Seitsmes mai oli teatri- ja muusikamuuseumirahvale pidulik päev. Avati Andres Särevi kortermuuseum, kus nüüdsest on ka alaline teatriekspositsioon. Muuseumitöötajate külalistega ajab juttu Lea Veelmaa. Kolleegid, endised ja ikkagi, te olete tema kolleegid ka praegu ja kõik, kes leidsid aega täna siia tulla. Kui te kabinetis märkasite siis Särevi töölaual on kalender elatud tänase kuupäevaga. Me oleme väga õnnelikud, et meie selle sümboli peale sattusime. Ja see tähendab seda, seda kalendrilehte need töötajad, kaks inimest, kes siin hakkavad alaliselt tööle. Seda lehte keeratakse igal hommikul. See tähendab seda. Taoliste suurte teatriinimeste mälestused ja nende töö ei lõpe mitte sellega, et nemad asuvad ümber kusagile teise osakonda mis on ka ainult näitlejatele mõeldud. Töö kestab edasi, eriti sellistel inimestel, nagu seda oli Andres Särev kes jättis väga oma laadse loomingulise pärandi kes jättis meie käsutusse 6000 köitelise raamatukogu, mis ei ole mitte ostetud lihtsalt selleks, et raamatuid on tore vaadata, kui nad riiulis seisavad. Vaid see saanud näitab meile, kuidas Eestimaa ja selle põlve inimesed näitlejaskond jõudis nii kõrgele, et nad viisid edasi meie teatrikunsti tänasesse päeva. Raamatukogu leiab teaduslikku läbitöötamist ja tema mehe töömärgid nendes raamatutes võimaldavad seda teha. Et tänane päev on selles korteris see päev, mis kuulub selle korteri rõõmupäevade hulka. Kui nemad ise praegu seda näeksid. Ma usun, et nad oleks õnnelikud, et meie vabariigi valitsus Tallinna linna täitevkomitee mõistis teatri- ja muusikamuuseumi kultuuriministeeriumi taotlust, et see korter anti tervikuna meie käsutusse. Taolist korterit teatrirahvale Eestimaal ei ole siiani olemas ja meil on veel mõningad, plaanib ka edaspidiseks siin veel. Nii, et tänane päev nii või teisiti läheb selle pere ajalukku läheb meie teatriajalukku omapärase päevana rõõmupäeval. Me tahaksime, et siin hakkaks toimuma plaanipärane, nende kogemuste, nende teatri mälestuste teatrikunsti aluste viimine edasi, meie rahvahulk on väga hea meel näha teie hulgas neid inimesi, kes siin tihti käisid, kui see pere elas. Sellepärast et siin ei ole mitte ainult teatri vaimsus, vaid siin on olnud teatrivaim kogu aeg ja ma ei hakka nimesid nimetama, kellest täna väga hea meel on, teate ise ja, ja, aga hea meel on teid näha, et leidsid aega tulla ja jätta täna oma nime siia külalisraamatusse. Sest sellest toast algab ju tema elu ja tegevus töölisteatri päevilt. Ka neid inimesi on siin. Nii et näete, kui, kui suur võib olla oma sisult üks kolmetoaline korter. Ja ma loodan väga, et me oleme täna nii ühiste mõtetega selles plaanis, et selles korteris käiakse väga palju, niipalju kui majaelanikud lubavad, et me neid väga nende rahu rikkuma ei hakka. Aga inimesed, kes mõistavad, mille nimel seda rahu rikutakse, ma usun, et siin on ka nende toetus olemas, nii palju tänu teile, et te saite tulla. Jaa, jaa, rääkige. Vanasti oli, kui ei olnud raadiot, televisiooni ja kirjasõna oli piiratud. Rääkige suust suhu, et niisugune teatrirahva mälestuste jäädvustamine. Esimene laulupidu on täna sündinud. Ma ei ole siin praegu mitte kui teatri juhatuse esimees. Tean, et, et meie esindaja