Tere õhtust, kell sai kuus ja Päevakaja võtab nüüd kokku esimese juuli sündmused. Stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Täna läksid liinile esimesed viis uut elektriraudtee Stadleri rongi uue rongisõidu kogemust kiidavad nii reisijad kui ka juhid. Vaat ja seda sai Euroopa Liidu 28. liige. Euro kasutuselevõtu ja Schengen'it pääsemist neil veel niipea loota pole. Probleeme on ka korruptsiooniga. Euroopa liit loodab, et Horvaatia liitumine annab tõukekogule Lääne-Balkani reformidele. Tänasest on Euroopa Liidu eesistujamaa Leedu, Leedu üks prioriteete on pangaliit ja range fiskaalpoliitika. Venemaa president Vladimir Putini ja USA riigipea Barack Obama andsid oma julgeolekuteenistuste juhtidele käsu arvatavalt Moskva Šeremetjevo lennujaamas redutava luuresaladuste lekitaja Edward Snowdeni loole lahendus leida. Tänasest toodavad Eesti Õlletootjate Liidu liikmed varasemast väiksema kangusega siidrit ja long drinki, et suurendada õllekultuuri ja vastutustundlikkust. Vaba maa. Muuseumi sisuline tegevus läks üle Paide linna ajakeskusele Wittensteini. Tegemist on ulatusliku muuseumireformi algusega. Pärnu dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival keskendub paar sõnavabaduse ja demokraatia võimu ja vaimu teemadele. Kaia Kanepi alistas Wimbledoni tenniseturniiri kaheksandikfinaalis Suurbritannia tennisisti Robsoni seitse. Kuus, seitse, viis ja pääses karjääris viiendat korda suure slämmi turniiril kaheksa parema sekka. Ilmast. Öösel ja homme päeval on see vähese ja vahelduva pilvisusega, mitmel pool sajab hoovihma ning sooja on 18 kuni 22 kraadi. Täna alustas pidulikult oma esimest sõitu Keilasse elektriraudtee joosta Adleri rong, mis sai nimeks keegel. Kaasa sõitis Mari Rebane. Elektriraudtee. Pikkune töö sai täna piduliku lõppakordi, kui keila auks keegeli nime kandev rong. Kell 12. Null viis Balti jaamast välja veeres. Sõidab liinil Tallinn-Keila, tere tulemast. Elektriraudtee. Ja läkski kiigena esimesele reisi läbi. Kui väljas on pluss 22 lõõskavas päikeses. Rongis on meeldivalt jahe. Veel eile oleksime saanud rongis sedasama juttu rääkida, ilma kõvasti karjumata, aga praegu pean ma ainult inimestest rääkima, sest rong ise praktiliselt hääletab. 27 aastat olen nagu vedurijuhina töötanud ja on põhilised probleemid vanade rongidega on kogu aeg olnud vibratsioon, müraerinevad temperatuurid siis selle rongiga, nüüd vedurijuhil need mured murtud täielikult, iga päev võid puhta särgiga käia rahulikult. Nii rääkis uuest rongist elektriraudtee rongijuht Tarmo Pill. Praegu sõidavad rongid ainult Aegviidu, Keila ja Paldiski liinil, siis 26.-ks juuliks on kõik vanad elektrirongid uutega asendatud. Kliimaseadmele, mugavatel, istmetele ja videovalvele lisaks on rongivagunite uksed, mis avanevad vaid nupule vajutusega. Elektriraudtee juhatuse esimehe Andrus Ossip sõnul on inimesed sellega üllatavalt hästi kursis. Me olime siin alles nädal aega tagasi Venemaa raudteeministrile tutvustamas sõnaga meie uut rongi ja kui meronksia Pruulile saabus, siis inimesed olid väga varmalt kohale juba vajutasid kõik nupusid selleks, et nagu rongi astuda. Nii et mina usun küll, et see teadmine on täitsa olemas. Elektriraudtee 18 uut elektrirongi ja uuest aastast üleriigilised sõitma hakkavad 20 diiselrongi on oma