Tallinn on vikerraadio, siin rahvateenrite stuudio ja täna kaheksanda juunil on rahvateenrite laua taga kohad sisse võtnud Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juht Külli-Riin Tigasson Postimehe uuriva toimetuse reporter Mikk Salu ja Lauri Hussar viker raadiost ja Pole vist vaja väga mõistatada, millest me tänases saates räägime. Loomulikult räägime Reformierakonna sisevalimiste ümber lahvatanud skandaalist. See on olnud läbi terve nädala keskne teema. Ja puudutab see siis loomulikult massiliste võltsimist kahe nädala eest toimunud Reformierakonna juhatuse valimistel. Tänaseks on europarlamendi saadik Kristiina Ojuland erakonnast välja visatud, kuna teda seostatakse häälte võltsimiskäsu andmisega Lääne-Virumaa arendusjuhile. Taimi samblikule. Samblikke on oma teo üles tunnistanud ja erakonnast ka ise välja astunud, aga sellega asi ei ole veel piirdunud. Mäepiirkonna arendusjuhid Võrumaa ja Viljandimaa arendusjuhid on tunnistanud samuti häälte võltsimise ülesse ja Reformierakonna komisjon on tuvastanud siis Viljandimaal neli ja Võrumaal kaheksa häälte võltsimisjuhtumeid ja nüüd on tekkinud siis justkui nagu kaks suunda, millest räägitakse. Ühelt poolt räägitakse. Nendest juhtumitest, mis justkui on seotud Kristiina Ojulandiga ja teiselt poolt on, on, on õhus siiski ka versioon. Et see kogu see süsteem on laiem ja on seotud läbi arendusjuhtide häältega manipuleerimiseks. Praegu siis on õunad kaks versiooni. Reformierakonna juhatus tus aukohtu otsusel on võtnud vähemalt Kristiina Ojulandi osas aga selge hoiaku, et Kristiina Ojuland oli nende massilise massiliste 39 hääle võltsimisjuhtumi taga. Külli rindavate seda protsessi väga põhjalikult jälginud ja miks sa oled kirjutanud sellel nädalal, mitu lugu ja üks kõige värvikamalt lugusid oli, oli Sorry Kristiina, kus sa, kus sa kirjutasid, et sa Kristiina Ojulandi väiteid ei usu, miks? Nädala alguses ja ka eelmise nädala lõpus ma ma olin nagu kahevahel. Aga nädala esimeses pooles tõepoolest. Kui oli aega rohkem seedida, siis see Kristiina Ojulandi versioon mulle tundub üha vähem tõenäoline tundub praegu mulle vähem tõenäoline. Lõppkokkuvõttes nendest kolmest nagu petmis juhtusid juhtumist, eks ole. Lääne-Virumaal, Viljandis ja Võrus, eile tuli see nagu võru case välja, et noh, vähemalt Reformierakonna kontori väitel on see, eks ole, sellesama Lääne-Virumaa nagu asjana pikendused seal samamoodi Ojulandiga seotud, et Viljandi on eraldi juhtum. Et lihtsalt see tundub mulle kõige loogilisem, kõige lihtsam. Mul on mul on raske ette kujutada seda, et miks peaks näiteks Reformierakonna peakontor, Andrus Ansib kuidagi sellist komplitseeritud pikka skeemi kuidagi välja mõtlema. Et tõenäoliselt oleksin palju lihtsam, kuna me kõik need hääled tulevad niikuinii peakontorisse kokku, et kui tahaksid võltsida nad ei pea kuskil maakondades kedagi kaasa, mõned võivad teha seda kohapeal. Pealegi. Erakonna juhtidel on alati täiesti selliseid legaalseid võtteid, kuidas mingeid inimesi erakonnas edutada, kedagi tagasi hoida. Noh, ma ei tea, näiteks andes ühtedele ruumi kusagil erakonna siselistides või pannes ühed inimesed erakonna ajakirjade esikaantele, nad võivad nagu tõsta ühtesid inimesi mingitele nähtava nähtavamatele positsioonidele ja teisi nagu kuhugi, nagu allapoole suunata. Sellist riskantset ja keerulist võltsimisskeemi vaid ma lihtsalt ei näe, et mis see vajadus peaks olema. No ma ei tea, minule tundub, et, et, et need juhtumid nii palju või vähe, nagu neid seni on avalikkuse ette kerkinud ikkagi viidavad mingisugusele laiemale nagu organisatsiooni kultuurile. Et kui öeldakse, et antakse käsk, siis teen seda, oma peaga ei mõtle, meenutame, kui eelmine aasta kerkis esile, kas nii-öelda see Silver Meikari tõstatatud juhtum, et ikkagi viitab mingisugusele organisatsioonikultuurile ja ma läheks võib-olla natuke veel ajas tagasi, et et tegelikult kõige esimesena juhtis sellele tähelepanu, et kahe erakonna liikmete seas on hakanud nii-öelda tooni andma viimasel ajal nagu väga vanad inimesed, aga verinoored, inimesed oli see, Päevalehes kirjutasid Kaarel Tarand ja Rein Sikk sellest, et kaared, erand on mu hea endine kolleeg, ta rääkis, et ta hakkas vaatama, et mis toimub ehkki Reformierakond ja Keskerakond on selliste skandaalide keskmes seal liikmeskonna arv pidevalt kasvab, et ta ütles, et see on nagu vähkkasvaja on hakanud vohama ja siis ta hakkas uurima, et kes need inimesed on, kes sinna liikmeks võetud ja selgus, et kuidagi silmatorkavalt palju oli siis nii-öelda 80 pluss inimesi ja ka väga noori inimesi. Ja, ja siis Rein Sikk hakkas neid inimesi läbi helistama eakaid ja tuli välja, et mitmendat nendest tehakse ratast. Ei olnud arugi saanud, et nad on astunud erakonda ja nagu hiljem siin Eesti Ekspress on kirjutanud, et need olid tõesti täiesti uskumatut võtet, millega inimesi siis saadi erakonda, et silmaarsti juurde on järjekord pikk vana inimene ja siis läheb Reformierakonna silma bussi. Sellised halva nägemisega vanainimesed ei saa aru, kuhu nad alla kirjutavad ja sisenenud. Aga partei liikmed. Ma ise kirjutasin, ma ise kirjutasin ühes samasugust juhtumit, see läheb 80 pluss, et seal on niisugune 60 aastane naisterahvas, kes oli kusagil kaubanduskeskuses noh, võetud erakonna liikmeks, seda hiljem noh, ütleme niimoodi, et täpselt samamoodi nagu ta ütles, et mul oli kiire, mulle midagi räägiti, mingit paberit torgati nina alla, mul olid mõtted mujal? Jah, et Reformierakond ja Keskerakond on teinud selliseid massi nagu värbamise kampaaniaid. Et ma ei saa aru, miks peaks üks erakond nagu võtma liikmeks inimesteni, kes ei, nagu ei saa aru, kuhu ta astub, miks ta astub, mis on tema nagu maailmavaade, kas see läheb kokku seal Teiga, see näitab ikkagi, viitab sellele, et neid inimesi kasutatakse lihtsalt ära nagu mingisuguste kehadena. Ja noh, alguses kui see, kui Päevaleht sellele tähelepanu pööras, siis heideti