli niivõrd-kuivõrd, tähendab, šamaan, pidin endale abivaimudega hakkama saama. Ta pidi neid siiski suutma mingil mingil määral käsutada-kasutada ja ka neid vaos hoida. Selle kohta on on ka teateid, et on juhuseid olnud, kus šamaan ei saa hakkama oma hulgaliste abivaimudega enam. Kes siis talle kahju teevad? Siin tekib ju selline küsimus, et kui tema abivaimud hakkavad talle kuidagiviisi kahju tegema, siis tahaks teada, mil viisil toimub nende omavaheline suhtlemine. Suhtlemine tavaliselt toimus nii, et alati kutsuti konkreetsed abivaimud välja, šamaan kutsus välja abivaimud mingi kindla rituaaliga ja selleks oli tähendab, see kuulus peaagu kõigis omani rituaalide koosseis koostisse, sest et ilma abivaimule sedasama ei teinud mitte midagi selleks, et üldse midagi teha, et midagi otsustada. Noh, selles meie mõistes, et saada infot, saada informatsiooni selleks ta pidi suhtlema abivaimudega. Ja selleks tavaliselt oligi iga rituaali alguses ta pöördus lauluga oma abivaimude poole. Iga kord siis konkreetse. Jah, kasvõi ühe või mitme poole, sõltuvalt sellest, keda teil parasjagu vaja, oliste, ta teadis oma abivaimude omadusi. Stanley 40 Igalühel mingisugused omad head küljed, erilised omadused, kus neid võiks kasutada vastavalt siis Sander ja niisama, nii et see siis ta kutsus abivaime välja. Kusjuures paljudel rahvastel on olnud ka nii, et igal abivaimul on olnud oma meloodia kindel meloodia, millega toimub. Meie lähtume siin praegu sellelt positsioonilt, et šamaan kutsub välja abimaimu. See aitab teda ja šamaan saab. Oma ülesande täidetud. Nagu vaikimisi, eeldame, et šamaanid olid kõik edukad, kas ikka oli nii? Ei olnud, vastupidi, on palju näiteid ja mis ongi naljakas, kui on püütud šamaani teha teatud aegadel petisteks ja sarlata näiteks nõnda edasi, nõnda edasi, siis on naljaka ette teateid selle kohta, kus vastupidi, šamaanid ise tunnistavad, et nad ei saa hakkama. Nad võiksid öelda, et nad on väga edukalt oma ülesandega toime tulla, sest keegi seda ju teada ei saa. Praktiliselt siin on väga huvitav näide oli selle kohta. Ma tuletan nii et see oli vist sama kalassaanis šamaani Yoko tee vendadest üks, kes juba oma Šomaniks saamise käigus ei saanud hakkama teatud ülesannetega. Väga huvitav, ta tunnistas selle üles, tal oli vaja nimelt kõigepealt mõttes esiteks näha seda põhjapõtra. Kellen aastates, tehakse kostüüm sisse ka mõttes kinni püüda, teha rituaalis läbi niimoodi vaimus koju tuua, ära nülgida. Ja ta ei saanud sellega hakkama. Esiteks ei saanud talle pihta ja vibuga, jah, see oli konkreetne, siis tuli lasterituaali käigus ka kinniseotud silmadega lasi mööda, see oli näha ka muidugi kõigile. Ja siis tema vend aitas teda, lasi selle maha, ütles, et toonik koju, võta laht maha endisel nahka maha võtta, ütles, et nii külma väljas päise nahka maha selle tühja aitas seda, miks sa väljas siis tookotta sisse ja tihtipeale on selliseid asju. Sest, et abivaime katset katsutakse või katsetatakse alati selle rituaali algul, tähendab siis, kui abivaime välja kutsutud, siis šamaan alati proovib abivaimu või abivaim ja konkreetselt see käib niimoodi, šamaan peab siis ära arvama, on terve rida asjakohaseid asju, kui on inimene, keegi