Tere päevast kõigile eetrisse läheb 1990. Seitsmenda aasta esimene kõikjal käru saade ja Valter ning Jaak Ojakääru külaliseks on täna mees ühest väga muusikalisest perest. Tere tulemast, Tõnis Kõrvits. Tere tulemast head uut aastat, kõigile. Öeldakse tihti, et klaver on juhuslikult põõsas. Täna on meil juhuslikult põõsas üks helilooja, kes just tänasel päeval on saanud sajaaastaseks ja vesteldes siin pisut Tõnisega, selgub, et neil on selle loojaga ka üksikuid kokkupuuteid punkte. Kuna me oleme mõlemad teda seadnud, see helilooja on. Tee oma keeben saksa, väga tuntud helilooja ja võib-olla kõigepealt panemegi käima selle pala, millest meil juttu oli. Tema väga populaarne viis veel Amy. Kui Valter Oja kirjutlasena äsja kuuldud laulu, et teomakeben sai täna 100 aastaseks, siis ta muidugi mõtles seda nii-öelda ülekantud tähenduses. Vadja keeleliselt täpsem oleks vist olnud öelda, et tema sünnist möödus 100 aastat, aga eks ta on rohkem selline maitse asi, aga sul on vist need täpselt sünni- ja surmadaatumid ka olemas. No surma tahate, ma ei hakanud täpselt välja otsima, ta elas 56 aastaseks, 53. aastal suri ja ainukene minut ainuke helilooja, kes sajandat sünnipäeva pühitses. Levimuusika, oli tõeline. Nii et see on muidugi jah, kahjuks oli väga kaugel sellest tänasest päevast. Aga mulle tundub, et mingisuguseid niisuguseid võrdlusjooni meie tänase külalise Tõnis Kõrvitsaga võib tõmmata. Selles mõttes, et kahekümnendatel aastatel oli, oli Tjumaceeben põhiliselt arranžeerija ja dirigent. See on töö, mida ka sina oled väga palju teinud sel ajal ta ei olnud ju. Tegelikult huvitav on see, et kõik need kuulsamad teoma, keevini, laulud, mida meie teame, sündisid väga lühikese ajavahemiku jooksul 39. 40. ja veel kuni 43. aastani. Meil siin Eestis tema varasemaid ja hilisemaid asju palju ei teata. Aga. Me oleme praegu konkreetselt selle pala juurde, millest me ka varem juba juttu oli. Minul oli selle palaga nii palju kokkupuuteid, et kui kui Ago-Endrik Kerge lavastas vanalinnastuudios kuidas selle tüki nimi oligi Melamiid, oli tema alapealkiri, aga ühesõnaga, no selle pasani romaani alusel oli see tükk tehtud ja lindpere mängis seal, noh, neid variatsioone, mida ma selle teemal kirjutasin klaveril. Aga sina, Tõnis, oled seda pala seadnud, kuidas see juhtus, ja aasta tagasi kaitseministeeriumi puhkpilliorkester andis välja oma esimese suudluste seeriast pärit plaadi, annan sulle suut, härra seersant, siis seal oli kavas ka Mceebeni pala Bellamiini ja esitajaks ei keegi muu kui suur südametemurdja, Tõnu Kilgas. Üks väike laul, suus sisu laulul pole ja mehest, kelle pärast daamile kohaselt teevad omastavad raami jumala mor sellele on. Nüüd on ta lummas kaunid naised sest kokkukuuluvas siis ja keeerregela ka Igada jaksin. Ei ta. Pääl. Tallad tuult, kuid endast lugu teha. Et sa oled noor komplimente teha. Kui seda märkamata, siis austad, sinna ei ole naist, kes meelitas. Soliidsed härrad närviliseks skandaale pelga abielumees. Kui prouad miinetava jõu ja kõige Iga ta jalgsi. Japsi. Aru. Laami väela. La. Kuuldud pala kohta ja üldse nende nüüd on kaks, sa ütlesid ennem ka. Lasteseeria, kas neid veel tuleb või ei, sellega nad ütlesid, et lõpetavad tähendab, viimane ja teine. Plaat oli, annan sulle suut, härra Valgre orkestri dirigent Peterson, jaa, lauljat Katrin karisma. Tõnu Kilgas pöördusid minu poole ettepanekuga teha Valgres selline plaat. Ja, ja ma võtsin selle ettepaneku