Tere õhtust. Väljas on vinge ja pime, detsembrikuu meie südametesse hakkab aga juba jõudma jõuluvalgus. Palju valgust on näinud ja andnud teistele see inimene, kellega täna saame õhtu koos veeta. Eeva niini Vaare. Ülehomme, 20. detsembril saab ta 90 aastaseks. Saatetunni pealkirjaks on kaev ja allik. Mina asun teise rahva keskel. Teen nende tööd, see on nende leiba. Kõnelen nende keelt. Ja kui ma laulan, on mu laulul vigus viis ja unar sõnad. Ahervare veeres on vana kaevad eirakkeid ei, kokku, ei kaant. Ainult puupang ammuse augu lähistel näenduva köie otsas. Kaevu põhjas on pisut vett. Seda immitseb läbi savi ja Sõmera kihtide. Võtan köie, see kestab veel ja auskar peadel vett. Küünitan kaevu põhjast Nestet ja kastan huuli ja keelt. Kuid mu janu ei kustu sellest. Ja ma tean, kaev kasvab umbe, köis maandub, astik hajub, Savi, Sõmera kihid tõusevad. Seal lähedal on hallik kaevatud kraavi taga Tähklõbummaste peidus, kuhu ei ole polgu. Seal lähedal on allik, kus aasa lõoke kastab oma kurku. Huuled himustavad selle allikavett. Et munar sõnad mu suus muutuksid elavaks keeleks ja tuhatkordseks rinnaregistrid. Aga kaugel on minu aas ja see allik. Ja aeg on õhtune. On kirjutanud e vaniini vääre. Ta on meie kultuuriringkondades vana hea tuttav, aga laiem üldsus teab temast teenimatult vähe. Eeva niini vaara on sündinud Eestis saanud siin hariduse, abiellunud 1930. aastal noore soomlasest keeleteadlase Martiniini vaaraga ja nõnda on elusaatus teda Soome kandnud. 1945. aastal sai temast Soomes Helsingi Ülikooli eesti keele lektor. Amet, mida ta pidas ligi 25 aastat. Kuid pensioni põlveski jätkas ta eesti keele õpetamist ja eesti kirjanduse loenguid, samuti mitmesugust valgustusliku tööd ettekannete ja artiklite näol. Ikka väsimatult eesti kirjandust ja kultuuri tutvustades. Ja kümneid nooremaid nakatades. Mõndagi sellest jutustab ta meie saates täna ise, sest ühel novembrikuu õhtul istusime proua niini võõraga tema armastatud paigas Helsingi Ülikooli raamatukogu kohvikus ja ajasime juttu. Kuid enne veel mõni sõna. Evaniini vaara on sündinud Jõgeva lähedal Siimustis Pälluri talus kasvanud kultuuri pürgimustega ja haridussõbralikus kodus. Üheksaaastane laps saadeti Tartusse esimesse eestikeelsesse tütarlastekooli. Edasi aga Tartu Ülikooli. Noorus aastasse mahub karskustöö esimene soome reis 1923. aasta suvel, et sealseid karskustööpõhimõtteid tundma õppida ja ajakirja kevadik asutamine, toimetamine. Lehe nimigi on evaniini määre välja mõeldud siis veel lastevärsside kirjutamine, laste rõõmule ja palju muud. Edasi siis õpingud Tartu Ülikoolis. Noore vabariigi just emakeelseks muutunud ülikoolis. Põnevad olid Gustav Suitsu loengud ja Eino Leino külalisesinemised. Noore üliõpilase peaaineks oli kunstiajalugu. Kõigest sellest kirjutab evaniinivaare huvitavalt oma Soomes ilmunud mälestusteraamatus. Kahju, et selle eestikeelne tõlge veel ilmunud ei ole. Aga praegu kuuleme esmalt mälestusi esimeselt tõeliselt töökohalt Võru Õpetajate seminarist Kuulsast Johannes Käisi õppeasutusest. Siin alustas evaniini vääre tollal Peetriks tööd, millest pidi saama tema elutöö õpetamine. Ta oli eesti keele õpetaja. Teine eesti keele õpetaja Rudolf räime luuletaja ja oli varem üks siis siis eesti keele. Ja, aga kui hakati andma esimese harjutustunde seminari omas harjutuskoolis, siis nõudis see nii palju tööl temalt, et ta enam nii õpetajat Ta ei jõudnud. Ega ta. Ja nii õpetust jäi tervenisti minule. Ja tuli siis veel teene