Ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Suur suvi on käes, aga rahva teenrid jätkavad väsimatult läbi kogu suve. Nii ka siis täna, kui käes on ikka laupäev ja kell on tiksunud viis minutit üle 11, siis mingisugune kolmikajakirjanike meie klubist alati koguneb ja täna on selle kolmiku koosseis siis selline Külli-Riin, Tigasson Eesti Päevaleht, endiselt arvamustoimetuse pealik ja teine peale ikka veel on postimehest ka arvamustoimetusest, Neeme Korv. Tere hommikust ja mina olen Aarne Rannamäe Eesti rahvusringhäälingutelevisiooni poole pealt. No jaanipäev on meil üle elatud, sedapuhku päris õnnelikult. Ilma Imast suuremate kataclismideta, tavalised asjad, mõned isegi mitte mõned, vaid mõnikümmend ikkagi roolijoodikut, pidutsemine taevani, nagu üldse suvel käib trilli ja tralli kogu aeg. Aga jaanipäev on alati ja kogu see, see jaanipäeva ümbrus, võidupüha ja, ja mõned päevad enne, mõned päevad pärast on alati olnud meil Eestis selline kõrgendatud riskiallikas, noh seekord oli, ütleme niisugune, tulime välja harju keskmiselt. Et tavapärane ja ja ei midagi hullu, muidugi, politsei on siin viimastel aastatel teinud ka kõvasti ennetavat hoiatustööd, et rääkinud ohtudest ja rääkinud ka sellest, et karistus on kärme tulema. Aga jah, et kui me vaatame siin näiteks kas või põhjanaabrite poole, kuhu ma ikka alati vaatama, siis neil on ikka see olukord märkimisväärset karmim. Nii liikluses kui ka muude asjade puhul end. Vähemalt nii jääb mulje, kui vaadata ajakirjandust. Kas me ikka saame öelda, et kõik oli rahulik ja tavapärane, et et ma ei ole küll suurem nagu krimiuudistefänn. On jaanipäeva ümbrust tuleb mõõta oma ettemõõtkavas ja, ja selles mõttes ütleme, kui me võtame läbi aastate, siis oli selline täiesti suhteliselt tavaline jaanipäev. No ma ütleks, et ma ei ole nagu väga suur politseiuudistelugeja kasutades ma nüüd küll ei mäleta, et varasematel aastatel oleks olnud nagu uudiseid niisugustest massilistes Teksmistest, nagu sellel aastal juhtus lemme rannas või siis oli ka Lääne-Virumaal ja noh, see paneb küll väga muretsema, et ma nii-öelda kohe meenusid need varasemad viimase aasta jooksul aset leidnud niisugused rämeda omav oli juhtumid, mis on ühtlasi demonstreerinud nagu politsei ei võimetust, ehk siis Türi linnas juhtunu Viljandis juhtunu. Et see on, see ikkagi näitab, et midagi on, on, on muutunud ühiskonnas. Räägime sellest lemme rannas ka kohe, aga üldiselt mulle tundub, et et mingi asi ikkagi inimeste teadvuses või, ütleme, suurema osa inimeste teadvuses on, on murdunud. Vaadake, kui palju ikkagi, kui te istute seltskondades jaanipäeva paiku. Kui paljude inimeste juttudes kõlab ikka see see alkoholijoobes juhtimine ja selle taunimine ja sellest sellest, kas või kahe käega hoitakse kinni, et mitte mitte minna ja ja selles mõttes, kui, kui siin veel aastaid tagasi oli noh, suhteliselt ükskõik et noh, ei, ei olnud see niisugune jututeema ja ühiskonna teadvuses ei olnud see ütleme võib-olla nii oluline teema, kuigi kuigi laibad olid taga jah vot pärast üle vabandust sellise sellise sõnakasutuse pärast, aga aga, aga loeti üle ja, ja järgmine aasta tuli ja kõik kordub täpselt samamoodi. Minu meelest on viimasel mõnel aastal ma ei oska seda täpselt piiri tõmmata, aga on, on üsna palju ikkagi ikkagi juhtunud ja, ja ma ei tea, kas alkomeetrite ost on suurenenud või, või ei ole suurenenud, aga, aga seltskondades pidevalt räägitakse. Ei ma täna nüüd ma pean lõpetama homme vaja paraminna. Hommikuti ei julgeta minna, veel istutakse tunnikene või kaks, et kõik oleks klaar ja ja maksama oma töö ära teeks, eks ole, et minu meelest on see ikkagi üsna üsna positiivne, mis, mis on, on toimunud viimaste aastate jooksul. Ma olen sellega väga nõus ja ma lisaks veel selle juurde, et et mis puutub näiteks üldse Sa küll enim tõid siin välja neid neid peksmist teateid ja, ja nii edasi, et ma arvan, et siin on ka see üldine kontekst võrreldes varasema ajaga päris kõvasti muutunud, et tegelikult on nii, et raskeid kuritegevusi rasket kuritegevust jääb siiski ikkagi noh see on märkimisväärselt vähenenud, see foon ühiskonnas ja ja see tähendab ühtlasi ka seda, et järjest enam pööratakse tähelepanu sellistele asjadele, mis võib-olla vanem ei, võib-olla ei pälvinudki niivõrd suurt näiteks näiteks ajakirjanduse või, või noh, siit tänapäeval ka noh, laiemalt meedia tähelepanu. Et ja inimestel on võimalus nendest asjadest kommunikeerida võib-olla rohkem, ja see, kui jaaniõhtul kellelgi silm siniseks lüüakse. No ma ei tea, nii palju, kui mina, õigemini visa, nende suurtel jaanituledel käidud, et oma elu jooksul siis olen seda korduvalt näinud, aga tänapäeval võib sellest asjast tulla tegelikult noh, täiesti suur selline paarist sinisest silmast tulla täiesti suur noh, nii-öelda meediakära. No need on minu arust nagu täiesti erinevad asjad, et üks asi on see, kui mingi sõpruskonda istub lõkke ümber, sõpruskonna liikmed lähevad omavahel, Külli hakkavad füüsiliselt arveid klaarima, et see on nagu üks asi. Aga teine asi, teine asi, mis tekitab see, mis toimas leeme rannast, see on midagi hoopis muud. Mis on minu arvates nagu külvab niisugust nagu täielikku ebaturvalisuse tunnet ühiskonnas. Et inimesed Läksid mere äärde jaaniõhtul ja siis tulid mingid täiesti võõrad tüübid hakkasid asja eest teist taga, siis läksid inimestele füüsiliselt kallale, kutsuti välja politsei, kes ei teinud mitte midagi, ainult sõitis patrullautoga ringi. See on mind isiklikult minu turvatunnet puudutavad nagu niisuguseid juhtumeid, palju rohkem, kui, kui sa siin Aarne eespool rääkisid sellest nagu alkoholijoobes autoga sõitmisest, et sa võid nagu põhimõtteliselt sa võid sõita kuskile rongiga, kui on vaja, sa võid minna bussiga, sa võid vältida jaanipäeval üldse autorooli sõitmist kaartlased, siis on äkki mingeid purjus juhi tee peal. Aga see teadmine, et sa lähed kuskil Maal rahulikult õhtul välja, teed tuld, istud seal ja siis tulevad mingid täiesti suvalised tüübid sulle kallale ja