ligikaudu 280 miljoni eurose kogumaksumusega majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul taasiseseisvunud Eesti suuremaid investeeringuid ühistransporti. Kõige olulisem on, et et Eesti inimene leiaks tagasitee, rong selles sõltub tegelikult kogu sellest suurest investeeringust väga palju. See on läinud tõepoolest täie, et või pooleldi täie, ma väga loodame, täiendav. Üks asi veel seoses uute rongide vaikse sõidu ja kiire paigalt minekuga paneb ka tehnilise järelevalveamet täna alanud ohutuskampaaniaga inimestele südamele, et raudtee ääres tuleb olla eriti hoolikas, räägib raudteetranspordiosakonna juhataja Margus Meius. Eks see ohutuse küsimus on praegu selles aspektis väga oluline, et inimesed ikkagi ületavad raudteed. Nad ikkagi vaataks, söövad korralikult kahele Poola või näevad ikka sihukest range vaikselt tuleb ikka, annaksid talle teed. Edasi välismaale Horvaatia on tänasest Euroopa Liidu liige Kai Vare jätkab. Kontrolör kes küll tervitati Horvaatias ilutulestikuga Euroopa liitu astumist, aga Balkani asjatundja Ott Laido, kes pidulikul hetkel Zagrebis viibis, ütles, et mitte kõik ei pidutsenud. Keskel saabus telepildi järgi väga rõõmsate meeleoludega, aga ütleme, kui mujal natukene keskväljakust kaugemale vaadata, siis sellist liiga suurt juubeldamist ei olnud. Poliitikud peavad Euroopa liitu heaks, aga nii mõnedki tavalised inimesed on teist meelt, ütles ka Eestis elav hobune saatjast pärit Laanavat seal täna saates uudis pluss ennem inimesed olid veel positiivne viis-kuus aastat tagasi praegu see optimism nagu kukkus ära natukene. Ma lugesin, ajakirjandus, sest 70 protsenti inimesed, noored tahavad välja minna, Horvaatiast kuskile kohtad otsivad noored loodavad, tuleb parem ja see korruptsioon, kupp kukub maha. Sellepärast Euroopa liit on nagu hea asi ja pirukad, vaatiad sain džungel, mis on kõik palkanisse juurde, see kukub ära ka eelmisest suurest laienemisest, eriti pärast Bulgaaria ja Rumeenia vastuvõtmist on Euroopa Liit õppinud, et järeleandmisi teha pole mõistlik ja Ott Laido sõnul oli Horvaatia sunnitud kõigis nõudmistes näpuga järge ajama. Ka kohalikud ettevõtjad tunnevad seda oma nahal. Üks suur suur muutus väikestele ettevõtjatele Horvaatias on see, et nõutakse rohkem arveid. Kõik see maksundus, tulude-kulude deklareerimine suuremates linnades. Turgudel on turumüüjad protestinud, loopinud oma marju lausa asfaldile, teinud proteste, et nemad keelduvad väljastamast edaspidi ostjatele arveid. Euroopa Komisjoni esinduse juhi Hannes Rummi sõnul näitasid küsitlused, et hirmud ja ootused on Horvaatias enam-vähem samad, mis Eestis enne Euroopa liitu astumist. Suurim hirm on see, et hinnad tõusevad vaadata lootuste poole pealt, siis nii on täpselt nii nagu Eestis suurim veendumus horvaatide on siis see, et nüüd saab välismaale lihtsamini tööle ja õppima minna. Aga erinevalt Eestis siis üks kolmest suuremast lootusest normaatidel on see, et majas tekib tugevam kord. Euroopa Liit sunnib Horvaatia juhte vähendama korruptsioonitaset ja tagama selle, et majanduskeskkond on vähem mõjutatud poliitikutest. Euroopa Liit loodab, et Horvaatia ühinemine annab tõuke kogu Lääne-Balkani reformidele. Hannes Rummi sõnul on Horvaatia valmis Euroopa Liiduga ühinema ja ametlikult Horvaatia kodanikele mingeid