Kaota mini järgi otse 60.-te hoogsalt muutuma, Londoni mäletate Swinging Landon siis sellise Londoni tokslevas moe südameis tegutseva Ameerika ühendi leiutis levis kiiresti Euroopas ja isegi Austraalias. Prantsuse moekunstnik Iiv Sagnora näitas lühikesi kleite juba oma 1965. aasta sügis-talvekollektsioonis. Nii söötškeensbori kohvikulaul parasjagu laineid lõi. Miniseelikute arenguloos on lugematuid põnevaid seiku, kas või lugu sellest, kuidas ühte Londoni poodi jõudnud kleitide partii oli ilmselt valest materjalist tehtud ja nii põhjalikult kokku tõmbunud, et poeomanik oli seda nähes südameataki säärel. Ta kartis, et keegi ei osta lühikesi kleite ja kui neid ostetakse ning kantakse, siis pannakse tema pood kinni ja ta ise täpselt samuti. Kõik kõik kleidid osteti otsemaid ära ja kedagi ei pandud kinni. 1900 kuuekümnendad see tähendas vabadust moemaailmas ja mujalgi. Et kuidagi äkki ja ootamatult ja andis fantaasiale tiivad. Ka prantsuse moekunstnik Bear kardaan kasutas kõiki avanenud võimalusi õige mitmel alal ka näiteks oma eriskummalises mullide palees palee mul või siis alles, mis asub Vahemere rannikul, prantsuse Rivieras kohe kanni külje all. Ilusat pühapäeva raadium Helgi Erilaid ja algaski taas Aja jälg kivis. Aastaks 1968, kui see printsiip pardooja sörškeensworgi laul, publikut kas ehmates või vaimustes veel kord läänil juba pikk karjäär selja taga. Pärast suurt sõda oli ta töötanud nii Elsa sky aparelli kui Christian Diori juures ja avas 1950. oma moemaja Veneetsias sündinud kardaani. Suur läbimurre oli niinimetatud sajandi maski pall laabia Palazzas Veneetsias, mille jaoks ta kujundas 30 fantaasia kostüümi. Tema meesterõivaste kollektsioonis olid rullkaelusega sviitrit ja napid Ilmare väärideta ülikonnad. Just sellistes ilmusid ju lavale ka biitlid. Nii kõlasid biitlid 1963. aastal kuldsetel kuuekümnendatel tegid Need moemaailmas kuulsaks sellega, et paigutas esimesena oma loodud rõivastele ka oma firma logo ja muidugi mitte ainult sellega. Tema arhitektuuri huvi ilmus ka tema loodud rõivas iluettidesse niinimetatud geomeetriliste kleitide näol tundusid kandilised ja nõrgelised ja olid väga lihtsad ja napid minid, Rapetsid, mininelinurgad, isegi peaaegu alt laienevad kolmnurgad. Ühevärvilistele kleitidele õmmeldud kaunistused olid samuti geomeetrilised sirgjooned. Asja juurde käisid mustad sukkpüksid ning kõrged liibuvad mustad saapad. Kalawilludu. Ja kui siis kahe suure riigi vahel kosmose võidujooks lahti läks, vaimustus moekunstnik peal, kardaan uutest kosmoseajastu materjalidest ning detailidest nagu vinüül hõbedased kangad ja suured tõmblukud temaga. Ruumide juurde kuulusid kiivri taolised plastik visiiridega käbarakesed, mis meenutasid astronautide peakatteid. Säravatest toonides oranžid, kollased, roosad, punased, sinised, lihtsad minid, kleidid, mustad sukkpüksid, astronautide kiivreid meenutavad kübarad. Umbes selline oli ärganud Nonii kosmoseajastu etapp. 