Tervist meeldivat pühapäeval kõigile Vikerkääru saatesse kutsuvad teid jälle Valter ja Jaak Ojakäär. Meie tänane küll külaline on üks mees, kellega tahaksime ajada juttu ühest üritusest, mis paari nädala pärast saab toimuma ja mis kindlasti on juba kirgi lõkkele kütnud ja kütab neid veel. Nimelt Eurovisiooni lauluvõistlus ja Jüri Pihel, tere tulemast. Me just enne saadet rääkisime, et kuidas seltsis nüüd nimetada, sind nimetatakse tihtipeale ajakirjanduse veergudel Eesti eurolaulu isaks või eurolauluvõistluse isaks. Sa ise sellele eriti vist vastu ei vaidle ka sellepärast et sa oled ju selles rattas pöörelnud kuni alates algusest peale, millal me esimest korda osalesime. Ja see on jah, ega ma ei nüüd ei taha öelda, et ma ei vaidleks selle vastu, see kõlab surustavate lauluisad on tegelikult Ivar Must ja, ja harmo Kallaste ja Priit Pajusaare, kes need laule siin teinud on, aga, aga ma olen seda teinud, seda lausa töök. Seda Eurovisiooni asja 93.-st aastast saadik tegelikult see algas, ma tean, et ma olen see legendi puhul juba rääkinud aasta enne seda, kui kadunud Alo Mattiisen Rootsist saabununa helistas. Kuule, rootslased räägivad, et Eesti saab Euroopa Ringhäälingute Liidu EBU eks ja nad on väga huvitatud sellest, et uued maad tuleksid lauluvõistluse sisse, mis sa sellest arvad, kas Eesti võiks olla sellest huvitatud? Siis muidugi me oleme huvitatud, aga mis see kõik meie jaoks tähendab ja jumala eest, sel ajal me ei kujutanud keegi ette, kui suur masinavärk. Ja mis mängud selle asja ümber käivad? Tollal küll mitte keegi veel ette, aga vaiksete niuksed katsetustega ja tasapisi üha häälekamalt endast märku andes on, on 97 kevadele käes ja kolmas mai on see Euroopa finaali kuupäev. Ja läheme sinna juba nüüd, võib öelda päris julgete tunnetega, kui meenutada möödunud aastast suursaavutust viiendat kohta, aga teisest küljest ma segan vahele, see on risk on suurenenud kui möödunud aastal, sellepärast et neid on ikka hirmus vähe, kes on paar aastat järjest sama esinejaga laineid löönud, iirlased ainult vist ja neid ikka on mõned ja ja sel aastal ka näiteks türgi laulja, seemnen Baker on, on sama kes läinud aastalgi ja küll on neid olnud siis samu artist, mida väiksem maa, seda sagedamini nad käivad. Maltal Küprosel on sama artistiga paariaastase vahega ikka jälle esile kerkinud, aga järjest harva ja Maarja-Liis on kindlasti ajalooline rekord, kes on 16 aastasena teist aastat järjest. Tänavuaastase programmi juurde me tuleme tagasi veel päris mitu korda selle saate jooksul, aga võib-olla alustame siis ajaloost ja siin on nüüd praegu nagu kaks generatsiooni esindatud. Nii et ma küsiksin Valter Ojakääru ja Jüri Piheli käest, milline on teil kummalgi üldse see esimene Eurovisiooni mälestus, millisest aastast, millise lauluga see on seotud? Ei tule meelde, tuleb, minul tuleb küll meelde, daam on üsna selgelt, Ta on ta meeles tegelikult sellest samast ajast, kus ma tean, et ka Walteri käsi päris puhas ei olnud selle mängu juures, need lood hakkasid Eestisse tulema. Võtame kõik need tänav, pink ja puu ja nii edasi ja nii edasi, Heli Lääts ja keegi teine 70.-te 70.-te varane algus, kus nad hakkasid minu teadvusse niimoodi, noh, mida ma tänasel päeval tõesti mäletan, et need olid just Eurovisiooni laulud, kui ma kodus kuulasin mõni päev tagasi ühte plaati, kus on need vanad võidulaulud, nad olid, võtavad, aga nendega isiklikku sellist kogemust ei olnud. Isiklik, otse kogemus sellest lauluvõistlusest jääb umbes samas 70. aastate algusesse ja no ma ei ole siin kindlasti mingi erand, kui ma ütlen, et Waterloo ja seesama aasta on väga eredalt meeles, ilmselt siis sai jälle see Euroopa tegelik, ütleme, muusika raskuspunkt ja selle olukorra omavahel kokku ja see mulje tollest aastast seal oli küll väga tugev. No mina oleks vastanud umbes samamoodi, me oleme ka sinuga üheealised. Aga Valter Ojakäär ja muide vahele ütleks veel nii palju, et kui sa pidasid silmas seda Valter Ojakääru osalust nende esimeste lugude siia jõudmisel, siis sa vist mõtlesid ka seda kunagist noodivihikut laulge kaasa, kus need ilmusid? No mida sa toimetasid, nojah, see osalus oli selles mõttes. Meil oli niisugune meeskond, Heldur Karmo ja Kustas Kikerpill. Ja siis mina, me kõik püüdsime neid salvestada neid lugusid ja siis kas siis emb-kumb kas Karmo või kikerpuks kähku tõlkida, et saaks kohe sinna laulge kaasaväljaandesse sisse panna muidugi, täiesti piraatlikul moel, seepärast ei maksnud kellelegi mitte penni tol ajal hiljem muide juba hakkasin maksma, aga tükk aega hiljem. Aga tollal ja siis just seda tänav, pink ja puu, ma mäletan hästi. Et see oli üks ka niisugune, aga sina peaks mäletama ju ka ikkagi 60.