piiranguid ei seata. Nii nagu Eesti liitumise ajal tehti Tegelikult horvaatide jaoks on Euroopa olnud palju varem avatud kui, kui eestlaste jaoks ja tööjõu vaba liikumise osas. Ma arvan, et horvaadid on suhteliselt hästi lõimunud, kõnesin horvaatia nõuetes Helsingisse või peavad kõvasti vaeva nägema, arvestades eriti nende ümbruskonda. Neil on vaja saada oma piirid kontrolli alla ja see tõenäoliselt võtab kaunis olulisel määral aega. Ta on Euroopa Liidu eesistujamaa, Leedu eesistumise aeg kestab kuus kuud ehk selle aasta lõpuni. Mall Mälberg palus Leedu suursaadikule Eestis härra Neilastankjevitsusel rääkida Leedu prioriteetidest sel ajal. Nõelustanudki. Kes ütleb, et kogu euroliidus olemise ajal ehk üheksa aasta jooksul on see aeg, mis täna algas, Leedu jaoks kõige olulisem? See on suur logistiline ja poliitiline väljakutse. Leedu peab juhtima üle 1500 kohtumise ja istungi Brüsselis ja Leedus rääkides eesistumise sisulisest poolest. See on erakordselt intensiivne aeg. Nagu teada, lõpeb üks poliitiline tsükkel Euroopa liidus. Ees on europarlamendi valimised ja 2014, sügisel peab paika saama ka uus Euroopa komisjon. Seega On palju asju, mis peavad lõpetatud saama selle aasta lõpuks. Kõige olulisem neist on järgmise seitsme aasta eelarveraamistik. Leedul tuleb läbi rääkida väga paljude eelnõude üle ja ma loodan väga, et sel nädalal kiidab Euroopa Parlamendi eelarve heaks. Kui see nii ei lähe, ei vabane fondid esimeseks jaanuariks ja paljud poliitikad jäävad ellu viimata, ütles suursaadik. Leedu suursaadik nimetas Leedu prioriteeti klientide seas pangaliitu, range fiskaalpoliitika järelvalve ja senisest efektiivsema majanduspoliitika koordine pärimisega. Samuti osutas ta sellele, et Euroopa Liit tuleb teha kriisidele vastupidavamaks. Me tahame rajada kasvavat Euroopat ja selle jaoks vajame me poliitilist ühtsust. Euroopa Liit suudab säilitada oma konkurentsivõime globaalsel turul ainult solidaarsusega, kinnitas neile seda Käärsus. Ka tahab Leedu pühendada piisavalt tähelepanu sotsiaalteemadele eeskätt saavutada võimalikult kõrget tööhõivet, eriti noorte tööhõivet. Ja muidugi keskendub Leeduga välispoliitikale. Vedu toetab avatud Euroopa visiooni, samuti vabakaubanduslepet Euroopa Liidu strateegiliste partnerite USA ja Jaapaniga ning suhete arendamist euroliidu idanaabritega. Naabruspoliitika tippkohtumine toimub novembris, ütles neljas tanki hävičus. Ja tänased olulisemad välissõnumid võtab kokku Liisu Lass. Vene president Vladimir Putin ja USA riigipea Barack Obama andsid oma julgeolekuteenistuste juhtidele käsu arvatavalt Moskva Šeremetjevo lennujaamas redutava Ühendriikide luuresaladuste lekitaja Edward Snowdeni loole lahendus leida. Vene Julgeolekunõukogu esimees ütles usutluses riiklikule telekanalile Putinile. Obamal ei ole praegu lahendust, mis sobiks mõlemale poolele. Seepärast andsid nad FSB direktorile ja FBI direktorile käsu pidevalt kontakti hoida ja lahendus leida. USA riikliku julgeolekuameti ja luure keskagentuuri endine töötaja Snowden viibib juba mitmendat päeva Šeremetjevo lennujaama transiittsoonis Talleggi ajakirjandusele, et Ühendriikides kuulatakse salaja pealt miljoneid telefonikõnesid ning sealsed eriteenistused käivitasid 2007. aastal ülisalajase programmi Prism, mis tagab neile juurdepääsu