kellelegi haigega tegemist hendab, rituaal toimub haige juures siis tavaliselt šamaan proovib oma abivaime sellega, et ütleb selle haige kohta selle haige inimese enda kohta tähendab tema majapidamisriistade kohta ühte kui teist kirjeldanud näiteks, et tal on selline selline asi ilma et oleks neid näinud ja sellega nagu proovivovi toime. Ja juuresolijad peavad siis kinnitama šamaani sõnu, kas õige või vale. Oletada ei tohi, sest et kui nad ütlevad asja kohta, mis tegelikult on vale, ütlevad õige sisse, viiks omani eksiteele nagu väidetakse. Aga samas, kui nad ütlevad ja tõesti on vale. Ja seda see kordub mitu korda, siis tavaliselt keeldub rituaali edasi tegemast üldse ütleb, et ta abivaimud on temast lahkujad. Aga kas see mõjub ka temale kui isiksusele häbina tavaliselt ei vaju, ta konstandeerib seda ja kõik. Statisti peale, siis püütakse teda uuesti kuidagi stimuleerida. Palutakse ja patsutatakse, proovi veel ja veel, ja lõpuks ta ikka jõuab. Kui ikka väga suur tahtmine on, ikka leiab ükskord selle momendi. Üks kord arvab õigesti ja sellest alates hakkab talle kuidagi hästi minema, kohe. Enesetunne paraneb, enesekindlus tuleb. Jah, aga kas on olemas ka selliseid juhuseid, kui seda enesekindlust ei tule, see tähendab asi parane kontakt kaitsevaimudega abivaimudega on halb, kui šamaan äkki ootamatult poole oma tegevuse pealt oma väe kaotab. Ta ei kaota väge päriselt, selles mõttes ta selleks korraks ta ei ole suuteline lihtsalt aitama või midagi tegema ja siis siis ta lahkub tavaliselt. Aga nii, et inimene näiteks, kes kehas lakkab olemast šamaan seetõttu, et ta ei saa enam üleüldse hakkama temale pandud kohustustega. Ei selliseid asju muidugi on ka juhtunud, et abivaimudele üldse Samaalne maha jätnud. Seda on juhtunud just vanas eas vanadesse maanidega. Nende abivaimud jätavad neid maha, valivad endale nooremad, nii nii-öelda. Rääkisime nüüd abivaimudest, aga nagu siit varemgi juba jutust läbi vilksatas, on olemas ka kaitsevaimud. Seda vahet on üsna raske teha, selles mõttes siin on mitmed uurijad on püüdnud seda teha ja mõne rahva nagu lihtsam, mõnel pool on keerulisem mõnel poleeri eristada üldse ei nimetada need eri erinevate nimetustega. Aga mõnel pool on, on nagu selgemalt eristatud. No üldiselt on nii, et kaitsevägi ja kaitsevaimuks tavaliselt on kas siis tõesti mõni samonist esivanema vaim või siis ka mõni mõni jumalas või midagi sellist. Ja tema ülesandeks on, ta tähendab otseselt ei aita šamaani ja nemad rituaalide käigus oma tegevusega, vaid organiseerib neid. Abivaime. Tihtipeale. Te ütlesite seda, et sageli nii abi kui kaitsevaimud jõuavad šamaani juurde juba esimestes ilmutuse unenägudes. Aga selleks tema edasiseks tegevuseks piisa, ta peab ka õppima. Nüüd jõuame selle juurde, et, et kuidas siis see noor šamaan oma tööd õppis tegema. No selle õppimisega on lugu nii, et mõnel pool ei taha šamaanid üldiselt tunnistada sellist asja nagu õppimine näiteks kanassoni šamaanid ei, ei taha tahtnud sellist asja üldse omaks võtta. Ütlesid, et sellist asja ei ole olemas. Et kõik oma õpetuse saavad nad oma vaimudelt kaitse abi vaimudelt. Aga samas on teada ka muidugi näiteks Kallas andis hulgas ikkagi või mõni nooruk või laps