Kristi Raava kui raske on oma asju sättida selle järgi, et koer saaks kõik oma vajadused rahuldatud ja ta saaks ka tööl käia, et kui palju sa oled pidanud ise oma elus ümber vaatama asju pärast seda, kui koer majja tulin ja temast sai ka teraapiakoer. Ma isegi ütleks, et väga palju, et selles suhtes, et ma olen väiksena olnud lapsepõlves mul koer olnud ja, ja meie koju tuli tegelikult koer siis minu soovil ehk pereema soovil, mitte laste soovil. Et selles suhtes, et ma olin ise ikkagi nii valmis selleks ja, ja tegelikult kuidagi võib-olla need asjad, mis praegu koeraga saab tehtud, need pikad jalutuskäigud metsas rattasõidud kuskil ja, ja see trenni pool võib-olla see ennem oligi nagu puudu selline, et saaks korra ennast ütleme siis igapäevapereema toimetustest välja lülitada. Et selles suhtes, et mina nagu ei ütleks, et väga palju oleks muutunud. Muidugi meie elu kohta on ka see, et me elame linnast väljas. Et selle võrra on nagu ka palju lihtsam, et ikkagi rosin, elabki nagu suvel ta elabki väljas. Tal on oma kuut ja kõik, et selles suhtes meil ei ole seda jalutamist rutiini nii palju. Aga kas koer muidu tahab rutiine, ta teab kindlalt, et nüüd järgneb sellele see asi, sel päeval me lähme tööle, kas siis on mingi rituaal, et, et teatud teistsugune kaelarihm või midagi, et ta nagu, kuidas ta teab, et mis nüüd järgneb või mis nüüd saab? Ja tegelikult töökoertel peaks olema küll see rutiin, et noh, et ütleme, et meil konkreetselt praegu Rosinaga ei ole vesti muidu töö, kvartalini vestid seljas kuigi see on ka juba natuke kahtluse alla pandud, teraapiakoera on väga keeruline, kui tal on vest seljas ja teda peaks saama paitada. Et on ka nagu selliseid lihtsamaid asju, et rosinarutiine on tõesti see, et hetkel, et tal on tegelikult teised rihmad, siis need kaelarihmad ja kõik nagu vahetaks ära. Ja tegelikult mulle tundub, et ta ikkagi teab, et kui on hommikul minek, et see ei ole kuskile niisama metsa minek ja, ja kui me igatahes kooli juurde jõuame, siis ta juba saab aru, et kus ta on ja mis ta tegema peab, et et selles sel koeral on lihtsam, see on seesama, et kohanemine kiiremini. Et miks need vestide pool on ka testid, on tegelikult noh, eks on see, et nagu nähakse kaugele, et on tööloom, teine asi on see, et tegelikult on see koera enda jaoks. Seal olla, kui kaua üks koer võib tööl olla, kui pikk on tema nagu selline karjäär enne, kui ta siis pensionile. Peaks minema, teraapiakoerte tööaja pikkus on kindlasti palju pikem, kui, kui me võtame, siin võib olla narkokoerad või juhtkoerad. Et noh, kuna nad füüsiliselt ei pea nii palju pingutama. Tegelikult see, mis, mis siis sellel koolituselt see tarkus tuli, on see, et tegelikult nii kaua, kuni see koerast ise hästi tunneb, et kui tegelikult on ikkagi näha, et tal on endal, kas tal on käimisega raskusi või, või ta kuidagi tervist tegelikult ikkagi hakkab vanaduses tunda andma, siis tegelikult nagu tuleb kas tööaegade edasi kõvasti piirata või siis nagu ära lõpetada ja lubada pensionile. Et samas ma tean seda, kes on kirjutanud siis selle teise loomateraapia piibliomamoodi, selline paks raamat, kellel on endal kaks, siis üks on kuldne retriiver, Elina labrador ja, ja tegelikult suht vanad juba. Ja, ja temal on see, et tal on lihtsalt nõustamise ruumis on ka tagumine tagaruum, et see koer ongi, et võib-olla kui ta ennem oli neli, viis tundidel seal nõustamistel, siis, siis nüüd ta on võib-olla tunni, siis ta käib vahepeal magab seal tagaruumis, et see on nagu väga tuleb looma pealt vaadata. Aga kindlasti nad peavad ennast hästi tundma. Et sellist, kellel on juba endal vajadused, koeral selline teda ja tema eest hoolitsetakse rohkem ja ja