õpetusaine. Ja nimelt see soome keel viimasel aastal kaks aastat juma ainukolim seal õpetajana direktor käis, oli, mindi isi kutsunud. Kas see oli tema süsteem, võis kujutada niisugust asja, et seal oli üks kuulus õpetajad, väga mitmekülgne õpetaja. Topeerzin, kes oli Viljandis saksakeelse koolijuhataja ja direktor, käis kursus tema võru semeni nääriõpetajaks, aga kahjuks ta suri juba 29. aastal oli aga teinud näiteks Gailiti Toomas Nipernaadi tõlkinud ja avaldanud saksa keelsena eesti kirjanduse ülevaate. Ja muuseas pidas õpetaja Mul on need nimestikud kõik olemas, seal on kõik ei tee, ehk mõni üksikkell oli miski takistus sündis kontakte just selle tõttu, et esiteks Soome koolinõunikud käisid seal vaatamas seda. Ja siis tuli tanderelt üks Meie paarkümmend aastat vähemalt oli soome keele lektor siin ülikooli juures, tema käis koos oma õpilastega, sündis kontakte, pidi osatama idia, hakati õppima Melvin raskusi raamatutega. Seekord oli olemas üks rootsikeelne soome keele õpik sema valmistasin seda. Tõlkis seal selle oma ja minu usk on see kõige. Ja laulu see vastab tõele, et kui te olite laps seal oma talu karjamaal, seisite kivi otsas ja laulsite, no seda küll, aga mitte ainult. Laulupidu ja Võru seminarikoor ja orkester oli ta olnud seal laulupeo ja nii edasi. Kristlikud üliõpilasliin korraldas niisuguseid väljasõite kirikutesse, kus oli programm kõne muidugi, aga muusikaprogramm viiul ja laul ja. On viiuli ja oreli saatel iminedas, selgus kuidagi Võrus ja oli üks Toivo kuulal Paul siis tunnelma. See teine muusikaõpetaja lohk, säädis selle, Toivo kuulas siis tunne Ma orkestrile ja mina pidin seda peol lavalt laulma. Nii need õpilased said teada, et ma oskan soome keelt. See. Ja, ja me võitsime miskisuguse nendest lauludest ja õppisime selle laulu soomekeelsena ja siis alles nirjemini, nii palju kui oli vajalik, õppisime, tahkra, mäkra, majad ja muud meetmed. See oli sel juhul täiesti Ihami. Kui noor perekond 1930. aastal Soome asus kavatses Eeva niini vääre oma haridusteed jätkata. Suuremast maalikunstnikust nii naiivne ma oli, minu abikaasa, kes oli realistlikum. Ta ütles. Muidugi sa pead kirjutama, ta ise kirjutas väitekirja, muidugi sa pead kirjutamas, näed kirjutama ikka kirja Acassobja milleski muus milleskist eesti rahvuslikust asjast eesti rahvuslikust ornament lüürikast võis kujutleda, kui keerukas on. Harrastanud kunagi käsi käiks. Kandideerisin ja käes käsitöö. Kooli käsid instituut esiteks kanga kudumise osakonnale ornamentika kaasa ja, ja siis päris käsitöökooli. Ja see oli, oli kõige raskem Ko, mis iganes võib olla kahe aas minu mehe kavatsus olisi, ta ütles niimoodi, et see käsid Instituut käsitööhobist kahe aasta pärast see liidetakse ülikooliga, aga see liitumine sündiski. Aga mina lähen meid sinna käsitöö, kool ja, ja Epin seal ja minu nädala kvartali niisugune. Tõusin hommikul kell kolm ja meie korterihallis tubade vahel sellises ruumis ma tegin neid täid ja õhtupoole, esiteks ma olin vada ja õhtu ilma võisin minna oma mehega Kirjanduse selts koosolekut, kõiksuguseid, asju ja pidulikkusi oli nagu niikuinii. Aga nüüd lõikub ellu tume traagika. Martiniini vaara haigestus ja pärast lühikest rasket võitlust jäi noor naine üksi. Ei, mitte üksi, väikese pojaga. Ja oma vaimu ja tahtejõuga. Sa viid selle selle kava lõpuni ja Ma olin saanud lõputunnistuse ja pidin ennast sügiseks. See oli 16. september, algas hospiteerimine. Las see normaalne, see, mis, mis kestis kolm kuud. Ja