-te võidulugusid juba, mis seal olid? Udo Jürgens? No seda ma mäletan hästi, ja siis oli üks tore anekdoot oli, kui Austria pani. Pani laulma Kaarel kotti, kott on saksa keeles jumal ja siis Austria lehm, see oli ehk auh, kott half nist või hapnis keholfen, või kuidas see täpselt oli, seal ka jumal ei aidanud. Ja ja Udo Jürgen siga oli jälle see anekdoot, et mersi žürii oli. Tänan, kallis, aga selle asemel siis lauldi. Žürii kui lugu oli võitnud, kui oli võitnud ja aga nahkhiired möllasid muidugi hirmsasti, no esimene oli 1956. aastal minu kahte kaasvestlejad, siis polnud vast projektiski, aga aga ega siis ei näinud ka, sest meil töötas ju alles lapsekingades televisioon ja soomlastel vist hakkasid need katseaastal algas. Ja muidugi soomlased tõid ju need esimesed teleülekanded meieni. Ma üldse ei oska öelda, millal Eesti televisiooni esimest korda üle kandis, 72. Nojah. Aga juba selle esimese Eurovisiooni võistlusega olid vist ka mingisugused skandaalid seotud, kas seal oli selle San Reimo festivaliga, kuna konkurents ei ole legend, aga see toode alles sel aastal välja, seda ajakirjandusega varem vaikis sellest šveitslased, nüüd 42 aastat hiljem julgevad tunnistada seda temalt kogu selle Eurovisiooni võistluse tegelikult mõtlesid välja protestiks San Remo-le, mis oli sellel ajal euroop back kõige kuumem muusika sündmuse üldse, sinna tormasid kõik head artistid, seda üritasid kõik raadiod televisioonid üle kanda juba sel ajal, 56. aastal. Aga itaallased olid kadedad, ei andnud õigusi ja šveitslased tegid protestifestivali, kui ma ei eksi, oli vist kuus riik esimesel festivalil koos Eurovisiooni lauluvõistlusel ja, ja sealt algas, noh tänasel päeval on ajalugu teinud oma täispöörde tagasi. Itaallased, kes kolm aastat vahepeal Eurovisiooni võistlusel üldse osalenud, teatasid vahepeal oma lõplikust loobumisest nendele oma San Remo neid ei huvita. Nemad olid nüüd huvitud oma San Remo uuesti nagu ülestöötamisest tänaseks päevaks. Nüüd on otsad koos selle aasta San Remo festivali võitja esindab Itaaliat Eurovisiooni lauluvõistlusel. Itaallased on muidugi ennast valatonist pidanud suureks ja kõige paremaks laulurahvaks, nii et sind võib ka. On põhjust ka mõni nagu eestlased eestlased, kooli laulutasemel, itaallased rohkem solistide tasemel paadis, mõlaga šõudes. Aga kas see esimene võidulaul siis oli mingil määral ka selle protesti märk, et see Šveits, kes nagu astus vastu Itaalia laulukoolile, korraldas selle Eurovisiooni festivali, et kohe esimesel korral võitis Šveitsi laul. Selle kohta seal Jüri Pihel ei ole ajalugu, selle kohta. Niuke ametlik ajalugu vaikib, aga ma olen näinud huvitavat kroonikakaadreid sellest esimesest võistlusest sellest hääletamisest. Ja kogu see asi oli üpris naljakas ja nägi väga koolitahvli moodi välja, kus vahepeal kustutati kriiti. Ma olen ära. Aga päris naljakas ja kõik need esimesed aastad muidugi, mis on väga vahvasse lauluvõistluse juures, et kõik need kroonikad ja ka need tänased salvestused näitavad seda, et on alati väga stiilne olnud. Ta on alati peegeldunud oma seda hetke stiiri nii moes kui nendes lauludes ja, ja kurioosumeid tuleb seal ridamisi. Selleni välja. Norra mõni aasta tagasi esindas Norrat vast raadiokuulaja, mäletab üks dist, kes oli nende oma maa vaieldamatu viimase paari aasta tipptähtmeesterahvas, kes võitis kõik nende konkursid, kõike edetabelit. Taoli, ütleme piltlikult öeldes norra plekk rokit. Ta tuli Eurovisiooni lavale luukere kostüümis ja sai Norra lauluvõistlusel osalemise ajaloo esimesed klassikalised nullpunkt. No aga kuulame nüüd võib-olla siis millist stiili ja moevoolu peegeldas esimene euroga visiooni võidulaul aastast 1956 kui Luganos Šveitsis võitis laul nimega refrään, mille esitas liis asja. See oli tõeline, 56. aasta stiil siin lugu kuulates Jüri Piheli ja alter ajakirjandusest arutasime, et meie Jüriga neid aegu ei mäleta muidugi, aga sina mäletad kindlasti neid kavalaid seelikuid ja meie teame neid muidugi piltidelt piltidel filmide filmides. Nojaa, eks igasuguste võistluste juures on alati see kirgede möll on väga suur, Jüri Pihel kindlasti teab nendest rääkida, räägibki, mis praeguse Eurovisiooni võistluse ümber keerlevad, aga mulle meenuvad kõigepealt see eespool mainitud San Remo festival, see oli tõesti midagi pöörast, nii et seal üks osavõtja, mul on nimi meelest läinud, läks kunagi nii kaugele, et isegi sooritas enesetapu pärast seda, kui tema