ütles toredad ja soojad sõnad ära kuid et mul ei oleks midagi öelda või või midagi vastu tahtmist ütleks. Ma pean ütlema, et Andres Särev, ma võin teda nimetada kolleegiks ja samal ajal mingil määral ka kasvatajaks, sest ma verivärske näitlejana tulin oma teatrisse, ma mängisin, kui mu mälu mind ei peta. 405. lavastuses ma kohtusin tema näol väga erud keeritud väga teadmishimulist ja samal ajal, mis kõige võluvam, väga kahtlevad, näiti juhti, sest ma olen kogenud ainult väga hea heade näitejuhtide juures seda joont, kes julgevad öelda, et nad ei tea. Ja nad kahtlevad, on võimatu teada ühes lavastuses kõigi inimeste elukäike nende mõtteid. Ja ainult väga hea näitejuht julgeb öelda, et ma ei tea, kuidas see kuju võiks teostuda. Seda ma olen kuulnud isegi minu elus sellise suure näit juures, nagu seda oli Grigori kuusildses, kes ütles, kui teaks, mis eksperdi mõtles, kuidas selle kuju kirja pani. Ma ei ole ilma, erutusetasin ruumis, ma leian, et, et see on meie eestikultuuri jaoks tohutu, paluks mind eriti, rõõmustas see, mis ma kuulsin, et siin hakkavad käima nii nii üliõpilased kui õpetajad või konservatooriumi õpilaste ja kõik see. Mulle meeldis ka see minema seltsi inspeli jutust kuulsin, et need üle selle ukse kaugemale ei saa, siit nad võivad raamatut näidata, sest nii palju kui ma Särevikud kolleegi mäletanud, siis raamatute näitas kaugelt, aga kätte ei andnud. Sest ta teadis ja ma ise olen seda kogenud ja küllalt pikum kogenud, et raamat võib hästi kergelt kaduma minna ja ununeda. Jaa, ja me ei pea ju kartus tekki, kuidas vähemalt lähevad. Oleme hilinenud külaline siin ja mul on hea meel isegi, et ta mulle sõnad. Ma ei ole ilma erutuseta siin ja mul on hea meel, et see üritus on toimunud. Ma olin kindel, et see ettevõte kannab head vilja. Nõukogude Liidu rahvakunstnik näitleja Aino Talvi, kas on teil ka täna, eks rõõmus päev siin Säreli korteris muuseumis? Jah, on küll. Tali veart, mees nii nagu ütles, pea aru, ma olen tema lavastuses Vargamäe mänginud 20 aastat. Esimene lavastus oli 52.-le, kas tal siis kahjuks Pearu Kaljula suri paar aastat hiljem. Ja siis oli väike vahe, siis ta lavastas teist korda. Ja jätte kahjuks Pearu suri. Lifer avastas kolm korda ja samuti Pearu suri. Nii et Jäärud olid toredad näitlejad, näiteks Johannes kaljule, kes suri esimesena. Siis oli ruut Parma karakternäitleja ka tema lahkus. Ja siis oli Olev Tinn. Ja ka tema suri, see on nii imelik. Kolm peaarvuti järjest, mitte Teie seda kajastati ja siis siis ta enam edasi ei lavastanud ja. Seda kõige suurem jah, mulje on jäänud mul Vargamäe, sest ütleme nii kaua läks ja publik võttis veretult soojalt vastu. Mäletan pärast sõda, kui ma all käisime, siis ei mahtunud kõik sisse akendest ja ustest vaadati ja kuulati ja imesuur mõju. No muidugi, Tammsaareni nimi ja Tammsaaret armastati. Särevi lavastus iga. Öelge, kui tihedates sidemetes oldi lavastajatega, kas teil on õnnestunud selles kodus siin selles kaunis kodus ka väljaspool tööaega olla, võib-olla nõu pidada lavastajaga või külas käia? Ei, siis esimeste lavastuste rajal mitte, aga hiljem juba Särevi abikaasa oli meil niisugune lahke ja külalislahke. Ja siis ma käisin siin paar korda mitte