Tere laupäeva hea vikerraadio, kuulaja ja jaanilaupäeva, võidupüha ja jaanipäeva eel on siia rahvateenrite stuudiosse kogunenud Aivar Hundimägi äripäevast, Peeter Kaldre ETV-st ja Lauri Hussar vikerraadiost ja täna tuleb juttu patriarh Kirilli Eesti visiidist. Aga ka maadevahetuse protsessi pöördelisusest otsusest juttu tuleb ka statistikast. Räägime kõige rohkem PKS-i nimelisest lühendist, et aga alustame ühest tänasest lehematerjalist ja tänase päeva ehk kõige olulisem artikkel vaatab meile vastu õhtulehe teiselt leheküljelt vähemalt ajakirjanike jaoks on see nii ja siin on kirjas nii. Artikkel on väga lühike. Kui Talts artikkel ongi ja siin on kirjas nii õhtulehes 29. mail 2012. aastal avaldatud artikkel sisaldab Andrus Ansipi kohta ebaõigeid väiteid. Peaminister Andrus Ansip ei ole öelnud, et poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt. Punkt Aivar sinul on kõige rohkem kogemusi selliste lugudega, tegu on, on siis kohtuotsusega, mis on kohustanud õhtulehte peaministris, vabandama, et peaminister ei ole midagi sellist öelnud nagu õhtuleht oma. 29. mai 2012. aasta artiklis väitis Ma täpsustan, et tegelikult siin vabandust ei ole, et nende meediavaidlustega ongi niimoodi, et sageli arvatakse, et kui eksitakse, siis peab vabandama, aga kohus ei saa sundida vabandama, et seda, see on sisuline meedia. See on, see on sisuline, vabandas, Nagu meile ise teha öelda, kas me vabandame ette, et tegemist on, probleem oli siis selles, et, et õhtuleht võttis Ansipi tsitaadi, muutis seda natuke, pani selle pealkirja Ansip, kool on ja, ja mis ta siis ütles. Ja Ansipi väide oli, et nii on õige teha, et see tsitaat et kui sa paneks koloni järgi sõnad, siis nad peavad olema noh, tappa, mis on võrdne tsitaadiga ja see vaidlus siis käis, kui ma nüüd õieti mäletan, siis on vist esimese astme otsus, et et näitab, et õhtuleht otsustas mitte sellega teise astmesse edasi minna ja ega väga palju selliseid juhtumeid ei ole olnud, et kuna see viga oli pealkirjas, siis sellepärast tõenäoliselt on ka see, see terve teine lehekülge, see, see ruum nii suur, et ta peab olema samas kirjas ja samal leheküljel, et need reeglina kohtud määravad ette, et et selles mõttes oluline pretsedent. Ma arvan, et ajakirjanikele oluline, et eks selle järgi nüüd hakkab, hakkavad juhinduma ka teised, et et lihtsalt täpsustas ära, kuidas siis peaks tsitaatidega ümber käima. No tegelikult oli, asi on selles, et Ansip ütles, et levib kindel veendumus, et poliitikute kõnesid kuulatakse pealt ja, ja siis õhtul panijat Ansip ütles, kuulatakse pealt, aga noh, nagu ma ka siin enne saadet ütlesin, et väga paljud sellised tsitaadid hakkavad elama sellist, oma elu, mida tsiteeritakse meelsasti ja ka seda tsitaati on ju tsiteeritud korduvalt ja korduvalt, et väga paljudes meediaväljaannetes seal umbes sama lugu nagu oli selle Ansipi ütlusega, selle fooliummütsi ja seemnete söömise kohta, sest tegelikult ta mõtles midagi muud, aga tsitaat hakkas elama hoopis sellist elu, nagu oli mugavam ajakirjandusel käsitleda ja Ansip sai sellega pidevalt ja pidevalt pidevalt. Minu hinnangul see tsitaat ja see, kuidas tsitaati pärast menetleti, see läheb sellesse aasta tagusesse konteksti, meenutame nädal enne enne seda tsitaati on lahvatanud Silvergeedi skandaal. Reformierakond on on väga sügavale kaevikusse kaevunud ja annab kõikvõimalikku vastutuld meediale ja silver meikarile ja, ja kui nüüd veel sinna tuleb veel täiendavalt, et mingisugust informatsiooni juurde, mis tundub ebaõige, siis ajendabki see, see tõenäoliselt seda, seda objekti just nii käituma, nagu ta käitus, et ma millegipärast arvan, et kui, kui selline väide oleks Andrus Ansipi kohta kõlanud noh, ütleme pool aastat enne silver käiti, siis ei oleks see konkreetne lugu kohtusse jõudnud. Võib-olla see oleks piirdunud sellega, et Andrus Ansip oleks lihtsalt kinnitanud valitsuse pressikonverentsil veel kord üle, et ta pole midagi sellist väitnud. Nii et mõneti need asetuvad ka meedia ja poliitikute suhetesse, need kontekstid, ma tean, Aivar, et teil on siin vähemalt õhus ähvardused, et teilt nõutakse 200000 eurot. Jah, seda on siis Keskerakond pidanud, mida Keskerakond, vabandust, Tallinna linn on väitnud, et nad esitatud hagi äripäeva vastu kohtusse nõuavad, sellist kahjutasu siis väärikuse solvamise eest, et me ei tea, mis sellest on saanud, meieni see agi pole jõudnud ja tegelikult seadused ei võimalda Tallinna linnal sellist kahjutasu nõuda. Et seal on lihtsalt see nüanss, et kui me kirjutasime endise linnaametniku Parbuse kohtuasjast, avaldasime kohtu toimikus olnud dokumente, mis siis ärritas Tallinna linna, et siis oleks pidanud. Tegelikult kas siis ja need inimesed, kes tundsid ennast puudutatuna Edgar Savisaar või Taavi Aas või oleks pidanud selle selle hagi esitama või siis ka Keskerakond, et, et ma arvan, et noh, linna seisukohalt nüüd kulutada raha selle peale Tallinna linna maksumaksja raha selle peale, et päästa Keskerakonna või mõne Tallinna linnajuhi mainet, et et see ei ole õige, aga aga ootame ära, et Guagi tuleb, siis me saame, siis saab nagu alati öelda, et mis seal tegelikult on, et meil samamoodi aasta tagasi Reformierakond esitas äripäeva vastuagi ühe ühe osaühingu kohta, kui avalikustasime, et nende partner peidab ennast Šveitsi privaatpanga ta sellega, samal ajal kui see õhtulehe vastu suunatud haagi. Et toona ka Reformierakond ütles, et kõik on vale, jäätnud, nõuavad suurt summat kahjutasu ja annetavad selle lastele ja nii edasi, aga koogi kohtusse jõudis, siis tegelikult seda kahjutasunõuet seal ei olnud ja ja ja oli neli neli lauset, mille, mille sõnastas. Me pidime tagantjärgi korrigeerima. Teie artiklite kõige olulisem järeldus, mida sa ütlesid, mis nagu mainimata oli ju see, et ega nende väiksemate linnaametnik sulitempudest ju teadis ka kõige kõrgem juhtkond, et ei saa olla nii, et barbus tegelikult tegutses omal käel, et see pidi olema, nagu öeldakse, viseeritud kõige kõige kõrgemalt poolt ja see oli see, mis ärritas. Täpselt seal oli näiteks osa neid nõupidamisi, mis siis need kinnistud ja need asjad, mis lahendati pistise või kingituste abil või altkäemaksu abil, et need tegelikult toimusid ka abilinnapea Taavi aasa juures ja seal kohe käib läbi, et me peame ennem kui asjad asjad ära otsustatakse, peame rääkima abilinnapeaga ja üks juhtum oli, kus tegelikult otseselt viidati Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele, mis puudutas