laul läbi, kus, nii et see oli ikka hirmus tõsine asi. Ja mul oli paar korda oli seal liidu endise liidu lauluvõistluse žüriis võimalus olla, no seal käis hindamine niimoodi, et ükskord oli üks poiss, esines nõukogude armee mundris ja siis, kui selgus, et vajalik arv hääli ei saanud, et auhinnale tulla. Auhinnad siis talle kombineeriti mingi auhind ja siis teinekord oli niisugune juhus, et et siis oli nagu vabariikide vahel läks löömaks ja Casa. Kasahstani esitaja esindaja ütles, et Toomas Kormid toidab kurte vilja saate ja Kasahstani ei tule ühtegi auhinda. Meie teame nagu rohkem, et Eesti oli suurt, hüüti vähemalt Moskva ja Leningradi viljaga, mitte viljaliha ja võid ja mune, sealt tuli vili. No ja nii see, nii see asi käib, muidugi vist tänapäeva eurovisioonis päris nii enam ei käi. Ütle nüüd, Jüri Pihel, ausalt, kas mäng saabki lõpuni täiesti aus olla? Ei saa kunagi, on, on ikka mingi võimalik kuidagi on küll alati kuidas kohapeal või rahvusvaheliselt maa peal ei õnnestu nagu kellelegi seal enam midagi mängida, kuna žüriid istuvad tegelikult igas riigis. Idee on selles, igas riigis istub kuueteistliikmeline žürii notari juuresolekul. Väga peen, väga keerulise ja komplitseeritud süsteemi järgi hindavad. Aga mul on endal isiklik kogemus, ma olen seda kunagi rääkinud esimesest, meie suur osalemisest 94. aastal, kui ühe väikeriigi esindaja väga elukogenud, et inimene ja väga kogenud erinevate lauluvõistluste ja muusika business jalal tuli minu juurde konkreetse küsimusega, kas sul lapsi on, nüüd on küll kaksikud aha naine on ka naine on ka siis äkki üks nädal meie riigis? Mina ütlen, et, et palun tema ütleb mulle, et nädal minu kulul minu riigis 12 punkti meile eile. Võrdle selle peale, kuidas ma nüüd ei saa sellest päris täpselt aru, et mul istub Tallinnas žürii ja mul on seal, ma tean, juba, mõtlesin mõttes lugesin kõik need inimesed üle, kes mul seal istuvad. Et kuidas on võimalik, noh, ma ei tea, alates Jaak Joalast ja lõpetades kellega iganes teha selgeks, et on vaja anda kiiresti. Et meie saaksime punkte kiiresti antud riigile punkte tagasi, ütlen, et ei anna andeks mul žürii. Ta vaatab väga pika pilguga pikka-pikka dramaatilise pausi välja, ütleb, et kas teil on žürii. Meil ei olnud. Ma ei välista, et neil on žürii, ilmselt neil on žürii võib-olla see oli lollipüüdmine küll, aga pärast minuni üks naiivsete lihtsameelset vastust pööras ta kannalt, et ja haaras enda embusesse ühe teise uue osaleja riigi seekord naisterahvast žürii, vabandust, delegatsiooni juhi ja mis siin salata. Nad vastastikku andsid teineteisele vastavalt 10 ja 12 punkti. Tähendab, ei ole välistatud, et mingisugused kokkulepped on võimalikud, ütleme niimoodi, on teatud hulk riike, kes mitte mingil juhul ei tee seda ja mitte kunagi ja on teatud hulk riike, kus miks mitte teha väikene kokkulepe. Mul on hea meel, et me oleme olnud selles pooles, kellel ei ole nagu põhjust olnud. Nojah, aga kogu aeg jääb ju see muusikalise maitse küsimus, Vahemeremaadel on hoopis teistmoodi muusikaline maitse. Kreeklastel on, on võib-olla türklastega lähedasem või antagonistlikud jumal teab. Ja selles põhjamaadel on teistmoodi ja see mängib ka ju kaasa. Nojah, eks eelmine lobajutt, aga tegelikult otsustavaks saab just nimelt see kultuuriline lähedus. Kui Eestimaa lüüa kolmeks osaks Põhja-Eesti Lõuna-Eesti saared. Ja nagu on juhtunud Jugoslaavia, aga Ivo esiesindab Saaremaad. Tarmo, Tartut ja, ja Peeter Pärnut, sel juhul iseenesestmõistetavalt needsamad artistid seal sama muusika, sedasama tuur ja loomulikult ta meeldib ilma iga igasuguse omakasupüüdlikkus, et ta võib väita, et kindlasti nad on teineteisele sümpaatsed iseenesest. Kuidas peaaegu mu enda artist see on, ütleme see Jugoslaavia blokusson Horvaatia, Bosnia-Hertsegoviina neist veidi eemal seisab Sloveenia. Kreeka ja Küprose kultuur on tegelikult ikkagi suures osas sama kultuur, need artistid rändavad ja nende rahvust vastastikku suhteliselt raske määrata, nende kodakondsust iseenesest mõista vastavalt see muusika meeldib vastastikku neile ilma igasuguse pahasoovlikkus, oku mängud ilma igasuguse kokkumänguta, et väga palju räägitakse jälle Lõuna-Euroopast, Põhjamaade kokkumängust mille kohta mul tõsifakte küll, aga möödunud aastal, sellest võib isegi mingi järelduse teha ja mis tegime meie soomlastel, mis tegid võib-olla värskendatud hea tee mälu, see on ka tagajärjed. Tähendab samamoodi nagu me ei ole kunagi üritanud kelleltki punkte välja kaubelda, ei ole me neid ka siin ükski zhürii liige, käsi südamel, üritanud anda kellelegi