Armsad raadiokuulajad, pöörame taas oma pilgud piibli kõige pikema perioodi juurde, kus on 176 salmi. Kuid selle nädala läbi seob meid hommikusi mõtisklusi kaks sõna ja nendeks salmisti sõnad enda kohta munen tänanson, miks 83? Sest ma olen nagu nahkastja suitsus. Nagu teada, ei talunahast esemed eriti kuumust ja nii võime ka seda ise kogeda. Kui paneme oma märjad nahksaapad kuumale ahjule kuivama, siis oma imestuseks leiame sealt hoopis teised saapad. Aga nii nagu see oli üks tõeline proov nahkkastile, mille kvaliteeti prooviti kuumus, suitsus, nii tundis kapsaimist ennast neist vaenulikes olukordadest, närtsinuna ja kortsulisena nagu üks suitsus kortsulseks muutunud vana lõhkine nahast veini lähker. Nii pöördus kipsalmist oma aastava palvega jumala poole oma heldust mööda elusta mind. Kui suur jumalamees Mooses põgenes võõraviha eest Egiptusest kõrbeüksindusse, siis võib küsida, miks, aga sellepärast, et ka tema tundis ennast selles raskes olukorras, kui nahk, kastia kuumas egiptuse suitsus. Aga kui ühel päeval jumal saatis muuseas Egiptusesse tagasi, siis muuseas kartis sesse egiptuse kuum suits oli tal ikka meeles. Aga mis andis talle jõu tagasi minna sinna, kus ta oli põgenenud 40 aastat tagasi. Aga vaatamata sellele, et Egiptust valitses jubuus, vaara sirm muuseas, hinges püsis selle võitmiseks Sai Moosesele jumala kinnitav sõna. Sest otsekui nähes nähtamatut püsistavaprana. Täna on minu isa ema pulmapäev. Ja kuigi Ta on juba mõlemad igavikus, ei suudame unustada seda rasket katsumust, mis tabas neid juba abielu alguses. Kuigi need võisid olla abielus ligi 55 aastat, kuni siis isa surmani. Jumal kinkis neile 11 last, on kahtlemata kahe esimese lapsega kaotus noorele abielupaarile väga raske katsumus. Ja eks nemadki tundsid endid kui nahk astjat kuumas suitsus kaotada oma esimene poeg, esimene tütar. Ja korraga valitseb kodus kallite laste asemel ääretu tühjus. Seda on raske ette kujutada, aga vereskem ise kogeda ja läbi elada. Vilja rajanud Pärnus uue koguduse Pärnu Peeteli kogudusel, mille pastoriks kada oli. Päeva pühapäeva õhtul. Jumalateenistusest tulles nägi ta Pärnu raudteejaamas ühte ema oma lastega. Ja kui isa küsis, et miks nad siin jaamas on siis ema vastas, et tal pole kuhugi minna. See oli aeg, kui Eesti vabariik andis Venemaal elavatele eestlastele võimaluse tagasi tulla Eestisse, kes seda soovivad. Ja ka see pere oli üks nendest, kes seda võimalust kasutas. Kuna neil polnud kuhugi minna, siis võttis nad kaasa ning tõi need oma koju. Aga need lapsed olid läkaköhast. Ja nii haigestus tema esimene poeg Hugo ja nii rängalt, et vaatamata ravile ta suri. Kuna ema toitis sel ajal ka väikest kahekuust, tütart, lainet rinnaga. Aga samal ajal see kurbus tema hinges kandus ka piima kaudu edasi väikesele tütrele. Siis tütar suri kahe nädala pärast peapõletikku. Ja nii isa ema kaotasid kahe nädala jooksul oma kaks esimest last. See oli väga ränk hoop nii emale kui ka isale. Ja nad tõesid võisid kogeda endid kui nahkastjad väga kuumas suitsus. Aga jumal ei jäta kunagi meid oma valuga üksinda. Ta tuleb ja toetab meid ja annab jõudu kõigest sellest läbi minna. Ja seda kogesid ka minu isa ja ema-jumalanna nendega nende vanus see Jeesuse tõotus, valem iga päev teie juures on kehtiv armas raadiokuulaja. Täna sinu elus võid alati pöörduda oma valus Jahastudes jumala poole ja tema kuuleb sind, mõistab sind ja toetab sind.