vastu, sest ega puhkpilliorkester ütleme, erineb pick bändist reaalselt ainult sellega, et tal on veel lisapiller Järvi Pille juures, mida, ütleme pick bändis tavaliselt ei ole seal sellised poed ja ja jätame terve klarnetit rühm ja, ja sest saksi rühm on täpselt sama. Vaskpillide rühm on täpselt sama ja samuti basskitarri või kontrabassi asemel tuuba. Kuid Ma võin öelda, et teeb keel mõne Eesti raadio spetis peale näiteks sellesama tuuba, nii et kui ma esimest korda kuulsin Eesti raadios Saaremaa valsi, siis ei saanud haru, mis versioon see sellest on ja mõtlesin, et huvitav, et kui hästi on basskitarr välja tulnud mingis vanas variandis, kas seal Georg Otsaga, et siis nagu basskitarr ei olnud, aga tuva kõlas väga uhkelt. Väga palju kasutatakse puhkpilliorkestrites ka tavaliselt bassi ja basskitarri, kas seal antud juhul ei olnud? Ei, siin olid kõik naturaal naturaal pupilli peale trummide. Aga pillimehed orkestris on ju minu teada vist noh, kõige kõrgemalt tasemelt, mida meil üldse leida võib. Ja orkester tuli oma tööga väga hästi toime. Nojah, mina olen muide mänginud lühikest aega elukutselisena puhkpilliorkestris, enne kui ma raadio orkestrisse sain, mängisin filharmoonia puhkpilliorkestris, ütleme seda, et noh, pillimehele annab see üsna palju, sest kui ma tulin estraadiorkestrisse, siis korraga selle tehnika kõik ära unustada. Mis oli puhkpilliorkestris klarnetit del, kui tuli mängida sümfooniat, transkriptsiooni, ühesõnaga neid viiulipartiisid igastahes lurinaid, mida estraadiorkestris väga harva tuleb mängida. Aga minnes nüüd tagasi Kellel siis täna täitus 100 aastat sünnist? Tema muidugi meie heliloojaid, ma ei oska ühtegi nimetada, kes oleks oma kuulsuse saavutanud filmi kaudu. Kas sa oskad mõnda eesti heliTõnu Naissoo mitte Tõnu jahtunud ja Uno Naissoo koos Nad kirjutasid sellele viimsele reliikviale ja sealt on, on tõepoolest olnud, aga aga muidu. Ei oska öelda, Rein Rannapi oli kahjuks terve film ja, aga ma arvan, et nii Rannap kui ka naissoo mõlemad siiski on endale selle nime teinud ka muusikaga ja veel rohkem võib-olla kui nüüd selle mõne filmiga loomulikult ja praegustest, ütleme Olav Ehala, kes on ka väga palju muusikat kirjutanud. Temal on olnud terve täispikk film, eks ole, Don Juan ja, ja, ja veel muid ja, ja selles mõttes on, aga ta on kirjutanud midagi muud kogu aeg. Nojah, ja siin on ka see vahe, et tollal ütleme, kui me räägime praegu saksa filmimuusikast oli ju see tegelikult film tuli välja, Saabid tulid otsekohe välja trükitud, naudid tulid maalin ise Ufadoni kirjastuse Aponent sõja ajal ja mulle tulid ju trükitud noodid, orkestri noodid tulid koju täpselt nagu ajalehed tulevad, nii kui nood saadeti postiga koju. Ja muidugi aitab ju laulule kohutavalt kaasa laulu tutvustamises vest. Meil laul, viimasel ajal televisioon, aga üsna vanasti oli ainuke raadiot, vaat ei olnud ju ka niinimetatud üldse näiteks nelja-viiekümnendad aastad, kus plaadid olid. No ja veel kord kõneldes nüüd Makebenist ja tema kirjutas üle poolesaja ülepoolele 100-le no keeleliselt korrektne, mida rohkem kui rohkem kui poolele 100-le filmile, mis oli õige rohkem pooleli 100-le filmile, kirjutas muusika ja sealt tuli muidugi lööklaule, nii kui nii kui vihma. Kahtlemata teavad paljud, kuule noh, minuealised Saarele, Anderi lauldud laule seal nõul nihtaus Liive, Väine aine, Frau virde sööndursti Liive ja ma ei hakka neid siin kohapeal tõlkima. Ja siis üks väga ilus laul, mis