ainult sellepärast, et tantsunaaber et me oleme üritanud seda ainult ühe asja pärast, et kui see mäng, mille nimi on Eurovisiooni lauluvõistlus, kui seda mängu tõsiselt kaasa mängida, siis mängida teda muusikaliste kriteeriumite järgi. Lugu meeldib, saab punkti, ei meeldi, ei saa punkti ja see on kõige ausam, kõige kindlam, kõige rahulikum on öösel magada. Totakad, tuletame nüüd ikka seda möödunud aastat meelde ja me ei saa, Eesti sai punkte Soomelt, rootsimumi Rootsilt maksin maksimumi. Norralt 10, peaaegu maksimumi Inglismaalt 10 taanilt ja väiksemate ja Poolalt. Kas 12 ja 10. Neid vähemaid punkte tuli paljudest, muudest kohtadest ka. Aga see tendents, ma ütlen niimoodi, et see on kuigivõrd seotud kindlasti a- kultuuri. Kollane võib selle kohta öelda, et omavahel, eks ole. Siin on kultuuril lähedus kindlasti, siin on üks, teine ja palju olulisem faktor veel eelmisel aastal väga kaasahaarav lugu. Kaelakee hääl jõudis enne lauluvõistlust nii rootsi kui Soome raadiote edetabelitesse sisse, kui väga hea laul, millel pole lauluvõistluse kontekstis sel hetkel ei olnud midagi tegemist, eks seal laulus tekstiga, kui sa sealt väga hea laul, see on küll õige ja teiseks ta oli ju minu teada ka sellel rahvusvahelisel kihlveobörsil oli vist väga kõrgel kohal olil kõrge, neljas ja viies oli no tähendab umbes samal kohal, kuhu ta lõpuks tuli teha, oli küll. Nii et selles mõttes see lõpptulemus oli tegelikult täiesti loogiline. Aga muidugi siit me võime sellise järelduse teha siiski, et suuremad võimalused on neil riikidel, kellel konkreetse aasta võistluse puhul on rohkem selliseid naaberkultuuriga riike osalemas. Selles mõttes, et noh, nüüd on ju see uus süsteem, kus kõik riigid ei pääse üldse igal aastal näiteks tänavu Soome jääb välja, ma ei tea, kes seal veel möödunud aastal vist saksa ei saanud osaleda, kui ma ei eksi ja nii edasi ja nii edasi. Mis tingimustel meie nüüd peaksime edasi saab ja see on üks väga keeruline jutt. See lihtsalt öeldes, kui meil on suhteliselt hea koht, suhteliselt hea koht, kui meie koht ei ole, ütleme viimase viie hulgas isegi see koht ei ole tähtis, vaid meil on piisavalt palju punkte siis me saame automaatselt igal juhul edasi. Kui me oleme väga kehvad, siis me edasi ei saa ja ootame. Nii et kui, kui sel aastal kõrbema, siis kuul pähe. Kellelgi. Ei ole meil nii tõsiselt. Ma täpsustan, tahan ühte asja veel, et sellisel juhul me jääksime järgmine aasta välja, aga kui me järgmine aasta ei saa osaleda, siis me ei saa ju ka neid punkte esimesena ringiga tagasi, ikka siis igal juhul viimane ring keerlev, selge soomlased on kindlasti järgmisel aastal sees selge pilt. Muusika, muusika, muusika, nagu ma juba siin otsisin välja järgmise pala. See on nüüd aastast 1967 Eurovisiooni võidulugu ja siin on tegu siis inglise lauluga. Ja vaat huvitav ongi see, et kui näiteks rahvusvahelises popmuusikas muidu siis Inglismaa on Euroopa arvestuses absoluutne trendilooja või noh, ütleme nii-öelda iganädalaste edetabelites on, on ikkagi põhiliselt nagu sealtkandist kodune keel juba kõigepealt ja vaat siin tulebki välja nüüd see Eurovisiooni lauluvõistluse eripära. Et seal Inglismaa ei või sugugi nii-öelda ust lahti lüüa, arvates, et kohe kõik on nende. Tegelikult nad ei olegi väga tihti võitnud, nad ei ole väga tihti võitnud, aga see-eest on neil tõenäoliselt läbi ajaloo maksimaalselt kõrgeimat kohti. Nad on tihtipeale jäänud teiseks kolmandaks ja ühesõnaga, nad on alati kuskil seal. Olen 10. esiviisikus alati sõnastanud selle asja enda jaoks, nii et, et Inglismaa, kes on, ütleme, euroopa kerges muusikas ikka tõsisel juhtpositsioonil suures osas alati peaaegu olnud on ütleme, selle lauluvõistluse jaoks, kus hindajad on kogu Euroopast Türgist, Iisraelist, Islandini välja, on ta võib-olla sammukene või kaks või kolm ees ehk see trend, mida nemad sel aastal esindavad, kui moesõna kasutada on natukene liiga uus ja järgmisel aastal üle Euroopa aktsepteeritav ja publik võtab ta omaks, jaga žüriid, sealhulgas võib olla aasta hiljem selle stiili. See lugu, mida saame kuulata, pakud hapetanest Rõnge hüpiknukk ja selle autorid on muide ju mehed, kes on vorpinud küll neid hittlugusid päris kõvasti. Vilmaatiline Filcoulter ja esitajaks andi sho. Me oleme igal aastal muidugi igaüks põdenud oma lemmiklaulu pärast, aga lõppude lõpuks siiski aktsepteerinud ka seda võidulaulu, aga mul tekkis nagu patune mõte, et oletan, et inimkond mingisuguse mälunõrkuse all kannatades on unustanud ära mõnel vana emeri tõbi. Ja on unustanud tanud mingi vana võidulaulu ära ja