politsei ei kaitse inimesi, see on midagi hoopis teist ja see minu arust nagu noh. No tegelikult on ju nii, et ka minister on öelnud, et seda asja uuritakse väga tõsiselt ja ka politsei käitumist selles olukorras, aga aga ma ei tea, mina seal rannas ei olnud ja, ja mina ei oska selles mõttes selles mõttes sellele nagu, nagu hinnangut anda, et, et kuidas see asi seal täpselt oli, aga kindel on see, et inimesed üha enam tänapäeval eriti just nii-öelda arenenud meedia tingimustes loovad endale ümber sellist privaatsfääri, mis neil neil on, neile tundub ja on, on väga turvaline. Need sfäärid on väga-väga erinevad inimeste lood või maailm, mis istub ja inimesed elavad väga erinevate elu ja kui need need lihtsalt omavahel niimoodi kokku saavad, siis selgub, et neil ei ole nagu need kokkupuutepunktid tekivad täiesti täiesti ootamatult ja iga iga asja tõlgendatakse nii-öelda üsna äärmuslikult. No ma ei tea, et sinna see lemmerannajuhtum ei olnud ju tegelikult ju ainuke siin viimase aasta jooksul, nagu ma ka eespool mainisid, on olnud nagu samasugust neid juhtumeid, mis näitavad, kui, kui kaitsetud on inimesed, isegi politsei ei suuda inimesi kaitsta, neid on olnud ju mitmeid ja, ja isegi see, kes arvab, et, et olgu riik minimaalselt õhuke, kõige kõige õhem, mis ta üldse võib-olla isegi see inimene leiab, et või noh, see ideoloogia ja selle ideoloogia järgi peaks riik vähemalt suutma tagada mingisuguseid miinimumfunktsioone, milleks elementaarse nagu turvalisuse tagamine ühiskonnas, inimeste kaitsmine, vägivallatsejad ees, kui politsei kohale kutsutakse, aga on antud juhul nagu need juhtumid on, et et ma ei arva ka, et siin on, on süüdi need paar politseinikku, kes sinna randa kohale kutsuti, et siin on, on, on võinud lugeda viiteid, kuidas tegelikult need tõesti politsei arv ongi nagu kahandatud miinimumini maakondades ja ja noh, minu arust on nagu väga koomiline see, kui, kui siin võib kuulda, kuidas trahvitakse jalgrattureid, kui tal pole juhtumisi kiivrid peas või siis jalakäijad, kes astub üle punase tule, aga kui ei tule mitte ühtegi autot kummaski suunas. Aga samal ajal, kui on ohus inimeste nägu, terviseturvalisus, et siis politsei ei ole kaitset. Isegi Külli-Riin, et selle põhjuseks, miks sa, miks sa praegu seda niimodi argumenteerida ei, ei pruugi olla hoopis see, et politseipoolne kommunikatsioon ehk see, kuidas nad avalikkusega suhtlevad, on väga nõrk. Ma räägin, me ei tea seda. Me ei olnud selles olukorras ja, ja selles situatsioonis, mis, mismoodi noh, nii-öelda kuidas, kuidas see nagu nagu, nagu välja tuli seal võib-olla lihtsalt see, et üx, kommunikaator võib-olla osavam kui teine ja me tegelikult päris täpselt ei tea. Ja mina küll ütlen seda, et, et maju tead väga hästi, näiteks kuidas on minu selles koduvallas. Ja tean ka nii-öelda kohalikku kohalikku konstaablit. Ja mina küll ei arva, et seal oleks nagu väga ebaturvaline olukord, et mu Kummast kodu kodu vallastanud, rääkis Muhu saarest. Tegelikult ikka päris juurtega? Ei no ma kuulan teid siin mõnuga, et et te vaidlete just nagu, nagu mitte mitte millegi üle. Et on selge, et meil on olemas, eks ole muidugi me ei olnud seal, meil on olemas kümnete pealtnägijate ütlused. Peksti mitme või paarikümnepealine kamp pätte tuli ja peksis, politsei tuli kohale, mitte midagi ei teinud isegi mingi peksmine või mingid peksmised toimusid otse politseipatrulli ninal. See see on selge, seal seal ei ole üldse mitut pidi arvamust, et et seal oleks pidanud väga jõuliselt sekkuma. Kui oli juba näha, et toimub selline selline intsident ja paarkümmend inimest, kes, kes tulid sinna peole lihtsalt väga selge eesmärgiga kõigile ja mitte millegi eest peksa anda siis see oleks tulnud lahendada väga jõuliselt, sest et sellised asjad võivad viia väga-väga kurbade taga. Viia ka mingisuguse järele aimamiseni tegelikult süvenemise. Kui andamatas, et uija toota Nii et ikkagi mingid inimesed, nendest ju veetigi aresti. Viit viidi vist seitse koma. No aga selleks ajaks, kui seal paljud olid juba kannatanud Küsimus küsimus on jah, et läbi pekstud ja, ja vigastused õnneks ei olnud ühegi inimese eluohtlikud, aga aga, aga põhimõtteliselt oleks võinud seal väga fataalselt lõppeda, et, et kui, kui on juba selline suur intsident, kus on ikka juba ma ei, ma ei ütle, et 100 taga peksjad, peksjad oli paarkümmend siis on see muidugi väga jõulise reageerimise kohta. Et seal seal ei ole küsimus mitte mingisugust Pärnumaa ühes või kahes patrullis, vaid, vaid see võib-olla juba koht, kus, kus helikopterid lendavad ja tuuakse lisaväge ja lihtsalt lõpetatakse see see väga jõuliselt ära. No meil on, sa räägid Neeme kommunikeerimisest, et me, me, me liiga palju kommunikeerime, tegelikult seda, mis toimub politsei- ja piiri ja politseiamet, piirivalve ja politseiameti tipus, eks ole, me oleme viimastel nädalatel paaril-kolmel nädalal kindlasti lugenud ja kuulnud väga palju kuidas uus politseijuht oma meeskonda loob ja kes saab sule sappa ja, ja mis seal nagu toimuma hakkab, tegelikult politsei peaks olema organisatsioon, mis töötab nagu kellavärk. Et ükskõik, kes seda juhib, see on täiesti ükskõik, aga inimeste turvalisus peab olema tagatud. Et tema on, on üldjuht ja tema paneb oma alluvad tööle ja Telegeerib kui vaja ja, ja kui ei ole vaja, siis teeb ise ja mis, mis iganes. Aga, aga see on, see on koht, kus ei saa nagu järeleandmisi teha. See või ka antakse massiliselt kuskil peksa, siis see on, see on väga-väga sügava järelemõtlemise koht ja kõik need eelmised lood ka, mis olid palju, mastaabid, palju väiksemad, kus mingi pätte, spuu, haluga, politseinik peksis teda, eks ole, politseinik ei haaranud oma teenistusrelva järele ja nii edasi ja siis see Türi juhtum ja, ja neid on ju veel ja veel. Ei, ma üleüldse ei pruugi või ei püüa siin nagu, nagu kaitsta või, või noh, õigustada ma lihtsalt ütlen seda, et väga oluline on tänapäeval ikkagi ka see, et missugune mulje sellest asjast jääb kokkuvõttes. Ja ma arvan seda, et, et seda