palju. Kuidas nüüd hiljem, kui te tagasi mõtlete, millise lavastajana te Andres Särevi hindate, et temal oli eriline vaist, jaotada osi kuidagi instinktiivselt, tunnetused, vot see võiks mängida seda. Teine, kolmas. Ta ei olnud iialgi kuri. Kui näitleja näiteks soovis ratta etteastet, mina olin üks niisuguseid, ütled ikka, võtame Peep tuli vastu ja ta ei olnud teada. Ma ei üldse ei, ei mäleta, et oleks närveerinud, et oleks tihedaks läinud. Kas ta oli niivõrd hea inimene või oli, tal, oskas oma närve vaos pidada. Aga mingisugust niisugust plahvatust emotsionaalset ei olnud kunagi proovide ajal. Teatriosakonna juhataja Lilian kirata, me istume praegu siin Andres Varssavi kortermuuseumis, kui ma tohin öelda, tema õdusas raamatukogus. Teie olete selle korteri ekspositsiooni autor siin, kui palju teil on võimalus olnud ka siin raamatukogus nii natukene istuda ja võib-olla raamatute taga olla, neid sirvida? Need raamatud on kõik meie töötajate käest juba läbi käinud ja ka ma olen ise selle juures olnud. Aga seejuures olemine on olnud puhtpraktilist laadi. Me hakkasime seda muuseumit siin sisustama ja kui algas siin korteris remont siis me paari inimesega istusime siin raamatukogus sees ja pakkisime neid raamatuid. Ja kui me siis nüüd selle aasta jaanuaris hakkasime siia tagasi kolima, siis olin mina üks nendest neljast, kes läksid need raamatut kõik ükshaaval oma käest läbi kuus tolmuimejaga. Kes oli teil ka mõni raamat, mida oleks tahtnud väga-väga käes hoida rohkem? Oi, mitte üksi mõni, vaid väga palju läbi nimetate mõnemisson, eriti hinnaline, võib-olla teatriuurijale teatrihuvilisele. Jah, teate ma ütleksin seda üldse, et teatri kirjandus on siin muidugi olemas kõik, mis on eesti keeles ilmunud kuid kogu kirjanduslik osa puhtkirjanduslik ilukirjanduslik osa on vast isegi nii uue avastamise mõttes huvitavam. Sellepärast, et tegelikult siin on koos nüüd kogu meie väärtkirjandus, mis on ilmunud kuskilt alates 1930.-st aastast kuni 70. aastani välja muidugi põhikallaku eesti kirjandusel, kuid väga palju vene kirjandust on väliskirjandust. No näiteks nagu olla lahte linnud, Nobeli preemia laureaat, see sari, Põhjamaade romaan, siis 30.-te aastate lõpul ilmunud Dostojevski kogutud teosed. Balzaci Ottab teosed juba nõukogude ajal ilmunud ja vot nüüd nendest sarjadest muidugi, rääkimata veel igasugustest üksikraamatutest. Kaks ruumi on tervelt ekspositsiooni päralt. Öelge kas need materjalid, mille alusel ekspositsiooni koostasid, olid juba muuseumis olemas või avastasitega Särevi kogudes siin üht-teist juurde ja selleni kogusse me veel ei saanud nii hästi mängida, ta on meil veel korrastamata, see töö alles algab, aga need materjalid, mis on ekspositsioonis, need on põhiliselt pärit ikka suurest majast, muuseumi tähendab statsionaaris. Ma tean, te olete sellest palju rääkinud, et näitleja Laur oli väga tubli ja korralik, kes oma arhiivi korrastest, mida te ütleksite Andres säradi kohta nüüd, kui muuseumitöötaja Hugo Laur ütles küll niimoodi, et temal lausa meie kolleeg pärast, et mingisugune loomusund oli temal lihtsalt olla arhivaar? Kunagi tema ei asutus Estonia teatri arhiivmuuseumi oli üks nendest ja korrastas seda. Ja tema oma kogu oli