21. juuni 1940 on eesti rahva minevikus märkimisväärne päev. Kuigi pool sajandit on piinlikult vaikitud tolle ja kõige tähtsamast parteitegelasest, laseme just temal täna teatada eesti rahvale oma südamesoovid. Karl Vaino kasvatamine on välditud aastapäevakõnedes ajalooõpikutes teatmik, kes tema nime Eestimaa kommunistliku bolševike partei keskkomitee esimene sekretär 1940. aastal oli Karl Säre. Aasta pärast andis ta Saksa julgeolekupolitseile üles oma sõprade seltsimeeste ja lähimate kaastööliste salakorterid. Seltsimees Karl Säre, palun. Töötab on nüüd võtnud oma staatuse juhtimise omaenda kätesse. Elagu Eesti tööliste, talurahva ja töötava intelligentsi leedid. Elagu Eesti rahva Nõukogude Liidu rahvaste vennalik lehmi. Millal te nägite esimesi puna armeenlasi oma silmaga jah, siis 40 40. aasta suvel siis? 10. juunil, seitsmeteistkümnendal juunil ja siis esimesed tankid jõudsid Tallinna. Kus te nägite, need, kas on mingi mälupilt sellest või on see lihtsalt hiljem fikseerinud teadmine, et selgub, tuli? Ei, ma tean, ma nägin küll. Arvatavasti võis olla Paldiski maanteel. Sest see abikaasa õde oli abielus Seewaldi peaarstiga ja me olime seal külas. Ja siis üks väeosa möödus seal Paldiski poolt Tallinna suunas ja tulid baasidest ja üks väeosa möödas, sealt nad hakkasid baasidest liikuma, hakkasin baasidest liikuma ja ja mõned sõdurid tulid sinna siis haigla territooriumile. Ja mis kõige imelikum oli esimene nendest küsis, et kui palju maad on veel Berliinini. Ja mina ütlesin talle, et miks ta seda küsib, et, et siin on ju Eesti. Berliinini on oma 1000 kilomeetrit. Ei, see on võimatu. Meie politruk rääkis meile just täna hommikul, et meie oleme juba Saksamaal ja varsti marsime Berliini. Ja teda ei õnnestunudki ümber veenda. Ta jäi selle juurde, et tema viib üks Saksamaal. Jaaman marsivad peatselt Berliini. Nõukogude laevastiku baasi ülema kiri Eesti sõjaministri abile. Puna lipulise, balti laevastiku relvajõudude majutamiseks ja asutuste paigutamiseks palun anda korraldused järgmiste ruumide vabastamiseks. Sõjaministeeriumihoone Sõjamäe jõudude staabihoone, laevastiku ekipaaži ja selle elumajad, veeteedetalitus, tolliamet, ohvitseridega. Hoone Arsenal koos töökodadega laevaremonditehas ja kaks tokki kõigi sadamate sadamalaod. Kino, Klooria palas, hotell Pallas Hotel, Bristol trackmanni kaubamaja, sõjakohtuhoone, politseiprefekti hoone, Balti tehaste juhatuse hoone, Vene teater, gümnaasiumihoone, Eesti Panga vastas. Kalevi staadion. Majad Pärnu maantee 11, Raua tänav 30 31 32 33 34 36 37 38 42. Kreutzwaldi 13. 15 17 19. Kunderi kuus. 10 14, Gonsiori 31, Pirita, üheksa, Narva maantee 73 75 70. Seitse-kaheksakümmend viis. Kalevi pataljoni kasarmud, vesilennukite aerodroomi koos kogu sisustusega kütusetsisternid sadamas, garaaž ja muu 20 suvilat, Pirital ja Nõmmel. Kauba- ja sõjasadam koos ladude ja Verfida näidatud ruumid. Palun üle anda sõjamerelaevastiku juhatusele kell 24 null null. 19. juunil koos kogu sisustuse, mööbli, elektrivalgustuse ja muuga. Ja hästi kõik omad isiklikud asjad kokku panna, kappidest välja võtta ja voodis voodile kokku siduda, tekkide sisse, nimi, läpakas külg. Kui need asjad kõik korda said, siis algas terve õppeasutuste ärakolimine. Mina kolimisest tegelikult osa ei võtnud, kompanii vanem tõmbas mind oma juure kantseleisse