Maavärin see meie tänase keskprogrammi teema vist pikemat sissejuhatust ei vaja. Et seda Eestimaal siiski mitte kõik ise kogenud, siis laskem teadust anda pealtnägijatel. No mina kuulsin äkitselt, et niisugune kõva mürts käis nagu oleks hästi lähedalt suuresti külastud. Siis tundsin tõuget, tuli läänest ja nagu Slendida poole. Ja aknaklaasid hakkasid hirmsasti nirisema ja asjad värisema ja just imelikku Viet kuulsin ka sealjuures. Ja siis tuli teine pauk, takkaotsa. See oli esimesest nagu veidi tugevam, aga tumedam. Ja meie magamistoast seal kõrval käisid muudid minski kokku, need naine ärkas hirmsa ehmatusega üles. Umbes taoliselt kirjeldati piimast tugevamat maavärinat Haapsalus 16. oktoobril 1877. Aeg on läinud ajad muutunud ning 99 aastat hiljem 25. oktoobril 1976 maavärinaga näiteks enam Padise koolipoisse hirmutanud. Teeme siis pallimängud väikse vahe sisse, Lagseile midagi iseäralikku oli kuulda või tunda ka. Hapusid te olete päris tunnises. Tassis dialauad, hakkasid Leiko leinama globaalne ravimit. RLS naer. Dialoogi nagu ei osanudki arvata, et maavärin käis kloostri müüridest mõni kivi alla varisenud. Selge, aitäh. No ma Görises ta nii räpis küll justkui justkui maa oleks sedasi liikunud. Meie lapsed olid toas, ütlesid, et pärand sõidab, põrand sõidab. Siin nõva poes on Olgemat rahvas kooseid ja kas külauudiseid on ka kuulda midagi? Eilne päev ehmatas täielikult. Panin parajasti riided kapi või seina peal selle enesekelgud. Ja teine servas hakkas hirmus plärisema. Läksin välja, vaatame, mis asja seal bändis on, tõesti, jõhkrus? No mis seal väljas nahale? Ei, mitte midagi. Selleks ajaks oli kadundik mürinat või särinat kuulda. Mürinat olin, mõtlesin, et lennukaga pärast sain aru, et ei olnud lennuk. Teeme nüüd kõrvalpõike põhjanaabrite juurde üle lahe. Erich Kiisa teatas sealt järgmist. Kogu Soome lõunarannikul Turust lapendamani ja põhja poole Tampere kaasa arvatud märgiti täna hommikupoole suhteliselt tugevat maapäringut. Seni olemasolevatel andmetel tänane maaväe ring, mis kestis mõne sekundi, ei tekitanud soomes mingit kahju, kuigi kohati täheldati akende värisemist ja mööbliliikumist toas. Mõnede siinsete spetsialistide arvates võis äsjane päring olla seotud maa pidevate usu nähtustega. Geoloogiakandidaat, Einar Klaamann mitmel korral on juba avaldatud arvamuste 25. oktoobri maavärinas üheks põhjuseks võis olla erakordselt madal veeseis väinades, seal langes vist vesi isegi pooleteistmeetri võrra, kuigi jah, me teame, et seda on selle sajandi seitse korda juhtunud, aga nüüd, kas 25. see võis olla maavärina põhjuseks? Otseseks põhjuseks arvatavasti mitte vaatamata sellele, et selline madal veeseis tähendas väga suurt vähenemist nii Soome lahe suudmeosas kui kogu meie Väinameres. Küll võis see aga päeva võrra võib-olla ka mõne nädala või kuu võrra lähendada sündmuse toimumist. Maavärina tõeliseks põhjuseks on ikkagi maakoore aeglased tõusu liikumised, mis leiavad aset kogu jääajajärgse perioodi jooksul. See on siis viimase 10000 aasta jooksul. Enne seda arvatakse, et kohati võis jääkaane paksus olla meie alal kuni kaks kilomeetrit ja on täiesti loomulik, et niisuguse koorma amisel maakoor ennast nagu aeglaselt sirgu ajab. Ja see ongi selle meie nüüdisaegse