1971 avas Bergan väänama uue firma S Pascarden ning on sellest peale tegelenud lisaks moeloomingule veel igasugust jama muude asjadega. Nende hulka kuulub muuhulgas ka tööstuslik disain. Seitsmekümnendatel aastatel kujundas ta näiteks Ameerika säävelyn firma hoogsalt voolujoonelisi, pika ja laia ninali seaautosid piiratud kogus sõjaline sai kaela ja nii säravpunased, lumivalged, hõbedased teemantsinised ja ploomilillad toonid. Samad värvid moodustasid mustal foonil põnevaid triipe ka autode sisekujunduses. Ja muidugi kandsid autod ka peal kardaani logot. Oli 1981, kui Bergan vään ostis kuulsa maksiimi restoranide ketti ning Maksim jõudis peagi New Yorki Londonisse ja Pekingisse. See maailmahaardega mees on kõiki kunstialasid toetanud ning endale igasuguseid põnevaid elupaiku muretsenud. Ta veedab mõnusalt Daega iidses lakosti lossis, kus kunagi elas markii de Sade Veneetsias on tal ballatsoga pragadini, mille kohta kardaan armastab öelda, et see koht kuulus kunagi vale kuigi tegelikult oli see Verona, piiskopi Veneetsia patriarhid, Giovanni pragadini maja. Ja muidugi kuulub Bergandajanile mullide palee prantsuse Rivieras kanni lähedal asja juba 1905. neljandal aastal tegi per kardaan ilmatu vahva moeeksperimendi mull kleidi ja mul püsida meeles 1992. aasta Albervilli taliolümpia vapustavalt uhke avatseremoonia kus Eesti võistkond Eesti lipu all esmakordselt kohal oli ja kus staadionile marssivate võistkondade riigilippe kandvad piigad olid üleni toredatesse läbipaistvatesse mullidesse pakitud. Raske kindlaks teha, kas per kardaani käsi seal mängus oli, kuid eeskujuks oli tema mõte ilmselt küll. Ja just 1992. aastal ostis kardaan endale ühe poolelioleva imeehitise, mis jättis mulje mere ääres seisvale künkale puhutud hiigelsuurte seebimullide kuhjast. Kuid need mulli püsisid paigal ega ähvardanud lõhkeda seda uskumatut kogumit muusikasse kujutledes leidsin rõõmsalt toksleva tango. Katsu sa kirjeldada ehtukslevad tangot, mis on tegelikult tervetest ja poolikutest ümarate akendega mullidest palee. Selle üldkuju on igast küljest erinev ja olenevalt valgusest on ka värvitoonid erinevad. Üldkuju näeksite kujutabki enesest terrassidel küngast pidi üles ronivad erinevate kõrgusega suurte ümarate, teinekord ovaalikujuliste ehitiste kogumit, päris vägevat kogumit, sest kõik mullid omavahel ühendatud ja moodustavad kokku 1200 ruutmeetri suuruse hoone, milles on vastuvõturuume, hiigelsalonge, köögid ja söögitoad kümmekond väga uhked sviiti. Hoonet ümbritsevad aiad ja hulk basseine võtavad enda alla 8500 ruutmeetrit. Ei puudu ka päris vägev amfiteater, mis ta ainus paik, kus kahe hiigelpool kaarene seisvate astmeliste istmeridade vahel kulgeb alla lava poole täiesti sirged räpp. Et oleks siin päris lootusetu manud sirgjoont leida. Kõik lookleb ja mullitab. Jäduks leb. Kuna mullide palee üldpilti pole peaaegu võimalik kirjeldada ja ehitisel puudub igasugune sümmeetria, siis tuleks ehk erinevate vaadete kallal jõudu proovida. Marguses basseinis on säravsinine, virvendab vesi, mida poolkaarekujuliselt Astangutelt juurde voolab. Viimaste kõrvale on pooleks lõigatud mull, mis moodustavad tohutuid ümaraid aknaid ujuksi. Aste kõrgemal kuhjub juba terveid mull. Ümaraid ja vaalseid. Nende pindadel on suuri ümmargusi väljaspoole mullitavaid aknaid, milles peegeldub Vahemereäärne särav sinine taevas. Päike paistab ja annab lõppematu pulgamullide säravalt oranziledoonile erinevaid varjundeid. Neile lisanduvad sügavroheliste palmide tumedad varjud. Leia tumeoranž, valge, kohati küps, pruun, roosa, sädelev, sinine ja tumeroheline. Sellised värvid. Ja teine vaatenurk ja teine valgus lollide kobar, nii poolikud, kui terved on keset Vahemere lopsakat taimestikku äkki pehmelt heleroosa ja kolmas ühele kinnisele terrassile avanevad kutsuvalt mullimajade poolkaartest