muljet, et politsei on nõrk, seda muljet on, on lihtne tekitada sellega, tuleks nagu, nagu ka tegeleda. Noh, põhiline mulje on ilmselt inimestel kehavigastused ja selline üldine ebaturvalisuse tunne, aga ma tahaksin öelda, et selles antud juhtumis on tegelikult see politsei on ainult nagu üks pool, teine pool on see, et peaks nagu küsima, et miks, kuidas sellised asjad üldsegi nagu saavad juhtuda, et ma küll ei tea, et kes need inimesed olid kestel vägivallatsesid, aga neid vägivalla Saavad jäävad küljele. Aga neid vägivalla juhtumeid on olnud viimasel ajal kuidagi nii palju ja omavahel juhtumeid ja mul on nagu kergelt on niisugune tunne, et noh, et inimesed, kes nagu moodustava niisugusi, campu, vägivallatsejat, kampa nad ei ole nagu ilmselgelt inimesed, kes on eluga nagu väga rahul ja väga õnnelikud. Ja noh, mulle meenus siin selline noh, väga murettekitav statistika, mis üldse näitab nagu eesti rahva nagu nii-öelda seda vaimset tervist, et siin tervise arengu instituut tegi uuringu, kus tuli välja, et ta umbes et just nagu noorte eesti meeste seas on nagu väga palju kasvanud niisugune masenduse tunne, depressioon ja seda tüüpi nagu häired, mis loovad nagu pinnase alkoholismi yks ja, ja igasugusteks sellisteks asjadeks. Ja tohib, ma lõpetan ära selle lause, et et siin võib lugeda, et selles tervise arengu instituudi uuringust siin möödunud kümnendi keskel umbes 15 protsenti Eesti noortest meestest ütles, et nad on nagu talumatus stressis ja nüüd on see juba juba iga viies tunneb seda ja me teame ka statistikat, et kuidas maal on, naised lähevad ära, sinna jäävad pigem mehed, kellel ei ole korralikku haridust. Me teame statistikast, et just noorte meeste töötus on, on, on väga suur ühiskonnas ja ma arvan, et see kõik nagu tekitabki nagu ka pinnase niisuguseks, noh ma ei tea selliseks nagu tundeks, et ollakse kuskil ühiskonnast väljas pool ja, ja aktsepteerida mingeid üldisi reegleid. Aga see ongi muide muide see, mida sa praegu räägid, see ongi täpselt seesama, mis ma enne rääkisin sellest samast nišistumist, tegelikult, aga, aga see on veel mitmeid palju mitmekihilisem ja minu meelest noh, võib-olla need väga suured ühiskondlikud järeldused, mida sa teed, et võib-olla noh, ütleme antud situatsioonis veel kord ma ütlen, et ma ei tea, päris täpselt neid fakte küll, aga ma olen olnud olnud korduvalt sellistes situatsioonides ma olen, ma olen näinud, kuidas, kuidas mingitest asjadest tekivad tülid, onju ja kuidas, kuidas nad mingisugused grupiprotsessid are. No ja kõik see on seal, taustan Kelly Reinson, seal seal taust, et, et tõesti mingisugune Sa võid, võid nii-öelda sotsioloogiliselt seda seda seletada ja, ja see kõik on õige, aga aga kui sa lähed depressioonis lihtsalt võtad kätte ja ükskõik kui, kui täis ja siis oled ja võtad malaka pihku ja teadet seal kuskil lähikonnas on jaanituli, et Lähme, peksame nad seal kõik läbi, eks ole. See on ikka, ütlen veel kord, see on väga jõulise sekkumise koht, et meil on, meil on politsei, ma ei tea, kas see on ka mingites dokumentides kajastatud. Aga kindlasti on need politsei eneseotsingud, et mainet parandada ja et kui mundrikandja ilmub, siis on ta alati nõrgemate ja seaduse poolel. Ja kui, kui tal seda mainet ei ole, siis siis saavadki niisugused asjad juhtuda. Siin räägitakse võrdlusena näiteks Norra politseist, kes tegutseb siidikinnastes, sest et see on nende ametlik ideoloogia. Ma olen kõik, oleme ilmselt näinud YouTube'is, kus üks eesti pätt märatses Helsingis Kisel, kirpu toril ja, ja vähemalt viis kuni seitse Soome politseiniku lihtsalt noh, üritas teda nii-öelda paljakäsi kahjutuks teha ja siis on siis on veel juurde tuua näiteid, eks ole, kus, kus asja. Oli üks juhtum Londonis, kus üks märatsev mees lihtsalt kas siis laseriga lasti oimetuks ja, ja üks üks juhtum oli kas alles eile või üleeile, kus kus üks alasti noaga vehkinud mees lasti, lasti lihtsalt maha, eks ole koha peal ja ongi kõik, aitäh, Aarne peab seda oma oma oma teed leidma. Taarner ta minust valesti aru, ma päris kindlasti ei õigusta nagu seda tüüpi käitumist ja see on kohutav ja õudne, aga tasuks siiski ka nagu küsida, et et see, kui on paarikümneliikmeline jõuk, läheb kuskile lihtsalt nagu peksma ja kaklema. Et see näitab, et, et see on juba nagu mingisugune nagu grupimentaliteet, eks ole. Et, et ilmselgelt seal siis selles väikses kogukonnas Need olid siis nagu ülekaalus need, kes leiavad, et, et mingi igasugune vägivald on nagu lahe ja seal ei olnud kedagi, kes oleks öelnud, et kuulge, lõpetage ära. Et see on seal seal midagi laiemalt kui see, et keegi läheb lihtsalt üksinda peassegi nagu see äsjane Berliini uudis. Ja mulle meenub siin see, et antropoloog Aet Annist kirjutas ühe väga huvitava raamatu oma teadustöö baasil, kus ta siis elas aasta või kaks nagu kahes niisuguses Lõuna-Eesti endisest nii-öelda kolhoosi keskuskülas, et avades, milline on seal see nii-öelda üldine õhustik ja need sotsiaalsed normid. Ja ta kirjutas seal tõi välja väga huvitava asjana, et seal ongi, et miks mehed joovad maal. Et asi on selles, et see joomine, alkoholism ongi nagu meeste asja, põhiline, mingisugune ühine sotsiaalne tegevus, et kui seal mõni mees otsustab, et mina enam ei joo siis ta justkui nagu kaotab oma nagu sotsiaalsed kontaktid, kuna kõik joovad. Kuna seda ei ole ja ei nojah, aga ega siis sellega mingisuguse vaesusega või, või selle kõigi elatustaseme ja ühiskonna arengutasemega ei, ei seleta kõiki neid asju, mis ikkagi toimuvad, noh, võtame siin võrdlusena kas või Soome, kes, kus, kus enne enne Johannust oli juba 11 laipa, eks ole, ja ja palju neid kokku tuli, ma ei ole viimastel päevadel kuulnud, aga, aga neid oli igal juhul palju, nendele üle mõistuse palju ja Soome on, on, on mitmes mõttes ju meist meist mees ja ja, ja noh, ütleme sellist materiaalset heaolu ja, ja külaühiskonna padujoomist ju ei ole nii massiliselt nagu, nagu meil. Nii et need, me räägime natuke nagu kahest erinevast asjast, et miks see nii on, et