avaldas selliseid kalduvusi. Võiks säärasesse maaliksis, püüti teda igati aidata, sealjuures märkamatult, kas või kas või eriti, kui tema isa oli šamaan või keegi lähedastest sugulastest julgustas ja aeg-ajalt kontrollis lapse võimeid ja märkamatult niimoodi mängu alguses eriti lapsed väike oli, siis käis mänguvormis. Aga paljude rahvaste hulgast on tõepoolest see Somaniks saamine seotud ikka päris tõsise õppimisega. Kas selle õppetööd võib jaotada mingiteks meilegi tuntud distsipliinid, eks? Ei, vaevalt kuigi seda on püütud teha. Muidugi Siberi rahvaste kohta, ma ei tea, üle maailma niimoodi. Kokkuvõttes üldse selliseid. Somonistlike nähtusel oleme püüdnud nimetanud ärasele mõningaid momendid, tähendab, see on siis üks asi, ongi need igasugused vaimud, vaimude maailm tähendab üldsegi kolm, kolm ilma ülan, alllinn, kesklinn ja seal olevad asukad, nende tundmaõppimine, teed sinna ja tagasi. Ja siis teine moment, mis on välja toodud, on muidugi folkloor, see on konkreetne rahvaluule, mida oletati, mida on jah ka õpetatud. Aga mis puudutab näiteks ravimtaimi, siis ma olen nüüd meelde jäänud mitmelt poolt, mitte ainult Põhja-Aasiast, vaid üle maailma lugeda, sest virsserioodetasin teisigi autoreid. Et tihtipeale need nende ravimtaimede saamine ja nendega seotud õpetused on tulnud siiski kas unes või, või just kuidagi niimoodi vaimude kaudu. Nagu ka selles eelmises saates ette loetud. Tühjade loos, kus talle anti seitse taimedest, oli. Nii et mingeid selliseid loenguid või tunde vanemate inimeste juuresolekul neid nagu ei ole olnud või on need maha salanud. Ei tähendab, on olnud ja on sellised ühised rituaalid tavaliselt kogenusse maalidega. Eriti Siberis, mujal maailmas on, on kohe päris õpetamine toimunud indiaanlastel mitmel pool siin, Ameerikas, Lõuna-Ameerikas ja kus noorukid kohe paigaldatakse tükiks ajaks ühiskonnast seal oli vist kuskil mitme kaupa niimoodi elavad eraldi metsas tükk aega ja neil on tõesti õpetaja, kes neil nendega tegeleb pidevalt. Siberis sellistesse küll ei ole, sest et seal need rituaalid või tähendab sellised õppimine toimub esiteks sel moel, et algaja šamaan või tulevane šamaan osaleb abilisena kogenud šamaanirituaal paides ja siis teatud hetkel, kas ta hakkab lihtsalt iseseisvalt tööle või, või siis toimuvad spetsiaalsed sellised rituaalid, kus, kus siis algaja vanasse olen koos, üheskoos sooritavad rännakud üla ja allilma. Et noor õpib vanaga koos tundma kõiki neid asukaid ja vana šamaan sealjuures oma mõtted on teejuhiks ja ta on ka tutvustajaks, tutvustab talle neid vaime ja jumalusi ja. Aga kas vana ja noore šamaani vahele tekkinud konkurentsi oletama, et vana šamaan oli veel kaunis elujõuline ja ja ka šamaan juba oli lähedal sellele tõelisele tööle, nagu me siin ütleme see natuke imelik sõna küll pruukida. Kas selliste konkurentsi on kuskilt kirjandusest olnud leida, et seda on olnud? Jah, mitmel pool on ära märgitud küll, aga konkreetselt ma ei leidnud. On öeldud, et selline asi on olnud, et et noh, vanad šamaanid püüdsid teinekord kõrvale tõrjuda. Aga ühtegi konkreetset näidet ei ole seda kohta toodud. Selle õppimise juurde võiks ühe ilusa näite tuua tuvast. Kus siis esimeseks õppetunniks