ja siis hakkasime oma varustust ära vedama Tallinna linna. Selleks oli saadetud väga palju veomasinaid ja isegi punaseid mootori buss, terve õu ja see õppeplats oli täis neid. Mina kukkusin ka ühe veomasina peale, kus oli meie kompanii varustus. Pea ja sõitsin linna. Nagu jõudsime masinaga sõjakooli väravatest välja. Tervesid täna kasarmutest kuni tondi jaamani, mõlemat poolt olid tihedalt täis. Vene sõjavägi, küll autosid, küll hobuveokid, aga tanke ma ei näinud seal ühtegi. Kas teile nüüd kolimise põhjus selge? Nüüd oli meile juba selge, kõik meile öeldi, sõjakool peab ära kolima linna, siis oli meil selge. Aga need ei olnud enam niisugused mehed, nagu meie olime harjunud nägema. Ei olnud enam mingisugust viisakust ega sellist korrektsust. Nad seisid väljakutsuvatele nägudega tee ääres käed, püksitaskus Plotski hammaste vahel juuksetutid pilotka vahelt väljas ja mundrit määrdunud ja tolmunud, nagu oleksid pidanud mõne suure lahingu maha. Punavägi marssis läbi Leningradi tänava korraga ees leidis Eesti riigi värava karja, lastaks parajasti oma riitus looja pooli. Drugse ütles. Läki Eestimaale sooja. Oh Taani. Seda said ja. Sotsid ja kommunistid kaagutasid kooris eesti emale õnnepäike hoopis seljapööris. Kas ei tahaks kassi, tahaks seltsimehed meki vilja? Seal aga rõõmuga kuuldi seda juttu hundikarjas piirile, koguneti ruttu ja kui marssis eesti poole röövikud tekkari vihas paisus punaseks isi eesti mehe Ari. Oh kommu seda said ja kuidas sinu õnn võib, lõpp elab ja eesti mehed hüüdsid. Võtaks kurat seda Pärkki lasemega pisut nüüd Nende pilk, Tammerki päike hakkas Eesti kohal heledasti paistma Punamäe kil longates. Kui venelased okupeerisid Eesti, siis hakkasid paljud hingepiinadest väljapääsu joomises ja enda unustuse sotsima ülemaaliselt joodivabariigi matuseid, mis kaldusid kahte äärmusesse. Ühelt poolt tõlgitseti oma südame ustavust isamaalises laules teiselt poolt lämmatada tee oma tulevikuhirm ja ahastus kuraasitamisse ja üleolevasse halvakspanusse kõigi tiblad ja nende sabarakkude vastu. Nii kirjutab doktor Oskar Loorits raamatus okupatsioon rahva pilke kõverpeeglis ja jätkab. Alkoholiuimas, joobutakse ka illusoorses ja saavutatakse enda üleolutunne auto sukestiivselt õhulosside ja tühja hooplemisega. Seda kibedam on siis aga ka eneseiroonia ja taganemine grotesksesse paradoksaalsest või lihtsalt nonsens sõnamängu. Sama kallak on omane juba meie orjarahva naljale ja kogu meie rahva hingele. Kui tegelikkuses ei leita enam mingit tugipunkti oma eksistentsile siis otsitakse seda ikkagi veel kas või fantaasiast ja luule loomingustki. Kui tegeliku elu võitlus küll kaotatakse, siis jätkatakse seda ometi unelmate ja igatsusteni, soov tungide ja kas või mälestustegi vallutamatus kantsis ja vähemalt kujutellaks end ikkagi võitjana. Selline hingeelu on soome sugu rahvaste üks iseloomustavaid jooni. 