kui see vana võidulaul panna ütleme nüüd sel aastal kas tal on mingit lootust, hoolimata sellest, et ta on kunagi kõik teised laulud üle löönud? No mina ei ole muidugi õigemini sellel teemal kõnelema, see on rohkem neid heliloojate probleem kui päris ausalt öelda, aga mulle tundub. Ta, eriti teleesinemise puhul läheb see kogu mäng, nagu öeldakse, kolme kasti üks on laul objektiivselt, mis ta siis on oma viisi oma harmooniaga, oma viisi ja paasarmooniaga oma tekstiga. Et teine on selle kõik töötlemise variandid, mis tegelikult määrab selle tootmisaasta määrab see väljatuleku aasta, kuidas ta kõlab, mis pille, missuguses organisatsioonis, mis tempos ütleme siin mänguruumi suur, eks ole, ja kolmas on see lavaesinemine, artist oma isikupäraga, oma väljanägemisega, kes on moes, kes ei ole moes kõikide nende kolme asja kohta öelda, kes on moes ja kes ei ole moes. Aga see töötlemise moment mulle tundub, et, et see on see väljalaskeaasta kõige kindlam tunnus. Mul on niisugune tunne, et noh, oletades, et ma olen helilooja, siis ma selle kahe esimese momendiga olen nõus, et need võib-olla huvitavat puht muusika inimestega. Ma olen alati mõelnud, et et see kolmas moment, see ilus näoke ja mispärast teeme statistikat, suurem osa naisi, võitjaid, neid saab panna ilusti riidesse, neil saab teha ilusad soengud, neil saab näidata pika väärt ja, ja kõike muud, mis, mis sinna juurde kuulub. Mul tuleb meelde möödunudaastane Poola habetunud maskuliinne esindaja, kes kõrbes ikkagi päris põhjalikult. Olete sellist tendentsi üldse tähele pannud, et solistid, reeglina naised ja ansamblid, on mehed. Aga siin on, siin on, tõesõna, siin on, oman tendents muidugi olemas, edukad ikka on ilusad naised ja mitte ainult ilusaid atraktiivsed naised, ma pean silmas, see on sama, mis ajakirja kaanepilt, nagu palju on ajakirja Eesti kroonika või võtke, kui palju seal on mehi ikka naised. Suur erand muidugi see Eurovisiooni supertšempion, Johnny Logan, kes võitis päris mitu korda üksinda, lauldes minut. Muidugi siin on meesartiste käinute ja võitnud ka, eks ole, ja habetunud iirlased 94. aastal emad olid rabarock n roll kitsi kolib küll kahekesi, tõsi jah, aga aga olid ikka kõike muud kui kaanepildid. Aga ütleme, see ei ole niivõrd modellilikus, vaid see on selline isikupära, atraktiivsus ja sümpaatia. Aga Te mainisite ennem, et huuli õigleesias on kunagi ma olen ära unustanud, et on kunagi osalenud ja osalenud. Ilusamat poissi on raske ette kujutada ja tõesti mitte ainult selles mõttes, et ilus, aga ta on sportlik ja ta on suurepärane laulja. Jah, kõik, mis vaja. Ma ei oska kommenteerida seda numbrit nüüd väga tõetruult, aga paar aastat tagasi Grammy auhindade kätteandmisel käis lavalt teadustaja suu läbi selline fakt välja, et Iglesias on mees, kes on andnud maailmas välja kõige enam plaate üle see rohkem kui väga mitmed superstaarid kokku. Eks ma tean, ma olen lugenud ka nüüd Maiken Jacksoni elulugu otsast lõpuni väga põhjalikult läbi, ka see väidab Mikeli kohta, et tema on kõige rohkem üksikisikuna plaate välja andnud. Aga Iglesias on vaieldamatult kogu maailma teatud ja tuntud nendes maades armastatud ja ostetud, kuhu ütlen, et klassikalises mõttes popstaare ei jõua. Iglesias on üks edukamaid eurovisioonil käinud inimesi, Clif Richardi edukamaid eurovisioonil käinud inimesi. Klipp. Ta on Eurovisiooni kõige suurem kaotaja, ma ütleksin siiski või kõige edukam kaotaja või kuidas seda öelda, mina annaksin pool. Ma ei tea, millest selle eest, et Eesti oleks teine, mitte esimene. Korraldada võistluse, see on nüüd juba siin, sa kaldud nagu majanduslikesse küsimus. Kroone kõvasti. Aga Clif Richardi vist kaks korda teiseks või, või oli see üks kord teine kord kolmas, kusjuures mõlemad laulud kongratcherlations oli üks ja siis Powetoolava Franz olid mõlemad sellised, mida peeti nagu praktiliselt võidulauludega, mida vast ehk ka hiljem mängiti palju rohkem kui tolle aasta võidulaul. Mihkel raud kasutab väljendit massiivne hitt ja need olid mõlemad massiivsed hitid, aga viimaste aastate vaieldamatult edukaim tegija lauluga seal on säilinud joon kes võitis, kes oli paar aastat peale seda kadunud nagu suurema avalikkuse eest ja seejärel on ta kindlasti viimast aastat absoluutarvestuse edukamaid naislauljaid, kusjuures seda noh, armastavad ja tema plaate ostavad lapsed täiskasvanute inglisekeelsed ja prantsusekeelset maad. Ma räägin aga, aga mitte Eestis, kuna hiljuti kirjutas üks noor ajakirjanik umbes nii, et selle muti me võiksime juba ära unustada, see kuulub kolikambris. No see on