sellised asjad tekivad ja teine asi on nagu politsei tegevus, mis muide politsei tegevuses minu meelest väga, väga sümpaatne igasuguste pidude, festivalide, summarite asjade juures ka jaanipäeva paiku, et politsei juurde võib täiesti rahulikult minna ja minna puhuma. Et kallis politseinik, ma tahan hakata autoga sõitma ja mul oleks vaja puhuda, kuigi politseil ju tegelikult nagu otsest kohustust selleks ei ole. Ma isegi olen kuulnud juhtumitest, kus minnakse politseijaoskonda ja ja seal öeldakse, et oi kui tore, te tulite meie juurde, et puhukaga pealegi peaasi, et ei läheks purjuspeaga sõitma. Nii, aga Need, Jaani jutud on siis nüüd nagu jaongi, jätame siis nüüd selja taha, enne loodame siiski, et tegelikult, et me ei jäta neid selja taha selles mõttes, et huviga, mis hakkab saama retsele sisejust, nimelt et sisejuurde Kuidas ikkagi ikkagi toob lagedale ka nii-öelda võib-olla noh, siiski ütleme, ütleme, ütleme faktid ja, ja me saame neid asju siiski nii-öelda uuesti vaadata, et me siin praegu. Ma kardan, et me me faktidega käisime natukene vabalt ümber, aga, aga vaatama igal juhul tasub sellel silma peal hoida ja ma loodan, et ja ma olen täiesti veendunud, et ajakirjandus sellega teeb. Ja no ütleme muu aastaga võrreldes selline vaikne suvine kulgemine nii läheb nagu just nagu oma rada ja Jaan oli, selles mõttes oli väike erand koos selle lemmeranna, aga aga ega see meie poliitika eluga päris soiku jäänud ja ja nüüd viimased päevad on toonud ikka väga huvitavaid uudiseid, et kuidas käib meil nagu tahtsin öelda maadevahetusega partei vahetus. Et parteivahetus käib veel lihtsamalt kui maadevahetus ja seal ei saa midagi nagu inimestele ette heita, et kui, kui nad tahavad, Ühest ühest kohast teise astuda, siis olgu, aga lahked ja selles mõttes viimaste päevade ikka ütleme Eesti poliitika lähiaja tipptegijad, nagu Ain Seppik ja Toomas Varek ja ja siis siin veel paar paar-kolm kunstiinimest ja et need, need nii-öelda parteisse astumisest või parteivahetused. Aga ma usun, et pälviksid ka tähelepanu siis, kui ei oleks nii-öelda vaikne suvine kulgemine, nagu ma enne ütles. No selle teema kohta ausalt öeldes ma meenutaksin mõne aja tagust Rein Raua artikleid, kus ta ütles, et ma väga tahaks, et vestluspoliitikast ei oleks vestlust poliitikutest. Et noh, Parteivaheliselt parteivahetusteks ava tõesti nagu. No me võime rääkida nii ühest kui teisest ja neil on kindlasti oma kokkupuutepunkte Noh, jah, aga ma ei teagi, kust, kust, kust kohast, et ise alustada, et mõtlesin, et üldiselt tekitab see tõepoolest väga segaseid tundeid, sellepärast et kui me ka selles saates siin aastate jooksul väga palju oleme rääkinud kes, kes lühemat aega, kes juba väga pikalt vaatantsinaarne otsa poliitikast ja me räägime ikka sageli sisulisest, me räägime ikkagi maailmavaatest, me räägime teatud põhimõtetest, teatud väärtustest ja asjadest. Ja siis korraga öeldakse meile tegelikult. On see, tuleks seda hinnangut anda võib-olla hoopis hoopis kuidagi nii nagu nagu mingisuguses teatris, et kui et üks päev võib näitleja mängida, võmmi järgmine päev mängitav päti, pannakse uus grimm, õpetatakse uued sõnad ja, ja kõik, kõik läheb täpselt samamoodi edasi, et. Ain Seppik ise on näiteks see, kui kui temast rääkida, siis tema on ise väga palju rääkinud omal ajal noh, ka nii-öelda ideoloogia tähtsusest ja ja ma arvan, et see on üsna üsnagi suur võtmeküsimus kogu selle kogu selle asja juures Ma ütlen kohe vahele, et, et Keskerakond kuulub Euroopa liberaalsete parteide ühendusse ja Reformierakond samuti, et nad on ühes samas fraktsioonis Euroopa Parlamendis, neil peaks, seal on ametlikud, nad on ise defineerinud, et neil on üks ideoloogia, et kus on probleem. Just et, et tegelikult on nii, et, et noh, viimastel päevadel on ju, eriti pärast, kui pärast seda, kui vilja Savisaar Toomast otsustas ka siis oravaks saada on, on siis räägitud, et noh, mis, mis, millised, millised noh, mida sa nüüd Reformierakonna valijale ütleb või, või et kuidas ikkagi see kuvand kujuneb. Aga ma arvan tegelikult seda, et väga suurt osa Reformierakonna valijatest üldse ei häirinud, sest tõepoolest selles suhtes ma olen Ain Seppikuga väga nõus, Reformierakond on päris kõvasti muutunud, ise nii-öelda ta on muutunud ikkagi väga laia põhjaliseks, seal on väga palju erinevaid selliseid ütleme niimoodi, et et tõesti, et sina sinna sinna mahuvad väga erinevad liberaalid ja, ja kui, kui kui, kui nii võtta, siis siis ka sellised. Sellist sotsiaalsemat külge on seal väga palju rohkem kui. Ta oli varem no ja ütleme, kui me tõmbame selle katuseharja nüüd Euroopa Parlamendi, ütleme, et nad mõlemad on liberaalid ja pidin lõppude lõpuks üks erakond, kui ta on, on kodumaal parlamendierakond ja kui tema esindajad valitakse europarlamenti, siis kuhugi mingisugusesse gruppi fraktsiooni ta peab lõppude lõpuks kuuluma, eks ole. Ta ei saa ju omaette gruppi teha ja, ja noh, on muidugi nad on, on liberaalid ja selle üle on vahel ka niisugust väga teravat nalja heidetud, et kaks Eestis kaks vaenlast kõige ägedamat oponenti omavahel, ükskõik mis pinnal see siis on, on tekkinud kas on see siis nii-öelda juhtimisel, maailmavaate või mis iganes, pinnal kuuluvad nüüd kõik Euroopa Parlamendis ühte ühte gruppi minu meelest kõik see see kuulumine ja see nii-öelda sildistamine, et kes on liberaal ja kes konservatiiv ja Eestis on ta ikkagi muutunud niisuguseks parajaks viigileheks ikka eest ära kukub, siis on ikka kõik seal all paljas ja ja kui me kas või Postimehes siis eile ilmunud Tuuli Kochi intervjuud Ain Seppikuga loeme, siis noh, ütleme ausalt öeldes on natukene kummastav selline pehmus ja oma varasemate seisukohtade tagasivõtmine ja noh, loomulikult me oleme siin nüüd juba piisavalt naernud vilja Savisaar-Toomasti varasemat reformierakonna ja, ja Andrus Ansipi sõimamist ja nimetamist igasuguste sõnadega, nüüd on siis toodud samad lauset sepiku suust välja. Aga, aga eks ta, eks ta ikka kummastav oled, et tahan saada oravaks, aga pigem