maakerke põhjuseks. Jätkame epitsentri otsinguid, mida teadsid rääkida inimesed saartel. Kas esmaspäeval mingit moodi Vormsi saare peal tundsite värinat? Ja päris tugevalt kõik aknaklaasid klirisesid meedia, isegi meie külas ühel mehel kolm, aknaklaasid purunesid ja sära tulid sisse. Muide, ega ta ei täheldanud niisugust asja, kas loomad kuidagi ei tundnud seda, kas koerad? Vot, ma ei saanud aru, kellel need värinad ei, tulid ära. Kas te kuulsite, Me esmaspäevast päevakaja ka? Ega ta selle pealt järelduseni ei tee. Suur aitäh. Kärla rajoonikomitee rahvas istus parajasti nõupidamisel, kui hoone hakkas rappuma. Et aga eestkõneleja oma ettekandes pausi ei teinud, siis ei osanud rajooni arhitekt Aarne Maripuuvärina pikkust hinnata. Ma võin öelda seda, et tuleks tema veel kestnud, siis mina oleksin jooksnud sellest ruumist välja, sest no mitte just rohutuks sööt, ehitajana, tundsed, kivikonstruktsioon rohkem vastu enam ei peaks. Aga samas lõppes kohe ära ja siis nagu tekkis üldine, noh, naliseletaks hakkas, naljatame, Tennakas naljatame. Mina pakkusin, et võib-olla mõni lõi pitsatiga tugevasti oma kirjast mööda lihtsalt lauavärinast, võib-olla maja värises. Ikkagi, saime naljaga. Huvitav tähelepanek oli see, et samal õhtul terves suures osas kõrdlust kodus vesi, aga kuna meil on siin aastakümnel tulnud kuulus arteesiavesi, aga siis selgus paari päeva jooksul ühtegi kuskil olid siin mingisuguse augupuurijad kogemata unustanud või väga suure augu lahti ja siis kui see auk kinni panna, siis juukse selle sealt, kus ta varem juuks. Vintkülapoes aga tundsid naised peale muu ka ühe maavärina süüdlase ära. Nii võib suur masingi poe otsast sisse sõitnud, hirmus mürts oli, ausõna. Riigi rohkem siin pole. Nii nad räägivad jah. Ja nii nad räägivad, raadiost räägiti televiisoris ja te rääkisite seal televiisoris, siis nägu oli teie moodi seal televiisoris, ausõna sellepärast transinimestele rohkem rääkida. Väliselt küll aga vete lõud ei liikunud, oli mürinat kuulda, siis kohe kõva mürin. Nii, kui oleks üks, üks sihukse suur auto, läinud kõminat ikka nii koolis, rasedal nõlin kohe pikalt, ema arvas, et tonn vist hakkab ümber kukkuma, läks ruttu õue vaatama, et mis asi see on ju kõik oli vakka, mitte midagi ei olnud, aga nisu tunneb, kõikus kogu aeg niimoodi. Ütles nüüd vist läheb kõik kukercooted. Kui siin kaeblas on, siis juba midagi silmaga näha ja käega sõda. See kulub õpetaja Haapsalu rajooni koondusele, kommunaalmajanduse soojatrassid. Jah, aga ma siis need lume, sest midagi leia, sest teadagi ja see jutt on meil juba nädal aega hiljem, kuigi esmaspäev, aga see on juba esimene november ja eks me kõik mäletame, mis sel päeval oli. Suur lumesadu. Vaata siit siit kohe, murdes selle nagu kaitsva roostega esimest oli staatilises seisundis, tarostavaks on siin arvates lahti ja nähtav suur Aukis ilmselt oli ennem sihiga, mis tahtis saada raputamist. Einar Klaamann, eks ole nüüd, siit on juba mida fotoaparaadiga teadvustada ja tingimata siin pidigi olema tõesti jõutada. Aga siin üks mees juures rääkida veel isiklikke tundeid, too ei tabanud seda momenti just täpselt, aga siis kui tundsin, lõi nagu kõrvadesse ja süda nagu kippus pahaks veidikene minema, olin toas just parasjagu ja hüppasin