Me tänaseks teemaks on loomateraapia ning saatekülaliseks kooli psühholoog Christie, aga kes on hetkel Eestis ainukene paberitega loomaterapeut, võiks öelda isegi koeraterapeut, kes siis teeb oma koeraga viieaastase labradori Rosinaga teravdajaid lastele. Tere. Tere. Kuidas see juhtus? Nii et sa hakkasid uurima seda asja, et mismoodi loomadega või looma abil koera abil on võimalik inimese probleeme lahendada või inimeste avad kus jõudsid loomade rattani? No aga loomateraapia jõutakse loomade abil ikkagi. Et eks see tee ei olnudki nii lühike, et siis, kui me valisime endale perre, siis tegelikult ikkagi praja, lemmiklooma siseloetud tõugude kohta ja siis kuna ma ise töötan psühholoogina, siis lugedes labradori kohta, kelle kohta oli kirjutatud, et mujal maailmas ta on teraapialoom ka et sealt nagu hakkas huvi tekkima sellest, siis tuli ka kutsikas majja ja sealt edasi, siis hakkas pall veerema. Ja, ja nagu elus ikka, et, et kui seal mingi huvi on, siis hakkavad need inimesed, kes sellega kuidagi Ta on tegelenud ka sinuni jõudma, et siis on mul üks tuttav hobuterapeut ja tema kaudu siis jõudsid esimesed raamatud ja, ja sealt raamatute kaudu ka see koolitus, mille mõnda läbinud, et mis sa seal käisid, inimesed ei saa, Eestis ei saa seda ja, ja, ja ma isegi ei üritanud, ma isegi ei üritanud lõpuks Euroopat enam. Et teades seda, et Ameerikast on loomateraapia ikkagi alguse saanud ja seal on seda kaua aega uuritud ja tegeletud sellega, et siis saigi selleks valikuks Ameerika Denveri ülikool ja Denveri ülikool teeb siis seda kaheksakuuse väljaõppena küll üle e-koolituse. Aga see e-koolitus on väga-väga põhjalik ja väga hästi välja. Et siis üks sessioon siis tegelikkuses peaks olema, nagu siis kohapeal mida mina tegin siis Skype'i teel. Et siis augustist kuni märtsini oli see väljaõpe iga nädal ja siis lõpuks oli eksam ja kuni ei, pidime lõputöö tegema. Lõputöö praktiline, et tuleb siis välja mõelda sihtgrupp, kellega tehakse teraapiat, mis on eesmärk ise harjutused välja mõelda. Loom, loom ära analüüsida, kellega tehakse. Et see oli selline 10 lehte kirjutamist siis kuidas pese Ants konkreetselt välja, näeb konkreetse sihtgrupiga. Kui pikk on loomateraapia ajalugu selles mõttes, et kas on teada, et kes olid nagu need esimesed, siis arstid ja esimesed kliinikut, kus hakati seda asja uurima ja katsetama, delfiinide on vist esimesed olnud lausa keele peal, on ka mingeid tulemusi, nagu nähtud maal kuskilt lugenud. Jah, võimalik, et delfiinide koha pealt ma tegelikult nii detailselt ei oskagi öelda. Aga kindlasti delfiinide teraapilist mõju on nagu märgatud päris varakult. Et kuna nad on kasti kontaktsed inimesega samamoodi hobuste, et hobuteraapia selline ja, ja füsioteraapia hobustega on ka päris pikka aega olnud. Et ütleme, alguskoerte alguse juurde, kui nüüd minna, siis selleks ikkagi Teie loomateraapia isaks peetakse Boriss Levinson ja kes on siis pärit, ongi Ameerikast laste psühhoterapeudina kes siis 62, noh, see on, kuidas kirjandusest jookseb kas 60 263, kus ta, kuidas läbi jookseb et siis, kes lihtsalt võttis juhuslikult omaenda koera kaasa nõustamisele ja siis ta avastas, et sel hetkel vana neil kordadel, kui tal on koer nagu kaasas, et on tal palju lihtsam klientide akti saada neid kiiremini, noh, see, et see motiveerib see loom ka rohkem