olivaid irvale sinna Schööne siis tema muusikalist pärit. No Tõnis, missugune on sinu lemmiklaul Makeemeni loomingust kindlasti varumm varumm ehmiks ja nüüd, kui ma küsin, eks see on tamm Ameloodialt oma armoonialt ja ja muidugi miilitsakorjuse esituses. Selline vapustav teosed, alati tõusevad ihukarvad püsti, kui seda kuulad. Vaat mina pean sinuga täiesti nõustuma, tean inimesi, kellel seda laulu kuulates tuleb alati pisar silma, sest see on niisugune stiilne. Kusjuures muidugi huvitav on ka see, et teksti kirjutanud vanahärra Göte, mis on täiesti täiesti erandlik juhus. No ma julgegi öelda, et seal löök laulda ei ole lööklaul, aga ta on. Ta on laulmis töö selles mõttes, et et seda kuulates ei saa jääda ükskõikseks. Ja sul oli selle laulu kohta veel. Mingisugust millega seotud see oli, et ja ta oli kõigepealt pühendatud mageden, pühendas ta miilitsa kurjusele kui esiesitajale, kas neid oli rohkem ka või nüüd rohkem ei olegi olnud, sest selle laulu nagu öelda pärimisõigus, jäigi miilitsakorrusele ja ja kui palju me ka ei otsiks. Ega me vist ei leia teisi lauljaid, kes seda laulu esitaksid, plaadistanud, vähemalt ladistanud. Ja vot mul on nii palju teada, et see on pärit filmist üliõpilane Prahast. Aga ma ei tea ka seda, kas see laul kõlas kaadri taga. Võib olla lihtsalt. Sest minu teada miilitsa korjusele ei ole sellenimelist filmi, me teame kõik suurt valsi ja hilisemaid filme, mis ta tegi, aga seda, seda ei tea. Muidugi sina on seeria. Näiteks, kui kuulata seda, mis Makeeben on seal teinud. Laulud taustal. See on ka midagi erakordset, seepärast et see on? Ei oska. Ma ei oska seda muusikat üldse ei saa sõnadega kirjeldada, aga see on juba esimestes taktides peale niivõrd kuidas tants algas, mis pilliga ta. Kas see oli suurek klaverikontserdiga ja nojah, see on ka omamoodi niisugune. Klaver on niisugune. Teatud teatud, ma mäletan sinu seadet, Valgre muinaslugu muusikasse kasutasid ka klaveri. Ta on väga pidulik pill kindlasti kui teda, kui teda nii just noh, õigesti kasutada, ta võib olla ka nii ükskõik, aga aga on võimalik saavutada erilist pidulikkust kuulakem, siis seda No selle kohta võib öelda, et täiskümnesse või 100 punkti või, või ükskõik tähendab, kui helilooja tööd ja arranžeerija tööd hinnata, siis teeb lausa kadedaks, näiteks lõpus see küsimus, mis jääb õhku rippuma rumm. Miks ja täiuslik? Kas on ainult niisugust selleta mahulist rõõmu, kui sa oled midagi võtnud ühe helilooja töö ja sa oled leidnud, et nüüd oled midagi teinud, millega sa ise rahule jääd ja millega, võib-olla? No oletame, näiteks, sa oled teinud Valgrest millega Valgre võiks ka rahule jääda, sa oled Valgre üsna palju orkestreerinud? No ma arvan, Valgre muinaslugu muusikas, kui ma kirjutasin selle aastal 1974, Mati Põldre esimese Valgre-filmi lõppu. Ta palus mult instrumentaaltöötust laulust muinaslugu muusikas. Siis oma klaverimänguoskusega ei, alguses ei kujutanud ette, mis sellest välja tuleb. Aga pärast peab ütlema, et, et kui see lugu valmis sai, siis meil oli tõesti hea meel ja ka kõikidel teistel, kes seda kuulast, mina olen teda korduvalt kuulnud ja ma pean ka ütlema, et see on tõesti-tõesti väga-väga hea tulemus. Aga kes selle mängis seal klaveripartii filmis mängis seda Aldo Meristo, kusjuures ta mängis selle filmimisel otse. Lindistati veel nii, et fonogramm tuli nagu ühe stereoriba pealt ja koer oli teises stereoriba peal. Ja mikrofon oli veel omakorda klaveri all, siis