mille jooksul anti need näitetunnid, mis kuuluvad õpetajatädi ema. Ja ma andsin Märdile selle lubaduse ja kaks. Õnneks ma sain selle läbi viidud, aga esimesel aastal mul oli ikka veel meelesse kallen kallele ja siis maa, härrastasin väga muusikat ja ma pääsesin proua calling kallelle klaverid õpilaseks ja õppisin tundma teda ja mõtles, et ma õpin niimoodi ka Tallin kallelletum. Edasi aitas ikka kodus Eestist saadud hariduse põhi, mille eest evaniini vaara on ikka oma vanematele väga tänulik. Ma sain õppida käike, mis ma tahtsin ja sellest oli mu vanemate muidugi väga suured kulud, nii kaua kui ma sellest aru sain. Ma elasin ühes professori perekonnas kõik need aastad. Hoolitse enda eest ja nii ka oli. Kergesse muidugi ei olnud, aga nii see siiski oli. Kodupärnade all on evaniini vaara mälestusraamatu ühe peatüki pealkiri. Aga seda kodu enam ei ole. Midagi seal ei ole neid kaks Pärna ja see kivi ja selle kivi pääl on kuidas on kirjutatud, et mu isa, mu vend, et nad on asjata viidud, et nad on rehabiliteeritud? Okk pühkinud need majad ja selle kodu, aga ta ei saanud võtta teilt teie armastatud keelt ja kirjandust ja teie kirjanikega, keda te armastasite ja näiteks Koidula, Alver, Under nendest kõigist olete te siin Soomes nii palju kirjutanud ja rääkinud ja seda küll. Ja eriti Runder, kuna siin on üks luuletaja, kes tahtis Underid tõlkida, tõlkisime teda nii palju. Ja under Under on nii hästi esindatud soome keeles ja ma viisin need alati siis märja Underile ja ta Periga olite isiklikult tuttav. No hästi ja mitu korda palju koerte käinud tema juures ja nii edasi. Marie Under oli meile kõigile nii tuttav temate päevade puhul. Me saatsime õnnitluse, mitte ainult need õpilased ei kirjutanud, vaid vaid siin peahoone neljanda korruse väikse peosaali eesruumis näiteks oli see õnnik pluss kõik õppejõud käisid sinna alla kirjutamas Artur Hatsoni kirjutatud Marie Underi kaheosalises eluloos, seal on ka üks pilt, seal on ainult üks lehekülg, siis nendest nimedest ja teise luulemeelne inimene luuletusi kirjutanud jätkab, aga ole ainult ainult lauasahtli. Raskerännet segab kõiges, aga Marie Under oli ühes päevalehe liites oli sel ajal toimetaja avaldanud kunagi midagi ja kirjutanud ta kirja vastus, sinne, et väga soovitav annete jätkates sellel ajal, aga ma sain selle, ma luges alles 50 aasta hiljem ja nii ebapraktiline, kui ma olen. Ma ei ole saanud midagi avaldatud, professor virde rände on ainukene, kes avaldas ühe väikse kogu uner sõna ja see oli juhus. Juhuse asi. See oli juhus, asi siin ülikoolis. Tulin siia. Eesti Instituudi miskisugune pidustus oli palju, oli seal kohvi ja küpsiseid. Imetas need midagi ettekandeid on miskisugune vaim. Mulle mulle äkitselt käeleme, küsisin, kõneõigus läks, siis. Võtsin need, need, lugesin need seal mõned sülitavad, Sõetavas sõnad, ütlesin ka. Seal oli eide palju õpilasi, pea ees, õppejõude, vilte rända, keda me siis nii hästi ei tundnud, kui ta ei olnud kaua olnud Soomes. Nende õiendad. Päeval ta helistas, et tema annab, laseb oma sekretärilt kirjutada need ümber ja tehakse mõned pelucked ja ta käsutab neid pool tasemel. Välismaal toimivaid soome keele lektoreid. Kummarti oleks elanud, siis oleks tema ju teadmus näinud, kui palju see mulle tähendab? Hommik, Vikerkaarsui. Mina ütlen roosa, sina ütled kuld. Kuid elu on porine, proosa ja lume alt ähvardab muld. Võt Ta jamata neid. Mina ütlesin Vikerkaar, sina ütlesid tuul, nagu meidki, lookesi paar ja kaski kaks