toimetama, aitäh. Ja sealt edasi siis oligi tema huvi ehk siis tegelikult sealt nagu hakkas pihta alguses juhuslikult ja, ja pärast siis juba teadlikumalt ja nüüdseks on ta kirjutanud ikkagi päris palju raamatuid ja juhtinud uuringuid, et rahvad, kui jälle lühikene arvestus teha, siis kuskil 50 aastat, mis ei ole väga lühike aeg. Aga mis sealt on välja tulnud, et milliste probleemide puhul võib koer inimest siis aidata, veavad, keda? Noh, kui me räägime nagu Boriss Lewinsoni nurga all, siis tema on ja psühhoterapeut, mis siis tähendab seda, et ta ikkagi uuris koguste psühholoogilist poolt mis ongi kogu see kontakti loomine, mis on siis teraapias hästi oluline. Samamoodi motiveerimine noh, ütleme just see inimeste avamine noh, tegelikult nüüdseks tehtud treenitakse mälu koertega tähelepanu, keskendumist, sotsiaalseid oskusi, et need on tasapisi kõik juurde tulnud, aga algas ta sellistest kontaktist ja motivatsioonist, mis on nagu esimesed Aga kui sa oled lastega koolis tööd teinud, siis, kui suur probleem on näiteks see, et lapsed ei taha avaneda või rääkida sellest ja siis, kui tuleks koer mängu, läheks asi lihtsamaks. Jah, et eks oleneb lapsest, oleneb probleemist, et võib-olla, kui tulla tõesti tagasi nagu selle ameerika praktika juurde, et mida nad ütlevad siis näiteks just küsson olnud, et kas siis väärkohtlemist, seksuaalset väärkohtlemist, agressiivsuse lugusid seal lapsel, et kellega, kes ei usalda enam üldse tegelikult seda ümbritsevat maailma ja väga raske nendega kontakti saada siis seal on nad hästi suureks abiks. Seda noh, minul endal ei ole olnud küll seda tööd on küll heinatööd olnud ja, ja ka leinatöös on hästi. Noh, kui see on ikka väga kinnised lapsed, et iga sõna tuleb sellise kulla hinnaga, et, et seal on nagu ikkagi väga suured abilised, et just inimese avajana noh, ütleme, et teine on see, et kus on väga suur pinge, et kui on konfliktid õhus, siis tegelikult see, mida ka Levinson märkas, et tegelikult need nõustamisseansid on kuidagi mõnusamad, rahulikumad, sellised pingevabamad. Ja, ja noh, see on kindlasti see, mida mina koolis hästi palju märkan. Sest noh, veel ei ole psühholoogi, tegele asjadega, mis ei ole probleem. Et, et just selle pinge mahavõtmisel nad lihtsalt oma olemisega. Et kuskil on see noh, see, mida siis on nagu uuritud millest on juba raamatuid kirjutatud, selle inimese loomasuhtest üldse. Et tegelikult see on ikkagi selline ürgne asi, mis on alateadvuses sees ja mis mõjutab meid. Ja, ja seda need loomad siis teevad. Aga kuidas sinu töö välja näeb, kui palju sa käid Rosinaga tööl selles mõttes, et võtad ta kaasa ja lähete koos välja ja mismoodi siis inimesed noh, esimesel korral suhtuvad, on ju neid, kes paaniliselt koeri kardavad, on silt tõuste peale, et ei lasta sisse. Et sa mõtled selles kohas, kus mina töötan, jah. Et tegelikult, ega see on ka sellega tuleb nagu arvestada, et kui et sellest, kui ma võtan koera, kes öeldakse, et see sobib teraapiakoeraks, ei tähenda seda, et ta kohe seda on. Et selleks tuleb nagu tööd teha ja rosin, käis ka esimese poolaasta koolis vaheaegadel, mis tähendas seda, et lapsi ei olnud, ainult oli personal ja personal oli ka siis nendega puutus kokku, kellega tõesti, kelle sobivad koerad, et meie personalis õnneks meeldivad enamustele koerad, et ma olen ainult