see kõige parema soundi ja see oli väga hea esitus. See variant, mis praegu lindis on selle 10 aastat hiljem mängin, mänginud siis nüüd oma versiooniga. Margus Kappel. Raimond Valgre muusika buum tõusis kuskil vist kaheksakümnendatel vastatel esile ja, ja läheb, ma vaatan siiamaani väga edukalt edasi kogu aeg järjest uusi ja uusi variante tema meloodiatest pakutakse ja nüüd siis on meil võimalik selle 1974. aastal sinu poolt kirjutatud variandi kõrvale kuulata ka veel üht-teist. Ja see on siis aastal 1996 tehtud variant, see on küll nüüd laulus ja puhkpilliorkestrile sellest samast projektist annan sulle suut, härra Valgre, kus Tõnu Kilgas laulab siis Valgre originaaltekstiga? Ei olnud küll tema tekst aga tähendab inglise keeles inglise keeles kirjutatud tekstiga. Ja, ja nagu sa ütlesid juba, et neid on tehtud väga palju ja väga erinevaid ja selle tegemisel ma püüdsin ka vältida seda, et ma kuidagimoodi kordaksin ennast ja suhtusin töösse täiesti loominguliselt. Mõni nüanss, ütleme, mis on väga vajalik, see kordub ka mõnest seades. Aga üldiselt ma püüdsin vaadata asjale hoopis teisest vaatevinklist. Vaatan üllatusega pool Vikerkääru saadet on juba läbi. Ja Teo Makebeniste Raimond Valgrest on olnud juttu siin pikalt, aga meie tänase saatekülalised Tõnis kõrvitsamuusikud teed ei ole nagu üldse eriti veel tutvustatud. Ma arvan, et me peaks vist ikka hakkama pihta sellest sinu perest kõigepealt sellepärast, et niivõrd palju muusikuid, kui sealt kõrvitsatel perest on välja tulnud, ma ei tea küll vist ühtegi teist. Kõlarite pärast on ka Virumaal, Virkhausid olid ka omal ajal, aga, aga ikka need on ikka vist jäävad vähemusse praegu. Kas siis isa, kui see, kes poistel eeskuju näitas? Kindlasti isa ja ema oli meil Eesti raadio kooris laulis omal ajal ja mina olin kõige vanem poeg, siis pandi kõige esimesena õppima. Ja teised siis tasapisi tulid tagant, tere rada järgi. Palju teid siis neli venda oli kokku neli venda, Tõnis, Toomas, Tiit ja Harry. Ja kuna ma olin kõige vanem nagu teistest sammu võrra ees, siis ja esimene, kes hakkas kitarri mängima. All, see oli 59. aastal esimene õpetaja, kes mulle andis kätte seitsmekeelse seitsmekeelsest kitarrist lauanoaga kitsamaks lõigatud kaelaga kitarri ja joonistas paberi peale. Kitarrivõtted ja papakanoote ütles, et kahe kuu pärast oleks kõik selge, oli Gustaskikema. Ja vanaema siis oli. Ta oli siis 22 aastane, juba mina olin siis alles koolipoiss, käisin kümnendas klassis. Aga tal oli sellesse ansamblisse kitarrimängijat vaja tol ajal, kuna ma olin enne viiulit õppinud, siis siis muusikat õppinud natukene siis läkski nagu sealt edasi ja muidugi minu minu kõrval õppisid siis kitarriga Toomas ja Tiit, küll, Harry oli meil siis nagu kõige maha tänu vanuse poolest, siis tema tema jäi siis trummide peale ja ja siis oligi nii, et ütleme aastaks 66 oli meil siis perekonnas oli kolm kitarrimängijat ükstrummile. Trummilööja mul praegu oli kõrval valus kuulata, seda jälle ei tohi nimetada trummilööjat Kalju terasmaa pahandanud, aga need on ikka trummimängijad. Trummile Janne tsirkusesse on ja ta ei, muidugi see on see vana nali, kuidas see oli, et orkestris on teatud hulk pillimehi ja siis on trummilööja veel, eks ole. Aga, aga tegelikult minu arvates trumm võib päästa nii mõnegi kehva orkestri. Ja ma usun, et Harry on on nii mõnegi ansambli välja vedanud. Mulle tuleb praegu üks niisugune küsimus meeldimist. 