tema tervisest hoolitsetakse, siis, siis tuleb seda vaadata, seda ka pakkuda koerale. Siit enam tööd. Sa oled ühes artiklis öelnud, et noored pered peaks võtma endale koera, enne kui nad hakkavad lapsi tegema, et siis nad saaksid vaadata, kuidas nende suhe vastu peab ja kas nad saavad omavahel üldse hakkama, et ei ole nii, et lapse sünniga võib ära laguneda laiali. Mis sa sellega mõtlesid ja kas koera võtmine tegelikult ei just pered lahku ajada, et tekib küsimus, et kes nüüd hakkab temaga väljas käima, kes rohkem hoolitseb? Eks ta lahkuva üksi saada, kui, kui sa võetakse kuidagi vastu tahtmist. Kui on ikkagi huvi loom võtta, siis, siis ma arvan nagu, ega see pere nii lihtsalt lahku ei lähe, või kui ta läheb lahkuna, siis ju tal on ennem juba alustanud. Et aga mis ma mõtlesin, sellega, on see, et tegelikult noh, kooselu on üldse vastutus tegelikult ja arvestamine ja kui tuleb nagu perre siis kolmas liige, on see siis alguses looma näol või või, või noh, ütleme siis lapse näol siis, siis noh, ütleme, et loom on alustuseks selline võib-olla kergem proovikivi kui hakata last kohe kasvatama. Et just seesama vastutuse jagamine, oma aja jagamine, et see on nagu see, et miks ma seda ütlesin, et lihtsalt lähen oma tutvusringkonnas, sellest on nüüd juttu ja ja osad siis selliseid minuvanused on, ütlen ka, et neile oli päris suur väljakutse see, et kahekesi oli päris lihtne ja tuli koer, eriti kui on linnas siis elav, kus tuleb jalutamas käia. Et siis läks keeruliseks, et kes need oma tegemised täna ära jätab ja, ja kas sealt tuleb mingeid tülisid või tule, et kuidas seda jagatakse. Et see, see oli nagu see mõte aga kas kuidagi koer peegeldab ka peret, neil on siin olnud viimasel ajal palju koledaid juhtumeid, kus koerad on inimesi rünnanud, nad on ülekäte kasvanud ja kus nagu süüdistatakse ka tihtipeale koera, et vaata, kus on kuri loom, et kuidas nad peegeldavad siis kas seda peret pereprobleeme või kasv. No eks see koer tegelikult peegeldab seda, et kuidas, kuidas ta kasvatatakse, kuidas on need piirid? Et ma ütlen, mina, noh, tegelikult ma olen ju põhiliselt ikkagi lastega töötav spetsialist. Et ma nagu ei näe väga suurt vahet, et tegelikult ma näen samamoodi laste pealt, kuidas, kuidas see nagu öeldakse, et lapsed on kodu peegel, nii on see koer ka kodu peegel peegeldab pigem seda, kuidas on, kuidas ta kasvatatakse, mis keskkonnast on, kas seal on pingeline, pingevaba õhkkond, kas seal on piirikas, seal ei ole piire. Ja, ja väga sageli on tegelikult need koerad on väga sedamoodi, nagu need lapsed selles peres ka. Et kui on lastel piirid, siis on ka koeral piirid, kui kui ei ole ei ühelgi teisel, siis siis ka paistab see välja. Aga kui palju tuleb lapsi sellise jutuga, et tahaks ka koeraga isa ema ei luba võtta et kas saaks koera laenata või midagi sellist. Koolis on seda juttu päris palju, et laste igatses, looma järgi on ikka hästi suur ja, ja see on võib-olla üks asi, mida ma tunnen, et tegelikult mis, mis ei lähe, saab nime alla, aga see on samas aga oluline tegelikult, kui lastel on võimalus vahetunni ajal tulla koera juurde. Nad saavad seda loomaga sellisel moel kontakti, tegelikult ma olen ka päris palju neile rääkinud, et mis on koera kasvatada, ütleme seal oluline ja, ja osad lapsed sinust üks, viienda klassi tüdrukud, kellega ma rääkisin tükk aega tagasi, ütles, et aga see ükskord rääkisin, et ma läksin koju, õpetasin oma koerale ka neid asju ja proovisin neid, et neil jääb hästi meelde tegelikult, et mis on oluline, et koeral oleks hea, et inimesel oleks ja et et jah, et neid jutte on. Õnneks ei ole ükski vanem tulnud ja öelnud, et ärge tehke enam reklaami, et asi on kodus, aga