ka niimoodi korrastatud, et see oli lausa eeskujulik selle filmi, mismoodi ta ei olnud, tal oli rohkem puhtalt tema enda jaoks käepärane see asi kõik, muidugi meie peame omad korrektiivid sellesse tegema, sest meil on omad määrused jälle nende asjade süstematiseerimine. Kuid temal huvitav moodus tema, selle raamatukogu võib täiesti öelda, see on üle 6000 köite ja võib öelda, et tema on selle raamatukogu tõesti läbi lugenud. Ja sellega me nägime nimelt sellest, et raamatut rahakõnele sissepoole oli tema teinud niisugusi märkusi näiteks teemade kohta, mis teda huvitasid ütleme näiteks lehekülg siia see tõde, lehekülg, see vale lehekülg Rõõm, lehekülg see ja see mingisugune tegelane, kelle juures teda midagi väga huvitas. Ja samuti oli ta teinud ka ajaleheartiklitega sirbi ja vasara. Aastakäikudega on näha alla kriipsutused ja läbi töötatud artiklid, nii et mind ei järgi, võib väga selgelt määrata tema huvide ringi ja huvide piirid. Aga öelge nüüd inimene, kes ei mäleta Andres Särevi lavastusi, kes pole teda näinud, pole teda kohanud kunagi, kui see tuleb uurijana siia majja. Kas ta saab pildi, sa räägid kui lavastajast, millisest lavastaja? No ma ei oska öelda, sest ma ütlen, et ma nende materjalidega ei ole väga tuttav. Kuid ma arvan, et et rohkem veel kui vastlavastajast saab temast justkui tema tema kätte vaimsuse, tema isiksuse, tema huvid ja tema teatrivaimu. Siit siis teatavasti lavastused, näitlejatööd, need on niisugused asjad, mis kaovad ja seda tagantjärgi üldse väga raske sõnadesse panna. Kõik kui te olete kindlasti Need Andres Särevi lavastusi näinud, kui te praegu nii ekspromt meenutate, kas mõni tuleb väga säravalt silmadeta? Kahjuks läinud, sest tol ajal, kui tema lavastas rohkem siis ei olnud mina veel suur tähtis käia. Ja ma mäletan aga tema lavastust, Hamletit. Mäletan sellest väga hästi. See on mul küll meeles, on üks esimesi minusuguseid suuremaid teatrielamus üldse ja mäletan väga-väga hästi 1951. aasta vargamäed. See oli minule tookord tõesti tohutuks elamuseks. Tookord ma nägin pelm Kaljo läppi arune siis Aino Talvi, võrratud Marit, mille kohta kunagi hiljem alles hiljuti, minul on seda osa väga armastas, Särev andis talle selle osa, kinkis temal oma dramatiseeringuga nii-öelda selle rolli võimaluse selleks. Ja mäletan väga hästi seda niisugust väga toredate karakteritega läbi viidud Tammsaare lavastust. Aga mille alusel tegite ekspositsioonist ärevil, onju väga palju lavastusega te ei tea täpselt, kui palju talle vastu see oli, üldse? Ei, vaat seda küll kahjuks tema arvet ei pidanud, näiteks rukola auru võis öelda väga täpselt, et poeg, selles rollis ma esinesin näiteks ütleme 317 korda. Aga sellel sellist arvestust ei pidanud. Aga meil on, meil on koostatud niisugused loomingulised kaardid näitlejate ja lavastajate kohta, nii et nende kaartide pealt võib siiski teada saada, kui palju seal on lavastanud ja kui paljud on mänginud. Aga praegu ma pean seda, öeldakse. Kas ekspositsiooni ettevalmistamine oli see üks mõnus töö pakkusse teile endale rahuldust? Jah peab ütlema, pakkus? Jah, on küll võrdlemisi siiski keerukas töölisi pärast, et et anda, ütleme, ülevaade umbes 100-st fotost. Eesti teatri rohkem kui