19. olime kõik käsutatud siis balti jaama juurde pidi tulema keegi kõrge Nõukogude tegelane oli kuulda. Ja pandi kõik balti jaama ümbruskonnas olevat tänav liiklemiseks kinni. Seda tegi Eesti politsei. Võttis osa sellest, Eesti politsei oli nagu teises ešelonis. Aga sina kogu tänavate ääred olid siis vene sõdureid täis ja need olid, ütleme, iga 10 15 meetri tagant seisis üks vintpüssiga relvastatud sõdur kusjuures ka igasugune liiklemine Snelli tiigi puiestee seal balti jaama ümbrusse peatati. Mina seisin tornide väljakul pisut enne, no need väravat vormis vormis. Ja, ja minu ees oli siis ka üks sõdur, kes ei lubanud mitte tänavale liiga ligidalt tulla ka töid politseivormis, meest meiega. Ei, ei, ei, ei, ei ja see oli vene sõdur, see oli vene sõdur ja siis nägin eemalt ligemale ma ei saanud balti jaamale minna, kui ainult see raudseppa purskkaev, mis on see, kus kuju on. Ja sealt nägin, et Balti jaamale Antsi ette viis ühte tüüpi ühte värvi sõiduautot. Olid need Eesti autori punaarmee ei, need olid siis juba Vene autod ja ja kui rong sisse tuli, siis seistes Nunne värava juures sõitis minust mööda siis autode portees, Ždanov istus teises autos autojuhi kõrval, seda ma nägin ära ja sõitsid nemad siis kõik vastupidi tavalist liiklemissuunda läbi tunne värava ja siis hobuse tänava Vene saatkonda bussi juures isegi märkasin, et eemal majade katustel seisid mingisugused relvastatud mehed. Sel ajal, kui tema portjeest sealt sõitis, kas te sel hetkel teadsite Ždanov ja sööme, teadsime juba, seal südamest tuleb. Siis võeti see kõik need sõdurid tänavatel servadest maha. Ja, ja liiklemine läks jällegi uuesti normaalset rada. Muide oli üks. Juhtum see on praeguse nooruse ja laia tänava nurgal. Elas tol ajal Eesti sõjaväe tervishoiuvalitsuse ülem kindralmajor lossmann. Ja, ja tema oli muidugi ametis, aga teenija oli läinud ilusti turule, vahepeal suledki liiklemine ja kui punaarmee oma postik pani sihtlikkuseda trassi, siis tuli välja, et Losmani korteri õhuaken on lahti. Ja, ja siis see nõukogude ohvitser, kes teid postide paigutas, siis selle käsul võeti siis Lospani korteri uks lahti ja pandi see aken kinni, seal ei tohtinud olla selle trassi peal ühtegi akent lahti, olgu siis õhuaken, võimite. Ma onu, ta oli ema juures ka ka nii nin kremli paksu müüri all luuruumide sügaval Kremli paksu müüri all luuruumidel sügaval goothospakussaa Laatjeesi. Teisi lendas vares harva. Ruut järelissöörikisin, Neeme Ruus lendas Vares Barbarus järvel särkis Neeme Ruus Roosi lammanud sell. Värvväljal Taali. Oli ta Kerdati rahvat narmoiks nüpetati praadi, viljaka rapotnar maid. Peaministri sekretär ütles mulle, et midagi nagu toimuvat väljakul, et mingu ma vaatama, mis seal on, kes oli peaministri sekretär, major tilgre. No ja ma siis läksingi Vabaduse väljakule ja see võis olla umbes veerand 10, kui ma sinna jõudsin. Seal oli veoauto ja keegi kõneles seal. Mina muidugi ei tundnud kõnelejat, siis olid seal mõnesuguseid loosungeid näha. Aga see inimeste hulk selle veoauto ümber oli küllaltki väike, neid ei olnud kuigi palju. Ma ei olnud seal eriti kauaks. Viis minutit võib olla või nii. Ja siis läksin tagasi. Rääkisin ära, mis ma nägin. Aga vot seda ma nüüd ei oska öelda, millal, millal nüüd sealt hakkasid siis liikuma. Aega võiks minna. Ta tulid väljakult kohe Toompeale ja otse otse ja peaminister ja riigisekretär ja siis see major tilgre ja veel seal hakkel ja kleesmilt ja mina ka. Me tulime rõdule enne veel, kui, kui nad olid jõudnud sinna üles. Nii et siis oli kuulda niisugust laulu kaja, nagu oli natuke kuulda ja aga kõigepealt tuli soomusauto. Ja siis oli tükk tühja maad ja siis alles tuli see kolonn. Kolonni lõpetas jällegi soomusauto. Seal ta siis halda, haakus Eesti ta liini hil. Palun, kus omasoo korra panna nokkis pankade ees maha oma suu korra vana, nautis pankade. Rahvat normid viljana võitis ta liinil püksikuid rahvalt normi villane võeti ta liinil püksipoeeti. Sva ka haaba, aga saba haal olid higi, sooda. Viitsi Arra tuli jätta Eesti küljest küüned võtta riiki, on rahvas rahul jätta. Kas te mäletate midagi 21.