uksed. Tundub, et siseruumides on jahe aitäh ning päikese halastamatus kuumuses on säravsiniste, ümarate akendega erinevas suuruses hiigelmullid äkki täiesti tuhmkollased ja rohelised, eksootilised terrassitaimed ja Vahemereeresinine taevas. Mõnel hetkel annab Lukkalik valgusmaja mullidele helebeeži liivatooni. Ühe otse mere kohal kõrguva terrassi muudata roosakas beežiks teise tumepruuniks. Aga võib-olla polegi need ainult valguse trikid. JAAN värvitoonide kummaline kooskõla juba Bear kardaani enese looming särava oranži ja kollase erinevatest toonidest kuni rahuliku hallikas pruunini. Olete uhke pilt, avaneb mullide paleele, aga tumedas Vahemereöös ümaratest lahtistest akendest paistab sooja oranži, roosat ja säravkollast valgust. See peegeldub paljudes basseinides ning muudab tumedad palmid altpoolt valgustatud salapäraseks. Muinasjutumetsaks. Mullide palees on 28 ümara kujuga ruumiosa, neist võiks ilmselt ka saali nime kanda, nende ruumide seintel pole pilte ja paljud põrandad on seinast seinani. Paksude ja kohevate vaipadega kaetud ümmargused aknad meenutavad illuminaatoreid ning nendest langev valgus muutub vastavalt päeva ja aastaajale. Hoones on 10 erinevate tänapäeva sisekujundajate loodud, magan, mis tuba, mis muudavad oma erinevatest meilidega selle sisemuse veel ootamatumaks. Suurest ümara tumeroosa laua ja must, punaste spetsiaalselt disainitud Kaldrikutega söögitoast viib tohutu lahtine poolringi kujuline avaus pooli see ruumi, mida ilmselt võiks salongiks või elutoaks kutsuda. See näib olevat üks väheseid ruume, kus leidub ka pisut tavapärasemat mööblit. Kahel pool ovaalse akna all on poolpikk ümarad diivanid, nende vahel särav ümmargune klaaslaud. Suures ruumis on veelgi pehmeid istmeid, looklevaid kapp, laudu ning ruumi lae moodustab osa selle kohal kõrguva järjekordse toa mulli ümarast põhjast. Nad on erinevates pruun, roosades toonides mööbel kaunilt tumeroosa, mitte lillakas, pigem oranžikas. Poolema Rauxe Rate ebakorrapäraselt paigutatud akende ning nišidega ruumi säravalt tumeoranži põrandal pole mitte midagi muud kui kummalise kujuga pehmeid, pruun, rohelisi ja rohelisi istmeid, mis oleksid otsekui hiigelpatjadest voolitud ruumile lae moodustab taas selle kohal kõrguva mullitoa valge põhi Paikus istuda ja juttu puhuda, kuigi nood pehmed tugitoolid kui neid nii tohib nimetada lausa kutsuvat Tugastama. Aga selleks on mõllide palees muidugi ka ümmargused magamistoad olemas. Ühes sellises ulatub tumedasse roosa lambiga alko hoovi täiesti ümmargune säravsinise kate ja täiesti ümmarguste siniste patjade kuhjaga voodi valkjas mosaiikpõrand, seinte heledam sinakas toon muutub sujuvalt tumedamaks. Ümarasse lakke ja seintele on kaunistuseks mõned ovaalsed mullideksinud lainetavat Kunemission paigutatud Taasnaid hiigelpatjadest voolitud istmeid. Värvid ant triipudes valge beeži ja tumehall Avalsest aknast sisse tulva. Valgus võib otsekohe kõiki toa toone ka muuta. Ma võin teadagi eksida, aga tundub küll, et selles hiigelmullidest moodustunud hiigelhoones pole suletavaid uksi, on vaid avaused, mis viivad ühest ruumist teise. Tavaliselt on need poolümarad või lõigatud alaosaga ovaalid. T4 punasesse magamistuppa. Ovaalse aknal ümmargusele poodiumil seisab siin säravpunase kattega ilmatu suur ümmargune voodi oma ümmarguste punaste patjade kuhjaga. Põrand tundub suurestovaalsest aknast tulvas