üheksa suure IT-firma serverite andmetele. Euroopa Liit viib oma hoonetes üle kogu maailma läbi ulatusliku puhastusoperatsiooni. Seda tehakse seoses väidetega aga, et USA riiklik julgeolekuamet kuulas pealt Euroopa Liidu ametiruume ja saatkonnahooneid Brüsselis ja Washingtonis, ütles Euroopa Komisjoni kõneisik. Tema sõnul kontrollitakse kõiki Euroopa liidu ametiruume pealtkuulamisseadmete leidmiseks regulaarselt. Pressiesindaja sõnul nõuab Saksa ajakirjas Der Spiegel avaldatud raportit Liidu institutsioonide järele nuhkimisest asjasse täieliku selguse toomist. Allika sõnul puudutavad väited ilmselt ajaloolist olukorda, sest praeguseks on mõlemasse hoonesse paigaldatud täiesti uus turvasüsteem. Prantsuse president Francois Hollande'i ütles, et Euroopa liit ei pea USAga mitte mingeid vabakaubanduskõnelusi enne, kui saab kindel olla, et tema institutsioonide järel nuhkimine on lõppenud. Euroopa Liit, Saksamaa ja Prantsusmaa on tõsiselt ärritunud ajakirja Der Spiegel avaldusest, et Ühendriikide riikliku internetti jälgimist programmi Prism üks sihtmärke oli Euroopa Liit. Spiegel tugineb enda sõnul salajastele dokumentidele, millele lehel oli võimalik USA jälgimisprogrammide paljastaja Edward Snowdeni kaudu osaliselt ligi pääseda. Neli Egiptuse valitsuse ministreid teatanud oma tagasiastumisest. Seda tehti pärast, kui president Mohammed Mursi vastased meeleavaldajad jooksjaid täna tormi presidendi moslemi vennaskonna peakorterile Kairos. Hoone pandi põlema, seejärel tungisid inimesed majja ja hakkasid asju akendest välja viskama. Pealtnägijate sõnul moslemi vennaskonna liikmeid aga hoones ei olnud, sest nad olid varahommikul minema Eskorditud. Opositsiooniliikumine esitas president Mursi laultimaatumeet. Riigipea peab homme õhtuks tagasi astuma. Täna õhtul peaks avalduse tegema aga Egiptuses Sõjavägi, mis on siiani kutsunud poliitilisi liidreid üles konsensusele. Ja uuesti koduste asjade juurde Eesti Õlletootjate Liidu liikmed Ale kokka, Saku Õlletehas ja Viru õlu vähendavad alates tänasest alkohoolsete jookide kangust. Selleks on ettevõtet muutnud siidrit ja long drinki. Retsepte lähemalt räägib Anette Parksepp. Eesti Õlletootjate Liidu liikmed ei tooda tänasest enam üle 4,5 protsendi kangusega siidrid ja üle 5,5 protsendi kangusega long drinki. AleCoqi juhataja Tarmo Noop ütleb, et kelle tootjad propageerivad jookide kanguse vähendamisega vastutustundlikku alkoholi tarbimist. Me oleme tegelikult kindlal seisukohal ja kogu aeg olnud sellel seisukohal, et õllede ja teiste lahjad alkohoolsed jookide tarbimine peaks ennekõike olema seotud maitsejatiivseteistkondlikkusega, mitte sealt saadava alkoholikraadiga. Ja seetõttu tegelikult ma juba vist esimest korda 2005. aastal ja teist korda 2010. aastal vähendasime näiteks kangete õllede kangust, et õlle kangus on kaheteiskaalilt näiteks alla tulnud seitsme peale, mis tegelikult on väga selgesti ka väljendunud eestlaste absoluutse alkoholi tarbimise vähenemises. Eesti karskusliidu esimees Lauri Beekman arvab, et idee on alkoholi tarbimise ja vastutustunde suurendamine positiivne. Samas leiab Beekmanni jälle tootjatel, võib-olla mõttes ka omakasu. Teine aspekt lihtsalt, millele mina seaksin, tähelepanu on just nimelt see, et kas alkoholitootjad mingil määral oma selliste