õhku nagu küsimus. Et, et kas võib olla, äkki kasutatakse neid eakaid nii-öelda sularaha muuladena sa võid kirjutada? Võiksin kirjutada järele, et see inimene on nagu annetanud, aga me ei tea, kui hakata neid inimesi läbi helistama, võtma ette need annetused ja hakata läbi helistama, kes teab, mis, tuleb välja. Et samamoodi Eesti Ekspress tegi tõesti nagu geniaalselt väga tänuväärt, väga olulist tööd, et siis avastas, et seal on, et need eakate hääli on, on, on võltsitud, et me ei tea, mis seal nagu veel võib välja tulla. Ja see, see viitab niisugusele nagu laiemale mentaliteedi, need ei ole mingisugused üksikuid isoleeritud juhtumid, et see näitab, et et antud parteis ja võib-olla ka mõned midagi mäda Mida see näitab peale selle, et nad, et nad värbavad massiliselt liikmeid ja kui nad värbavad massiliselt liikmed, siis nende hulgast tuleb alati ka selliseid täiesti juhuslikke inimesi. Nad ise toovad alati positiivsete näidetena ja need on reaalsed näited nendest samadest kaubanduskeskustest leitud kohalike omavalitsuse valimiste kandidaate, et sealt on juba nagu mingi piirkonna juhid, nagu välja kasvanud. Ja väga-väga tore, et ma üldse ei välista, et sealt leitakse ka väga väga nagu häid häid liikmeid, kes jagavad seda maailmavaadet ja nii edasi. Aga see, kui võetakse liikmeks nega inimesi, kelle puhul ei saa nagu kes ise ei saa arugi, kuhu nad nagu alla kirjutavad. Minu arust see on nagu väga veider, aitäh nüüd nii-öelda poliitika teooriast, et Mistan partei partei peaks olema ideaalis nagu organisatsioon, mis koondab ühte maailmavaadet esindava esindavaid inimesi ja seda peab alguse saama nii-öelda nagu rohujuure tasandilt teoorias. Ideaalis. Aga kui sa hakkad niimoodi ülevalt alla nagu manipuleerima ja võtad sinna liikmeteks inimesi, kes ei saa aru, kuhu nad astuvad, kellele, kes on nii-öelda on valitud spetsiaalselt ka sihtrühm, kellel on halb silmanägemine ja nad ei saa aru, kuhu nad alla kirjutavad. Mis nagu alt üles organisatsioonist. Külli-Riin merkantiilne maailmavaadet ongi kõige parem propageerida kaubanduskeskuses, et see ongi see koht, kus juhtub. Ma pigem ütlen, et lihtsalt selliste parteide nagu massistumisega on selliseid juhtumeid tulevad kaasa, tulevad igal pool kaasas, ega see ei ole ainult Eestis, Rootsist või Ameerika Ühendriikides on täpselt samamoodi, inimesed on mingites parteis ja nad isegi ei tea seda. Kui noh, meie erakonnad ei ole enam selliseid 200 või 300 liikmega või 2000, kui nad kasvavadki väga suureks, siis sinna siin satub nagu väga palju nagu väga kirjut seltskonda ja siis Ma olen sinuga ühes mõttes nõus, et, et meie erakonnad on, ma ei õigusta. Meie erakonnad ongi õppinud Lääne demokraatiat delt ja sealsetest sealsetelt kogemustelt, nad on püüdnud üle võtta võtteid ja üsna üsna tihti ka need kampaaniavõtted kuni loosungiteni välja on üsna selgelt kopeeritud kas siis Saksamaa või Ameerika või, või ka Inglismaa, Inglismaa erakondadelt, et see see teistelt ülevõtmine ja ja uhkusega kopeerimine, et see ei ole Eesti erakondadele üldse võõras. Ja nõus, et ma tegelikult ärega teoorias mitte midagi halba selles, kui erakond teeb, paneb kuskile linnaväljakule püsti telgi, räägitakse inimestega, mis nende probleemid jagatakse. Voldikuid tutvustatakse enda maailmavaadet, see on väga kena ja seda võid teha. Aga inimesed ei käi enam linnaväljakul, käivad kaubanduskeskused. Teha ka kaubanduskeskuses minugi poolest, aga kui selle tulemusel juhtub nii, et miskipärast korraga nagu parteiga liitub kuidagi kummaliselt palju nagu teatud vanuses inimesi, kes ei saa aru mida nad on teinud ja kelle häältega hiljem manipuleeritakse, siis see enam nagu ei ole fain, et see, see ei jäta head muljet ja ma arvan, et ma ei ole ka kindel, et see on tingimata öelda kuskilt ülevalt alla nagu koordineeritud, et võtame nüüd eakaid liikmeteks ja nii edasi, et et see võib olla lihtsalt tihtipeale sellised asjad juhtuvad sellest, et tal on mingid noored värbajad, kes tahavad nagu plusspunkte koguda, kes tahavad silma paista, postidele meeldida ja kestis nagu üritavad nagu võimalikult tõhusalt tõhusalt oma tööd teha. Uusi liikmeid. Pensionäri häältele mängimine on siiski olnud Reformierakonna strateegia juba päris palju aastaid ette. Pensionid olid näiteks vist ainuke asi, mida kriisi ajal langetatud, et see on olnud neil sihuke teadlik valik sellesse demograafilisse sihtrühma laieneda. Aga ma ei tahaks panna, mina arvan, et ei ole õige panna nagu neid asju nagu kahte erinevat asja ühte kategooriasse. Üks on sellised vaieldavad värbamiskampaaniat, kus on plusse ja miinuseid. Teine asi on ikkagi nagu otsene petmine, võltsimine, no need ei ole nagu minu jaoks, need ei ole mitte nagu üheski nagu võtmes, nagu sarnased eksimused. No ma ei tea, ütleme, ma tõmbaks nagu paralleeli võib-olla ikka ajakirjaniku tööga. Et kui ajakirjanik, kui sina ajakirjanikuna räägid inimestega teed lugu, siis ma arvan, et kui sa näed, et tegemist on nagu kogenematu allikaga, et sa selgitad Talle, kuidas tema sõnu kasutad, miks sa temaga räägid ja nii edasi, mitte niimoodi, et pahaaimamatu inimene ei saagi aru, et mis on juhtunud ja korraga on tema nimi ja kõik nagu avalikkuses lehes. Et, et see on nagu ajakirjandusorganisatsiooni kultuur, see on hea tava. Ja ma arvan, kui me tõmbame Ja ometi poliitika, ma juhin tähelepanupoliitika, hea tava on see, et häältega ei manipuleerita hääl, hääli ei peteta välja ja, ja hääled on poliitikas kõige suurem kapital, ehk siis kui häältega minnakse petma, siis minnakse kogu poliitilise süsteemi usaldusväärsust petma. Ja kui me nüüd räägime sellest konkreetsest juhtumist, siis mina väidan, et see on kordades hullem, kui Silver, Keit meeldis taon juhtumina, hullem, see, kuidas erakond reageeris, kindlasti ei kannata võrdlust silver kleidiga, sest Silver kleidi puhul reageeris erakond oluliselt teistmoodi. Ja praegu Reformierakond tegeleb selle küsimusega, et