-st kuupäevast, kus te 21. olite? Ma olin siis sealsamas Raua tänaval, aga minu abikaasa nägi seda, kui nad siinsamas Kadrioru lossis oli talt, siis ta nägi seda kõike, kui need riigivanemad välja tulid ja siis oli seal niukseid huvitavaid mehi oli daily ülikonnaga koalitsioonid ajada omale lapitsia põlvede peale, olid justkui ära paiganud ülikonnad ja selle paigad, nagu praegused poisid kannavad neid suudi, Texase pükse, lapitud pükse ja naljatab, töölisklass käib paigaldatud ja, ja, ja need olid harjunud, karjusid tööd ja leib olid harjunud seal hirmsasti ja siis oli Rotermanni soolaleivavanker oli rohelised, suured vankrite, punase tähti, Ta küll Otepääl, pealegi kirjutati kaks igavest suurt hallikirjud, hobust oli ees ja siis töömees oli üteld, mis sa, kurat, karjud. Tule siia, et võta, sai saia sees, pakuti pühesesse, eks, et meil poli karjud, kõrt seisis seal sabas. Lossi väravate juures seisis kahe suure hobusega ja need olid niuksed plekiga üle löödud. Suurete Bellad olid ja siis suure punase niisuguseid tähtedega kirjutatud Rotermann pealegi. Ja kutsunud siis saigi võtma sealt selle mehe. Ma. Vees ja laas sain ole nööride mööda naine rongi käigus sammu. Kes maaga ööga onurs kalori seest Nov liikult tööd, ordeneid saab, rubiin on, nüüd on hea, kui oli mõrvar, varas, röövi ja juunikuus, kui pööre tuli Saisus juhti ja Triin iga eestiis Calebi oob Harbor merre karniput. Ühel õhtupoolikul sõitis meie värava ette, veomasin, mille kastis oli seitse või kaheksa erariides meest. Punased lindid ümber varrukate sonid peas, hüppasid maha ja tulid siis väravast sisse. Muidugi, väraval oli valvepost ka selle alkoholi välisukse ette ja hakkasid nõudma relvi. No sinna kogunes trobikond aspirant ja keegi ei mõtelnudki selle peale, tegid nalja vastu võtta, mis relvi te tahate öelda, meie Me käsitsivabrikusse, seal vab, jagatakse relvi ja mõni saatis jälle Peipsida ja kuhugi ei, armastasid nalja vastu. Aga see jagelemine läks väga suureks ja võttis väga niisuguse tõsise kurja pöörde. Ei tea, mis nüüd sellest intsidendist oleks lõpuks välja tulnud ja kuidas oleks lõppenud. Aga sinna juhtuks tulema esimese kompaniiülem, major Tamm. Ta oli väga rahulik ja tasakaalukas mees oli ja see hakkas siis rahustama poissi poisit. Pidage meeles, et missugune olukord praegu on ja ärge ärge ärge hakake riidlema, et andke neile, mida ta ütles nii tasase häälega Ancanile õppepüsse ja meie panime sinna ja siis need hakkasid krabama seal, seal, loopisid neid püsse siia ja sinna ja ja major Tamm ütles nendele väga niux rahuliku häälega, et kuulge, et mehed, mis te lõhute nendest püssidest. Vanemad loopisid ikkagi kasti edasi. Aga sellel ajal mina panin tähele teistpoolt tänavat. Nagu midagi ootaks, aga kui need mehed sealt ära sõitsid, siis südankliga hääletajale sõitis ka minema. Nii see jama lõppes, meil siis ära. Juba hakkas kergelt hämarduma, mina juhtisin parajasti olema koolimaja välisukse juures, nägin, kui sõitis värava ette kerge maastiku autu, sõjaväe