maitse asi, aga mina tahtsin siit praegu selle juurde edasi minna, et siis päris nii ikkagi ka ei saa öelda, et see Eurovisiooni lauluvõistlus on selline amatööride mänguplats, et profid nagu ei tahagi sinna välja tulla, sellepärast et nad kardavad kaotada tõeliselt suured nimed, kui nad näiteks seal läbi põruvad, siis nende imidžit muidugi väga-väga halb. Aga nüüd me oleme siin lugenud päris mitmeid nimesid, kes on eurovisioonist ka korduvalt osalenud ja kes on kes on tõesti suured nimed enne kui ma selle aasta kõige suurema nime niimoodi eesti rahva ette toon. Tahaks öelda seda, et sellel jutul on oma tõepõhi all väga suur artist, kes on väga põhjalik ja keeruliste plaadilepingutega seotud. Tõepoolest, tema plaadifirma ei pruugi tal soovitada sinna minna. Ja see võib ka nii olla ja see võib ka tõsi olla, et see toodab tema müügile, tema imidžit. Kahjuks. See on kahe otsaga asi, kahe teraga mõõk, aga samas ei ole see kindlasti amatööride, vaid see on just vastupidi, pigem väga professionaalsete tegijate võistlus. Kuna. Et, kes tegelikult iga artistiga laulud esindavad, panevad sinna väga kõvad, et orkestreeri, et väga tugevad meeskonnad nii mängima viimistlema, elulugusid, kirjuta mida iganes tegema. Need mängud on ikkagi väga suured ja väga professionaalsed. Inglise lugusid on aastaid dirigeerinud mees, kes on Weberi rokkmuusikali, et kõik siis dirigeerinud originaal esmaplaatidel ja nii edasi ja nii edasi. Selle aasta suurim skandaalist. Ma juba oletan ette, heas mõttes, ma loodan, on alla Boriss alla Pugatšova. Kas see oligi see trump sinu taga? Taskursioon tõsine trump, sellepärast et ka tema elulugu väidab, et ta on välja andnud üle 250 miljoni, üle 250 miljoni heliplaadi. Tema eluloos on veel üks huvitav seik, esimene täispikk täie metraažile telesaade temast on tehtud Eestis, see on, kas elus elust ära mainitud, selle tegi, kui ma ei eksi, nüüd Toomas Lasmann. Ja ma mäletan seda, see lauluväljakul veel tehti seda ja ja tema üks esimene suur lööklaul oli ju see kuningad võivad kõike selle autor, minu väga hea sõber. Ratškov oli pärast kaunis solvunud, et et alla Borissov tema laule laulnud. Võib-olla nüüd tulemegi siis juba otsaga siia tänapäeva ja täna tänavuse Eurovisiooni lauluvõistluse juurde ka ennem seda veel üks hüpe ajas tagasi aastasse 1979. Tookord võitis laul nimega halleluuja, see oli Iisraeli lugu ja muide, Iisrael toona võitis teist aastat järjest juba. Kuidas need muide huvitaval kombel seitsmekümnendatel Luksemburg võttis kaks aastat järjest ja Iisrael võitis kaks aastat järjest. Ega nüüd seal mingit sohimäng võib-olla vaevalt see viib mind kohe sellele paljuräägitud teemale, et võidab ainult inglisekeelne laul, see ei ole nii, see absoluutselt kindlasti ei ole nii, kui palju maailmas on neid inimesi, kes norra keelt räägivad, kui palju on neid, kes Friidis kõnelevad, aga sellele vaatamata ka Iisrael võitis järjest, nagu sa ütlesid, on väga paljud, väga väikesed maad ja mis siin salata, ka väga kummalises keeles või keeltes võitnud. Aga aitab ühest niisugusest märksõnast, nagu näiteks halleluuja. See on tõsi, me kõik teame, mis on halleluuja ja muide ka esitajad on kaalijatari ning ansambel nimega Milk Anthony. See on minu teada inglist keeles öeldud välja, hästi kena, kuulame siis selle loo ära. Äsjakuuldud versioon sellest halleluuja laulust oli nüüd ingliskeelne versioon, aga teadupärast igal aastal vist tehakse kõigist kõik osalejad teevad neid variante mitmeid ja mitmes keeles ja Eesti lauluga tänavu Jüri Pihel. Ja võib-olla kui jätta kõrvale prantslased ja itaallased ja siis kõik teevad oma nendel reklaamplaatidele väikestes inglitel ikka reeglina esimeseks versiooniks inglisekeelse, et kui see peaks sattuma mõnede Dio jaamade diskurite lauale, et siis mängitakse kindlasti seda lugu ka juba enne lauluvõistlust ja miks mitte sellest pärast korralikku hitti teha. Eestiplaat Ta on ses suhtes analoogiline ega ole mingi erand. Seal on kolm laulu, seal on keelatud maa, inglisekeelne versioon, esimene lugu, mis on üsna kommertslik üsna heas mõttes kommertsi selles mõttes niuke popraadiojaamas hästi mängitav laul nimega hõuldontolav, selle inglisekeelne pealkiri pluss, mis on teksti autor Hormugallast endiselt helilooja siis tuleb see eestikeelne lavavariant, keelatud maa. Ja kõige lõpuks kolmanda lisaloona on juurde pandud Maarja-Liisi enda kirjutatud laul, Aivondro, isegi Maarja-Liisi elulugu, mis minu esin Rootsist korrigeerimiselt saabunud on just plaadifirmast on Maarja nime alla kirjutatud laul ja helilooja, õigemini