antud juhul noh, selles küsimuses kindlasti Reformierakonda tasub tunnustada. Aga see konkreetne juhtum, räägime poliitika usaldusväärsusest läbi paistusest, aususest ja nii edasi on kordades hullem kui Silver kleidi juhtum, mis, mis viitas kahtlase raha olemasolule ja maksmisele, aga, aga me ei tea, mis selle rahaga kaasnes, kes selle taga oli ja nii edasi. See praegune konkreetne juhtum on, on palju hullem, sest see kõigutab poliitika usaldusväärsust kordades rohkem. Ma tuleksin muidugi selle ajakirjanduse võrdlus juurde tagasi, mis on minu arvates väga halb võrdlus, sest. Me oleme pidevalt nii Postimees või Päevalehes massiliselt, peame tegema tegelema kaebustega, kus inimesed ütlevad, et et neist on valesti aru saadud, et kontekstist välja rebitud, et ajakirjanikele täpselt selgitanud. Osadel juhtudel on neil inimestel õigus, osadel juhtudel on ajakirjanikel õigus. Ja, ja need ongi tihti pealseid vaieldavad juhtumid. Hoopis teine asi on see, kui ajakirjanik näiteks mõtleb oma allika välja või mõtleb oma loo välja, need on, need ei ole nagu võrreldavad kategooriad ja ma arvan, ka reformikonna puhul ei ole need võrreldavad asjad. Üks naturaalne petmine, teine on selline, mingisuguseid vaieldavad värbamistaktikad või, või. Lohakalt üles ehitatud mingi e-hääletamise süsteem või, või ei ole nagu pikalt ette mõeldud. Et need need asjad ei ole, need ei ole nagu minu jaoks mingilgi mõttel, nagu ühel pulgal. Et miks ma selle näite tõin, oli lihtsalt see, et et näidata Ta et ikkagi meediast nagu organisatsiooni kultuur, kirjutamata reeglid on väga olulised meie töös ja me ikkagi püüdleme selle poole, et eriti nagu kogenematud allikad nad saaksite aru, et mis kontekstis nad räägivad, miks, kellega, kuidas nende sõnu kasutada, näiteks siis ma arvan, et seda teevad nagu kõik ajakirjanikud, et see on nagu meie organisatsiooni kultuur, see ei ole kuskil nagu nagu kirjas otsesõnu ja, ja ma arvan, et, et, et see, kui kui Reformierakond kasutab nagu selliseid taktikaid, millest me oleme rääkinud, see näitab, et sealne organisatsiooni kultuur on lihtsalt nagu väga mäda. Sorry Alar Tamming, Tavidi juht, postitasin paar päeva tagasi oma Facebooki kontole ühe vastuse, mille ta oli saatnud Päevalehe ajakirjanikule ja pani selle siis sinna võrdlus kõrvale, mis oli nagu tegelikult ajakirjanik Evans oli nagu öö ja päev, et noh see ei ole süüdistus, päevalehed, ma tean, et Postimees igal pool, see on. Et noh Et meil ei ole vaja nagu ennast nagu sättida, nagu kogu aeg kuidagi kuidagi moraalselt nagu teistest, nagu aga tuleme nüüd konkreetse, jõutame juurde tagasi, et. Et jah, ma olen nõus, et ärme lähme nagu hakkame nüüd meedia teemal vaidlema, aga ma lihtsalt tõin selle näite selleks, et mitte, et sa mõtleksid natuke sellisele sõnale nagu organisatsiooni kultuur. Et kuna see on ikkagi praegu Reformierakonna puhul nagu väga kõne Me tuleme selle organisatsiooniga kultuuri juurde tagasi. Kristiina Ojulandi teemat üleüldse lõpetanud, sellepärast et kui vaadata Kristiina Ojulandi väljaütlemisi, siis Kristiina Ojuland on öelnud, et tal oli plaan kandideerida erakonna esimeheks, tõsi väga palju inimesi ei ole just seda, seda plaani kuulnud. Vist Kallas oli üks inimene, kes ütles, et, et mingis perspektiivis võiks ju kaaluda Ojuland erakonna esimehena. Siis ta ta rääkis sellest, miks ta maksis ära 39 inimese eest liikmemaksu, et see oli taimi sambliku poolt vihjatuna, et, et need inimesed saaksid ikkagi hääletada. Piirkonnas oleks rohkem hääletajaid, see oli Kristiina Ojulandi. Ojulandi selgitas ja Kristiina Ojulandil oli, oli neid, neid erinevaid versioone. Kogu sellest teemast veel aga aga, aga, aga tuli ka välja see, et ta oli siis need inimesed, kelle eest ta oli. Ta oli raha maksnud, läbi helistanud ja nendele veel veel rääkinud hääletamisest ja küsinud ka seda, kas kas need inimesed teda toetavad ja nii edasi, et, et siin on nüüd mitmeid küsimusi ja Kristiina Ojuland ütleb ka seda et arendusjuhid on need, kes tegelesid häälte võltsimisega Keskkontori ülesandele, tema ei ole sellest kuidagi teadlik olnud ja kogu see kogu see skandaal on, on sellepärast püsti pandud, et temast lahti saada. No see on täiesti nagu naeruväärne väide, kuna nagu ma eespool viitasin, et asi sai alguse mitte sellest, et keegi oleks kuskile midagi lekitanud vaid ajakirjanikud lihtsalt analüüsisid andmeid ja märkasid Aga ma küsin siis teistmoodi, et aga miks Kristiina Ojuland pidi seda tegema tal tal, kui me vaatame häälte arvu, tal oli ju piisavalt selleks, et saada juhatuse liikmed. No ta pidi veel manipuleerima seal ütleme seal nelja 50 häälega, üle-eelmine. Kord näiteks jäide juhatuse valimistel nii-öelda joone alla napilt, et see oli siis 2009 2011 ei kandideeri ta üldse, nüüd ta kandideeris uuesti, et noh, kust mina tean. Mingis mõttes võib ju öelda, et tema selline poliitiline karjäär on ikkagi Reformierakond konnas läinud allamäge, tema nagu tipp oli kusagil 10 aastat tagasi natuke rohkem, kui ta oli minister, kui ta oli ka aseesimees, sealt edasi. Nojah, kui sa mainisid aseesimehe kohta, siis on üsna tõenäoline, et ta võis üritada ka saada esimeseks kolme hulka selleks, et saada uuesti erakonna aseesi. No tegelikult on ju see, et ega keegi ei tea enne nagu valimised, kui palju hääli ma saan, et kui ta eelmine kord nagu napilt nagu välja ja ainult, et noh, siis võideldakse ka võib-olla iga hääle pärast. No ma arvan ka, et ega siis neid nagu mööda külgi maha ei jookse ja kui, nagu on tunne, et see on niisugune organisatsioon, kus niimoodi nagu võib käituda et siis võib seda ka nagu inimlikult mõista. Mina küll ei mõista, nagu inimlikult petmista. Mina ka ei mõista, aga ma mõtlen, et kui inimese noh, nii-öelda organisatsioonis ongi sellised normid ja väärtused Aga väga palju on nagu norme väärtused, nagu bet on reformierakonnas nagu võltsida. Ma ei ole päris seda öelnud, aga kui me meenutame tegevust