toast välja. Mul niisugune tunne oli nagu midagi kuskilt kaela tule kuulda oli, mida kuulda oli nagu kõrvus nagu hakkas vibreerima midagi ja pärast siis niisugune kaja nagu hakkas ära vaibuma, kuskile kaugemale. Niisiis on vaja lisada kindlasti kommentaar. Maavärina ajal vabaneb mitmesuguse pikkusega sagedusega laineid nende hulgas ka madalaid, mis sattudes resonantsi meie siseelundite oma võnkumisega võivadki tekitada halva enesetunde, see on siis peapööritust ja iiveldust. Et meil oli tegemist kõrge sagedusega värinaga, siis selliseid kaebusi kohtasime võrdlemisi harva. Epitsentri otsingud jätkuvad kolmandal sõidul nõva kanti sest seal olid kirjeldused kõige eredamad oli meiega kaasas ka seismo loog, Moskva riikliku ülikooli professor Nikolai Nikolajev. Nii et kui meie kõne see tuleb ka venekeelset vestlust, siis me selgitame temale seal juhtunut ja vastupidi. Nõva kolhoosi kontoris saime teada, et jäägermeister Richard Aarma olevat vajadus olnud riiklikku kindlustust välja kutsuda. See oli üllatav uudis ja asusime kohe mehe elupaika otsima. On see jäägri või ei ole, teemal ei tekkinud. Me ajame siin maavärina jälgida ka natukene ragises, ainult. Aga maja tegin, käisin ikka väga, väga, väga, väga ainult sees ja Ferrari seisab ameti tüdrukud selle uksest välja, mõtlesime vana endale või kas väljas ka keegi tundis, olid leenulali abikaasa metsas, ajasid ja ütlesid, et valijal ei liikunud ja sisse lehedalt puhas ja ütles, et nemad ei ole mürinat nii tähele panna ka jah, nii ilusti, kõik puudia. Mehed olid lehedande taas fotosedel, kõik lobisen niiviisi Rahjali liikurdastega. Loomad ei käitunud imelikult, kuked laulsid õue peal. Nii palju oli, teevad nad tavaliselt seda ei tea, kas ta tavaliselt teevad, aga ütleme nihukest erutatud valida, aga siit välja vaatasin, siis ikka peab teiste õue peal laulsid ja kisasid, ehk nendel ka ehmatasid ikka, võib-olla elasid nii palju. Olete armunud olen küll, aga me oleme siin geoloogid ja raadiomehed, ahah, me ajame maavärina jälgi. Teil olevat siin ikka nii palju pahandust, midagi küll, aga noh, see oli kindlustus ja oli ka vist 20 rubla eest, oli vist midagi? Oli ka nii kõva, küll härrakis, rappus ega maailma otsis. Praegu Kivirähki ka, nagu on läbi ja täiesti kivid kõik ja toa poolt on ka sealt tagant ei näe, siin on oma 60 sentimeetrit on see nähtav osa pikk. Ja siin paar-kolm millimeetrit on ta kõige laiemast kohast. Ja kohe näete, kolm kivi on ilusti puruks rebinud, esimene tonks oli siis nagu laskmine kuskil jäljes tonksis jakk hirmu. Raboringu. Kaua ta siis homseks olleks, kõige rohkem üks, 20 sekundit. Vaiba vaimulik. Ja hääl oli ka kogu selle vappumise kogu aeg niuke mürin oli veel üks. Ma ei tea, nagu oleks sadanud pleki plekitahvel kolisin kuskil, te olite sees, valmistasin pärast, lugenud, lehtedes pidi jõud olema, mis nüüd näete, need kolm silikaatkiviga asetatud kivid, jah, sõin kõvast suure formaadis kivike Avel katsud ja, ja aga siis loomad olid teil ka, rahutab liidul kõik, kõik mehised, mehed, kõik muudes Wells tähendab peale seda ja siis ma tulin toast välja vaatamas, päike oma kohal on mesilashumisest, aga külm oli ka väga palju ei mahu peale neid tagasi saanud. Aga teiste loomade lindude ei ole, ainult hobune