hulluks läinud. Et pigem nagu mõnikord tulevad vanemad, et no ma tulen vaatan siis, mis ime koeson, kellest, mille kodus pidevalt räägitakse. Aga imeks muudab, ta lihtsalt on teises keskkonnas, et kui ta oleks tänaval, siis siis oleks teks tavaline koer. Et, et selle kohta on ka kirjanduses väga ilusti öeldud, et need keskkonnad, kus on loomad, need on juba teistsugused. Et ma arvan, et üks kontor, kus on loom, on see siis koer või kass ei ole enam tavaline kontor, et see on juba õhkkond, on teine. Aga milles siis tulevad need hüljatud loomad tänavatel ja nii edasi, et kunagi nad on ju võetud ka selle sooviga, et midagi muuta või et oleks keegi toeks. Jah, ütlen psühholoogina ma kohe ütlen, kuna ma ei ole uuringuid, uuringuid teinud selle kohta, siis see on küll täitsa minu isiklik arvamus, et miks see, miks see võib nii olla, seal võib olla ka muid põhjuseid, et ma arvan, tegelikult osaliselt on see see, et inimesed otsustavad hetkeemotsiooni põhjal tegelikult ja väga paljuski on see, et väiksed koerad on need, mida on ka kirjandusest läbi jooksnud, üks väga vahva lause, et pole paremat psühhoterapeudi, kui on üks kutsikas, kes suudab enam-vähem kõik panna naeratama ja ennast hästi tundma. Ja, ja ma arvan, et seda, seda võib-olla ongi juhtunud ka nendega. Tegelikult nad alguses on sellised nunnud armsad, nendega ei ole kasvatusprobleeme veel. Ja eriti kui võetakse keerulisemad koerad, kellega on keda võib-olla kelle kasvatamisel tuleb vaeva näha. Et siis siis loovutaksegi. Et selles suhtes see valik peab olema väga teadlik, noh, millest on ka selles artiklis jutt. Mis missist inimese psühholoogia sinule õnnelikus kodus. Et tegelikult ikkagi eriti kui võetakse tõukoera, siis võiks ikkagi lugeda kõik selle läbi, mis seal kirjutatud on, et et ei saa selle geneetika ja selle vastu. Et kui ikkagi koer on energiline, siis ta on energiline, temaga tuleb liikuda. Kui ta ei saa liikuda, siis sa teedki pahandusi. Aga see ei ole koera. Koera probleemiks osutub tegelikult see, et peremees temaga ei tegele. Või kui on raske väljaõppega, siis tulebki arvestada sellega, et sinna läheb palju rohkem aega. Aga on sul mõni soovitus koera omanikule, kes tahaks kuidagi koeraga tegeleda, mitte nüüd, et hakkaks teda treenima, aga sedasi, et mõned harjutused, mismoodi see teraapia siis võiks toimida ka näiteks kodus. Et mida võiks teha online. Ja küsimus, ütlen kõigepealt, et kui tõesti inimene tahab, et see koer nagu talle ennast pühendaks, siis tegelikult tulebki nagu vaadata koeri valides seda, et tegelikult otsida pigem nagu see tõukes tegelikult tunneb inimese vastu rohkem huvi, et noh, mitte nende enda kogemus on mul see, et lapsepõlves oli mul jahikoer tegelikult ja jahikoerad ei ole nii orienteeritud inimesele kui, nagu on tõesti seda labrador, kes tõesti vaatabki Sulle suu, suu sisse ja, ja talle meeldibki sinuga koos olla. Et võib-olla kõigepealt tuleb vaadata, et mis, mis selle koerale meeldib. Noh, teine asi on see, et koerad armastavad liikumist looduses. Et tõesti, et neid nautida ja ja võib-olla käiagi mõnikord mina käin päris palju Rosinaga üksinda ka metsas ja siis ma olen selle looma koos, kui ma võtan veel kaasa naabrinaised ja sõbrannad, siis tegelikult siis ei ole see suhe enam sedamoodi, et võib-olla õppida seda loomadelt, seda hetkes olemist ja proovida endaga koos hetkes olla. Et noh, see ja tegelikult see õpetamine on omamoodi huvitav tegelikult tänapäeval on väga põnevaid raamatuid et kõik need trikkide õpetamised ja osad on neist väga lihtsad. Et see õpetamine on, on ka tegelikult mitte võtta seda kohustusena pigem sellise meeldiva koos olemisena ja selle käigus siis tulevad sellised