väravasuul härjapäev. Sest mina ütleksin hommik, sina ütleksid sui. Kuid on õhtu ja sügis ja räästa all väriseb märg sorg, sulgne Tui. Ütleksin sinule. Kallis saitaksid, oota mind. Kuid aeg on hiline tuisus iial enam ei näe ma sind. Hommik. Vikerkaarsui. D üks kord ütlesite mulle, et teil oli väga suur kiindumus rilt luulevatu. Nii ongi, jätku vast on. Reltki on nii suur luuletaja, nii tähtis luuletaja, mida ma temas võin kõnelda. Toimis ja mina ei enda siis rahvakooliinspektor, tor Huusconnenny soovil nii hästi saksa keele õpetaja pädevuse kui vene keele õpetaja levis siin seekordses Saksa instituudis lemma ka miskisuguse saksa eksamid tegin, oli noor naine, ta nimi oli Matilda kiile ja ta oli särib Dresdenis ja võitsa uskuda. Ta käis meil. Ta oli huvitatud luulest väga ja ta minu riiulil Rilte teosed, ta ei olnud isegi kuulnud ril nimi, see rahvussotsialism oli nii. Kogumikku Soome luulest ja mina tegin temale saksakeelse toortõlke paksu vihiku. Me vaatasime seda seal läbi minu kodus, kus ta nägi relged kas ei võiks saada neid laenata sutsu nendega ta nüüd, tuleval ööl nendega, homme ma tegin suure ataki, mäletan ühte kasti need teosed ja andsid need temale. Homme või ülehomme tuli üks suur muudatus, et saksa instituut ja kõik kolisid siit äkitselt ära ja ma olin õnnetu kahel põhjusel, teine muidugi, et see soome saksakeelne Antaloogia jäi Antaloogida, ei olnud tal üks valik, jäi tegema ja kõigepealt, et see on läinud. Tead, mis juhtus? Suure rutuga toodi siia ja see on väga-väga tähtis, on ka kõik need seal siis aus inimene ta veel. Kuule, meil kavas maa. Ma tahaksin püsida siis eTreeste treestenio sai koledasti rännetada, pommitustajal pommitati maatasa ja mäe tähem testi kysida. Käsniisu doktor Matilda on olnud, jätkas ta veendus Soomelt mäletama. Kas ta veel midagi soome keelest tõlkima. Aga mina ei ole ikka küll näinud. Räägime Eesti luuletajatest veel, Koidula on olnud see, kellest te olete ka kirjutanud pidanud Koidula oidule Koidula muutumata. Tol ajal on mälestusmärk siin tuur sules. Koidula on niisugune monument, eestluse monument, aga Betti Alveri ma pean ütlema küll, et vedama tõesti äärmiselt suurem meeldimusega, loed ja jäin temale nii palju võlgu ja kahjuks saime nii vähe kokku. Ma mäletan, et mõned. Lemine elas Anna Haava ja Anna Haava juures, ma sain ka käia 56. aastal, Anna Haava oli siis haigevoodis ja meie kõnelesime tema muidugi luulest, aga rohkem tema proosat vallades väiksed pildid Eestist ja tema ütles, et ja siis selle jäänud, mis lekib, Hudson väita, on need väiksed pildid Eestis jätkanud ja kirjutanud neid palju juurde ja täitsa uskuda, et mul on see tunne, et tal olid need manus kehti. Kõrvalhüpe midagi muud 56. aastal Soome Kirjanduse seltsis 125. aastapäev. Ja meie Eesti õppijad seekord Laura keebi ja osmoniga. Meie läksime ka kolmekesi õnnitlema ja meil oli kingituseks viia soomekeelne tõlge, läheva väiksed pildid Eestist ja seal oli sissejuhatus, oli minu mees, esimesel käik, kolm ennitlemas meist tehti pilti ja, aga mõte oli muidugi see, et me soovime, et kirjanduse selts, kus Anna Haava Sissekäigu on siin suures saalis kohad, et kirjanduse selts need avaldaks. Ja see oli 56. aastal. Ja siis need manus kretid muude õnnitlustega koos dusid kirjanduse Äärhiivi ja jäid sinna ja leiti sel sügisel. Mulle meenus taevakene, mis nendes Selles seitsmest 10-st kaheksast Masina kirjutatud leheküljest koopia ja saatis nad mulle. Ei ole jõudnud veel midagi ette võtta, et