pigem ei taha mitte oravaks tundub vaid vaid tahan saada pähklit ja tahan saada võimalikult rammusat pähklit. No kui tohib, siis ma meenutaksin veel kord siin sedasama Rein Raua ühte arvamusartiklid, mida ma juba eespool siin tsiteerisin. Et, et selle artikli valguses ei ole selles uudises nagu mitte midagi imelikku nendest parteivahetustes, et Rein raudnimed ütles ka, et võib-olla jookseb eesti parteide veelahe hoopis sealt, et, et osade parteide juhtkujud on saanud poliitilise esmakogemuse NLKP ridades ja teiste parteide omad nagu mitte Parlamendis on siis 202 nagu kummalgi pool. Ja noh ütleme elukutselise poliitiku puhul, kes tunneb, et on jõudu ja tahaks veel nagu selles mudamaadluses kaasa lüüa, et noh, jõudu tööle ja ja eks see peab ka inimestest aru saama, et, et kuskil, kui, kui sa oled näiteks töötuks jäänud või, või kui sul ei ole nagu päris sellist sobivat tegevust igapäevases elus, siis et siis sa siis sa lähed ja üritad ikka nii-öelda selles vanas vanas kausis jalgu pesta, aga aga kõik, kui, kui sa ikka täiesti nagu alasti ütled, et, et läksin jah erakonda ja isegi ei varja seda, et, et nad annavad mulle nüüd, kuna ma olen äsja töö kaotanud, jutt käib muidugi meelispaist, eks ole. Siis nad annavad mulle töökoha, noh natukene natukene, kui sa, kui sa oled, kui sa oled nukuteatri juhina, kes olete olnud pikaaegne teatrijuht ja ja, ja oled nii-öelda kinga saanud ja pead süüdlaseks just nimelt teatud erakonda kuuluvat ministrit ja tema lähikonda. No kas see on ainukene võimalus, et sa lähed nii-öelda selle erakonna nii-öelda vaenlaste sekka ja, ja hakkad hakkad sealtkaudu tööd otsima, võib-olla su professionaalsed omadused on, on, on sellised, et sa ikkagi leiad endale sobiva töökoha. Ja mis, mis puutub muidugi Mehlis Baysse, siis see vist ei üllatanud, kes vähegi on poliitikat jälginud enam nagu midagi, mitte kedagi, kes ta nüüd nüüd ka siis ametlikud Keskerakonnaga liitub ja ma mõtlesin seda, et kui kui mõelda siin näiteks potentsiaalse töökoha peale, siis ei, ma ei tea mitte midagi sellest, aga aga lisan lihtsalt fakt, et munitsipaalteatrit, Tallinn nagu eraldi looma ei pea, et munitsipaalteater on Tallinnas olemas. Aga noh, see selleks. Et, et selles mõttes selles mõttes tema liitumine Sa mõtled Vabaduse väljakul? Selles ilusas tumepunases majas tehakse munitsipaalteatrit või noh, Tallinnas on või sa pead silmas päris heinaetendusasutus, on olemas Linnateater, munitsipaalteater ja vaata. Me oleme siin ikka lehti tsiteerinud ja hommikul siia tulles loeme, nagu üritame lehed läbi lugeda tänases LP-s siis päevalehe nädalalõpulisas on minu arust väga-väga vahva intervjuust linnateatrijuhi Elmo Nüganeni iga. Kus ta siis, kus ta, kus ajakirjanik siis küsib ta käest, et miks ja et miks kultuuriinimesed nii nõnda vait on ja, ja väga-väga poliitikasse ei, ei sekkuja. Ja Nüganen ütleb, selle peale ma sind kohe tsiteerin lehtede näpu vahel. On ikka üks hea skandinaavia vanasõna, ära mine seaga maadlema, saad muuda mudaseks ja ära unusta, et seal see just meeldibki. Ja siis on, on selles intervjuus, eks, teine vahva koht veel, see, et poliitika puhul on hämmastav see et selle toimimissüsteem on justkui loogiline inimene tahab minna poliitikasse, valija toetab teda ja ta pääseb Toompeale. Kuni selle hetkeni toimib süsteem õlitatult, aga mis siis juhtub, siis saab rahvasaadik aru, kuidas asjad tegelikult käivad. Suu on tõmbluku-na kinni tõmmatud. Osast asjadest enam ei räägita, mänge mängitakse kaasa ja nii elatakse nagu mingis paralleelmaailmas. Kahjuks või piisab, tegelikult on. Siin kohapeal tahaks kohe pidada sellise teatrikeeles selliseid pikka pausi, mis kannab, mis kannab pärast seda seda, seda suurepärast. No aga nii, nii ta paraku on olnud, et nad on tuntud inimesi läinud meil sinna Toompea mäe otsa, isegi kui nad Toompeal ei küüni, vaid on lihtsalt läinud erakonda, siis siis pärast seda ei ole neist kas midagi kuulda või on nende nende jutt hakanud kuidagi väga. Muidu, kui nad räägivad nii-öelda professionaalsetel teemadel valdkonnas valdkondades, mida nad tunnevad ja teavad, mille sees nad on oma elus olnud siis jutt läheb järsku lapsikuks ja hakatakse rääkima hoopis mingisuguseid imelikke, imelikke ja tõenäoliselt suhu pandud lauseid. Et kahjuks kahjuks see nii meil on. Ühtlasi. Räägid sa sellest samast ikkagi sellest samast nii-öelda justkui teatrivõtmest, et et kui üks päeval on ühes tükis, siis teise päev võimul hoopis teises tükis hoopis teises rollis ja, ja siis siis jääb ainult siis avalikkuse arvustada, et mida sa siis nagu, nagu võiks tähendada. Aga see on hoopis hoopis teistlaadne arvustamine, kui tõepoolest mingisugune mingisugune maailmavaateliste või väärtus väärtuselist asjade arutame, aga selge on ka see, et ega tegelikult ei ei seisa ei inimesed ega inimeste kooslused ei seisa kuskil paigal, elu areneb edasi ja ja, ja mõned asjad ka tõepoolest muutuvad ja samas noh, on ju mõned mõned sellised poliitilised asjad, kui mõelda Reformierakonna peale, siis nemad on ju ikkagi mõnedest asjadest väga järjekindlalt kinni hoidnud ja, ja, ja seda ka rõhutanud ka, aga ütleme nii, et mõned asjad on juurde tulnud, mõned dimensioonid. Noh nii, Külli, tahad sa midagi lisada selle teema lõpetuseks ma ei tea, kuidas see kõik on eestimaine ja ma arvan, et et Eesti piiridest kaugemale see väga kõik ei ulatugi. See on niisugune kodune veeklaas, et, et noh, see on tavaline, ega siis mingisugused erandid ei ole nüüd siin Euroopas, et, et meil niuksed asjad toimuvad, kuigi me võime neid neid Taulide või, või mitte ja see ei pruugi meile meeldida või meeldida. Aga, aga noh, kogu kogu Euroopat praed tegelikult samas õlis, nii et ja pool maailma takkaotsani, et noh, mis, mis meid muidugi peab huvitama, on tõesti see, et meie maine kahjustada ei saaks ja ja vahel on seda mainet vaja kas või nii-öelda kunstlikult esile esile tõsta, et me oleme, me oleme ikkagi väike kärbsemust maailmakaardil oma oma suuruse poolest. Ja minu arust see üritus, mis