formaatseda, kinnistu planeeringute, et selles mõttes noh, tõenäoliselt sageli on nii, et meil on ka üks Villu Reiljaniga olnud üks juhtum, kus kui artikkel ära ilmub teine pool teebki avalduse, et seal on kõik vale meie esitama hagi kohtusse ja siis on see on eesmärk lihtsalt tõmmata see teema maha, et seda hakataks kajastama, tekib nagu selline kahtlus, et midagi seal on, on, on valesti nagu hagi kohtusse jõuab, siis, siis tõenäoliselt ongi midagi valesti. Et sellist nagu mütsiga löömist ma arvan, ka teiste osapoolte poolt ei ole, et, et kui ikkagi ikkagi sa oled kuskil ajakirjanikuna eksinud, siis, siis siis võidakse koht Nii saimegi selle jutu kokku, et, et kui vaadata, mis viimasel ajal on toimunud, et siis mulle tundub, et nende hobidega lehvitamist on üha rohkem ja pressieneseregulatsioonimehhanisme kasutatakse järjest vähem või vähemalt poliitikute ja ja ajakirjanike suhted on läinud oluliselt halvemaks ja, ja seetõttu aga ajakirjandust rünnatakse järjest rohkem läbi läbikohtuga ähvardamise, et mitte pressinõukogu, kaebuste ja nii edasi, kuigi ka seda võimalust kasutatakse. Et mõneti mõneti võib seda panna ka sellesse konteksti, et valimised on tulemas. Aga teiselt poolt tõenäoliselt on ajakirjandus poliitikutele nii teravalt kandadele astunud, et poliitikutel ongi väga keeruline nende endi positsioonilt lähtudes kuidagi teisiti reageerida, et hakatakse siin kohtuga ähvardama. Ja ma olen oma töös aktuaalses kaameras järjest sagedamini kokku puutunud sellise nähtusega, et mu teatavasti Eestis toimub ju sadu sündmusi päeva jooksul. Ja loomulikult ei jõua aktuaalne kaamera neid kõiki kajastada. Aga järjest rohkem on selliseid juhtumeid, et kui mingisugune sündmus on jäänud kajastamata või on seda sündmust kajastatud näiteks ainult uudisena, mitte mitte mitteloona, siis kohe laekub kaebus. Et miks seda sündmust ei kajastatud, miks seda selle teise erakonna või selle teise liikumise sündmust kajastati, eks ole. Me kaebame, ma ei tea pressinõukogusse Me kaebame eetika nõunikule. Me kaebame isegi õiguskantslerile teie peale, nii et noh, selles mõttes on, on tõesti, mida lähemale need valimised tulevad, seda, seda rohkem ajakirjanikud hakkavad selles suunas töötama. No mina olen omal ajal töötanud nõukogude ajal, töötas väga selline asi nagu enesetsensuur. Et nüüd on need ajad valimistega seoses alati tagasi, et noh, et me peame seda sündmust kajastanud, ei tohi seda. Me peame olema nii nii õigeusus kui, kui vähegi võimalik, eks ole. Et selles mõttes on õigus, et ajakirjandus on ees. Küll huvitavad, aga kibedad päevad ja lõplik tõdemus, tsitaadid peavad olema täpsed. Jah, aga lõpetada selga kohtlust, kui me siin maadevahetust meenutanud ainult ühes astmelised käia alati, mitu. Sinna me jõuame, sinna me jõuame, hakkame rääkima põhikooli ja gümnaasiumiseadusest, sest see on olnud sellel nädalal keskne teema, puudutab see niivõrd paljusid inimesi, riigikogu on siis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, ma, ma ütleksin, nuditud versiooni sellel nädalal heakskiit ja, ja ma ütleks veel pisut teistmoodi, et et see nüüd ei ole kogu põhikooli ja gümnaasiumiseadus, et seal vaieldi pigem koolikorralduse üle ja tehti seda loomulikult siis istungitel. Koalitsioonil oli sellega kiire, katsioon üritas takistada ja noh, siin võib arutada, et miks siis miks siis oli vaja seda nii kiiresti vastu võtta, et et mõneti oleks arutletud ja jälle koos oldud ja kõiki osapooli kaasatud, et võib-olla oleks siis tulemus olnud parem. Et siin on esitatud ka ka mitmete õpetajate esindajate poolt küsimus, et miks see seaduseloome peab siis olema nii rabe ja, ja kiirustav. Mulle tundub, et, et, et on probleem selle kaasamisega Eestis, kui neid, neid seadusi erinevaid eelnõusid tehakse, et võib-olla kiireks läks ka see sellepärast, et kaasati need huvigrupid liiga hilja. Ma muidugi ei tea, et, et kas see nii oli, et siin mulle tundub, et kogu selle teema üle on, on ikkagi setud sügist valimiste hõngu, et see kuidagi ootamatult nagu see konflikt plahvatas. Millegipärast ei usu, et ka opositsioon sai sellest nii hilja teada ja teisalt võib-olla ministeeriumi poolt oleks võinud seda selgitustööd alustada varem, et et noh, et ja noh, teisalt, et riigikogu ei puhka ametlikult, eks Neil puhkust ei ole juba aastaid, et selles mõttes, et võib-olla oleks võinud seda siis proovida suve jooksul rahulikumas meeleolus ära lahendada. Alati võib riigikogu kokku kutsuda erakorraliselt. Jah, ega ega mina ka ausalt öeldes ei ole lugenud ühegi sellise praktiseeriva haridustöötaja või õpetaja arvamust, kes oleks nagu seda seadust niimoodi tulihingeliselt pooldanud või toetanud. Enamik tegevõpetajate arvamused on ikka risti vastupidi, on välja toodud väga-väga palju puudusi ja, ja praaki, mis selles seaduses sees on. Aga no tahtis nüüd näha mingisugust väikest nihukest, vandenõuteooriad siin taga, siis selle vastuvõtmisega oli kiire. Ma arvan, et, et paljuski ka poliitilistel põhjustel. Sest teatavasti see põhikooli ja gümnaasiumiseadus on ju haridusminister Aaviksoo lemmiklaps. Ja selle selle vastuvõtmine oli temal selline nagu suur suur ülesanne. Ja miks, nagu koalitsioon nagu üks me üks mees nüüd selle seaduse taha tuli isegi, võib-olla paljud Reformierakonna spetsialistid arvasid, et selles seaduses on palju puudusi? On see, et tuletage meelde, et sellele kammile, mis toimus riigikogus ehk siis ööistungid ja jalgade ja käte plaksutamised eelnes ju Mart Laari manifest kus sõnaselgelt oli öeldud välja võimaluse, et IRL või valitsuskoalitsioonist lahkuda. Noh, kõik ruttasid teda muidugi pärast ümber lükkama, aga ma arvan, et see kartus või see oht, et IRL võib midagi säärast teha, kui tema ministri seaduseelnõu tagasi lükatakse oli, võib olla üks põhjus, miks, miks see siiski selle koalitsiooni häältega niimoodi teerulli meetoditega läbi läks? Et sa pigem kahtlustad, et kui Mart Laari sellist kirja ei oleks olnud, siis oleks see eelnõu laenud Kalev. Ma ei tea seda, aga need asjad on kuidagi väga lähestikku olnud ja see on nagu üks võimalus. Ma annan sulle ma pisut teistsugune selle kiirustamise kohta, et, et siin on siin on kaks nüanssi, et üks, mis puudutab esimest septembrit ja, ja seda, et enam ei ole kuhugi, seda seaduse eelnõu vastuvõtmist lükata ja, ja teine nüanss puudutab järgmist aastat, ehk siis selle oleks võinud ka lükata järgmise aasta esimesse septembrisse ja menetleda veel ja siis võtta vastu, et, et ühel hetkel