kolmekümneaastasest perioodist on siiski väga raske ülesanne, kergem on teha suurt ekspositsiooni. Kuidas te siis, kui mõni kahtlus tekib, siis sa paned kahtlusealused, pildid, tallija lavastused välja, aga vaat hinge pead ikka väga täpselt põhjendama, miks sa just nimelt sellel lavastusel välja võtnud. Ja mõnikord muidugi langed lihtsalt ohvriks, et tehti mõnest lavastusest, on väga ilus pilt ja väga hea pilt, sa tunned, et midagi olulist ütleb selle lavastuse kohta, siis panid selle Bikini, mõnikord langeb ekspositsiooni tegijaga selle ohvriks. Et isiklik sümpaatia mängib ka mingitki rolli ekspositsioonis, aga ikkagi, sest et ekspositsioon mina võrdleksin seda mõnes suhtes nagu mingisuguse kriitilise üldistava artikliga, nii et peetika subjektiivne, nii et ekspositsiooni tegemine muidugi ta peab olema rangelt teaduslikul alusel. Aga siiski subjektiivselt jääb ka sinna juurde. Kas olite selles majas külaline, aga vahel siis, kui Andressaare Velas? Jah, olin küll. Kui tihti? No mitte just väga tihti, aga Me kinnitasime teda väga hätta, mälestusi kirjutama. Ja siis ma mitmel korral istusin temaga koos siin kohvilauas, sest selles peres oli kombeks, et alati oli kohvilaud külalisele kaetud. Ja arutasime seda asja, kuid ikkagi ta tegutses kuni viimase perioodi viimaste päevadeni. Ja ikkagi sellest mälestuste kirjutamisest. Kahjuks ei tulnud mitte midagi välja. Lõpetuseks, kas oskate raske öelda, kui tähtsaks Andres Särev teatri- ja muusikamuuseumi tegevust pidas kas ta võib olla ka oma eluajal, nägi midagi taolist ette, et tema korterist väike muuseum saab? Ei seda ma tõesti ei oska öelda, ma usun, et ta seda küll ise ette ei näinud, sellepärast et see idees, mis pärast tema surma juba sest nagu ma ütlesin, kogu aeg tegutsev inimene ja siis nagu selle peale väga just eriti mõelda muidugi. Aga siis hakkas sellest rääkima tema abikaasa ja nii, et kuskil 10 aastat tagasi kuskil 72 või 73 omandasinemisel ühe toa, kus me praegu istume. Tema töökabinetti omandas muuseum ametlikult juba ja raamatukogu kingiti meile ka siis juba nii, et me hakkasime selle raamatukoguga juba siis tööle, hektar lobiseerume arvele võtma. Kuid päris muuseumiks ta sai alles peale abikaasa surma, terevisioon. Teatri- ja muusikamuuseumi endine direktor Merike Saarepera, kas sul on vist niimoodi, et et ühte asja peab keegi algatama, keegi peab olema asja hinge initsiaatorid, siis teised seda edasi teha saaksid, kuidas te arvate? Ja seda muidugi, ja kui siin praegu nendes kaunites ruumides ringi käia, siis kindlasti asja algatajaks on Andres Särevi abiga Osa kadunud Anna Särev. Sest peale oma mehe surma temale siin oli nii raske ja ränk. Ta sulges ennast selle korteri seinte vahele ja minu teada peale seda meenuta eriti kusagil mujal kui oma abikaasa haual. Ja siis meie muuseumirahvas käisime temaga külastama. Rääkisime temaga pikalt ja kaua, Andres, mis tema elutööst lahutasime nagu oskasime, no mida me siin oskasime, suure valu puhul ei oska ju midagi saagi, teine inimene midagi osata. Võib-olla nendes vestlustes jäi kõlama väga arglikult, sest Anna Särev ei julenud sellega nagunii otse välja tulla, et küll oleks tore, kui teda ka ennast kunagi ei ole. Kui see