laulja, laulukirjutaja. Et kuidas siis keegi oma artisti tahab enne reklaamida või näidata kindlasti inglisekeelse või mõne muu suure rahvusvahelise keelse versiooniga siis eheda lauluga, mis laval ette kantakse ja midagi pannakse nagu kompvekid veel juurde ja siin just plaadifirma uhkusega Universal Music teatab, et see ei ole mitte niisama tüdruk, kes laulab, vaid ta on ka helilooja ja tegelikult olgem ausad, täiesti arvestatav. See plaat, millest praegu rääkisime, ongi ju tegelikult vist Rootsis valminud ja ja rahvusvaheline abi on siin kõige paremal kujul esindatud. Maarja-Liisi leping Universal Music uga MC. See plaadifirmaga koostöö on, ma usun nii talle kui ka kogu lauluvõistlusele kõvasti kasuks tulnud laulu keelpilliosa ja osa orkestrit on lindistatud Tallinnas, ülejäänu on väga heade Rootsi muusikute poolt Rootsis sisse mängitud plaat ise on tehtud Rootsis ka pildid ka Krimm ka kostüüm. Ja ma ennist mainisin, et ka me palume seal vaadata üle näiteks need eluloolised andmed ja kuidas seda sõnastada, mida me Euroopasse ise laiali saadame. No ärgem siis unustagem ka seda öelda, et need Tallinnas sisse mängitud keelpillid olid Eesti raadio orkestri pillimeeste poolt mängitud, nii et on ikkagi meie muusikud, ka seal plaadil tegevad. Loomulikult Eesti Raadio orkester on kõik need aastad kaasa löönud ja, ja ma väga loodan, et see orkester jääb ja mängib 84. lauluvõistlusel ka kaasa. Aga nüüd ma kujutan ette, et raadiokuulaja kindlasti juba närveldab, et noh, et räägivad ja räägivad sellest plaadist ja sellest tänavusest Eurovisiooni laulust, aga miks siis seda nii-öelda valmis varianti veel kuulata võtta, aga ma saan aru, Jüri, et sa meile täna seda ei anna kivist kuulata. Puhtfüüsiliselt viibib ta praegu Tallinna lennujaamas. Ta on see plaat ja ma loodan ta homme hommikul sealt kätte saada ja siis sellega seoses juba homsest taevastada. Kõik raadiojaamad saavad mängima hakata. Puhttehniliselt ei ole see võimalik, sest Ta ei ole meile veel siia lihtsalt jõudnud. Ja lugu ennast, kui saad raadiot kuulama, siis televisioonis, eesti televisioonis, kolmapäeval, neljapäeval ja nädala pärast kolmapäeva neljapäeval mängitakse kõik võistluslood, et sealhulgas ka eesti lugu videotena. Muide, sa oled neid teisi lugusid ka kuulanud ja ma arvan, et sa vist ei taha eriti palju muidugi sel teemal sõna võtta, kuidas konkurents tundub tänavu üldiselt konkurents, tundub nii nagu igal aastal on need lood, mis on väga sümpaatsed. On mõned lood, mis tunduvad olevat vähem sümpaatsed. On mõned lood, mis on väga head ja mõned lood, mis tunduvad olevat suisa nõrgad. Aga see on meie niuke väga subjektiivne ettekujutus, kus siin kohapeal on raske kõigil, sõltumata nende taustast või, või eeldustest. See on väga raske võistluslava peal ka vastu pidada. Me seda lugu täna kuulata ei saa. Valter Ojakäruga enne kõnelesime ühest teisest ilusast. See oli jaa, Merle Ilus. Ka. Eesnime täht langeb kokku Marju Liisiga, see on, see on Maarja-Liisi maa ja mulle tuleb meelde niisugune episood. Tartus oli omal ajal üks tore ansambel Harblek, kus mängisid mitmed praegu tuntud üsnagi prominentseid inimesed. No Kuku raadio džässimees Rein Maran, et siis neuroloog Leo Ora koos oma venna Eugen iga ja akadeemik Agu Laisk ja väga prominentseid inimesed. Ja keegi neist kirjutas mulle kunagi, et neil on üks tore tüdruk, kes laulab. Ja Sass Suumann oli teinud ka ühe teksti sellele neiule. Ja selle neiu nimi oli Merle hambre. Ja hiljem siis ta abiellus ja tema nimeks sai Merle Ilus. Seda on Maarja-Liisi ema. Ja minu teada ei ole muusikast lahkunutan, muusikaõpetaja konservatooriumi haridusega. Ja minu ees on kaks lindikarpi. Ühel on minu ja Suumanni ühistöö, kellele kuulub kuu. Seal ei ole midagi tegemist kuu vallutamisega ega ega ega sõitudega kuu peale kosmiliste teemadega. Vaid kuulaja kuuleb, esimene seal juttu on. Kui ema väikeseks minna heina ja õhtul jalutama minna, keelab käppa. See oli meile kõigile vist üllatus peale Valter Ojakääru, ausalt öeldes mina seda sinu laulu ei mäletanudki, mina olin pealkirja ära unustanud, mina arvasin, et pealkiri oli hoopis teine. Aga see oli ju minu arvates, nagu me siin ennem Jüriga rääkisime oma aja kohta väga stiilne äga, stiilne lugu jaamirutada ja Saddam. Tol ajal olid sellised sünkovid moes. No ja mis seal ikka, aga kuidagi jah, just see aeg tuli kohe meelde. Muide see teine lugu oli ka just nende viitasinkoopidega. Ma mäletan, Padyrizzi tütar laulis, seda oli ka noor tüdruk 16 aastane ja kodus on plaat ja ja selle originaalpealkiri oli siis