algajale oli hoidsimine koos kogenud šamaaniga. Et õppida tundma allilma valitseja Erlixhani valdusi mille käigus õpilane pidi siis omandama tee allilma rituaal toimus tulevases samani ratas ja kestis kolm ööd ja selle rituaali laulutekstides kirjeldati siis allilma, vaimude, asupaiku, haiguste ja surma põhjusi. Seda, kuhu läheb inimese hing pärast surma, mis tast edasi saab. Ja siin on veel üks konkreetne näide maalist tuvasse manist Alden Herelast, kes kõigepealt õppis seitse päeva kogenud šamaani juures pärast toimustel koos õpetajaga rituaal, kus õpetaja näitustele, kahtteist eri teed, üla- ja allilma. Selle rituaali ajal kandis õpilane õpetaja kostüümi ja vastupidi, õpetaja õpilase oma. Ja siin just huvid on siinjuures see, et sellel rännakul sattus tulevane Samaalses sellisesse paika, kus ta keha õgisid, vaglad. Ja ta muutus luukere, eks see on jälle omatusele sümboolne surm. Ja noh, pärast üles ärkamine uuesti elustamine, taassünd. Sel moel siseda luukere katus uuesti lihaga ja nendest kaklades said tema kostüümikaunistused, need abivaimude kujutised ja nõnda edasi. See on huvitav õppimise juures üldse, sest et Heli Aade on välja toonud Eskimate juures sellise momendi sealsamal pidi õppima teatud meditatsioonitehnikat, selleks, et kujutada ennast ette skeleti Novõi luu Kerena lauset vabaneda oma sellisest maisest kestast. Kui nüüd püüda kirjeldada põhilisi rituaale, mille abil šamaanid töötasid, siis millised näeksid välja kõige tüüpilisemad ja mida nad pidid tegema, mis selle tulemusena pidi juhtuma? Kõige lihtsamaks alustuseks rituaali näiteks võiks olla üldlevinud tähendab Uuralist kuni tsüklocanil levinud rituaali tüüp, see on niinimetatud loitsima pimedas kojas. Ta on oma struktuurilt hästi lihtne, ta seisnes põhiliselt ainult abivaimude väljakutsumises ja nendega suhtlemises. Aga see toimub siis. Meil on kõigil rahvastel ühtemoodi ja nimelt nii, et selleks oli vaja täiesti pimedat ruumi, kõigepealt šamaan seoti kinni selle ruumi keskele. Tema ette pandi mingi metallnõu, tavaliselt oli see kummuli katel ja siis juuresviibijad. Teatud pärast hakkasid kuulma igasuguseid heliefekte, mis tõestasid nende abivaimude saabumisest seal, nagu vastavalt sellele, millised või kes need abivaimud olid. Lindudena lennates loomadena, need olevat väga loomutruult kõlanud need hääled, paljud uurijad on seda välja toonud mitmetel-mitmetel rahvastel. Aga kas seda heli tekitab šamaan, siis ise? Seda tõenäoliselt tekitas seda muidugi šamaani see, kes, kes muu. Aga siin oleks huvitav Need ühe kirjelduse Vladimir Bogoraažil tšuktši šamaani kohtuvad sellise rituaali kohtades. Tšuktši šamaan otsib elamu magamiskambris õhtul või öösel pimedas. Šamaan võtab ennast fööni paljaks, sageli võtab ta ära ka karusnahksed, pealispüksid laul alustate vaikselt, kuid peagi paisutus. Šamaan kasutab trummi, resonaatorina paistetas selle abil helisid vasakule ja paremale. Mõne aja pärast pole pimedas enam võimalik orienteeruda ning tundub, et šamaani hääl liigub ühest nurgast teise alt üles ja ülalt alla. Sisaldab häkkimine, pograažinda terminid. Helid algavad kusagilt kaugelt ja kõrgelt lähenevad pikkamööda tungivad läbi seinte tuppa istungivad maasse