valguses kollakaspunane. Sein oranž, roosa, ühel pool voodit nii-öelda kaugemas seinas on säravpunane nišš, kuigi ümmargusest toalisi tegelikult seina eiole. Raamid selles mullide palees on kõik päris avarad, suured ja kõrged eri tasanditel pinnad ja koridorid looklevad ühest mullist teise. Akendest paistab soojustergavat taevast, ererohelisi palme, säravsinist, Vahemerd ja ka nii valget panoraami. Ränded ringi neis mullides uurid vaated ja avastad näiteks toreda väikesed Ühe nurga ebakorrapärase kujuga seina nišist on saanud raamaturiiul. Selle ees seisavad päristavalisena tunduv kontoritool ja ovaalne suurte poolümarate jalgadega töölaud. Töönurk ise asub väikeses ümmargusest nišis, kuhu viib pooli mara vaos. Pelgus teeb siin tempe, kord tundub sein sinakas hallina, siis tuleb päike vahelisest aknast sisse ja seesamasein on äkki säravalt heleoranž. Roosa eresinine ümartugitool siinsamas töönišees värvi ei muuda. Jaga violett roosa põrand, mitte. Päriselt ebatraditsioon, milline on selle maja jaoks ühe saali mööbel, siin seisab nimelt nurgeline laud ja selle ümber lausa tavalised toolid. Värvid on ikka mullide palee jaoks õiged, oranž, roosa, särav, küps, oranž ja roosakaspruun. Keskmine ruum kujutab enesest ilmselt väikest konverentsisaali. Siin seisavad poolringis läikivad erepunased tugitoolid, nende ees on aga ümmargune laud, ümbritsetud hapratest. Klapp toolidest. Seinia läikiv põrand on erinevates liivatoonides. Mullide kompleksi on ju aja jooksul kujundanud mitmed erinevad kunstnikud, nii et siit võib leida ka nurgelisi kušett ja ploomlillasid moodsaid skulptuure. Kuid üldmulje on ikka pehmelt ümar ja säravalt oranž. Mullide palee asub umbes 10 kilomeetri kaugusel kaanist teol sõrmeris. Seda paika on kutsutud moekunstnik Bear kardaani isiklikuks mängumaaks. Ning too eriskummaline, kohtun aastate jooksul kuulsaks saanud Euroopa rikaste ja ilusate kohtumisning pidutsemispaigana samuti ja vaat siin pidusid ka igal aastal peetavate kanni filmifestivalide külalised ja staarid. Kuid see tohutu oranž, roosade mullide kogum ei kukkunud siia eresinise Vahemere ranniku palmide all, ometigi mitte taevast. Keegi pidi selle projekteerima ja ehitama. Nii see ongi. Ja nüüd saame pisut tuttavamaks mehega, kelle sünni lisaks on aasta 1920 teistel andmetel 1925 ja sünnikohaks Ungari kelle isa oli Venemaa juut ja ema soomlanna. Küllap andis ema talle Soomeni. Me anti, tema perekonnanimi on loovakk. Loen täpselt nagu kirjapilt ütleb võimalik, et näiteks Prantsusmaal hääldatakse seda nime teisiti. Aga öelge ja siin koduselt anti, loovad ja soomlased peavad jotaangast vägagi lugu. Tulevane kummaliste ehitiste rajaja, alustas õpinguid Stockholmis. Kas õppis laevade ehitamist, kuid aastal 1947 kolis Pariisi ja õppis sealses kaunite kunstide koolis arhitektuuri kuid see praegu juba 90 ringis mees ei pea ennast arhitektiks, pole kunagi pidanudki, olenevalt meeleolust, mida võib mõjutada ka väike kogus veskit, peab ta ennast kas käsitööliseks või natuke hulluks või kui väga palju peale käia, ütleb anti loovagethan, Habitoloog vaatame kohe. Abitaat. Looduslik asuala naturaalne keskkond, kus elusad organismid normaalselt elavad ja Anttila uurib ning loob looduslikku keskkonda, kus inimestel elusad organismid ju nemadki kõige õigem elada oleks. Nende sõnade järgi tähendab see, et ta on arhitekti vastand. Anti arhitekt, radikaalne