jõustuks siis järgmisel kooliaastal siis siis selle vastu räägib üks oluline nüansse ja see on jälle päevapoliitikaga seotud, ehk siis lähenevad riigikogu valimised, enne kohalikke valimisi võib veel selliseid ümberkorraldusi endale lubada. Aga enne riigikogu valimisi teha üks suur ulatuslik reform, mis puudutab hariduselu laiemalt, see muutub nii keeruliseks, et ühel hetkel parem on tehase reformikad poolteist aastat enne valimisi kui tehase ära pool aastat enne valimisi. Ja see võib olla ka üks põhjus, miks praegu üritati kiirustada, et see siis enne jaanipäeva ära teha. Riigikogu liikmed tahavad minna suvepuhkusele ja kuigi neil Pugavandus puhkust elaga onu vaja pärast jaanipäeva kuhugi ära sõita ja natukene hinge tõmmata sellest jamast, mis seal kui kui läbi ei lasta magada, eks ole, siis on ju vaja sellest puhata. Kas see sinu teooria oli ka tegelikult poliitiline ka otsa, nii et see võib olla noh, on nagu lihtsalt ühe mündi teine pool, eks ole. Aga noh, see näitab see, mis nagu on toimunud selle eelnõu ümber või nüüd juba seaduse ümber, et, et ikkagi see noh, see protsess peaks olema kuidagi teistmoodi, see, see ei tule ju ootavad, et see on, see on nii oluline muutus, et, et sellist kaasamist ja selgitamist, seda debatti võiks toimuda palju varem ja palju rohkem. Et praegu ta jäi ikkagi lõpus kuma jälgisin meedias seda, kuidas seda kajastati paljuski selliseks loosunglikuks või noh, poode, palju kujundeid sealt šveitsi juustust ja nii edasi. Aga aga sellise nagu sisulist debatti ma tegelikult väga palju ei ei ole näinud, ei ole aru saanud, et mis siis ikkagi täpselt muudad või mis need eesmärgid on, et et noh, kui ma olen kuulanud haridusministrit, siis noh, mulle tundub, et see suund, kui me nüüd hakkame sellest sisust rääkimata, see suund on nagu, nagu hea või need põhimõtted on, on head, et see tugevdada põhiharidust ja põhikooli ja siis gümnaasiumid tekitada, eks, riiklikud gümnaasiumid, et et et see nii-öelda gümnaasiumihariduse tase ühtlustuks ja oleks ühtlaselt tugev erinevates piirkondades ja nii edasi, anda koolijuhtidele rohkem rohkem õigusi ja võimalusi ja aga, aga noh, see kahe-kolme nädalaga see asi nagu selgeks rääkida avalikkuse eest, avalikkust saaks aru siis mis need muutused on, et noh, seda ongi võimatu teha. Kui sa siin rääkisid koolijuhtide suurematest õigustest, siis, siis mulle tundub, et see on üks kogu selle seaduse eelnõu keskseid kohti. Et, et see, see põhimõte, et kooli direktor ei peaks lähtuma 10-st 100-st erinevast regulatsioonist mistõttu ta tal on endal väga väike mänguruum, vaid et kooli direktori mänguruum oleks juhina suurem. Ja, ja see annaks talle võimalusi ka kooli sees paremini koolitööd korraldada ja teine nüanss, mis, mis nüüd jäi küll konkreetsest arutlusest välja, aga mis oleks tõenäoliselt tekitanud veelgi suurema tormi ja mille, mille tõttu tõenäoliselt ka kavandati neid ööistungeid on ikkagi põhikooli ja gümnaasiumi siis rahastamise küsimus, et riigigümnaasiumidega on ühelt poolt olukord lihtsam, sest sest riik tegeleb nendega ise, aga kõik omavalitsuse läbi omavalitsuse rahastatavad koolid. Nende puhul tekib väga palju küsimusi, et kuidas see hakkab välja nägema, kuidas on koolide rahastamine suurlinnas, kuidas on väikelinnas, milline see vahe saab olema pearaha põhiselt nii edasi, et see, see on tõenäoliselt see küsimus, mis, mis on, mis on ju tegelikult keskne küsimus põhikooli ja gümnaasiumireformi läbiviimisel, et kuidas seda hakatakse tulevikus korraldama. Kuidas arvestaks kõige paremini Meie rahvastiku paiknemist ja nii edasi ja selle küsimuseni ju tegelikult ei jõutud ja jõutud sellel põhjusel, et tulemus on kohalike omavalitsuste valimised. Ja, ja tõenäoliselt Reformierakond koalitsioonipartnerina, nähes, et see probleem võib tekitada nii palju probleeme, tegi ettepaneku, et jätame selle välja. Ja millegipärast ma arvan, et ega IRL ei ole huvitatud enne kohalikke valimisi selle teema lauale toomisest, aga aga siin on välja toodud küll nagu väga huvitavaid nüansse. Ma vaatasin siin, maaleht oli kirjutanud vist vähem kui kuu aega tagasi sellest, et kuidas riik on eraldanud aasta alguses omavalitsustele keskmiselt 915 eurot õpetaja kohta kuus. Aga esimese kolme kuu jooksul on õpetajate keskmine palk omavalitsuste andmetel olnud 841 eurot. Ehk siis kaduma on läinud. Mis seal on siis üle 70 euro või mitte kaduma, aga kuskile kuskil on seisma jäänud, mis võiks olla õpetajatele igakuise igakuiselt palgalisa ja see tekitab kindlasti küsimus, et kuidas selline asi on võimalik ja mida siin omavalitsused ette võtavad, selleks, et õpetajad ikkagi oma palgaraha kätte saaksid, sest see on, see on õpetajate palgaks ette nähtud raha. See oli ka minu jaoks kõige-kõige kummastavam oli see, et kui mingil hetkel tehti ettepanek, et võtame rahastamise välja sellest seadusest, et seda menetleme hiljem. Et võtame seaduse vastu, aga rahastamise võtame hiljem vastu. Noh, see on umbes samamoodi nagu võtame vastu riigieelarve, võtab raha välja sealt, eks ole, et raha, raha üle, mõtleme hiljem juurde, et ei saa seadust vastu võtta, kui sul ei ole taga finantse, kui sul taga neid skeeme, mismoodi seda asja kõike finantseeritakse, milleks seda seadust vastu võtta? Nad on öelnud, et nad nad on muutnud ainult või noh, nad on kiitnud heaks õpet õpilast puudutava osa sellest seadusest, et seda segame osa kaupa seaduse vastu. Kuigi õpilast puudutab ka see konkreetne kool ja see õpetaja, kes sealt koolist palka saada. See see argument, kuidas seda siis põhjendati, et teeme nii-öelda jupikaupa, et, et see oli haridusministrile, see, see rahastamine puudutab järgmise aasta riigieelarvet, et meil on siis aega veel veel sügisel sellega tegeleda, aga meil oli vaja enne kooliaasta algust, mis hakkab, esimene september, oli vaja mingi mõned asjad ära ära lahendada. Aga noh, see võiks tegelikult kogu see teema olla ka selline kohalike omavalitsuste valimiste eelne teemal omavalitsustes, kuidas koolikorraldus, haridussüsteem seal kohapeal on korraldatud, et et noh, seda, see debatt, ütleme, seadus selles selle muudatuse tutvustamine oleks võinud olla nende valimiste raames väga hea ja võib-olla aasta hiljem need asjad ära teha. Aga millegipärast seda tegelikult peljatakse, et, et ei taheta hakata valimiste eelkohal koha peal rääkima haridusteemadest, et et noh, tõenäoselt Londoni problemaatiline valdkond No see näitab ikka seda, et meil on ikka suuri puudujääke sellise