näiteks silver, geid ja siis see nagu ei, ei viita niisugusele noh, nagu väga sirgjoonelisele ja ja niisugusele usaldust ära Reformierakonnas on, ma ei tea, 13000 liiget ja ajajooks aegade jooksul on ilmselt ka juhatusest kümneid erinevaid inimesi läbi käinud, et kui 90 protsenti nagu ei peta siis nagu öelda nüüd, et õigustada selle ühe nagu petja või tema nagu kaaslaste, nagu petmist sellega, et see ongi nagu selline meie organisatsiooni kultuur on massiline petmine. Kõlab nagu kuidagi kummaline. Ja noh, tegelikult selle skandaali ajal on nii hull ka väga raske nagu aru saada, et nagu nende arendusjuhtide tegevus, et siis nagu nagu ma aru saan, siis maksumaksja rahast põhimõtteliselt maksumaksja rahastab erakondi siis peetakse üleval nagu igas maakonnas erakonna isikliku nagu arendusjuhti samal ajal, kui me räägime nagu teistest avalikest funktsioonidest kuhu ka võib-olla on vaja nagu riigi raha eest, siis see on nagu hoitakse kokku on ilmselge alamehitatus, et minu arvates nagu see konkreede skandaale ei heida nagu pilku mitte üksnes nagu teatud suurte parteide sisemistele, nagu väärtussüsteemide lähevad ikkagi ka sellele, et ilmselgelt nagu erakonnad on hetkel ülerahast. Ja noh, selle praeguse skandaali ajal ma olen nõus ka ühe hea kolleegiga, kes ütles, et et sisuliselt me võiksime sellel nädala või noh, viimaste päevade eest mitte palka maksta teatud reformierakondlikule valitsusliikmetele, kuna nad ei ole tegelikult nagu ajanud sel nädalal avalike asjade riigi asju, mille eest maksumaksjad neile maksavad, need, vaid nad on tegelenud oma mingisuguse Partei sisemiste asjade susserdamise õigustamisega, aja ja seletuste leidmisega, et nad ei ole ajanud nagu eesti asja, vaid ainult oma partei asju. Sellel nädalal. Põhimõtteliselt, et kui nad oleks selle asja kalevi alla panud, poleks mitte ühtegi kommentaari jaganud, poleks sellega tegelenud ja teinud oma tööd, et siis me oleksime nagu rahul. Tea, et kui mingi erakond nagu keerab käki kokku, ütleme otsa ja siis hiljem seda siis ministrid oma tööajast nagu nagu klapivad, siis see ei ole nagu otseselt nagu riigi asi, see on selle erakonna enda enda asi. Aga nüüd see kahju, et nende praeguste skandaalide ajal on kui me, kui me ka meedias räägime poliitikast, me ei räägi enam nagu poliitikas, sisuliselt me ei räägi enam suurtest asjadest, me tegeleme niisuguste noh, oleme sunnitud tegelema selliste väikeste armetut inetut lugudega, et sellest on kahju. Seda küll, aga noh, mis teha. Minister ei ole selline ametnik, see on poliitiline positsioon, et need teevad alati nagu kahte asja korraga teevad poliitikat, Nad teevad erakonna poliitikat ja nad juhivad riiki, et see on, see on igal pool, see ongi demokraatia seal, niimoodi teistes riikides. No ütleme niimoodi, et kui see on erakonnas ei vohaks nagu seda tüüpi seda tüüpi eksimused, mis on nüüd päevavalgele tulnud, ehk siis oleks parem organisatsiooni kultuur. Et sel juhul oleks kindlasti härra peaminister ja teised valitsuse liikmed saanud rohkem keskenduda oma põhi. No sellest organisatsiooni kultuurist, Mikola natuke liiga Mik täna Postimehes kirjutab ka sellest organisatsiooni kultuurist ja me oleme sellest päris palju rääkinud. Ma Ta arendas juhtide poole pealt, tooks välja ühe ühe nüansi, mis, mis on hakanud silma siin erinevates ütlustes ja, ja, ja see muster on, on nende kolme arendusjuhi puhul olnud pisut sarnane, et nende arendusjuhtide vahel eksisteerib justkui selline võistlusmoment. Et kuivõrd aktiivne osalus oli konkreetses piirkonnas ja kui me vaatame siin kas või ka seda, Viljandimaa arendusjuhi selgitas, siis ta püüdis selgitada teda ja põhjendada oma teguviisi nelja hääle vähemalt siis nelja hääle välja petmisel või, või, või petmise teel vormistamisel, et et ta ütles, et et me tahtsime ise ka tublid olla ja üritasime oma maakonna inimesi hääletama saada, aga nähes, et see ei õnnestu püüdsin nii oma tööd kiiremini teha ja see oli minu viga ja mul on väga kahju, et, et nüüd on küsimus selles, et kas, kas siin oli veel mingeid tegureid, mis mõjutasid sarnaselt käituma või oli siis tegu piirkondliku koordinaatori arendusjuhi agarusega, millest ühel hetkel Saioga No üks üks asi on muidugi lihtsalt ikkagi see hääletamissüsteemis oli auk põhimõtteliselt, et et kui oleks näiteks ainult puhtalt ID-kaardi põhine hääletamine, siis seda tüüpi pettused ei oleks saanud toimuda. Nojah, aga kuidas üldse erakond sellise sellise hääletussüsteemi peale tuli, et see on, see on minu arvates kummaline, et ühelt poolt ta usaldas, ta usaldas inimesi, ütleme niimoodi, aga, aga antud juhul kui me vaatame, mis toimus, intranetis hääletamine oma isiklike koodidega, see niuke allub. Et ma arvan, et nii Postimehele kui Päevalehel teil on olemas intraneti, kus võivad olla täpselt samasugused gallupid üleval, meil rahvusringhäälingus vähemalt on. Et see on see, mida tehti, see on gallup. Seal seal oli, seal oli minimaalne turvalisus tagatud samamoodi Facebooki teel on asi natukene turvalisem, sellepärast et inimene ikkagi reeglina oma konto paroole kellelegi teisele ei anna ja vanematel inimestel reeglina Facebooki ele, kui neil see Facebook on, siis on see väga kummaline. Aga, aga see on selline gallupi ja Facebooki teel hääletamine, et kuidas üldse nagu sellise lahenduse peale tuldi, et see on minu hinnangul nagu kummaline. See on tegelikult seesama asi, millest ma olen natuke rääkinud, et need, et Reformierakond näiteks Keskerakond, aga tegelikult ka kõik ülejäänud erakonnad ei ole enam sellised väikesed sõprusklubid, kus kõik igaüks kõiki tunnevad, aga nad ei ole just nagu enam aru saanud, et nad on kasvanud nagu massiliseks kus on igasuguseid inimesi ja siis tehakse mingi selline lõtva hääletamissüsteem. Jah, nad võivad öelda ilmselt niimoodi paljud mõtlevadki, et noh, me oleme ju nagu me oleme omad kõik omavahel, et me ei peta 11, et me oleme selline sõprade ring, nad ei ole