meie üks personali liige, kes, kes kardab koeraga, tal on ka selleks alus, kuna ta on nagu saanud hammustada nende käest. Et, et jah, et see algus hakkaski sellest, et kõigepealt harjutada kooliga töötava personaliga, siis tegelikult oli see, kui tulid lapsed, aga rosinali lihtsalt koolis, aga lapsed konkreetselt ema resel ei käinud, et lihtsalt nägi neid lapsi ja siis sealt edasi on juba sees, et hakkavad lapsed käima ja et see on selline järk-järguline. Aga ma ütlen, minul on ainult positiivsed kogemused, et meil on tõesti sildid ka samamoodi nagu igal koolil juuste peal, et ei või tulla. Aga see on nagu pigem juhtkonna otsest, see on tegelikult personaliotsus ja, ja mida ka Ameerikas tegelikult öeldakse, et kõigepealt, et kui hakatakse loomadega töötama, et selleks tuleb kõigepealt testida ja küsitleda personal läbi, et kuidas on seal valmisolek. Et kui seal valmisolek on olemas, siis loom ka sinna tööle läheb. Valmisolekut ei ole siis. Aga kui palju seal võrreldes Eestiga meil siin, sina, võib-olla on kuskil veel keegi, kes teeb koeraga teraapiat. Kuidas Ameerikas on, kui palju seal seda kasutatakse? Noh, ma Ameerikas kaetakse ikkagi palju, et kui nagu alustada sellest, kui ma nagu õppisingi otsisingi seda õppimise kohta siis ma ei, ma ei oska palju öelda, praegu palju on Ameerikas ülikool, aga nii palju kui mina nende kodulehel käisin, siis ikkagi väga paljude ülikoolidel on ta kas siis avatud ülikoolis või, või sellise või lausa noh, sotsiaaltöö valdkonna või psühholoogiavaldkonna juures selline eriala üldse loodud, et seal saab õppida, et juba seda on päris palju. Ja siis on neil delta saieti, praegu on ta vist bet Partnersi, kes siis tegeleb koerte väljaõppega händlerite väljaõppega. Et see on ikkagi päris levinud noh, see, mida meie vaatasite video täna, et haiglatel on omad loomapäevad kuidas see on, ja see näebki tegelikult nii välja, et noh, see üks laste Aile, keda meie, kelle tegevust me jälgisime, oligi see, et neil on kolmapäev, on koertepäev, siis tegelikult tuleb terve meeskond, kus on ikkagi kuni 10 või isegi rohkem teraapiakoera, need lähevad siis erinevatesse osakondadesse laiali. Ja, ja samamoodi seal see peaarst ütles, et need alguses väga suure kõhklusega võtsid selle pakkumise vastu ja hetkel on see kõige nende siis emotsionaalse maksja ja toredamaks haiglapäevaks kujunenud. Et loomulikult need on väljaõppega koerad ja koerajuhid on väljaõppega. Ja, ja aga nad käivad tõesti haiglates erinevates osakondades, noh, ma ütlen see keskkonnaanalüüs, mida nemad Ameerikas teevad, ongi hästi oluline. Et kuhu võib minna, kuhu ei või minna. Et loomulikult ei saa öelda, et 100 protsenti me võtame looma, läheb kuhu tahab. Et seal on omad piirangud, aga reeglitest kinni pidada ja tegelikult see toimib. Aga räägi mulle, kuidas sina oma koera koolitasid sest alguses tuleb ta ju kutsikana ja kuidas siis hakkasite harjutama, talle selgeks tegema, et sinust saab vot selline koer, kes peab teistega hästi läbi saama ja neid rõõmustama. Ja no võib-olla kui nagu üldse töökoertest rääkida ja on ta siis teraapiakoer või või mõni teine töökoer, et alles hiljuti õnnestus siin ka vetelpäästekoertega kokku saada, siis tegelikkuses ega sellest, et kas teraapiakoer, Ma ei saa seda tegelikult ei teagi, et see selgub kasvamise käigus, et mis talle