poliitilise väitlusskulptuuriga või arutelukultuuriga. Et no mis siis tõepoolest oleks takistanud, noh, kasvõi Parlamendis no kasvõi komisjonides, kas või ma ei tea, kas või mingisugused avalikud väljasõiduistungit kuskil omavalitsustes seda asja arutada ei pea igaks asjaks kokku kutsuma rahvakogu, eks ole, ei pea ju toimuma iga sündmus eel mingisugune harta meeleavaldus. Et asjad hakkaksid liikuma, et selline poliitiline väitlemis skulptuur, mis, mis näiteks meie suures eeskujus Soomes on väga kõrgel tasemel, kus asjad ikkagi vaieldakse ennem selgeks, ennem kui minnakse sinna Eduskunna seinte vahel seda hääletama. Aga, aga miks meil see paraku paraku puudub ja siis tulevadki sellised väited, et seadus on auklik nagu šveitsi juust, siis trambib jalgu, eks ole, lollid kõik seal ja, ja nii edasi, et noh, see on nagu niisugune väga keskpärane lugu. Okei, aga ma natukene intrigeerib veel, et, et aga kui ma nüüd väidan siin, et meie, meie hariduseluks on, on järjest suuremaks piduriks kohalikud omavalitsused, kes on huvitatud kogu süsteemi enda käes hoidmisest, kuigi riik püüab siin riigigümnaasiumidega seda süsteemi murendada. Välja on toodud ka see näiteks haridus ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets on, on toonud väitluses Tallinna prantsuse lütseumi juhi Lauri Leesiga välja selle, et kui Lauri Leesi ütleb, et me, et meil on lütseumis keskmine palk 875 eurot et siis Tallinna linnale makstav summa on 1040 eurot õpetaja kohta ja, ja ja Mart Laidmets esitab siis uuesti selle küsimuse, kust see raha on siis jäänud või et miks see, miks ei jõua, see, miks ei jõua see raha ka prantsuse lütseumi õpetajateni, et et nende palk, nende keskmine palk võiks olla siis seal 1040 euro juures. Et, et see on hea küsimus, et, et kas siin kohalikud omavalitsused natukene ei, ei mängi nende rahadega või siis või siis ei tee nii, et ühel hetkel mängivad aasta lõpus head onu ja maksavad 13. palga või preemia ja siis ütlevad, et vaadake, kui hea on meie omavalitsusega, tegelikult võiks õpetaja saada sellist palka aasta läbi. Alfa sul intrigeeriv küsimus, et. Õpetajad võiksid siis küsida, et kus on nende palka? Jah, et aga noh, see viib teistpidi väga selle, selle, selle kunagi olnud süsteemi juurde, et hakkame siis ikkagi jälle kõrgemalt poolt riiklikult kõiki asju reguleerima ja maksame siis otse riigikassast öeldakse igale igale inimesele, et milleks meil siis need omavalitsused üldse vaja on, et ma arvan, et omavalitsusi on ikkagi vaja tugevdada ja neile on vaja rohkem õigusi anda, aga aga need sinu poolt õhku visatud öeldakse augud selles selles rahastamise, et kuhu see raha siis läinud on, need võiks olla nagu päris uurimise teema. Jah, aga see võikski seal nende korralike või, või põhjalike debattide käigus siis nagu välja tulla, et, et praegu on nagu on nagu ollakse nagu erinevatel barrikaadidel ühelt poolt, et on, on riik, ministeerium, teiselt poolt on omavalitsused, opositsioon võib-olla seal on põhjus ka selles suuremas omavalitsuses on on opositsioon võimul, et võib-olla siin tekib konflikt, võib-olla ongi raske leida sellist ühisosa, aga kaardistada siis need eesmärgid, need probleemid ja, ja üritada mingid lahendused leida, et, et mul on nagu praegu tundub, et see ongi hästi palju selline loosunglik, ka see kogu see seaduse ümber käiv, et et IRL-il on olnud oma loosung oma lubaduse leping valijaga, kus nad on seda haridust, et väga-väga palju rõhutanud, eks neil on see hästi oluline. Omavalitsustele keskerakonnale Tallinna linnas võimul olles on see teema oluline, aga aga sellist nagu ühiseid kokkupuutepunkte nagu ei ole, et tulebki öösel lihtsalt sõita julmalt jõuga üles oma tahtmist, et noh, see, see ei ole hea. No lähme veel mõningate punktide juurde ka, et siin on väga huvitavaid arutelusid toimunud ilma selle rahata ja, ja, ja koolikorralduslike sisuliste küsimuste üle ja praegu peaks olema seaduse lõppversioonis selline tekst sees, et gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles. Riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest. Riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui saavutatud on vähemalt 20 protsenti maksimaalsest tulemusest. Ja riigikogu liige Eiki Nestor. Sotsiaaldemokraat on esitanud küsimuse, miks koalitsioon sellise jama läbi lasi ja pigem ütleme, et see, see asi on, on üksteisega vastuolus ja, ja sellisena seda seadust ei tohiks, ei tohiks heaks. Kuidas saab mitterahuldava saamisega? Aga kuidas on sooritatud ja siis on ja siis samal ajal on rahuldav. See vist on, oli tööõnnetuse või see on niimoodi, et, et noh, nii nagu muu muus elus on, on oluline, et, et ära ära väga väsinult olulisi asjade ja juua täis peaga roolis asjade, et noh, mulle tundub, et, et see vist ma olen nii aru saanud, et see oli, oli selline, nende ööistungit Arvad, miks sa arvad, et see oli tööõnnetus või võib-olla oli see kellelgi sihilikult, et kui me vaatame, et koalitsioon peaks otsustama selle üle, milline on, milline on eelnõu lõpppilt, võib olla koalitsioonis oligi kellelgi soov seda konkreetset, sest sest konkreetselt see eksamipunkt tekitas kõige rohkem küsimusi, et võib-olla kellelgi oligi soov sellega täpselt nii käituda. Jah, see võiks küll olla, et keegi tahtis selle midagi see lõpptulemusele õnnetuseks, et, et mis siis sinna sinna sisse võib-olla tõesti kellelegi kellelegagi kurikersi suunas või või samas, kui vaadata jälle vandenõuteooriate jätkata, et, et siis kui see teema on väga palju tähelepanu saanud, kui see seadus vastu võeti, sellest on väga palju räägitud, aga võib-olla siis mõned olulisemad asjad on jäänud kuhugi tahaplaanile, võib-olla on. Üks Ma ütleks, ma ütleks teistmoodi jätta, mis vahet seal on, kas on üks või 20 punkti, kui me võtame, et maksimum on 100 punkti, siis nii üks kui 20 näitavad seda, et konkreetses aines on see, on see konkreetne inimene täiesti lootusetu, täiesti lootusetu. Või kui soovite, idioot, et ta, ta ei valda midagi, noh, ühel ühel juhul ta tuleb kohale ja tõmbab kriipsu teisel teisel puhul ta, ta ütleb midagi ja teeb midagi, aga see on täiesti lootusetu. No keegi on kuskil põhjendanud, see üks punkt näiteks on ju et see olevat nagu mõeldud nende jaoks, kes peavad lihtsalt oma koolilõpetaja najalt, neil ei olegi mingit plaani edasi õppima minna, et noh, et mis nad seal siis istuvad ja kordavad, eks ole, et et noh, et õpetad lõpetagu ära kas või ühe punktiga ja mingu ja hakaku töömeheks, eks ole. Pigem