49. aastal kui minust sai naise mees ja kolisin Luise tänavalt ühest hoovipealsest majast ära, siis tuli sinnasamasse korterisse, kus mina olin Elmut, Orusaare allüürnik tuli kõrvitsaperekond ja, ja ja meie elasime Tommyga selles samas väikeses toas, kus sina elasid enne. Veel pärast mitu aastat näed, missugused sidemed veel tulevad välja. Ja see oli tore koht, see niisugune tol ajal oli ilus, ainuke hädaohtlik kohta oli ta selles mõttes, et seal ümber oli nii palju õllepoode. Tol ajal müüdi õllepoodides ka viina ja siis ikka sõbrad siin. Pillimehed küsisid minu käest, et kuidas sa koju jõuad sellest piiramisrõngast. Võimalik kainelt koju jõuda. Nojah, ma muidugi nii agaralt ei külastanud neid. Ja me usume seda, aga läheme nüüd tagasi 60.-tesse aastatesse, siis just need ajad, kus sina alustasid erinevates popansamblites juunioride oli vist esimene bänd, kus sina hakkasid mängima, kui see, kui see ansamblite buum nagu tuli, ei, tähendab seda ma olin mänginud juba Kustas Kikerbu ansamblis ja siis, kui ma õppisin Tartu Ülikoolis, siis meil oli ansambel kus mängisid saksofoni, mängis Agu Laisk, praegune Teaduste Akadeemia akadeemik Harri, Tarmo mängis bassi. Siis Eesti esimese missisappa, Poom mängis trummi ja mina mängisin kitarri. Ja kui väga paljude prominentsete isikutega koos mängivad huvitavas ja ja, ja siis juuniorid. Ta on samm, mis ma sattusin ainult tänu sellele, kuna ähvardas sõjaväkke minek ja ülikoolis nagu võeti sõjaväkke ja ma püüdsin oma paberit TPIs toppida ja see oli niuke sügisena. Ja poistel oli just siis, nagu öeldakse, kuum, kuum. Ja ma olin kitarrimängija ja sellest muusikast huvitatud, siis ma käisin nagu nendel külalisesinejaks. Aga, ja tänu sellele ma sain organiseerida endale ka esimese eesti kitarrimuusika ülesvõtmise Tartu stuudios, kuskil need lindid praegu liiguvad ringi nii-öelda need esimesed juunioride lindid, mis võeti 64. aastal kusnud praks täpselt on, ei oskagi öelda. Kahjuks hea meel, seda ei ole praegu võimalik kasutada seda ülesvõtet, aga et nüüd jutt liiga pikale ei läheks, siis võib-olla üks hilisem salvestus sinu loomingust ja selle esitajaks on Kadi-Signe selda. Kadri siin ja ma leidsin seal lastefilmi jaoks tehtud televisiooni ja Olivia Saare tekstile. Kirjutasin laulu valmis, pöördusin välja tagapool, et, et tema võib-olla laulaks. Mare ei soovinud nagu seda ja ütlesin, et aga tal on kaks tüdrukut, tule, kuula, kuulasin üle. Ja järgmise andsin laulud kätte. Järgmisel päeval tuli Kadi-Signe lindistama Eesti raadiosse ja jättis kettidele nii-öelda kustumatu mulje. Selles mõttes, et keegi ja vaadanud, et et nii ootamatult tuleb välja laulja, mida keegi, keda keegi varem ei teadnud. Eelmise aasta viimases Vikerkääru saates oli meie külaliseks Kustas kikerpuu kes, nagu sinagi, Tõnis Kõrvits valdab mõlemat moodi hästi. Nii Aranžeerimis kui kui heliloomingu kunsti. Kuidas sinu puhul nüüd kummaga sa alustasid, kas arranžeerija ana või, või hakkasid kohe prauhti laule kirjutama? Alustasin arranžeerija ana ja, ja hiljem kui alguses lindi pealt mahakirjutamisega ja hiljem, kui pöörduti minu poole juba originaalloominguga, kus oli ütleme ainult lood ja, ja mingi klaverisaade siis või harmoonia tahad siis ma püüdsin sellest heliloomingust maksimum reaalselt kõrvale hoida, et mitte sama kehva muusikat kirjutada. Tasid heliloojad minu arust. Või sa tsiteerid minu, minu nähist jäägu ema, kes ütleb minu kehva muusikat on nii palju kirjutanud. Sina seda juurde kirjutama