selline, kes arhitektuuris põhjalikke reforme taotleb. Millised mõtted olid tal peas juba 1900 kuuekümnendatel, et tuleb hakata looma senisest täiesti erinevat looduslikest vormidest innustatud arhitektuuri, mis sobib hoopis paremini inimeste põhiolemusega? Slovakkia on öelnud. Arhitektuur peaks olema otsekui mäng spontaanne, rõõmus ja üllatusi täis ja nii ta hakkaski eksperimenteerima peaasjalikult mullidega. Põhimõtete kõige ehedam näide imepärase ehitise sünniloo kohta pakuvad erinevad allikad pisut erinevaid variante. On teada, et 1971. aastal võttis loovad vastu Leoni töösturi Pearbernaarei pakkumise viimase suveresidentsi ehitamiseks Vahemere rannikule. Tööstur pidi ka päris edumeelne olema, kui ta anti loovagi ekstravagantset põhimõtetega. Nõus oli mullide palee valmis aastatel 1975 kuni 89. Reberna lahkus siit ilmast 1991 ja tema põneva mullidest koosneva Residence omanikuks sai moekunstnik Beer Garden, kes ehitusele ka omalt poolt. Üht-teist lisas. Gardena. Meie üle väga uhke. Siin on pildistatud mitmeid moekollektsioone ning vanameister ise, olles loobunud suurtest moeshowdest, näitas siin 1994. aastal pärast 15 aastat kestnud vaheaega taas kord oma uut kollektsiooni valitud külalistele ja ajakirjanikele. Meil on oma imepärast sadu inimesi mahutavad paleed, sageli ka kanni filmifestivali külaliste pidude jaoks rentinud. Mis puutub mullide palee olemusse, siis Anti lõuagi arvates pole tema kõige kuulsamat loomingut kaugeltki õigesti mõistetud. Inimesed näevad vaid selle välist külge, mis ei ole loovagi meelest tegelikult üldse kõige tähtsam. Ränipalee kui kaks loovagi teist suuremat ehitist algavad seestpoolt sisemusest, sellisest, mis peaks olema inimese jaoks kõige loogilisem õige naturaalsem elukeskkond. Küsimus on ainult lisaprodukt. Majanduslikel põhjustel või tehnilisi lahendusi tundmata on inimesed vangistanud ennast kuupidesse mis on täis meie liikumist, takistavaid ja harmooniat, purustavaid umbteid, Gorki on öelnud antilovakk. Religioon on tema meelest kallaletung loodusele ja inimloomusele ja kui ta ehitab varjupaiku, mis inimesi loodusele lähemale toovad siis on need ka varjupaigad, mis toovad inimese talle endale lähemale. Veel anti, tsiteerides inimeste käte ja jalgade liikumist, mine moodustab õhus ringe. See on normaalne ja loomulik. On ringikujuline vaateväli. Ka pidutsemine on ringikujuline nähtus. Kogu inimese elu kulgebki ringides ja ring on ülilihtne kujund. Tal on vaid üks mõõde. Raadius anti lõuagi meelest, inimeste loomulik elukeskkond alguse juba iidsete esivanematega koobastest kunstaga koopajoonistest. Ka ta ise elab sageli oma ümaras suure ovaalkujulise sissepääsuga stuudios keset metsa, kus ta proovib, katsetab ja uurib kõike, mis on seotud inimese elu ja tema elukeskkonna parandamisega. Paeses imed loovagi loomingu tähtsaim põhikuju ongi ring kolmes dimensioonis. Nimeta seda, kas sfääriks keraks, võimulliks, kerge, tugev, tõhus ja efektne kujund nurgeliste ehitusplokkide vastane. Kõigi reeglite ja sobimuste vastand. Sfäärides koosnevate konstruktsioonide ehitamisel tuleb leida uusima materjale, otsida sobivaid masinaid ja ehitusviisi, mis võrdub järg läänimullide paleesse. Siis jätkas, anti loovaks selle viimistlemist juba üheskoos. Moekunstnikuga võiks kasutada hoopis kaasaegsemaid materjale, plastikut, vahtu ja polüestrit. Lova arvestab iseenesest mõista