oli, hobune oli väljas, siin see panid, mets värises puu all, selleks vaatame, hobune alles, hobune alles. Vaat meil on üheaastane pinnas olema siin. Mis teil on, linnapea, savi või? Ei ole, siin on raba soostunud, turvas on turvas ja see aiamaa on tegelikult rohkem küllastatud turba peal. Jah. Ja siis on täitsa loomulik, mikspärast ei ajas, turvas on nagu võimendise paneb nüüd kõvasti lõikuma ja laia armatuuriga puruks. Maas selle raport täitsa puruks ripakil, siin klaasikild on praegu. Aga veinipudelitele ei midagi teinud, tervelt kõik küll oli kange bulin siin siinsel veinipudelitega hulkades. Mull pulmas, mis asi on kurat, need lähevad ka lõhkilist aitäh ja tegureid untsu läheb siis, on. Stoni Budvam probleeni udar Benižne. Läänest itta seal nõva kandis, eks ole, ja selle järgi ei tea, kus peaksime epitsentrit otsima. Ka ikka kaugemalt Väinamere poolt. Abidari poeg, karbikene hirmu naised ei ole, siin tuleb pesumasinameeter maad kaevata, kapitsid rataste peal siis. Mul on lõkslaste maal üks laat kurku Arabella, hele prof, aga puhvetkapid pidasin kinni, mõtlesin, nalja ei ole midagi. Nüüd tuleb kõik serviis, segame klaasike segamise hinnaga katki oleks mõni katki, oli kohe kindlasti suurem summa teha, meil on kodune vara, on 2000 kindlustatud ja kindlustusmehed pääsesid kergelt. Käsitlikud kergeks. Taru sai, see oli niisugune üldine Kobinit otsib tiibadeta, kõndisid hulka, ei ole veel ka majas. Niga epitsentrisse me pole siiski veel jõudnud. Einar Klaamann, kas te kirjeldate, mida andis teile need telefonikõne Osmussaarde? See telefonikõne andis esimesel pilgul lausa vapustavat informatsiooni. Selgus, et 25. oktoobril Osmussaare vähene elanikkond oli loogide suureks rõõmuks hajutatud väga ühtlaselt üle kogu saare. Neid väheseid inimesi jätkus küll saare kagutipus ankrus seisnud laevale, kus parajasti lossiti naftat saare elanike tarbeks. Neid jätkus saare keskosas paiknevasse aparaadi hoonesse, aga samuti ka saare loodetipus seisvasse majja. Kas laevaruumisolijaid üllatas väga tugev nõksak ankrud Rossis. Ent need, kes olid kaldal lausa tardusid ehmatusest, sest kogu pude klibu pinnas hakkas nende jalge alt kaduma ja merre rändama. Samal hetkel oli tunda plahvatuse laadset kärgatust. Ühendusvoolik, mis ühendas laeva tsisterni kaldal oleva suure neljatonnise õlitsesterniga, katkes äkitselt. Saare keskosas karistas maa-alune tõuge hästi ehitatud hoone tellisseina suure prao patusest kuni vundamendi nii välja. Selle prao laius võiks olla umbes ühe sentimeetri piires. Saare põhjaosas ehmatas maavärin aga väga tugevasti parajasti vahetuse väsimust puhkavat naisterahvast. Millelegi mõtlemata kargas ta voodist välja ja nii, nagu ta oli, jooksis mere äärde, unustades, et tal ei olnud riided seljas alles siis, kui ta oli jõudnud umbes 50 meetrit eemale. Hirm nagu vaibus ja oma üllatuseks nägi ta, et seal, kus enne maavärinat mere poole kallutatud pinnal oli veel täiesti kindel murukate pinnakatet enam ei olnud. Maa-alune tõuge oli selle kõik libisema pannud ja merre pühkinud. Aren kirderannikul, mis teatavasti umbes pooleteise kilomeetri pikkusel lõigul kujutab endast nagu miniatuurset paekallast. Ta on umbes viis, kuus meetrit kõrge sügavate laine uuretega allveepiiril. Sellel