selles suhtes on väike metava küll aga ei tea meie need tõlgete avaldamist. See ei ole nii lihtsalt läinud olemine hõlpsamini tõlkinud. Ja siis, kui see leidus, avaldas selle siis 10 aastat hiljem. Kuusild ja kuuseoksad. Kuu sild üle Mustajõe kuusk kasvab jõe kaldal. Kuu sild üle öise jõe. Mis on see, mis voolama paneb? Ma küsin sult luuletaja sest see on sinu töö? Ei, mina mõistaks mõista elu mõttemõistatust. Kuu sild, aga täna on kirgas ja jõevesi kohutav, musteimiski ei ole nii hele kui valgus pimedas. Üle Mustajõesängi kuukiired kumamas kuusk kasvab jõe kaldal. Ja ilu elab veel ka kuusild ja kuuseoksad mustjõgi ja lumetu maaeimiski, ole nii ilus kui kuu sild üle vee ja nii on luule tärk sinu. Nii on sinu luuletee. Teie olete ju ka tõlkinud Kitzbergi libahundi ja ja rohkem ei olegi tõlkinud. Ja, ja, ja Tammsaare Särevi väärdame. Ja need on olnud nende Kuopio teatri jaoks ja Kotka teater jätanderis, kus Liina Reiman neid esitles Liina Reimani jaoks, ta oli omalajal olnud Kitzbergi Tiina ja siis oli tal ikka neid, neid hingepiinu kõiksuguseid ja laval väga kaebas ja kuidas säästa lavale. Siis meenus, kellelt miinus, et nagu Aino Kallas oleks kunagi tõlkinud Liba mingi soome keel, seda kuskilt ei leidunud Aino kallakselt endal isa ta peab sellega nii, ma hakkasin seda teed ja suure vaimustusega ja seal oli mõtte. Liina oli tore, vanaema elas niisiis, sellest on nii palju palju pilte. Millal te kõige esimest korda Liina Reimani ka kokku saite või? Esimest korda kokku seal seal uue Kalevala pidustusel tähtpäeval messihallis, kus kõik eri rahvused, kellel keeltele, ekalevale on tõlgitud deklameeris Sid rahvarõivas sammas katkenud, lihtsama tervituse sellest Uuekalevale, siis juba on teil meeles ja et need olid, mis teie lugesite, et me lugesime kõik seda sedasama, aga ei, ei ole meeles. Aga Liina Reimanil olid nad kaua meeles, kuidas see juhtus nii et teie sinna Kalevala lugema teid pandi maalin eesti eesti keele lektor muidugi sellepärast 49 äris nii katkes, Need olid meie ühendused, et miskisugust sest äraütlemis temal ka ei tulnud ja esimesel või teisel detsembril 49 tuli temalt kiri. Et ta on ammugi juba loobunud sellest sellest omanimelisest määruses siia. Ja siis kohe ma olin esiteks asetäitja viis aastat peaaegu viis aastat ja siis sain ma kohe määruse siis kallis lektoriks ja, ja sellena siis kutsuti muidugi reklaami. Sel korral toodigi Eeva niini väärele sõna, et Liina Reiman tahaks temaga kokku saada ja uskuge või mitte temalt deklaratsiooni tunde võtta. Arenes tutvus ja hiljem oli Liina Reiman sagedane külaline eesti keelt õppivate üliõpilaste juures. Koos käidi ka vaatamas Liina Reimani kits Bergi etendusi. 1953. aastal korraldati evaniini väära eestvõttel suur kirjandusõhtu, mille tulu läks Liina Reimani toetamiseks. Sellest õhtust võtsid osa mitmed Soome kuulsad näitlejad. Ja ka linna reemian ei olnud ise siin üldse, vaid 53. Soome Kirjanduse selts trükkis meile selle ilusa programmi ja ilma maksuta ja ilma ilma Räheta. Et siis Liina Reimani esindas see K-l ja linnaräimel. See oli haiglas Nurmi, nurme järvi ja seal käis siis meie saatkond viimas temale selle peopeo. Punase roosi, need ma ostsin ise KM Jurka jää, ela, Eronen said selle kõverus ja Ella Eros. Ma läksin saatma siis siia Rämmile tramm number linnas ja kergelt lund 100.. Ja tänav ei olnud mitte väga porine ega mitte väga märg, aga siiski tal olid peokingad ja ja siis ta ütles, et et muidu oleks olnud taxi. Oleks