korter ikkagi see raamatukogu ikkagi oleks koos, oleks endisena olemas, säilitaks enda Andres Särevi hinge, säilitaks selle töö, mis nende seinte vahel on tehtud. Ja meie haarasime sellest nagu kahe kinni. Sest Andres Särev on ju, oli ju mees, kes Eesti teatrile väga palju ja väga mitmes plaanis oli andnud ja tema nii püsivam, kõige väärtuslikum osa võib-olla sai alguse ikkagi koduseinte vahel, kõik need dramatiseeringus kirjutati siinsamas laua taga. Ja oma režiiblaanid tegi ta siin ja seda vaimu oli tema abikaasa elanud nii hästi hoida. Ja meile tundus. Meie suudaks tõesti siin kunagi muuseumi avada, et siis võib-olla see vaim kanduks edasi järgmistele põlvedele ja see suurt, mis siin seinte vahel on tehtud, see viljakas töö, mille tulemusi ju eesti teater siiani maitseb. See, kuidas töö sündis, et seda ei saaks ka noortele inimestele selgeks või tunnetatavaks mingilgi määral ja siis rääkisimegi. Andres Särevi kabinet see üle 5000 või õigemini juba ligi 6000 üksusena raamatukogu saigi muuseumi oma ja vastavate käskkirjade dokumentidega õnnestus ka, et see tuba sai muuseumi omaks. See oligi nagu algus, sellest on nüüd juba üle 10 aasta tagasi, kas olete selles kabinetis siin selles korteris veetnud ka palju meeldivaid tunde? Ja 10 aastat sai siin käidud, sai külastatud annas, ärevid temaga palju vesteldud vesteldud neist inimestest, kes siin on käinud ja nii edasi sageli oma tööski, sest kuna siin niisugune raamatukogu ja niisugused allikmaterjali siis oma tööski oli, oli tihti vajadust tulla siia, istuda siia laua taha ja neid raamatuid, neid materjale, Saarida, nendega töötada ja seda on siin sagedasti tehtud. Olid telgi ju omad mõtted ja omad plaanid, mis võib-olla lõpetamata jäid. Kuidas te praegu selle kortermuuseumiga rahul olete, kas teie, teie mõtted, teie plaanid on kasin teoks saanud? No minu arvates küll ja enamgi veel. Sest noh, selge on, et meie ju niisuguseid väga konkreetseid plaane ikkagi ei saa nad teha. Sellel ajal ja selge oli see, et Andres Särevi kabinet peab säilima tulevastele põlvedele, nagu ta oli, ja sellisena ta praegu on. Aga need ülejäänud ruumid, need on praegu väga kaunid, väga erakordselt maitsekalt kujundatud. Ja need näitused mõlemad, mis siin üleval on? No minu arvates nad on täiesti omal kohal. Töölisteatrinäitus, iseäranis kuna töölisteater Andres Särev on ju täiesti kokku kuuluvad mõisted. Ja, aga eesti teatrikaasaegse teatrinäitus juba sellepärast, et teatri- ja muusikamuuseumile praktiliselt ikkagi veel pinda ei ole, kus näidata. Meie tänapäeva teatriajalugu nõukogude eesti teatri ajalugu. Nii et minu arvates maksimum, mis siin teha annab, on kingad õhtut. Marjurpsa sina oled selle Särevi kortermuuseumi perenaine, jääb sinu käest üle küsida, et kes ametion, need külalised, kes siin käivad, kes siin käima hakkavad? No ma loodan, et siin käima hakkavad väga paljud inimesed. Kõigepealt on muidugi mõeldud, et siin hakkasid käima noored juba järgmisel nädalal, nagu kindlasti kuulda on juba olnud, tuleb siia meie pedagoogilise instituudi üliõpilased. Ma arvan, et seda maja ei unusta ära ka vanad sest juba on avaldanud soovi siia tulla teatriveteranid. Niisamuti tulevad siia linnamuuseumi