mulle tundub, et see konkreetne punkt on siiski väga perifeerne ala, sellepärast et kui me mõtleme sellele, et milline oli arusaam gümnaasiumiharidusest 20 aastat tagasi, siis 20 aastat tagasi arvati gümnaasiumiharidusest, et see on justkui nagu lapsepõlve pikendamine. Aga, aga täna on, kui me vaatame, kuidas juba põhikoolis räägitakse lastele karjäärist ja, ja kõikvõimalikest võimalustest edasi minna, õppida kas minna kohe kohe edasi kutseõppesse või või tõesti siis läbi gümnaasiumi jõuda lõpuks ülikooli, et siis ma millegipärast arvan, et siiski valdava osa gümnaasiumilõpetajatest ei arvesta mitte kunagi selle 20 punktiga, sellepärast et see ei anna neile mitte mingisugust perspektiivi tulevaseks eluks. Need on, need on erandjuhtumid ja, ja tõesti noh, riigi seisukohalt võib esitada küsimus, et kas riik peaks nii madala lävendi kehtestama selleks et Ta laseb justkui mingitel inimestel nõudmised Allawi lati alla. Et see on nüüd arutelu koht, et kas, kas ta peaks temaga veel kunagi tulevikus tegelema või, või mitte, aga, aga isegi siis, kui ta, kui ta teeb selle mitterahuldavalt, siis sellest ei juhtu mitte midagi. Tõenäoliselt see inimene arvestades Ta on juba selle aine mitterahuldavalt teinud, ta ei tulegi seda, seda uuesti uuesti seda paberit tegema või taotlema, sellepärast et Ta leiab endale teistsuguse rakenduse või kui ühel hetkel jõuab mõistus koju ja on aru saada hea haridus on oluline, siis ta läheb ja teeb selle eksami uuesti selleks, et saada oma oma soovitud õppeasutusse sisse. Et ka see võimalus on olemas, et see on ikkagi väga väikest hulka puudutav punkt. Jah, aga see tundubki, et tegelikult, kui me siin räägime, kuulan teie juttu, et selline pseudopseudoteema tegelikult, mis, mis on millegipärast nagu üles kerkinud, et noh, pigem on seal palju. Inimesed istusid öö läbi sellepärast koha peal, mis pseudoteema. Pigem on palju oluline ikkagi, palju olulisem mõeldagi selle selles suunas, et kuidas ta seda põhi põhihariduse taset tõsta ja, ja et oleks ühtlasem, ühtlasemalt tugev üle Eesti ja, ja nagu selles suunas tööd teha, et, et noh, ma olen aru saanud, et see on selle seaduseelnõu põhiseaduse eesmärk on selle reformi eesmärk, aga, aga et noh, mismoodi õnnestub, et vot, vot seda ma siin täpselt hinnata praegu ei oska, et, et kas see kuidagi aitaks. No üks huvitav nüanss veel kogu selles reformipaketis on, puudutab see see seni kehtinud põhimõtet et kas vanus on siis peamine kriteerium, mis määrab õpetaja palga ja, ja pigem nüüd tahetakse ikkagi minna minna atesteerimissüsteemilt kutsesüsteemi peale, mis mis arvestab ka ka õpetaja kvaliteeti, tema palgamäär määramisel, mitte ainult vanust ja, ja, ja noh, me me kindlasti kõik olema kokku puutunud ka oma kooliteel juhtumitega, kus kus noor milline õpetaja võib olla oluliselt oluliselt professionaalsem, kui, kui, kui vana õpetaja, kes, kes ühel hetkel on loobunud ennast täiendamas, ta lihtsalt veeretab päeva õhtusse. Aga samal ajal selle vana õpetaja palk vähemalt seni kehtinud süsteemi järgi oli oluliselt kõrgem, sest tal oli lihtsalt see see aste ja kali, kvalifikatsioon seetõttu, et ta oli koolis kauem töötanud, parem. No minu minu arvamus sellest on, on veel selline äärmuslikum, et, et, et ei peaks olema üldse mingeid selliseid astmeid piire vaid las koolijuht saab selle vastutuse, tema saab konkreetse raha ja las tema otsustab siis, kuidas kellelegi palk on. Ma tean, et see tekitab, nagu väga palju ajab, ajab paljudel õpetajatel niuksed, arvad. Või siis noh, hind on kindlasti väga palju paljusid eesti koolijuhte ka üle leidnud üldse nagu selliste probleemidega on valmis tänasel päeval silmitsi. Kas õpetajate ju selline põhimuresid või kartusi, et kui antakse direktoritele väga laialdased volitused, siis hakatakse määrama näiteks palka oma lemmikute on näo järgi, eks ole, või siis teine asi sunnitakse paremaid õpetajaid suurema koormusega tööle, eks ole. Eelik ei, ei usaldata. No aga siin istub mees, kes määrab ainult näo järgi palka. Ei, see ei ole õige, et näo järgi ikkagi mingi tähendab. Ütleme nii, et rahvusringhäälingut siiski vaadatakse inimesele otsa, enne kui, kui temaga palganumbrist räägitakse, aga teil on veelgi rohkem vabadust. Aga ütleme, et kui, kui see palgasüsteem ja see määramise põhimõtted ja need summad, mis määrab, kui see oleks avalik, siis, siis tegelikult ega koolijuht ei ole selles mõttes otsustas, vabata peab alati seda selgitama, on olemas hoolekogu, kelle eest on, on nii-öelda selgituskohuslane. On olemas vald, kes omavalitsus, kes ta tegelikult on ametisse pannud. Et, et ma millegipärast arvan, et võib-olla selline suurem vabadusjuhile, et, et see annab, annab parema tulemuse ja rahuldava rahuldama oma tulemuse, kui noh, et need hirmud on liiga suured. Samas kindlasti on juhte, kes kes ebaõnnestusid ja, ja siis siis võib-olla sellekteeruks välja ka need, need paremad koolijuhid ja kehvemad peaksid peaksid ameti maha panema. Ega seda nägude järgi tegemist on kindlasti intriig. Praegu väga-väga paljud. Elame-näeme, kas president selle seaduse välja kuulutab, aga ma tean, et on, on ootusi, et president seda ei peaks tegema, aga aga vahetame siinkohal teemat, räägime selle nädala ühest teisest kesksest teemast ja ja puudutab see loomulikult siis ka pealtkuulamist, millest meil täna juba juttu on olnud, aga, aga mitte ainult. Keskmesse on tõusnud Eesti kohtute tegevus ja seda põhjusel, et maadevahetuse protsessis on tulnud ringkonnakohtu otsus. Ja kui Tallinna linnakohus, kus mõisteti kõik kõiku Osalised Harju maakohtus Harju maakohtus vabandust, mõisteti kõik selles protsessis osalised õigeks, siis Tallinna ringkonnakohus asus kardinaalselt teistsugusele seisukohale ja mõistis kõigile karistused. Otsus on väga põhjalik, 300 lehekülge. Ja, ja otsuses on, on märkimisväärne väärne osa ka Harju maakohtu kohtuniku Valeri Lõõniku otsuse ümberlükkamises ja seal isegi loeks võib-olla siin ühe, ühe konkreetse konkreetse koha ette, kus öeldakse Valeri nõuniku otsuse kohta, nii see iseloomustab võib-olla kogu selle protsessi kõige paremini. Ja siin kirjutatakse punktist kolm-neliteist, kirjutatakse siis ringkonnakohtu otsuses. Nii. Kohus on asunud ebaõigele seisukohale jälitustegevuse ebaseaduslikkuse osas teisest kriminaalasjast jälitustoimingutega kogutud tõendite kasutamise kohta käesolevas kriminaalasjas. Selline seisukoht ei tulene seadusest ega ole kooskõlas riigikohtu senise praktikaga jälitustoimingutega