enam seda. Ja tõepoolest nii nad teevadki siis ümber, et edaspidi saabki ainult ID-kaardi ja mobiiliideega. Et vähemalt selline konkreetne nagu petmise viis enam ei saa tulevikus toimida. Aga, aga no aga jälle noh, minu jaoks ei ole nagu see ei ole sama kategooria eksimus kui nagu otsene petmine. Seda võib öelda, et, et see on halvasti läbi mõeldud juhtimine, see on halvasti läbi mõeldud mingisugune sisemine organisatsiooni kultuur, aga aga kas ei ole otsene petmine? Üks huvitav nüanss kogu selles loos on veel, et, et kui Kristiina Ojuland visati erakonnast välja siis maavanem Einar Vallbaum keda seostati siis 2011. aasta sündmustega, jäi erakonda edasi. Ja, ja seda põhjusel, et taimi sambliku ka seoses oli oli, oli temal ainult sõna sõna vastu olukord ja seetõttu ei olnud see piisav, et Valbaumi Valbumisi tõestada. Kuigi kahe ka 2011. aasta juhatuse valimistel tuvastati täpselt sarnaselt Ma ma olen aru saanud, et ega see seal see otsus nagu Vallbaum jätta sisse, et, et see ei olnudki nagu 100 protsenti kindel, et see oli sihuke fifty-fifty, et seal olid, need, vist said kaalukaks nagu sellised nüansid, et ta oli just astunud enne 2011. aasta valimisi erakondade, siis arvati, et see ei ole nagu väga usutav, et tema suudaks nagu niimoodi värske liikmena kohe organiseerida sellise suure petmise. Ja teine tema vastu ei olnud seda tüüpi tõendeid ala, et, et ta on maksnud kellegist liikmemaksu. Seda isenesest. Maksu maksmine on, on, on, on muidugi, täiesti uskumatu ja, ja, ja minu jaoks on ka kummaline, et Reformierakonna juhid veel seda praegugi tolereerivad, ütlevad, et mis selles siis halba on, kui maksad teisest liikmemaksu, et et just sellistest sammudest lähtuvalt petuskeemid saavadki juured alla. Tõenäoliselt nad ei tolereeri päris sellist massilist või vähemalt nad ei vaata sellele hea pilguga, aga pigem on siin ma ei tea, minu arust Andrus Ansip rääkis, et noh, selles ei ole ju midagi paha, kui nagu mees maksab oma naise eest või naine maksab oma mehe eest või, või noh, nii edasi, et eks ole. Et ma, ma ei tea, kui levinud on sellised liikuma. 39 39 liikme liikmemaksu tasumine? No on mitte pehmelt öeldes kummaline, vaid, vaid vaid minu hinnangul ka peaaegu kurb. Peep, sa võid lõpuks siis minna ja tasuda nukk, kui sa niimoodi see, kes niimoodi mõtleb, ta võib varsti minna ja põhimõtteliselt nagu tasuda, siis liikmesmaa liikmemaksu ei tea, ka 100 inimese eest võib tasuda liikmemaksu inimese ees, kes ei teagi, tema eest tasutakse ja teha seda ma ei tea, mitme 1000 euro ulatuses, et see. No ilmselt on jälle see üks selline asi, mis tuleks, tuleks oma reeglites kuidagi selgelt kirja panna, et kuidas, kuidas võib ja kuidas. See on reformierakonnal seotud muidugi teise küsitav kusagil, kas üleüldse inimene, kes ei maksa liikmemaksu, kas kas talt tohib hääleõiguse ära võtta? Et ajakirjanduses on ka see küsimus juba väga teravalt kerkinud, et et kui inimene ei maksta liikmemaksu, siis siis võib ta erakonnast välja arvata vastavalt mittetulundusühingute seadusele, aga hääleõigust tal liikmemaksu tasumata mitmejätmisel ära võtta ei tohiks, et et ka selle üle on nüüd toimumas arutelu ja laiemalt on, on arutelu all ikkagi see, et kas, kas see, kuidas toimus elektrooniline hääletamine kas see on on selle üldkogu kontekstis üleüldse seaduslik, et ka see küsimus on ju jätkuvalt õhus, ega me päris täpselt ei tea, mis vastus sealt tuleb. Ma olen ka elus kokku puutunud mittetulundusühingutega ja ja minu kogemus ütleb küll mittetulundusühingutega seoses seda, et kui, kui toimuvad mittetulundusühingu põhikirja muutused või juhatuse valimised, siis inimene annab oma isikliku allkirja annab oma isikliku allkirja paberile kinnitusega, et ta on sellel koosolekul osalenud ja, ja, ja kui nüüd antud juhul toimus Reformierakonna juhatuse valimine inimesed hääletasid elektrooniliselt, siis siis intra netis või Facebookis hääletades ehk siis nii-öelda sellel gallupile oma häält andes ei, ei teki ju allkirja, sellepärast et ei ole antud ka digiallkirja, see ei ole ju, see ei ole ju. Kui keegi siin seadis kahtluse alla e-hääletamise, siis antud juhul ei ole tegu üldse e-hääletamisega, sellepärast et inimene ei ole oma allkirja andnud sellisel kujul, nagu, nagu me Eesti vabariigis seda seda aktsepteeriti. Seda küll, aga, aga siiski on nagu paar juristi, on ka nagu või noh, siin on erinevaid arvamusi, mina ei ole jurist, et ma olen aru saanud, et juristid ise ei ole selles osas küll ühte meelt, et ma ei oskaks nagu midagi nagu tark, lisadat. No normaalne oleks siiski, kui inimesed lähevad kohale ja reaalselt on kohal reaalselt vestlevad kandidaatidega, arutavad, arutavad programmi. Sel juhul me võime rääkida nagu reaalsest, nagu demokraatiast. Aga aga räägime võib-olla 10 aasta perspektiivis, et inimesed muutuvad järjest mobiilsemaks, inimesed kolivad oma elu järjest rohkem interneti ja, ja, ja ühel hetkel see, see internetiplatvormidel suhtlemine muutub niivõrd loomulikuks, et kas me siis ühel hetkel paneme tehnoloogia arengule piir ette. No see on muidugi väga nagu äärmuslik härm. Lauri, ma ei saa aru, miks sa küsid, aga noh, ma arvan, et praegu, kui kui on loodud nagu niisugune platvorm nagu on loodud, siis siis see küll nagu pigem nagu nagu teilegi timisteeri igasuguste interneti teel osalemist, et et ma ei saa aru, miks nad ei võiks kokku tulla reaalselt ja siis seal rääkida ja arutada asja. Ma ei tea, mina küll saan väga palju infot poliitika kohta, just nagu internetist ja teen selle põhjal oma otsused, et ma ei näe nagu mingit otsest vajadust kellelegi füüsiliselt kokku saada. No ma arvan, et arutlev demokraatia nagu peaks ikkagi tähendama, et tekib diskussiooni ja nii edasi, lähme nägime küll seda selle praeguse juhtumi ajal Jätab tõmbaks tõmbaks sellele teemale joone alla, küsiks lõpetuseks teie käest, et kuidas te seda reformierakonna reaktsiooni hindate? Oli see oli see