ja ei olegi kirjutanud rohkem. Ja, ja siis oli, mäletan, Vello Mikk oli esimene, kes Rameeto mingiks juubeliks tellis minu käest Juhan Saare tekstile. Laulu võis olla mingi aasta 73 või kuskil sealkandis. Ja siis ma pingutasin ja nagu tegin selle laulu ära ja ega ma ei ütle, et ma sellega rahule Rein, aga aga noh, nagu öeldakse, ots oli lahti tehtud ja, ja siis sealt edaspidi ikka tuli selle tööga tegeleda ka hiljem. Ja, ja mingil moel nad ikkagi seostuvad omavahel, tähendab aroniseerimine ja ja, ja heli looming, ütleme näiteks ma kirjutasin Viru hotelli varjet teele. See võis olla mingi kas aastal 78 või 79, ma täpselt ei mäleta praegu varieteeprogrammi nimi ja minu veetlev leedi ja mis oli siis Frederick Law muusika peale tehtud? Tase tuli ümber teha kohaliku ansambli tarvis ja samal ajal ka siis arvestada seda aega, kus meie elasime. Ja, ja see oli, ütleme nüüd täielik segapudru varanseerimisest ja nendest originaalviisidest, mida ma püüdsin moonutada ja, aga nii, et ikka ta oleks äratuntav. Ja ma mäletan seda, et, et kui Eestis käis külas oma kontserditel John Denver ja hiljem peale kontserdit oli ta Viru varietees ja ma olin. Ja siis keegi näitas ja ütles, et vot see on see mees, kes Arenseeris selle terve selle etenduse siis mina olen seal laua taga, ma ei saanud aru, milles asi on, tender tuli minu kõrvale, et ei saa teistmoodi mulle rääkida. Ta põlvi tänas mind selle. Muide mina mäletan seda kavas oli väga ilusti tehtud ja, ja mõned mõned väga toredad ka esinejad. See oli tore programm tollal. Kui ma aga tänase saate jaoks otsisin fonoteegist materjali siis Tõnis kõrvitsaloomingust, siis ma vaatasin, et sul on enam-vähem võrdselt vokk Itaalia instrumentaalmuusikat, sa oled mõlemad kirjutanud. On seal sinu jaoks mingisugune vahe, kirjutada laule või kirjutada instrumentaalmuusikat, kumba sa meelsamini teed? No seal vist rumal küsimus. Noh, minu jaoks on tähtis see, et lõpptulemus oleks hea ja kas ta tuleb nüüd laul või tuleb ta instrumentaalpala. Eks see selgub võib-olla siis tulevikus, võib-olla kirjutab keegi sellele teksti alla, aga aga on olnud selliseid juhuseid jah, et tuleb keegi juurde, ütled, ole hea, kirjuta kas mulle esitamiseks mingi palavei või minu õpilasele, nagu näiteks juhtus looga põhjamaa rapso ja kui estraadiorkestri flöödimängija Peeter, kes oli ka ise Freudi õpetaja, ütles, et ta palus oma õpilasele mitte flöödipala mida ta muide isegi ei mäleta, et ta seda pala minu käest küsis, ma kirjutasin talle selle pala ja kas ei läinud tal käiku ajalugu sai valmis. Ja ja hiljem ma olen seda mitut koodi veel siis nagu töödelnud. Üks variant on olemas ka Päevase akordionisooloplaadi peal. Ja teine on siis Eesti raadios lindistatud tiitwartsule, kellele see lugu väga meeldis. Nii mängis saksofonist tiitwards, aga tuleme nüüd tagasi Tõnis kõrvitsavokk Taal loomingu juurde ja võib-olla see üks selline standardküsimus, mida me selles vikerraadio saates oleme juba paljudele heliloojatele esitanud, et kuidas sinu puhul on, kas kõigepealt tuleb muusika ja siis küsid kellegi käest teksti või kõigepealt otsid teksti ja selle mehele siis juba teed toode või tuleb laulja koos tekstiga. Ise sa vist ei kirjuta, tekste endale ei ole kirjutanud. Ja mulle meeldib teha rohkem valmis teksti peale, mul on rohkem võimalusi varieerida teksti kuidagi see mäng, mulle meeldib rohkem, et ma saan ise sõnadega mängida kui see, et ma pean nüüd mängima mingi mulle veel