olnud, aga me peame kõik kokku hoidma Liinale ja säästame sinna selle ühe rooside sinna tramme. Keeva niinivaara õpilaste, Soome noorte eesti keele õpinguid toetasid reedering suvede veetmine Rootsis Eesti laste suvekodudes. See oli ainus võimalus keelepraktikaks tol ajal. Kuid kui võimalused avardasid, hakkasid Eeva niini väära õpilased ise eesti vahet käima. Nad on olnud meile kultuuri aknaks läände. Nad on toonud raamatuid ja informatsiooni neil aegadel, kui meil oli seda kõike väga raske hankida. Praegu on paljud neist dollastest noortest väljapaistvad ja vajalikud inimesed kultuuripõllul. Muidugi, paljud on hästi õppinud ja paljud on ka hästi edasi jõudnud. Võiksin nimetada kohe professor Seppo suomen, kes on neid selle Eesti instituudi juhataja olnud kaua lillega on nagu eestlane, aga meeldivad mulle Olavi noodine nimeline noormees, kes on keedenhaakeni ülikooli eesti keele lektor ja Orfushis kaua aega ja on Kopenhaagenis neid. Ja neid on, need on tõepoolest igal pool. Näed. Hinna ja õpetas jääs, ei väisanud enda innustuse asi Kristiina Kosk ja Helsingi ülikoolis muutel tabani lehtinenzamopi oodava juures. Anja Salokannel pea Õhool meie kirjandusest odava juures ja nii palju, kui see on võimalik. Imetletav on evaniini vaara kursis olek meil siin Eestis ilmunud ajakirjade ja raamatutega. Olen nii õnnelik, et Sirje Olesk ja Rutt Hinrikus saatsid selle Karl Ristikivi elulu lendaja ja tähed. Aga nüüd on veel ometigi nii pikale saaks, et me saaksime selle esimese Eesti moderne Ironmani, mida Ristikivi hingede öö on, et see võiks ilmuda soome keeles, kellelgi on olemas? Muidugi soome keel on pisut vananenud, mõnevõrra jätkame, aga taevadki lisada, pärandada massaatsin ristikivile ühe peatüki sellest hingede tõlkes ja ta ütles, et see on ju tore, nii et ta on ise seda näinud. Ja muidugi, ja see on Laura keebidel teine nimi, nüüd 100 Kunnas ja CBD söödestremil ilmuma ja Serauces. Ei, aga see hingede ei ole veelgi vanane, eriti siis kui Eestis on ju ka Ristikivi renessanss on, kas teie olite ristikiviga ise kohtunud ka ja Kangro juures? Ristikivi ühel, pildil on üks suur roos, on ekspilti, kus ristikirju ja sinder, kui ees on üks suur roosieis kese roosiõis ei olnud tema rinnas, vaid oli laua peal ja see roosiõis on ka mingit ühes minuphotos olemaski, mitte palju ei ole temaga kohtunud, aga me olime siis longis ka juures samaaegselt. Aga kui Eestis hakatakse, kirjutame rohkem ristikivis, siis tuleta usutavaks uuesti Soomes midagi kõnelgi, nüüd sellel mardilaadal, nendes intervjuudes miskisugune, niisugune mõte tuli esile, et kui ikka natukese rohkema hakkaks ilmuma eesti kirjandust soome keelis Viive Luigi. Aunilte Soomendatud algupärast ma ei saanud kätte, aga Juhani Salokandele tõlgema, imetlen teda ja minu pojapoeg märku, nii nagu kes on ka tavanoor kirjanik tema Lainasse raamatut luges, luges, läheb ka ja kiitis. Ongi aeg öelda, et Eeva niini vaara poeg seppaniini vaara viis lõpule ema nooruse unistuse. Kunstiteadlane ja kunstnik. Hiljuti võis ema uhkust ja rõõmu tunda kui poega 60. sünnipäeva puhul. Taidehallis austati Annitlik. Nõnda kestab Eevaniini vara elutöö ja tema ise oma erksa vaimuga. Ärkab hommikuti ikka juba siis, kui ajaleht potsatab ukseluugist sisse. Põhimõte on, et ma tõusen kella kuue ajal, aga harilikult suvad, räägi, kuulen, et rips täpselt siis ma peale juba väremini seda võtmas ja lugemas, aga kuu ajal ma tõusen igatahes, kas joote kohvi või teed? Siin putru ja, ja