nüüd siin praegu on toimumas ehk siis Eesti promomine läbi ühe suure maailma popstaari on noh, igati tänuväärne vist. Ma panen esialgu küsimärgi sellepärast, et esialgu on väga-väga ebaselge, kuhu, kuhu see eraldatud 300000 eurot täpselt läheb ja aga kui, kui ta läheb nii-öelda et kui ta läheb sinna, kus me, kus me kujutame ette ta läheb, et suur suur popstaar saab nii-öelda Meie reklaami ja rolli, siis on see seal No selge on see, et nii riigid kui, kui, kui erasektor otsivad ju tähelepanu ja ja noh, näiteks ju turismisektor, kui ma nüüd ei eksi, siis meie mingisuguses ütleme ütleme üks 10 protsenti ekspordist kindlasti annab ja turismisektori osakaal on, on väga tähtis ja riigid teevad tõsiseid jõupingutusi selleks, et ennast nähtavaks teha selles, selles meediapildis seal nüüd ütleme üks selline uutmoodi võimalused. Üsna levinud näiteks on ju see, et ostetakse ajalehtedes või mõnes mainekas ajakirjas sektsioon ka minu meelest Eesti riik on seda kasutanud. Osmoos vangis või timis või või ostetakse minut CNN-is seen ja piltpostkaardikoht? Jah, ja, ja seda on, seda, seda teleasja on, me teame, kuidas mõni aasia riik on lausa oma oma slõugani meile aja jooksul sõna otseses mõttes nii-öelda pähe kinnistanud. Aga see on nüüd jah, üks uus võimalus, kuidas need Robbie Williamsi kaudu seda tehakse? Sa ütlesid, et, et me ei tea täpselt, kuhu see läheb, siis ma arvan, et see ei ole selles mõttes päris korrektne, et me, me teame üsna täpselt, kuhu see läheb, aga me ei tea veel, mis tulemusele täpselt annab, et ta siis läheb kõigepealt siis sotsiaalmeediakampaaniasse, siis Robbie Williamsi, nende seal mingite Facebook'i fännide nii-öelda meelitamiseks, ehk siis seal korraldatakse nende vahel konkurssi, parimad tulevad siia Tallinnasse ja ja kõik saavad siis kaasa elada neile neile, kes siis muutuvad omakorda Eesti reklaamiagentide kümmekond inimest ja kümmekond inimest. Aga, aga see mingi viis miljonit, siis saab neile seal seal taas elada. Ja siis see teine suurem asi veel, võib-olla on siis selle kontserdi salvestus ja tiimitiimi siis kokku peaks andma 32 miljonit kontakti. Mis siis Tallinna lauluväljakul tehakse ja kindlasti laulu väljakudki? Nende maailmale ei ole mingil kujul, näitab, aga aga ma tahan seda öelda, et, et nendest miljonitest ei maksa ka. Ma jälle tulen selle missistunud maailma juurde. Miljonitest ei maksa nagu väga sattuda ärevusse, sellepärast et tegelikult noh, kas või näiteks seesama Eurovisiooni lauluvõistlus, mille me 2002. aastal korraldasime, siis oli näiteks see sai maailmas umbes seal suurusjärgus alla paarisaja miljoni, aga mingi mingi seal 100 on räägitud seal 166-st miljonist kontaktist, mis mis kindlasti ju Eestit mingil kujul näitas, nii et, et, et see nüüd aga seal ühes nišis ja üsna suures nišis kindlasti tugevasti näitame. No ma ei tea, ma isiklikult ei ole küll nagu Robbie Williams ega tema muusika austaja, et mind mind temaga ei näinud, ühtegi riiki nagu sõitma ei, ei kutsuks. Ma ma võin ka täiesti tunnistada, võib-olla võib-olla see on nagu piinlik, aga, aga ma ei pruugi näiteks Robbie Williamsit kõiki näiteks esitusi üldse äragi tunda. Kui raadiost. Ma ma ei tea. Aga praegu me ei räägi mitte Robbie Williams, vaid sellest, et ükskõik mis värvi on kass, peaasi, et ta hiiri püüaks. Ja aga, aga ma ütleks, et noh, samas teisest küljest ma saan harva läbi kunsti ja kultuuri, nagu riiki tutvustada on, on väga hea mõte. On isegi mõnda head romaani lugedes või silmi nähes tundnud nagu soovi sõita sinna riiki kohale ja vaadata, et mis seal on või kasvõi siin Eesti sees, et ma mäletan, kui kirjanik Tõnu Õnnepalu kirjutas ühte teatud kohta Saaremaa olete, ma mõtlesin, et ma tahan sinna minna ja näha seda kohta. Aga noh, teine asi on muidugi see, kui, kui nagunii-öelda suure raha eest lihtsalt mingisugune kommertsartist, nagu palgatakse seda promo tegema, et ma arvan, et Eestile oleks kindlasti võib olla parem, kui kui me läbi nagu enda inimeste eheda loomingu suudaksime tähelepanu äratada, kui palkame lihtsalt nagu. Nüüd aga selles ongi asi, et me seda ei suuda, aga me pahatihti naistepäev, see äärmiselt keeruline. Aga mingil määral mingil määral ju on ka see, et noh, tuleks jälgida tõepoolest, et mida meie, meie enda inimesed teevad ja ka kah siis nagu erinevates listides ja mõnda nendest toetada siin tegelikult ka sumomaadlejat partute näiteks Jaapanis ka asuti siiski toetama mingisugusel hetkel anti talle natukene tuge selleks, et ta oma selle kuulsa maadluspõlle saaks, millega ta seal sponsoritel taastub. Sinimustvalgena, täpselt nii Seda ma arvan, et kui 300000 eurot läheks Eesti kultuuri toetamiseks, filmide loomiseks, kirjandusele, kirjanduse tutvustamisele ja tõlkimisele. Ma arvan, et see oleks nagu isegi veel arukam kampaania. See on ikkagi see küsimus, et kui kaua see sära nagu kestab või, või kui, kui pikk on selle sähvatuse mõju, mis käib nüüd siin Robbie Williamsiga kaasas. Et noh, muusikahuviline üle maailma teile või meile meeldib või ei meeldi, pole, pole nagu üldse oluline, läheb muusikapoodi ja vaatab, teeb D-sid ja vaatab, et Robbie Williams live kontsertind, hääline, eks ole. Või, või siis kuskil mingi tüüp käib Pariisi metroos või, või kusagil mingis metroojaamas üle üle Euroopa. Ja seal on Robbie Williams ja tema taga on Tallinn ja meie laulukaar, eks ole, ja, ja see on, see on see, et, et ilmselt inimesele nagu noh, mingisugune bait, sealt salvestub ajju. Et ahhaa et ei olegi Robbie Williams võimlil või aedard hoolis või, või ma ei tea kusagil Pariisis või Viinis, vaid, vaid aa mingisugune kuramuse täpp on veel kuskil, kus ta on käinud. No ma ei taha olla nagu mõttetult kriitiline, aga ma nagu ei saa aru, et mismoodi siis nagu need Robbie Williams kõige paremini peaks nagu maailmale esitlema Eestit, meie kultuuri, meie eripära ja et ma tean seda, et et näiteks Eestisse on tulnud turiste sellistel põhjustel, näiteks need on tulnud vaatama kohti, kus Andrei Tarkovski tegi oma filmi stalker. Ma