kogutud teabe kasutamise suhtes teises kriminaalasjas ja tegelikkusele mittevastav on ka kohtu väide. Et selles kriminaalasjas ei olnud Toomas Annuse suhtes jälitustoimingu luba antud jälitustoimingulubadest nähtub üheselt toiminguid annuse suhtes on teostatud eeluurimiskohtuniku poolt antud kaheloa alusel ja, ja kui nüüd on selline hinnang tulnud Harju maakohtu kohtuniku otsuse kohta, siis, siis neid on lehekülgede viisi selliseid sarnaseid hinnanguid, et see on see, see tekitab küll küsimus, et kuidas Eesti kohtusüsteemis saab olla kaks kord üksteisest kardinaalselt erinevat otsust. No ausalt öeldes see otsus, mis nüüd sel nädalal tuli, oli no vähemalt minu jaoks, ma ei tea, ma ei ole eriti nagu kohtujuhtumite asjatundja, aga minu jaoks oli see suur üllatus. See oli ikka väga suur pauk, mis tulinud see, et Harju maakohtu otsus tühistati, sellepärast et ma arvan, et ikka enamik olid juba leppinud sellega, et pole midagi, Need on õiged mehed ja nii see asi asi lahenebki ja rahva seas võttis ka juba. Selline meeleolu võttis valdavalt, et võimust, et noh, selge, et suured sulid ikka sõidavad tõllas ja väikesed ainult ripuvad võllas, et selles mõttes oli see väga-väga kõva sõna, ma ütleks, et see oli vaata et selle selle suve kõige suurem pauk. Et noh, kuidas keegi kirjutas, et otsuseid mitte ainult ei päi ei pea näima õiged, vaid nad peavad ka olema õiged ja ma arvan, et see oli paljudele inimestele väga selline selline selline kosub, kosutav lahend, eriti kui arvestada seda, kui palju on olnud selliseid kohtulahendeid, mis on riivanud ju inimeste õiglustunnet. Esimesena tuleb meelde alati alati see, kuidas kõik need pronksiöö nõnda nimetatult kangelased puhta nahaga pääsed ja Euroopa Inimõiguste kohtus isegi õiguse said ja Eesti riik peab kahjusasemaks. Et selles valguses oli, oli asi asi on väga intrigeeriv ja huvitav, nii et tuleb oodata siis ringkonna vabandust. Riigikohtuotsust. Mulle meenus seda, kus otsustatakse, tehti üks foto, mis oli siin pressifotode konkursil kui oli kohtunik kliinikus, kus ta oli suurte toimikute vahel tema kabinetis, kus, mis olid ennast täielikult selline näide ühest segasest töökabinetist ja see otsus, mis nüüd välja või mis, mille temaga langetas ja kui lugeda seda teise astme otsust, siis, siis paistab, et selles kohtumõistmises on ikkagi väga palju segadust ja sellist, et noh, ma ei tea, kas siis väga palju subjektiivsust või, või võib-olla ka lohakust, mis sa ette lugesid, on tegelikult näide kohtuniku lohakas tööst esimese astme kohtuniku. Ja mina ootasin, et see otsus muudetakse ümber ja otsin just sellepärast, et et noh, ma nagu sisuliselt neid tehingut lugedes või vaadates, mis toimus, on, on nagu selgelt ikkagi kasutati ära, et, et see on seesama küsimus, et ma, ma, ma ei ole spetsialist, et hinnata, kuidas see juriidiliselt peaks olema või, või kas seal mingi tõend kehtib või mitte, aga aga lihtsalt tipp-poliitikud Layware See oli, see oli esimese astme kohtuniku praak. Okei, esimeses astmes on üks kohtunik, teises astmes on juba kolm kohtunikku ja, ja ja kolm, kolm pead on alati parem kui üks pea, aga samal ajal kus sa tead, et see seemnetesse sa ütled, et see oli esimese astme praak, aga, aga kas see oli esimese astme praak, võib-olla oli tegu teise astme prügila? Jah, seda me saame teada, kolmandast astmest aga aga seitse pealt. Aga tähendab need põhjendused või argumendid, mida, mida Lõõnik kasutus noh, need, need tundusid nagu otsitud mulle tundus sellest esimese astme kohtuotsusest või lahendist, et, et Lõõnikkoli oli oma peas teinud otsuse ära, tal oli tekkinud mingil põhjusel mingi mingi arvamus ja ta proovis siis olemasolevaid fakte tõlgendada nii, et nad oleksid temale kasulikud. Ehk et see otsus ei tulnud nende faktide põhjal, mis on selle pika uurimise käigus välja välje ilmnenud või, või selginenud. Et, et öelda nüüd kogu sellele maadevahetuse protsessile ja lugedes ka neid pealtkuulatud telefonikõnesid. Et et, et mida, et kõik oli väga korrektne, kellelegi ei tehtud mingeid eeliseid, et noh, siis seda ei saa sellist järeldust teha, et saab öelda, et kui me ütleme, et Me ei tohi neid pealt kuulata või, või et ei oleks tohtinud arvestada, et see on üks asi, aga kui ma neid loen neid vestlusi seal tuiksooga eksminister tuiksooga ja, ja, ja teiste vahel, siis sealt nähtub, et tipp-poliitikud, meie valitsuse liikmed tegelikult tantsisid ikkagi mitmete äriliidrite pilli järgi ja tegid otsuseid, mis olid nendele äriliidritele kasulikud ja, ja nad ei arvestanud. Ma tean nagu valitsuse liikmed, vaid pigem Tundub, et siis sa tahad öelda, et nende otsuste tõttu riik sai kahju ja ärimehed said kasu ja võib-olla siis said kasu ka need poliitikud ühel hetkel minnes seda teed nagu me kohtuotsustest lugesime? Jah, no kasulikud olid need ikkagi need tehingud või need otsused, et nendele ettevõtjatele Merkole nad said soodsamalt või, või paremate tingimustega kinnistuid vahetada. Seal on üks juhtum, kus tegelikult Merko Gruppi kuuluv firma tahtis põllumajandusministeeriumi kolida enda enda pinnale, kus siis tegelikult tuleb välja, kuidas tuiksoo noh, nii-öelda on, on ongi nagu pigem selle Merko paadis või selle seltskonna paadis, et üritab seda konkursi teha, nii et see tulemus oleks vastav sellele ettevõttele. Et ja see oli väga oluline, et siin on öeldud, et kas kasu või mitte, aga tol ajal, kui, kui sa said nii-öelda hea maatüki ja kui sa said asjad kiiresti liikuma ega see ei ole ainus sedasama barbus, millest või saate alguses rääkisime seal samamoodi Merko. Noh, see äristiil on olnud selline, et sa mõjutad poliitikuid ja ametnikke ja et saada nagu sellest endale tulu ja see on konkurentsieelis sellele ettevõttele, et teiste teiste arvel, et selles mõttes öelda, et nüüd, et midagi ei olnud, kõik on õige. Mehed käitusid, mehed-naised käitusid korrektselt. Ta nagu sellest esimesest otsusest võib välja lugeda, et esimese astme otsust, et noh, sellega noh, ma, ma ei saa nagu nõustuda. Nojaa, aga tuletagem ka meelde seda, et ega tegelikult ju ei suutnud ka esimene esimese astme kohus neid kahtlustusi täielikult ümber lükata. Põhiline vaidlus ja mille üle käib ja mitte see, mida tihti vaid see, kuidas jälitati, et kas jälitati seaduslikult või ebaseaduslikult, noh, see on muidugi igal pool maailmas niimoodi, et seal on väga oluline küsimus, aga, aga seda, seda tegu ennast ju ei ole niivõrd palju kahtluse alla säetud kui, kui seda, et kas jälitati