paigalda lõigul toimusid lausvaringud ja mitte ainult tühine, pisikeste kivikeste alla veeremine vaid varisesid suured, kuni viiemeetrise läbimõõduga paepangad. Oleks meile haritud, niisugust juttu varem enne vaatlusalust maavärinat ja öeldud, et see kõik on võimalik Eesti NSV tingimustes. Mina küll niisuguseid jutte ei oleks uskunud. Nonii, kui siiamaani räägiti meile, et tõuked tulid kas põhjast või loodest, siis kuidas siin Osmussaare seda kirjeldati? Osmussaarel väidavad kõik maavärina üle elanud kindlad et tõuked tulid otse nende jalge alt. See tähendab seda, et me tõepoolest Osmussaare puhul oleme jõudnud välja epitsentri nii. Ja veel üks fakt majakavahihoones mis maa-aluste tõugete mõjul väga tugevasti värises ja mitte sekundite jooksul, vaid paari minuti kestel ei kukkunud ümber ükski ese, sealhulgas ka isegi majakavahi poja poolt haigest konstruktorist kokku seatud Moskva Ostankina teletorni makett, kuigi selle aluse läbimõõt ei ületa paari sentimeetrit. Kõikide reeglite järgi oleks seese pidanud ümber langema juba kindlasti sel juhul, kui tõuge oleks tulnud küljelt. Jällegi üks fakt sellest, et kolle oli otsese aral. Sellisel arvamusel oli ka Osmussaare, lase väga põhjalikult küsitlenud NSV Liidu Teaduste Akadeemia maa Füüsika Instituudi vanemteadur füüsika-matemaatikakandidaat Igor ananil. Mis õieti Osmussaare all siis toimus? Selle kohta oli tema arvamine järgmine. Tänu tektoonilise energia kuhjumisele toimus maapinna sügavuses mateeria ümberpaigutus. Esialgsete andmete põhjal võib öelda, et ülekaalus oli vertikaalnihkumine. Loomulikult ei ulatunud blokkide nihkumine maapinnani välja, sest kolde sügavus oli 15 kilomeetrit, nagu näitavad teoreetilised arvutused. Kolde pikkus võis olla umbes neli kilomeetrit. Selles ulatuses toimus kahe ploki libisemine, et inimese suhtes umbes paari sentimeetri ulatuses. Seega tegemist ei olnud mingi karstikoopa sisselangemisega, vaid tõelise tektoonilise maavärinaga. Esimesel novembril, kui me tegime teise sõidu Taebla Haapsalu kanti, sõitis Meerel välja viiest masinast koosnev kolonn. Need olid pulkub observatooriumi liikuvad seismojaamad. Ja nüüd me teame, et sõit ei olnud asjata. Ja nende jaamade poolt on registreeritud vähemalt kaks järeltõuget. Esimene kaheksandal novembril ja teine 13. novembril. Seejuures kaheksanda novembri keskpäeval toimunud tõuget tunti ka Osmussaarel ja selle tugevuseks võib hinnata neli kuni viis palli, aga kui suur oli siis esimene, kõige tugevam tõuge põhitõuke tugevuseks, mis toimus 25. oktoobril kell 11 39 minutit ja 46 sekundit. See aeg on nüüd täpne ja võetud otse seismogrammilt oli Osmussaare piirkonnas kuus kuni seitse palli. Sellepärast siis registreerisid, keda ta kõik NSV Liidu seismojaamad ja kuni Tšukotkani välja Ja veel üks nähtus, millest ei tahaks mööda minna, prohvetus ehk maavärinat ette ennustavad märgid. Neid kirjeldasid meil inimesed umbes 10-l 12-l juhul. Vormsilt me juba kuulsime Hiiumaalt ja mujalt saime veel lisa. On luid ja jutumees. Mina olen suure kannu ees, aga Lauri ei ole. Nii misse rebenigases juhtus seal toas. Istuma pole juhtunud, aga muidu oli tulemused ka inimeste kaasa. Aga sel päeval hoiab nurka ennast ja perenaine olivali kutsunud ja ei taha tulla. Tavaliselt