Väike-Maarjas ja selle ümbruses on läbi aegade põldu haritud on tehtud seda hoole ning armastusega ja tulemused on olnud selle väärilised. Kuid sööti pole jäetud ka rahva vaimsuse põldu. Just rahva vaimsuse põlluharimisele on jõudnud meie kultuurilukku mitmed inimesed, kelle üle tunneb uhkust kogu Eestimaa. Ent Väike-Maarjas on sündinud ja üles kasvanud viiluks mees, kellele kuulsust tõid tema musklid. Selle mehe kuulsus levis Eestist veel palju-palju kaugemalegi. Kuid anname sõna Väike-Maarja muuseumitöötajale Reili raientaalile. Alustame rammumehest. Georg luulsist. Georg Lurich sündis jõukas talupidajate perekonnas tema sünnikoht on tähistatud kiviga, Georg Lurich tegelikult meiega üpris põgusalt seotud. Siin ongi olnud tema sünnikoht, siin on ta elu jooksul hiljem käinud, oma sugulasi külastanud aga oma koolitöö ja oma hiilgeajad on ta kõiki veetud väljaspool Väike-Maarjat hoopis kaugemal meist. Ja see on vaid lapsepõlvekodu olnud. Suurjõudja lihased olidki need, mis ta kodust kaugele viisid, aga lisaks sellele oli tal ka terane taip ja oli väga hea ärimees, tema oskas oma sportlasekarjääri pärli siduda ka meie mõistes äriga ja ka oli ta malemängija. Tolleaegseid sportlasi ei saanud Abimite sponsoritelt, vaid korraldasid selliseid demonstratsioon, etendusi esinesid sirkustes oma jõunumbritega, kus nad näitasid oma muskleid ja vägevust ja olid kas näidis maadlused, kus oli siis vastane välja valitud. Nagu tänapäeval teada on, sageli olid ka need võtted juba enne kätteharjutatud ja aeg kindlaks määratud koiott vastane langema vini. Kuigi vaieldamatult noori oli ka paljudel spordivõistlustel, kus siis täiesti ausas konkurentsis seljatas ta nii Aasia kui ka tuppa tugevamaid maadlejaid. Meil jäi ütlemata, millal sündis Georg Lurich. On sündinud 22, aprill 1876 ja 44 aastaseks suri ta kodus kaugel Kaukaasias, alma viire linnas 1920 ja tema matmispaik ei ole teada seda otsitud ja isegi on mingid kondid Eestisse toodud. Aga ei olnud need õige mehe kandis, nii et tema hauakohta Meidja viljule Georg Lurichi dometi unustanud. Tema jaoks on kena kivi. Muuseumis on meil fotod tema vägitegudes, kus ta demonstreerib oma muskleid jama trikke, kus siis on näha tema kuulsa silla tugevus, tema käteramm ja samuti on meil olemas mark, keelovi, püstio, klooressist, mark. Keel on Väike-Maarja keskkooli lõpetanud skulta ja tema kinkis meile loorisi risti. Meil on siin Raadiku klubi luuris, nemad tegelevad korvpalliga ja nemad leidsid, et see oleks sobiv nimi nendega klubile. Korvpallimängijatel on ka kenad musklid. Jah, ega ilmu isa. Teine silma maitsvam mees meie kandis on olnud Jakob Liiv, Jakob Liiv, tulin 1880-l sellel aastal Avis peale kooli õpetajaks, kus ta oli kaunis pikka aega ja hiljem on ta siis kolinud Väike-Maarjas. Tema on kõige suuremad teened, on siinse näitemängu asutamine, siis ta oli tegevkoorilauluga ja tema oli ka üks eestvedaja, et meie kena seltsimaja ehitamisel kus peamiseks ees seda jaoks võib lugeda märk näost, aga Jakob Liiv oli tema kõige suuremaid abilisi, on see seltsimajja alles ja muidugi on see alles, see ehitati 1912 ja on ta reipalt siiani püsinud. Nüüd ta on küll rasva seda nime all, seal käivad koos rahvatantsijad, segakoor helin, seal on meie raamatukogu, kutsutakse teatreid siia esinema ja selliselt tegutsebki, ise teete ikka seal näitemängu? Ei, praegu küll kahjuks. Selles suhtes on Jakob Liivi vaim küll kaduma läinud, et näitemängu enam ei tehta. Ja muidugi on ka püütud siin tema mälestusi. Vabadussõda siinsamas muuseumi taga on Jakob Liivi ausammas ja temanimeline park. Ja Rakvere peab teda tänuga meeles, sest Jakob Liiv on ju yks sealse teatrimaja ehituse algatajatest. Hiljem ta elas Rakveres. Meil on veel teinegi Jakob Jakob Tamm, kes oli siinse kihelkonna koolijuhataja, juhatas ta just sedasama kooli minema taas meie praegu oma muuseumiga asume ja tema käe all on õppinud ka Anton Hansen Tammsaare. Nii et Tammsaare on tunnistanud, et oma kirjanduse pisiku suures osas olevat ta just siin. Jakob Tammelt saanud Jakob Tamm sai Eestis tuntuks kui luuletuste kirjutaja ja olid aga üx siinse kirjandusliku Barnassi liige. Nime Barnass võtsid nad ise ja see oli nii-öelda naljaga oleks pandud nii, et sinna pagana asi kuulusid siis. Lisaks kahele Jakopilega, Peeter Jakobson, Kaarel Krimm ja veel mõned teised. Meie koolimajas siinses kihelkonnakoolis aastatel 1910 kuni Üheteist õppis Tuudur Vettik üle-eestiliselt tuntud dirigent ja