auto, sõjaväenumber oli tal pea ja sealt astus välja üks lühikest kasvu kindralimundris mees. Oma adjutandi adjutandi oli tal üks poiss, hästi pikad juuksed tagant krae peal, sonimüts peas, punane lint ümber käevarre. Ja muidugi püstol veel vööri maga, püstoli. Mina eesti kindralit, suuremalt jaolt kõiki tundsin nokitseda, jupats, ma polnud varem kusagil näinud. Aga lõpuks lõpuks siis tulid ikkagi välja, et ta on ikka tõesti kindral nimi, rott, põrk, auastmelt kindralmajor. Ja pidi olema mingi raudtee kindral, seda ma sain pärast kuulda. Rotverkoli siis varese valitsuse sõjaminister juba ja miks me tegeleme pidi olema? Ta oli väga tige, miks teie andsite relvad ilmakorraldust ära? Ju ta oli siis kusagilt teada saanud, et niisugune niisugune lugu juhtus, meel sõja kolisse. Meie ei teadnud talle mingisugust vastust anda, juhatasin sõjakooli ülema juurde, temaga teadma. Tormas tema kiirelt trepist üles, teisele korrusele, kus oli siis sõjakooli ülema kolonel Soodla kabinet. Läks siis sinna kabinetti sisse ja meie kogunesime ka koridori vaatama, uudishimust, et mis sellest jamast lõpuks välja tuleb. Kaua nad seal sees ei rabelenud. Võib-olla seal üks, kümmekond minutit, siis uks läks lahti. Kindral krootberg oma adjutandi nokatsiga astuks ees ja kolonel Soodla tema järgi. Parajasti sellel ajal Eesti raadio lõpetas oma õhtused saated ja hakati mängima hümni. Kõik aspirandid võtsid valvelseisaku. Ka kindral Rotberg võttis valveseisaku ja tõstis käe mütsi juurde. Aga tema adjutant, see poisi Nuggets, see seisis sealsamas ligidal, jalad harkis, ei mõtelnudki mütsi maha võtta peast. Aga tema selja taga oli üks aspirant ka, vaat see siis käega torkas tagant lükkas seda mütsi. Nii et see mütsinokk läks talle silmade peale. Siis ta taipas, siis võttis ka mütsi ära ja jäi seisma, aga muidugi tab, on sõjaväes käinud, seisis jalad harkis ja kuulas selle hümniga koos kindraliga lõpuni ära. Eesti hümni laulmise ajad olid peagi läbi igal pool ja igal võimalusel lauldi internatsionaali enne mida last ilmtingimata elada Stalinit. Iga oraator tegi seda natuke omamoodi, väikesed variatsioonid olid lubatud. Kellel oli asi veel võõravõitu, võis õppust võtta punaarmee esindajad. Nüüd ütleb seda seltsimees Neeme Ruus. Elamu suur haabastaiu seltsimees Stalin. Varese valitsuse põllutööminister, seltsimees Aleksander Jõeäär Poolt algatatud töö- ja kindlustas Nõukogude Liidu töötavatele talupoegadele majanduslikke kui heaolu viis nad välja endisest viletsusest avarale arengu ja eduteele. Seda avarat ette näidatud teed mööda tuleb ka meie töötavatel talupoegadel sammuda. Stalini konstitutsiooni päikese elustavates kiirtes mis nüüdsest peale särab ka Eesti taevas 1940. aasta punase riigivolikogu abiesimees seltsimees Aleksei Janson Oma oma silmaga ja oma kõrvaga oleme kuulnud, et ülemnõukogus iga rahvaesindaja Tegi Läti asjus. Usbeki ülemnõukogu esimees ja tegi seda usbeki keeles eest ja siis tegi valitsuse nimel ettepanekud, seltsimees kuulsin, tegi seda. Zoomi keeles. Nüüd see küsimus meil Eestis lahendakse just Stalini konstitutsiooni ees. Seega kaob veel üks kurb lugu lehekülg Eesti ajaloos. Enamus reaalseid ja tõsise rahvaste vendluse looja seltsimees Stalin No hibiinava see mäe sul rind. Tiime ei lelu. Ja siis see oli siis ja sügisel siis 40 aastal septembri