vabatahtlike sammudega ei taha öelda, võib-olla ka riigile. Et vaadake, ärge teie meid väga reguleerige näete, me saame ise hakkama ja me oleme vastutustundlikud. Me reguleerime ennast ise. Samas on olemas mastaapseid uuringuid, mis näitab, et üldiselt alkoholitootjate eneseregulatsioon ei toimi. Praegu on osa kangemaid, siidrid ja long drink veel müügis. Saku Õlletehase kommunikatsioonijuht Kristiina Tamberg selgitab, et joogid peaksid poodidest lõplikult kaduma lähiajal. On selline klausel selle täna kehtima hakanud eetikakoodeksi muudatuse, kusjuures et see piirang kehtib tänasest toodetavale ja tehasest välja saadetavale joogile. Kui on varem plustesse viidud joogid, siis need realiseeritakse ikkagi veel ära. Nii et kui kuskil kaupluses on veel varusid, mida võib jätkuda kas siis mõneks päevaks või võib-olla mõneks nädalaks siis need on veel müügil. Eesti karskusliidu esimees Lauri Beekman rõhutab, et lahjemad joogid jäävad ka kanguse vähenedes ohtlikuks tooterühmaks, kuna sealt saab sageli alguse alkoholi tarbimine. Riigile kuuluva Järvamaa muuseumi hoovil peeti täna pidusest praegusel kujul tegevuse lõpetav maakonnamuuseum ja Paide linna sihtasutus ajakeskus. Wittgenstein koonduvad ühe juhtimise alla. Aasta lõpuks peaksid omandivormi muutma ka senised maakonnamuuseumid Rapla lääne-Hiiu-Põlva- ja Võrumaal. Olev Kenk käsitleb teemat. Kuigi esialgu oli plaanis riigile kuuluva Järvamaa muuseumi tegevus lõpetada esimesel juulil ehk täna, saab see teoks alles kolme nädala pärast, sest riigikogus vastu võetud uus muuseumiseadus jõustub 15. juulil. Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa ütleb, et sellegipoolest läks Järvamaa muuseumi sisuline tegevus tänasest üle Paide linna sihtasutusele aiakeskusele. Wittgenstein. Reisma sõnul jätkatakse ettevalmistusi ka mitme teise maakonnamuuseumi omandivormi muutmiseks. Täpselt sama kehtib ka siis Läänemaa muuseumi kohta, et sihtasutusele läks tegevus tänasest üle sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid aga riigi asutuslikvideerub siis juuli keskpaigas ja alustame nüüd ümberkorraldust Mahtra talurahva muuseumiga. Just homme algab selle riigiasutuse likvideerimisperiood. Kohalikud vallad on juba ära asutanud sihtasutuse Juuru ja Hageri kihelkonna muuseumid ja Mahtra peaks siis neile üle minema esimesest septembrist ja läbi rääkimiste faasis on praegu Hiiumaa Muuseum. Valgasse on saadetud kiri ära linnale, kuid nad soovisid jätkata läbirääkimisi sügisel. Ja Põlva talurahvamuuseum ja Võru Instituut peavad siis plaani, et luua Vana-Võromaa kultuuriruumi muuseum. Aja keskuse Wittensteini juhatuse liige on siia maamees, kes hakkab Järvamaa muuseumi ja ajakeskuse ühendamisel tekkivat asutust juhtima. Järvamaa muuseumi nimi küll struktuuriüksusena jääb alles töötaja Nad jäävad edasi tööle, nii et tegelikult muuseum, mida ta on teinud juba 108 aastat, seda nüüd ta jätkab ka homme ja ülehomme ja kindlasti ka järgneval aastakümnel. Riik jätkab rahastamist nii nagu taga siiamaani on muuseumit rahastanud sihtasutusena töötades kindlasti võimalused suurenevad nii muuseumi poolel kui ka ja keskusel. Ja lisaks on meil plaanis veel Tallinna tänav muuta tõesti selliseks 119. 