adekvaatne, arvestades, et ma sain aru, et need töögrupid töötavad praegu ja ma ei tea võib-olla isegi isegi praegusel tunnil inimesed istuvad koos ja vaatavad dokumente üle, kuulavad tunnistusi. No see avalik reaktsioon, mis on olnud Reformierakonna poolt, on olnud, ma arvan küll nagu üpriski adekvaatne ja korrektne erinev võrreldes selle Silvergeediga. Aga samas ma arvan, et siin on, noh erakonna seisukohalt on ei ole võib-olla nagunii suur asi mängus kõnely silver käidi ajal, kuna Silver, geide ajal, kui nad oleks tunnistanud enda süüd või mingeid sügavaid kahtlusi siis noh, kui me, kui me loeme Eesti seaduste mõningaid punkte, et need oleks nagu näinud etega noh, ütleme, kui oleks tõestatud, et see rahaallikas raha oli ikka, see oli korruptiivne kõige äärmuslikumal juhul see oli korruptiivselt saadud raha, et siis oleks erakond võetud nagu karistusseadustiku alusel nagu väga tõsisele vastutusele. Kui oleks suudetud seda tõestada, aga selle praeguse juhtumi puhul nagu aru sa nagu aru võib saada, et siis tegelikult nagu noh, juriidiliselt väga okei, võib-olla ei, ei riskita ja seepärast on lihtne kui tunnistada, et tegeleme, uurime, oleme osaliselt süüdi. Noh, nad ju ainult ei tunnista, vaid nad ka tegelikult uurivad ja tegelevad sellega seal ainult jutt Jah, et see on adekvaatne reaktsioon. Eks nad on õppinud sellest eelmisest aastast ilmselt ka. No kui me tänaval ringi kõnnime, siis me näeme jätkuvalt välikampaaniat uhke Eesti üle, aga samasugune kampaania oli üleval ka siis, kui kui lahvatada tas elamislubade skandaal 2011. aasta sügistalvel ja puhkesse, siis 2011. aasta detsembris, kui pealtnägija ja Eesti Ekspress paljastasid IRL-i poliitikud Nikolai Stelmach ja Indrek Raudse kahtlase äritähtajaliste elamislubadega, kus ühte nende korterisse oli registreeritud üle 100 vene ettevõtja, kes olid siis saanud ettevõtjatele ette nähtud elamisload. Ja, ja, ja seda loomulikult niinimetatud asjaajamistasu eest ja sellel nädalal tuli siis selles juhtumis ka uudis, et kaitsepolitsei lõpetas selles küsimuses kriminaalasja, kuna ei leitud tõendeid meeste süüst. Et seega justkui oli meeste tegevus sellel hetkel kehtinud välismaalaste seaduse järgi legaalne See vist Kaitsepolitsei väide oli, et need ei olnud ikkagi fiktiivsed inimesed, need päris inimesed päris äriühinguid, päris raha oli tulnud. Et samas ega see selles mõttes ei muuda. Aga raha lihtsalt liigutati raha raha eest ei tehtud sageli midagi, vaid raha lihtsalt liigutati kontodelt. Kuigi, kuigi seaduse mõttes tõenäoliselt ei ole vahet Nojah, et kui kuigi see ei muuda nagu ütleme Stelmachi ja Raudse tegevuse sellist poliitiliste võib-olla siukest moraalset küsitavus, siis noh mingis sellises kriminaalhaigusõiguslikus mõttes Sailad nüüd õigused, et võib-olla aasta tagasi neid mõnes asjas süüdistati liiga palju milles nad nüüd ei ole süüdi, aga noh, nagu ma ütlen, et, et see on üks mõõde ja teine, on see poliitiline ja Ma eetilise hinnangu andsid nad sellel lool aga ise, kui kui Indrek Raudne lahkus erakonnast ja lahkus riigikogust ja ja Stelmach lahkus erakonnast. Et noh, selle, selle hinnangu nad kindlasti tantsida. Külli-Riin tahab veel Reformierakonna teema lõpetuseks üht Eesti päevalehe artiklit. Lühidalt tsiteerida. Ei no mitte need otsused tsiteerida, aga juhiks tähelepanu, et nende kõikide praeguste skandaalide valguses on siis jõudnud avalikkuse ette ka idee. Et edaspidi siis ei oleks erakondadele varjatud annetust tegemine kriminaalne, kui summa jääb alla 32000 euro, et see oleks lihtsalt väärtegu, mis aegub kahe aastaga, suhteliselt süütu asi. Ehk siis noh, sisuliselt tahetakse nagu noh. Luua nagu paremaid võimalusi lihtsalt sohi tegemiseks veelgi poliitikas, et väga kurb, et need nende rahaskandaalide põhjal nagu niisugune poliitiline järeldus on, on selline. Seda peab kindlasti riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmetelt küsima, mida nad siis seal arutanud ja mis ühel hetkel lauale luua jõuab. Ma loodan, et ajakirjandus hoiab sellel kretsel teemal oma teravat pilku peal, aga aga kui me oleme siin pikalt rääkinud Eestis toimuvast, siis vaataks nüüd pisut lõuna poole, vaataks, mis toimub meie lõunanaaber lätlaste juures ja Lätti, kus muuseas, alates sügisest on lubatud topeltkodakondsus on saanud sellel nädalal ühe sõnumi selle kohta, mis võib nende elu esimesel jaanuaril 2014. Märkimisväärselt mõjutada. Nimelt Euroopa komisjon soovitab Lätil euro kasutusele võtta esimesel jaanuaril 2014 ja tõenäoliselt see Euroopa Komisjoni soovitus on juba selline, mis seda otsust enam tagasi ei pööra, vähemalt kui me vaatame Euroopa institutsioone pidades. Ja kui vaadata nüüd, kuidas on hinnatud Läti eurokriteeriumide täitmist, siis Läti on täitnud eurokriteeriumid suure varuga inflatsioon on seal ainult 1,30 protsenti, see on siis lubatud kolme protsendi juures eelarvepuudujääk kui 1,20 protsenti. Samamoodi on siis Maastrichti kriteeriumidega lubatud siin kolm ja riigikogu võlg suhtena sisemajanduse kogutoodangusse on 40 protsenti, lubatud on siis 60 ehk siis vastab väga hästi nendele kriteeriumidele ja On avaldatud arvamust, et Läti on väga hästi sellest Lätit tabanud väga tõsisest majanduskriisist, kus ju Lätile tehti, abiprogramm on väga hästi välja tulnud ja on suutnud ennast taastada, et siin, ühelt poolt see on, need numbrid on kindlasti positiivsed, aga teiselt poolt tekitab väga palju küsimusi see, et Läti avalik arvamus on euro kasutuselevõtu vastu ja üle 50 protsendi lätlastest on ilmselgelt seisukohale, et Läti ei peaks euro Eurole üle minema. Aktiivset teevad eurovastast kampaaniat muidugi need läti vene parteid ja kogu see nagu Läti venekeelne poliitika seltskond, et kes oma poliitika tegemiseks saavad raha noh teadagi, misse ilmakaarest. Näiteks sellestki on mingisugune märka Ja noh, ilmselt ollakse seal uudistest ikkagi iga loetud selle kohta, kui suured kohustused on siiski naaberriigil