meeldib, et kutsikana ega ma väga ei näe, et kas talle meeldib siis ülerahvastatud kohtades käia ja, ja suure rahvahulga niimoodi võõraste inimeste paitamised, et see võtab aega. Aga no alguses on ikkagi põhikuulekuskoolitus, et teil need põhikäsklused on selged ja teraapiakoera kindlasti üks oluline osa on just sotsialiseerumise puhul. Et ta on valmis noh, kui neid testitakse, et ta peab olema nagu transporti taluma väga hästi, et just ühest kohast teise viimisi. Teine asi on see keskkondades kohanemine võõrastes keskkondades, mis ei ole lihtne tegelikult võõraste inimesi paitusi. Et tegelikult me ei mõtle selle peale, aga loomad lasevad ennast oma intiimtsooni, kuhu me inimestena ei lase väga kedagi. Ja, ja kui see on ka väga erineva intensiivsusega, et lapsed osad on energilisemad, osadel rahulikumad, et nad peavad seda intensiivsust taluma. Ja et noh, et eks ta niimoodi käibki, et ütlen, põhikuulekus on alguses päris palju tegeleda, mis ütleme, et see on tõesti selline järjepidev tööd, ma ütleksin, esimene aasta ikkagi läks väga palju igast päevast selle peale, et ikkagi nii, täna tuleb midagi teha. Et aga üks asi on, see. Lõpetamise puhul aga teine koer peaks saama mängida ja puhata ka, et, et kuidas need nagu paigas on, et ta saaks kõik, ütleme see selle õppimise käigus. Õppimise käigus ei ole, see puhkamisaega on tõesti, et noh, näiteks seal on näha, et kui, kui koer ära väsib, alguses aga pall pikaks seda tähelepanu ei jagu, et need õpetamised ongi alguses 10 15 minutit ja, ja pärast pikemad, et pigem nagu seda puhkaja ja sellist koeraks olemise aega tuleb hakata siis arvestama, kui ta reaalselt ikkagi tööl hakkab käima. Et see on nagu see, mille vastu võib-olla kõige sagedamini eksitakse. Et mul tuli veel meelde, et kui sageli Rosin käin, rosin tegelikkuses käib nädalas korra mis on kindel päev ja seda teavad ka lapsed sellel päeval ta on koolis ja vastavalt vajadusele siis kui on mõni mõni olukord, on vaja kuskile klassi minna või on mõni laps, kes ei saa, kes peaks kuidagi Rosinaga kohtuma, ei saa sellel päeval tulla, et siis ta mõnel teisel päeval ka tuleb. Aga ütleme, et see on nädalas siis kord, mõnikord. Aga, aga kui tal on tööpäev, siis see tähendab seda, et tal peab kindlasti olema võimalus ka selle tööpäeva jooksul kuskil rahulikult olla. Et oma selline koht, jook peab olema olemas ja, ja ütleme siis kindlasti tööpäevale peab järgnema see, et ta saab metsas joosta või, või kuskil vabalt olla. Kui linna linnakoer oleks, siis ta peaks lihtsalt sama ühe pika jalutuskäigu teiste koertega kohtuda, et noh, et kui kui võtta nagu see, mida teraapias meile õpetati või siis väljaõppes ongi see, et koeral on viis vabadust. Üks vabadus on see, et tal on vabadus, ligipääs siis söögile, joogile. Teine on see, et tal on vabadus siis olla tegelikult valust vaba, et tegelikult ei tohi minna haige koeraga tööd tegema mitte mingil moel. Siis vabadus tegelikult elada oma liigikohast elu, mille vastu eksitakse kõige rohkem. Et tegelikult nad teevad tööd, aga nad oma liigikohast elu ei saa elada ehk siis teiste koertega kohtuda ja liikuda, mis on koerale oluline ja, ja, ja siis vabadus täpselt sellise oma puhka stressivaba keskkonna järgi. Mida siis peab see koera õhtale tagama, kui, kui ta on tööl, et koer saab ka vajadusel eemale minna?