tundmatu meloodiaga. Ma pean nüüd nii püüdma üles kirjutada, et pärast saaks teksti tegija sellega mängida. Siin olen sinuga täitsa ühel nõul, ma isegi julgeks lisada seda, et teksti teinekord inspireerib. Kui sa loed teksti, sa saad sealt mõni ideekese. Aga aga on ka neid, kes teevad täpselt vastupidi. No kui nüüd võtame selle järgmise laulu, mis meil praegu on juba magnetofonilt valmis, ei ole vaibunud igatsus, see on siis Valli ojaveretekstile ja esitajaks Vello Orumets. Mis sulle meenub selle laulu puhul? Vot siin ma pean tunnistama, et selle laulu juhtus vastupidi, siin oli kõigepealt meloodia ja, ja hiljem tuli tekst valli on jah just väga palju teinud muusikale nagu Heldur Karmo Ki mistõttu nad on mõlemad hinnatud nende poolt, kes sedasi selle minu enda nii-öelda töö pealkiri oli, sellel laulul oli punapea, pühendasin selle oma naisele. Ja, ja hiljem tähendab nagu tekstitegemise käigus siis see pealkiri muutus. Ja Vello Orumetsaga ma tegin palju koostööd, tema esimesed laadi tervenisti varantseerisin, võis olla isegi, ma ei mäleta, mis aastal kuskil 80.-te alguses. Ja, ja hiljem siis ta palus mu käest mingit lugu ja siis ma mõtlesin, et aga miks ka mitte, laseme sellele meloodiale teha teksti. Mängisin sulle selle valter selle loo ükskord ette, siis oli veel nii-öelda instrumentaalvariandis, ma mäletan, see oli üks heliloojat ja see oli võistluskontserdi lugude läbivaatamine nagu eelžürii. Ja, ja siis ma mängisin ette ja siis sinu sõnad sellel laulupeol oli. Et see on kaunis laule. Vot ei mäleta, aga ma võin siia tuua veel ühe paralleel näideeri. Clinton kirjutas oma naisele ühe laulu ja hiljem, kui oli vaja missivõistluse laulus istuli Nonii armi kuusele ja siis siis sai ise kingitus sellele, mis universumile meedia pärast selle pühenduse ringi, sellele, mis universumile. Aga Ericu naine on nii armas, et tema ütleb, et ei, mul ei ole sellest midagi tähtsam, laul sai kuulsaks. Kuulame nüüd siis seda kaunist laulu ja vaatame, kas Waltaril tuleb ka meelde siis meloodia. Ei ole vaid ju kõik hiljaks jäänud võidukette võid aeg kordumatut, silmi. Ja vaikselt. Ei ole õigel lakkamatult süüdistada ja elu vastu tänamatustunda. Kui saatus 100. saatuse kassiturul konsti siis seda on sinu. On käegalööjaid tuhandeid keldusas kelle elu sain millestki olgu. Ei nende pärast laiast ilmast naeratusega. Mis tahes on need Kes ennast? Kaks lõikest muutub ei ole elu hellitanud teda iga tund on olnud mil pole kui vaatamata kõigele ta piinlik on hell ja soe ja peegelpinnalt vastu kiirgab. Sa toetad teda? Kui ma kunagi ütlesin selle tooriku kohta ilusaid lauleldus, siis praegu ma ütlen, see on väga ilus tango ja tagusid rohkem olema. Aga need lõpetame tänase Vikerkääru saate mitte ilusa laulelduse, vaid ilusa mängeldusega. See on Tõnis kõrvitsapala luiged ja see on suisa selline rahvusvaheline projekt. Selle mängis selline segakoosseis Eesti Raadio estraadiorkestri keelpillid ja soomlaste uue muusika ehk orkester. Lindistasime selle 88.-na aastal. Soome raadios ja instrumentaalsolistiks oli Teemu salmine. See oli ka küll alguses kirjutatud lauluks, mida laulis esimesena Akkadi siin-seal, te, aga kui nad teema oli nagu väga õnnes, vot siis ma otsustasin seda arendada ja kirjutada sellest instrumentaalversioon. Selle palaga siis täna lõpetame, aitäh tulemast Vikerkääru saatesse Tõnis Kõrvits ja Valter ning Jaak Ojakäär uue külalisega kohtuvad teiega jälle järgmisel pühapäeval kell üks.