olen näinud terved netifoorumid, kus inimesed räägivad nagu sellest, kuidas nad tulevad siia ja otsivad neid kohti. Et ma arvan, et pigem me peaksime nagu leidma niisugusi asju, mis ikkagi on kuidagi, nagu näitavad ehedalt meie kultuuri, meie ühiskonda, aga mitte nagu palgatakse raske raha eest lihtsalt mingite kune kommertsartiste. Ma ei, ma arvan tegelikult, et peab tegema nii seda kui teist, et, et see on tõepoolest, see on tõepoolest selline puhas kommertsettevõtmine tõepoolest, et sul on võimalik valida, kas sa ostad mingisuguse ajakirja sektsiooni telereklaami või, või sellesama Robbie Williamsi kontserdi, et see on, see on tegelikult ikkagi ühel samal pinnal olev asi, et need on need asjad, mida sa räägid, need on natuke teised, aga need on tähtsad ja ma olen, ma olen täitsa nõus. Et seda, seda tasuks, seda tasuks kindlasti silmas pidada. Sedasamast turismi korralduses ja, ja arengus, aga noh, näiteks ma toon sellise näite veel, et et hiljuti oli meil siin üks selline jalgrattavõistlus Tallinnas, mis, mis päädis pärast hiljem väga inetu tüliga ja, ja noh, võib-olla, et seal oligi korralduslikke mingeid probleeme, aga igal juhul läks välja nii-öelda avalik signaal ja selleks ka Eestist välja, et meil on siin pealinnas on hoolimata sellest, et rahvas väga nautis seda üritust, et meil on siin pealinnas ikkagi probleeme, võib olla näiteks jalgratas ja Eesti ei sobi kokku, samal ajal hakkab üks mees sinimustvalges särgis sõitma maailma mainekama velotuuril ja igaüks, kes nagu selles spurdi nišis nagu natuke midagi teab, et teab seda, et et ikka, et maailmas on kümned miljonid inimesed, ma arvan, kindlasti suurem fänkond, kui on Robbie Williamsil on need, kes hakkavad seda tuuri jälgima ja ja tõepoolest Cofidise esisõitjana Rein Taaramäe sinna läheb ja äsja võidetud Eesti meistri sinimustvalge särk seljas ja see on kõva sõna sellepärast et, et Jaan Kirsipuud oma kuue päevaga liidrisärgis mäletatakse siiamaani. Et kui toima võib-olla pööraks hetkeks tagasi nagu saate alguses olnud teema juurde, ehk siis ma usun, et Eestis on nagu imekaunis loodus, meil on valged öö, neil on Meil on saare, neil on järved, ma arvan, et Eesti võiks olla nagu väga hea jalgrattaturismi ökoturismi sihtpunkt, aga noh, selleks oleks vaja, turistid tunneksid ennast turvaliselt ja ma arvan, et ka see, kui kui panustataks selleks, et inimesed kuskil maal telkides istudes mere ääres ei peaks kartma mingisuguseid pätikampa, siis ma arvan, et see oleks nagu palju paremini kulutatud raha kui mingisse kusse. Robbie Williamsi palgal. Mingisuguste rumalate juhuste eest ei ole keegi kaitstud, tuletame ikkagi veel kord Norrat ja, ja previkut meelde, eks ole, et on üks kord üks turvaline maaja, tuletame meelde ja tuletame igasuguseid intsidente, mitu mitu Rootsi ministrit on avalikus kohas maha löödud, eks ole, ja nii edasi, et loomulikult on, on tore tuua kõik need asjad Eestimaal, aga ma arvan, et et Neeme sõnul on selles mõttes õigus, et tuleb haarata nagu igast üle õlekõrrest. Et ennast ennast teadvustada. Maailm on nii kirev ja rikas, et, et meiesugustel, keda meil on nii vähe ja kelle maa nii väike enda teadvustamine on, on kordades raskem kui, kui mõnel suurel maal ja rahval, et kes, kes ei peagi tegelikult selle nimel võib olla väga-väga vaeva nägema. Antud juhul me ei teadvusta nagu iseennast, see on sama hea nagu maatüdruk paneb selga mingi kuulsa kaubamärgiga täiksad, aga see ei ole nagu mingis mõttes iseenda nagu teadvustamine. Ja kas ongi, ongi natuke teistsugune asi. Nagu ei antud juhul, see on teistsugune asi, kui maa tüdrukul on Dolce ja Gabbana seljas, siis antud juhul on tegu sellega. Dolce ja Gabbana kutsus Eestimaa tüdruku omamoodi näitama. Kui me räägime Robbie Robbie Williams, sest eks ole no Euroopa asjades tegelikult natuke rääkida meie saate lõpuminutitel, et elektri hinnast tahtsime ka rääkida. Mis on äärmiselt üks üks kummaline juhtum ja mida majandusminister nimetas anomaalia, eks, aga noh, see on, see on tegelikult üks, üks väga, väga niisugune paradoksaalne värk, et et kui sul on vaba turg ja, ja konkurents, siis see peaks nagu hinna alla lööma. Nüüd on nüüd on vastupidi ja ja kui me vaatame nüüd otsa nendele numbritele, mis siin, tõsi küll, ainult ühel või või kahel päeval elektri hind tegi ja, ja kui, kui sa vaatad nagu elatustaset meil ja, ja ülejäänud Põhjamaades ja kui, kui Soomes, Rootsis elektri hind oli nendel päevadel ütleme, viis-kuus korda odavam kui meil, siis kuskil kuskil on ikka mingisugune niisugune kala sees, mida võiks nagu te aimata ja, ja mille, mille vastu võiks ennast kindlustada. Siin ajakirjanikud kirjutavad peaaegu kooris, et et näete, Bulgaarias valitsus kukkus, et kahe protsendise elektrihinna kasvu pärast, et meil meelde tõuseb kordades ja ja kõik on rahul nagu lambad. Noh, mis see tänavatele tulek ja valitsuse kukkumine antud juhul aitab, et esiteks süsteem on paigast ära või see, see masina nagu, nagu valesti valesti kokku pandud, et Need, need riigid, kes selles vabas turus osalevad siis noh, peab peavad olema mingisugused reeglid kehtestatud, et et kui nad ei soovi selles turus osaleda, siis maksavad selle eest. Aga mitte mitte oma mitteosalemisega ei toeta nii-öelda seda hinna tõusmist lakke. Täitsa selgelt see, mis, mis toimus see ei ole mingisugune mingisugune, näita mingisugust vaba turgu siin vaid, vaid see näitab, et süsteem on ikka ikka mingisugustes kohtades täiesti täiesti mäda. Ja tegelikult ma ütleks majandusministri tunnustuseks seda, et ta ikka täitsa selgelt, et ka ka ise oli ikkagi väga murelik siin valitsuse pressikonverentsil näiteks esinedes ja, ja ka selles osas käib praegu ikkagi nii-öelda uurimine, et mismoodi seda ja ja tõesti, et oleks nagu väga loota, et nad saavad siis need asjad nagu lahendatud. Siin hea kolleeg Aivar Reinap kirjutas sel nädalal sel nädalal Postimehes artikli kus ta esitas terve rea küsimusi, mis tegelikult on, on, on vastamata ja Ta jälgib, ta kirjutas, et kui ikkagi