seaduslikult ebaseaduslikku, eks ole, selle üle käis vaidlus, selle üle käib vaidlus ka siiamaani ja läheb ka Riigikohtusse. Nemad. Aivar pilv on seda rääkinud mitmed päevad. Muuseas, siiamaani on riigikogu menetluses üks eelnõu mis ütleb, et kui riik hageb kedagi ja see inimene saab esimeses astmes õiguse, et siis justkui riik ei tohiks enam edasi kaevata. Et, et konkreetne maadevahetuse juhtum näitab nüüd seda, et selle eelnõu võiks, võiks riigikogu menetlusest tagasi võtta, sellepärast et ükskõik millised, millised need muud kaalutlused sealjuures on ja mis seal veel on, mis puudutab jälitustegevuse täpsustamist ja nii edasi, siis võiks seda menetleda teistsuguse varjundiga, aga mitte kindlasti selle variandiga, sellepärast et antud juhul, nagu me nägime vastandlikud kohtuotsused võivad tulla ka niivõrd tundlikus asjas ja, ja, ja, ja antud juhul me peame siiski oluliseks, et Eestis oleks õiglane kohtupidamine nii ühele kui teisele poole ja seetõttu see jõudmine Riigikohtusse ka sellistel puhkudel on, on hädavajalik, nii et see, see konkreetne eelnõu võiks küll riigikogu menetlusest kaduda. Aga mis puudutab veel ühte nüanssi selle kohtuotsuse juures, siis pikka aega on arutletud selle üle, et kuidas on võimalik, et inimeste üle peetakse kohut kaheksa aastat. Ja ringkonnakohus on nüüd jõudnud seisukohale. Et et jah, protsess on olnud pikk ja, ja, ja samas süüdistatakse ka ka advokaate selles, et nad on, nad on põhjendamatult venitanud protsessiga. Ja see on nüüd selline huvitav, huvitav koht, mille üle võiks arutleda. Et ma kuulsin eile rääkimas advokaat Aivar Pilve Kuku raadio saates nädala tegija ja seal ta ta ütles küll väga selgelt, et advokaadid on kasutanud kõiki seadusest tulenevaid võimalusi oma kaitseõiguse teostamiseks. Ja kui on ja kui on nii, siis, siis on kohtul väga keeruline midagi muud aita. Nii et antud juhul tõenäoliselt kohus pani selle konkreetse nüansi sisse, selleks et tulevastes instantsides nii Riigikohtusse, kui juhul minnakse, kui, kui, kui minnakse selle protsessipoolsete reeglite väljastamisega seoses Euroopa Inimõiguste kohtusse, siis siis oleks, oleks seal üks mingi konkreetne märge, mis, mille üle võiks, võiks samamoodi arutleda, aga, aga kui Peab paika Aivar Pilve jutt, et on kasutatud kõiki seadusest tulenevaid võimalusi kaitseõiguse teostamiseks, siis, siis on väga keeruline on justkui nagu midagi vastupidi. Vastupidist väita, et see Aivar Pilve selgitus, vähemalt, mis ma eile kuulsin, oli, oli piisavalt põhjendatud, aga küsimus on ka veel selles kaheksas aastas. No pigem olgu ta kaheksa või 10 aastat, kui meil tulevad tagasi need ajad, kus tuli kokku troika ja otsus langetati ühe tunni jooksul, eks ole. Ja otsus edasikaebamisele ei kuulnud, mitte ainult edasikaebamisele kuuluvaid kuulus kohe täitmisele, eks ole, lask kuklasse. Nii et see seaduseelnõu, mida sa Laurisin, mainisid, mis Riigikogus on, et esimesest, ühest kohtuotsusest aitab, et see meenutab mulle tegema seda, seda vana aega, kui, kui nagu demokraatlikku õigusriiki. Aga jah, aga see on nagu probleem on nende kohtuasjade venimine ja, ja noh, nii palju kui ma olen erinevaid vaidlusi nagu majandusteemalisi vaidlusi, noh kas neid kajastanud või nende kohta n kommentaare kuulates siis siis noh, mulle tundub, et et see probleem võib hakata pihta, aga meie kohtunikkonnastat kohtunike tasemest. Ma tean ise, mulle on öeldud advokaatide poolt, kui on mingi majandusvaidlus, kui saab teada, kes on kohtunik, siis öeldakse kohe ära selle kohtunikuga läheb kaua. Ta on noh, temaga võtab asi kaua aega. Varuge kolm aastat ja, ja poole ja on olnud vaidlusi, kus öeldakse kohe, et läks selle kohtuniku kätte, et ta on selline kiire printsi oraalne tahab hästi kähku võtab kiiresti asja asja ära lahendada. Et, et tegelikult meil on olnud selle maadevahetuse teemaga ja meil on seal Meikari skandaaliga seal hästi palju on, on arutletud viimase aasta jooksul aastate jooksul sellest prokuratuuri tegevusest ja nii sai jälitusteema ja, ja üldse sellest prokuratuuri rollist. Aga meil nagu Eestis ei ole debateeritud tegelikult kohtu kohtu tegevuse üle, et kohus on olnud kuidagi kuskil eemal, ise on nad otsustanud, aga meil ei ole olnud sellist debatti, et kuidas seda kiirendada. Kunagi, kui Rein Lang oli justiitsminister, siis ta seda teemat natukene vedasi proovis muudatusi teha ja pole ka tegelikult olnud debatti kohtunike taseme taseme teemal või vähemalt ei paista see välja, et võib-olla saan tsunftisisene. Aga kui me vaatame praegu neid tähtaegu, mis on olnud, et neli neli aastat, eeluurimine neli aastat, kohtuprotsess võib veel minna, aasta võib olla ka vähem ja ja, ja kui vaadata nüüd, mida on Euroopa Inimõiguste kohtus öeldud, siis, siis keerukate protsesside puhul on on välja toodud, et see võib ollagi see periood, mille jooksul väga keerukad ja antud juhul on tõenäoliselt ühe Eesti kohtupraktika kõige keerulisema looga tegu. Et see on, see on, see on kõige-kõige keerulisem lugu, rääkimata siis sellest, et see on ka kõige suurem korruptsioonijuhtum, mida on uuritud ja mille kohta on kohtuotsused langetatud, et et kui siin veel paar nädalat tagasi oli veel Parbuse ja Sepa juhtum selleks, siis nüüd on see konkreetne juhtum. Jah, et see keerukus ongi võib-olla mõistetav, et, et need asjad nii pikalt venivad, aga, aga selle võrra võiks siis öelda sellised lihtsad vaidlused käia kiiremini, kui me saadet alustasime selle Ansipi Õhtulehe vaidlusega, noh ütleme aastahoidjaks ainult aasta. Et ei oleks võib-olla nii palju pidanud aega kulutama, et, et ma arvan, et see on see probleem, teine probleem on ikkagi see see kohtuotsust nii-öelda muutmise osakaal, et võiks olla ainult eesmärk, võib-olla see ka nii on, aga, aga ma, ma ei olda sellest kuulnud, et, et esimesest astmest. Et esimene aste võiks teha võimalikult hästi oma tööd, et need otsused, kas siis ei jõua enam edasi järgmistesse astmetes vaadata neid, seal ei muudeta neid seal ümber, et, et võib olla ka see oleks nagu oluline, mida mida jälgida ja mõõta. Et praegu tundub ka, et esimese astme kohtu ei olegi, kuulasin ühte intervjuudeks vist Lauri, sina tegid Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev energiat, et, et seal taga nagu viidsetega Lõõnikul ei olnud sellist ju noh, vastutuste aset kõik kaebavad edasi teise astmesse ja sealt siis vaadatakse nii-öelda uuesti asi üle, et tema võistles soleerida ja lähtuda nii, nagu nagu heaks heaks arvab. Aga