biidkeus on. Ja nüüd eestikeelne tekst, mille kirjutas, tundub Heldur Karmo, sellele on pealkirjaks pandud tants, kestab veel. Ja esitus on Merle hambre ilus. Ja saatjaks instrumentaalansambel Tõnis kõrvitsajuhatusele. Tants kestab veel, kuigi põlvkonnad vahelduvad, ema asemele on tulnud tütar ja, ja kes teab, järgmisel aastatuhandel, mis sellest samast juurest võib veel tulla, sest ega muusikaanne kuskile ei kao. Aga kui mõelda nüüd jah, meie neid võistlusi, mulle tulevad meie need võistlused, kontserdid meelde, eks seal oli ka ikkagi kirgede möllu selle ümber. Meil oli tol ajal isegi viimati niisugune omamoodi nagu demokraatlik süsteem, et kõik heliloojad, kes osa võtsid, need siis andsid oma häälekesed. Muidugi seal käis ka niimoodi jälle. Võib-olla õigusega, mõni süüdistas, et nojah, seal antakse niuksed nõrgematele lauludele tugevamad nagu oli niisuguseid juttusid ja ma mäletan, üks helilooja, ma ei hakka praegu nimesid nimetama. Kirjutas väga häid laule ja ükskord lihtsalt tema laul jäi võistlusest. Ta isegi oli võistlusel, aga no ei saavutanud vajalikku menu. Ja pärast edasi helilooja ei kirjutanud ühtegi laulu, tuli meile raadio estraadiorkestrisse ainult instrumentaalpaladega. Aga Jüri, võib-olla see ongi siis õige meetod, mida te nüüd olete viimased kaks aastat kasutanud, et Eesti eurolaulu väljavalimiseks üldse mitte kasutada kohalikku žüriid vaid, vaid lasta valida see laul välja teiste riikide esindajatel, kuigi kas seal ei ole mitte selline konks jälle juures, et nemad võib-olla seda kõige paremat laulu ei tahagi välja valida, sellepärast see saab neile konkurendiks hiljem laevalt vaevalt, et see nüüd nii hull see asi on, aga aga tegelikult kogu see rehkendus baseerub meil särdusele, et seda laulu edaspidi hindab rahvusvaheline seltskond erinevatest kultuuriregioonidest erinevatest maadest erineva muusikalise taustaga inimesed. Et kui me selle eelvaliku žürii noh, ligilähedaseltki samasuguses koosseisus kokku paneme siis ta nendest eesti võistluse lauludest tõenäoliselt valib selleks võistluseks kõige sobivama laulu. Ma ei räägi, et ta valib kõige parema laulu, et ta valib kõige andekamat laulu. Küsimus ei ole ju selles, küsimus on sobivuses sobivuses sellel konkursil potentsiaalselt kõige paremat tulemust saavutada. Ega me ju ei taha kunagi ju keegi, ükskõik mida me ka parajasti ei räägiks, ikka viimaseks jääda. Ütleme, tänavuaastane konkurents ma enne kahe sõnaga vihjasid, on, on tegelikult ikka üsna tugev. Kui me jätame seal mõned laulud, mis Eesti inimestele ilmselt ei meeldi, aga meeldivat mõnele teisele regioonile teisele rahvale kõrvale, siis ka meile meeldivaid laule, ma olen mänginud neid lugusid ette, nüüd väga kitsas ringis. Neid lugusid, mis, mis väga meeldivad, on õige mitu ja seal on tõesti mõned väga tugevad lood ja nende hulgas kindlasti ei ole mitte viimane ka seesama eelpool nimetatud olla Borissov na Pugatšova teos muide tema enda sulest, tema enda teksti, seega on väga hea mulje jätnud juba ette Itaalia lugu. Inglismaa lugu. Poola lugu, kui ainult mõnda nimetada, ma ei tea, kas sa Pugatšova lugu oled ainult kuulnud või oled ka videot näinud. Muide, ma olen jah, vabandust. Tahtsin küsida, et kas ta kas saleduskuuri läbi teinud, mis sa seda küsid? Ega vaevalt nüüd, aga ma pean seda ütlema, et tema oskas ennast geniaalselt müüa. Mäletan. Ta hakkas mulle juba tüütavaks muutuma ja siis ma läksin tema kontserdile siia linnahalli ja ma pean ütlema, et kontserdil leppisin temaga ära sellepärast et inimene tõesti on selles mõttes professionaal, et ta oskab ennast müüa ja ta oma ta on isegi niisugune ta oma negatiivseid külgi rõhutades saavutab positiivse tulemuse, ta ei varja neid. Ma usun, et Maarja-Liis on väga hea lavaesineja. Ta on erakordselt andekas, ta on muusikaliselt väga kindel ja ta on aastaga muutunud väga tõsiselt võetavaks täiskasvanud lauljaks. Eelmisel aastal lõi ta sellega, et olin väga noor ja väga värske. Ta on täiskasvanud, väga tugev laulja ja väga tugev lavaesineja, ma usun, et tal on väga suured šansid lauluvõistlusel. Loodame, et sinu ennustus läheb täppi. Kõik me võime siis kaasa elada sellele võistlusele kolmandal mail ja muide ka raadio vikerraadio programm teeb tänavu Eurovisiooni lauluvõistlusest otseülekande, nii et kellel pole mahti teleri ees istuda, võib seda kuulata stereofooniliselt raadio kaudu. Aitäh, Jüri Pihel. Sinu teadmiste, arvamuste ja ennustuste eest. Kohtume sinuga uuesti Iirimaal, aga Vikerkääru saates kohtume juba järgmisel pühapäeval koos Valter Ojakääru ja uue külalisega.