toredad asjad. Et ma ütlen, see, mis me rosinale õpetasime, terve pere küll selgeks sellise et kummal vaatamine, mis tegelikult on loomaomane käitumine, ta teeb seda hommikuti väga sageli, kui, kui ta niimoodi üles ärkab ja sirutab ja tuleb lihtsalt kinnistada ka selleks sellest sai nagu selline tore üritus, kui kui rosin hommikul tuppa tuli, siis kõik, et see niimoodi kummarda, otsid vorst, et noh, et ütleme, kogu pere oli kuidagi elevil sellest, et saaks ikka selle oskaja selgeks. Ja, ja tegelikult noh, selline väike asi. Aga et noh, et selliseid väga keerulisi trikke võtta, et, aga aga ma arvan, koertele meeldib, kui neid õpetajaks toimetatakse akas retriiveri, ta on kõige paremad teraapiakoerad selles tõu mõttes. Või on veel keegi noh, selles suhtes, et nad on kindlasti kõige sagedamini kasutatavad, noh see, mida ma ütlen tõesti, ma räägin praegu Ameerikas statistikast, et millest ma nagu rohkem tean, et võib-olla mida Euroopas mujal veel kasutatakse, on teine lugu, aga jah, et kuldne retriiver, labradori retriiver just seesama inimesele orienteeritud seepärast, et nad otsivad seal sotsiaalset kontakti rohkem ja need on kergesti koolitatavad ja neile Nogressiis madal. Mis ei tähenda seda, et kõik sobivad tegelikult sellise väga hea töökoera leidmine on, on leid ja et see ei ole nii, et ma võtan nüüd lihtsalt kuldse retriiveri ja nüüd ongi juba teraapiakoerad ei ole, et tegelikult tuleb vaadata ikkagi üle selle kuidas ta hirme talub, kõvasid helisid, pesakonnal on ka väga erinevad aga tegelikult Ameerikas nad kasutavad praktiliselt kõiki tõuge. Et väga palju ja nad pigem nagu testivad temperamenti ja iseloomu. Et pesakonna võivad olla väga seinast seina. Ja on ka segaverelise, kes on väga hea teraapiakoerad. Et selles suhtes tuleb ikkagi selle konkreetne koer võtta tema temperament tema huvi inimese vastu. Aga noh, ütleme jah, tõugudest võib-olla annab sellise kõige suurema garantii tõesti just need retriiveri, et mida siis ka kirjanduses läbi jookseb, hästi palju. Millal võiks aeg tulla, kus Eestis nagu rohkem kasutatakse koeri teraapiakoerte Ena, kas siis ka lasteaedades koolid, miks mitte ka vanadekodud, näiteks? Nii nagu ma arvan, et see tulebki nüüd sellest hetkest, kui kui me jõuame selleni, et me ikkagi vaatame need koerad üle, kes lähevad asutustesse, et nad ei läheks ilma testita ja, ja kui on koerajuhid saanud vähemalt baasväljaõpe, et mis seal teha tuleb, et lihtsalt et see ei ole veel teraapia, kui on spetsialistide koer koos. Et selleks on nagu ikkagi vaja eriteadmised, et selle suuna sain ka vaikselt liigume. Et mu enda enda missioonitunne on see, et peaks hakkama nüüd sellega otsast pihta, nagu sügisel on mõte küll, et võiks juba esimesed koolitused teha neile siis kelle huvi on, et huvi on tegelikult et see, mis mina kujundan ja, ja kes on kontakti võtnud, et huvi on inimestel juba, aga just nagu välistada seda, et me laseksime ilma väljaõppeta inimesed ja koerad asutustesse, seal tekiks probleemid, et, et muidu on väga keeruline selle valdkonnaga edasi minna. Siin probleemidena võib siis tulla see, et hakatakse looma ära kasutama kõik, patsutavad ta sedasi oimetuks või siis teistpidi, et koer võib kedagi kogemata hammustada, mida kardetakse, sest ta närvi ajada. Jah, et see, ma arvan, ongi see põhioht, et tegelikult et mida tuleb nagu õppida, selle omanikul ongi see, et oma, kuidas oma koera lugeda. Et, et ma saan aru, kuna tal on tegelikult see piir ületatud. Nad annavad ju stressi, märguandeid, mida siis noh, Ameerikas nagu meile õpetati põhiliselt, et tegelikult sa nagu suudad oma loomast aru saada. Et kui ta nagu annab ikkagi neid stressi isegi nooled, siis