lõpus, oktoobri algul või tonium linna. Ma pidin valvesse minema. Mind määrati merejuhtu staapi raadijaama valvesse. Aga mul kell 12 hakkas öösi valve ja ja tuli varem linna ja minuga ühes ka üks kolm-neli poissi oli, seal. Olime neljakesi või viiekesi, mul mitte meeles aasia Viru väljakule alles veel seal. No see on Viru värava mägise musimägi, mis nimetatakse, vaatame üle platsi sinna üles Estonia reaalkoolivahepeal, et Ilona rahvamurd on seal ja igasus, karjumist kõik ja vaatasime üle platsi, siis oli seal turuplatsil tookord. Lähme, vaatame ussi muga, ütleme nii, et sinna jõudsime, küsisime inimeste käest, mis siin on. Inimeste ütles, et näed, ted päeva viidi mälestussammas ära ja et inimesed tahavad lilli v sinna ja väga nüüd arromedila siis miilitsat veel ei olnud minu teada Romeetolitarroynelset varrukal punase lindi valge tähtedega. Neil oli oma hüüdnimega erru ja Harro röövlid omavahel. Ja siis noh, me ei pidanud palju aega plaani pidanud ja meil ei olnud viia ja lähme sinna platsile, kas me saame läbi? Lähme ana ausele kohale ja meid lasti läbi miilitsat, Harromeed, neljasime ilusti läbi. Aga meil oli, tol päeval saime Vene mereväetunnused. Varrukal saime punase viisnurga ja mütsilint tuli pikk, nagu mereväes on taga, rippus poolde selga alla esimereväes oli ainult lühike lint tuli vasakul pool kõrva ääres. Nad arvasid, me oleme vist, ma arvan nii, nagu mul pärast, nagu selgus, et nad arvasid, et me oleme Vene mereväelast, jalatsid ilusti läbi, seal kaks trepiastet üles, need asjad üle ja sinnal pillutud, lillekimpu seotud ja, ja eraldi ja ja seisime siis rivistasime üksteisel kasvu joones välja ka meeles, enam ei ole ja Kädi kõrvardiaalse vahu. No siis need miilitsad armeed, need märkasid, et litan Eesti, Eesti mereväed, Eesti vere, mehed, sõjaväelast, siis karjusid madrused kinni võtta, rahvas karjusid madrusest lahti. No siis olime kord rahva kätel, kontrollime nende miilistada, vahel rännumeeste vahel, palju erru mehi oli noidioonidele palju see mootorratastega olidaat mootorrattaga sõitsid tasakesi inimesi laiali veel, tead, nii nagu rattaga paremini, aga ma ei tea, palju aeglase reserve kestis seal siis ma sain jooksu panna. Jooksin siis Pärnu maantee suunas draamateatrist mööda üle Pärnu maantee. Ja siis vaatasin ta kaks meest rumei taga mulle. Siis ma tahtsin kuskil nagu alla vis keerates vana postkontor, kus oli vanasti seal linnamäe, jõudsin ära Daci nagu alla keerata, keldrisse Niina Tabistaminud kinni. No ma ei saanud ka, nende rabelevad, tugevad mehed olid ja Viismita kasina ausamba juures. Seal hoia veoauto, oli valmis juba üks või kaks või seal juba inimesi peal ja mind sinna, mõtlesin, et temale on ju sõjaväelane ja et mis te mind viitja. No ei ole midagi. Seal hõiva keller täis neid, noh rohkem oli kooli, neid reaalkooli õpilasi, koolitüdrukud olid seal ja ja siis, aga see lükkamorca tehtud, sinna ei hakka Murkate siis sisse ja missugune Kawe kelder seestpoolt välja nägi, niidoli ehitad sinna, väiksed, need kambrid juba laudades löödud kokku teiega kammeralise uks oli, tead ja. Ja siis ma olin tund aega sees, diakloppin ukse peale ja siis tuli see valvur, kes, mis te näete, Mario sõjaväelane, mis kinni õietasindajad? Lõi uuesti tagasi, siis ma mitu korda ja siis kutsus mind välja. Nurgas oli seal üks must punase