et meie jutuajamine liiga tõsiseks ei läheks, siis selles samas kohtuotsusest minu meelest ka üks lõik, mis võiks minna huumoriklassikasse. See, kuidas siis kohtuotsuses põhjendatakse seda, miks Villu Reiljani reaalset vanglakaristust ei mõistetud, vaid pikaaegne tingimisi vanglakaristus. Et kuna tegemist on 60 aastase mehega, siis ei ole mõtet teda vangi saata, sest vaevalt nii vana mees enam ümber kasvab. See tõi mulle meelde muidugi ma mingil juhul ei taha võrreldanud Villu Reiljani natsi sõjakurjategijatega, aga kui saadakse kätte mingisugune üheksanda aastane taat kuskilt Simon Wiesenthali keskuse poolt, siis läheb ta kohtu ette ja reaalne vangistus on igal juhul garantii ja, ja keegi ei küsi, et üheksakümneaastane mees. Idealistide ja me siiski arvame, et rehabilitatsioon on alati võimalik ja võimalik ka ka ka selliste inimeste vool ja loomulikult siis ümberkasvamine ja muutumine, et kõik on kõik, on võimalik ükskasvatust. Mis selle maadevahetuse teemaga, et mida võib-olla võiks meelde tuletada, on see vastutuse teema, et et tegelikult need otsused ja tehti siis, kui nagu kollekt kollektiivselt valitsus valitsuse poolt ja kui see asi välja tuli, siis ma mäletan seda, kuidas teised valitsuskoalitsiooni liikmed ei tahtnud neid asju nagu hukka mõista, pigem asusid kaitsma Ta maadevahetust. Andrus Ansip, eeskätt ehk et, et ei saa olla niimoodi, et kui luuakse selline korruptiivne süsteem ja seda, seda ära kasutatakse, need asjad nagu välja tulevad. Et, et siis ei saa nagu teised nii-öelda asjaosalised olla, kui kuldid rukkis vait ja, ja nosida vaikselt edasi, et et, et see nagu puhastumine ja vastutuse võtmine peaks toimuma palju kiiremini. Et me ei pea nende hinnangute andmisele ootama ära neid kohtulahendeid. Neile parandas, algab muuseas patukahetsusest, nii et kõigepealt tuleb pattu kahetseda, siis tuleb meeleparandused. Kui seda pole olnud, siis ei usu ka meelepärane. Swing võib muidugi mälu alt vedada, aga kas mitte kogu selle süsteemi alusepanija ei olnud Reformierakonna Eiki kraanikuid oli keskkonnaminister. Ekspress. Jah, täpselt, et see loodi, need seadused, siis. Nii, aga meil on viis minutit aega, üks väga huvitav teema tahab arutamist ja, ja ma, ma mõtlesin, et, et kas me räägime statistikast, aga hoopis võiks Ta püüdlustest rääkida sellepärast et see, mis puudutab poliitilist kultuuri, debatti pidamist ja nii edasi, meil on Soomest jätkuvalt õppida ja, ja Soome presidendi suveresidentsis, mis asub siis naatoris, jah, kutsutakse kulda, randaksed seal muuseas, kuskohas on, on ka muumimaa, et vahepeal siin visati isegi nalja, et et naantalis on kaks Muumimaal. Neid enam nüüd enam ei ole, aga seal on toimunud väga huvitav arutelu. Kohal on olnud väga paljud soome olulised arvamusliidreid ja loomulikult siis ka valitsuse liikmed Jaan, arutatud Soome välispoliitika üle, aga, aga ühel kesksel kohal on olnud ka see, et kas kas liituda NATO-ga ja või mitte pressikohale ei lasknud seetõttu diskussioon oli, oli, oli oluliselt elavam ja öeldi üsna otse välja, mida arvatakse, aga samal ajal kokkuvõte lubati siiski avalikkuse ette ja ma peaks ütlema, et see, millest kirjutab Soome Yleisradio välistoimetaja Jarmo mägela, et see, see võiks olla nii mõneski küsimuses arutelude poole pealt ka eeskujuks meile. No on ammu öeldud, tegelikult Soome on igas mõttes ju nato kõlbulik riiklik ja sisuliselt ta väga paljude operatsioonidega ongi juba NATO-s, aga aga paraku on Soome rahva selline meelsus selline, et mis on läbi aastakümnete olnud, et mitte mingisugust NATO liikmelisust, kuigi väga paljud sellised mõttehiiglased nagu kadunud Max Jakobson näiteks on Soome astumine NATOsse oleks hädavajalik ja seda on rõhutanud ka kogumuse siis Koonderakonna juhtivad tegelased, praegune peaminister Niinistu ja hiljuti siin käinud peaminister, president Niinistu ja siin käinud peaminister Katainen, aga aga paraku on niimoodi, et hoolimata sellest, et maailm, maailm muutub ja nato võiks olla see meie jaoks oleks see väga oluline, kui Soomalik sõnatuseks on soomlased ikka jäärapäiselt seda meelt, et kui ikka rüsse tuleb, küll siis ikka omad omad tankid. Ja siis sõdurid, kes suuskadel Laan panevad kümned asja korda, ajab. Jah, siin on muidugi huvitav see, et kui me vaatame, milline on on Soome erakondade seisukoht, siis, siis kui pikka aega kõige populaarsem olnud kogemus oli, oli, oli mõõdukalt nato-meelne, aga mitte kunagi mitte kunagi laus toetav, siis siis nüüd on, nüüd on märgata, et pärast seda, kui Soome keskustan uuesti Soome kõige populaarsemaks parteiks arvamusküsitluste põhjal tõusnud, et kogemus on ka natukene vähemalt NATO-suunalist retoorikat tagasi võtnud, aga samal ajal seda ei ole kindlasti teinud. Värske president, kes on väga jõuliselt väljendanud oma oma nato sõbralikkust või natomeelsust, et et see hakkab kindlasti kogu selles debatis silma. Küsimus on nüüd selles, et kui palju president suudab neid protsesse suunata. Ma tahaks lõpetuseks öelda seda, et vaata, öeldakse, on selline kuldne lause, et riik, kes ei taha toita oma sõdureid, hakkab varsti toitma võõraid sõdureid ja selle Soome ja NATO debatiga on samamoodi, et kui ei taheta NATOsse minna, siis on olemas üks riik, kes on valmis võtma soome oma rüppe ja Venemaa on korduvalt teinud avaldusi, et soomlased võiks osta vene relvi, võiks üldse Venemaaga tihedamat sõjalist koostööd teha, nii et sisuliselt on see see nagu väga-väga suur ohumärk, minu meelest peaks olema. Meenutame, et Soomel on kaitsevägi, mis ühildub üks-ühele kõikide NATO standard apsoluutselt. Mul on hea näide, kuidas võiks tegelikult debatte teha, mis, mis oma president, seal korraldus, et, et et võib-olla see võiks olla selline õppekoht meile, et mis mina sellest arvamusartiklist välja lugesin, et kutsuda kokku erinevad osapooled, öelda, et räägime vabalt, ärge. Rifi kohale kutsujatena valmis ühe hea põhiseadusega aga põhikooli- ja gümnaasiumi. Aperaskas olulistel teemadel see infoained debatti punktid jõuavad avalikkusesse. Me kahjuks ei jõudnud rääkida kogu Venemaa patriarhi Kirilli Eesti visiidist, ma ütleks ainult lõpetuseks selle kohta, et seda võiks vaadata ka ka ühes huvitavas kontekstis, nimelt et varsti tuleb Eestisse visiidile Konstantinoopoli oikumeeniline. Jah, aga sellest vikerraadio juba järgmistes saadetes. Täna olid rahvateenrite stuudios Peeter Kaldre, Aivar Hundimägi, Lauri Hussar ja meie soovime teile ilusat võidupüha ja veel ilusamat jaanipäeva.