tuleb siis tuleb lõugas hoidi peatada või leppida sellega, et talle ei sobigi see. Vot see ongi, nagu ma arvan, see asi, et õppida oma looma tundma saada aru, kellega ta on valmis töötama, kus ta on valmis töötama. Kui kaua, millised liigutused talle meeldivad, osadele meeldivad, paitasid osadele meeldib hoopis mängimine ja, ja niiduletajaga rakendada. Et tuleb leida see nagu inimestega, ega seal vahet ei ole, tuleb rakendada neid tugevusi, mis on, need tuleb üles leida, et lihtsalt koerte puhul on see keerulisem. Aga kui teil koer koolis kaasas on ja lapsed tulevad, kas siis nad viivad teda sedasi nätsutada igatepidi või ütlete ka, et ärme nüüd ikka niimoodi teed, ainult paitada võib? Vaadake eemalt, kuidas. Jah, et see on nagu üks osa nüüd ütleme sellisest loomadega tegemist, et tegelikult on reeglid ja see on üks väga hea viis lastele reegleid õpetada, et reeglid ei ole, noh, mida mina räägin, et koolis on meil ka reeglid ja rollid on selleks, et meil kõigil oleks siin hea, et neid on palju ja, ja, ja koeraga on sama lugu, et reeglid on selleks, et mõlemal poolel aks ja lapsel ja koeral. Ja noh, see, et kui me räägime nagu, kui on nagu nõustamine, teraapia, siis on lihtne, et tegelikult on ju üks laps. Ja, ja siis testime, õpime ka seda, et kuidas paitada, et kas sulle meeldib, kui väga kiiresti paitada igatpidi ja igast kohast või et see on nagu ühe üks-üks-ühele on nagu lihtsam. Kui on muidugi hüperaktiivsed, siis läheb sellega aega, et nagu neile selgeks teha, kui, kui on mõnikord vahetunnid, et tegelikult lapsed käivad ka vahetundides lihtsalt Rosinal külas siis on tegelikult laste arv piiratud, et nad teavad, et minu kabinetti rohkem kui neli, viis last ei saa. Ja nad peavad niimoodi vahetusi tegema. Ja ja käsklusi annab üks et sest nad teavad, et lihtsalt Rosinale meeldib erinevaid asju teha. Et see ei ole see, et me kõik viiekesi räägime. Ja, ja, ja noh, vaidlustega on sama lugu, et noh, et siis kui ma näen, et midagi on see koerajuht peab loomulikult olema pidevalt koera lähedal, siis ta otsib nagu turvalisust tegelikult seal koerajuhilt ikkagi või omanikult. Et siis ma korrigeerinud nagu kuulge, aga kindlasti ei tohiks teraapiakoera või, või noh, ütleme misiganes koeraga tegelikult käituda nii nagu pähe tuleb. Et seal on ikkagi täiskasvanu vastutus ja väga palju seal probleemseid asju tulebki sellest, et lihtsalt koer jäetakse omapäi. Lastega. Mida ei tohiks tegelikult teha kui vana lapsega võideta koera, kui näiteks teismeline hakkab ajama juttu, et tahaks nüüd koerad, et mul oleks temaga tore küll, jooksmas küll. Igal pool käia. Amis uudsin võivad olla. Et läheb üle isu. Noh, et need seal pidi on teraapia ja kodukoertest, et siis noh, meil on kodus kolm last ka ja tegelikult kõige vanem ongi teismeline, kes käib tegelikult jalutamas ja, ja mina tegelikult ei kontrolli teda. Et noh, et eks need asjad on ennem selgeks tehtud, kui on nagu kahtlusi, et ei saa hakkama, siis tuleb nagu piirangut seada. Et oleneb nagu koerast, nende lapsed ka. Et mis noh, et ütleme, et selles suhtes kodukoertega niimoodi vanusepiiri kindlasti ei saa panna, noh et võib-olla tõesti väiksemate, kes on seal kuni koolini, kes võivad olla sellised kuidagi võib-olla pealetükkivad koerale ka ja ei saa aru, kus piirid lähevad, oleneb lapsest mõne väiksed lapsed saavad väga ilusti juba aru, mõned ei saa eriti kui on, ütleme, lapsel siis ongi nüüd selline hüperaktiivsus või, või või on lihtsalt väga püsimatud aktiivsed, et siis tuleb vanema tähelepanelikum olema. Aga kas koerast võib-olla siin sel juhul abi, et hüperaktiivsus nagu kuidagi vaibub või siis on see üldse võimalik? Noh, on ikka, et selles suhtes, et