hääbuvad, kusagil sügavuses ilmuvad erinevad hääled, loomad, linnud, putukad tuleb kajaja pakub ennast iga heli kordama. Saab hakkama isegi prantsuse ja inglise kestev klaasidega, vastab peopesade kokkulöömisele ning hämmastavalt ehtsalt ning loomulikult mitte sellest nurgast, kus istub šamaan kes kogu aeg trummi tagudes nagu ütleks, aga mina olen hoopis siin. No mis oli nüüd selle rituaali mõte, kas selle rituaali mõte oli panna uskuma, tekitada efekti? Üldiselt oli selle rituaali eesmärgiks tihtipeale tõesti ainult šamaanioskuste demonstratsioon, paljude rahvaste juures on ära toodud puht meelelahutuslik mida korraldati pikkadel talveõhtutel. Aga tihtipeale oli sedasorti pimeda koja rituaal seotud ka ennustamisega. Nii et iga juuresviibija võis ilmunud abivaimule esitada küsimusi tema tuleviku kohta üldse teda huvitavates küsimustes. Kes siis sellele vastas? Kas seda rituaali tehti meelsasti ka võõraste juuresolekul? Tema kohta on üsna palju kirjeldusi võõraste inimeste sulest, aga hästi ei oska öelda, kas teda nüüd meelsamini tehti. Võõraste juuresolekul ka mõnda teist. No see oli üks lihtsamaid, milline on mõni keerulisem rituaal, kui on võimalik seda üldse sõnadega edasi anda, kuidas see käis? No see pimeda koja rituaal oli selles mõttes lihtsam, et see seisnes ainult abivaimude väljakutsumises aga kõik keerulisemad rituaalid on need seotud ikkagi šamaani enda teekonnaga, kas ülavõi allilma, noh, siin võiks lihtsalt üldiselt niimoodi tuua näiteks mingisuguse rituaali, mitte tegelikkuses eksisteerivaid, mingis üldistuse seal jälle tüüpilisel loitsima haige juures, kus siis kõigepealt jällegi šamaan kutsub välja oma abivaimud ja siis nende abil teeb kindlaks muidugi haiguse põhjuse ja põhjustaja. Ja nüüd on kaks võimalust, kas haiguse põhjustaja on tunginud inimesse haiglasse, inimesse istuks seal sees röövinud mõne inimese hingedest ja viinud selle allilma näiteks vastavalt sellele samale käitub. Kui haiguse põhjustaja on inimeses parasjagu siis ta püüab ta sealt välja meelitada mitmesuguste võtetega, pakkudes talle isegi vahetuskaupa looma sisse asuda ohvrilooma sisse näiteks ja ja mõnikord käib igavesti pika kauplemisega selline rituaal ja ja lõpuks ta saab siis selle haigusetekitaja inimese seest kätte millele järgneb siis tavaliselt selle haigusetekitaja likvideerimine, tähendab tema saatmine allilma tema õigesse paika tagasi või siis päris hävitamine. Aga kui on röövitud inimese hing viidud allilma näiteks noh, siis sama on, peab minema ja otsima selle üles. Ja sellele järgneb siis tõepoolest šamaanirännak. Oma rituaalides kasutasid šamaanid päris mitmesuguseid abivahendeid. Trummi ja, ja vist veel midagi. Muidugi noh, pillidest on kasutatud üldiselt siiski trummi ja no ennustamiseks on ka muid asju mingite loomade abaluid ja on teada muidugi šamaanirituaal rituaalide ajal kasutanud ka vibu ja noolt hoopiski muusika tegemiseks. Ja väga oluline, nagu ma aru saan, šamaaniriiet. Ja noh, kui nüüd alustadagi jälle sellest ongi huvitav, et kõik need asjad mis on seotud šamaanirituaaliga alates tema kostüümist, muidugi nad on nagu mingil määral erinevast erinevates märkide keeltes kordavad üht ja sedasama juttu või lugu kõigepealt