juba koolipõlves asutas ta siia mees- ja segakoor ja mida ta siis Gabise juhatas. Tema sünnikodu asub meie kihelkonnas unikülas pisut Väike-Maarjast eemale. Need olid tillukesed minevikku meestest kuid tänapäev, vallavalitsuse kultuurinõunik Silver Tobreluts. Väike-Maarja kant on väga võimsa kultuuriloolise pärandiga ja tahaks juurde lisada siia, et on ka praegu niisuguseid mehi ja naisi, meil siin üritavad seda kultuuriloolist pärandit hoida ja arendada, edasi viia. Kõige tähtsam nendest meestest on Eduard Leppik. Sest tema on meie muuseumi alustugi pääston saadud Põhikapital, kellele siis meie muuseuman rajanenud. Ta on tohutu töö ka teinud nii Väike-Maarja kandis kui ka üldse kogu Lääne-Virumaal. On väga palju uurinud ja meil on plaanis augustikuus välja anda tema raamat Väike-Maarja lood ja seda me plaanime siis nii õppevahendina Meie valla koolidele kui ka muuseumi ja üldse meie rahvale. Et siis näha ka, mismoodi legendides kajastub meie minevik. Eduard Leppiku kõrval tahaks kohe seada ühe teise mehe, kes on meil kohapeal väga suure tähtsusega ja ta on ka üle-eestiliselt tuntud kirjanikuna. See mees on Arno Kasema. Ta on juhtinud meil üle 30 aasta segakoorihelin ja mõne aasta eest ilmus tema sulest rannamännid. Bändidel on tulemas nüüd ka kohe teine osa, nii et see, mis kujunes lausa menuraamatuks, saab nüüd oma järje ja vahepeal ilmus tema sulest üks väiksem romaan, oli see armastus? Arno Kasemaa kõrvale tahaksin seada veel ühe päevamehe, see mees on Jüri Sild. Tema nimelt on asutanud Ferdinand Johann Wiedemanni-nimelise eesti keeleauhinna ja tänavu anti see auhind üle 14. mail Väike-Maarjas, Eesti vabariigi presidendile Lennart Merile. Meil on siin veel mitmed inimesed, kes kogu oma vaimujõu andnud meie kultuuriloolise pärandi edasi rändamisele. Ma tahaksin siinkohal ära mainida tantsujuhte ilme seina ja Aino Lukmani. Nemad on tõesti niisugused inimesed, kes on aastakümnete jooksul suutnud tantsupisikut meie inimestes hoida ja on tunda, et päris noored inimesed on praegu tantsu juurde tulnud ja ma arvan, et see traditsioon meil säilib ja jätkub edaspidi. Meil Väike-Maarjas on traditsioon pidada Pandiverepäeva, see on meie kodukandipäev ja tänavu toimus juba kaheksandat korda. See on põhiliselt meie oma tailiate pidu. Meil on väga paljud taidlejaid, osad tegutsevad Väike-Maarja rahvamaja juures ja ainuLukmani tantsurühmad tegutsevad gümnaasiumi juures. Tantsutraditsioonid on meil väga tugevad ja samamoodi on meil laulutraditsioonid aastakümneid kestnud ja kõikidel on Pandivere päeval võimalus vaadata oma taidlejate esinemisi. Ja tailiate esinemised ongi sellel päeval siduvaks elemendiks. Sinna juurde kuuluvad meil veel spordivõistlused. Meil on võimalus lahendada kodukohaainet koostatud võtmemõistatust. Ja meil on vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmetega korraldanud igal Pandivere päeval kohtumine valla elanikega. Huvitav on teie valla infoleht infoleht Me anname välja 92. aasta aprillikuust. Algul ta oli mõeldud põhiliselt valla kujunemisele teadvustamiseks, valla rahvale, sest vald oli hoopis midagi uut inimestele ja paljud ei saanud selle koostamise vajadusest ega ega olemusest arugi. Algul ilmus leht meil üle kahe-kolme kuu, nii nagu vajalikuks pidasime, nii kuidas materjali kogunes. Aga praegu on nii, et ta on hakanud meil regulaarselt üks kord kuus ilmuma ja ta on hakanud kajastama ka meie valla kultuurielu. Nii et minu arust on päris huvitavaks läinud. Viimastes numbrites oleme hakanud avaldama ka Jakob Liivi elu järele, siis on Noor-Eesti kirjastuse poolt 1936. aastal Tartus välja antud raamat ja see kajastab Jakob Liivi tegevust siin Väike-Maarja mail nii Avis peal kui ka siin lausa Väike-Maarjas. Ja seda avaldama järjejutuna, nii et pika aja jooksul on siis kõikidel võimalus tutvuda sellega ja heita pilk meie kultuuriloolisse minevikku. Tore on ka see, et Väike-Maarja vallal on oma muusi. Igal vallal seda ei ole teinud ja me oleme uhked selle üle, et meil on olemas muuseum 1986.-st aastast ja siia on kogunenud kogu Väike-Maarja ja selle lähema ümbruse elu ja tegevust kajastav materjal. Muuseum sai aluse Eduard Leppiku materjalidest, Eduard Leppik ise ja Väike-Maarja keskkooli õpilased tegid suurt tööd ära kodu uurimisel. Ja kõik see materjal, mis siis matkadelt kaasa toodi ja kogu foto ja kirjavara on koondanud siia muuseumi ja see pärandati nüüd Väike-Maarja muuseumile ja see saigi alustoeks muuseumi rajamisel.