on niimoodi, et kajakad enne tuult tornid lendavad maale, aga siis kas nad lendasid maale? Ta teid eelmise päeva ma tean, et olid maal ja mina mõtlesin istet, järgmine päev kindlasti hakkab tulema tormituuled. Lihtsalt hommiku kella viie ajal või niimoodi meil on jahikoerad, laikad, ulgusid, sugu, jube tunne oli, aga kas see oleks võinud olla mõne metslooma peal oluliselt või? Ei olnud seal midagi ja metslooma nagu jah, see on teistsugune asi, kui seal mõni koer läbi jookseb, siis nad on hoopis teistmoodi rahutud. Eelmine pühapäeva õhtul jõudsid tõru, metsad olid kümnenutiseeritud jooksidest. Metsas tulid uudis oma põlvkonna jõusti, nii et seal midagi maas varem ei olnud ega sinna midagi maha ei olnud midagi maas. Need lagedal teoksid lageda põllupeale. Aga tütrel on hundikoer ja tema ütles, eelmise õhtu on võtnud temal käsivarrest kinni ja on teda tirinud ja temal ära ehmatanud, et kas nüüd koer läheb kurjaks, emissioon need laste juures ei lähe ja siis rääkisin täna veel ühe inimesega, ütles ka temal on olnud niisugune kaha värin ja siis postiljon ikka rääkisin, eile ütles, et temal on ka niisugune, tema on võtnud lähemalt lolliks või mis on, et sedagi niuke imelik olemine. No ma ennem kunagi tegin just nalja, niimoodi, ütlesin purjus mehele, see küsis, et ei tea, mis selle kuiva järgi tuleb ja mina ütlesin, et mis see muud on praegu, kergitab Hiiumaa kõrgemale, varsti teeb pauhti, olemegi põrandas. Ja just need sõnad tulid mul kohe meelde Liiduma tundsigatsioonid, minu sõnad lähevad täide. Ma arvan, et ma esitan teile kuulaja seisukohalt vist kõige olulisema küsimuse, kas maavärinat on võimalik prognoosida ja kas meil Eestis on oodata, et neid tuleb veel ja kui tugevaid Täpset prognoosi tänapäeva teadvuse tasemel anda võimalik veel ei ole. Kogemus aga, mis on saadud meie seismiliselt aktiivsetel taladelt, son Kesk-Aasias, Kaukaasias näitavad, et kõige tundlikumaks maavärinate ette ennustajaks on siiski loomad. Näiteks enne Ashabadi maavärinat 1948. aastal, mitu päeva enne Alma tõugete vallapääsemist väljusid turgudest näiteks maod, sisalikud ärevust oli tunda ka vahetult enne Taškenti maavärinat 1966 näiteks, kus paljud inimesed rääkisid, et emakassid, kellel olid väikesed pojad püüdsid neid peita puhkavate inimeste juurde voodisse teki alla. Uskumatu, aga need küsimuse eraldi küsimused. See kogemus, mis meil nüüd viimase 100 aasta jooksul saadud on lubab öelda, et maavärinad meie alal võimatud ei ole kuid sageli nad ilmselt toimuma ei hakka. Nii tugevad, aga nagu me 25. oktoobril üle elasime, toimuvad nähtavasti ükskord paari-kolmesaja aasta jooksul. Nii kas me sellega võime nüüd Osmussaare maavärinale punkti panna? Päriselt veel mitte, kuigi põhijoontes on sündmuse käik tema põhjused selged. Nagu teada, kuulutasime me vabariigi rajooni ajalehtedes hiljuti välja ringküsitluse. Ma tahaksin väga loota, et neid kirju saab olema palju ja pärast kogu selle materjali läbitöötamist muutub pilt ehk veelgi selgemaks. Nii tänan teid selle väga huvitava informatsiooni eest. Samuti täna kõiki neid kaasvestlejaid, kelle abita tänane saade oleks palju vaesemaks jäänud ja mis kõige olulisem, teie kirjade ja tunnistuste põhjal on teadlaste teadmised palju rikkamaks saanud, aitäh.