18. sajandi vanalinnatänavaks, kuhu siis tulevikus Meie olemasolevaid museaale viia. Nii et tegelikult meil on väga suured eesmärgid ja ülesanded, mida me peame nüüd ühiselt hakkama täitma. Muuseumi vana maja ei ole plaanis maha müüa? Ei, sellist plaani küll ei ole. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Tänasest stardib taas Pärnu dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival. Filmikriitik Karlo Funk avab pisut filmide temaatikat. Algselt kultuur antropoloogilisi, maailmahõimude ja väikerahvaste elu-olu jäädvustavate filmide kõrval hakkas Pärnu näitama kunsti tokke. Sulgur on rahvusvaheline võistlusprogramm pealkirjastatud vaimuja võimuna. Mitmed filmid vaatlevad sõnavabaduse ja demokraatia märksõnade taha karjuva võimu tegelikku toimimist. Kulisside taga toimuv askeldamine on üsna hõlpsalt vaadeldav ka Eestis, kus valitsejad sageli ei pea kasutama siinpoolseid maske ja ratsionaalseid argumente. Kunagi mängis võimumeedia terve mõistuse piiridega SKT. Kahjuks toovad provokatsioonid tänaseks vaibunud. Nii on meil publikuna sageli hõlpsam kaasa elada teiste võitlustele maades, kus konfliktid teravamad võim halastamatult ja isiklikud panused. Kõrgemad. Rahvustelevisiooni jõudvad võistlusprogrammi filmid peegelduvad sõltumatu mõtte ja institutsionaalse võimu vastuolusid mitmest vaatenurgast. Kui jõuliselt näoline kunstnik äratab tähelepanu siis esitab ta võimu seisukohast küsimuse normi üldkehtivuse individuaalse vabaduse piirist. Hiina kunstniku iive ei, vähi puhul ei saa võim lubada erinevuste individuaalsust sest see kindlustab võimu autoriteeti või ei saa lubada tuhandeid erilisust, et erinevus ei kujuneks normiks. Individuaalse Reilik valge mahasurumine, erinevuste taandamine lihtsale jaotusele kõik või mitte, keegi toidab jätkuvalt võimu ja vaimu vastuolu. Millised on sellise vastu järjed Vene ühiskonnas, näitab tänaõhtune. Festivali avafilm on Trei kraazivi homme kunstnike rühmitus, sõda, korraldabaktsioon, hoone, mille poliitiline ja võimu vastane sõnum on üsna ilmne. Tuntumatest ettevõtmistest on ka Eesti meedias olnud võimalik lugeda, kuidas Peterburi teine sillale maaliti hiiglaslik vallas. Kui sild üles tõsteti, kerkis otse FS see hoone akende alla. Film jälgib anarhistliku rühmituse tegevust ja võimude jõulisi reaktsioone ametlikult rühmituse liikmed kuulutatud tagaotsitavaks ja samas vastuolud sõnavabaduse, võimu ja autorluse vahel peegelduvad ka filminäitamise levitamises. Nimelt ei nõudnud filmi homme esilinastus ärajätmist Berliini festivalil mitte Venemaa võimud, vaid rühmitusi ise. Selle juures viidati eraelu puutumatusele. Kui homme võitis preemia Kopenhaageni dokfilmide festivalil, tahtis rühmitus sõda peatada Amnesty Internationali toetatud preemia väljaandmise režissöörile. Pärnu festivali võistlusprogramm pöörab tähelepanu just protsessidele, mis kunsti ja võimu vastasmõjus vallandavad rahvust televisiooni eetri vahendusel on neile võimalik kaasa elada festivalile jõudmata. Festivali mitmekülgne maailmapilt jõuab kogulatses ekraanile siiski vaid Pärnus. Edasi spordist ja Joosep Susi Kaia Kanepi alistas Wimbledoni tenniseturniiri kaheksandikfinaalis kohaliku esireketi Laura Robsoni kahes setis seitse. Kuus, seitse, viis, jõudis karjääris viiendat korda suure slämmi turniiril kaheksa parema sekka. Avasetis suutsid mõlemad murda korra vastase