lindiga mees, arvati mõni ülemus vist või? Kutsus oma juuri ja no mis te tegite, ma ütlesin, ma tegin. Andsin au, vabadus langetada mälest sambale, seal, meie, Eesti sõduri püha kohus. Seda ma tegin. Hästi Iiline ja nüüdis. Kui palju viibis vares Kadrioru lossis oma töökabinetis? See oli väga erinev, ta mõnikord oli päris nii päev otsa, seal, aga oli ka päevi muidugi, kus teda peaaegu polnudki näha, kus oli varase ihukaitse, kui presiidiumi esimees oli oma kabinetis see noh, tema nii-öelda põhiline ihukaitsja. See istus kaunis ükskõikselt ja tuimalt seal minu vastas, see kabinet oli hästi suur. No üks, neli meetrit vähemalt ma arvan minust eemal, kui mitte rohkem isegi. Ja ei liigutanud ennast sealt, kas teie vestlesite või vahetasite mõne sõna mõnikord? Jah, mõnikord küll, aga inglise keeles vene keeles, aga üldiselt nii tähtsusetu, et niisugust juttu aja Aga siis oli veel üks teine noormees. Ma arvan vist, et Venemaa eestlane Ka eesti keelt rääkis väga hästi. See oli niisugune noh, täielik vastand sellele päris ihukaitsjale, pisike, niisugune nagu kõhnake energia näoga. Aga temal oli väga imelik komme, et kui keegi varese juurde sisenes Olgu, see kasvõi oma töötaja või või seal mõni mõni rahvakomissar või nii edasi. Tema läks siis ukse juurde ja piilus läbi selle lukuaugu. Ei häbenenud mind. Milleks ta seda tegi? Küllap see oli tema kohustus. Teine mees seda ei teinud. Neil oli omavahel tööjaotus. Ihukaitsja saatis võõrast alati ja igal pool. Jah, paistab nii, et küll enam-vähem vares mind mitu korda isegi kurtis mulle, et tüütab päris ära juba, mitu karda, kurtis vahet, mõnikord tahaks naisega lihtsalt Kadriorus vabalt jalutada, ei, tuleb kaasa sul ja lobiseb ja lobiseb ja lobiseb ja mitte ei saadest lahti. Ja ka sinna tema korterisse lõunatama tuli tihti. Mitu korda oli niimoodi, et vares kutsus mind ka sinna sinna lõunale koju, koju ja ja kuigi meil oli all seal söökla olemas ja siis seal ei olnud rohkem kui kolm tooli aset, vot sinna laua ümber võrse kodus, varese kodus ja siis see. Minu arvates oli see ukrainlane ja siis ei tulnud. Noh, polnud kohta, kuhu istuda, aga muidu jah, oli nagu viis kopikat, patsis. Ja ükskord vanesingi ütles jah, et ime veel, et öösel ei roni meie vahele voodisse. Muide ükskord ma küsisin temalt. Et kust tulevad teie kõned? Need saabusid suuremas ümbrikus tavaliselt ja olid kas eesti või vene keeles masinkirjas trükitud. Teda ei pannud see küsimus imestama. Ja ta vastas mulle, et ma ei tea, kust nad tulevad. Sellest nagu järelduks, et need kõned, mida vares tollal pidas, ei olnudki tema koostatud. Kas tõesti Tondilaste kari meist kaugeneb, kui kadu, vari, näe, vares teiste ees vaak vaak, Ta kaela kõverdamas kaak ja kõik ta kannul kahvabalgsed ja kõik ta järeljänesjalgsed, kes poosid eestid kelkides. Need Bladavad nüüd vehkides, oo seltsimeeste mentor, Säre, kus on su kõne kole käre, kus Lauristin on suitsusõim, millel asus sinu reetlik võim. Nigol, kes nüüd klassides käib su eest teadust passides ja teiste sabas Ruus ning kruus löödi, nad on lihasluus ja närukaelte number üks nolk, Haabelds. Skekin püks, nad moskva poole hiilivad ja kremlist abi anuvad. Oo suur staalin, papa, aita meid. Meie truud sull, orjad, olime tütar Sursama, tulime. Malawi. Sel aastal saatsime. Tulevahetuses ka soo. Aetud saaks Punamäe.