Eestil kaasnenud euro kasutuselevõtuga ja noh, siiamaani ei ole ju Eestist tulnud välja ka mingit nüüd nagu objektiivset analüüsi, et mis on ikkagi olnud need eurole ülemineku nagu head head küljed, et kui palju siis meile neid investeeringuid on rohkem tehtud tänu sellele nagu räägiti, et kui, kui palju on majanduskasv. Tänu sellele olnud parem, et ma arvan, et kui Eesti teeks ühe korraliku analüüsi, et mis seal olnud eurole üleminekupositiivsed mõjud ja siis oleks sellest kindlasti nagu väga palju kasu Läti kampaanias. Et me saaksime aidata naaberriiki. Samas Lätis on see asi vist juba nagu noh, sisuliselt on see otsustatud, et nende poliitikud vähemalt tahavad. Euroopa Komisjon lubab, et tõenäoliselt nende euroga ühinenud. Eurole üleminek mõjutas kindlasti ka Läti kohalike valimiste tulemusi ja need tulemused on, on mõneti ka märk sellest, et mida mitmetes piirkondades praegusest Latin valitsusest mis on võtnud siis väga selge euro kursi, arvatakse ja kui vaadata, millised on tulemused pealinnas Riias siis seal võitis Nils Uš kaussi üksmeele keskus ja, ja see oli koostöös siis piirkondliku erakonna au teenida Riiate ühes ühisnimekiri ja kogusse siis 58 protsenti häältest ja ja au teenida Riia juht Andris Ameretz on, on väga värvikas tegelane Läti poliitikast on Riia linna testimises osalenud juba 15 aastat ja seda väga mitmete erakondade koosseisus ja, ja rääkisin siin hiljaaegu ka Dipoliitikas aktiivselt tegutseva Veiko Spolitisega, kes oskab ka Eesti keelt ja vikerraadiokuulajatele kindlasti tuttav ja tema ütles, et Andrese Americ, seal on Läti poliitikas hüüdnime härra 20 protsenti, ehk siis Ta ei võta mitte 10 protsenti altkäemaksu, vaid lausa 20 protsenti on selline selline kõlakas ringi liikumas ja ja, ja, ja tõi Veiko siis välja ka huvitava nüansi. Et kuigi väga mitmed erakonnad ja ka valitsuserakonnad rõhusid just sellele, et korruptsioonivastasus on oluline valimiste märksõna, et see korruptsiooni vähem ja, ja nii edasi oli, oli üks nende valimisloosungeid, siis siis kuna Lätis ei ole suuri korruptant ja kinni võetud, ei ole suuri korruptsioonijuhtumeid olnud, siis ühel hetkel see loosung enam ei töötanud ja see loosung hakkas, hakkas töötama valitsuserakondade vastu ja see, see viitas ka sellele, mis siis miks siis Ušakovs jaa jaa, Andres Ameriks, kes on endaga kaasanud ka väga palju populistlikke poliitikuid, sellise tulemuse saavutas aga aga teine. Oluline nüanss. Läti kohalike valimiste puhul puudutab Läti suuruselt teist linna Ventspilsi ja sealset üsna vastuolulist linnapead Aivar Slembergsi kes tegi veelgi parema tulemuse ja, ja see on ligi 70 protsenti eriti häältest. Ehk siis tal on absoluutne enamus Ventspilsi volikogus ja ja, ja see on nüüd küll küll üks selline märke. Et see Tasuks tasuks vaadata ka Ventspilsi poole, et mis seal siis juhtus, miks lembergs on sellise tulemuse teinud ja ja kui nüüd pisut rääkida veel Läti valimiste osalusprotsendist 45 protsenti osalust, et siin on küll kahtlustatud ilusat ilma ja ja, ja, ja valimisprogrammide nõrkust, aga, aga on üks väga oluline nüanss ka välja toodud. Et Lätis jõustusid nende valimiste puhul valimisseaduse muudatused, keelustati valimisreklaamid televisioonis kuu aega enne valimisi ja nüüd ollakse Lätis arvamusel, et inimeste teadmised valimistest on muutunud seetõttu õhemaks ja see on vähendanud ka valimiste osalusprotsenti. See teema on muuseas olnud väga aktuaalne. Ma olen ise sellel sellest asjast Eesti kontekstis rääkida, et kui meil on siin osade poliitikute poolt tehtud selliseid jõulise avalduse, et valimisreklaamid oleks piirata ja et, et see on selline, et me peaks ikkagi selliste plakatite keeles rääkima valija ka, et, et ma olen viidanud teiste riikide kogemusele mingitele uuringutele, mida on tehtud, et et tegelikult valimisreklaamid tõstavad aktiivsust ja ka ja ka suurendavad inimeste teadmisi ette. Et nad ei ole, et need valikud ei ole alati niimoodi, et nüüd kas valimisreklaamid või silmast silma kohtumised mõlemat on vaja. No aga see selleks. Ja et kui nüüd öelda nende valimisreklaamide kohta, siis ja et need kindlasti nagu tõstavad rohkem seda valijate aktiivsust, ei tea, oli, kus taga on väga suur vahe selles ka, et kes neid reklaame teeb, et vabalt võid teha ka neid vabariigi valimiskomisjon, kes ütleb, et valimised on tulemas ja Ma tooksin kõrvale, et näiteks Saksamaal on küll väga range piirangud valimisreklaamile samamoodi Prantsusmaal, kus telereklaamid on näiteks äärmiselt piiratud, et Prantsusmaal tehakse telereklaame ühe konkreetse nagu riigi riigi poolt ette nähtud institutsiooni poolt parteidele Saksamaale on eraldatud igale parteile nagu teatud arv kordi, kui ta võib esitada enda teleklipi televisioonis. Ja noh, ma küll ei, ei ütleks, et need riigid nagu paistaksid silma oluliselt madalama valimisosalusega kui nüüd Eesti. See on niisugune väga kahtlane korporatiivse demokraatia teed, et riik nagu kuidagi toetab ja juhib erinevad parteisid. Eestis on see niimoodi, et riik siis annab maksumaksja raha ohtralt parteidele, kes siis kulutavad seda massiivset reklaamiks. Ma nüüd ei, ei tea, et kas see on nagu parem. Ta võib-olla veel parem, aga see on jälle selline, ei ole ilmtingimata mustvalge küsimus. Kas valijad peavad maksma nii kallist piletihinda? Mis mina, minu isiklik seisukoht on muidugi see, et riik ei peaks üldse andma parteidele raha, et parteid ise koguvad raha ja teevad selle rahaga, mida ise tahavad. Aga seal on minu isiklik seisukoht. Jah, aga jõumaa selle, selle diskussiooniga sinna, et meil oleks vaja teist tundi veel, et et kindlasti sellel teemal jätkame ja, ja ma tean, et, Muuseas, ma ütlen muidugi selle Läti nagu teema kohta, et ega iseenesest ei ole seal Lätis on midagi nagu üllatavatega uut, et see on nagu needsamad kes praegu võitsid, nad võitsid ka varem ja see on väga sarnane sellega, mis on ka Eestis, et nii nagunii Šussakovi juhib