kodu-uurijad. Ma arvan, täna käis siin ka juba teatriteadlasi ja ka kirjandushuvilisi ja kirjandust, teadlasi, kes on huvitatud Särevi ja Tammsaare suhetest. Niisamuti ka kutsuja ja Tammsaare ja Särevi suhetest. Ma arvan, et siin on väga paljud niisamuti teised, kes on teatrist huvitatud, sest siin majas on ju neid ka mitte ainult see tuba. Praegu viibime tema tööruum vaid siin on ka ju esimene spetsiifiline nagu teatrialane ekspositsioon. Eesti teater 1000 944000 900 80. See on suur ajavahemik muidugi sellesse ühte tuppa. Ma ei saa ju väga põhjalikult, kuid kõige olulisemad viidad siit on ikkagi olemas piltide näol. Kindlasti ma loodan, et siin hakkavad käima ka koolide õpilased sest meie koolides on ju teatriõpetus sees. Ja siin on koheva otseselt piltlik näide tuua, kusjuures saab palju juurde. Praegu, kuna asi on alles arenemisjärgus või organiseerimisjärgus, siis täpselt ei oska öelda, kes või kus, aga ma arvan, et külastajatest puudusõidule. Kuidas sa arvad, sa oled perenaine ja siis pead ka giid olema, siin muuseumis? Jah, nahk, hiid, selleks ma pean alles õppima. Kuna see ekspositsioon käsitleb ka töölisteatreid ja seda pikka teatriperioodi, siis peab kindlasti palju juurde lugema sest see käsitleb seda aega, mida mina ise ei ole ju näinud seda aega, mida ma olen näinud, seda on kergem rääkida. Mida sa ikka oma silmaga näinud ja oma käega katsunud, sellesse oskad rääkida, aga teist teist sa pead endale ligemale tooma just kirjanduse kaudu. Ma loodan, et ma tulen sellega toime. Siin on palju räägitud Särevi suurest raamatukogust, ütle, millised on need uurijad, kes saavad siis ka raamatukogu kasutada neid raamatuid, vaadata, neid rikule lugeda, kas kohapeal on see võimalik? Jah, tahaksime organiseerida küll, et kohapeal oleks see võimalik, ma arvan, et Ta tuleb huvilisi, kes on selle raamatutest, on huvitatud ja tahaks neid lugeda. Sest siin on kindlasti sellist kirjandust, mida päris raamatukogudest on raske kätte saada. Ja ka muidugi ma loodan, et need on ikkagi inimesed, kes lihtsalt ei ole mitte ainult raamatuhuvilised, vaid ikkagi spetsiifiliselt teatriga tegelevad või raadioga või televisiooniga või või siis ka koolides õppetööga. Sest raamat on ju selline, et mis ka kulub. Ja me anname siiski välja valikuliselt. Ütle, kas ühele perenaisele ei lähe siin üksinda liiga raskeks, on seal abilisega ja mul on kaks toredat abilist. Üks on teaduslik töötaja Ellen, adva värv. Ja siis on mul veel üks inimene, kes aitab mul sind puhastada ja kes on abiks meil külaliste vastuvõtul ja nendega tegelemisel, kui nad tulevad sisse hilja habet. Noh, ma loodan, et me tulenevast sellega. Kas sa ei karda veidi, et su tööaeg hakkab pikemaks saama siin majas? Seda on juba praegu näha juba nendesamade päevadega, no on ikka läinud pikemaks või ei saa niimoodi, et noh, püüad sa päevas väga palju siit nagu eemal viibida, seda ei ole vaja nõuab tõesti väga palju tööd. Aga mis kellast kellani oled sa siin siis uurijate päralt? Uurijate päralt on meil hommikul kella 10-st kuni kella viieni. Laupäev, pühapäev on meil suletud ja teisipäeval on meil teadusliku tööpäev ja ma soovin sulle jõudu perenaiseks olemisel siin. Suur tänu. Saate koostas Lea Veelmaa.