kui me nüüd nagu me räägime kodu, siis see tähendab seda, et ikkagi nagu tuleb juhendada ka. Et kindlasti, et noh nagu öelda, et koer, mõjukeid, kui ta juba on, siis ta mõjubki teraapiliselt. Et noh, et kui oleks asi nii lihtne, siis, siis me võiks ju kõik teha tegelikult teraapiad, teraapiad nimetataks teraapia teiste sõnadega ravi tegelikult et võib-olla see koeraga tegelemine olemine, et läbi selle, kui vanem on teadlik, et siis ta saab, mis ta saab last juhendada ka siis selle hüperaktiivsele võiks küll õpetada seda, et kuidas väga rahulikult ja pikkade selliste paitamistega tegelikult, et nagu toimetada koeraga. Et need liigutused oleks juba rahulikumad ja neid on palju lihtsam. Kuna loo motiveerib hästi, siis siis saabki nagu öelda, et aga näe, koerale meeldib, et, et noh, et proovi niimoodi teha. Et see motiveerib palju rohkem kui öelda seda, et ära tee nii kiiresti ja mingid mingite muude asjade puhul. Et see loom on selline hea peegel. Aga no ütleme noh, asbergeritele mõjub kindlasti hästi, autistide lähed, sellest on ju kirjutatud raamatuid. Et need, nad Alguelt võtavad loomaga kontakti hästi ja läbi selle, siis on neil hiljem inimestega lihtsam kontakti võtta. Milles see loomateraapia võib olla? Mõte väga paljuski seisneb, et need ülekanded, mida teha või need tegevused, mida tehakse loomaga, need kanduvad üle siis pärast inimeste maailma. Et kui mul on raskusi suhtlemisega ja, ja niimoodi ütleme selline sõprade mängu mängukutsumisega ja siis seal saab loomaga harjutada, kes on siis selline rõõmus, reibas ta ei ütle, et kuule, et mulle ei meeldi või ma ei taha. Ja, ja sealt edasi siis ongi see, et tegelikult, kui ta läheb nüüd lastekeskkonda, et siis siis nagu suure tõenäosusega on need üle, et ta saab neid oskusi kasutada. Et lihtsalt turvalisem on seda alguses loomaga harjutada, kui on nagu hea ja turvaline loom. Aga aga see ei ole lahendus, et peres on probleemid, võtame koera, siis elame kõik oma pinged koera peal välja ja on nagu omavahel rahulikum. See tähendab seda, et rahuldama end enda vajadusi. Et loom on ikkagi, on ta siis koer, hobune või, või merisiga siis ikkagi tema peale ei võta. Et, et tuleb nagu mõelda kõigi peale, et me oleme siin oma üks lugu veel lõpetuseks võib-olla et üks gümnaasiumitüdruk käis, kes ütles, et tema põhiline pereliige oligi merisiga, kes talle väga meeldis, kellega ta rääkis juttu ja ütles, et meil vist kodus oligi nii keeruline ja raske olukord, et lõpuks merisiga surigi nagu ära varem, kui ette nähtud settalist surigi selle kätte ära, et lihtsalt see pinge oli nii suurperes. Et see oli siis laps, mis ta ise rääkis. Aga ütles jah, et, et ta nagu selle murekoorma all ei pidanud vastu, et, et noh, loomad võtavad väga. Et nad loevad energiat hästi palju ja kui seda on seda rasket energiat palju, siis siis siis tulevad kena haigused lihtsamalt, et sellepärast tulebki neile võimaldada oma liigikohast eluga. Nii et kui võtate looma, siis mõelge selle peale, kas te suudate talle kõik see selle tagada, mis tal vaja on. Järgi siis neile liiga tehke, nii et antud jutt ei ole mõeldud ka selleks, et võtke kõik koerad ja olete terved, aga et õpiksid märkama ja tähele panema, aitäh. Kristina vaja. Loodame, et selliseid teraapiakoeri tuleb koolides rohkem juurde, katsub lastes ka empaatiavõime ja ja see on ju lahe, kui on midagi muud koolipäevas kogu ainult õpikut. Ja et seal on, ma arvan, mitte ainult kooliasse, et loomad võiks jõuda ka vabalt haiglatesse, kus nad aitavad tegelikult, et positiivsus tegelikult aitab paraneda, mida siis mujal kasutatakse? Lasteaedadesse kuhu iganes, et tegelikult, kuhu, kuhu valmis ollakse võtma, et tasub proovida.