Riiat. Tema, tema valijad on venekeelsed, ta on ta neuroskeptiline Edgar savisaarega paralleelid on nagu ilmsed, et ja me näeme ise ka, selliseid ka meil on noh, võib-olla mitte sellise kaliibriga oligarh, aga vaatame, kuidas Kohtla-Järvet näiteks on juhitud nagu mingi üks ja sama seltskond mingisugune, ma ei tea, 15 aastat järjest mis on selle kohaliku kanalisatsiooni ja prügibossi nagu nimi, kes on seda kes nagu maksnud kinni kogu seda Kohtla-Järve kohalikku poliitikat, et noh et me ei ole, me ei ole kuidagi Lätist nii palju erinev. Jaa, aga mis puudutab seda valimisreklaamide temaatikat, see kindlasti jätkub ja see diskussioon on jätkuvalt õhus ja, ja ma arvan, et see seoses valimiskampaania käivitamisega tuleb inimestele jälle meelde ja kui me seda teemat edasi arutame, saate lõpuks me jõuame rääkida kahest kergemast teemast ka, et eks puudutab ühe inimese eraelu või kas see nüüd nii palju ongi eraelu. Et et kui vaadata maailmameediat, siis, siis kindlasti üheks selle nädalalõpp puu. Üheks kõige kõige meeldejäävamaks uudiseks on olnud uudist Vladimir Putini lahutuse kohta, mis jõudis avalikkuse ette üsna kummalisel moel, et et kõigepealt teleuudistesaates öeldi, et president koos abikaasaga läks balletti vaatama ja balleti lõpus siis räägiti poolteist minutit balletist ja siis ja siis öeldi korraga, et, et nüüd on jõutud otsusele, et abielu abielu läheb abi on läbi ja väga täpselt väga täpselt tsiteeritud. Üsna üsna huvitav lahendus, aga, aga juba on kõlanud ka hinnanguid, et Vladimir Putini populaarsust see see kindlasti ei vähenda, vaid, vaid pigem tõstab, sellepärast et sõnum rääkis ju sellest, et, et tal on nii palju tööd, et talle ei jäägi muuks millekski peale riigi enama. Peaaegu ütles seda, et Vladimir Putin on abielus oma riigiga. Et väga huvitavalt analüüsis seda juhtunud Niina frussowa, kes võrdles Raissa Gorbatšova ja siis Putini nüüd juba siis endist abikaasat, et Raissa Gorbatšova oli avalikkuses nähtav, ta oli aktiivne, ta seisis mehe kõrvale, aga Vladimir Putini naine oli niisugune noh, täiesti nagu varjus ja vait ja isegi siis, kui teatati seda, mida teatati, ta seisis niimoodi kivistunud näoga ja Niina rüsoova tõi välja nagu väga huvitava tähelepaneku. Et need riigid, mis on nagu demokraatlikumad et sa saad seda ka hinnata nii-öelda selle riigijuhi abikaasa rolli järgi, et kas ta seisab täiesti varjus kapis või ta seisab enda nagu abikaasa kõrvale näiteks mõtleme siin kas või Barack Obamale mõtleme minu pärast kas või siis Nicolas Sarkozyle. Et noh, demokraatlikus riigis see riigi kõrge paar noh ei ole üks pool nagu, nagu varjevusega, samal ajal nagu diktaat. Sa tahtsid rääkida Evelin Ilvesest? No ei tahtnud aga et diktaatorid nagu Hitler, Stalin ja Kim Il-Sung nagu peavad seisma nagu üksi näiteks Hitleri varjas avalikkuse ees seda, et tal on üldsegi olemas naissuhe et ta hoidistada kuskil Baierimaal lossis, käis aeg-ajalt külas ja ta arvas, et ta kaotab populaarsust, kui saadakse teada, et ta tal Male malesuhe siiski natukene nagu ettevaatlik sellise nagu järelduse tegemisel me leiame siiski täiesti demokraatlike riike ka Põhjamaadest, kus ei ole sellist väga avalikku abikaasa eksponeerimist revolutsiooni Venemaal on tõesti Raissa Gorbatšova on suur erand, et kõik, kes on nagu pärast teda ja ka enne teda on olnud ikka. Väga no näiteks Hruštšovi Nikita Hruštšovi abikaasa ei olnud päris varjus, et tema ja ta, see oli just see aeg, kui oli hakanud nii-öelda nõukogude liit natukene nagu nii-öelda, nagu ma ei tea, kas nüüd just nagu moderniseerumis aga toimus nagu sulaaeg ja Cruzzob eksponeerida oma abikaasat, aga hiljem kui oli stagnatsioon, siis Brežnev Andropov hoidsid endana veidi kapis. Kui minna ajas veelgi rohkem tagasi, siis võib ju meenutada, kuidas väga paljud rinnad lõpetasid kloostrites. Ma pigem pigem ütlen, et ma oleksin nagu ettevaatlik sellise nagu järelduse tegemisel, et kui, kui abikaasad nähtavad, siis on tegu demokraatiaga vastu. Liiga selline. Jah, ma arvan, et Niina shove mõte seda nagu absoluutsena, aga see on niisugune nagu noh, selline huvitav üldistus, mis nagu mingil määral peab paika siiski. Ja nüüd meil on kaks minutit aega ja ma tean, et Külli-Riin tahtis väga suvisest teemast rääkida nimelt ühele Tallinna endisele supelrannale pidada väike apoloogia, ole hea. No ma täna harvad, et mina pean nüüd üksinda pidama kõnet, et et jah, et mesin, vestlesime sellest nagu Tallinna avamisest merele ja sel nädalal ilmus üks päris huvitav arvamuslugu, lei kirjutanud Jaak Juske ja siis rääkis Tallinna ajaloolisest supelrannas, mis oli tegelikult Russalka taga mida nüüd nimetatakse niisuguseks nagu ise Decealiseks rannaksid, kuidas sinna tahetakse üle ehitada autoteed sellest rannast ja ja praegu, mida on muidugi natuke nagu kahetsustundega nendin, et kui tehtis väga ülikallis Lasnamäe sade vetemerre juhtimise süsteem, siis see on ka noh, kuulutati tohutu raha. Ta rajatise süsteem läbi pargi ja tee nagu suunatakse gaasial rannas merre, et et pigem tahaks unistada sellest, et sinna ei tule autoteed ja kunagi tulevikus sinna ei jookse enam vete, niisugust musta ebameeldivalt lõhnavaks. Väga ilus randa. Mina kopli elaniku, unistan pigem sellest, tehke olemasolevad rannad korda, tehke Stroomi rand korda natuke kaugemal, tehke Kakumäe rand korda, mis on täiesti ropp, et noh enne kui uusi randa ehitama hakata. Et see ei ole midagi ehitada seal oliiv olemas, seal on imeilus vaade, seal on luited väikesed, seal on vaja ainult mõelda. Et sealt sealt mitte kaugel on Pirita randa ja mina Viimsi elanikuna ütlen, et ma oleks väga rahul, kui oleks hea liiklemisvõimalus Piritalt Tallinna kesklinna ja seetõttu see põhjaväila ehitada. See ei olegi nii halb mõte. Nii, siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja siin stuudios olid Mikk Salu Postimehest, Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest ja Lauri Hussar vikerraadiost.