servigeimi. Kiires lõppmängus jäi Kanepi kõigepealt taha kaks, viis, aga võitis kaheksa. Kuus. Teises setis murdis Kanepi Robsoni servigeimi seisul viis. Viis ja vormistas võidu. Viienda matšpalliga kohtumine vältas tund ja 35 minutit. Homses veerandfinaalis kohtub Kanepi 23. paigutusega sakslanna Sabine Lisitskiga, kes alistas äsja lõppenud kohtumises maailma esireketi Serena Williamsi Ameerika ühendriikidest kolmes setis otsustav sõit kuus. Neli. Prantsusmaa velotuuri kolmanda etapi võitis grupifinišis austraallane Simon Charls slovaki Peter saagani ees. Kokkuvõttes jätkab liidrina belglane Jan packelans, järgnevad kaotavad vaid ühe sekundiga. Rein Taaramäe täna paremate sekka ei mahtunud. Taaramäe lõpuprotokollis 119. koha ja kaotust võitjale kogunes kuus minutit ja 13 sekundit. Veebruari alguses tippspordist lõpetamisest teatanud mitmevõistleja Andres raja aitas nädalavahetusel Tallinnas toimunud Euroopa karikavõistluste superliigas Eesti koondisel saada kolmas koht. Raja kogus 7909 punkti ja sai individuaalselt kuuenda kohaga, küll aga pole 31 aastane kümnevõistleja ise oma edasistes plaanides selgusele jõudnud. Eriti pikalt nagu maid, planeerin praegu midagi, et minul nagu seal on väga palju sellest, et kuidas ma suudan nagu siin vähemalt alaliidu inimestega kokku leppida, et et kui ma juhuslikult nagu see suvi ikkagi suudan siin v normatiivi kuskil midagi täita või mis iganes, et millised tingimused siis nagu edasi mind ootavad, et noh, see on, kõik on selline noh, kokkuleppe asi, et, et ei ole nagu mõtet 100 euro pärast sporti teha. Et niinimetatud tippsportlaseks on ju ükskõik, kus töötades saab rohkem on ja, ja selle selle põhjal ma ei saa ennast tippsportlaseks nimetada, kuna ei ole nagu see ei ole tippsportlase tasemel ettevalmistus kui nagu massaazi ega, ega treenerile, palka ega midagi enam, et rääkimata, siis on mingid toidulisanditest ja asjadest. Jalgpalli maailmajagude karikaturniiri võitis korraldajamaa Brasiilia, kes alistas finaalis valitseva maailmameistri Hispaania kindlalt kolm. Null kaks. Brasiilia väravat lõi Freed ja ühe turniiri parimaks mängijaks valitud Neymar. Seejuures ei suutnud hispaanlaste poolelt Sergio Ramos realiseerida penaltit lisaks teenisheravtbike teise poolaja keskel punase kaardi. Brasiilia võitis maailmajagude turniiri kolmandat korda järjest. Jäänud on veel. Keda ilmast sünoptik Merike Merilain, palun. Lääne-Eesti kohal olev madalrõhulohk liigub visalt ida poole ja teeb õhtupooliku mandril pilvisemaks ja saju võimalus kasvab. Madalrõhulohu eel on rünksajupilved kujunenud ka Harjumaa kohal. Öösel ja homme päeval on ilma kujundajaks madalrõhuala ning päris kuiva ilma ei saa loota. Saabuval ööl. Veel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, öö hakul võib-olla Kirde-Eestis ka äikest. Paiguti tekib udu. Puhub lääne ja edelatuul kolm kuni kaheksa, rannikul kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on kaheksa kuni 14 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Mandril puhub muutliku suunaga tuul kolm kuni seitse meetrit sekundis, saartel lõunakaare tuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on 18 kuni 22 kraadi. Aitäh Merike Merilain, selline oli tänane Päevakaja, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut. Tjah kuulmiseni.