samonist endast tema positsioonist ühiskonnas, tema vägevusest, tema abivaimudest kaitsevaimust väljendab kostüümis kõigepealt seal on kõik olemas need kujutised, tavaliselt siis šamaanid, trumm ise tavaliselt on kaetud joonist Dustega, kus on siis kujutatud seda maailma kõiki kolme ilma ja neid ühendus ühendusteid ilmade vahel. Rituaali tavaliselt tuuakse välja spetsiaalne, ilmselt kõige tähtsamate abivaimudega kujutised tähendaksid, puuslikud, veel mingeid metallist tehtud. Paljudele rahvastele ehitatakse rituaali juures spetsiaalne kompleks, eriti huvitavasse tunguusi Evenkidel näiteks kuusse just haige ravimiseks ehitati väga keeruline kompleks mille keskel oli spetsiaalne kodalgusse rituaal toimus ja mis tervisekompleks sümboliseeris ise tervet maailma, eriti seda müütilist šamaani jõge, tähendab mille ülem ülemjooksul elavad siis need taassündivad sugukonna liikmete hinged Olavi, Oksana, surnute maa ja keskel see koda oli siis keskmine maailm või inimestena. Ja sinna, sellesse kompleksi kompleksi paigutati laiali juba enne rituaali algust sama abivaimude kujud, kujutised vastavalt neile eeldatavatele ülesannetele, mis neile siis andis edaspidi see oli omaette juba nagu. No ma ei oska öelda, nukuteater ennast mitte, kuna nad seisid paigal, aga neljakesi opereeriti seal või tähendab samal ajal tõesti võttis mõnikord mõne oma sobivaima kujutise, paigutas ta ümber vastavalt sellele siis, kuidas rituaali rituaali käigus, mis teekonnas Abivain läbi tegi siis kõik rituaali käik muidugi kogu teekond kirjeldati lauludes ja tihtipeale ennekstaažile. Šamaan tantsis veel veel kord selle läbi. Alguses laulis ja tantsis üle veel sedasama teekonna. Me jõudsime siin juba selleni, et šamaani riietusel oli väljendatud ka tema positsioon ühiskonnas ja milline see positsioon siis oli, kuidas teised inimesed suhtusid oma šamaani, kas teda peljati, kas temaga suheldi Sellele on väga raske vastata konkreetselt, sest et on täiesti erinevaid suhtumisi. Kui mõnel pool ei ole Shomonist endast muidugi mõnel mõnda šamaani tõesti kardeti. Aga erinevatel põhjustel jällegi võttes kosterkinite sugukonnast kanassaanide šamaanide hulgast, kellest ma kõige rohkem nagu tean siis suurendanassaaess šamaani ufode tütar. Koiguti oli ka šamaan kuni sünnitamiseni kuni oma esimese lapse sünnini. Aga teda peljati sellepärast, et tema abivaimuks arvati olevat parussi seal kuri ühe ei ole ühe käe ja ühe silmaga olend, tegelikult on ta demoniseerunud, surnud, tähendab surnu rahuldamata hingus on muutunud selliseks vaimuks kes on inimestele ohtlik ja sellepärast see on loigud teie poole eriti hea meelega inimesed ei pöördunud abi saamiseks ei ole kusagilt teada, et oleks kellelegi sihilikult kurja teinud, lihtsalt kardeti, sellesama tema abivaimu tõttu kardeti teda veidi. Nii et niimoodi kokkuvõtlikult öelda, suhtuti halvasti või suhtuti hästi või suhtuti nagu kõigisse teistesse, ei ole võimalik öelda, iga inimene oli omamoodi. Ja siin on üsna raske öelda, sest mõnel pool tõesti olid šamaan või seal väga austusväärne. Samas pograažilt on mitmeid tooteid. Tšuktši šamaanidel, kes elasid väga viletsalt, olid äärmiselt kõige madalamal positsioonil peaaegu ühiskonnas.