noh, börs ei toimi, siis tuleb, tuleb tagada selle toimimine. Ja see on, see on täitsa selge. Jaa, jaa. Ma arvan, et ma arvan, et need vastutavad inimesed saavad meil ka ise nagu väga hästi aru, et, et kui, kui see et kas, kas just rahvas tänavatel, aga, aga ikkagi väga selgelt tuleb hakata peeglisse vaatama, kui mingid sellised asjad siin meil igapäevaseks saavad. Just nimelt, et see oli õnn, et see, need asjad juhtuvad suvel, kui elektritarbimine on tunduvalt väiksem kui talvel ja et see piirdus ainult lühikese perioodiga, aga aga põhimõtteliselt see näitab seda ikkagi, et süsteemi lülitamata või on või on see süsteem valesti kokku pandud. Oled valed jupid vales vales kohas, nagu öeldakse. No sellele vaatamata, et Euroopa Liit viskleb oma omateada ja tuntud raskustes siis juba täna on laupäev-ülehomme, eks ole, esimesest juulist on meie kallis ühendus mitte enam 27 või 28 liikmeline meie peaaegu et naaber Leedu hakkab eesistujariigiks ja uuest aastast saavad sõbrad ja naabrid lätlased endale taskusse sellise raha nagu, nagu euro. Mis minul, kui ma vaatan neid neid uudiseid ja loen nagu inimeste arvamust, et praktiliselt igal juhtumil on tegu niisuguse olukorraga, kus, kus rahvas nagu ei toeta. Kui lätlased oleks viinud läbi referendumi euro suhtes, eks ole, siis oleks see kindlasti läbi kukkunud, loeme reportaaže nüüd Horvaatiast. Kellest saab siis 28-st Euroopa Liidu liikmesriik. Üldiselt ollakse vastu täpselt samad argumendid, et elu läheb tõenäoliselt kallimaks. Ühest liidust sisse, ühest liidust välja teise sisse Serbiaga algavad liitumisSerbiaga algavad liitumisläbirääkimised, et, et see on huvitav, huvitav niisugune dissonants, et samal ajal kui rahvas, kes on nagu kõrgema võimu kandja kaasaegses demokraatias, peaks nagu, nagu teadma ja oskama, aga aga valitsejad teevad nende eest otsuseid ja millega ma ei taha üldse öelda seda, et valijad valitsejad teevad valesid otsuseid, aga, aga et see, see ebakõla on, on nõnda suur. Ma arvan seda, et kui ikkagi inimeste käest ka konkreetselt küsida, siis mingisugused Euroopa Liidu kandvad ideed on, on need, mis panevad inimesi siiski noh, kui küsida, et, et noh, et kas, kas omaette või võiliidus, siis, siis nad siis nad ikkagi tahaksid olla selles selles liidus, sest et no ei saa salata, et Euroopa Liit on siiski tõestanud ennast, et näiteks kas või sellesama rahu idee kaudu ja seda on mainitud ka siinsamas nende Balkani riikide nii-öelda lõimumise puhul. Et noh, Horvaatia president näiteks on ka öelnud seda, et et see tooks rahusõjast räsitud piirkonda, nii et et see on kindlasti kindlasti ka üks aspekt, aga, aga jah, me kindlasti kindlasti on ka palju selliseid asju, mis meiega olid sarnased. Näiteks hirme ei noh, inimeste seas, et, et kuidas see asi muutub, aga tegelikult ei muutu väga palju midagi, sellepärast et Horvaatia on on üsna üsna hästi Euroopasse lõimitud ja kõik inimesed, kes on väga euroopama ja kes on Horvaatias käinud ja eestlastelegi, kui me siin räägime ka maade reklaamist, siis Horvaatia on tõeline purjetajate meka, mul on endal tuttavaid purjetajaid, kes on seal peaaegu igal suvel käinud ja samuti motomatkajad ja väga paljud teised, et selline selline on see riik. Nojah, ma ei tea, kui palju igapäevane inimene Niukest tegeleb oma igapäevaste muredega ja üritab oma perekonda toita, mõtleb nüüd selle peale, et rahu aga mõnes mõttes on see natukene jah, niisugune kurioosum, et Euroopa liit loodi selleks, et, et oleks Euroopas rahu. Et rohu sees ja teised väljas hoida ja kõik nii edasi. See tuntud lause ja turvalisus, eks ole. Ja nüüd jäi muidugi, sest et Jugoslaavia kodusõda see oli just noh, just nagu eile mõned mõnes mõttes, et mis need 90.-te alguses oli olles just nagu eile ja ja kui see aitab kaasa selle piirkonna stabiilsusele, ega siis need pinged ja niuksed, salamingisugused hoovused ei ole ju kuskile kadunud veel, et noh, Kosovo puhul tulevad nad eriti hästi muidugi välja. Sest et Jugoslaavia kodusõjas. Me Meie siin ja meie meediapilt andis omal ajal ikka sellise sellise nagu nagu kuvandi, et Serbia nagu peasüüdlane tegelikult teise diktaatori juhitud Horvaatia oli praktiliselt samasugune, kes samuti ajas taga oma suurriigi ideed ja ja see jäi varju. Mul on lihtsalt Serbia, on, on suurem ja oli, oli ka võib-olla meile nagu, nagu aru saama, Tom oma oma sellise kasvõi noh, religioosse tausta poolest. Hobustega on küll nii, et neid me tunnetame siin 20. sajandi nii-öelda järel selles kontekstis ikka väga tugevalt ja veel väga pikalt. Just nonii, Külli-Riin käis äsja Saksamaal ja sealt oleks olnud väga palju huvitavat rääkida, aga kahjuks me täna aga õnneks Saksamaal tulevad valimised või või kahjuks tulenevad valimised. Valimised ei ole kunagi vist õnneks. Sest et valimised on alati üks, üks kehv aeg, et teha head poliitikat ja, ja sünniksid head poliitilised otsused, aga 10 sellest Saksamaast jõuame siis ka rääkida, kui need valimised. Lähemale tulevad vähema käisingi tegelikult tutvumas selle valimiste-eelse olukorraga ja seal öeldi, et valimised on võimalus iga nelja aasta tagant tuua avalikkuse ette üks suur teema. Seekord ongi see ilmselt siis Euroopa ja Saksamaa roll Euroopas ja noh, mind väga üllatas seal see, et nii palju, kui seal sai kohtutud sealsete poliitikute ja ekspertidega, aga et nad palju ta on väga mures selle üle, et Saksamaal on nii suur väliskaubanduse väliskaubandusbilansi üle ülejääk ehk siis see, et nad ekspordivad palju-palju rohkem kui impordimadinat, kardavad, et see lõpuks nagu tekitab niisugust vimma sakslaste suhtes, kui tundub, et neil läheb nii hästi ja kõik teised jäävad neile võlgu ennast peavad kuidagi pingutama, et seda hakata vähendama ehk siis rohkem importima, palku tõstma. Nonii nõndaks meile antud aeg on nüüd siis otsas Külli-Riin Tigasson, Neeme Korv, Aarne Rannamäe, täna siis rahva teenrid. Rahvas syndeerimasse vikerraadio stuudios ja nagu öeldud, rahva teenrid ei puhka järgmisel laupäeval juba uus koosseis ja uued jutud.