kohvijook, aga neid tänavu aasta on tulnud, mul üks uus komme, televisioon number on ja seal on varaseid uudis, need kellad kuue ja üheksa vahel uudis, nad korduvad, mitu korda tahaks ja peaks teadma. Ja see on, on siis nii tähtis, seda ma vaatan. Hakkan siis ma keedan selle kruvi ja ja ikka kui võimelik loen midagi, sest mul on öeldud, et ei või süües lugeda ma tingimata seda niigi, mulle mitte ei meeldi ehk õige ees ja neid lehti tuleb nii palju ja ma olen neid tellinud Jäni eesti lehed, kylie kirjandus, Vikerkaarteater, muusika, kunst, looming, sirp, need igatahes nendest ma ei loobu Akadeemia taeva. Ja te jõuate seda kõike. Ma loen siis on üks niisugune põhimõte, et Kiisa lohakile jätta, seegi viib mõne. Ja jäätena pidi olema meil see suur suur oristlemis. Ei ole, et see seekord ära jäi, aga see on ainult kahe nädala tagant. Ja kuigi mees suur jõuk, on need kolm tundi. Raamatud on ikka õnn ja rõõm on ja olla natuke tolvu, nende vahel on kikka. Eile lähen rõdule. Kaselehti ja eri aegadel eri eripuude lehti, kannatuur sinna ja nüüdse väärtuse ühes nurgas on nagu lund tuisanud siin. Mis seal veel on, seal on surnud linn lumejääl ja mida aga tema ja kusta need käis selle rõdu lillekastis on kanarbik, kassa neli kõnerdiku põõsast on seal, seal ei olnud midagi niilsuski, mida ta läks nokkima. Esimene külm, võib-olla kuidagi akust, kanarbik on sinna toodud. No ma olen selle turult ostnud siis sardanud. Aga et kanarbiku naermas oli nii palju, nõmmesid teile seal suures nõmmel osaviore kalju, kanarbiku kanarbiku lilleke ja Yves küla. Kas suveülikoolis? Üks õpilane, kelle nime ma enam ei mäleta, keda ma näen, silmis, temal meeldis kanarbiku lilleke. Nii meenutab igal sammul oma õpilasi evaniini vääre, kes tõuseb hommikuti koos päikesega. Ma mõtlen, et ei tuleks üldse küsimus, et hommiku magaks kaua see maainimese loomus ja ja tarretis ju nii, et seda te ikka kannate kaasas seda oma kelti ja maakodust jää ennevanasti siis, kui kari esimest korda lasti välja. Siis olin ma veel nii väike, et magasin päeviti vähemalt viie aastaseni, ikka päev päeva oli ja siis oli karja välja laskmine, ma lähen magama ja ütlen, et aga äratage mind siis, kui see tuleb õhtupoole. Kukkari lastakse veel, parandage mind ja ma magasin nii kui öeldi, nii raske aga mitte raskelt nii pikk, et, et ei rääkinud, ma tunnen veel seda suurt kaotuse tunnet, õnnetus, et ma ei olnud karja välja laskmine ja head väiksus sellest ajast saadik ikka mul olis oma lehm, keda ma. All elama ja maaperenaine ole, seda ma alati kujutlesin, et mul on nii väikene koht, kus ma kõik tööd jõuan ära teha. Köist jõua korras lemma linna suures linnas, tähtsas maailma linna raamatukogus, siin istume teiega, ahvid asja täiesti ära ja elu on tõepoolest väga palju võimalusi. Täiesti täiesti erinev. Härra kohvi öeldakse hirmegi vaistu ehk kahjuks. Pooleli ja see on muidugi iseloomu nõrkus ja oludes aga ikkagi on olnud nii palju kõiksus inimlikku rikkust ja kirjanduses leidunud, nii palju rikkus, palju välju võimaldasid. Saate lõpuks ja Eeva niini vääre 90.-ks sünnipäevaks, kõlas Toivo, kuula hommikulaul. Maiu koosa esituses. Sümboolne on seegi, et Eestis tehtud salvestus sellest laulust pärineb umbes samast ajast, mil Eeva niiniva ära üle pika aja esmakordselt Soome kultuuri delegatsiooniga Eestisse jõudis ja heade inimeste abiga ka oma ema haual ära käis. Täna kuuldud jutuajamise Eevaniini vääraga salvestas Helsingis Mari Tarand. Saates kõlas Toivo, kuula muusika.