omanike soovidega, näiteks laseb neil akende kohad kindlaks määrata. Kui ta ette võtab, teatab ka selle tellijale kolm kindlat asja. Ta ei tea täpselt, milline see ehitis välja tuleb. Ta ei tea, millal see valmis saab ja ta ei tea, kui palju see maksma läheb. Arvata võib andi lööva kil kuigi palju kliente ei ole. Aga sellest pole midagi, sest ta ei tahagi kliente ja tahab mõttekaaslasi. Kaasosalisi partnereid oma tavapärase arhitektuurivastases võitluses. Eesmärk on inimese vabastamine. Ja mingil kombel ta leiabki neid või leiavad nemad teda. Siin on ilmselt tegemist vastastikuse külgetõmbega. Tema partnerid on väga rikkad inimesed, kuid nende suhtumine ellu erineb suuresti uusrikaste kõik endale põhimõttest. Lubagi sõnu kasutada saavad tema partneriteks mängurid ja seiklejad inimesed, kellele riskimine rõõmu ja põnevust valmistab. Selles mõttes on nad samasugused nagu antiloovaks ise. Ajendi loovagid võiks kujutleda filmirežissöörina, kellel pole stsenaariumi. Töölised on kohal, materjalid ja masinad tööks valmis. Kuid plaani ei ole, on vaid protsess ise ja improvisatsioon kui erineva suurusega kerade või mullide võiks öelda skeletid, olite vaat võrgust ja puuvitstest valmis tehtud. Veeretasid, loovad ja tema abilised neid sõna otseses mõttes ringi mööda Vahemere rannikuküngast. Püüdes leida igale neist igas mõttes täpselt õige koht, anti, loovad heaks, oli see just temale sobiv, spontaanne, rõõmus ja üllatusi. Täismäng. Aleks Marašan, kelle intervjuust anti kogu aeg. Ega ma seda kõike loen kohtus selle antiarhitektiga 2008. aastal. Fotol istub halli habeme ja prillidega vanamees oma ümmarguse stuudio maja aias, sonimüts peas ja jope seljas. Tema ümber on raagus puud, kaugemal paistab mets ja ma arvan, et see on kirjutatud. Tundus, et selle mehe rõõmsate mängude aeg on möödas. Tema Habitoloogia harrastus ja arusaamad ja tõed on jäänud aastakümnete taha. Laevaga oli Prantsusmaal omamoodi kultuuritäht ning noored arhitektuuritudengid kogu riigist saabusid tema juurde põnevust otsima ja kõike koolis õpitut unustama. Raha loovagit ei huvitanud, tal ei olnudki seda. Teda toetas suur ustavate sõprade ja õpilaste ring. Ta elas oma stuudios, mille oli ehitanud massiivselt kavandatud, kuid seni lõpetamata kodu lähedale. See oli tema esimene suur projekt. Kõik käis tüüpilises antilubagi stiilis. Ehitus oli rajatud ilma igasuguse loata Ta maale, mis teada käigulunud antilowagile. Ta leidis lihtsalt paiga, mis talle meeldis ja tema plaanide elluviimiseks sobis. 1900 üheksakümnendatel aastatel kuulutati ehitis Prantsusmaa kultuurimälestiseks sest kohalik valitsus ähvardas selle muidu maha lõhkuda. Tuune. Milline võiks olla anti, loovad ja loo järgmine peatükk. Aleks varasse Anarutleb, kui kasvõi pool sellest, mida loovaga oma elust rääkinud on, tõele vastab, siis on see olnud üks 20. sajandi kõige põnevamaid värvikamaid elusid, mis sama põnevalt ka jätkub. Nii et tema ikka veel lõpetamata kodu sai uue omaniku, kes tuleb välja, on mängur ja seikleja just õige mees Anti heaks partner. Anti saab oma kodu lõpuks valmis teha, mis siis, et see otseselt temale ei kuulu. Sellel pole tema jaoks mitte mingisugust tähtsust. Niisiis realistid, asjalikud pragmatistid, eripärase arhitektuuri eitajad, olge valmis, anti loovakk või taas tööle hakata. Ando. Elmu paali süvaservalavia. Maati Teeemmu. Hong või ta maak. Igapäevane. Söök on